Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avaliku väljapaneku tagasiside

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

1 / 188

KaalutLaekunud arvamused Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilisele hindamise eelnõu arvamuste küsimisele laekunud vastused ja

nendega arvestamine

Esitaja ja kuupäev Ettepanek, seisukoht või küsimus Arvestamine ning selgitus

Keskkonnaamet

7-1/26/2024-1

13.06.2024

I Ettepanekud ÜP eelnõule

1. ÜP seletuskiri

Seletuskirjas lk 22 on märgitud tingimus: „Aladel, kus püsimetsandus on soovituslik, on lubatud kõik

raietüübid, kuid määratud on lageraie langi maksimaalne suurus 0,5 ha, kusjuures uue langi raie on

lubatud juhul kui kõrval asuvate metsade puude kõrgus on vähemalt 3 m“. Tingimus on selge, arusaadav

ja ökoloogiliselt põhjendatud, kuid juhime siiski tähelepanu, et sellisel juhul kujuneb metsaraie

eeltingimuseks värskete takseerandmete olemasolu kõigilt naabereraldistelt. See ei ole võimatu ülesanne,

kuid sellega peab metsade majandamist planeerides arvestama.

Osaliselt arvestatakse.

Püsimetsanduse teemat

peab KOV oluliseks

tingimusena rakendada.

Võimalused, kuidas seda

ÜP-s paremini käsitleda

soovime läbi arutada

kohtumisel

Keskkonnaametiga.

ÜP-s võiks lahti seletada tarastamise mõiste, sest selle täielik keelamine takistab kohati randadel

karjatamist ehk poollooduslike koosluste hooldamist. Ettepanekuga arvestatakse.

Tarastamist selgitatakse

paremini lahti, et oleks

arusaadav, et tarastamise

probleem on seotud ulukite

liikumist tõkestavate

taradega.

2. ÜP kaart

Kohaliku tähtsusega kultuuripärand. Selguse mõttes võiksid eraldi välja toodud olla loodusmälestistena

looduse üksikobjektid (rahnud, allikad). Samuti tuleks eraldi välja tuua riiklikult kaitstavad looduse

üksikobjektid ja nende piiranguvöönd.

Osaliselt arvestatakse.

Riiklikult kaitstavad objektid

on alusinfo, mida

üldplaneeringuga ei

kehtestata. Rahnude

vormistust saame

parandada.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

2 / 188

Puisniitude osas on Eesti looduse infosüsteemis (EELIS, Keskkonnaagentuur) nüüd kättesaadavad ka

väljaspool kaitstavaid alasid tehtud inventuuride uuemad andmed. Teeme ettepaneku kasutada neid ÜP-

s väärtusena väljatoomisel. Kas neid kavandatakse taastada? Osa kaardile märgitud aladest on

majandatavad metsadena (nt osa alast 7) ja need võiksid väärtustatud puisniidualadest välja jääda.

Ettepanekuga arvestatakse.

Puisniitude uus andmestik

vaadatakse üle. Kaalume

majandatavate metsade ja

puisniitude omavahelise

seose täpsustamist.

Kõik ajaloolised talukohad (ka küünikohad) ei saa olla võrdsustatud taastatava talukohana. Veel on

kasutatud nendesamade objektide puhul ka terminit „miljööväärtuslik üksikobjekt“ (KSH 4.1.8.5). Kui neid

tahetakse kultuuripärandi seisukohalt väärtustada, siis võiks need olla kaardil märgitud kui „ajalooline

talukoht“ või „ajalooline taluase“. Tegelik taastamise võimalus sõltub mitmetest erinevatest teguritest.

Sama võiks olla ka tuulikute puhul (nt ajalooline tuuliku ase), sest säilinud tuulikuid ju ei ole.

Ettepanekuga arvestatakse.

Ajaloolise talukohad on

tuvastatud ajalooliste

kaartide analüüsi

tulemusena ja küünikohti ei

ole arvesse võetud.

Sihtkaitsevööndist

eemaldatakse vanade

talukohtade märgistused.

Kindlasti ei saa olla taastatavad talukohad olla alal, kus ehitamine on looduskaitseseadusest (LKS) või

Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskirjast tulenevalt võimatu. (2 talukohta Rälby sihtkaitsevööndis; 3

taastatavat talukohta Hosby sihtkaitsevööndi piiril). Mitmed kaardil märgitud „taastatavad talukohad“

asuvad ehituskeeluvööndis, kus tegelikult pole midagi säilinud ning on kujunenud looduslik kooslus ning

ehitamisvõimalus eeldab detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamist.

Ettepanekuga arvestatakse.

Lisatakse täiendus, et EKV-s

on talukoha taastamise

eelduseks

ehituskeeluvööndi

vähendamine DP-ga, aga

see ei loo alust, et kindlasti

ehituskeeluvööndit

vähendatakse.

Planeeritud matkaradade osa on kaartidel raskesti jälgitav ja tekitab küsimusi. Segaduse vältimiseks võiks

seletuskirjas täpselt lahti kirjutada, kuhu ja mis põhimõttel uusi matkaradu kavandatakse. Nt Diby

loometsas on matkarada kavandatud maastikukaitsealale ja osaliselt ka kavandatavasse

sihtkaitsevööndisse. Saxby-Kersleti rannikul kulgev planeeritud matkarada kulgeb läbi hooldatavate

niidualade. Üldjuhul kavandatakse kaitstavatel aladel matkarajad kaitsekorralduskavaga ning eelnevalt

mainitud kohtadesse ei ole Vormsi kaitsekorralduskavaga matkaradu kavandatud. Soovitame analüüsida,

milliseid kavandatud matkaradu kindlasti tulevikus tähistatakse ja hooldatakse just matkaradadena ja

millised rajad jäävad kasutusse tavaliste matkateedena (põhikaardile kantud rada).

Selgitus.

Liikumisvõimalus

matkaradadel on Vormsi

identiteedi mõistes oluline,

rõhutatult vajalik on radade

avaliku kasutuse võimaluse

loomine. Ei ole plaanitud

rajatisi või hooldamist,

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

3 / 188

pigem juurdepääsu

küsimus.

ÜP-ga võiks kaaluda kaitstavate looduse üksikobjektide (Skärestain, Smen, Vargstein) juurde viivate

radade kavandamist. Allika matkaraja kõrvale on märgitud kavandatava matkarajana kunagise raja osad,

mis on pärast uue raja valmimist likvideeritud. Palume seda kaardil korrigeerida. Parunikivi juurde viivad

RMK poolt suunaviitadega tähistatud rajalõigud, mille võiks ka olemasoleva rajana kaardile kanda.

Ettepanekuga arvestatakse.

Kaalume üksikobjektide

juurde (Skärestain, Smen,

Vargstein) radade

kavandamist.

3. Mets

Ptk-s 2.8.2.3. Metsa- ja rohumaade majandamise ning kuivenduse põhimõtted on sätestatud, et

metsauuenduse kõrgus peab olema 3m. Millele tuginedes on see seatud? Sellega soodustame

okasmetsade asemele lehtpuumetsade teket. Veel on kirjas „Metsamajandamisel tuleb säilitada eraldised,

kus leidub üle 100-aasta vanuseid ja õõnsustega puid“. Mida selle säilitamise all mõeldakse, kas seda, et

nendel eraldistel ei tohi üldse raiet teha või seda, et raiuda ei tohi 100 a puid ja õõnsustega puid? Kui

selle alla mõeldakse, et neil eraldistel ei tohi üldse raiet teha siis see välistaks raie enamikul saare lääneosa

metsadest. Kas sellisel eraldisel metsakaitseekspertiisi alusel tohib raiet teha?

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Kas püsimetsanduse kohustusega alal tohib metsakaitseekspertiisi alusel teha lageraiet? Selgitus.

Rohevõrgustiku analüüs

lähtub põhimõttest, et

püsimetsandusega metsa

majandaja ei vaja lageraiet.

Püsimetsandus näeb ette,

et metsa käsitletakse

ennekõike ökosüsteemina

ja selle üheks aluseks on

kestlikkus.

Püsimetsandusele üle

minnes tuleb raiuda pigem

vähem kui rohkem,

ühevanuseline mets on

oluliselt eluvaesem ja

ökosüsteemselt nõrk.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

4 / 188

Ptk-s 2.11.3. Kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH alad) on kirjas, et kõrgendatud avaliku huviga (KAH)

alad on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusalas olevad riigimetsaalad, mille majandamisega

kaasneb kõrgendatud avalik huvi. Mille alusel on kõik RMK metsad määratud KAH alaks? Kohati on tegu

üksikute lahustükkidega metsamassiivi keskel ja need asuvad küladest eemal.

Selgitus.

KAH alade info on saadud

RMK KAH andmebaasist

(31.01.2024 seisuga).

Soovitame kaaluda saarele kohaliku kaitseala loomist, kuna metsa majandamise tingimused on ÜP eelnõu

järgi karmimad kui on üldiselt kaitsealade piiranguvööndites. Võimaliku keelamise asemel tuleks

koostöös RMK ja eraomanikega leida saarel kohad kuhu rajada ettevalmistatud puhke- ja telkimisalad.

Ettepanekut kaalutakse.

Plaanis on koostöös RMK,

metsaomanike ja

Keskkonnaministeeriumiga

leppida kokku saarele

sobilikes

metsamajanduamise

tingimustes. Puhke- ja

telkimisalade

ettevalmistamine on samuti

oluline.

4. Meri

Selgitame, et paadihoiukoha rajamiseks on järgmised võimalused:

1) Rajada see lautri või paadisillana. Igaühel on õigus seda randa rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja

kalda kaitse eesmärkidega (LKS § 38 lg 6). Paadisild on kividel/vaiadel/ujuv. Paadisilla juurde võib viia

teatud juhtudel tee, mis lõpeb slipiga, sellise tee rajamine saab toimuda LKS § 38 lg 5 p 10 alusel. Lauter

on paatide rannale või kaldale tõmbamise koht, lautris ei saa silduda. Nimelt on lautriks enamasti sobiv

laugelt süvenev kallas, et oleks lihtne paati kaldale ja vette tõmmata; samuti paiknes see ajalooliselt

enamasti tuulte eest kaitstud abajas, mitte otse avamere ääres, et paadid viga ei saaks. Ajalooliselt lautri

rajamisel merepõhi tasandati ning alalt saadud kivid laoti paadilaiuste vahedega valli ning paigaldati

veerpuud. Seega, lauter ei ole ehitis, vaid looduslikult sobiv randumiskoht. Lautri rajamisel ei ole lubatud

rannajoone muutmine süvendamise käigus, rajatiste ehitamine (materjalide kohale toomisel konkreetse

rajatise nt muul, kai, slipp, rannakindlustus ehitamine). Lubatud ei ole koondada kive laiemalt veealalt.

Lauter ei pea tingimata olema maismaa poolt mootorsõidukiga juurdepääsetav. Lautri rajamisel on

lubatav lautri alal pinnase tasandamine, minimaalne süvendamine2 ning selle käigus orgaanilise aine ja

mineraalse pinnase (sh kivide) eemaldamine. Kivid võib nihutada lautriala serva madalasse valli või

hajutatult kõrvale veekogu põhjale; muu pinnase peaks teisaldama rannale või tasandama vahetult lautri

kõrvale. Lubatud on paigutada paadi veeskamiseks vajalike palkide või paadiredeli vm tänapäevane

KOV soovib küsimusele

sobiva lahenduse

leidmiseks kohtuda ja

teemat Keskkonnaametiga

arutada.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

5 / 188

alternatiiv paatide kaldale vinnamiseks. Teatud tingimustel on lubatud paigaldada ka mõningane

tehiskate3, et ei lõhuks pinnast ja võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist, kuid millega ei kaasne

olulist looduskeskkonna ümberkujundamist (ehitust, kaevamist).

[2 Veeseadus § 176 defineerib süvendamise: veekogust setendi eemaldamine. Setend koosneb mineraalsest pinnasest, orgaanikast

kui ka kividest.]

[3 Mõningane kruusa-killustiku lisamine, erandjuhul ka väikesemõõtmeline betoonplaat. Tehiskatte eesmärk on ranna või kalda

kaitse. Tehiskatte paigaldamisel ei ole lubatud kaevetööd ja slipi rajamine.]

2) Rajada see vaid isiklikuks otstarbeks kasutatava sildumisrajatisena, mis ei kuulu sadamaseaduse

regulatsiooni alla (sadamaseadus § 1 lg 2 p 1). Isiklikuks otstarbeks rajatud sildumisrajatisena ei käsitleta

ainult sildumiseks vajalikku paadisilda vaid kogu ka kaasnevaid kaitserajatisi, veeskamisrajatisi jne. Vajalik

ÜP või detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamine konkreetsetele kaldaga seotud

rajatistele (muul, slipp, kaldaga risti olev kai, rannakindlustus vm).

3) Rajada see sadamaregistris registreeritava sadamana. Sadama rajamisele eelnevalt on vajalik vastav

planeering (ÜP või detailplaneering), mis määraks ala sadamana ning tooks välja konkreetsed

sadamarajatised (sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised). Planeeringu alusel on

võimalik rajada planeeringus nimetatud sadamarajatisi ehituskeeluvööndisse ehituskeeluvööndit

vähendamata. Sadmate liigitusel peab lähtuma sadamaseadusest. Sadamaregistrisse kantakse vastavalt

sadama ülesannetele kolme liiki sadamaid: sadamad, kus sadamateenuseid osutatakse sõltumata

veesõiduki suurusest, väikesadamad, kus sadamateenuseid osutatakse vaid alla 24-meetrise

kogupikkusega veesõidukitele, väikesadamad, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid (sadamaseadus §

1 lg 2 p 2). Seega, sadamaregistrisse ei kanta vaid lautrikohti/paadisilda ja isiklikuks otstarbeks

kasutatavaid sildumisrajatisi. Seega, sadamaregistrisse peavad olema kantud kõik avalikult kasutatavaid

sadamad/sildumisrajatised.

Palume eestoodud selgitustest lähtuvalt ptk 2.11.17. korrigeerida.

Ptk-s 2.11.17.1. on toodud: „Kasutamise hõlbustamiseks võib lautri kohta minimaalselt kohandada (nt

paatide veeskamiskohas kallas kindlustatud loodusliku või looduslähedase materjaliga“. Selgitame, et

ranna kindlustamine kasutades ehitusmaterjale on rannakindlustuse rajamine. Rannakindlustust võib

rajada, kui konkreetne rajatis on ette nähtud vastavas planeeringus (LKS § 38 lg 5 p 3).

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskiri vaadatakse üle ja

korrigeeritakse sõnastust.

Ptk-s 2.11.17.2. on toodud: „Sildumiskoht on paadi kinnitamiseks ette nähtud veeliiklusrajatis“. Juhime

tähelepanu, et „veeliiklusrajatis“ on rajatisi, mis on vältimatult vajalik veeliikluse korraldamiseks, eelkõige Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

6 / 188

näiteks rannale või kaldale paigaldatavad poid, meremärgid, tuletornid jm. Paadisild ja tehnovõrgud ei

ole veeliiklusrajatised. Palume korrigeerida.

Seletuskiri vaadatakse üle ja

korrigeeritakse sõnastust.

Seletuskirjas tuuakse välja, et ÜP lubab lautrikohtade loomist, kuid ei määra täpseid asukohti ning ei

tooda välja olemasolevaid. ÜP-ga ei kavandata ühtegi sildumiskohta (viidatakse detailplaneeringu

vajadusele, kui kavandatakse rajatisi). Siis oleks otstarbekas määrata lautrikohtade ja paadisildade

rajamise ehituslikud tingimused ja asukohad (st vajalik olemasolevat pisut täpsustada), andes muuhulgas

täpse ehitusliku definitsiooni ning nende rajamise vähima lubatud vahekauguse, vältimaks kahjulikke

mõjutusi mererannale ja rannajoone lautritega ja paadisildadega täisehitamist.

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskiri vaadatakse üle ja

korrigeeritakse sõnastust.

Ptk-s 2.11.17.2. on toodud sildumisrajatise mõiste. Ptk-s 2.11.17.3. on toodud külasadama mõiste. Juhime

tähelepanu, et sadamaseaduses ei erista sildumiskohta ja külasadamat. Palume lähtuda liigitusel

sadamaseadusest.

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskiri vaadatakse üle ja

korrigeeritakse sõnastust.

Ptk-s 2.11.17.3. tuuakse välja, et külasadamate jaoks vajaliku taristu ehitamiseks tehakse ÜP-ga

planeeritud asukohtades ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud (Skeemil 8 Borrby külasadam on

märgitud, et muulide osas toimub ehituskeeluvööndi vähendamine, vastav ettepanek ptk 2.10.2.). Lisaks

tuuakse välja, et uute külasadamate rajamist neisse taristu rajamine toimub LKS § 38 lg 4 ja lg 5 toodud

juhtudel. Selgitame, et eraldi ehituskeeluvööndi vähendamine sildumisrajatiste jaoks on vajalik, kui

toimub isiklikuks otstarbeks sildumisrajatise rajamine. Sadmatesse saab rajada

sadamarajatis/kindlustusrajatisi, mis on ette nähtud vastavas planeeringus (LKS § 38 lg 5 p 2 ja 3). Avalik

tee, mis lõpeb slipiga, saaks rajada LKS § 38 lg 5 p 10 alusel. Palume eestoodud selgitustest lähtuvalt ptk

2.11.17. korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskiri vaadatakse üle ja

korrigeeritakse sõnastust.

II Ettepanekud KSH aruande eelnõule

1. Rohevõrgustik

KSH aruande lk 27-29 on tehtud ettepanek eemaldada planeeringu lahendusest Vormsi maastikukaitseala

27 (90701:001:0498) ja 90701:003:1383 kinnistutele jäävad taastatavad talukohad. Lähtuvalt Vormsi

maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 10 lg 3 ja KSH-s toodud põhjendustest ei ole nende talukohtade

taastamine võimalik. ÜP seletuskirja lisamaterjalidena esitatud kaartidel on kõnealune talukoht siiski

taastatavana märgitud. Palume järgida KSH ettepanekut ja vastav muudatus sisse viia.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH (lk 98) sätestab, et: „Tugialad moodustati nii, et need hõlmasid olemasolevaid kaitsealuseid

loodusobjekte ja et tugiala piiresse jäi ka piisav puhverala ümber olemasoleva kaitstava loodusobjekti“.

Tegelikult on nii Vormsi maastikukaitseala kui ka Väinamere hoiuala osaliselt rohekoridorid (Saxby K1,

Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

7 / 188

Saxby K2. Kersleti K1, Förby K1, Suuremõisa K1), kus eelkõige tuleb lähtuda tegevuste kavandamisel LKS-

s ja Vormsi maastikukaitseala kaitse - eeskirjas sätestatust.

KSH aruande ptk-s 4.1.3

tuuakse välja, et

rohevõrgustikuga hõlmatud

ala kattumisel Vormsi

maastikukaitseala või

Väinamere hoiualaga tuleb

eelkõige lähtuda

looduskaitseseaduses ja

Vormsi maastikukaitseala

kaitse-eeskirjas sätestatust,

võttes arvesse

üldplaneeringuga

rohevõrgustikule seatud

piiranguid. Alade kattumisel

tuleb lähtuda rangeimast

piirangust.

Lk 101 Tabelis 4 (Ettepanekud tingimuste seadmiseks rohevõrgustiku aladel) on Rälby arendusala ja

sadama piirkonna osas öeldud: „Rälby T2 – ehituskeeld, järgida Väinamere hoiuala kaitse-eeskirja“.

Juhime tähelepanu, et hoiualal ei ole kaitse-eeskirja vaid kaitsekord on sätestatud LKS-s.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande lk 101 tabelis

4 tehakse järgmine

parandus:

Rälby T2 – ehituskeeld,

Väinamere hoiualal tuleb

järgida

looduskaitseseaduses

hoialale sätestatud

kaitsekorda, /…/”.

Rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et ÜP on aluseks haldusaktide andmisel,

kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui ÜP ei anna täpseid juhiseid.

Ehitusseadustik (EhS) § 12 sätestab ühe peamise nõudena ehitatavale ehitisele, et see peab olema

kooskõlas detailplaneeringuga või ÜP-ga, kui detailplaneeringut pole. Seega peab ehitiste

projekteerimisel ning ehitamisel järgima ka rohevõrgustiku tarbeks seatud kitsendusi ning haldusaktide

andjad peavad juhinduma ÜP-st ning maaomanik järgima täiendavaid haldusakte. Samuti on oluline

maaomanike informeeritus ning kohalike omavalitsuste poolne järelevalve.

Ettepanekuga arvestatakse.

Sõnastused vaadatakse üle.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

8 / 188

ÜP hilisema rakendamise huvides tuleb vältida rohevõrgustiku kasutamistingimustena üldsõnalisust, nt

(ptk 2.11.1.) „säilitada tuleb maastikuline mitmekesisus“, „puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et

inimtegevusest lähtuv mõju looduskeskkonnale ei takistata rohevõrgustiku toimimist“, „oluline on

leevendada võimalikku negatiivset mõju ja tagada võrgustiku toimimine“. Need on üldised eesmärgid,

kuid kasutustingimused tuleb sõnastada konkreetselt. Hetkel ei ole selge, kes kaalub rohevõrgustiku

toimimise tagamist ja milliste kriteeriumite alusel. Kriteeriumid peavad ÜP-s olema selgelt ja üheselt

mõistetavalt sõnastatud, mis ei eeldaks hilisemat täiendavate uuringute tegemist. Otstarbekas on

määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda

maaomanikelt vahetult, ÜP alusel. Selge peab olema, kuidas tagatakse looduslike alade osakaalu

säilitamise nõue nt projekteerimistingimuste andmisel.

Ettepanekuga arvestatakse.

Sõnastused vaadatakse üle.

ÜP seletuskirjas ptk 2.8.2.1. „Hoonete ehitusõigus“ on rohevõrgustikul ehitusliku tingimusena kirjutatud

„ehitiste vahele vähemalt 100 m laiused läbipääsud“ ja „täisehitus mitte üle 10% maaüksusest“ soovitame

täpsustada, kas mõeldud on kõiki ehitisi või vaid ehitusteatise/ehitusloa kohustuslikke ehitisi. Märgime,

et Vormsi vallal puudub võimalus piirata vaba ehitustegevust, mille ehitamiseks ei ole kohaliku

omavalitsuse nõusolek nõutav.

Selgitus.

Mõeldud on kogu

ehitustegevust.

Üldplaneering annab

võimaluse seada tingimusi

“vabale ehitustegevusele”.

Samuti on oluline selgitada, kuidas kõikide ehitusalade üle (täisehitus kuni 10%) jooksvalt arvestust

peetakse. Selgitus.

Vajadusel tehakse seda

järelevalve menetluse

käigus.

Ptk-s „Metsamajandamise põhimõtted rohevõrgustiku aladel“ võiks lihtsama arusaadavuse huvides

sisalduda koos muude rohevõrgustiku tingimustega ptk-s 2.11.1. „Rohevõrgustik“. Ettepanekut kaalutakse.

Palume täpsustada seletuskirjas ptk 2.11.1. „Rohevõrgustik“, milliseid alasid loetakse „looduslikuks“, mille

„osatähtsus ei tohi langeda alla 90% tugiala pindalast“ ja kuidas nende üle arvestust peetakse. Kas

looduslikud alad on hoonestamata katastriüksused või katastriüksuste hoonestusaladest/õuemaadest

väljapoole jäävad alad? Praegune sõnastus tekitab mitmeti mõistetavust, mis raskendab ÜP rakendamist.

Ettepanekuga arvestatakse.

ÜP-d arvestades kujundati

rohevõrgustik selliselt, et

90% on tagatud tugialal.

Võtame eraldi tingimusena

selle välja. Vajadusel

kontrollitakse selle täitmist

üldplaneeringu üle

vaatamise käigus.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

9 / 188

KSH nimetab rohevõrgustiku aladel ettepanekud maakasutusele, kuid need ettepanekud ei sisaldu ÜP

seletuskirjas ptk-s 2.11.1. „Rohevõrgustik“, mis on hilisema rakendamise peamine alusdokument.

Seatavad tingimused peavad olema selged ja arusaadavad kasutamiseks nii valla ametnikule kui ka

maaomanikule. Hetkel puudub lihtne kasutatav tingimuste kogum ptk-s 2.11.1. „Rohevõrgustik“ või viide,

millises seletuskirja peatükis need tingimused olemas on.

Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi rohevõrgustiku analüüsi aruande (Lauri Klein, aprill 2024) lk 22 on toodud: „Arvestades, et

kaitsealuste liikide leiukohad ja kaitsealused alad vajavad säilimiseks puhverala, mis eraldab neid

inimtegevusega aladest (sest vastasel korral tekib selline häiringuline mõjuala kaitstava ala sisse ja

vähendab selle härimatut suurust oluliselt), siis moodustati neile objektidele 200m laiune puhverala. Kui

eelmises lõigus neile looduskaitselistele objektidele lisada ümber 200m laiune puhver, siis moodustub

potentsiaalse rohevõrgustiku alana ca 8224 ha suurune ala, mis moodustab Vormsi vallast ca 87% (vt

joonis 5)“. Antud puhverala moodustamine on ebavajalik ja ekslik kuna registrisse kandmisel on juba

arvestatud vajaliku puhveralaga nt kuldkinga punktobjektina leiukoha ümber on 30 m laiune puhver, mis

registrisse kantuna moodustabki elupaiga. Igale elupaigale, kaitse- ja hoiualale ning vääriselupaigale

omakorda 200 m puhverala lisamine on täiesti ebavajalik ning näitab kunstlikult kaitseväärtusega ala

pinda kordades suurema alana.

Teadmiseks võetud.

Antud küsimust

analüüsitakse ja

põhjenduste olemasolul

täiendatakse/muudetakse

materjale.

Juhime tähelepanu, et lk 17 mainitud asutust „piirkondlik keskkonnateenistus“ ei eksisteeri.

Poollooduslike koosluste ja metsa vääriselupaikade kaitset ja hooldamist saab korraldada koostöös

Keskkonnaametiga.

Ettepanekuga arvestatakse.

2. Kaitstavad alad

KSH koostamisel on kasutatud üldjuhul Vormsi maastikukaitseala, Näsi merikotka püsielupaiga ja

Väinamere hoiuala Vormsi saarele jääva osa kaitsekorralduskavas olevaid andmeid. Korrektsem oleks

kasutada EELISes olevaid ajakohasemaid andmeid KSH koostamise aja seisuga. Samuti ei ole korrektne

mõju hindamisel kaitstavatele liikidele ja püsielupaikadele võtta aluseks Kaitsekorralduskavas toodud

eesmärke (nt merikotkas), sest kaitsekorralduskava ei käsitle kogu saart.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruannet täpsustatakse

ning kaitstavatele liikidele ja

püsielupaikadele võimaliku

mõju hindamisel võetakse

aluseks EELISes toodud

andmed.

Läbivalt on KSH-s (lk 34) viide Vormsi maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusele

(2019). Vormsi maastikukaitseala kaitsekorra muutmine on algatatud keskkonnaministri 18. märtsi 2020.

a käskkirjaga nr 1-1/20/124, eelnõu ette valmistatud, avalikustatud 07.12.2020–24.01.2021 ja esitatud

Keskkonnaministeeriumile (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) 29.06.2021 kirjaga 7-4/21/14656

menetluse jätkamiseks ja ministeeriumitega kooskõlastamiseks. Korrektne oleks lähtuda avalikustatud

kaitse-eeskirja eelnõust.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruannet täpsustatakse

ning planeeritava kaitseala

käsitlemisel võetakse

aluseks Vormsi

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

10 / 188

maastikukaitseala kaitse-

eeskirja eelnõu.

Läbivalt on mereala kohta viide, et kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe inventeeritud ei ole, aga

2005 - 2007 välitööde alusel on modelleeritud elupaigatüübi esinemine. See, et elupaigatüüpide

piiritlemisel on kasutatud modelleerimist, ei tähenda, et neid elupaigatüüpe seal tegelikult ei ole.

Konkreetse tegevusega kaasneva mõju hindamisel on vajalik ikkagi arvestada võimalike elupaikade

esinemisega.

Märkusega arvestatakse.

KSH aruannet

täpsustatakse, et arvestada

merealal ka võimalikku

mõju modelleeritud

elupaigatüüpidele.

Lk 30 on Joonise 5 pealkirjaks: „Vormsi valda ümbritseb Väinamere hoiuala“. Palume parandada joonise

sõnastust, kuna Väinamere hoiuala jääb osaliselt ka saarele, st on ka Vormsi valla piirides. Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruandes

täpsustatakse joonis 5

pealkirja järgmiselt:

“Joonis 5. Vormsi valda

ümbritseb Väinamere

hoiuala Lääne maakonnas,

ulaltudes osaliselt ka

mandrile /…/.”

Metsaelupaikade sihtkaitsevööndiga seonduvas osas (lk 34) on välja toodud pindalad, mis puudutavad

Eestit tervikuna ning siin Vormsi kontekstis välja tooduna ei anna nad midagi juurde, vaid võivad tekitada

rohkem segadust. Keskkonnaamet soovitab selle informatsiooni välja jätta, kuna see pindala täpsustub

jooksvalt tehtavate inventuuride tulemusel ja keerukas on hoida ajakohaseid andmeid ka Vormsi kohta.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-st

4.1.1.1.1 eemaldatakse

projekteeritava

metsaelupaikade

looduskaitseala osas

andmed pindalade kohta.

Lk 34 projekteeritavate alade kaardikihil oleva Borrby looduskaitsealaga seonduvalt on kirjas, et: „EELISes

puuduvad andmed edasise menetluse kohta“. EELISesse ei sisestata andmeid edasise menetluse kohta.

„Osa ettepanekuga hõlmatud alade staatuseks EELISes on endine kavandatav kaitstav ala“. Nende alade

kaitse alla võtmise menetlus on lõpetatud, kuid Borrby ettepanekuala see ei puuduta.

Keskkonnaametiga

kohtumisel soovime

täpsustada, kuidas

nimetatud ala käsitleda.

Kättesaadav andmestik

hetkel puudulik.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

11 / 188

3. Püsielupaigad ja kaitsealused liigid

Lk 34 on toodud: „Vormsi saart käsitleva kaitsekorralduskava Väinamere linnuala Vormsi saare osas

pesitseb teadaolevalt kolm paari merikotkaid, mis on seatud ka kaitsekorralduskava pikaajaliseks

eesmärk“. Kui käsitletakse püsielupaiku, siis tuleb käsitleda kõiki saarel teadaolevaid püsielupaiku, ka neid,

mis jäävad väljapoole linnuala piire. Käsitlemata on Borrby, Norrby ja Saxby merikorka püsielupaigad,

mille lähedusse tegevuste kavandamisel võib esineda ebasoodne mõju.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-d 4.1.1.2

täiendatakse ning

käsitletakse üldplaneeringu

elluviimise mõju ka Borrby,

Norrby ja Saxby merikotka

püsielupaikadele.

Kersleti arendusala (lk 36) Hiireviu puhul on viide Eesti Entsüklopeedia veebiversioonile. KSH puhul oleks

õigem viidata EELIS-le. Veel on lk 36 toodud: „Üldplaneering mõjutab looduskaitsealuseid liike

positiivselt, kuna asustus suunatakse eelkõige külasüdamikesse, kus püsielupaiku ja kaitsealuseid liike ei

esine“. Ka praegu kehtiv ÜP näeb ette just külasüdamikesse ehitamist. Uue ÜP eelnõu kohaselt on

kavandatud ulatuslikud arendusalad külasüdamike laiendustena ning ka randadesse, kus varem asustust

pole olnud. Arendusalade laiendamisel on kindlasti mõju elustikule.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-s 4.1.1.2

kasutatakse allikana EELISt

ning täiendatakse mõju

hinnangut kaitsealuste

liikidega seonduvalt.

ÜP ei käsitle kaitstavaid loodusobjekte, milleks on peale kaitsealade ka liigid. Kõiki saarel esinevaid liike

pole KSH aruandes käsitletud ega ka püsielupaikasid, millele võib olla mõjusid. KSH ei käsitle kusagil

näiteks I kaitsekategooria samblaliiki - roheline hiidkupar, mis esineb nii väljaspool kaitstavaid alasid, kui

ka Vormsi maastikukaitsealal. Kuigi see pole kaitse-eesmärgiks, peab olema tagatud liigi kaitse.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-d 4.1.1.2

täiendatakse ning

käsitletakse saarel esinevaid

liike ja püsielupaikasid.

4. Kaitstavad looduse üksikobjektid

KSH käsitleb küll kaitstavaid looduse üksikobjekte, kuid ei käsitle nende ümber kehtestatud

piiranguvööndit (ptk 4.1.1.3). Isegi kui mõju ei ole, tuleks see selgelt KSH-s välja tuua. Siin võiks olla viide

keskkonnaministri 27.05.2021 määrusele, nr 27 „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja

nende piiranguvööndi ulatus“, mis määrab objektide ümber kaitsevööndi, kus kehtib keskkonnaministri

2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ sätestatud

kaitsekord.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-s 4.1.1.3

käsitletakse kaitstavate

looduse üksikobjektide

ümber kehtestatud

piiranguvööndit.

Lk 35: „Üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Parunikivi tee (tee nr 9070051) avalikult

kasutatavaks teeks. Ehkki liikluskoormus Parunikivi tee puhul mõnevõrra suureneb, siis arvestades asjaolu,

et tegemist on pinnasteega, ei ole tõenäoline, et see laialdast kasutust leiab“. Ka praegu on see metsatee

üldkasutatav (seal on viidad kaitstava loodusobjekti juurde) ning tee määramine üldkasutatavaks ei

põhjusta tõenäoliselt kasutuse suurenemist.

Teadmiseks võetud.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

12 / 188

Lk 36 ptk-s 4.1.1.3. Kaitstavad looduse üksikobjektid lõigu esimeses lauses on loetelu kaitstavatest

üksikobjektidest, kus Vormsi Suurallika puhul on kasutatud nime Suurallikas. Palume segaduse

vältimiseks kasutada läbivalt nime Vormsi Suurallikas.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-d 4.1.1.3

täiendatakse ja märgitakse

läbivalt Vormsi Suurallikas.

Täpsustame, et veekoguna

on arvele võetud Suurallikas

(EELIS kood VEE4801900),

mille tõttu on KSH aruande

ptk-s 4.1.4 Suurallika juures

sulgudes täpsustus “muu

nimega Vormsi Suurallikas”.

Lk 37 Joonis 8 on pealkirjaga „Kaitsealused üksikobjektid Vormsi vallas“. Kuna joonisel on ka Vormsi

maastikukaitseala ja Väinamere hoiuala, siis võiks joonise pealkirjaks olla „Riikliku kaitse all olevad

loodusobjektid“. Lisaks juhime tähelepanu, et korrektne termin kaitsealuste üksikobjektide kohta oleks

kaitstavad looduse üksikobjektid.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande joonise 8

allkirjaks märgitakse

“Riikliku kaitse all olevad

loodusobjektid” ning

kaitstavate üksikobjektide

asemel märgitakse läbivalt

“kaitstavad looduse

üksikobjektid”.

5. Natura 2000 alad

Lk 38: „Juhul, kui Natura ala kohta kaasaegne kaitsekorralduskava puudub, lähtutakse kaitse korraldamisel

Natura standardsel andmevormil toodud andmetest. Lähtutakse ka liikide ja elupaikade

tegevuskavadest“. Vormsil Natura alade osas on kaitsekorralduskava olemas, mereosa käsitleb Väinamere

hoiuala mereosa kaitsekorralduskava.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruannet täpsustatakse

ja eemaldatakse

informatiivne viide Natura

standardsele

andmevormile.

Lk 41: „Vormsi saart käsitleva kaitsekorralduskava Väinamere linnuala Vormsi saare osas pesitseb

teadaolevalt kolm paari merikotkaid“. Viide EELISele oleks KSH puhul korrektsem ja ajakohasem.

Käsitlemata on Borrby merikotkas, kelle pesitsusala jääb samuti Väinamere linnualale.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk 4.1.2.

täiendatakse viitega

EELISele ning käsitletakse

ka Borrby merikotka

püsielupaika.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

13 / 188

Lk 43: „Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest võib sadamate kavandamisel mõjutatud saada

rannikulindude, nagu punajalg-tildri, vööt-põõsalinnu ja punaselg-õgija elupaigad ja merelahtesid rändel

kasutavad liigid“. Tegelikult võib negatiivne mõju esineda ka kaitse-eesmärgiks seatud merikotkale

(ehitustegevusega Hosbys kaitseala piiril ja Borrbyholmis (linnuala).

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-d 4.1.2

täiendatakse ja hinnatakse

ka mõju merikotkale.

Lk 44: „Väinamere loodusalal Vormsi osas tegi väärtuslike metsaalade elupaigatüüpide inventuuri OÜ

Metsaruum 2009. aastal. Täiendavalt inventeeris metsaelupaigatüüpe 2012. aastal Vormsi

maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi käigus Renno Nellis“. Metsaelupaigatüüpide uuemad

andmed Vormsi maastikukaitsealal on aastast 2017 (OÜ Clanga, Renno Nellis). Ka poollooduslikke

koosluste kohta esineb 2011. aastast uuemaid andmeid ning neid uuendatakse koosluste taastamise ja

hooldamise käigus jooksvalt.

Teadmiseks võetud.

Lk 51: „Väinamere loodusala merealal eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe sadamate kavandamine otseselt

ei mõjuta, sest elupaigatüüpidega kattumist ei ole, kuid on modelleeritud mereelupaigatüüpide

veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), karid (1170) esinemise võimalus“.

Tegelikult tähendab see seda, et sadamate kavandamisel konkreetsel alal on vajalik täiendav hinnang või

ekspertiis mereliste elupaigatüüpide inventeerimiseks, juhul kui praegu ÜP KSH tegemise käigus seda ei

tehta.

Teadmiseks võetud.

KOV soovib

Kekskonnaametiga

kohtumisel arutada läbi,

kuidas ekspertiisi ja

inventeerimise teemat

tingimusena kõige

sobivamalt käsitleda.

Tabel 3 - Kersleti puhul

viime sisse paranduse.

Saxby – vajalik kaaluda

KOV’is, kas on võimalik

ühendada ehitisi ja

tegevusi.

Lk 53 asuvas tabelis ja lk 54 tekstiosas kasutatakse koos Mõisaholmi külasadamat ning Kersleti

(Mõisaholmi) külasadamat. Palume selguse mõttes läbivalt kasutada sadama nimena – Mõisaholmi

külasadam.

Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

14 / 188

Tabel 3. Kersleti küla, Kersletilautri (katastritunnus 90701:001:0456) puhul on praegu tegemist

üldkasutatava maaga. Kui tegemist on külasadamaga, siis piisab juhtotstarbe muutmisest sadama maa-

alaks (analoogselt teiste külasadamatega), puudub põhjendatus ja vajadus selle juhtotstarbe

määramiseks ühiskondlike ehitiste maaks. (LK 85 teeb KSH ettepaneku seda mitte muuta).

Ettepanekuga arvestatakse.

Saxby küla katastriüksusel 90701:001:0062 on kavandatud supelranna juhtotstarve inventeeritud

loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemise alale. Lk 96 nähakse ette, et: „supelranna teenindamiseks

vajalikud rajatised tuleb kavandada väljapoole püsitaimestuga kivirannad (1220) elupaigatüüpi ning

lubatud on vaid üksikud väikesemahulised rajatised (riietuskabiin, prügikast, pink)“. Juhime tähelepanu,

et kuigi metsaalal inventeeritud elupaigatüüp 2180 ei ole Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks,

siis et tohiks ka seda elupaigatüüpi kahjustada. Puhkealana võib ala olla kasutuses ning supelrannaga

seotud ehitised võiks kavandada piirnevale sadama maa-alale ja supelranna juhtotstarbe määramiseks

puudub otsene vajadus.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Peame oluliseks siiski

võimalust supelranna

teenindavaid rajatisi

võimaldada, sest see ei too

kaasa puude eemaldamist,

tegemist on piisavalt

hõreda metsaalaga.

Lk 69: „Rannaniidu elupaigatüüp Hosby sadama ala läänepoolses osas on hinnatud A- esinduslikkusega,

kuid tänaseks sadamas toimunud arendustegevusi arvestades ei vasta elupaiga polügooni piirid

tegelikkusele. Tol ajal inventeeritud elupaigatüüp hõlmab ka sadama muuli ja juurdepääsuteed. EELISes

oleval toetuskõlbulike poollooduslike koosluste kaardikihil (KR_plk) on A-esinduslikkusega rannaniidu

polügoonist välja lõigatud sadamaehitistega ala ja seda elupaigatüübiks ei ole määratud“. Pinnase

laotamisega niiduala rikkumine ei põhjusta kohe selle polügoonist välja arvamist.

KOV soovib teemat

täpsustada

Keskkonnaametiga

kohtumisel.

Lk 71 Joonisel 22 võiks kuvada ka RMK rekonstrueeritava vaatlusplatvormi. Ettepanekuga arvestatakse.

Lk 73: „Mõju merealal loodusala eesmärgiks olevate elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele on

välistatud, kuna mereala ei ole Natura võrgustikku arvatud. Sadama-ala veeala ei asu Natura 2000

võrgustiku alal, seega meres kavandatav tegevus (muuli rekonstrueerimine ja uue muuli rajamine ning

slipi rajamine) veekvaliteedi muutuse läbi linnu- ja loodusala ei mõjuta“. Norrby sadamaalale jääv mereala

kuulub Väinamere loodus- ja linnuala hulka, mistõttu on vajalik hinnata sadama mõju ning vastavalt

täiendada ka lk 97.

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-d 4.1.2

täiendatakse ning

hinnatakse Norrby sadama

mõju merealal loodusala

eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikide

elupaikadele.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

15 / 188

Lk 82 käsitletud Diby väikesadama planeeringualal võiks olla ära näidatud ka olemasolev endine

piirivalverajatis, mida RMK kavatseb vaateplatvormiks renoveerida (kavandatud Vormsi

kaitsekorralduskavas ja näidatud ka RMK külastuskorralduskavas).

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk-s 4.1.2

täiendatakse Diby

väikesadama

planeeringuala kujutavat

joonist.

Lk 88: „Rälby külas asuvale Tipu (90701:001:0586) katastriüksusele kavandatakse ühiskondlike ehitiste

maa-ala juhtotstarve (joonis 35). Senine maakasutus on ühiskondlik maa“. Miks ei võiks kinnistu

juhtotstarbeks määrata sadama-maa ala, kui kinnistu on Joonise 35 järgi osa Rälby sadama-alast?

Selgitus.

Pakume välja, et määrame

sellele puhke- ja

virgestusala juhtotstarve.

Kerslinina tee koos Kersleti sadamasse viiva kõrvalteega on kavas määrata avaliku kasutusega teena.

Tegelikult see eeldatavalt ei suurenda koormust, sest tee on praegugi kasutatav. Teadmiseks võetud.

6. Ehituskeeluvöönd ja selle vähendamine

Ainuüksi Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere hoiuala väärtuste säilitamine ei ole piisav tagamaks

kohapealsete loomade elupaikade ja liikumiskoridoride säilimist, sest Väinamere hoiuala on eelkõige

väärtuslike Natura elupaigatüüpide ja pesitsevate rändlindude elupaikade, rändepeatuste kaitseks

loodud. Just koostoimes ranna ja kaldakaitsevööndi ning Väinamere hoiuala ja maastikukaitseala kaudu

on võimalik tagada laiem kaitse nii Natura elupaikadele, lindudele kui ka loomadele/ulukitele, kes

kasutavad liikumiseks eelkõige metsasemaid alasid, vältides lagendikke ja elamuehitusest tingitud

mõjualasid.

Teadmiseks võetud.

Joonis „Maakasutus ja taristu“ näitab hoonete ehitamise võimalust endisel talukohal. Joonisele ja

seletuskirja ptk 2.8.2.1. „Hoonete ehitusõigus“ tuleb lisada, et ehitamine on võimalik vaid väljaspool

ehituskeeluala, sh väljaspool ehituskeeluvööndit. ÜP-ga ei saa kavandada ehitusõiguslikke alasid kattuvalt

ehituskeelualadega. Kui ehitusalasid siiski neil aladel kavandatakse, tuleb koheselt neil aladel kavandada

ka ehituskeeluvööndi vähendamine või lisada täpsustav selgitus nii seletuskirjas kui ka joonisel, et

ehitamine on võimalik vaid piirangute puudumisel. Uusehitise püstitamine ehituskeeluvööndis, sh endisel

talukohal, on LKS § 38 lg 3 järgi keelatud.

Ettepanekuga arvestatakse.

Täpsustatakse, et

ehituskeeluvööndis

koheselt ei teki

ehitusõigust.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

16 / 188

Ptk-s 2.11.17.2. „Sildumiskoht“ palume selguse huvides täpsustada, et sildumiskohana on mõeldud

paadisilda (vaid paadisillale kehtib LKS § 38 lg 6 ehituskeeluvööndis ehitamist lubav erisus). Hilisema ÜP

rakendatavuse hõlbustamiseks palume lisada, et paadisild on reeglina rajatud kaldajoonest veekogu

poole, kuid seda ühendab maismaaga ka vähesel määral ehituskeeluvööndisse ulatuv käigutee. Paadisilla

rajamine on vastavuses ranna ja kalda kaitse eesmärkidega, kui paadisild/käigutee ulatub maismaale

veekogupiiril vähimas paadisillale liikumiseks vajalikus ulatuses ning paadisillale liikumiseks ei ole vajalik

ehitada täiendavaid ehitisi, nt laudtee.

Ettepanekuga arvestatakse.

Definitsioon vaadatakse üle

ja ühtlustatakse kogu

dokumendis.

Ptk-s 2.11.17.3. „Külasadam“ on selgitatud, et „külasadamate jaoks vajaliku taristu ehitamiseks tehakse

üldplaneeringuga planeeritud asukohtades ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud (vt lisaks ptk

2.10.2)“. Ptk-s 2.10.2 ei ole nimetatud, et kavatsetakse taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist

külasadamates (vööndi vähendamist soovitakse vaid käimla, kuuri, puhkekoha ehitamiseks). LKS § 38 lg

5 p 2 kohaseid sadamaehitisi saab rajada üksnes planeeringuga määratud ja sadamaregistrisse kantud

või kanda kavandatud sadama territooriumile. Kuna seletuskirja järgi ei kavandata külasadamaid kanda

sadamana sadamaregistrisse, siis ei rakendu külasadamates ehitistele LKS § 38 lg 5 p 2 erisus ja ehitamine

on lubatud vaid ehituskeeluvööndi vähendamise järgselt. Seega tuleb kõikides sadamaregistrisse mitte

kantud külasadamates ehitamise soovi korral saada nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Ettepanekuga arvestatakse.

Definitsioon vaadatakse üle

ja ühtlustatakse kogu

dokumendis.

Ptk-s 2.11.17.4. „Väikesadam“ on nimetatud mitmed väikesadamateks määratud alad, mis kantakse

sadamaregistrisse ja nendel aladel on kavandatud sadamaehitised. Seletuskirjas on õigesti nimetatud, et

„sadama rajamine ja kasutamine ei tohi olla vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega“. Kavandatud

sadamaehitiste vastavuse analüüs ranna kaitse eesmärkidele puudub täiesti. Oluline on mõista, et LKS §

38 lg 5 kohaselt planeeringuga kavandatud sadamaehitiste ehitamine on lubatud vaid juhul, kui

planeeringu koostamisel on ehitiste mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele hinnatud. Vaid sel juhul, kui

mõju on planeeringus analüüsitud ja selgelt esitatud veendumus, et tegevus on kooskõlas ranna ja kalda

kaitse eesmärkidega (sh ehitamine ei toimu looduskooslustel), on lubatud ehitiste kavandamine ja hiljem

planeeringu kehtestamise järgselt ehitamine. Planeeringus mistahes mõjuga ehitise kavandamine ilma

ranna ja kalda kaitse eesmärkidele mõju kaalumata ei ole lubatud.

Selgitus.

Vastavust ranna kaitse

eesmärkidele on hinnatud

KSH aruande ptk-s 4.1.7.

ÜP seletuskirjas tuleb lisada loetelu kehtivatest detailplaneeringutest, kus on ehituskeeluvööndit

vähendatud. Need ehituskeeluvööndi vähendamised tuleb kajastada eraldi tähisega ka ÜP kaardil. Ettepanekuga arvestatakse.

Varasemad vähendamised

vaadatakse üle ja info

olemasolu korral

kajastatakse seda

alusinfona.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

17 / 188

Praegu kehtiva ÜP alusel antud ehituskeeluvööndi vähendamised kaotavad kehtivuse uue ÜP

kehtestamise järgselt, sest samaaegselt ei saa kehtida kaks ÜP-d. Kui soovitakse senise ÜP alusel

ehituskeeluvööndi vähendamiste jätkuvat kehtima jäämist, tuleb neil aladel uuesti taotleda

ehituskeeluvööndi vähendamist.

Ettepanekuga arvestatakse.

Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalusele saab Keskkonnaamet anda seisukoha pärast ÜP

vastuvõtmist. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel tuleb kohalikul omavalitsusel põhjendada

vööndi vähendamise vajadust, st selgitada ülekaalukaid põhjuseid, miks vööndi vähendamise vajadus

kaalub üle avaliku huvi eesmärgid, arvestades LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Teadmiseks võetud.

ÜP-s tuleks täpsustada üleujutusala ulatust. Kaardikiht „yp_yleujutus_meri“ näitab korduva üleujutusala

piiri kohati metsavööndil (90701:002:1442) ja kohati keset roostikuala (90701:001:0393), mis viitab

ebatäpsele üleujutusala määratlusele ning võib hilisemal rakendamisel maaomanikele probleeme

tekitada. Palume korduvalt üleujutusala piir täpsustada vastavalt tegelikele loodusoludele.

Teadmiseks võetud.

Tegemist on 1 m

kõrgusjoonega, selle

määramiseks koostati eraldi

analüüs. Vajadusel arutatakse

küsimust kohtumisel.

Kaardikihtidena puuduvad: ranna ja kalda ehituskeeluvöönd, ranna ja kalda piiranguvöönd,

detailplaneeringute alusel vähendatud ehituskeeluvööndi ulatus. Selgitus.

Loodus ja kultuuri kaardil on

vöönd olemas. Teadaolevalt on

ka kihid edastatud.

Kui taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist, siis tuleks vastav kaardikiht ka nii nimetada. Hetkel

esitatud kaardikiht „YP_ekv“ ei anna teavet, mida on kujutatud. Ettepanekuga arvestatakse.

Juhtotstabed peaksid olema kajastatud erinevatel kaardikihtidel, nii, et neid oleks võimalik eristada. Teadmiseks võetud

Juhtotstarbeid on võimalik

võrrelda kasutades kihi

“YP_maakas”

atribuutandmete

selekteerimist.

Ehituskeeluvöönd/ehituskeeluvööndi vähendamine on näidatud ka merealal (90701:001:0420), kus LKS-i

järgi ehituskeeluvöönd puudub. Ehituskeeluvööni lähtejoon määratakse Eesti põhikaardi järgsest

veepiirist.

Teadmiseks võetud.

Ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek on

näidatud perspektiivsena

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

18 / 188

võimalikele sadama-

rajatistele. Vajadusel

arutatakse kohtumisel, kas

on võimalik küsimust

paremini lahendada.

7. Meri

Töödel merealal (sadamate, lautrite ja paadisildade, isiklike sildumisrajatiste rajamine) tuleb arvestada mh

Eesti Merestrateegiaga ja selle eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala

keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust,

hüdrograafilisi tingimusi ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja

terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja

toodud, et loodusliku merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala

väheneb. Sellest lähtuvalt peab analüüsima olemasolevate sadamakohtade laiendamist ning peaks

andma suunise uute objektide (sh lautrid ja paadisillad) rajamise osas.

[4 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m.]

Teadmiseks võetud.

Soovime arutada

kohtumisel, et täiendada

üldplaneeringu materjale.

Kui sadamatesse nähakse ette uusi muule (näiteks Förby, Borrby, Norrby, Diby sadam), on vajalik käsitleda

rajatiste mõju rannaprotsessidele (setete liikumine). Ei ole korrektne kavandada rajatisi, kui ei ole teada

rajatiste võimalik mõju ja seeläbi rajamise lubatavus.

Teadmiseks võetud.

Kohtumisel

Keskkonnaametiga sooviks

arutada, kuidas mõju

rannaprotsessidele hinnata,

kui meil ei ole teada

muulide mõõtmeid ega

mahtu.

Lk 50 on toodud: „Väinamere loodusala merealal eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe sadamate

kavandamine otseselt ei mõjuta, sest elupaigatüüpidega kattumist ei ole, kuid on modelleeritud

mereelupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), karid (1170)

esinemise võimalus“. Tegelikult tähendab see seda, et vajalik on konkreetsel alal sel juhul kas täiendav

hinnang või ekspertiis. Praegu seda tehtud ei ole. Ka tabelis 2 ei ole käsitletud merelisi elupaiku. Sadmate

rajamise/ laiendamisel nähakse ette süvendustöid, uute rajatiste rajamisi ja kaadamis, st tegevusi, mis

võivad potentsiaalselt negatiivselt mõjutada merepõhja elupaigatüüpe. Vajalik täiendada. Ei ole

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

KSH-s käsitletakse

süvendamise ja kaadamise

võimalikku mõju

modelleeritud elupaikadele.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

19 / 188

asjakohane väide, et tegemist juba inimmõjuga alaga - varasemalt oli tegemist väiksema lautrikohaga,

mida soovitakse arendada sadamaks (näiteks Förby, Borrby ja Norrby sadam).

Keskkonnaametiga soovime

arutada sõnastust

elupaikade

kindlakstegemise tingimuse

seadmisel.

Kui nähakse ette ulatuslikumaid ehitustöid, süvendamisi ja kaadamisi, on vajalik detailsem analüüs

tegevuse võimalikkuse üle. Ei saa planeerida rajatisi, mille rajamine ei pruugi olla võimalik (negatiivsed

mõjud setete liikumisele ja rannaprotsessidele, kaadamisega hävivad mere elupaigatüübid, maismaal ei

ole võimalik pinnast paigutada) või selles mastaabis tööd ei ole vajalikud. Kui käesolevalt detailselt

analüüsi ei koostata, saab märkida arendused vaid perspektiivseteks ning viidata hilisema detailsema

analüüsi vajalikkusele (DP, KSH), mille käigus pannakse paika konkreetsed rajatised. Tegevuse

võimalikkuse analüüsi ei tohiks jätta keskkonnaloa menetluse etappi. Riigikohus on selgitanud, et

strateegiliste valikute tegemiseks vajalik teave olemasoleva keskkonna kohta tuleb välja selgitada

arendustegevuse võimalikult varases staadiumis KSH käigus, mitte loamenetluse käigus toimuva

keskkonnamõjude hindamise (KMH) kaudu, sest KMH vaatlusobjekt piirdub eeskätt konkreetsete

loamenetluse objektiga (RKHKo 3-16-1472/92, p 31). Vajalik vaadata aga merepõhja kui tervikut.

Ettepanekuga arvestatakse.

Vajalik ok kokku leppida

koostöökohtumine

Keskkonnaametiga, et välja

toodud ettepanekuid

arutada ja leida sobivaim

võimalus teema käsitluseks

planeeringus.

ÜP-ga määrataksegi

perspektiivsed sadamaalad,

mille osas hinnatakse

võimalikke

keskkonnamõjusid. ÜP-sse

lisatakse tingimus, mille

kohaselt tuleb merealal

sadamate arendamisel

detailsem

keskkonnamõjude

hindamine läbi viia

ehitusloa menetluse raames

vastavalt ehitusprojektis

toodud andmetele. KMH

tuleb läbi viia enne

keskkonnaloa taotlemist.

8. Vesi

KSH eelnõu lk 113 ning seletuskirja eelnõu lk 74 punktis 2 on toodud: „Nii olemasolevate kui uute

puurkaevude või salvkaevude rajamisel peab silmas pidama, et oleks piisavalt ruumi sanitaarkaitseala või

hooldusala jaoks. Viimast on oluline silmas pidada ka reoveepuhastite rajamisel, sest heitvee ja

saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal

Ettepanekuga arvestatakse.

KSH aruande ptk 4.1.5 on

täiendatud järgmiselt

“Omapuhastiks oleva

imbsüsteemi ja salvkaevu

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

20 / 188

kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (veeseadus § 127 lg 1). Seega peab 10 meetrise

hooldusalaga puurkaevu või salvkaevu ning heitvee suubla (sh imbväljaku) omavaheline kaugus olema

vähemalt 60 meetrit“. Juhime tähelepanu, et veeseaduse § 127 lg 1 alusel on omapuhastiks oleva

imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine reguleeritud käesoleva seaduse § 137 aluselt.

korral, mida ei kasutata

joogivee otstarbeks, on

heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine

reguleeritud veeseaduse §

137 alusel ning järgima

peab keskkonnaministri

31.07.2019 määruses nr 31

„Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja

täpsustatud ulatus“ toodud

nõudeid”.

Kliimaministeerium

7-1/26/2024-2

Kliimaministeerium vaadanud läbi üldplaneeringu materjali, teeb järgmised ettepanekud üldplaneeringu

seletuskirjale, millega palub arvestada:

1. Vormsi valla rohevõrgustiku aladele seatud piirang metsa püsimetsana majandamiseks ei ole

põhjendatud. Seatud tingimused ja neist tekkivad kitsendused peavad olema põhjendatud ja

proportsionaalsed. Kestlik metsade majandamine ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist.

Praegu kehtivad metsaseaduses kirjeldatud püsimetsanduse ja valikraiete põhimõtted on metsaseaduse

protsessis ümber hindamisel, sest uuringute tulemusel on selgeks saanud, et praegu seaduses kirjeldatud

meetodid ei võimalda püsimetsa saavutada ning metsade järjepidevust tagada. Palume üldplaneeringu

seletuskirjast piirang eemaldada.

Ettepanekuid kaalutakse.

2. Palume täiendada peatükki 2.9.11 „Mäetööstusmaa“ järgnevast selgitusest lähtuvalt. Selgitame, et

maavara kaevandamisloale määratakse kohustuslikud täiendavad tingimused, näiteks tee tolmutõrje,

Keskkonnaameti poolt. Palume eelnõus arvestada asjaolu, et üldplaneeringuga ei seata kohustuslikke

tingimusi, mis ei tulene seadustest, mistõttu palume käsitleda tingimusi soovitustena või kaalumise

otsustena (näiteks: kaevandamisloa andmisel tuleb kaaluda kohustust tagada karjäärile

juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje, kui selle tee ääres asuva majavalduse

kaugus teest on vähem kui 100 meetrit.).

Selgitus.

Tegemist ongi punktidega,

mida arvamuse andmisel

kaalutakse. Tegemist ei ole

kohustuslike tingimustega.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

21 / 188

3. Palume täiendada peatükke 2.9.14 ja 2.11.17 sadama maa-ala tingimusi täiendava tingimusega, et

sadamate kavandamisel tuleb tagada, et oleks täidetud keskkonnakaitse nõuded (see tähendab, et peab

olema korraldatud laevajäätmete vastuvõtmine ja reostusele reageerimine) sadamateenuse osutamisel

vastavalt sadamaseadusele.

Ettepanekuga arvestatakse.

Tarbijakaitse ja

Tehnilise

Järelevalve Amet

7-1/35/2024

17.05.2024

Vormsi valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määratlemine kooskõlas Vormsi valla arengukava visiooni, prioriteetide ja strateegiliste

eesmärkidega. Üldplaneeringuga luuakse eeldused hea ning turvalise elukeskkonna loomiseks, ühtselt

toimiva rohestruktuuri ja väärtuslike maastike hoidmiseks, kogukondlikke väärtusi kandva ruumi

säilimiseks ning strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajaliku maareservi, taristu ning korrastatud

teedevõrgu tagamiseks.

TTJA tutvus Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudega

ning TTJA-l ei ole nende osas märkusi.

Teadmiseks võetud.

Transpordiamet

7-1/36/2024

23.05.2023

1. Seletuskirjas ning kaardimaterjalidel puuduvad navigatsioonimärgid, s.t. ei kajastu merenduse

ettepanekud, mis on esitatud Vormsi vallavalitsusele meie ettepanekutes. Ettepanekuga arvestatakse.

2. Seletuskirjas ja KSH-s on kasutatud mõistet „külasadam“, mille puhul sätestatakse, et see sadam pole

sadamaregistrisse kantud. Nimetatud punkt läheb vastuollu sadamaseaduses tooduga, kus on kirjas nõue

kanda sadamad sadamaregistrisse (sadamaseadus § 37 lg 2). Ei nõustu ka KSH aruande eelnõus lk 51

toodud väitega, et kuna külasadam ei vasta väikesadama nõuetele, siis seda sadamat ei pea

sadamaregistrisse kandma. Sadam on sadamaseaduses defineeritud kui maa- ja veeala, mis on

kohandatud veesõidukite sildumiseks (sadamaseadus § 2 lg 1) ehk teisisõnu paiknevad seal spetsiifilised

ehitised, mis on ette nähtud veesõidukite teenindamiseks. Seaduses toodud väikesadam ja planeeringu

seletuskirjas toodud külasadam vaid täpsustavad sadama funktsiooni, kuid ei muuda tema olemust.

Teadmiseks võetud.

Soovime kohtumisel

täpsustada, kuidas

teemasid paremini

defineerida.

3. Juhime tähelepanu, et joonisel „Maakasutus ja taristu“ on Sviby sadam toodud väikesadamate hulka

kuuluvana. Vastavalt sadamaseaduse § 2 lg 18 on väikesadam mõeldud kuni 24-meetriste veesõidukite

jaoks, kuid sadamaregistri andmetel on Sviby sadam mõeldud kuni 50 meetristele veesõidukitele,

mistõttu see sadam ei klassifitseeru väikesadamaks.

Ettepanekuga arvestatakse.

4. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks

transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

Sellest lähtuvalt tuleb planeeringus näidata maakonnaplaneeringuga kavandatud jäätee trass

(ettepanekute punkt 1.2) ning Vormsi lennuväli ja lennuvälja piirangupinnad (ettepanekute punkt 7.1).

Ettepanekuga arvestatakse

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

22 / 188

5. Palume planeeringu seletuskirja osa 2.11.9. Liiklusvõrgustik punkt 7 ära jätta ning punkt 5 sõnastada

järgnevalt: „tehnovõrkude rajamine avalike teede sõidutee alla on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse

kirjalikul nõusolekul. Riigitee alusele maale tehnovõrkude rajamine on lubatud erandjuhul vaba ruumi

olemasolul ja Transpordiameti nõusolekul. Tehnovõrgu rajamise võimalikkust tuleb hinnata igakordselt

suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul.“

Ettepanekuga arvestatakse.

6. Palume planeeringu seletuskirja osa 2.11.10. Riigiteed punkt 4 viimasest lausest ära jätta lõik „...ja

menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu“. Ettepanekut kaalutakse

7. Palume planeeringu seletuskirja osa 2.11.11. Kohalikud teed punktis 2 olev riigiteed puudutav

osa ära jätta. Ettepanekuga arvestatakse

Maa-amet

7-1/37/2024

23.05.2024

Seisuga 17.05.2024 asub Vormsi valla territooriumil üks maavarade registris arvel olev maardla ja üks

kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis. Keskkonnaametis menetluses olevaid kaevandamisloa taotlusi

vallas ei asu. Joonistele ei ole märgitud maavarade registris arvel olevat maardlat.

1. Palume lisaks mäetööstuse maa-ala kujutamisele lisada joonistele ka maardla piir, kuna maardla

põhjustab piiranguid maa kasutamisele. Planeeringu koostamiseks ajakohaste andmete saamiseks on

võimalus kasutada WFS-teenust aadressil

https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities või

laadida andmed alla veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet

(maaamet.ee). Palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid

kasutatud.

Ettepanekuga arvestatakse.

2. Seletuskirja peatükis 2.3.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on

detailplaneeringu koostamise kohustuse ühe juhuna toodud (tsiteerin): „tootmistegevuse kavandamisel,

kui tootmisest tulenevad negatiivsed mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad ulatuda väljapoole

planeeritava kinnistu piiri või kui kavandatakse üle 300 m2 ehitusaluse pinnaga hoone rajamist

(detailplaneeringu kohustus puudub, kui on tegemist olemasoleva hoone laiendamisega 50% ulatuses

esmasest hoonemahust ja/või rekonstrueerimisega ning jätkub hoones seni toimunud tegevus ja kasutus

(eelnev kasutusperiood jääb vähemalt viimase viie aasta vahemikku);“.

Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume selguse mõttes

üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene aladele, kuhu

on antud või taotletakse maavara kaevandamiseks luba. Maa-amet nõustub ka sellega, et üldplaneeringu

seletuskirjas täpsustatakse, et mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja

Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

23 / 188

olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral

koostada detailplaneering.

3. Joonise Maakasutus ja taristu kohaselt asub maardla hajaasustusalal. Seletuskirja peatükis 2.8.3. Üldised

maakasutus- ja ehitustingimused on kirjeldatud (tsiteerin): „Hajaasustusalal on võimalikud ka muud

ehitustegevused, mida siin seni ei ole eraldi nimetatud – osaliselt on erinevad maakasutused

üldplaneeringu joonisel määratud (joonis 1 – maakasutus ja taristu), kuid ka nn „valgel alal“ (maa-alad,

kus üldplaneeringu joonisel maakasutuse juhtotstarve ei ole määratud) on ehitustegevus lubatud, kui

vastavale ehitustegevusele või asukohale üldplaneeringus sätestatud põhimõtted on täidetud (nt

tootmishoone korral rakendatakse tootmise maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusi ning järgitakse

konkreetses asukohas kehtivaid rohevõrgustiku tingimusi vms üldplaneeringuga määratud

põhimõtteid)“. Palume seletuskirja täiendada, et maardlate aladel on igasugune ehitustegevus lubatud

vaid aladel, kus maavara on ammendunud või selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus

või luba.

Ettepanekuga arvestatakse.

4. Seletuskirja peatükis 2.9.11. Mäetööstusmaa (TM) on märgitud (tsiteerin): „Lisaks on väljastatud

kaevandusluba Rumpo karjääri kohta“. Joonisel Maakasutus ja taristu on Hullo külas Kordbackani

katastriüksusele (tunnus 90701:001:0745) märgitud osaliselt mäetööstuse maa-ala. KSH aruande eelnõus

on kirjeldatud (tsiteerin): „Lisaks on Vormsi Vallavalitsusele väljastatud maavarana arvele võtmata kivimi

ja setendi võtmise luba nr VSL/507964, mis võimaldab perioodil 21.06.2023 – 27.07.2028 kasutada valla

teede korrastamiseks kruusa Hullo külas asuvalt Kordbackani kinnistult (katastritunnus 90701.001:0745)“.

Täpsustame, et maavarade registri andmetel ei asu Vormsi valla territooriumil Rumpo karjääri, seega

palume lähtudes KSH aruande eelnõus toodud selgitusest täpsustada ka seletuskirjas, et väljastatud on

maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmise luba, mitte MaaPS mõistes kaevandamisluba.

Ettepanekuga arvestatakse.

Rumpo “karjäärist”

kaevandatakse väikesaarte

seaduse alusel. Lubatakse

kasutada avalikuks

otstarbeks, seetõttu

puudub kaevandusluba.

Keskkonnaluba teistel

alustel.

5. Seletuskirja peatükis 2.9.11. Mäetööstusmaa (TM) on ühe põhimõttena, mida kohalik omavalitsus võtab

arvesse omapoolse arvamuse esitamisel, märgitud (tsiteerin): „kaevandamisloa omanikul on kohustus

tagada karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje, kui selle tee ääres asuva

majavalduse kaugus teest on vähem kui 100 meetrit“.

Selgitame, et vastavat kohustust ei pane kaevandamisloa omanikule ükski kehtiv õigusakt. Tingimused

kaevandamiseks määratakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus ning lisatakse väljastatud

kaevandamise keskkonnaloale loa andja ehk Keskkonnaameti poolt. Kohalikul omavalitsusel on võimalik

teha vastav ettepanek, kuid pole võimalik kehtestada igakordset kohustust määratlemata kauguses

tolmutõrjeks. Palume eeltoodust lähtuvaltseletuskirja täpsustada, kuna hetkel on seletuskirjas olev

sõnastus vastuolus MaaPS §-ga 14. Nõue halvendab juurdepääsu maavarale, kuna seab

Ettepanekuga ei arvestata.

Tegemist ei ole nõudega,

vaid soovitusega, mida KOV

kaalub igakordselt

arvamuse andmisel.

Seetõttu ei ole tegemist

kaevandamist halvendava

nõudega.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

24 / 188

ebaproportsionaalse tingimuse teostada tolmutõrjet igakordselt ja määramata kauguses, mitte

kaalutletud otsuse alusel juhtumipõhiselt.

6. Joonise Loodus ja kultuur kohaselt kattub maardla rohevõrgustiku tugialaga. Seletuskirja peatükis

2.11.1. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin):

„säilitada tuleb maastikuline mitmekesisus, oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate

põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad

põldude ning rohumaade vahel) säilimine;“ ja „tugialadele ja koridoridele on üldjuhul lubatud taristu

rajamine, kuid oluline on leevendada võimalikku negatiivset mõju ja tagada võrgustiku toimimine;“.

Märgime, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos

kõigi sellele jäävate maastikuelementidega, seega halvendab seletuskirja sõnastus maavarale

juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume

seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla alal tuleb võimalusel säilitada maastikuline mitmekesisus või

märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavara kaevandamiseks,

on maastiku muutmine, sh taimestiku eemaldamine, lubatud. Lisaks palume taristu rajamise osas

seletuskirja täiendada, et maardlate aladel on igasugune ehitustegevus lubatud vaid aladel, kus maavara

on ammendunud või selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba.

Ettepanekuga arvestatakse.

Maa-amet kooskõlastab 29.04.2024 kirjaga nr 7-1/26/2024 edastatud Vormsi valla üldplaneeringu

tingimusel, et planeeringu dokumente täiendatakse ja täpsustatakse vastavalt eeltoodud märkustele.

Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering

on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid

tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei

saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu

märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.

Teadmiseks võetud.

Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule

seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Teadmiseks võetud.

Kaitseministeerium

7-1/46/2024

11.06.2024

Kaitseministeerium palus 02.09.2022 kirjas nr 12-1/22/3209, et Vormsi valla üldplaneeringus sätestataks

päikeseelektrijamade rajamise tingimusena nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega

kehtestatud elektromagneetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Avalikul väljapanekul

olevas üldplaneeringu seletuskirjas sellist tingimust muude päikeseelektrijaama püstitamise tingimuste

hulgas ei ole.

Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

25 / 188

Palume täiendada seletuskirja punkti 2.12.2.2. „Päikeseenergia“ eelnimetatud tingimusega. Nõuetele ja

standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Regionaal- ja

Põllumajandusminis

teerium

7-1/65/2024

19.06.2024

Me ei soovi avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid aga soovime küsida lisainfot.

Kehtivas üldplaneeringus on Rälby külas asuvad Serva (katastritunnus 90701:001:0585) ja Toominga

(katastritunnus 90701:001:0587) kinnisasjad tähistatud, kui avalikuks ühiskasutuseks vajalik maa. Uues

üldplaneeringu eelnõus on mõlemad kinnisasjad kavandatud ühiskondlike ehitiste maa-ala

juhtotstarbega. Sama juhtotstarve on määratud ka Sviby külas asuvale reformimata Rannapõllu

(katastritunnus 90701:001:0862) maaüksusele.

Riigivara valitseja seisukohast palume täpsemat infot, mis eesmärgil ja mille tarbeks on maaüksustele

vastav juhtotstarve määratud.

Palume enne üldplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmist esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks.

Juhime tähelepanu sellele, et käesolev kiri ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnaga.

Ettepanekuga arvestatakse.

Maaüksused on plaanitud

perspektiivika puhke- ja

virgestusmaana. Plaanid on

veel täpsustumas ning

selgitused saadetakse

eraldi.

Erametsaliit ja

eraisik

7-1/71/2024

19.06.2024

7-1/79/2024

18.06.2024

Üldplaneeringu puhul tekitavad tõsist muret:

1. Püsimetsandus ja soovituslik püsimetsandus ning sellega kaasnevad piirangud maaomandile

2. Nõue, mille kohaselt tuleb metsamajandamisel säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta vanuseid

ja õõnsustega puid.

----

1. Praeguse üldplaneeringu kohaselt on valdav osa Vormsist määratud rohevõrgustikku. Sealjuures on

määratud kohustusliku püsimetsanduse ja soovitusliku püsimetsanduse alad. Küll aga jääb nõue

ebamääraseks, kuna hoolimata soovitusliku püsimetsanduse nõudest tooks soovituslik nõue kaasa

märkimisväärse omandi kasutamise piirangu. Nimelt on seletuskirjas öeldud, et aladel kus püsimetsandus

on soovituslik, on lubatud kõik raietüübid kuid määratud on lageraie langi maksimaalne suurus 0,5 ha,

kusjuures uue langi raie on lubatud juhul kui kõrval asuvate metsade puude kõrgus on vähemalt 3 m.

Seega on võrreldes metsaseadusega oluliselt kitsendatud lageraie teostamise võimalusi, hoolimata

asjaolust, et planeeringu seletuskirja kohaselt oleks püsimetsandusvõtete kasutamine soovituslik.

Teadmiseks võetud.

Tingimused on kirjeldatud

rohevõrgustiku analüüsi

alusel, mis lähtub

teadmisest, et metsast

hakkab ökosüsteem

kujunema alles siis kui

kõrgemad puud on

saavutanud vähemalt 3m

kõrguse, enne seda on

valgustingimused pigem

avamaastikulisele

ökosüsteemile omased. Ka

meie kõige elurikkam

ökosüsteem, puisniit ei ole

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

26 / 188

Sisuliselt on sellise sõnastuse korral lageraie asendatud turberaiega, kusjuures ka turberaie tegemisel

oleksid turberaie teostamise nõuded võrreldes metsaseadusega oluliselt piiravamad. Planeeringu

sõnastus, mille kohaselt on kõik raieliigid lubatud on seega silmakirjalik, kuna ei vasta tegelikkusele.

Selline piirang tähendab maaomanikele väga olulisi majanduslikke kitsendusi, mis tuleb vastavalt ka neile

hüvitada.

puisniit kui puude kõrgus

on alla 3m.

Metsanduse tingimused

on plaanis rääkida läbi

metsaomanike, RMK ja

Keskkonnaametiga.

Samuti on üldplaneeringus kasutatav püsimetsanduse mõiste kirja pandud vastavalt kehtivale

metsaseadusele. Soovituslik on aga viidata mõiste alusdokumendile, kuna seaduses olev mõiste võib

üldplaneeringu kehtivusperioodil muutuda ning selliselt võib see minna vastuollu kehtiva seadusega.

Teadmiseks võetud.

Metsanduse tingimused

on plaanis rääkida läbi

metsaomanike, RMK ja

Keskkonnaametiga.

2. Üldplaneeringu kohaselt metsamajandamisel tuleb säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta

vanuseid ja õõnsustega puid. Tegemist on ülimalt intensiivse piiranguga maaomandile. Arvestades

Vormsi saare mullaviljakust, asub pea igal eraldisel mõni 100+ vanuses puu. Samuti on vastavalt

metsaseadusele kohustus jätta ka peale uuendusraiet seemne- ja säilikpuid, mis tähendab, et konkreetselt

igal eraldisel asub mõni selline puu. Üldplaneeringu piiravat iseloomu arvestades võib sellisest

sõnastusest aru saada, et pea eranditult on igasugune raie keelatud. Samuti annab selline piirang

maaomanikele väga selgesõnalise suuna toimida vastupidiselt soovitavale. Ehk kui on soov oma metsa

majandada, siis ei tohi lasta ühelgi puul üle 100 aasta vanuseks kasvada. Eeldame, et see ei ole

omavalitsuse pikaajaline eesmärk. Leiame, et selline nõue tuleb üldplaneeringust välja jätta.

Jääb arusaamatuks, miks seatakse üldplaneeringuga nii suuremahulisi omandipiiranguid. Lisaks

metsamajandamisele seatud piirangutele on üldplaneeringus välja toodud hulganisti ehitusega

kaasnevaid piiranguid. Vormsi maaomanikele rakenduvad niigi juba erinevad piirangud mis mõjutavad

maakastust (erinevad kaitsealad, hoiualad, ranna- ja kaldakaitse, jpm.), mistõttu peame veel täiendavate

kitsenduste seadmist ebaotstarbekaks.

Peame vajalikuks välja tuua, et igasuguste täiendavate piirangute seadmine ilma seotud maaomanike

sisulise kaasamiseta ja hüvitismeetmeteta süvendab maaomanike vastumeelt loodushoiule. Maaomanike

tegevusvabadus loob eriilmelisust, sh ajalis-ruumilist sidusust maastikul, mis omakorda aitab kaasa

elurikkuse loomisele.

Selgitus.

Rohevõrgustiku analüüs

lähtus teadmisest, et

eraldised, kus leidub enam

kui 100 aasta vanuseid

puid ja õõnsustega puid

tuleks metsa majandades

võtta eraldi tähelepanu

alla, sest need on metsa

elurikkuse säilitamiseks

võtmetähtsusega.

Seepärast peaks neile

lähenema metsa

majandamisel

püsimetsanduse võtetega,

et kõrgema vanusega

suurte üksikpuude ümber

olevaid eraldisi raiutakse

vaid sellises mahus ja viisil,

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

27 / 188

et see ei muuda eraldise

piires nende võtmepuude

jaoks ökosüsteemset

olukorda.

Metsanduse tingimused

on plaanis rääkida läbi

metsaomanike, RMK ja

Keskkonnaametiga.

Arvestades, et üldplaneeringu eesmärk on eelkõige arengusuundade kaardistamine (mitte

arenguprotsesside pidurdamine) leiame, et lisaks KSH-le on ülioluline hinnata ka üldplaneeringu

sotsiaalmajanduslikku mõju.

Teadmiseks võetud.

Juhime tähelepanu, et juhul kui üldplaneeringu alusel piiratakse raietegevust, tuleb kohalikul

omavalitsusel maksta maaomanikule hüvitist omandipiirangute rakendamise eest.

Eesti Vabariigi justiitsminister on selgitanud vastuses Eesti Omanike Keskliidu pöördumisele võrdse

kohtlemise kohustuse järgimise vajadust kohaliku omavalitsuse poolt looduskaitseliste piirangute

seadmisel. Muuhulgas on justiitsminister märkinud, et puudub mistahes mõistlik põhjendus isikute

erinevaks kohtlemiseks, sõltuvalt sellest, milline haldusorgan loodusobjekti kaitse alla võtab ja sellega

isikute põhiõigusi piirab. Kuivõrd LKS § 20 reguleerib eelduslikult olukordi, mil looduskaitse huvides

kehtestatud piirangute intensiivsus ei küündi sundvõõrandamiseni, kuid mille puhul on seadusandja siiski

otsustanud võimaldada maaomanikel võõrandada oluliste kitsendustega maa õiglase tasu eest riigile,

tuleneb PS §-st 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest kohustus tagada samaväärne võimalus

hüvitiseks ka loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise korral, kui sellega kaasnevad kitsendused on

sellise iseloomu ja mahuga, mis vastavad kinnisasja (riigile) võõrandamise eelduseks olevatele olulistele

piirangutele LKS § 20 ja määruse nr 242 § 31 tähenduses.

Kuigi antud juhul ei ole tegemist kohaliku omavalitsuse poolt loodusobjekti kaitse alla võtmisega, on

oluline, et looduskaitselistest piirangutest puudutatud maaomanikke tuleb kohelda võrdselt hoolimata

sellest, milline avaliku võimu osa (riik või kohalik omavalitsus) on piirangu kehtestanud. Metsaomaniku

jaoks on ükskõik, kas metsa majandamist kitsendatakse riikliku õigusakti või Vormsi valla

üldplaneeringuga. Kui tema metsa majandamine on piiratud näiteks kohaliku omavalitsuse otsuse alusel,

aga samalaadsete riigi poolt seatud piirangute eest makstakse kompensatsiooni, tuleb Eesti Vabariigi

Põhiseaduse § 12 lähtudes maksta kompensatsiooni ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavate

piirangute korral. Kaitsealade piiranguvööndites ehk riigi poolt kehtestatud metsaraie piirangute korral

Teadmiseks võetud.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

28 / 188

makstakse metsaomanikele kitsenduste eest hüvitist kuni 60 eur/ha aastas ning sihtkaitsevööndites 134

eur/ha aastas (vt lisainfo: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/). Sõltuvalt piirangute

rangusest tuleb selliste summade iga-aastase tasumisega Vormsi vallal raietegevuse keelustamise korral

arvestada. Lisaks ei välista me tekitatud kahju hüvitise nõude esitamist riigivastutuse seaduse alusel ehk

metsa majandamisest saamata jääva tulu õiglast ja kohest hüvitamist.

Kokkuvõttes leiame, et mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides on intensiivsete

piirangute kehtestamine vajalik ning omavalitsusele eelarveliselt jõukohane. Intensiivsete piirangute

seadmine on sisuliselt võrdsustatavad omandi sundvõõrandamisena. Teeme ettepaneku:

1. Määratleda planeeringus, et metsa majandamine rohevööndis toimub kooskõlas metsaseadusega.

Püsimetsanduse põhimõtete kasutamine on soovituslik ning rakendamine sõltub metsaomaniku

otsusest.

2. Kui metsa majandamisele otsustatakse siiski piiranguid seada, siis sõnaselgelt määratleda, et

metsaomanikele hüvitatakse metsa majandmisest saamata jääv tulu.

Riigimetsa

Majandamise

Keskus

7-1/26/2024-3

18.06.2024

Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirja lk 10 mõistete loetelust püsimetsanduse mõiste ja seletus.

Antud definitsioon on võetud praegu kehtivast seadusest, see on ajas muutuv ja tekitab seega tulevikus

vastuolu seaduse ja üldplaneeringu vahel. Metsanduse terminoloogias on kasutuses hulgaliselt mõisteid,

neist ühe üldplaneeringusse väljatoomine on meie hinnangul meelevaldne. Kui selline defineerimine on

tingimata vajalik, siis oleks otstarbekam viidata teosele „Metsandusteatmik“ (Laas, Uri, 2023), mis käsitleb

metsandusvaldkonna terminoloogiat terviklikult.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

mõisted ja lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirjast lk 22 püsimetsanduse mõiste ja seletus. Antud

definitsioon on võetud praegu kehtivast seadusest, see on ajas muutuv ja tekitab seega tulevikus vastuolu

seaduse ja üldplaneeringu vahel.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

mõisted ja lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

29 / 188

Üldplaneeringu seletuskirja lk 22 metsa- ja rohumaade majandamise ning kuivenduse põhimõtete

peatüki sisu tugineb suuresti Vormsi valla rohevõrgustiku uuringule (Klein, 2024). Juhime tähelepanu, et

kui antud uuring on koostatud ainult ökoloogilist aspekti silmas pidades, siis üldplaneering on üldisem

dokument, mis peab lisaks ökoloogilisele aspektile arvesse võtma ka sotsiaalseid ja majanduslikke. Teeme

ettepaneku täiendada antud peatükki kavandatud piirangute sotsiaalmajandusliku mõju analüüsiga. Ühe

näitena sotsiaalmajandusliku poole pealt toome välja, et kehtivas metsaseaduses püsimetsandusele

kehtestatud nõuded tähendavad praktikas seda, et küpsest metsast saab kvaliteetset puitu vaid ühe korra

– valikraiega kuni 30 % tagavarast. Põhjuseks on asjaolu, et küpses metsas täius ei taastu, sest puude

jämeduskasv on tagasihoidlik ja suremus kõrge. Seetõttu saab tulevikus seal teha vaid sanitaarraiet, mille

käigus raiutakse kahjustatud või väljalangenud (surnud) puid. Sellise raie käigus ei saa kvaliteetset puitu

vaid küttepuud. Kui raieküpseid puid veel kvaliteetses konditsioonis ja majanduslikult mõistlikus mahus

raiuda ei saa pole põhjust teha kulusid ka tavapärastele metsahooldus praktikatele seal hulgas

hooldusraietele. Sellise tegevuse tulemusel saavad Vormsi metsad tulevikus olema kindlasti teistsugused,

kuid arvestatavat majanduslikku potentsiaali neis tulevikus enam pole.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

mõisted ja lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Palume eemaldada punkti 2.8.2.3. sissejuhatavas lõigus looduse hüvede kõrget kvaliteeti ja kestlikkust

tagava näitena lageraie asendamine püsimetsamajandamisega. Tegu on eksitava näitega, sest laialdane

püsimetsanduse viljelemine viib pikemas perspektiivis metsade vanuselise struktuuri ühtlustumiseni, mis

vähendab elupaikade mitmekesisust ja seeläbi avaldab survet ka elurikkusele ja teistele looduse hüvedele.

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskirja sõnastust

korrigeeritakse.

Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirjast lk 22 toodud täiendav kitsendus aladel, kus

püsimetsandus on soovituslik, on lubatud kõik raietüübid, kuid määratud on lageraie langi maksimaalne

suurus 0,5 ha, kusjuures uue langi raie on lubatud juhul kui kõrval asuvate metsade puude kõrgus on

vähemalt 3 m. See tähendab soovituslikel püsimetsanduse aladel okasmetsades liitumisaega vähemalt

15 aastat. Sisuliselt on tegemist püsimetsandusega identse, vaid näiliselt uuendusraiet võimaldava

piiranguga. Antud tingimus tekitab olukorra, kus jätkusuutlikku metsakasvatust viljeleda sooviv omanik

peab uue metsapõlve rajamisel eelistama okaspuule lehtpuud, mis seab omakorda ohtu Vormsile omaste

oksmetsade säilimise pikemas perspektiivis ja ei teeni teisi säästva metsamajanduse eesmärke. Kui antud

piirangu kehtestamise eesmärk on maastikuilme säilitamine, siis teeme ettepaneku, määratleda

lageraieala pindalaline piirang 1 ha ilma kehtivast seadusandlusest erineva uuenenuks arvestamise

miinimumkõrguse kehtestamiseta.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

mõisted ja lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja lk 22 toodud tingimuse metsamajandamisel tuleb

säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta vanuseid ja õõnsustega puid sisu. Eraldise kui metsamaa

arvestusühiku säilimine ei ole kuidagi seotud metsamajandamisega. Metsamaa inventeerimine ja

andmete eraldiste kaupa Metsaregistrisse kandmine on maaomaniku otsus ning vanemate kui 10-

aastaste inventeerimisandmete kehtetuks muutumine on sätestatud Metsaseaduses ja selle

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

30 / 188

rakendusaktides. Metsamaa andmete olemasolu seostamine antud eraldisel asuvate looduslike

tingimustega on meie hinnangul meelevaldne ja seadusevastane. Kui antud sõnastuse mõte on olnud

välistada metsakasvatus eraldistel, kus leidub vähemalt kaks üle 100-aasta vanust ja õõnsustega puud,

siis selliseid eraldisi on Vormsi metsades valdav enamik.

Palume eemaldada püsimetsanduse mõiste tabelist 1 (lk 24-25) lähtuvalt eespool toodud

põhjendustest. Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

mõisted ja lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Palun eemaldada üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.8.2.3. (sh tabel 1) kuivendamise piiranguga

seotud alad. Selgitame, et kuivendamine mõjutab pikas perspektiivis looduskooslust, kuid ei mõjuta

maakasutust, st ala jääb ka peale kuivendust looduslikuks ja toimima rohevõrgustiku osana. Võttes

arvesse, et märgadel pinnastel on seoses pehmete talvedega pinnasekahjustuste vältimiseks sobivam

raietööde aeg hilissuvisel perioodil, siis toimiv kuivendusvõrk aitab sellele kaasa.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

mõisted ja lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Juhime tähelepanu, et rohevõrgustiku eesmärkide kirjelduses (lk 53) kliimamuutuste leevendamise

väljatoomisel on vastuolu eespool toodud rohevõrgustikuga seotud raiepiirangutega.

Tavametsakasvatusest nii tehnoloogia kui maakasutuse mõttes ressursimahukama varumisviisi ja

kvaliteedilt valdavalt energiaks sobiva puidu varumine püsimetsanduses ei leevenda kliimamuutusi.

Kvaliteetne puit ja biomass otseselt asendavad fossiilset tooret ja on seejuures süsinikuneutraalne

(koosneb atmosfäärist võetud süsinikust). Lähtudes asjaolust, et kliimamuutus mõjutab ka elurikkust

(mitte vastupidi), siis teeme ettepaneku sisustada üldplaneeringu seletuskirjas rohevõrgustikuga seonduv

nii, et esiplaanil oleks kliimamuutuste leevendamisega seotud meetmed. Vaid nii on võimalik jõuda ka

elurikkuse hoidmiseni. Laiemalt, kui omavalitsus soovib üldplaneeringuga leevendada kliimamuutusi

vähendades süsinikuheidet, siis tuleks keskenduda majanduse ja eelkõige tarbimise ressursisäästlikkusele.

Sealjuures tuleb teha ka valikuid, eelistada eluliselt vajalikke prioriteete ja ressursisäästlikumaid lahendusi.

Püsimetsandus võimaldab suurel pindalal harrastada toredana tunduvat maastikukunsti, kuid kvaliteetse

puiduvaru tagamiseks see ei sobi ja loodusvarade kasutamisel säästlikkuse poolest eeskujuks ei ole.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

mõisted ja lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

31 / 188

Selgitame täiendavalt, et metsakasvatus Vormsi saarel on juba praegu väga komplitseeritud ja

raiepiirangute asemel on limiteerivaks teguriks praamiühendus mandriga, mis piirab puidu äraveo mahtu

saarelt tarbijani. Majandamine püsimetsana või sellega sisuliselt identse uuendusraieviisiga (0,5 ha piirang

lageraielangi suurusele ja uuenemise kõrguse piirang) teeb selle metsaomanikule veelgi kulukamaks ja

vähendab seega konkurentsivõimalusi metsaomanikega mandril. Antud piirang on sarnane Soomes

katsetatava püsimetsanduse praktikaga, kus on lubatud kuni 0,3 ha suuruste häilude raie koos ümbritseva

puistu tugeva harvendamisega. Sugugi mitte vähem tähtis pole ka tõsiasi, et selline tegevus halvab metsa

puidupõhise majandusliku perspektiivi kaugemas tulevikus. Samas sisaldab Vormsi mets ka täna juba

erinevaid loodusväärtusi ja looduskaitsealasid. Antud eelnõus kavandatud piirangud ei loo meie

hinnangul ühtegi lisandväärtust olemasolevale. Pigem vastupidi, väljalangenud ja vigastatud puude raiel

kõlbab see valdavalt vaid energia saamiseks. Sealjuures, ka looduskaitseliselt on selliste puude raie millel

majanduslikku väärtust enam pole, kuid alles hakkavad loodusrikkusesse panustama, kõige halvem

praktika.

Rohevõrgustiku üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste juures (lk 54) on p 5 all toodud arendustegevuse

eelneva uuringuvajadusena välja ainult ulukite liikumis uuring. Juhime tähelepanu, et kuna

arendustegevus hävitab toimiva ökosüsteemi täielikult ilma hilisema taastumisvõimaluseta, on antud

maastikumuutuse elluviimiseks vajalik lisaks ulukite liikumise uuringule hinnata mõju ka linnustikule ja

taimestikule.

Ettepanekuga arvestatakse.

Tingimused vaadatakse üle

ja seletuskirja täpsustatakse.

Palun eemaldada KAH-alade maakasutustingimuste osast (lk 55) punkt tekstiga: kohalikku omavalitsust

ja piirinaabreid tuleb teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist. Koostöö

omavalitsusega on kirjeldatud järgmises punktis, mida antud punkt lihtsalt dubleerib. Veel selgitame, et

raiealadega piirnevate eluhoonete omanike teavitamine on osa RMK tööprotsessist juba aastaid. Kõigi

raiealaga piirnevate maaomanike teavitamiseks on Metsaregistris samuti juba aastaid toimiv lahendus

olemas.

Ettepanekuga arvestatakse.

KAH alade määramine vajab

RMK-ga läbi rääkimist.

Palume eemaldada sama tingimuste ploki teisest punktist rohevõrgustikku ja püsimetsandust puudutav

osa. Selgitame, et metsakasvatuslikul eesmärgil tehtavad raied ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, kuna

ala jääb edasi looduskoosluseks ka peale raiet ja seega ei ole erinevalt maakasutust muutvast raadamisest

rohevõrgustiku tingimuste arvessevõtmine põhjendatud. Püsimetsandusse puutuvat oleme selgitanud

antud kirjas eelnevalt.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

mõisted ja lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

32 / 188

Teeme ettepaneku punktis 2.11.16. käsitleda täpsemalt hobuliiklusega seonduvat. Ratsutamise

tallamiskoormus on suurem jalgsi ja jalgrattaga liikumisest ja võttes arvesse antud liikumisviisi võimalikku

kasvu tulevikus võib osutuda oluliseks sellele üldplaneeringus täiendavat tähelepanu pöörata.

Teadmiseks võetud.

Teemat täpsustatakse.

Teeme ettepaneku täiendada Diby ja Norrby väikesadamate skeeme 9 (lk 68) ja 11 (lk 69) RMK poolt

kavandatavate vaateplatvormidega ja vajadusel lisada ka üldplaneeringu seletuskirja viide, et RMK on

kavandamas olemasolevate piirivalverajatiste rekonstrueerimist vaateplatvormideks. Oleme seda

küsimust arutanud ka 18.01.2024 RMK ja valla vahel toimunud kohtumisel.

Ettepanekuga arvestatakse.

Palume eemaldada maakasutuse kaardiandmetest RMK halduses olevalt riigimaa kinnistult Vormsi

metskond 66 (90701:001:0514) elamumaa juhtotstarve. Antud kinnisasja soovib RMK kasutada oma

põhitegevuseks, s.o. metsakasvatuseks;

Ettepanekuga arvestatakse.

Palume eemaldada maakasutuse kaardiandmetest RMK halduses olevalt riigimaa kinnistult Vormsi

metskond 61 (90701:001:0495) tootmismaa juhtotstarve. Leiame, et elurikkuse säilitamiseks saarel, oluline

majandada antud ala looduslikuna ja üldse vältida igasugust looduskoosluste raadamist.

Ettepanekuga arvestatakse.

Kokkuvõtteks leiame, et üldplaneeringu eelnõu praeguses versioonis toodu ei ole metsakasvatuse mõttes

pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Metsauuenduse mahu vähendamine saarel viib metsade vanuselise

struktuuri ühtlustumisele, mille negatiivne mõju avaldub alles tulevikus peale koostatava üldplaneeringu

kehtivusperioodi. Oleme valmis koostööks Vormsi vallavalitsusega, et leida üldplaneeringusse kõikide

osapoolte huve arvesse võtvad ja Vormsi saarele sobivad jätkusuutlikud metsakasvatusvõtted.

Teadmiseks võetud.

ERAISIKUD; ETTEVÕTTED JA VABAÜHENUDSED

7-1/31/2024

20.05.2024

Borrby külasüdames on Üldplaneeringus avalike teedena märgitud Borrby küla läbivad teed ning kaks

tupikteed mis viivad Mere/Padasa ning Kivihindersi kinnistuteni. Masasa ja Paepealse kinnistuni viiv tee

on mingil põhjusel märgitud matkarajana.

Palun Vallavalitsusel tagada Borrby külasüdames avalike teede (sisuliselt küla tänavad) selliselt, et külas

oleks toimiv tänavate võrgustik ning ligupääs avalike teede kaudu kõigile elamumaa kinnistutele ja

elamutele.

Palun selgitada, millisel alusel on mõnedele kinnistutele ligipääsuteed(tupikteed) küla südames

kavandatud avalike teedena ning mõned mitte. Palun tagada võrdne kohtlemine.

Ettepanekuga arvestatakse.

Matkaraja eesmärk on

piirata liikumist võõrastele

mootorsõidukitele antud

teelõigul. Juhime

tähelepanu, et matkateed ei

vii vaid Masasa ja Paepealse

kinnistuni vaid jätkuvad

matkarajana. Vastavalt

ettepanekule saab avalik

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

33 / 188

Kõigile ülejäänud elamumaa kinnistutele Borrby külasüdames on tagatud juurdepääs avalikult teelt, miks

on siin tehtud erand?

Põhjendatud ei ole Vallavalitsuse arvamus, mille kohaselt: “Põhjendatud on avaliku kasutusega teelõik

mõeldes kinnistult edasi minevale matkateele. Omanikud saavad oma kinnistule sõita ka mööda

matkateed.”.(1) Matkatee ei anna õigust kinnistule sõita.(2) Matkateed ei hooldata sarnaselt

üldkasutatavatele teedele; (#) Matkateele esitatavad nõuded ei pea tagama seal autoga sõitmise

võimalikkust (4) Kes kannab matkatee hooldamisega kaasnevad kulud? Palun võrdset kohtlemist.

Külasüdamiku piires peab olema tagatud tänavate vōrgustik ning praktikas eeldab matkatee kasutamine

hüpoteekide seadmist teed läbivatele kinnistutele, mis (i) on põhjendamatult koormav ja ei kohtle

võrdselt kõiki kǔlasüdamiku elamuomanikke ja (ii) arvestades teed läbivate kinnistute omanikke ning

nende senist käitumist teede sulgemisel ei ole tõenäiliselt võimalik või toob kaasa pika kohtutee ja kulud,

loodan et Vallavalitsus need hüvitab.

Palun Vallavalitsusel tagada kinnistutele ligipääs külasüdamiku piires ning võrdne kohtlemine.

Palun muuta Üldplaneeringus Borrby sadama tee ja Masasa kinnistu vaheline teelõik (lisatud joonisel

märgitud punasega) avalikult kasutatavaks teeks.

tee märgitud Masasa

kinnistuni.

Eeldame, et matkateele ei

ole mõeldud mitte

hüpoteegi seadmist, vaid

isikliku kasutusõiguse

seadmist.

Vaadatakse üle matkateede

täpsem staatus

üldplaneeringus ja

eristatakse need, mille

kohta on vajalik teha leping

ja need, mille puhul antakse

informatsioon raja kui

pärandkultuuri objekti

kohta.

7-1/34/2024

20.05.2024

Matkarada ei ole märgitud kohal kunagi olnud, tegelik ajalooline matkarada/tee viimane osa on alati

kulgenud läbi Stoastonte kinnistu. Kinnistu omanik sulges selle mõned aastad tagasi tee aiaga ning

hävitas tee looduses. Veel 2022 aasta maameti kaartil oli tee märgitud tegelikus asukohas (vt lisatud foto)

Kõigul varasematel kaartidel (sh ajaloolised kaardid, Maaameti varasemad kaardid, üldplaneeringu

varasemad versioonid) on ühendus üldkasutatava teega läbinud Stoastonte kinnistut. Vaid viimadel

maaameti kaardil on tee viimane ots puudu, kuna see on looduses tänaseks mittenähtav omaniku

tegevuse tõttu (vt Maaameti kaardirakendused ja ortofotod).

Kes, miks ja millisel alusel on tee trassi muutnud?

Kes, miks ja millisel alusel kavandab uue täiendava kitsenduse seadmist meie kinnistule!

Matkaraja kulgemiseks vastavalt plaanil märgitule tuleks rajada uus tee läbi tiheda männimetsa ning

langetada minimaalselt 10-15 suurt puud ja rajada uus teepõhi. Stoastonte kinnistul on tee trass jätkuvalt

vaba ja olemas.

Miks ja millisel alusel kavandab planeeringu koostaja uue tee rajamist meie kinnistule?

Ettepanekuga arvestatakse

Matkaraja asukohta

kohandatakse vastavalt

varasema raja asukohaga.

Vajadusel vaadatakse üle

matkateede täpsem staatus

üldplaneeringus ja

eristatakse need, mille

kohta on vajalik teha leping

ja need, mille puhul antakse

informatsioon raja kui

pärandkultuuri objekti

kohta.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

34 / 188

Märgitud matkajal trassil paiknevad seduslikul alusel rajatud päikesepark, elektriliin ja puhastusseadmed

ning nende kaitsevööndid, seega raja selline asukoht ei ole ka füüsiliselt võimalik.

Palume viga viivitamatult parandada, kanda plaanil matkatee asukoht vastavalt tegelikule ja ajaloolisele

paiknemisele ning kirjalikult informeerida sellest ka kinnistu omanikke.

7-1/48/2024

17.06.2024

Teen ettepaneku muuta eskiisi kaardimaterjalides matkatee, mis läbib katastriüksusi 90701:001:0910,

90701:001:0906, 90701: 002:0042 ja 907001:001:0908 ka sõidukiga sõidetavaks üldkasutatavaks teeks. Sest tee on

väga lühike ja matkatee funktsiooni ta ei täidaks. Tee jooksmine osaliselt mööda katastriüksuste piire annab

tunnistust sellest, et tegemist on traditsioonilise juurdepääsuteega lähikonna kinnistutele.

Ettepanekut kaalutakse.

Mitme nimetatud kinnistu

osas on kas

detailplaneering

koostamisel või

detailplaneeringu vajadus

otsustamisel. Koostamisel

olevas detailplaneeringus

tuleb sõidukiga kasutatavad

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

35 / 188

teed täpsemalt planeerida

ja leppida kokku kasutus.

Samas teen ettepaneku eskiisi kaardimaterjalides Rumpo teest mere pool oleva matkatee pikendamiseks kuni

lasteranna teeni. Kuna see mõnus metsatee liigub paralleelselt vallateega, siis oleks see kasutatav matkateena

Rumpost Hullosse, kus on olemas ka kunagise tee koht.

Ettepanekut kaalutakse.

Täna on raja viimane lõik

halvasti läbitav. Vajadusel

vaadatakse üle matkateede

täpsem staatus

üldplaneeringus ja

eristatakse need, mille

kohta on vajalik teha leping

ja need, mille puhul antakse

informatsioon raja kui

pärandkultuuri

objektikohta.

7-1/50/2024

(18.12.2023)

16.06.2024

Planeerida Norrby külas Põhja kinnistu 90701:001:0915 elamumaaks. Lisana nr 1 lisatud „Vormsi valla üldplaneeringu

maakasutuse põhisuundade ja juhtotstarbe ning ehitustingimuste täpsustamise teemaplaneering“ kaart, mis hõlmab

endas 6 aastat kestnud arutelude tulemusel tekkinud kogukondliku kokkulepet ning tänase üldplaneeringu arutelul

ei saa ja ei tohiks nendest kokkulepetest üle ega ümber vaadata. Põhja kinnistu on nimetatud M1 ehk reserveeritud

maatulundusala hoonete ehitamise õigusega, mis annab selgelt mõista, et hoonestus nimetatud alale on lubatud

ning kõrval oleval krundil on majapidamine olemas. Sooviks samaväärselt koduhoovi luua. Planeerida sõidutee

ümber Põhja kinnistu Martini kinnistuni. Märgitud kaardil punase jämeda joonega:

Ettepanekuga ei arvestata.

Algatatud on

detailplaneering, mille

käigus on võimalik Põhja

kinnistu teema lahendada.

Seesuguste detailsete

teemade lahendamiseks on

detailplaneeringu menetlus.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

36 / 188

Lisa:

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

37 / 188

7-1/67/2024

19.06.2024

Vormsi valla üldplaneeringu eskiisi avalikustamisel saime telefonikõnes Vormsi vallavanemaga ja Vormsi

üldplaneeringu koostaja/kontaktisikuga positiivseid vastuseid alltoodud küsimustele, aga igaks juhuks

veel kord toome ettepanekuid uue üldplaneeringu menetlusse:

1. Kinnistute katastritunnustega 90701:001:0397, 90701:001:0632, 90701:001:0255, 90701:001:0601

omanikud ning kinnistute 90701:001:0550, 90701:001:0631 ja 90701:001:0629

kasutajad/rentnikud ei nõustu üldplaneeringu kaardile nende kinnistute maa-alade osas

tähistatud maa-alade matkatee maa-alana märkimisega muu hulgas järgnevatel põhjustel ja

kaalutlustel:

Kinnistul 90701:001:0397, 90701:001:0255, 90701:001:0601, 90701:001:0601, 90701:001:0631 ei asu ühtki

avalikult kasutatavat teed, sh ei ole maaomanike andmetel nimetatud kinnistute suhtes isegi ühtki teed

registreeritud. Vallal puudub õiguslik alus ülalnimetatud kinnistutele maaomanike tahte vastaselt mis

Ettepanekut kaalutakse.

Vajadusel vaadatakse üle

matkateede täpsem staatus

üldplaneeringus ja

eristatakse need, mille

kohta on vajalik teha leping

ja need, mille puhul antakse

informatsioon raja kui

pärandkultuuri

objektikohta.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

38 / 188

tahes tee (sh matkatee) rajamiseks. Ülalnimetatud kinnistute osas üldplaneeringu kaardile olematu

matkatee märkimine vaieldamatult kahjustab maaomanike huve ja riivab ebaproportsionaalselt

omandiõigust, kusjuures ülekaalukas avalik huvi selleks puudub. Muu hulgas oleks selle tagajärjeks

arvestades planeerimisseaduse § 74 lg-s 3 sätesta tuga vaieldamatult kinnistute väärtuse vähenemine,

sest ei saa välistada, et edaspidi võidakse asuda sellise üldplaneeringu alusel seadma kitsendusi.

Maaomanike omandiõigust (sh õigus kasutada oma kinnistut) tohib piirata ja kitsendada üksnes

seadusega sätestatud juhul ja korras. Üldplaneeringu kaardil tähistatud maa-alad ei asu kallasraja piirides

(st asuvad väljaspool kallasrada). Ülalnimetatud kinnistute omanikud ei ole kohustatud võimaldama

nendelt kinnistutelt läbipääsemist mujal kui kallasrajal. Asjaolu, et keegi on kinnistuomanikelt selleks luba

küsimata ja saamata varem neid kinnistuid väljaspool kallasrada omavoliliselt kasutanud ja muu hulgas

sõidukitega kinnistute maapinda kahjustades tekitanud maapinnale nähtavad jäljed, sh vaalud, ei anna

kohalikule omavalitsusele mingit õiguslikku alust asuda sellist ebaseaduslikku maakasutust

üldplaneeringu kaudu seadustama. Maaomanikud ei ole kohustatud taluma sellise maakasutusega

kaasnevaid mõjusid ega kandma sellega tekkivaid risk. Vald ei ole seniajani ülalnimetatud kinnistute

omanikega nende kinnistutega seonduvalt arutanud küsimusi ega saavutanud kokkulepet neid

küsimustes, kas ja millistel tingimustel oleksid need maaomanikud nõus läbi nende kinnistute matkatee

kulgemisega, sh millistele tingimustele ja nõuetele matkatee vastama peab ning kelle kulul ja millistel

tingimustel matkatee rajatakse ja edaspidi seda hooldatakse, kes tagab eramaale loodava matkatee (kui

eratee) kasutamise ohutuse ja kes vastutab sellise tee kasutamisel tekkiva kahju (sh isiku- või varakahju)

eest jne. Maaomanikud leiavad, et sellises olukorras üldplaneeringu kaardile ülalnimetatud kinnistute

osas maaomanike tahte vastaselt mingi maa-ala olematu (teena mitteeksisteeriva) matkateena märkimine

oleks antud juhul vaieldamatult maaomanike omandiõiguse ebaproportsionaalne riive ning oleks isegi

käsitatav valla kui võimukandja poolt oma võimu ühekülgselt, eramaa omanike huvisid mittearvestavalt

ning diskrimineerivalt teostamisena, mis ei ole lubatav.

2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil matkatee Vormsi Tuletorni Linnaku elumajani aiaga piiratud koduhoovis

on absurdi teatri tipp. Isegi Vormsi Valla kodulehel Avasta vormsi | Vormsi Vormsi külalse meelespeas on

kirjas et matkates tuleb väldida kohalike elanike koduhoove. Telefonikõnes Vallavanemaga ja

Üldplaneeringu kontaktisikuga saime vastust et see matkarada lõik oli väike eksimus ja ootame

parendamisi ka üldplaneeringu kaardil.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Vajadusel vaadatakse üle

matkateede täpsem staatus

üldplaneeringus ja

eristatakse need, mille

kohta on vajalik teha leping

ja need, mille puhul antakse

informatsioon raja kui

pärandkultuuri

objektikohta.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

39 / 188

3. Kolmas täpsustus on seotud pikajalise rendile võetud „kolmnurkuga” Vormsi Tuletorni Linnaku ees, osa

millest on eraomandis. Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala seadistamine on ebaarusaadav kuna

olemasolev väike autodele/ väikestele bussidele ettenähtud Saxby Tuletorni tee lõik on aastaringselt

kasutuses nii 4le Tuletorni Linnaku autodele/ traktorile kui ka jalgratturitele. On raske ette kujutada kuidas

sellel väiksel maatükil on võimalik veel puhkuala seadistada. Ja äkki üldplaneeringu koostajad oskavad

seletada näiteks olukorda kus 2 autot kohtuvad 300 meetrilise 1,5-2 meetrit laiusega metsatee teelõigul

–kumb neist peab tagakäiguga sõita 300 meetrit juhul kui tee on Vormsi Tuletorni muuseumi ja Tuletorni

külastajatega täis. Teine küsimus on kas noortele lastekärudega emadele tuleb hüpata teelt paremale või

vasakule, metsa või kraavi juhul kui selles tee metsatelõigul sõidab isegi väike 9 kohaline turistidega buss.

Räägimata sellest et Saxby rand kogu ulutuses asub Vormsi Saxby piiranguvööndis ning suuremad

külastajate kogumised tuleb eelnevalt kooskõlastada ning luba saada Keskkonaametist.

On arusaadav et Vormsi üldplaneeringu koostajatel ei olnud aega või soovi vaadata kohapeal kõik Vormsi

saare maad ning üldplaneeringu koostajad kasutasid rohkem online kaarte ning Facebooki „arvamusi”

üldplaneeringu koostamisel. Aga omalt poolt rõõmuga leiame aega et näidata kohapeal ja seletada

Vormsi ilusamate kohtade tuleviku visiooni ning olemasolevate eraomanikute õigusi

Teadmiseks võetud.

Puhkevirgestusmaa ei

takista avaliku tee kasutust.

7-1/41/2024

4.06.2024

Kehtivas Vormsi valla üldplaneeringus on märgitud Hosby külasüdamikuks, kus puudub ühtlasi

detailplaneeringu koostamise kohustus, olemasolevaid talukohti hõlmava ala Oja kinnistust (katastriüksus

tunnusega: 90701:003:0530) pikki Hosby küla teeserva kuni Larase kinnistuni (katastriüksus tunnusega

90701:003:0702).

Uue üldplaneeringu eelnõus on pikendatud „ajaloolist külasüdamiku ala“ kuni katastriüksuseni

tunnusega: 90701:003:0372 (k.a). Avaldajad ei näe sellisel külasüdamiku laiendamisel põhjendatust.

Senise külasüdamikuga liidetavad maaüksused ei vasta üldplaneeringu eelnõus toodud külasüdamiku

määratlusele.1 Tegemist ei ole ajalooliselt väljakujunenud hoonestusalaga. Ainult Põllu kinnistul

90701:003:0480 ja Mureli kinnistul (90701:001:0607) on olnud ajalooliselt asustus, kuid see on hävinud

juba aastakümneid või isegi aastasadu tagasi. Samuti on nimetatud kinnistutel taluõued paiknenud

maaüksuse merest kõige kaugemas otsas. Menetluses oleva üldplaneeringu maakasutuskaardil on

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehtud aga tee äärde ja sugugi mitte hävinenud hoonestuse

asukohta.

[1 ÜP seletuskiri: „Külas asuv tihedama asustusega piirkond, mis on ajalooliselt välja kujunenud ning kus

tuleb järgida ühtseid ehitustingimusi. Külasüdamiku aladel võib, aga ei pruugi olla ühist tehnovõrkude

lahendust.“]

Avaldajad toetavad kehtiva valla üldplaneeringu kohast põhimõtet, et väljaspool põliskülade südamikke

tuleb eelistada rohke haljastusega ümbritsetud hajahoonestust vanadel alusmüüridel või külasüdamikku

Ettepanekuga ei arvestata.

Koostatavas

üldplaneeringus (sh

lähtseisukohad) on võetud

üheks põhimõtteks, et on

vajalik luua kohti, kuhu saab

elanikele võimalusi pakkuda

elukoha rajamiseks.

Võimalike uute ehituste

rajamine kompaktsetele

ehitusaladele, kus need on

sobilikud ja kus need

järgivad väljakujunenud

külastruktuuri.

Külasüdamikesse

potentsiaali loomine on

asjakohane, seal on ka

võimalused teenustele

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

40 / 188

täiendavas naabruses ning sealjuures kuulub ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse lubamine

individuaalselt kaalumisele. Kindlasti ei ole põhjendatud laiendada külasüdamikku (eriti veel „ajaloolist

külasüdamikku“) väljaspoole tegelikku viimastel aastakümnetel väljakujunenud hoonestust.

Avaldajad mõistavad, et Hosby külasüdamiku laiendamise ja ehituskeeluvööndi vähendamise taga on

MTÜ Hosby Külaselts ning üksikute maatulundusmaa omanike era- ja ärihuvid. Avaldajad leiavad, et

maaomaniku huvi oma kinnistul ehitustegevust ja äritegevust arendada ei kaalu üles kogukonna huvi

säilitada senist elukeskkonda ja looduskeskkonda.

Keskkonnaamet on pidanud Vormsi vallavalitsusele hiljuti koolituse ehituskeeluvööndi vähendamisest,

mis on leitav ka valla kodulehel.2 Keskkonnaamet on korduvalt selgitanud, et ehituskeeluvööndi

vähendamine saab toimuda ainult erandlikel asjaoludel, milleks saab äärmisel juhul olla vana talukoha

taastamine endises asukohas. Kindlasti on ranna looduskooslusele ja Väinamere hoiuala kaitse eeskirjaga

kaitstavatele liikidele oluliselt koormavaks turismitalu ja telkla rajamine senisesse ehituskeeluvööndisse.

Majutusettevõtte puhul on kasutuskoormus palju suurem kui elamuüksuse puhul, mida võib-olla

kasutatakse vaid suvepuhkuse ajal.

[2 https://vormsi.ee/kutse-infotund-ehituskeeluvoondiga-seotud-teemadel/]

Palume mitte märkida ajaloolise külasüdamiku ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku alla Oja

kinnistust lääne suunda jäävat ala.

(teehooldus,

jäätmemajandus jms).

Lisaks teeme ettepaneku võtta kohaliku kaitse alla tervikuna ajalooline Söderby mõisa territoorium (Kirsi

kinnistu). Antud ala peaks lähtuvalt oma väärtusest pärandobjektina säilitama sellisena, nagu ta on. Selgitus.

Söderby mõis on

pärandobjektina kaardil ja

selle hoidmiseks on seatud

tingimused.

Tingimustes on, et Söderby

kõrtsi ja endise mõisaaseme

puhul tuleb säilitada

maastikuline eripära,

ehitustegevuse

kavandamise korral tuleb

projekteerimisel koostada

võimalike mõjude analüüs.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

41 / 188

Vajadusel täpsustatakse

tingimusi.

Üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas toodud detailplaneeringu kohustuslike juhtude osas teeme

ettepaneku, et turismiarenduse kohalt ei piirataks detailplaneeringu kohustuslikkust üksnes enam kui

kuuest hoonest koosneva majutuskompleksi rajamisega. Samas kui vaid kolme elamu kavandamisel on

peetud detailplaneeringu koostamist kohustuslikuks, saab viie hoonega majutusasutuse rajada ilma

detailplaneeringuta. Avaldajad ei pea seda kuidagi tasakaalustatuks. Nagu eespool mainisime, tekitab

majutusasutus oluliselt suuremat kasutuskoormust nii prügi ja fekaalijäätmete osas ning toob kaasa

rohkem ranna taimekoosluste tallamist. Seega on põhjendatud mistahes majutusasutuse rajamisele

seada detailplaneeringu koostamise kohustus.

Selgitus.

Detailplaneeringu

koostamise vajadus on

seotud avalikkuse

kaasamise vajadusega ja

suurema tervikliku ala

lahenduse välja töötamise

vajadusega.

Majutustegevusega

kaasnevad häiringuid, mis

kindlasti on seotud

plaanitava majutusasutuse

asukohaga. Igas asukohas

ei ole asjakohane

detailplaneeringu

koostamine (nt häiringud

puuduvad, sest

majutusasutus on

eraldatud).

Vajadusel saab teha

majutusasutusele

projekteerimistingimuste

menetluse avatud

menetlusena, mis

võimaldab nii naabrite kui

kaugemate kavandatust

mõjutatud isikute

kaasamist.

Samuti palume muuta majutusasutustele seatud piiranguid - turismi- ja majutustegevusega seotud uute

hoonete ehitamine võib olla lubatud külasüdamikest ja eluhoonetest vähemalt 500 m kaugusel (nõue ei

kehti Hullo külas). Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et turistidena Vormsit külastavad inimesed ei pruugi

austada püsielanike ja püsisuvitajate rahu. Lärmakaid nädalavahetusi ja üritusi pidavatest külastajatest

Ettepanekuga ei arvestata.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

42 / 188

tekkivate probleemide vältimiseks, on mõistlik hoida majutusasutused eemal ajaloolistest

külasüdamikest.

Palume eeltoodud ettepanekuid võtta arvesse Vormsi valla üldplaneeringus koostamisel.

Leiame, et 500 m on liiga

range nõue. 200 m on

häiringute poolest piisav.

7-1/43/2024

09.06.2024

Teen ettepaneku laiendada eskiisis toodud Norrby külasüdamiku lõunaosas, s.h. Läänehansase ja

Edelahansase maatükkidel, külasüdamiku piiri riigimaanteest lääne suunas kuni 5m samakõrgusjooneni.

Tegemist on ühtlaselt kõrge alaga ja külasüdamiku piiri nihutamine läände võimaldaks tulevikus

potentsiaalsetel elamutel asetseda riigimaanteest turvalises kauguses.

Ettepanekuga ei arvestata.

Tegemist on Norrby küla

üldise struktuuri

jätkamisega – talukohad

asuvad tänava ääres. 70 m

ulatust teest on

hinnanguliselt piisav, et

taluõu mõistlikult saaks

rajada. Praegune piir on

omakorda seotud

rohevõrgustiku piiri ja

sealsete koosluste

väärtustamisega.

7-1/32/2024

20.05.2024

Östery vkt 6, Borrby küla, Vormsi vald kinnistule (katastritunnusega: 90701:001:0114) on Vormsi

Vallavalitsuse 05.06.2015 korraldusega nr 35E 3 välja antud kolm kehtivat ehitusluba, ehitusalune ala on

markeeritud kollasega (elamu on püstitamisel): Viitega failile https://vormsi.ee/wp-

content/uploads/2024/05/2024.05.13_Vormsi_UP_KSH_eelnou-1.pdf ja täpsemalt selle punktile 12) ja

joonisele 54, palun viia kooskõlla ja viirutada ülalpool kollasega markeeritud ala „arendusalana“

(analoogselt naaberkinnistuga Östery vkt 5).

Ka muu ÜP kaardimaterjal võiks selle määratlusega kooskõlas olla.

Ettepanekuga arvestatakse.

Östery vkt 6 kinnistult

võetakse EKV ettepanek

ära, sest seal on ehitusõigus

juba olemas. Arendusalade

piire korrigeeritakse, et

need oleks asjakohased.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

43 / 188

7-1/44/2024

10.06.2024

Täiendavalt: "Ettepanek on vähendada ehituskeelu vöönit kõnealuses piirkonnas 100m peale alustades

mõõtmist 1m kõrgusjoonelt mere poolt. Lisaks juhin tähelepanu, et Östery tee körval on körgepingeliin,

mille piirangu tsoon on 10m liini teljest mölemale poole. Ehk et see kõnealune eskiisis olev 45m teest ei

ole minu hinnangul pöhjendatud. Lisaks tuleb arvestada siin avalikku huvi seoses nn “matkateega", mille

rajamine või mitterajamine peaks toimuma läbi detailplaneeringu, kus on võimalus kõigi osapoolte huvid

rahuldada."

(lisatud kaart EKV vähendamise ettepaneku muutmise osas ja kaks varasemat kirja, kus toodud

põhjendused)

Ettepanekuga arvestatakse.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et kõnealusel alal tehakse

ettepanek EKV

vähendamiseks 100m

ulatuses teest. Vastav ala

märgitakse arendusalana ja

kaarti korrigeeritakse.

Kaugust arvestatakse tee

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

44 / 188

servast sarnaselt teiste

küladega.

7-1/45/2024

10.06.2024

1. Pöördume Teie poole seoses uue üldplaneeringu koostamisega Vormsil.

2. 15.03.2024 toimus Vormsi Vallavolikogu istung, kus võeti häältega 5-2 vastu otsus

ehituskeeluvööndi vähendamise kohta vastavalt istungil arutatud alternatiivile nr 3.1 Otsustati, et

ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamisel tuleks lähtuda looduses äratuntavatest orienteeridest.

Vallavolikogu otsuse kohaselt peaks üldplaneeringu ettepanekus toodud EKV vähendamise ala

hõlmama ka kinnistut, mis jääb istungi ajal kaardil näidatust lõunasse (vt EKV vähendamise plaan

– lisa 1). Allakirjutanud lähtusid eeldusest, et vallavolikogu otsusega vastuvõetud ettepanek

kajastub ka üldplaneeringu projektis.

1https://www.youtube.com/watch?v=8poe-3xuoEc, hääletamine ajahetkel 2:16:24

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et alal tehakse ettepanek

EKV vähendamiseks

vastavalt maaomanike

ettepanekule, välja arvatud

lõunapoolse tee osas.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

45 / 188

Lisa 1. Ettepanek EKV väherdamine

3. 17.05.2024 toimus Vormsi rahvamajas üldplaneeringu eskiisi tutvustamine, kus oli kavandatav

ehituskeeluvööndi vähendamine toodud väiksemas määras kui 15.03.2024 koosolekul vastu oli

võetud. 17.05.2024 toimunud tutvustamisel näidatud eskiisil jäi ehituskeeluvööndi vähendamise

alast välja mitu kinnisasja, kelle kinnisasi oleks 15.03.2024 volikogu istungil vastuvõetud otsuse

kohaselt pidanud jääma EKV vähendamise alasse.

4. Allakirjutanud paluvad, et vallavalitsus järgiks 15.03.2024 otsust ning teeks ettepaneku vähendada

uue üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vastavalt vallavolikogu 15.03.2024 otsuses toodule.

Allakirjutanud leiavad, et nii formaalse kui ka sisulise külje pealt tuleks järgida volikogu 15.03.2024

5. Formaalne pool. KOKS § 22 lg 1 p-de 31 ja 32 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja

kehtestamine ning üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine volikogu

ainupädevusse. KOKS § 45 lg 1 sätestab, et volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi

Selgituseks: avalike teede

jaoks ei ole vaja EKV

vähendada.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

46 / 188

otsustatakse hääletamise teel. KOKS § 45 lg 5 sätestab, et volikogu otsustused tehakse poolthäälte

enamusega.

6. Volikogu on 15.03.2024 teinud otsuse kehtestada uues üldplaneeringus EKV vähendamise alad

vastavalt lisas 1 toodud plaanile. Allakirjutanutele ei ole teada, et volikogu oleks seda otsust

muutnud. Kuna tegemist on volikogu ainupädevusse kuuluva valdkonnaga, siis ei ole seda otsust

võimalik muuta ka ühegi teise organi otsusega.

7. Asjas tuleks seetõttu järgida 15.03.2024 otsuses toodud EKV vähendamise plaani, sest ükski pädev

organ ei ole seda otsust muutnud.

8. Sisuline pool. EKV vähendamise ettepanek vastavalt 15.03.2024 otsuses toodule on mõistlik ka

sisulise poole pealt ning toetaks allakirjutanute võimalust kasutada ja käsutada enda omandit.

Lisaks oleks see kooskõlas ehituskeeluvööndi eesmärgiga, milleks on kaitsta loodust ranniku

läheduses. Planeeritavast EKV vähendamise vööndist kalda poole on olemasolev avalik tee, mille

kasutamise lõpetamist ei ole ette nähtud. Tegemist ei oleks seega ehitamise lubamist eraldatud

looduslikku paika, vaid ehitamise lubamist olemasoleva ning sagedasti kasutatava tee kõrval, mis

ei kahjustaks kuidagi looduskaitselisi eesmärke.

9. Lisaks on allakirjutanutel ka eluline huvi EKV vähendamise vastu, mis väljendub järgmises:

9.1. [Eraisik] – Lautri kinnistu omanik – soovib oma kinnistul asuvat pinnasteed ehitada ümber

kruusateeks. Põhjus on asjaolus, et pinnastee muutub kevadiste ja sügiseste märgade

hooaegade ajal sombuseks ja läbimatuks. Sama teed kasutavad lisaks maaomanikule veel neli

kinnistut (Lõokese, Lepa, Norenda ja Männisalu), kes on samuti huvitatud, et nende

kinnisasjadele oleks aastaringselt võimalik mõistlikult ligi pääseda. Ühtlasi võimaldab EKV

vähendamine vastavalt volikogu otsusele ehitada Lautri kinnistule, olemasolevast avalikust

kasutatavast teest ida poole, kariloomade lisasöötmiseks ja -jootmiseks vajalikke rajatised, mis

kaunistab ja elavdab piirkonda.

Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et pinnastee ümberehitamine kruusateeks vajab

eraldi luba ja kooskõlastamist, kuna väike osa olemasolevast pinnasteest asub hetkel EKV-s.

Tegemist oleks ebamõistliku menetlusliku ressursi kulutamisega, sest olemasoleva pinnastee

ümberehitamine kruusateeks ei kahjustaks kuidagi loodust, vaid võimaldaks vastupidiselt

elanikel paremini tee peal liigelda ning vältida vajadust ümber põikamiseks, mis hetkel

esineda võib. Seetõttu on mõistlik hõlmata Lautri kinnistu EKV vähendamise alasse, et

võimaldada pinnastee ümberehitamist kruusateeks.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

47 / 188

9.2. [Eraisik] – Lepa kinnistu omaniku – huvi seisneb selles, et talle oleks tagatud sõidetav

juurdepääsutee tema kinnistuni, mis läheb mööda Lautri kinnistut. Hetkel olemasolev näol on

tegemist pinnasteega, mis on rajatud endisele merepõhjale. Pinnas on seetõttu pehme ja vajub

ära. [Eraisikul] ei ole võimalik autot kahjustamata ega kinni jäämata võimalik sõita kevadel,

sügisel ja talvel oma kinnistuni. Ühtlasi on hetkel väga keeruline tellida veokiga Lepa kinnistule

ehitusmaterjale ja muud sarnast kaupa, sest taolised masinad võivad teede olukorda veelgi

halvendada. Sellest tulenevalt on Lepa kinnistut väga keeruline ehituskõlblikuks muuta.

9.3. [Eraisik] ja [eraisik] – Lõokese kinnistu omanike – huvi seisneb samuti selles, et neile oleks

tagatud juurdepääsutee nende kinnistuni, mis läheb mööda Lautri kinnistut.

9.4. [Eraisik] ja [eraisik] – kinnistu katastrinumbriga 90701:001:0355 omanike – huvi seisneb

soovis hoonestada oma kinnistut

9.5. OÜ Vormsi MT – Mererahu kinnistu omaniku – huvi seisneb soovis ehitada oma kinnistule

hoone. Vormsi vallavolikogu 26.03.2018 otsuse nr 3 punktiga 3 on antud nõusolek ehitada

Kersleti külas ligi 1,9 ha suurusele vanade vundamentidega katastriüksusele üks elamu ja

abihooned detailplaneeringut koostamata.

Keskkonnaamet edastas 13.05.2024 OÜ Vormsi MT kirjale vastuse nr 7-9/24/9807-2, kus on

toodud mh järgmist:

„Kokkuvõttes on Mererahu kinnistule võimalik uusi hooneid ehitada üksnes alale, mis jääb

väljapoole ranna ehituskeeluvööndit, st u 900 m2 suurusele alale kinnistu kagunurgas.“

Eelviidatud 900 m2 on kogu kinnistu kõige madalam nurk ja seal kasvab noor kaasik. Lisaks

jääks uus elamu naaberkruntide elamutele lähemale kui 100 meetrit. Vormsi üldplaneeringu

punkti 1.12 kohaselt peab hajaasustuses jääma elamute vahele vähemalt 100-meetrine

vahemaa.

Keskkonnaameti viidatud 900-ruutmeetrise krundi peale ei ole seetõttu praktikas võimalik uut

elamut ehitada, kuna see läheks vastuollu üldplaneeringu punktiga 1.12. Samas ei ole

Mererahu kinnistu omanikul hetkel võimalik uut elamut ehitada ka kaugemale kui 100 meetrit

eelmistest hoonetest, sest sellisel juhul satuks uus elamu EKV-sse. Tekib seega olukord, kus

kinnistule on küll antud luba elamu ehitamiseks, kuid seda ei ole tegelikult võimalik

realiseerida.

Ettepanekuga arvestatakse.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et alal tehakse ettepanek

EKV vähendamiseks.

Juhime tähelepanu, et

Mererahu ja Lautri

kinnistule jääb hiireviu

elupaiga vöönd.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

48 / 188

Selleks, et Vormsi Vallavolikogu 26.03.2018 otsuse nr 3 punktis 3 toodud otsustus oleks

täidetav ning ehitamisel oleks võimalik järgida kõiki nõudeid, soovib Mererahu kinnistu omanik,

et EKV-d vähendataks sellises ulatuses, nagu Vormsi Vallavolikogu 15.03.2024 istungil otsustati.

9.6. Üldplaneeringul on hetkel küll arvestatud ehituskeeluvööndit, kuid arvestamata on jäetud

olemasolevate (Lautri ja Lõokese kinnistutel asuvate) hoonetega. Uue hoone minimaalne

distants olemasolevatest hoonetest on 100 meetrit. Praeguse ettepaneku jõustumise korral ei

oleks seda nõuet võimalik täita, mis tähendab, et kinnistu omanik ei saaks ehitusõigust

realiseerida.

Ettepanekut kaalutakse.

9.7. –[Eraisik] – Sookure, Metsatuka ja Pääsukese kinnistute omaniku – huvi seisneb selles, et talle

oleks tagatud sõidetav juurdepääsutee tema kinnistuni. Hetkel olemasolev pinnastee on suure

osa aastast raskesti läbitav ning võib sõidukeid kahjustada. Ehituskeeluvööndi vähendamine

võimaldaks pinnastee kruusateeks ümber ehitada, mis tagaks kinnistuteni sõidukitega

aastaringse juurdepääsu.

Selgitus.

Kui tegemist on avaliku

teega, ei ole EKV

vähendamine vajalik.

10. Lisaks toetab ehituskeeluvööndi vähendamist vastavalt vallavolikogu 15.03.2024 otsuses toodule

MTÜ Kerslinina Külaselts (edaspidi selts). Seltsi on loonud Kerslinina piirkonna elanikud ning selle

eesmärkideks on mh piirkonnale olulise infrastruktuuri arendamine ning piirkonna elanike ja

kinnistuomanike huvide esindamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine sellises ulatuses, nagu on

vallavolikogu 15.03.2024 otsustanud, aitaks kaasa piirkonna infrastruktuuri arendamisele. Ühtlasi

tagaks see kinnistuomanikele aastaringse pääsu oma kinnistuteni, mis on praeguse seisuga suure

osa aastat raskendatud, sest olemasolevad pinnasteed lagunevad ning ei ole alati läbitavad.

11. Ehituskeeluvööndit on selles alas ka varasemalt (Norenda ja Salt-Pearsi) detailplaneeringutega

vähendatud ning planeeringute seletuskirjades on toodud, et see ei too kaasa negatiivset mõju

keskkonnale. Nende detailplaneeringute alusel on praeguseks piirkonda mitu hoonet ehitatud ning

planeeringutes toodud hinnangud on tõeseks osutunud – ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole

toonud kaasa negatiivseid tagajärgi.

12. Ühtlasi oleks ka eluliselt mõistlik seade ehituskeeluvöönd looduses eristatavate märkide järgi,

milleks oleks praegusel juhul eelkõige põhja-lõuna suunal kulgev avalikult kasutatav Kerslinina tee.

Hetkel väljapakutud ehituskeeluvööndi vähendamise lahendus ei ole looduses tuvastatav ning võib

viia olukorrani, kus keegi rajab mõne ehitise kogemata osaliselt alale, mis jääb endiselt

ehituskeeluvööndiga hõlmatuks. Seades ehituskeeluvööndi kooskõlla loodusliku orientiiriga, on

tagatud selgus piiri jooksmise osas, mis ennetab võimalikke eksitusi.

Ettepanekuga arvestatakse.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et alal tehakse ettepanek

EKV vähendamiseks

vastavalt maaomanike

ettepanekule, välja arvatud

lõunapoolse tee osas.

Selgituseks: avalike teede

jaoks ei ole vaja EKV

vähendada.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

49 / 188

Eelnevast tulenevalt paluvad allakirjutanud, et vallavalitsus teeks ettepaneku vähendada uue

üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vastavalt 15.03.2024 volikogu otsuses toodule.

7-1/49/2024

17.06.2024

Olen ka esimesel kokkusaamisel maininud, et soovin üldplaneeringus kinnistule ehitusõigust nagu mulle

ostes see lubati. Samamoodi nagu on seal ümbritsevatel kinnistutel. (Kinnistu 90701:001:0112, Östery 4,

Borrby)

Ettepanekuga arvestatakse.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et kõnealusel alal tehakse

ettepanek EKV

vähendamiseks 100m

ulatuses teest. Vastav ala

märgitakse arendusalana ja

kaarti korrigeeritakse.

Kaugust arvestatakse tee

servast sarnaselt teiste

küladega.

7-1/51/2024

15.06.2024

1) Vormsi vallas Hosby külas asuva Agneta kinnistu (katastritunnus 90701:003:0239) ja Liiviku kinnistu

(katastritunnus 90701:001:0744) sihtotstarbeks määratakse üldplaneeringuga elamumaa; Ettepanekuga ei arvestata.

Kinnistud asuvad

ehituskeeluvööndis ja

ajalooline asustus alal

puudub, samuti on

tegemist metsastatud alaga,

kus on liigikaitse

küsimused.

2) Hosby küla südames olevat vähendatud ehituskeeluvööndi ala laiendatakse ida suunal alates

katastriüksuse 90701:001:0842 läänepiirist kuni Hosby tee lõpuni nii, et ehituskeeluvööndi põhjapoolseks

piiriks on Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627). Obholmeni poolsaare tipus

piirab ehituskeeluvööndi ulatust punktis 3 nimetatud ehituskeeluvööndi piir;

Ettepanekuga ei arvestata.

Ehituskeeluvööndi

vähendamist ei ole

asjakohane kaaluda, sest

ajalooline asustus puudub,

samuti on tegemist

metsastatud alaga, kus on

ka liigikaitse küsimused.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

50 / 188

3) Liiviku kinnistu (katastritunnus 90701:001:0744) merega piirnevas osas vähendatakse

ehituskeeluvööndit, määrates ehituskeeluvööndi piiriks 50 m, arvestatuna 1 m kaldajoone

kõrgusväärtusest;

Ettepanekuga ei arvestata.

Ehituskeeluvööndi

vähendamist ei ole

asjakohane kaaluda, sest

ajalooline asustus puudub,

samuti on tegemist

metsastatud alaga, kus on

ka liigikaitse küsimused.

4) Ehituskeeluvööndi vähendamisel seatakse inimtegevusest lähtuva mõju piiramiseks järgmised

tingimused: (1) a) ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kasvavat puu- ja põõsarinnet; b)

Tehnorajatiste trassid ühendada võimalusel juurdepääsutee koridoriga, vähendades sellega kasvava puu-

ja põõsarinde raie vajadust; c) lisaks elamule on ühele kinnistule olemasolevat küla struktuuri arvestades

lubatud kavandada kokku kuni kolm kõrvalhoonet, sealhulgas üks kõrvalhoone veesõidukite hoidmiseks.

Ettepanekuga ei arvestata

Ei ole asjakohane EKV

vähendamise ettepanekut

teha ka pakutud

leevendusmeetmete

rakendamisel.

7-1/52/2024

16.06.2024

Vormsi valla üldplaneeringu seletuskirja eelnõu (töö nr 2023-119) alalõik 2.10.2 käsitleb

ehituskeeluvööndi vähendamist. EKV10 ettepanek kirjeldab väljakujunenud ehitusjoont Hosby külas, mis

on väidetavalt 45 meetrit sõiduteest. Antud väide ei vasta tõele. Hetkel paiknevad majad kuni 70 m

kaugusel sõiduteest (seda ka ajalooliselt).

Teen ettepaneku jätta see meetrite lugemine seletuskirjas välja või piiritleda see ca 125 meetriga

sõiduteest, nagu on märgitud avalikul väljapanekul oleva Vormsi valla üldplaneeringu eelnõu kaardile

kinnistu 90701:003:0702 põhjapoolsele joonele, mis ühtlasi peaks käsitlema ka võrdset kohtlemist Hosby

külas.

Põhjendusena tooksin välja asjaolu, et hoovid hea tava järgi planeeritakse kinnistu lõunapoolsele küljele,

mis 45 meetrise piirangu puhul liigub teele üsna lähedale ja põhjustab probleeme avalikult teelt kostva

müra häiringu ning kruusateelt hoovi sattuva tolmuga. Seda kogeme ka hetkel praktikas, et kelle

majapidamine on teele liialt lähedal, on rahulolematu, väga häiritud avalikul teel liiklemisest (näide –

Hansase talu).

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et tehakse ettepanek EKV

vähendamiseks 100m

ulatuses teest. Kaarti

korrigeeritakse.

Vaskussi kinnistu omanik teeb ettepaneku planeerida Hosby külas Vaskussi kinnistule (90701:003:0229)

ehituskeeluvööndi vähendamise lähtuvalt olemasolevast hoonestusest, et kinnistu omanikul oleks

võimalik lõpuni minna kasutusloa taotlemise protsessiga. Eluhoone on ehitatud Vormsi Valla poolt

väljastatud ehitusloa alusel. Antud olukorra võiks, saaks ja peaks lahendama sarnaselt nagu on teostatud

avalikul väljapanekul oleva Vormsi valla üldplaneeringu eelnõus EKV3, EKV4 jne.

Ettepanekuga arvestatakse.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et õigustatud on EKV

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

51 / 188

vähendamine Vaskussi

kinnistul seaduslikult

ehitatud hoonete osas.

Sellega proovib Vormsi vald

seadustada tekkinud

olukorra.

7-1/53/2024

16.06.2024

Üldplaneeringu seletuskiri sätestab üheselt, et soodustatakse keskkonnasõbralikku ettevõtlust ja turismi.

Samuti toetab seda Vormsi valla arengukava (2022-2030) eesmärk nr 3 (sh Valla arengukava kasutatakse

volikogu ning vallavalitsuse tööplaanina, seda käsitletakse Vormsi kogukondliku kokkuleppena):

Vormsil on soodsad tingimused keskkonnasõbraliku ettevõtluse ja turismi arenguks. Valla roll ettevõtluse

arendamisel on toetav ja soodustav, järgitakse aastaringselt toimiva ettevõtluse arendamise sihti. Turism

on Vormsi arengus võtmekohal, saarel pakutakse kvaliteetset turismiteenust. Turismisektori ettevõtete

poolt pakutava tootevaliku laiendamise ja turistile suunatud tegevuses hooajalisuse vähendamise ning

teenuste kvaliteedi tõstmise soodustamine.

Avalikul väljapanekul oleva Vormsi valla üldplaneeringu eelnõu 2.9.9 alalõik seab range 200 meetri

piirangu uutele majutushoonetele külasüdamikest ja ka eluhoonetest. Tänane turismisektor on

väljakujunenud ilma punaste joonte tõmbamisteta kaardile ning piirangute kehtestamisteta. Kui vaadata

Vormsil väljakujunenud turismitaristut, siis sellele kehtestada soovivatele piirangutele vastab vaid 1-2

majutust terve saare peale. Leian, et see piirang on ebamõistlik, ettevõtlust ahistav ja mittevajalik

ülereguleerimine (sh ebavõrdne kohtlemine) ning on vastuolus eesmärgiga, et turism on saare jaoks

oluline.

Ettepanek: Mitte piiritleda kodumajutuste sarnast (ühe seltskonna majutus) turismiteenust. Kodumajutus

annabki audentsema tunde Vormsist turistile ja rikastab tema arusaama saare elust, kultuurist jne.

Nimetatud kujul ettepanek (200 meetri piirangu uutele majutushoonetele külasüdamikest ja ka

eluhoonetest) võiks käsitleda suuremaid puhkekeskuseid (30+ inimest), spordilaagreid, kõrtse ning muid

avalike ürituste alasid ja märkida need potentsiaalsed alad ka üldplaneeringu kaardile.

Ettepanekut kaalutakse.

Kaalutakse võimalust

eristada väikseid

kodumajutusi ja suuremaid

komplekse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

52 / 188

7-1/54/2024

17.06.2024

7-1/76/2024

18.06.2024

1. Förby külas, erinevalt kõigist teistest Vormsi küladest, on millegipärast jäänud küla südamiku alasse K2

ja K4 alad oma piirangutega. Kas tegemist on veaga? Palume need piirangud eemaldada ja ühtlustada

Förby küla üldplaneeringut läbiva tavaga, et külasüdamikud on rohekoridoride aladest välja lõigatud.

Ettepanekuga arvestataks

osaliselt.

Selgitus. Förby küla on

tõesti ainus küla, kus

kehtivad rohevõrgustiku

piirangud. Tegemist on

kompromissiga, kus on juba

leevendatud tingimusi

võrreldes teiste

rohekoridori elementidega.

Förby K2 võimaldab

ehituskeeluvööndis vanadel

talukohtade ehitamist,

Förby küla on ainus, kus

elamud on ajalooliselt

merele nii lähedal

paiknenud, samas on

mereäärne osa oluline

loomade liikumise tee ja

seetõttu on rohevõrgu

tingimused olulised. Förby

K4 rohevõrgustiku

elemendi piiri vähendatakse

külasüdamiku piirini. Förby

K2 tingimustesse lisatakse,

et on lubatud sadama

rajamine.

2. Hetkel on külasüda Förbys jagatud ajalooliseks ja arenduspiirkonnaks. Kuna tegemist on ajaloolise

külaga siis peaks kogu külasüdameala olema märgitud ajalooliseks külasüdamiku alaks ja

detailplaneeringu kohustus külasüdamikus ära kaduma.

3. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 35 Förby külatuumik, punkt kolm. Miks on vaja kruntide jagamisel

lisaks suuruse piirangule detailplaneeringut? Ettepanek see detailplaneeringu kohustus sealt maha

võtta ja jätta vaid suuruse piirang.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Ajaloolise külasüdamiku

piiri määramisel on lähtutud

Vormsi asustuse

kujunemise analüüsist ning

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

53 / 188

laienemine on ettenähtud

valdavalt aladele, kus pole

varasemalt elamuid olnud

ning tervikliku küla arengu

jaoks on asjakohane

lahenduse välja töötamine

läbi detailplaneeringu. See

annab võimaluse

funktsionaalsed seosed läbi

lahnedada suuremal alal

korraga (mitmel

maaüksusel sarnane

ehitusõigus,

kommunikatsioonid,

juurdepääsud jms) ning

kaasata kohalik kogukond –

see on planeeringute

koostamise sisuline

eesmärk. Seletuskirja viiakse

sisse muudatus millega

detailplaneering ei ole

külasüdamikes vajalik kui

maaüksus jagatakse kaheks

krundiks.

4. Kogu küla südamikku läbiv tee tuleks muuta avaliku kasutusega teeks. Maaomanikud ootavad, et vald

nendega servituudi osas ühendust võtaks ja initsiatiivi näitaks. Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Avaliku kasutamise

vajadusega tee ettepanek

saab pikendatud lõunas

külasüdamiku piirini.

Servituudi teemaga otseselt

üldplaneeringu koostamisel

ei tegeleta, see on iseseisev

protsess.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

54 / 188

5. Sadamasse minev diagonaalis tee ja sadamaala. Oluline on tagada ligipääs muulile ja külaelanikud

nõustuvad nö. diagonaaltee kaotamisega juhul, kui on nii juriidiliselt kui füüsiliselt olemas alternatiivne

juurdepääs (s.h. paadikäruga autodele ümberpööramise koht ja parkla paarile autole.

Teadmiseks võetud.

Ligipääs sadamale on

kavandatud ning nähtav

üldplaneeringu seletuskirja

skeemilt 7. Förby sadam.

6. Külasadam muuta väikesadamaks. Nagu ka üldplaneeringuga kaasatud eksperdid viitasid, siis

külasadam, ei ole Eesti seadusandluses ja sadamate registris ametlik termin ja kui tahta seda sadamat

tulevikus planeerima ja arendama hakata, peaks ta olema üldplaneeringusse kantud kui väikesadama

koht.

Ettepanekuga arvestatakse.

Förby sadam lisatakse

perspektiivikate

väikesadamate hulka.

Sadamakohtade osas

sobivamate lahenduste

leidmiseks konsulteeritakse

riigiasutustega

(Transpordiamet +

Keskkonnamet).

7. Bynäsi küla osas vanad talukohad tuleks mööda metsaäärt kõik taastada, hetkel on need vaid

osaliselt märgitud, aga mööda kivimüüri loode suunal oli veel 3-4 majapidamist, mis on kahjuks kokku

lükatud, aga sinna võiks panna kaardil olevad maja tingmärgid detailplaneeringu võimalusega

ehitusaladeks.

Ettepanekut kaalutakse

Palume asukohta

täpsustada (kaardiskeem

või ajaloolise kaardi

väljavõte vms). Vaadatakse

üle liigikaitselised aspektid

ja võimaluse korral

markeeritakse.

8. Tuletõrje veevõtukoha tingmärk on Förby külas prügimaja juures, aga seaduse järgi ei tohi olla majast

kaugemal kui 200m. Seepärast peaks veevõtukohad planeerima külasüdamikku ja kooskõlastama

asukohad maaomanikega.

Selgitus.

Tuletõrje veevõtukohtade

osas on võimalik teha

asukohtade osas

ettepanekuid, neid saab

täpsustada. Samuti on

teadaolevalt Päästeameti

nõuded, et kui hooned

paiknevad üksteisest 40 m

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

55 / 188

kaugusel, siis Päästeamet

käsitleb selliseid alasid

hajaasustusega piirkonnana

ja 200 m nõuet ei ole.

9. Lisaks Bynäsi vanadele talukohtadele, palume märkida kaardile taastatav talukoht tingmärk kõikidele

ajaloolistele vundamentidele Förby külas näiteks Liis ja Jaak Jõgise katastriüksusele 90701:002:0969 mis

asub Hambergi talu kõrval. Kinnistul on kaks vundamenti, maakelder ja salvkaev. Samuti Uus-Toomase

talu (90701:002:0029). Krundil on kolm vundamenti, raske on aru saada kas need kõik jäävad külasüdame

piiridesse või mitte, üks võib isegi natukene väljas olla – väga raske on kaardilt aru saada kust see joon

täpselt läheb. Mereäärsetel kruntidel võiks ka lauterikoht igal juhul lubatud olla ning palun siis selle

võimalus ka lisada.

Selgitus.

Metoodika ei näe ette kõigi

hoonete vundamentide

taastamist, tegemist on

talukohtadega (terve

komplekti kohta üks

markeering), mis on

üldplaneeringu mõistes

loogiline üldistusaste.

Lautrikohtasid eraldi ei ole

planeeritud, need on

lubatud

looduskaitseseaduse alusel

ilma planeeringuta. Lauter -

looduslikult sobiv

randumiskoht, mis ei ole

ehitis. Võib olla kasutuse

hõlbustamiseks

minimaalses ulatuses

kohandatud.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

56 / 188

10. Palume parandada ja täiendada ka vanade pukktuulikute asukohad Förby külas vastavalt ajaloolisele

kaardile. Kõik tuulikukohad on ka tänasel päeval märgatavad. Hetkel valla kodulehel oleval kaardil ei ole

tuulikukohad korrektselt.

Ettepanekuga arvestatakse.

7-1/55/2024

17.06.2024

Proposals to find a balanced and constructive solution in agreement with the Municipality and the

proposal for a village core area of the Mõisaholm community, considering the impact of the 2007

shoreline determination adaptation on small island areas with peninsular characteristics and investments

made in good faith based on Detail Plan.

Ettepanekut kaalutakse

Parima lahendsuse

leidmiseks on vaja

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

57 / 188

Proposal A: DP-Area plus Microhome-Area

The current Detailed Plan (DP, 90701:002:1364; see Appendix) includes three houses with a maximum

total living space of 250m² (see Appendix A). Option A emphasizes the total investments made in good

faith to transparently seek for a constructive and ecological solution in close collaboration with the

Municipality.

täiendavalt suhelda

ametitega.

Proposal B: Current DP-Area transferred to location of Microhome-Area (Preferred solution)

The original and still preferred plan involves relocating the DP to the adjacent land plot (90701:002:1290),

purchased together with our neighbors, Kaia and Ants Varblane. A decision to split this land (see

Appendix) with intentions within the context of detailed planning has already been formalized. The first

(of two) microhomes at the new location and the access road have already been established. Housing is

planned for ecological permanent living below the maximum (50% of DP living space, i.e. 125 m2) size

allowed by DP.

Fallback-Position - Proposal C: Minimal solution with over 80% reduced areas in terms of living space

and also construction-area

This proposal would involve completely abandoning the provisions and dimensions of the current DP

and only seeking permission for a maximally reduced zone and living space, accommodating a maximum

of two ecological "tiny houses" or "microhomes," each with up to <=20m² of living space, totaling no

more than 40m². These homes and the area will adhere to strict ecological living standards, including the

exclusive use of compost toilets.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

58 / 188

Taking note that the road to this significantly reduced microhome area, as well as one microhome, has

already been constructed in good faith and in close collaboration with neighbors. Construction plans and

location of the first microhome had been communicated to the Municipality in the course of demanding

land-splitting for plot 90701:002:1290.

Being aware now of the changes in the determination of the 200m restriction zone in 2007, we would

still like to highlight that the proposed area for the two microhomes is located more than 300 meters

from the current physical shoreline.

=> Proposal B and Fallback-Position C (illustrated by nested white and yellow polygons) are both

suggested to be integrated into the GP planning map (as nested polygons with already constructed

access road) with reference to this free-form statement to underline the context as an important part of

sound and holistic decision-making. We emphasize that in the given historical and factual context, we

seek to work in close and constructively in collaboration with the Municipality, the Environmental board

and in agreement with the village core proposed independently by the Mõisaholm neighborhood

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

59 / 188

community.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

60 / 188

[Lisatud on DP põhijoonis ning Vormsi Vallavalitsuse otsus 75022427 18.01.2008 ja korraldus 22.12.2023

nr 125]

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

61 / 188

7-1/56/2024

17.06.2024

These are our aspects Concerning the general plan of Vormsi.

As land and property- owners in Kersleti we are mainly focusing on the village.

1) It is uttermost important building a descent road to Kersliliina “. As the detail- planing was made several

years ago and land has been sold owned by the community it has to be the responsibility of Vormsi vald.

Ettepanekuga arvestatakse

/Acknowledged.

The road in Kerslinina is

planned as a public road,

maintanance topic is not

planned through the

comprehensive planning

document.

2) It ougth to be possible to permit building and a detail- planning along this road all the way , starting

right outside the village to the end. Land with access to or nearby the Baltic Sea is utterly interesting to

people.

It does not make sense with detail- planning simply at part of the road to Kers-liliina.

Ettepanekuga arvestatakse

/Acknowledged.

Kerslinina is mostly area

with building restriction

due to the sea shore

legislation. Proposal to

change the restriction area

will be submitted to

change the restrictive area.

The shore is meant for

public use, not private use

only.

3) Extending the village in the direction of former “ Kooli- maja “ is OK although that also is dependent

on making a better road.

Although we believe that plots close to the sea generally are much more attractive to people. That’s

why we primarily suggest as above nr 2.

Ettepanekuga arvestatakse

/Acknowledged.

4) Areas suggested to split into new pieces is suggested to be a minimum of 4.500 m2 in Kersleti. That

size is too big. It all depends on where the present buildings or former grounds at the plot are situated.

We suggest that each demand of splitting larger farmhouse-areas should be made individually. It

should be evaluated depending on what kind and size of new houses that would be planned.

Ettepanekuga arvestatakse

/Acknowledged.

The minimum plot size is

changed to 3500 m2,

equally on the island. The

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

62 / 188

minimum size was analyzed

through looking into the

historical structure of the

village.

7-1/42/2024

7.06.2024

Vormsi Pagar’ile kuulub Borrby küla südames kaks kinnistut: Meta (katastritunnus 90701:001:0044) ja

Burrres-Siffersi (90701:001:0263) ning ettepaneku esitaja eesmärgiks on taastada olukord, kus antud

kinnistuid käsitletakse endise talukoha ja elamumaana ning tekiks võimalus sinna rajada elamud koos

kõrvalhoonetega.

Arvestades 05.01.2024 toimunud üldplaneeringu arutelul tutvustatud endiste talukohtade tuvastamise ja

kaardistamise protsessi, palun võtta arvesse nendel kinnistutel asunud talumajapidamised. Antud

kinnistutel asuvad lisaks ka vanad majade vundamendid ja Meta kinnitul ka kaks eksisteerivat hoonet.

Antud kinnistud on Borrby küla ajalooline osa ning on ka täna loogiliseks jätkuks elamute rajamiseks.

Samuti toetab juba olemasolev taristu kinnistu hoonestamist, kuna asub vajalike ühenduste läheduses

(tee, elekter).

Uue üldplaneeringu menetlus annab võimaluse suunata Borrby küla ruumilist arengut terviklikult ning

arendada Borrby küla struktuuri vastavalt tänapäeva elukorraldusele.

Arvestades ülaltoodut teen ettepaneku üldplaneeringu tingimuste seadmiseks järgmiselt:

1. Käsitleda Borrby küla Meta (katastritunnus 90701:001:0044) ja Burrres-Siffersi (90701:001:0263)

kinnistuid endiste talukohtadena koos ehitusõigusega.

Ettepanekuga arvestatakse.

Külasüdamiku piiri

korrigeeritakse selliselt, et

Burres-Siffersi vana

talukompleks mahutub

külasüdamiku piiridesse.

Tervet katastriüksust ei

hõlmata külasüdamikuga,

tegemist on pikliku kujuga

maaüksusega. Mõlemal

katastriüksusel on võimalik

talude taastamine.

2. Vormsi vallas Borrby küla Meta (katastritunnus 90701:001:0044) ja Burrres-Siffersi (90701:001:0263)

kinnistute sihtotstarbeks määratakse üldplaneeringuga elamumaa. Selgitus.

ÜP tegeleb juhtotstarbega.

7-1/47/2024

13.06.2024

1. 90701:001:0542 Nurme maaüksus Svibys on planeeringus värvitud roheliseks, tegelikult on tegemist

100% elamumaaga; Selgitus.

Üldplaneeringu kaardil on

kajastatud maakasutuse

juhtotstarve. Katastriüksuse

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

63 / 188

sihtotstarve on Nurme

maaüksusel tõesti

elamumaa.

2. 90701:002:0148 Tähtheina maaüksus Suuremõisas on värvitud lillaks (nn segaotstarbeline maa) aga

ka see on tegelikult 100% elamumaa. Selgitus.

Segaotstarbega maakasutus

on planeeritud, sest

maaüksusel on potentsiaal

(ja täna ka reaalsuses)

äritegevus. See annab

võimaluse muuta ka

katastriüksuse sihtotstarve

ärimaaks kui omanikul on

selleks soovi. Planeering ei

muuda katastriüksuse

sihtotstarvet, aga annab

võimaluse tegeleda nii

elukondliku- kui ka

äritegevusega.

7-1/59/2024

17.06.2024

Järgmised kaks ettepanekut lähtuvad Hosby küla inimeste 01.12.2023 kirjas (esitatud allakirjutanute nimel

selle kirja autori poolt) esitatud ettepanekutest, mida eskiisi koostamisel osaliselt või täielikult arvestatud

pole:

1. Ettepanek Hosby külasüdamiku määratlemiseks al kinnistust Oja 90701:003:0530 pikki Hosby küla

teeserva kuni kinnistuni Rästiku 90701:003:0285 ehk väiksemas määras kui eskiis hetkel ette paneb.

Elamualad ehitustegevus peaksid koonduma küla südamikku, sellest väljapoole ei peaks mingit

ehitustegevust planeerima. Ettepanek lähtub ajaloolise küla struktuuri säilitamise printsiibist kuna sellel

alal olid ka ajalooliselt eluhooned. Samas võimaldab selline külasüdamik arvukate uute elamute

ehitamise. Ettepanekukohase külasüdamiku vööndis on 11 hoonestamata kinnistut. Kui arvestame, et

küla haldusterritooriumil on hetkel 7 hoonestatud kinnistut (sh ettepanekus külasüdamest väljajääv

Vaskussi) ehk võimaldab lisada veel 1,6x rohkem elumaju kui on hetkel ehk võimaldab külal laieneda

pea 3x suuremaks. Kompaktne külasüdamik võimaldab paremat teenuste pakkumist (mh väiksemad

kulud tolmutõrje vms töödele) ja säilitab küla koduse olemuse (mida küla äärmuslik laienemine mida

võimaldaks veelgi laiem külasüdamik ilmselgelt mõjutaks).

Selgitus.

Koostatavas

üldplaneeringus (sh

lähtseisukohad) on võetud

üheks põhimõtteks, et on

vajalik luua kohti, kuhu saab

elanikele võimalusi pakkuda

elukoha rajamiseks.

Võimalike uute ehituste

rajamine kompaktsetele

ehitusaladele, kus need on

sobilikud ja kus need

järgivad väljakujunenud

külastruktuuri.

Külasüdamikesse

potentsiaali loomine on

asjakohane, seal on ka

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

64 / 188

võimalused teenustele

(teehooldus,

jäätmemajandus jms).

Peame õigustatuks, et

külasüdamikku

pikendatakse Oja kinnistust

teedpidi edasi.

Larase moodustab tänasel

hetkel terviku külaga ja

selleni on asjakohane

külasüdamiku piir

moodustada. Märgime, et

tolmutõrjet on otstarbekas

teha suuremal teelõigul

korraga, seega see ei ole

asjakohane argument

külasüdamiku pikendamise

vastu.

2. Ettepaneku võtta kohaliku kaitse alla tervikuna ajalooline Söderby mõisa territoorium kaitsmaks ning

säilitamaks selle koha ajaloolist ning maastikulist väärtust ja ilmet. Määrata kaitsekord, mis muuhulgas

sätestab mõisa alale (Kirsi kuni Kooli kinnistul) ehituskeeluala.

Selgitus.

Söderby mõis on

pärandobjektina kaardil ja

sellel on ka tingimused.

Tingimustes on, et Söderby

kõrtsi ja endise mõisaaseme

puhul tuleb säilitada

maastikuline eripära,

ehitustegevuse

kavandamise korral tuleb

koostada projekteerimisel

võimalike mõjude analüüs.

Vajadusel täpsustatakse

tingimusi.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

65 / 188

3. Ettepanek Hosby sadam muuta külasadamaks mitte väikesadamaks. Ettepanek lähtub Hosby küla

inimeste 01.12.2023 kirjas avaldatud soovist, et külas turismiettevõtlus ei kasvaks ning et küla tegevused

oleks suunatud küla oma inimeste heaolule. Selle kirja saatnud soovivad vaikset ja rahulikku külaelu.

Hosby inimeste tarbeks on igati piisav külasadam ning me ei vaja väikesadamat, mis loob selle

sadamakoha haldajale võimalused turismi surve ja koormuse suurendamiseks külas.

Selgitus.

Keskkonnaameti ja

Transpordiameti sisendi

põhjal on seesuguse

kasutusega sadama puhul

väikesadama määratlus

ainuvõimalik. Vaatame

üheskoos ametkondadega

mõisted üle. ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et Hosby sadamakoht on

perspektiivikas väikesadam.

4. Ettepanek Hosby T2 alal lubada tarastamist elektrikarjusega karjaaia rajamiseks eeldusel, et karjaaiad

korjatakse karjatamisperioodi väliseks ajaks kokku ning et on rajatud piisavalt väravaid mugavaks

ligipääsuks merele. Ettepanek lähtub asjaolust, et kirjeldatud alale jääv Hosby külateest mere poolne

(külasüdamikus asuv) rannaniit on hakanud tugevalt roostuma ning ainus jätkusuutlik viis selle protsessi

peatamiseks (ja tagasipööramiseks) on karjatamine. Lisaks on juba selles alas käimas poollooduslike

taastamine Sviby ja Hosby vahelisel alal. Samuti oleks selliselt võimalik soovi korral karjatada ka Långören

poolsaarel, mida ka minevikus selliselt hooldatud on ning kus karjatamine aitaks säilitada

pärandmaastikku.

Ettepanekuga arvestatakse.

Üldplaneeringus

käsitletakse teemat ja

püütakse leida koostöös

loomakasvatajatega

mõistlik kompromiss.

5. Ettepanek Hosby T1 ala määrata ehituskeelualana kuna tegu on väga suures osas sihtkaitsevööndiga,

alasse jääb väga vana väärtuslik mets ning tegu on väga madala alaga, kus on väga suur korduva

üleujutusala. Lisaks on selles alas minimaalselt ajaloolisis talukohti, mis kõik koonduvad ühte kohta (need

on ka kaardil määratud: 90701:003:0510, 90701:003:0291, 90701:001:0498), mis ei põhjenda kindlasti

kogu Hosby T1 ala määratlemist ajalooliste talukohtade taastamisel ehitamist lubava alana- see oleks

lihtsalt segadust tekitav.

Selgitus.

Kaks neist majapidamistest

ei asu metsa sees, mistõttu

nende taastamine ei riku

väärtuslikke metsi. Mujal

ehitamine rohevõrgustiku

alusel ei ole lubatud. Vanad

talukoha ei jää ka

ehituskeeluvööndi alale,

mistõttu otseselt ei ole

põhjendust, miks neid ei

võiks taastada.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

66 / 188

6. Ettepanek selguse huvides seletuskirjas eraldi välja tuua, et kuna Hosby K1 on ehituskeeluvöönd, siis

ka sellesse alasse jäävale puhke- ja virgestustegevuse maa-alale ei saa ehitada (erinevalt

ehituskeelualasse mitte jäävatest puhke- ja virgestustegevuse maadest).

Selgitus.

Eraldi ei ole asjakohane

rõhutada, et

ehituskeeluvöönd kehtib,

sest see tuleneb otseselt

seadusest.

7-1/60/2024

17.06.2024

Üldine

Maakasutuse ja taristu kaart on liiga infotihe ning raskesti jälgitav. Samas puudub kaardil elektri- ning

sidetaristu.

Ettepanek – Vormistada rohkem kaardikihte erinevate teemadega ja kasutada selgemini loetavaid

tingmärke. Kajastada taristu kaardil elektrivõrk 10kV liinide osas ning lairiba sidevõrk. Ei ole ots- tarbekas

kujutada kaartidel kõikide katastriüksuste piire.

Võimaliku eeskujuna soovitan vaadata Muhu valla üldplaneeringut https://www.muhu.ee/uld-planeering

Selgitus.

Elektri- ja sidetaristut

terviklikult ei ole mõeldav

üldplaneeringuga

lahendada, sest tegemist on

sedavõrd üldise

dokumendiga.

Tegemist on pigem

alusinfoga, mida on

võimalik Maa-ameti

kaardirakendusest vaadata.

Kehtestamise järgselt on ka

üldplaneeringu kihid seal

vaadeldavad.

Katastriüksuste piirid on

kaardil kujutatud selleks, et

oleks mugavam kaardil

orienteeruda, tegemist on

samuti alusinfoga.

1.1 Planeeringu koostamise eesmärk, alus ja ülesanded. Kirjas on, et Vormsi valla üheks prioriteediks on

püsielanikkonna kasv saarel. Ei ole võimalik aru saada, kas planeeringu koostajad on rahvastiku protsesse

laiemalt analüüsinud või piirdus see 01.01.2024 Rahvastikuregistri väljavõttega.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi kahaneb Läänemaa elanikkond aastaks 2040

11% võrra, 65+ vanuserühma osakaal suureneb aga 25%-lt 30%-ni.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Rahvastikuga seonduvat

käsitletakse KSHs, mida

võimalusel täiendatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

67 / 188

Loomuliku iibe hüppelist kasvu ei ennusta ükski stsenaarium ja suure tõenäosusega tuleb ka Vormsil rinda

pista vananeva elanikkonnaga. Formaalselt on Vormsi elanikkond viimasel kolmel aastal kasvanud, aga

selle juures on üks konks, mille kirjeldamist alustan joonisega.

Graafikul on kujutatud Vormsi elanike arv Rahvastikuregistri (RR kokku) ning Statistikaameti (SA kokku)

andmete järgi. Lisaks kolm vanusegruppi SA andmete järgi. Silmatorkav on 2022. aastast alguse saav järsk

elanike arvu langus SA andmetes, mis on tingitud Statistikaameti kasutatava metoodika muutusest –

enam ei arvestata Rahvastikuregistri sissekannet ainsa näitajana, vaid püütakse tuvastada inimese

tegelikku peamist paiknemiskohta. Täpsemalt saab sellest lugeda

https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Paiknemisindeksi%20metoodika.pdf

Jooniselt on näha, et muutus puudutab peamiselt tööealist elanikkonda ning erinevalt RR andmetest on

elanike arvu trend langev.

Loomulikult ka see metoodika ei ole absoluutne tõde, vaid saarelisusest tingituna võib tekkida

tavapärasest veidi suurem moonutus. Siiski on Statistikaameti arvestuse 272 elanikku aastal 2024

märkimisväärselt (40%) alla Rahvastikuregistris oleva 454. Tõenäoliselt on RR arvust 35-45% nö

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

68 / 188

suvevormsilased või on Vormsi nende jaoks teiseks-kolmandaks elukohaks. Iseenesest pole

suvevormsilaste arvu kasvus midagi halba, aga murettekitavam on, et samal ajal paistab püsivalt saarel

elavate inimeste arv langevat.

Ettepanek – Kirjeldada üldplaneeringus lühidalt rahvastikustruktuuri ja -protsesse, ning hinnata, kas ja

kuidas üldplaneering toetab prioriteediks olevat püsielanikkonna kasvu.

2.7 Tiheasustusala

Üldplaneeringu eelnõus ei käsitleta tiheasustusalana ühtki piirkonda.

Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 27 järgi on üldplaneeringu ülesandeks maareformiseaduse ja

looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine [minu rõhutus].

Tiheasustusala iseloomustab lähestikku ja tihedalt paiknev hoonestus ning asustus, funktsioonide

paljusus, sidus tänavavõrk ning soovituslikult ühtsete tehnovõrkude olemasolu. Hullo keskuses on

mitmed tiheasustusalale omased tunnused olemas.

Ettepanek – Määrata üldplaneeringuga Hullo külasüda täielikult või osaliselt tiheasustusalaks.

Selgitus.

Hetkel ei ole seisukohta,

mille põhjal arvata, et

üldplaneeringu tingimustes

oluliselt midagi paremaks

muutuks, kui Hullo oleks

määratud tiheasustusega

alaks. Maakonnaplaneering

ei käsitle samuti Vormsil

linnalise asustusega alasid,

mis annaks sisendi

tiheasustusala

moodustamiseks.

2.9.3.1 Miljööväärtusliku külasüdame ala

Ettepanek – Täiendada miljööväärtusliku ala kohustuslikke ehitustingimusi järgnevalt:

- Akende puhul näha ette alale iseloomulik ruudujaotus. Kasutada kirgast klaasi. Keelatud on suured

klaasipinnad („maast laeni” aknad), sisemise jaotuseta aknaraamid ja peegelklaas.

Ettepanek – Lisada üldplaneeringusse näidisena fotosid eeskujulikest Vormsi miljööle iseloomulikest

hoonetest ja rajatistest.

Selgitus.

Ehitustingimused

vaadatakse üle. ÜP

koostamise juhtkomisjon

on seisukohal, et tuleb leida

lahendus, kus

miljooväärtuslikus

külasüdames on rangemad,

samas miljööväärtuslikust

alast väljapoole jäävas

hajaasustuses arvestatavalt

leebemad reeglid. KOV

lahendab küsimust läbi

head praktikat pakkuvate

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

69 / 188

juhendmaterjalide.

Üldplaneeringu kontekstis

oleks tegemist liigselt

kitsendava ja liiga täpse

määratlusega.

2.9.5 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala

Üldplaneeringu seletuskirjas on üldsõnaline kirjeldus maakasutus- ja ehitustingimustest. Kaardilt on raske

tuvastada, kuhu ja mida planeeritakse. Üks puhkeala tundub olevat Sviby sadama juures, kus praegu asub

autoparklana kasutatav plats. Vormsi valla arengukava 2022–2030 näeb ühe eesmärgina ette „Vormsil on

soodsad tingimused keskkonnasõbraliku ettevõtluse ja turismi arenguks” ning sealhulgas tegevusi

„Matkaradade, telkimis- ja laagrikohtade rajamine ja hooldamine. Vormsi avalike randade korrastamine

ja avalike ujumiskohtade infrastruktuuri rajamine.” Kahjuks pole võimalik aru saada, kuidas üldplaneering

neid arengukava eesmärke ja tegevusi täita aitab. Üksikud puhkekohad on märgitud sadamakohtade

joonistel, telkimisalasid kusagil kavandatud ei paista olevat. See on valdkond, kus KOV peab võtma

initsiatiivi ning planeerima ja looma avaliku kasutusega taristut avalikust huvist lähtuvalt.

Ettepanek – Planeerida puhkekohad kõigi väikesadamate juurde, lähtudes eeldusest, et väikesadamates

võivad randuda ka külalised kaugemalt. Puhkekohad tuleks planeerida ka nende külasadamate juurde,

kus on looduskaunid kohad ja nagunii turistid liiguvad. Borrby ja Saxby sadamate juurde on puhkekoht

juba planeeritud, lisaks võiks see olla Rumpo ja Kersleti sadamate juures. Kaaluda tuleks ka telkimisalade

planeerimist samades piirkondades.

Selgitus.

Üldplaneeringu

detailsusaste annabki

võimaluse sellel alal neid

kirjeldatud tegevusi

edaspidi kavandada. Nii

täpseks ei ole üldiselt

asjakohane minna,

asukohtades, kus see on

olnud vajalik, oleme eraldi

ehituskeeluvööndi

vähendamise ttepanekud

teinud tualetide ja

piknikukohtade jaoks.

Vajadusel täiendatakse

sadamate juures nimistut,

millised funktsioonid seal

kindlasti võivad olla

kasutusel.

2.9.11 Mäetööstusmaa

Ettepanek – Täiendada mäetööstusmaa kasutustingimusi järgnevalt:

- Maavarade kaevandamissoovi tekkimisel tuleb teha koostööd kohalike elanikega ning elanikkonna

kaasamise eesmärgil viia läbi avalik protsess leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid (nt

olemasoleva juurdepääsutee kasutamine erakinnistu kaudu, olemasoleva tee kandevõime tugevdamine

vms). Kaevandamiskoha valikul on oluline kaevandada seal, kus eeldatav mõju keskkonnale on väiksem.

Selgitus.

Tingimusi maavarade

kaevandamise korral

määrab ennekõike

Maapõueseadus. KOV’il on

õigus arvamust avaldada.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

70 / 188

- Karjääri korrastamisel tehisveekoguks tuleb eelistada veekogu määramist avalikult kasutatavaks, et

kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.

2.9.12 Väärtuslik põllumajandusmaa

Ettepanek – Täiendada põllumajandusmaa kasutuse tingimusi nii, et selgesõnaliselt oleks keelatud

põllumajandusmaa metsastumine/võsastumine. Puittaimede kasvamine lubada põllumajandusmaal

ainult juhtudel, kui tegemist on a) poolloodusliku koosluse esinemisalaga; b) ala kasutatakse marja- või

viljapuuaiana.

Üldplaneeringu maakasutuse kaardil on kujutatud taastatavaid talukohti. Mitmed neist asuvad

põllumajandusmaal (näiteks ala Suuremõisa K2 ja Sviby K2). Keset põllumajandusmaad hoonestuse

loomine vajab ka juurdepääsutee tegemist, hakib põllumajandusmaad ning pärsib oluliselt maa senist

sihipärast kasutamist. Ka on eelviidatud aladel rohevõrgustiku tingimustele tuginedes kehtestatud

rohumaa säilitamise kohustus.

Ettepanek – Mitte lubada vana talukoha taastamist põllumajandusmaal, välja arvatud juhul, kui hoonestus

asub vahetult olemasoleva tee ääres.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Metsastamise vältimiseks

on esitatud järgmised

tingimused:

1) väärtuslik

põllumajandusmaa tuleb

üldjuhul säilitada

põllumajanduslikuks

tegevuseks;

2) väärtuslik

põllumajandusmaa tuleb

hoida harimiskõlblikuna.

Talukohtade taastamine on

võimaldatud asukohtades

kus on tingimus, et

põllumajandusmaa

killustamist tuleb vältida.

Samuti on üldine põhimõte,

et on vajalik

üldplaneeringuga luua

võimalusi püsiasustuse

toetamiseks läbi võimaluse

leida elamute ehitamiseks

asukohti. Vajadusel

vaadatakse talukohtade

taastamist projekteerimis.

Suuremõisas eemaldame

keset põllumaad paikneva

ühe vana talukoha, sest

selle kasutuselevõtt võib

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

71 / 188

liigselt killustada

põllumaad.

2.11.7 Kaitstavad loodusobjektid

Ettepanek – Täiendada üldplaneeringu seletuskirja viidetega Natura 2000 võrgustikule.

Vormsi vallas kaitstavad loodusobjektid kuuluvad valdavalt üle-euroopalise Natura 2000 võrgustiku alade

hulka. Aladel, kus arendusalad ja/või arendustegevus kattuvad kaitstavate loodusobjektidega ja/või

Natura 2000 võrgustiku aladega, tuleb edaspidi täpsemal planeerimisel ja projekteerimistingimuste

andmisel lähtuda eeskätt kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgist.

Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi

Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Natura aladel ja nende mõjualasse jäävate

tegevuste puhul tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse

võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju

hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.

Selgitus.

Natura teemad on

käsitletud KSH-s, mis on

üldplaneeringu lisa.

Üldplaneeringut koostades

on meetmed KSH-st võetud

arvesse.

2.11.9 Liiklusvõrgustik

Soodsate ilmastikuolude korral on talviti loodud Rohuküla-Sviby jäätee. Vormsi valla teehoiukava 2022–

2027 ütleb „Oluliseks peetakse ka mandri ja saarte vahel sobivate ilmastikuolude korral jääteede tagamist

ja nende hooldamist.”

Üldplaneeringu eelnõus pole jääteid üldse käsitletud.

Ettepanek – Määrata üldplaneeringuga jäätee(de) algus/lõpp maismaal, vastav ala määrata

transpordimaaks ning avaliku kasutusega teeks.

Ettepanekuga arvestatakse.

Rohuküla-Sviby jäätee trass

lisatakse.

Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ soovitab kergliiklustee rajamist Hullo keskuses ning Sviby ja

Hullo vahele. Sviby–Hullo kergliiklustee rajamine oli ette nähtud Vormsi valla tegevuskavas aastatel 2022-

2024. Ka Vormsi valla arengukavas 2022–2030 on ühe eesmärgina sõnastatud „Keskkonnasõbralike

liikumisviiside stimuleerimine, saarel autovaba liikumise, sh jalgrattaliikluse soodustamine ja

jalgrattateede võrgustiku arendamine.”

Üldplaneeringu eelnõus ei ole kergliiklusteid planeeritud ning pole võimalik aru saada, kuidas autovaba

liikumist soodustatakse.

Ettepanekuga arvestatakse.

Eelnõud ja eskiisi

täiendatakse

maakonnastrateegias ja

Vormsi valla arengukavas

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

72 / 188

Ettepanek – Määrata üldplaneeringuga kergliiklusteede trassid lähtuvalt Lääne maakonna

arengustrateegiast ning kaaluda lisaks võimalike kergliiklusteede perspektiivi. Arvestada sealjuures

rattaparklate loomisega, mis võiksid olla Sviby sadamas ja Hullos.

kavandatud

kergliiklusteedega.

Ettepanek – Planeerida Sviby sadama piirkonda (praegune „kruusaplats”) korrastatud parkimisala koos

elektriautode laadimisjaamadega. Ettepanekuga arvestatakse.

Üldplaneeringus on

juhtotstarvetega nimetatud

ala kaetud ja selleks

funktsiooniks

ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek

tehtud. Lisame avaliku

parkla ala täiendavalt

joonisele.

Varasemalt on korduvalt uuritud saarte püsiühenduse loomise võimalusi, teadaolevalt viimane Vormsit

puudutav, 2001. aastal tehtud TTÜ uuring pidas perspektiivikaks luua Noarootsi-Vormsi-Hiiumaa

püsiühendus. Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ soovitab Sviby-Rohuküla laevaliini asemel

kaaluda Vormsi-Seasaar-Noarootsi parvlaevaliini.

Ettepanek – Reserveerida võimaliku (püsi)ühenduse trassikoridori jaoks transpordimaana ala Söderby

külas Seasaare sihis ning mitte lubada sellel alal ehitustegevust.

Selgitus.

Kaalutakse Noarootsi-

Vormsi püsiühenduse trassi

perspektiivi ja vajadust ÜP-s

käsitleda.

2.12.1 Elektrivõrk ja tänavavalgustus

Üldplaneeringus puudub täielikult elektrivõrgu analüüs ning strateegiline visioon. Teada on, et

olemasolev elektrivõrk on elektritootmise osas vastuvõtuvõime ammendanud, ometigi räägitakse

päikesepargi rajamise võimalikkusest, jättes mainimata, et seda päikeseparki ei ole võimalik võrku

ühendada.

Aastaks 2035 on Euroopa Liit otsustanud lõpetada sisepõlemismootoriga autode müügi, prognoositakse,

et tulevikus kulub 45% majapidamistes kasutatavast elektrist autode laadimisele. Uutes hoonetes

kasutatakse põhiküttesüsteemina sageli soojuspumpa, soojuspumpasid paigaldatakse renoveerimise

käigus ka vanematele hoonetele. Kõik see toob kaasa suurenenud nõudluse elektri järele ja eriti oluliseks

muutub varustuskindlus kütteperioodil. Vormsi elektrivõrk on mandriga ühendatud ainult ühe punkti

kaudu. Piiratud võimsusega elektrivõrk pärsib aga oluliselt nii elukondlikku arengut kui ettevõtlust, sest

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Tehakse koostööd

võrguettevõttega ja

selgitatakse välja, kas

sellisel lisaühendusel on

perspektiivi ja vajadust.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

73 / 188

kohalikku elektritootmist ei ole võimalik võrguga siduda ja teistpidi pole võimalik saarel luua

energiamahukamat ettevõtlust, kui võrgus puudub vajalik võimsus.

Ettepanek – Koostöös võrguettevõtetega planeerida esiteks varustuskindluse parandamist (võimalik

lisaühendus näiteks Hiiumaale) ja teiseks võrgu arendamist, nii et see toetaks ka saare edasist arengut ja

punktis 1.1 märgitud püsielanikkonna kasvatamise prioriteeti.

Ettepanek – Välistada üldplaneeringuga tuumaelektrijaama ehitus Vormsi valla territooriumil. Selgitus.

Tuumaelektrijaama

planeeritakse läbi riigi

eriplaneeringu.

Ettepanek – Pealkirjast eemaldada „tänavavalgustus” või sisuliselt kirjeldada, kuhu ja missugust

tänavalgustust planeeritakse. Ettepanekuga ei arvestata.

Tänavavalgustuse detailne

planeerimine ei ole

üldplaneeringu kontekstis

asjakohane, seda on

otstarbekas teha läbi

projekteerimistingimuste

menetluse.

2.12.2.1 Tuuleenergia

Ettepanek – Täiendada tuuliku püstitamise tingimusi järgnevalt:

- Elektrituuliku masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda naaberkinnistu elamu õuemaale ega

puhkealale. Juhul kui kavandatava elektrituuliku varjud langevad õuemaale või hoonete ehituseks

sobivale alale, on vajalik kinnistuomaniku nõusolek.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Sisulise poole pealt on

esitatud ettepaneku

tingimused juba käsitletud.

Täiendatakse varjutuse

modelleerimise tingimust.

Kaitstavate loodusobjektide

kaitse toimub läbi

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

74 / 188

- Arvestada kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused

liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimisega ning kavandada tegevust viisil, et tegevus ei avaldada

negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele.

tingimuse: koostada tuleb

keskkonnamõju eelhinnang.

Naabritega koostöö jaoks

on tingimus: üldjuhul

kavandatakse läbi avaliku

menetluse.

Varjutuse modellerimise

tingimus lisatakse.

Varjutust ja müra tuleb

vajadusel leevendada.

2.12.2.2 Päikeseenergia

Ettepanek – Täiendada päikesepargi rajamise tingimusi järgnevalt:

- Maapinnale paigaldatud päikesepaneelide (rajatiste)alune pind liidetakse hoonete ehitisealuse pinnaga

ja see ei tohi ületada juhtotstarbega maa-ala kohta määratud hoonete suurimat lubatud ehitisealust

pinda.

- Väärtuslikule põllumajandusmaale ja ilusa vaatega kohtadele on päikesepargi rajamine erandkorras

lubatud vallavalitsuse kaalutlusotsusega, kui päikesepargi eesmärk on omatarbeks hoonete elektriga

varustamine ja päikesepaneelid paiknevad ala servas või vahetult seotuna hoonestatud alaga.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt

Lisatakse:

Maapinnale paigaldatud

päikesepaneelide

(rajatiste)alune pind

liidetakse hoonete

ehitisealuse pinnaga ja see

ei tohi ületada

juhtotstarbega maa-ala

kohta määratud hoonete

suurimat lubatud

ehitisealust pinda, kuid

mitte rohkem kui 300 m² ja

lisaks hoone katusel või

seintel vastavalt hoone

mahule;

- Väärtuslikule

põllumajandusmaale ja

ilusa vaatega kohtadele on

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

75 / 188

päikesepargi rajamine

erandkorras lubatud

vallavalitsuse

kaalutlusotsusega, kui

päikesepargi eesmärk on

omatarbeks hoonete

elektriga varustamine ja

päikesepaneelid paiknevad

ala servas või vahetult

seotuna hoonestatud alaga

(mitte enam kui

võimsusega 11 kW).

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

76 / 188

2.17 Asustusüksuste vaheliste lahkmejoonte muudatuste ettepanekud

Ajaloolised Förby küla heinamaad on metsastunud, maakasutus ja asustusloogika muutunud. Konksuna

Mõisaholmi poolsaarele veniva Förby küla lõunapoolse ala elanikel pole elulist seost Förby küla

tuumikuga.

Ettepanek – Moodustada Förby ja Suuremõisa külade osadest eraldi asustusüksusena Bussby küla

vastavalt alltoodud joonisele (loodava küla piir tähistatud punasega). Bussby asustuse tuumik on selgelt

välja kujunenud, üldplaneeringuga nähakse ette selle tihendamise võimalus. Ka tuumikust välja jäävate,

praegu vormiliselt Förby küla elanike liikumistee on läbi Bussby.

Ettepanekut kaalutakse.

Tehakse nimetatud külades

elavate inimestega

koostööd, et täpsustada

küla lahkmejoonte

võimalikku paiknemist.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

77 / 188

7-1/61/2024

17.06.2024

Põhimõttelised muutused

Uue ÜP eelnõu esitab mitmed põhimõtteliselt vastupidised seisukohad praegu kehtivale ÜPle, ilma et

neid oleks üldse põhjendatud,selgitatud või arutatud, samuti ei ole seletatud, mis nende muutustega

kaasneb ja millised on mõjud saare arengule tervikuna. Näiteks suund hajaasustusele vastupidiselt

sumbkülade arendamisele ja elamuehitus randadesse, k.a EKVsse. Valimislubadus oli uue ÜP tegemine,

aga mitte põhimõtteliselt uus ÜP, nii etvõib öelda, et nii suurteks põhimõttelisteks muudatusteks puudub

KOVil üldse rahva mandaat.

Palume kirjeldada, millistes põhimõttelistes punktides erineb uue ÜP eelnõu praegu kehtivast ÜPst ja

esitada need punktid rahvaaruteludeks.

Selgitus.

Vormsi vallavolikogu

üldplaneeringu

juhtkomisjoni seisukoht on,

et Vormsi valla huvides on

võimalikult paljude alade

määramine ehitusaladena.

Eelnõus olid hajaasustuses

ehitamise võimalused

pigem piiratud,

ehituskeeluvööndi

vähendamist on pikalt

kaalutletud, valdavalt on

tehtud need eranditena

ning valdavalt on

ettepanekud

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks sumbkülade

raames. Võrreldes seni

kehtiva üldplaneeringuga

on määratud uusi

ehitusalasid,

detailplaneeringu kohustus

ja ehitustingimused

sõltuvad rohkem

asjaoludest ning

ehitustegevuse mõjudest.

Seadusandlik ruum on

vahepealse aja jooksul

märkimisväärselt muutunud

sh EKV on nihkunud 1 m

kõrgvee piirini võrreldes

varasema

üldplaneeringuga, kus see

algas veekogu piirist.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

78 / 188

Täna kehtiva ÜP koostamise

ajal puudusid NATURA alad,

mitmed looduskaitsealad ja

liigikaitse põhimõtted.

Vormsi elanikud

Eelnõus puudub Vormsi saare demograafilise seisukorra kirjeldus. On toodud Siseministeeriumi

rahvastikuregistri andmed, et Vormsi vallas on 452 elanikku, samuti öeldakse sotsiaal-majandsuliku

keskkonna kirjeldamise punkti all, et 37,9% Vormsi elanikest töötab Tallinnas. Mida see tähendab? Kas

seda, et nende elanike jaoks on pealinn peamine igapäevase töörände sihtkoht? Kuna inimene sõidab

tööle ikka pere juurest, mitte pere juurde, siis kuidas suhestub see protsent rände hooajalisusega (külmal

aastaajal on see praktiliselt olematu) ning saare rahvastiku vanuselise koosseisuga: 0–18-aastaste laste

osakaal Vormsile registreeritud elanikest on 8,5 %, mis on Eesti valdadest konkurentsitult madalaim (Eesti

keskmine on 20,3 %)? Kas pole hoopis tegemist pealinlaste nädalalõpu-suvitusrändega Vormsile?

(Teemaga seotud Vv ÜP LS ja KSH programmi Lisa 1 dokument on avalikustamata.)

Palume esitada kõige värskemad Statistikaameti andmed Vormsi elanikkonna kohta. Palume tuua välja,

et Statistikaameti ametlike andmete järgi ei ela 454-st registreeritud elanikust tervelt 182 inimest (40 %)

Vormsil.

Palume lisada ÜPsse peatükk Vormsi saare demograafilise seisukorra tõese kirjeldusega.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Rahvastiku teemat

täiendatakse KSH-s,

vastavalt saadaval olevatele

andmetele.

Püsiasustus

Püsielanikkonnakasv on üheks prioriteediks, aga puudub sellekohane seisukorrakirjeldus. On esitatud

vallasregistreeritud elanike arv 452 – kas see ongi see arv, millekasvust räägitakse, kui räägitakse

püsiasustuse suurendamisest? Või ainult poolest, nagu seisab valla ametlikes töökuulutustes ("kellest

püsivalt elavad saarel umbes pooled")? Kust tuleb see vahe, milliste kriteeriumide alusel?

Palume lisada saare püsiasustuse seisukorra kirjeldus.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Rahvastiku teemat

täiendatakse KSH-s,

vastavalt saadaval olevatele

andmetele.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

79 / 188

EKV 1

Vormsi valla ÜP lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, lk 14:

3. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded

18. Korduva uleujutusega ala piir, ehituskeeluvöönd, avalik juurdepääs kallasrajale:

18.1. Korduva uleujutusega ala piiri määramine. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ja/või

suurendamise põhjendatud võimaluste hindamine, arvestades looduslikke eeldusi. Lähtudes looduslikest

tingimustest kaardistada kohad, kus on põhjendatud merele lähemale ehitamise lubamine, sh nii

uksikelamud kui mereäärse puhkemajanduse arendamine.

Sisuliselt tähendab viimane lause seda, et seal, kus loodus võimaldab, on nii üksikelamute ehitamine kui

mereäärse puhkemajanduse arendamine lubatud, kuna see on põhjendatud. EKV suurendamist saab küll

põhjendada looduslike tingimustega, kuid vähendamise kohta see ei kehti.

EKV suurendamist ja vähendamist tuleb käsitleda eraldi punktidena.

Selgitus.

Kaalutlus EKV 1

vähendamiseks on tehtud

üldplaneeringu töögrupi

poolt ja KSH on käsitelnud

looduslikke eeldusi.

Volikogu ÜP koostamise

juhtkomisjon kaalub avaliku

huvi olemasolu ning

komisjoni seisukoht on, et

avalik huvi seisneb

peamiselt rohkematele

inimestele kodu loomise

võimaldamises.

Ranna ehituskeeluvööndi

suurendamist

üldplaneeringuga ei

kavandata.

EKV 2

EKV vähendamist ei saa põhjendada looduslike tingimustega, vaid avaliku huvi olemasoluga. Seda

rõhutati Kobras OÜ poolt esimesel arutelul ja Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialisti

14. detsembri infotunnis (”EKV vähendamiseks peab olema avalikust huvist lähtuv kaalukas põhjendus,

milleks ei saa olla erahuvi”). Seda, mida rahvale räägiti, eelnõu paraku ei kajasta. Töörühmas ja hiljem

volikogus tehtud ettepanekud eraviisiliste arenduste kohta (Kersleti, Borrby Östery, Suuremõisa jt)

nõuavad kõigis EKV vähendamist ja need kõik on põhjendamata.

Palume selgitada, mis alustel ja kelle otsustega kavandatakse ÜPga eraviisilisi elamuehitusi EKVsse, kuidas

need suhestuvad kõrgemate seadustega ja kuidas need on põhjendatud avaliku huvi seisukohast.

Selgitus.

Volikogu ÜP koostamise

juhtkomisjoni seisukoht on,

et avalik huvi seisneb

peamiselt rohkematele

inimestele kodu loomise

võimaldamises.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

80 / 188

EKV 3

EKV vähendamise lähtejoon ei saa olla tee, sest selle kulg võib muutuda. Lisaks on eelnõus ebatäpseid

kirjeldusi. Näiteks seisab Borrby Östery EKV12 kohta (Vormsi ÜP KSH eelnõu, lk 133), et "ehitamine on

lubatud ... mitte kaugemal kui 45 m olemasolevast teest mere poole", sellal kui juuresoleval kaardil on

lubatud ehitusala kaugus mõõdetud mitte olemasolevast teest, vaid transpordimaa piirist. Praegu on

olemasoleva tee telgjoone ja transpordimaa piiri vahemaa kohati 10 meetrit.

Palume esitada kõik EKV vähendamise ettepanekud kaugusena 1 meetri kõrgusjoonest ja näidata need

ka joonistel. Borrby Östery puhul tuleb näidata ka kaugust idapoolsest 1 meetri kõrgusjoonest, mis jääb

taotletavast ehitusalast vaid 110 m kaugusele.

Selgitus.

Kaardile kantakse joonise

andmed GIS-kihtidena ja

selliselt lisatakse kogu

planeeringu info peale

kehtestamist ka Maa-ameti

kaartide andmebaasi - seal

on võimalik kaugusi mõõta

kõigil soovijatel.

Vastavalt analüüsile leiti, et

Vormsi saarel on

põhjendatud arvestada

korduva üleujutusala piiriks

1 m kalda kõrgusväärtusest

ja seda kogu saare ulatuses.

See tähendab, et isegi

nendes rannalõikudes, kus

maapind tõuseb kiiremini,

on ehituskeeluvööndi

lähtejooneks ikkagi korduva

üleujutusega ala piir.

Seejuures tuleb

üldplaneeringu

rakendamisel arvestada, et

korduva üleujutusala piiriks

ja ehituskeeluvööndi

arvestamise lähtejooneks ei

kasutata jooksvalt muutuvat

1 m joont vaid

üldplaneeringus

kehtestatud korduva

üleujutusala joont.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

81 / 188

Eritingimustega ehitusalad

Hajaasustuse eritingimustega ehitusalade seletus ei ole piisav ja on vastuoluline.

ÜP seletuskirja eelnõus lk 21 öeldakse, et hajaasustuse tingimustes määratakse krundi suurus või

lubatatakse näiteks vaid sadamate või puhkeotstarbeliste hoonete ehitamine. Kas eritingimuseks ongi

krundi suurus või siis et ehitis on näiteks sadam või puhkehoone?

Palume loetleda hajaasustuse eritingimustega ehitusalade tingimused.

Selgitus.

Lk 21 on loetletud

konkreetsed eritingimused,

mis puudutavad

konkreetseid alasid, mis on

toodud selles nimistus.

Need täpsustavad üldisi

tingimusi ja on igal

nimetatud alal erinevad.

ÜP vastavus Püsiasustusega väikesaarte seaduses väljendatud eesmärkidega

Püsiasustusega väikesaarte seaduses on riigi ja KOVi eesmärkidena välja toodud saarte elulaadi omapära

ja väikesaartele iseloomuliku maastikuilme ja looduskeskkonna säilitamine ja kaitsmine (VsaarS §3 5–6)).

Palume selgitada, kuidas suhestub nende eesmärkidega ÜP eelnõus väljenduv kavatsus lubada ehitamist

külasüdamikest väljapoole, k.a ranna EKV alasse.

Selgitus.

Ehitamine on lubatud vaid

selliselt, et see haakub

rohevõrgustiku ja

miljööväärtuste

tingimustega (sh vanad

talukohad, mis on saare

elulaadi hoidmise

kontekstis oluline). Ranna

äärsete alade osas on

hinnatud ja kaalutud mõju

rohevõrgustikule ja samas

ka saarele omase merelise

eluviisi jätkamise

võimalustele.

Joogivee olukord saarel

ÜP koostamise käigus tehti joogiveeuuring, mille tulemused olid murettekitavad, aga mis ei kajastu üldse

eelnõus.

Palume esitada selle uuringu tulemused ning mis neist tulemustest järeldub.

Selgitus.

Viidi läbi kättesaadavate

avaandmete analüüs, mille

järeldused on esitatud

KSHs. ÜP (ptk 2) näitab ära,

kus on kaitsmata ja kus on

nõrgalt kaitstud põhjavesi;

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

82 / 188

kuidas toimetada

ühisveevärgi alal ja kuidas

ühisveevärgisüsteemist

välja jäänud alal. Peamiseks

probleemiks on, et seniseid

tingimusi ei ole järgitud ja

on oht, et maaomanikel

pole motivatsiooni või siis

piisavat järelevalvet, et neid

järgida. Lahendused tuleb

viia ka teistesse valla

arengudokumentidesse.

Vormsi asustuse kujunemise kaart

Kaplinski-Sauga kaardil on elemente, mida legendil ei ole seletatud:

– mida tähistab roosa/lilla värv?

– mida tähistavad väikesed värvilaigud, mis ei ole ringi, risti ega kolmnurga kujuga?

Kuna kaardil esineb ebatäpsusi, palume esitada viited kaartidele, mille alusel on tähistatud EW- ja

tsaariaegsed talukohad.

Külasüdamikud tuleks üheviisi eraldi suurelt välja tuua, et talukohti oleks võimalik eristada.

Ettepanekuga arvestatakse.

Täiendatakse legendi ja

lisatakse kaardiviited

Valla kodulehel on

kättesaadav Minea

Kaplinski-Sauk ettekanne,

kus külasüdamike info

täpsemalt nähtav ning

täiendavalt lisatud

metoodika selgitus.

Avaliku huvi määratlus

ÜP tervikuna peab peegeldama muuhulgas avalikku huvi.

Uue ÜP seletuskirjas (lk 19–20) aga seisab, et ÜP-ga peetakse avalikuks huviks juurdepääsu tagamist

veekogudele, kultuurimälestistele, ühiskondlikele hoonetele, avalikele haljasladele jm. Peale selle on veel

KAH-alad.

Selgitus.

Tegemist on avaliku huviga

üldplaneeringu kontekstis,

kus see on seotud näiteks

eraomandiga.

Muud aspektid, mis on

avaliku huviga üldistatumalt

seotud on üldplaneeringus

leidnud käsitlemist väärtusi

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

83 / 188

Palume seletada, mida tähendab selline kitsalt määratletud avalik huvi? Kas see ongi kogu avalik huvi? ja elukeskkonda

puudutavate käsitluse

raames.

Mõisted

Uue ÜP eelnõus ja Vv ÜP LS ja KSH programmis on kasutatud (seletuskirjas defineerimata) mõistet

uudisküla.Palume seletada, millistest kriteeriumidest lähtuvalt on see mõiste määratletud ja palume

nimetada need külad Vormsil?

Selgitus.

LS ja KSH programmi ei ole

praeguses etapis enam

asjakohane täiendada vaid

keskenduda juba eelnõu

koostamisele. Uudisküla

mõistet eelnõus ei esine,

oleme kasutanud

arendusala mõistet ja see

on mõistete all defineeritud.

Vv ÜP LS ja KSH programmis (lk 13) on toodud ÜPga lahendatavate ülesannete all mõiste pärandmaastik

defineerimine. Palume seletada, kuidas saab ÜP defineerida mõistet, mis on juba üheselt defineeritud?

Selgitus.

LS ja KSH programmi ei ole

praeguses etapis enam

asjakohane täiendada.

Pärandmaastiku mõistet ei

ole defineeritud üheselt

seadusandluses. Praegu on

eelnõus kasutatud

väärtuslike maastike ja

miljööväärtuslike alade

mõisteid. Protsessi käigus

on leitud, et need on

asjakohased.

ÜP seletuskirjas on kogukond defineeritud kui ”territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda

ühendab sama elukoha piirkond (lähestikku elavad inimesed)”. Palume seletada, mille poolest erineb

selliselt defineeritud kogukond saare elanikkonnast/elanikest?

Selgitus.

Üldplaneeringus on

asustuse suunamise aluseks

ja eelduseks kohalike ja

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

84 / 188

kogukondlike ruumiliste

väärtuste ja nende

tähendusruumi

väljaselgitamine. Selleks on

võimalik analüüsida koha

eripära kultuurilises ning

traditsioonilises kontekstis.

Samuti võib olla oluline

teada, millised on

kogukonnale olulised

argiruumid ja

liikumismustrid, ning

kirjeldada, mida nendes

väärtustatakse ja oluliseks

peetakse. Kogukond erineb

kohalikest elanikest seeläbi,

et kohalik kogukond

tähendab ja eeldab

kohalike elanike ühisosa -

väärtusi, käitumismustrit,

ootusi, või kirjeldab

koostööd. Väärtusi ja

kohavaimu annab edasi just

kogukondlik ühisosa,

üksikute saareelanike kaupa

ei saa sellist ühisosa

kirjeldada.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

85 / 188

– Selle asemel, et kohe esimesel avalikul arutelul määratleda seadustest (eelkõige VSaarS) ja

maakonnaplaneeringust tulenevad raamid ning lähtuda Vormsi kehtivas ÜPs väljendatud põhimõtest

(need eelnevalt ühiselt läbi arutades), alustati hoopis väikesearvulise rühma era- ja ärihuvide

kaardistamisest. Kõik ÜP konsultandi Kobras OÜ sisukatele temaatilistele ettekannetele järgnenud

arutelud olid kantud selle rühma soovist oma huvisid kehtestada.Ei vallavanem ega volikogu esimees ei

teinud katsetki luua neutraalset sisulise ja tasakaaluka arutelu õhkkonda.Teatud ettepanekud ei tulnud

üldse avalikule arutelule, näiteks EKV vähendamist nõudvad eraviisilised arendused: need lisati töörühmas

ja volikogu spontaansete ettepanekutena, mida ei olnud komisjonides ega avalikult eelnevalt arutatud.

Tulemus: igasuguse ühiselt väljendatud põhimõtetest lähtuva sisulise avaliku arutelu täielik puudumine,

kohalike ja Vormsil alaliselt mitte elavate inimeste vastandumise tekkimine, arusaam arutelu mõttetusest

(”niikuinii tehakse otsused tagatoas”) jpm.

– ÜP koostamisel ei ole vähimalgi määral arvesse võetud protsessi käigus ilmnenud kitsendavaid

asjaolusid, näiteks ei olnud sügisel läbi viidud tõeliselt ärevust tekitavate tulemustega joogiveeuuringul

mitte mingit mõju. Detsembris pidas Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialist

veebiloengu ehituskeeluvööndi teemal, millest jäi kõlama, et EKV vähendamiseks peab olema avalikust

huvist lähtuv väga kaalukas põhjendus, mis kindlasti ei saa olla erahuvi. Sellest hoolimata jäid erahuvidest

kantud EKV vähendamise nõudmised ÜP eelnõusse alles.Pigem on ilmnenud vastupidine suundumus:

uuringutele ja seisukohtadele, mis ei sobi teatud huvidega kokku, heidetakse ette ühekülgsust ja

erapoolikust ning püütakse nende mõju pisendada; nii näiteks on kohalikele ette heidetud, et nad on

oma mõtlemises looduse poole kaldu(!).

Tulemus: ÜP protsessi käigus on tekkinud ja süvenenud veendumus, et ÜP koostatakse peamiselt

kellegi huvide läbisurumiseks, ning et võimalus seda mõjutada on väike.

– ÜP protsessi kaasati esindajate kaudu külaseltsid ja ”külakogukonnad”, tundmata huvi, kas need

ühendused üldse koosnevad Vormsi elanikest; ei tuntud ka huvi, kas külaseltside seisukohtades on

esindatud kõigi külaelanike arvamus ning kas nende ühenduste kaudu levitatav info jõuab iga

külaelanikuni.

Teadmiseks võetud.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

86 / 188

Eesti kogukondade hetkeseisu uuringuraportis seisab:

"...Kuigu kogukond võib olla (ning sageli ongi) tihedalt seotud konkreetse kohaga, on selle tekkimise ja

toimimise juures oluline eelkõige sotsiaalne dimensioon. Seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda peamiselt

kogukonna ja kohaliku omavalitsuse esindajate seas levinud eeldusesse, et piirkonnas tegutsev nimeline

kogukond (nt külaselts) ühendab a priori kõiki sealseid elanikke ning annab selle eestvedajatele õiguse

elanikke esindada. Samal põhjusel tuleb ettevaatlikult suhtuda lootusesse, et naabruskonna füüsilise

(ümber)kujundamisega on võimalik luua terviklik ning ühtne kogukond." (Peeter Vihma, Madle Lippus

(2014) Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringuraport. Tallinn: Linnalabor ja Eesti Külaliikumine Kodukant)

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

87 / 188

7-1/62/2024

17.06.2024

Koostöös Vormsi Jahiseltsiga määrata randades rooalasid lindude ja loomade elupaikade säilitamiseks.

Jahimehed on selgitanud, et suurel hulgal karjatamisega kadunud rooalad olid näiteks ka metssigade

elupaigad ja seetõttu on hiljem metssead otsinud saare siseosas nii toitu kui varju ning seda muutust

seostatakse tekitatud suurenenud põllukahjustustega. Kadunud rooalade asemele tulevad ka teised

linnuliigid, peamiselt läbirändega seotud ja väheneb kohapeal pesitsevaid liike.

Selgitus.

Rooalade määratlemine ÜP

raames ei ole asjakohane.

Tegemist on maahoolduse

ja mingil määral ka

rohuvõrgustikuga seotud

teemaga. Lahendus on

võimalik kogukondliku

läbirääkimise ja

omavaheliste kokkulepete

kaudu maaomanike,

jahiseltsi ja loomade

karjatajate vahel.

7-1/63/2024

17.06.2024

7-1/64/2024

18.06.2024

1. Ettepanek muuta / tunnistada osaliselt kehtetuks Lennuvälja DP - lennurada ja selle parkla jätta

transpordimaaks, ülejäänud osa kinnistust maatulundusmaaks. ÜP kaardile kanda lennurada ja selle

piiranguala.

Teadmiseks võetud.

Vajadusel täiendatakse

lennuvälja maakasutuse

juhtotstarvet selliselt, et

sellel saab heina niita. DP ei

ole tarvis kehtetuks

tunnistada.

2. Maa-amet määras varem mõõdistatud mereäärsed kinnistud ajakohase põhikaardi alusel merevee

piirini ning maaomaniku loata adru korjata ega roogu varuda traditsioonilistes kohtades ei ole enam

võimalik. Ettepanek: VSaarS-le tuginedes traditsioonilise eluviisi hoidmiseks sätestada ÜP-ga põhimõte,

mis lubab kõikjal rannas adru korjata ja talviti katuseroogu varuda.

Karjatamisega on suur osa rooaladest, kus vähegi sobivat katuseroogu kasvas, ära kadunud. Kaaluda ÜP-

ga nende alade määramist, kus karjatamisel sobiva katuserooks sobiv ala tuleks säilitada.

Selgitus.

Tegemist ei ole ÜP-ga

lahendatava teemaga.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

88 / 188

3. Ettepanek: Vahet tuleb teha endisel talukohal kui kohalikul pärandväärtusel ja kohal, kus endise

talukoha taastamine on lubatud. Endiste talukohtade taastamine väärtuslikul põllumaal ei ole lubatud.

Nn väheväärtusliku põllumaa osas on vaja kokkulepet kogukonnas, sest sisuliselt on võimalik põllumaad

juurde teha ehk asendada see väärtuslikuma maaga. Põllumaa on elu jaoks üks põhiväärtusi, mida ei ole

mõistlik vähendada.

Ettepanekuga arvestatakse.

Pärandkultuuri osas

kaardistatakse vanad

talukohad ja eraldi

markeeritakse need, mille

taastamine on

perspektiivikas.

4. Vahet tuleb teha ÜP-s seletuskirjas ajalooliste tuulikuasemete ja taastatavad tuulikute määramisel.

Ajaloolised tuulikuasemed kaardil markeerivad kohalikku pärandobjekti.

Taastatavad ajaloolised tuulikud on need, kuhu ehitamine ÜP-ga seatavaid tingimusi arvestades on

võimalik ja millele on olemas või võimalik rajada juurdepääs. Majutuskohana rajatav tuulik peab olema

väljanägemiselt ajaloolise tuuliku koopia, mitte nö tuulikuga sarnane ehitis.

Selgitus.

Probleemi lahendamiseks ei

ole ÜP kõige sobilikum.

Selgemad juhised tuuliku

taastamiseks saab anda

soovituslike materjalide ja

projekteerimistingimustega.

5. Hosby randa märgitud tuuliku taastamist majutuskohaks me ei soovi. Soovime senist säilinud ilusat

rannaala puutumatuna hoida. Selgitus.

Hosby ranna tuuliku

asukoht asub tänases

ehituskeeluvööndis. Tuuliku

taastamiseks ajaloolises

asukohas on vajalik EKV

vähendamise ettepanek,

mille saab teha ÜP muutva

DP algatamisega.

Detailplaneeringu

koostamise protsessis

kuulatakse ära kõik

osapooled.

6. ÜP KSH ei ole hinnanud ja ei arvesta ulukite liikumisteid. Parim praegune teadmine on Gert Enno

üldplaneeringu koostajatele saadetud ettepanekus. Ettepanek: arvestada mõjude hindamisel Vormsi Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

89 / 188

jahimeestel teadaolevaid ulukite liikumisteid ja lisada ulukite liikumise kaart rohevõrgustiku uuringu

lisana.

Rohevõrgustiku uuring

arvestab ulukite

liikumisega, võimalusel

täiendatakse uuringut

kaardimaterjaliga.

7. Tootmis- ja ärimaade (Hullo, Suuremõisa, Fällerna) juurde planeerida parem elektriga varustatus kui

see on praegu, sest täna ei ole võimalik eriti võimsust juurde osta, kui uut ettevõtmist alustada või

olemasolevat laiendada.

Ettepanekuga arvestatakse.

Tehakse koostööd

võrguettevõttega ja

selgitatakse välja, kas

sellisel lisaühendusel on

perspektiivi ja vajadust.

8. Matkabussidega reisimist on saarele aastatega üha enam lisandumas ja neil on kombeks suunduda

küla ette rannaalale, kus nad oma laagri püsti panevad. Külaelanike tavapärast elu on see häirinud.

Ettepanek: märkida kaardile matkabussidele sobiv ööbimiskoht Sviby sadama lähedal olevas parklas.

Ettepanekuga ei arvestata

Ettepanek ei lahenda

matkabussidega parkimist.

Seda saaks lahendada

parkimiskeelu seadmisega

antud piirkondadesse, mis

ei ole üldplaneeringuga

lahendatav teema.

9. Veel säilinud looduslikus seisundis kõigile avatud rannad on Vormsi eripäraks ja väärtuseks, mida tuleks

hoida. Looduskeskkond on oluline osa saareinimesele ja saarele omasest elukeskkonnast, mille

säilitamise olulisust on väljendanud saare elanikud erinevatel avalikel aruteludel. Vormsi eripärane

looduskeskkond on väärtuseks ka saare külalistele. Vormsi valla arengukava sätestab olulise eesmärgina

Vormsi looduskeskkonna säilitamise. Maakonnaplaneeringus on väärtusliku maastiku tingimustes

öeldud: 2. Elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste külade taastamist ja nende mõningast

laiendamist. Leiame, et maakonna planeeringus seatud väärtuslike maastike säilitamise tingimustega

läheb vastuollu ÜP-ga kavandatud ehitusalad randa, kus ei ole varem küla olnud.

Randa ehitamine on põhjendatud külade sadamaaladel ja ajalooliste rannakülade taastamise või

mõningase laiendusena. EKV vähendamise ettepanekutes on öeldud, et seda tehakse elamuehituseks.

Leiame, et selliselt randa ehitiste kavandamine ei ole põhjendatud. Vormsil on juba praegu piisavalt

Teadmiseks võetud.

Eelnõu arvestab väärtuslike

maastike, looduskeskkonna

ja rannaalade hoidmise

eesmärkidega. EKV

vähendamise ettepanekute

puhul on arvestatud

rohevõrgustiku uuringu

järelduste ja selles seatud

tingimustega.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

90 / 188

ehitusvõimalusi külades, kavandatud külade laiendustel ja järgides ÜP-ga kehtestatavaid tingimusi ka

mujal. Seega ei ole püsiasustuse tugevdamiseks vajalik ÜP-ga suunata elamualasid randadesse, kus

ajaloolist asustust ei ole olnud tehes seda muude väärtuste arvelt. Seniste otsuste valguses, mis osaliselt

või täielikult on loomade liikumiskoridorid ära lõiganud või neid kahjustanud, ei tohiks ÜP-ga

võimendada seniste kahjude ulatust.

10. Ei pea põhjendatuks, et on 100% ärimaa külasüdamikus oleval kinnistul, kus aastaringi elatakse ja osa

aastast majutusteenust pakutakse. Ettepanek: määrata ärimaaks kuni 50% kinnistu pindalast juhtudel, kus

aastaringi elatakse kui ka majutus- või muud teenust pakutakse.

Selgitus.

Juhtotstarve annab

võimaluse, aga ei kohusta

maaomanikku vastavaks

tegevuseks. Maa

sihtotstarbe muudetakse

vastavalt tegelikele oludele

ja seda saab teha väljapool

ÜP koostamise protsessi.

11. Rumpo külast lõunas idapoolsel rannavallil kulgev rada on kaardil vale koha peal. Maa-ameti kaardilt

leiab raja õige asukoha.

Ettepanekuga arvestatakse.

12. Vormsi ÜP KSH eelnõus ei ole hinnatud planeeringulahendusi erinevate valdkondade koosmõjus või

hinnatud planeeringulahenduse mõju teistele valdkondadele (nt ehitamine ja jahindus,

metsamajandamine ja loodusturism jne). Näiteks Teemaplaneeringu KSH-s oli selline peatükk kui ka

erinevad arengustsenaariumid tabelina välja toodud, mille järel oli hinnang, mida aga järelvalve ei

pidanud piisavaks.

Selgitus.

Mõjude hindamisel

käsitletud teemade aluseks

on varasemalt koostatud

KSH programm.

Mõju turismile on hinnatud

KSH ptk-s 4.2.2 ja 4.2.3.

KSH ptk-s 3 on selgitatud,

et ÜP töörühm on algusest

peale olnud seisukohal, et

Vormsi saarel suunatakse

asustus Hullosse ja teistesse

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

91 / 188

külasüdamikesse ning

ehitustingimuste aluseks

hajaasustuses võetakse

koostatav rohevõrgustiku

analüüs ja üldplaneeringu

koostamisel läbi viidud

miljööväärtuslike alade

analüüs. Kuna ÜP töörühma

seisukoht

omavalitsusüksuse

ruumilistest

arengusuundadest on

algusest peale olnud

üksmeelne, mistõttu ei ole

Vormsi valla ruumilise

arengu planeerimisel

käsitletud põhimõttelisi

terviklikke alternatiivseid

arengustsenaariume, kuna

selleks on puudunud

vajadused ning põhjused.

Vormsi vallavalitsuse

tellimusel on koostamisel

ettevõtluskeskkonna

arendamise tegevuskava,

mille raames töötatakse

välja arengustsenaariumid,

analüüsitakse ÜP esialgset

lahendust jms. Sellest

tulenevalt vaadatakse

lahendused üle,

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

92 / 188

täiendatakse seletuskirja ja

KSH aruannet.

13. Ettepanek: täpsustada sõnastust tarastamise osas rannaaladel, selliselt, et tarastamise keeld ei kehti

karjaaedadele (elektrikarjustele), eeldusel, et on tagatud ligipääs kallasrajale (piisavalt väravaid) ning

karjatamisvälisel perioodil on avatud ja tagatud vaba liikumine ulukitele. Erandiks võiks olla siis need alad,

mida reserveeriks roo kogumiseks (aga neid alasid poleks mõistlik rajada nt küla ette randa või juba

edukalt taastatud karjatatavatele rannaniitudele).

Ettepanekuga arvestatakse.

Täpsustatakse seletuskirja

sõnastust selles osas, kuidas

elektrikarjus ja tarastamise

keeld käivad kokku ning kas

ja millises osas saab ette

näha mööndused.

14. Palju rannaalasid on viirutusega “ehitamine vaid taastatavale talukohale”. Ettepanek: need kriitiliselt

üle vaadata ja selguse huvides eemaldada tingmärk neilt aladelt, kus taastatavaid talukohti pole või on

muud ehitamist välistavad tegurid.

Ettepanekuga arvestatakse.

Taastatavad talukohad

kaardil vaadatakse üle.

15. EKVs asuvad virgestusalad (nt Hosby jms)- täpsustada sõnastust, et kui virgestusala asub EKVs pole

sinna võimalik rajada neid ehitisi, mis EKVst väljaspool asuvatel virgestusmaadel on lubatud (jällegi, et ei

tekiks kaheti mõistmist).

Ettepanekuga arvestatakse.

Eelnõud täiendatakse

selgitusega, et nendel

aladel on vajalik EKV

vähendamine.

16. ÜP pdf failina esitatud kaarte on väga raske jälgida. Teeme ettepaneku, et ÜP kaardi kohta oleks

tehtud veebirakendus, kus erinevaid kaardikihte on võimalik esile tõsta ja kus kaarti on võimalik lihtsamini

piisavalt suuremõõtkavaliseks zoomida.

Selgitus.

Kehtestamiseks viiakse

lahendused PLANK

süsteemi ja kihid muutuvad

lihtsamini kasutatavaks.

7-1/66/2024

18.06.2024

Teha üldplaneeringuga ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks selliselt, et Vormsi saar ei oleks

100% rohevõrgustiku tugiala. Põhjendus: 100% tugialaks olemine ei anna piisavalt võimalusi kogukonna

jätkusuutlikuks arenguks. Kui ei ole piisavalt perspektiivis näha ettevõtlust ega elamufondi siis lihtsalt ei

ole maksumaksjaid. Ja kui ei ole inimesi siis on ainult aja küsimus millal hakatakse esmatasandi teenuseid

kärpima. Seega oleks mõistlik laiendada elamualasid ning ettevõtlusega seotud ruumilisi võimalusi.

Ettepanekuga ei arvestata

Rohevõrgustiku uuring on

koostatud eeldusel, et

Vormsi saar on 100%

rohevõrgustiku tugiala ning

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

93 / 188

uuringuga on leitud

lahendused, kuidas nii

ettevõtluse kui elamufondi

areng on võimalik

rohevõrgustiku tugialal. Kui

hilisema protsessi jooksul

selgub, et

maakonnaplaneeringu

muutmise ettepanekuks on

siiski põhjendatud vajadus,

seda tehakse.

Samuti soovin teha ettepaneku pikendada uue Vormsi üldplaneeringu ettepanekute esitamise tähtaega

2 (kahe) kuu võrra. Põhjendus: olen mitme maaomanikuga suhelnud ning nad ei olnud informeeritud

sellest protsessist. Samuti tuleks arvestada, et hetkel suvi ning puhkuste aeg mis teeb kõik päringud ja

protsessid aeglasemaks.

Lisaks toetan Förby küla poolt esitatud ettepanekuid.

Ettepanekuga ei arvestata.

Ettepanekuid on võimalus

esitada jooksvalt kuni

üldplaneeringu

kehtestamiseni.

7-1/68/2024

18.06.2024

Esitasin 09.01.2024 Vormsi Vallavalitsusele järgmised ettepanekud üldplaneeringu tingimuste

seadmiseks. Jään endiselt esitatud ettepanekute juurde ka üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu menetluses.

1. Käsitleda Saxby külas Andersi kinnistut (katastritunnus 90701:001:0816) endise talukohana koos

ehitusõigusega.

2. Vormsi vallas Saxby külas Andersi kinnistu (katastritunnus 90701:001:0816) sihtotstarbeks määratakse

üldplaneeringuga elamumaa.

Avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringu eskiisil ei ole arvestatud Saxby küla vanades ajaloolistes

piirides ja välja on jäetud minule kuuluv vana talukoht Andersi kinnistul, põhjendades seda väärtusliku

põllumajandusmaa olemasoluga. Samas eirab avalikule väljapanekule suunatud üldplaneering Eestis

kehtivat seadust väärtusliku põllumajandusmaa määratlusega. Lisaks on tavalise rohumaa osa antud

kinnistust ainult 833m2, mida ei ole antud kinnistu vaates võimalik põllumajanduslikult kasutada.

Kokkuvõtvalt ei ole ühegi minu ettepanekutega arvestatud.

Ettepanekut kaalutakse.

ÜPga saab määrata

juhtotstarbe ja elamumaa

juhtotstarve on määratud

külasüdamikesse.

Elamuehituse õigus sõltub

antud alal .

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

94 / 188

Seda kõike on tehtud isegi eirates reaalselt eksisteerinud talu pildi saatmisel Vallavalitsusele ning hävinud

hoonete vundamentide olemasolule.

Esitan üldplaneeringu menetluses järgnevad ettepanekud ja juhin tähelepanu puudustele avalikustatud

redaktsioonis.

1. Saxby küla arengu eelduseks on külastruktuuri toetav ehitusala suurendamine

Üldplaneering näeb elamu ehitamise ette ainult taastatavale talukohale, välistades külasüdame

laiendamise vastavalt välja ehitatud taristule ja kohaliku kogukonna poolt valitud arengusuundadele.

Kuigi nii kehtiv üldplaneering kui Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määrusega nr 8 kehtestatud „Vormsi

valla arengukava aastateks 2020-2030“ seadsid eesmärgiks ajaloolise külasüdame taasasustamise, uus

üldplaneering seda ei toeta.

Uus üldplaneering ei arvesta Saxby külas aset leidnud muutustega ning vajadusega ajakohastada küla

ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi. Külasüdame hoonestuslaad ning ajalooline struktuur ei

võimalda ajaloolist külasüdant tihendada. Samas on välja jäetud ajalooline talukoht ajaloolisest

külasüdamikust. Üldplaneering kehtestatakse perioodiks, kui Saxby küla elanike arv ettenähtavalt ja

kooskõlas valla arengukavaga oluliselt suureneks. Küla ruumilise arengu kujundamiseks tuleb seada

tingimused, mis säilitaksid ühelt poolt küla olemasolevat struktuuri, kuid teisalt väldiksid Vormsile

mitteomase liigtiheda asutuste tekkimist. Lahenduseks on külas varasemate talude taastamine. Selle

tõestuseks on eelnevalt minu saadetud kirjaga saadetud pilt talust ning olemasolevad hoonete varemed

kinnistul.

Teadmiseks võetud.

ÜP lahenduse järgi on

Saxby külasüdamik

laienenud edela ja põhja

suunas ning külasüdamik

on analüüsile tuginedes

määratud selliselt, et see

moodustab

asustusstruktuuri järgi ühtse

terviku.

Elamuala laiendamist toetavad looduslikud olud. Saxby külastruktuuri säilitamine on kooskõlas

põhimõttega planeerida uued elamualad olemasolevate külasüdamete lähedale (KSH aruande tabel 1).

Samas on antud talukoht välja arvatud Saxby küla kunagistest piiridest.

2. Andersi kinnistu käsitlemine endise talukohana koos ehitusõigusega ja sihtotstarbe määramisega

elamumaaks ei ohusta väärtusliku põllumajandusmaa kasutust vaadelduna seda ala suurema maa

massiivi poolt, kus tegelikult asub rohumaa, mida saab heina tegemiseks kasutada.

Taotletav lahendus ei ohusta väärtusliku põllumajandusmaad. Elamuala järgib ettepaneku kohaselt

ajaloolist külastruktuuri.

Teadmiseks võetud.

ÜP lahenduse järgi on

Saxby külasüdamik

laienenud edela ja põhja

suunas ning külasüdamik

on analüüsile tuginedes

määratud selliselt, et see

moodustab

asustusstruktuuri järgi ühtse

terviku.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

95 / 188

Seetõttu kaasneb ebaproportsionaalne omandipiirang (PS § 32). Omandipõhiõiguse piirang peab

õiguskantsleri selgituste kohaselt olema õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja piirama

põhiõigust võimalikult vähe (PS § 11). Looduskaitse on kaalukas eesmärk, kuid kaitse-eesmärkide

saavutamiseks tuleb kasutada abinõusid, millest on tõepoolest abi ja mis ei tekita põhjendamatut kahju

ega kulusid.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb piirangute kehtestamisel ja säilitamisel lähtuda õiguskantsleri viidatud

tõlgendamisreeglitest. Vastasel juhul toob planeeringulahendus kaasa põhiseadusega vastuolus oleva

riive.

3. Esitatud ettepanekud on kooskõlas ühiskondlike kokkulepetega ja vastavad kogukonna ootustele

Käesolevas kirjas esitatud ettepanekud kajastavad avalikku huvi, mis väljendub erineval tasemel

saavutatud ühiskondlikes kokkulepetes.

Saxby küla laiendamine, ehkki on tegemist vana külasüdamikus asuva kinnistuga, ehitusõiguse seadmine

ja kinnistule vana talukoha taastamine on kooskõlas Vormsi valla arengukava ja eelnenud

teemaplaneeringu menetluses saavutatud ühiskondliku kokkuleppega. Vormsi valla arengukavas tuuakse

ühe prioriteedina valla tulubaasi kasvatamine ja kogukonna kestmine, mille eelduseks on noorte perede

tulek saarele, töökohad ja võimalused ettevõtlusega tegelemiseks ning saarel pakutav kvaliteetne haridus.

Prioriteedina nimetatakse ka võimaluse loomist saarel aastaringselt elamiseks. Olemasolevate tugevate

külade arengu toetamine ning elamualade orgaaniline laiendamine on arengukavaga kooskõlas.

Uue üldplaneeringuga küla arengut välistavate piirangute kehtestamine on teravas vastuolus varasemate

ühiskondlike kokkulepetega.

Elamualade laiendamine teenib lisaks laiemat avaliku huvi ja tagab Vormsi saare arengu tervikuna. Vormsi

Lasteaed-Põhikooli arengukavas 2021-2026 üheks peamist õppeasutust mõjutavaks teguriks

jätkusuutlikku õpilaste arvu lasteaias ja koolis. Arengukavas tuuakse välja, et lasteaias ega koolis ei ole

saavutatud laste optimaalset ja jätkusuutlikku arvu. Ainult uute elanike lisandumine ning laste arvu

suurenemine tagab Vormsi lasteaia ja kooli jätkusuutliku arengu.

Esitatud ettepanek on kooskõlas ka kogukonna huviga.

Teadmiseks võetud.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

96 / 188

4. Väärtusliku põllumajandusmaa käsitlust tuleb korrigeerida

Kavandatud piirangud on otseses vastuolus Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määruses nr 8 „Vormsi valla

arengukava aastateks 2020-2030“ seatud eesmärkidega. Arengukava kohaselt on üheks keskseks

eesmärgiks valla tulubaasi kasvatamine ja kogukonna kestmine, riskidena tuuakse aga välja õpilaste arvu

langemine alla kriitilise piiri ning avalike teenuste kättesaadavusega seotud riskid. Looduskaitselised

piirangud peavad olema proportsionaalsed ning arvestama valla arengusuundade ja -vajadustega.

Esitan Saxby külas asuva Andersi kinnistu (katastritunnus 90701:001:0816) omanikuna kokkuvõtvalt

taotluse arvestada üldplaneeringu menetluses käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega.

Ettepanekuga ei arvestata.

ÜP lähteseisukohad toovad

välja, et väärtuslik põllumaa

on seotud toidujulgeoleku

ja põllumajanduse kui

ettevõtlusharuga. Vormsi

valla arengukava järgi on

kohaliku ressursi tootmine

ja väärindamine üks

prioriteetseid

tegevusvaldkondi saarel,

mis võimaldab kohalikku

ettevõtlust ja püsielu. ÜP

eesmärk on leida tasakaal

maakasutuses nii, et oleks

piisavalt maad

ettevõtluseks, kohalikuks

toidutootmiseks ning

elamumaadeks.

7-1/69/2024

19.06.2024

Planeeringu spetsialistid oskavad paremini luua seosed antud teemades, kuid juhin tähelepanu

üldplaneeringu eskiisi puudujääkidele.

Vormsi jätkusuutliku arengu eesmärgil on vajalik üldplaneeringus:

1) detailplaneeringu kohustust minimeerida, et ehitamine oleks jõukohane ja atraktiivne noortele

peredele;

Teadmiseks võetud.

Kui varasemalt oli

detailplaneeringu

koostamise kohustus kõigil

kinnistutel, mis jäävad

väljapoole külasüdameid,

siis uue eelnõu järgi on

seda vähem. Soositud on

ehitamine kompaktsetele

elamualadele, mis on sobilik

aastaringseks eluks saarel.

2) soodustada hajaasustuse teket ka väljaspool külasüdamikke; Selgitus.

ÜP eelnõuga on loodud

raamistik sellest, mis

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

97 / 188

tingimustel ja kus saab

hajaasustusse ehitada.

3) võimaldada uute külade teket; Selgitus.

Üldplaneeringu eskiisiga on

määratud arendusalad.

Ühele talukohale on

lubatud luua kolm

majapidamist. Uute

sumbkülade teket lisaks

arendusaladele ei plaanita.

Saarel on maaressurss

piiratud ja arvestada tuleb

erinevate vajadustega.

4) võimaldada ehitustegevust merele lähemal, mis on Vormsi peamine väärtus võrreldes mandriga. Selgitus.

Merelähedus on üks

peamisi saare väärtusi ja

vaba ligipääs merele on üks

olulistest väärtustest, mida

rõhutavad ka ÜP

koostamise

lähteseisukohad. ÜP

arvestab soovidega tuua

elamis- ja arendusalad

merele lähemale ja pakub

19 EKV vähendamise

ettepanekut.

Eraldi toon välja Bynäsi endise küla taastamise soovi, kuna looduslikud tingimused on väga sobivad küla

taas-tekkeks. Selgitus.

Vanade talukohtade

asukohad vaadatakse üle -

lisatakse puuduolevad ja ei

arvestata nendega, millele

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

98 / 188

erinevatel põhjustel ei ole

võimalik ehitada.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

99 / 188

7-1/72/2024

18.06.2024

Metsade majandamine

Üldplaneeringus on viidatud, et Vormsi valla rohevõrgustiku uuringule tuginedes on määratud alad, kus

tuleb rohevõrgustiku kestlikkuse tagamiseks rakendada metsamajandamisel püsimetsandust. Omaniku

hinnangul ei ole selline lähenemine põhjendatud ja võib endaga kaasa tuua hoopis negatiivsed tagajärjed

olukorras, kus metsad muudetakse tormihellaks ja seeläbi põhjustatakse ulatuslikum puude murdumine.

Rohevõrgustiku uuringu eelduseks on võetud tingimus, et Vormsi valla territooriumil ei tohi

rohevõrgustiku ala moodustada vähem kui 90%. Samuti kirjeldatakse, et alade määramisel on lähtutud

sellest, et arvata alade sisse piirkondi, kus teadaolevalt on rohkem loodusväärtusi, aga ala ei olnud riiklikul

tasemel kaitstavaks loodusobjektiks määratud.

Paratamatult jääb hinnangu ja üldplaneeringu pinnalt mulje, et soov ongi olnud Vormsi saar võimalikult

suures ulatuses oluliste piirangutega alaks muuta, millega sisuliselt välistatakse kaasaegne metsa

majandamine Vormsil. Samas ei ole sedavõrd ulatuslike piirangute kehtestamist ja seeläbi ulatusliku

omandiõiguse riive tekitamist piisavalt põhjendatud ja selle proportsionaalsust isegi kaalutud. Kui

kehtestatavad piirangud on oma sisult võrreldavad looduskaitseala moodustamisega, siis selliste

piirangute kehtestamise aluseks peaks samuti olema põhjalikud hindamised kehtestatavate piirangute

vajalikkuse ja põhjendatuse väljaselgitamiseks (sh nii majanduslik, ökoloogiline, sotsioloogiline kui

kultuuriline analüüs), nagu see on looduskaitsealade moodustamise puhul. Praegusel juhul see paraku nii

ei ole.

Omaniku hinnangul ei ole Vormsi vald üldse kaalunud kehtestatud piirangute mõju, raskust ja olulisust

ega arvestanud metsa majandamisega tegelevate isikute huve. Raiele sedavõrd raskete piirangute

seadmine piirab oluliselt maaomanike võimalusi oma maad kasutada. Näiteks on lageraie metsade

uuendamisel Eestis üheks olulisemaks raieviisiks. Ühtlasi on lageraie metsa uuendamiseks kõige

efektiivsem, sest lagedal alal on valgustingimused noorte puude kasvamiseks parimad ja see tagab

metsaressursi säilimise ja kiirema metsa uuenemise, samuti puude elujõulisuse ja tervise. Lageraie on

metsa uuendamiseks sageli kõige õigustatum viis ka selleks, et vältida metsakahjurite ja haiguste levikut

konkreetsetes metsades aga ka laiemal alal. Seeläbi on lageraie teostamine lisaks majanduslikule

aspektile oluline ka ökoloogilisest aspektist. Vormsi valla üldplaneeringuga soovitakse aga lageraie

Vormsi saarel suuresti välistada, pannes samas maaomanikele kohustuse rakendada püsimetsandust.

Planeeringu materjalidest ei nähtu metsanduslikult põhjendatud analüüsi, kuivõrd püsimetsandus Vormsi

metsaalade puistute majandamiseks üldse sobib ning milliseid tagajärgi see metsa olemile pikas

perspektiivis kaasa toob. Vormsi vald ei ole hinnanud ega arvesse võtnud seda, kuidas selliste piirangute

ja samal ajal kohustuste panemine maaomanikele neid mõjutab, sh millised on nende võimalused

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle enne

järgmise eskiisi

avalikustamist.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

100 / 188

metsaraie teostamiseks ka majanduslikust aspektist, võttes arvesse saarel tegutsemisest tulenevaid

raskusi ja piiranguid (sh metsatehnika vedu saarele jne).

Hetkel puuduvad piisavad uuringud ja analüüs, mis käsitleks piirangute vajalikkust ja põhjendatust või

nende mõju puudutatud isikutele, kohalikule omavalitsusele või ka riigile. Looduskaitseala

piiranguvööndites seatavate lageraie piirangute korral on alati esitatud kohaspetsiifiline põhjendus, miks

selliste piirangute seadmine on vajalik ja põhjendatud. Hetkel on aga sisuliselt tervel saarel kehtestatud

ranged piirangud selle kohta asjakohaseid põhjendusi esitamata.

Omaniku hinnangul tagab ka täna olemasolev kaitsekord ja maastikukaitseala ning Natura 2000 alade

hulka kuuluvate Väinamere loodusala ja linnuala olemasolu piisavalt loodusväärtuste säilimise.

Üldplaneeringu kaudu justkui ülepinnaliselt looduskaitsealaga sarnaste piirangute kehtestamine ei ole

antud juhul kuidagi põhjendatud.

Eelnevast tulenevalt teeb omanik ettepaneku üle vaadata metsade majandamisele seatavad piirangud ja

kaaluda nende põhjendatust, pidades silmas maaomanikele tekkivat olulist omandiõiguse riivet ja selle

kompenseerimise vajadust. Omanik leiab, et metsaseadusest tulenevad riigi poolt kehtestatud või

tulevikus veel kehtestatavad nõuded ja piirangud on väljaspool kaitsealasid metsade kaitseks piisav.

Põhjendamatu on sedavõrd ulatuslikult riigi poolt kehtestatud metsanduslikku regulatsiooni dubleerida

ning seejuures karmistada kogu omavalitsusüksuse territooriumil.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

101 / 188

Korduva üleujutusala piir

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringus korduva üleujutusala ja üleujutuse riski

määramiseks aluseks võetud Kobras OÜ töö “Rannaalade analüüs korduva üleujutusala piiri määramiseks

Vormsi üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks“ (edaspidi ka analüüs). Seletuskirjas viidatakse,

et korduva üleujutuse alal peab üleujutus toimuma sageli ning sellise alana ei käsitleta ala, mis võib olla

üle ujutatud erakordsete tormide või muude ebatavaliste juhtude puhul. Põhjendusi esitamata

märgitakse üldplaneeringus, et Vormsi saarel on põhjendatud arvestada korduva üleujutusala piiriks 1 m

kalda kõrgusväärtusest ja seda kogu saare ulatuses. See tähendab, et isegi nendes rannalõikudes, kus

maapind tõuseb kiiremini, on ehituskeeluvööndi lähtejooneks ikkagi korduva üleujutusega ala piir.

Viidatud analüüsis tuuakse välja, et üldplaneeringuga üleujutusega ala piiri määramine on oluline, et

tagada ranna ja kalda kaitse eesmärk aladel, kus tavapärasest üleujutusalast ei piisa ehk kus üleujutus on,

lähtuvalt ranna iseloomust, tõenäolisem ja ulatuslikum. Samuti viidatakse, et korduva üleujutusala piir ja

sellest lähtuv ehituskeeluvöönd on piirangud, kuna need kitsendavad omandi kasutamist (nt ehitusõiguse

piirangute näol). Järelikult peab üleujutusohuga ala ning ehituskeeluvööndi määramine olema kohalikest

oludest tulenevalt vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne. Analüüsis on aluseks võetud mandril

Haapsalu sadamas ja Hiiumaal Heltermaa sadamas mõõdetavad andmed. Samas ei ole põhjendatud, kas

aluseks võetud andmed Vormsi osas üldse esinduslikud on. Haapsalu ja Hiiumaa Heltermaa sadamad

asuvad lahesoppides, kus tormituul tõstab vett pikema aja jooksul. Vormsit lahutavad aga Hiiumaast ja

Noarootsi poolsaarest väinad, mis ei lase veetasemel tõusta rohkem kui Väinamere üldine tase. Tegelikult

nähtub ka analüüsist, et neid andmeid ei saa Vormsile otse üle kanda. Samuti viidatakse andmetele, mis

kajastavad kord kümne aasta jooksul toimuva üleujutuse piiri ja kord saja aasta jooksul toimuva

üleujutuse piiri, mille pinnalt selgelt ei saa määrata sageli toimuva üleujutuse ala. Nagu ka analüüsis

viidatakse, peab korduva üleujutuse alal olema selgeid märke, et üleujutus toimub regulaarselt ja sageli.

Samas jääb mulje, et neid samu põhimõtteid ei ole lõppastmes korduva üleujutusega ala piiri määramisel

arvestatud ning mõjusid piirangute seadmise kontekstis piisavalt kaalutud.

Analüüsis märgitakse, et Vormsi rannad on üsna eriilmelised ning ka küsitluse tulemustest nähtub, et

veetaseme kõrgus üleujutuse ajal on piirkonniti väga erinev ja sõltub rannaala reljeefist. Tuuakse ka välja,

et üleujutustest otseselt ohtu ei nähta, hoonestus on piisavalt kaugel ja ei ole mere otsesel mõjualal.

Mereveetaseme muutused sügistormide ajal on tavapäraselt tagasihoidlikud. Ekslik on ka analüüsi väide,

justkui oleks Sviby-Hullo teetammi peale 2005. aasta tormi tõstetud. Tegelikult teetammi omanikule

teadaolevalt tõstetud ei ole, kuivõrd selleks ei ole olnud vajadust.

Eeltoodu pinnalt on omaniku hinnangul ilmne, et analüüsi tulemus ei arvesta tegelikult väljaselgitatud

asjaoludega ja Vormsi piirkonna eripäradega. Kuigi analüüsis viidatakse, et piirangud peavad olema

Selgitus.

Tänaseks on Maa-ameti

andmebaas täienenud.

Analüüsi koostamise ajal oli

võimalik kasutada

sooldunud muldade ja

looduskoosluste infot, et

tuvastada korduvat

üleujutusala.

Oleme analüüsinud Vormsi

kõrgusinfot ja tuvastanud,

et neid asukohti, kus 1 m ja

0,5 m erinevus annab

olulise erinevus

ehituskeeluvööndi ulatuse

osas.

Eelnõu lähtus lahendusest,

kus kogu saare ulatuses

määrati analüüsi alusel

korduva üleujutusala piiriks

1 m, alade osas, mille puhul

EKV vähendamine on

põhjendatud ja

lähteülesannete täitmiseks

vajalik, tehti ettepanek EKV

vähendamiseks ning taolisi

alasid sai saarel 19.

EKV puudutav vaadatakse

täiendavalt ÜP koostamise

protsessis üle.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

102 / 188

kohalikest oludest tulenevalt vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed, ei ole korduva üleujutusala

piiri määramisel arvestatud Vormsi rannaalade eriilmelisusega, kohalike poolt väljatoodud asjaoludega

seoses üleujutusalade oluliste erisustega ja sõltuvusega rannareljeefist, samuti sellega, et kohalike sõnul

ei ole mereveetaseme muutused olulised.

Terve saare ulatuses korduva üleujutusala piiriks 1m määramine ei ole vajalik, põhjendatud ega

proportsionaalne. Nagu viidatud, sõltub sellest otseselt ehituskeeluvööndi ulatus ja seega

omandiõigusele seatavate piirangute ulatus. Seetõttu ei saa korduva üleujutusala piiri määramisse

suhtuda sedavõrd kergekäeliselt. Korduva üleujutusala piiri määramine piirkonna eripärasid arvestamata

viib maaomanike oluliselt ebavõrdse kohtlemiseni, mis osade maaomanike põhiseaduslikku

omandiõigust oluliselt riivab. Selliselt piirangute seadmine säilitab rannavallidel asuvate kinnistute

omanikele täielikult ehitusõiguse, samal ajal aga laugema rannaga aladel asuvate kinnistute omanike

ehitusõigus võib täielikult kaduda või oluliselt väheneda. Selline ebavõrdne kohtlemine ei ole antud juhul

kuidagi põhjendatud ning omandiõiguse riive kuidagi proportsionaalne. Üldplaneeringus ei ole

põhjendatud, millise huvi kaitseks on määratud nii ulatuslikud piirangud ega esitatud kaalutlusi

omandiõiguse sedavõrd ulatuslikuks piiramiseks. Olukorras, kus maaomanikke koheldakse ebavõrdselt ja

omandiõigused piirangud ei ole proportsionaalsed, on vaja välja töötada kompensatsioonimehhanismid

põhiõiguste riive vähendamiseks ja hüvitamiseks.

Omaniku hinnangul on tegelikest asjaoludest ja veetasemete tõuse arvestades põhjendatud määrata

korduva üleujutusala piiriks 0,5 meetrit.

Samuti teeb omanik ettepaneku vähendada ehituskeeluvööndit 100 meetrini asukohtades, kus korduva

üleujutusala piiri ja veepiiri vahe on vähemalt 50 meetrit ning maapinna kõrgus on 3,5 meetrit või enam

üle merepinna.

Selgitus.

Ehituskeeluvööndi

vähendamiseks on vajalik

kirjeldada konkreetset

ehitustegevust, et saaks

hinnata selle mõju

looduskooslustele

ehituskeeluvööndis, seega

palume täpsustada asukohti

ja tegevusi.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

103 / 188

Ehitusõigus

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 2.8.2.1. on defineeritud rohevõrgustiku tingimustele tuginedes kolme

tüüpi ehitusõigusega alad:

➢ Hoonete ehituskeeluga alad,

➢ Taastatavatel talukohtadel ehitamise alad,

➢ Eritingimustega ehitusalad.

Omanik on seisukohal, et sedavõrd ulatusliku ehituskeelu kehtestamine Vormsi saarel ei ole põhjendatud.

Uue üldplaneeringu põhijoonise ja seletuskirja pinnalt ilmneb, et suurem osa saare pindalast on

ehituskeelu ala sees, sealjuures on massiliselt alasid arvatud täieliku ehituskeelu ala sisse ning massiliselt

on ka alasid, kus justkui võimaldatakse ehitada taastatavatele talukohtadele, kuid põhijooniselt nähtuvalt

on neid talukohti alade sees vaid üksikuid. Ehitusõiguse sedavõrd ulatuslik piiramine üldplaneeringu

tasandil peaks olema eriliselt põhjendatud ja vajalik (nt loodusväärtuste kaitseks). Tervete piirkondade, et

mitte öelda terve saare sisuliselt ehituskeeluvööndiks muutmine ei ole kuidagi proportsionaalne, vajalik

ega ka mõistlik. On selge, et üldplaneeringu koostamisel ei ole tegelikult hinnatud, millise ulatusliku

omandiõiguse riive selliste piirangute kehtestamise kaasa toob. Samuti ei ole hinnatud seda, millise

ehitussurve selliste piirangute kehtestamine eritingimustega ehitusaladele kaasa toob ning kas selline

ehitiste koondamine spetsiifilistesse asukohtadesse on põhjendatud.

Sellest lähtuvalt teeb omanik ettepaneku ehituskeelualade ülevaatamiseks ja ehituspiirangute oluliseks

leevendamiseks, et võimaldada loomuliku hajaasustuse tekkimist.

Selgitus.

Lähteseisukohtade järgi on

Vormsi loodus üks

olulisematest saare

väärtustest. Samuti on seda

ajalooliselt välja kujunenud

külade struktuur. Hoonete

ehituskeeluga alade puhul

on analüüsitud

rohevõrgustiku toimimist ja

looduslike tingimuste tõttu

on oluline neid alasid hoida

inimtegevusest.

Varasema üldplaneeringuga

võrreldes on muutunud 200

m ehituskeeluvööndi

arvestamise asukoht, see on

toonud teatud muutuse.

Elamuehituse mõistes on

omandiõiguse riive

küsimus, mille osas ÜP

vaadatakse üle.

Maatulundusmaal on

perspektiiv kasutada maad

metsa- või põllumajanduse

eesmärgil ja

elamuehitusega seotud

riivet ei teki.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

104 / 188

Samuti ei nähtu, et ehitusõigusega alade määramisel üldplaneeringu menetluses oleks võetud arvesse

varasemaid ehituskeeluvööndi vähendamisi ja menetluses olevaid detailplaneeringuid. Kehtivas Vormsi

üldplaneeringus on Rumpo külas vähendatud ehituskeeluvööndit 130 meetrini. Üldplaneeringu

põhijooniselt ja seletuskirjast nähtuvalt seatakse ulatuslikud piirangud ehitusõigusele ka väljaspool ranna

või kalda ehituskeeluvööndit ja kaitsealasid.

Vormsi Vallavolikogu 07.06.2021 otsusega nr 6K on algatatud detailplaneering Rumpo külas Epasta

katastriüksusel (90701:001:0727) krundi ehitusõiguse määramiseks, mis lähtub kehtivas Vormsi

üldplaneeringus antud alale ette nähtud ehituskeeluvööndi vähendamisest. Uues üldplaneeringus Epasta

katastriüksusele ehituskeeluvööndi vähendamist ette ei ole nähtud ning katastriüksus on tervikuna

arvatud ehituskeeluvööndisse. Samal ajal on näiteks Vormsi vallavolikogu 17.02.2023 otsusega nr 7

algatatud (ja veel menetluses oleva) Kruusaaugu detailplaneeringu ala ja selle kõrval paiknevate Aia ja

Vare katastriüksuste osas tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Keskkonnaministeeriumi 20.03.2001 kirjaga nr 16-6/821 on antud nõusolek Rälby külas

ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks detailplaneeringu joonise krundi nr 5 osas 180 meetrini ja

tänasel Klubba vkt 18 katastriüksusel (90701:003:0156) krundi nr 6 osas 120 meetrini. Samuti on Rälby

küla detailplaneeringuga hõlmatud veel mitmed kinnistud, mis ei asu kehtiva üldplaneeringu järgi

ehituskeeluvööndis. Uue üldplaneeringu kohaselt asub aga terve Rälby poolsaar ehituskeeluvööndis ning

sellest tehakse erand vaid Rälby Klubba EKV11 ala osas, mille eesmärk on kehtiva detailplaneeringu alal

elamuehitust võimaldada. See aga ei hõlma kõiki asjakohaseid kinnistuid.

Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku vaadata üle ehituskeeluvööndi vähendamise alad ning kajastada

uues üldplaneeringus nii vana üldplaneeringuga juba vähendatud ehituskeeluvööndi alad kui kehtivate

ja menetluses olevate detailplaneeringute kohased ehituskeeluvööndi vähendamised (sh alade osas, mis

vana üldplaneeringu alusel jäid ehituskeeluvööndist välja ja vähendamist ei vajanud).

Teadmiseks võetud.

Detailplaneeringute info

vaadatakse EKV

vähendamise küsimuse

valguses üle ning

üldplaneeringu kaardile ja

eelnõusse lisatakse kehtiva

ÜPga tehtud EKV

vähendamised.

Täiendavalt rõhutab omanik, et üldplaneeringu seletuskirja peatükist 2.10.1 tulenevalt on

ehituskeeluvöönd põhimõtteliselt määratud ebaõigesti. Seletuskirjas märgitakse, et korduva üleujutusega

veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad

üleujutatavast alast ja sellele liidetavast looduskaitse- ja veeseadusest tulenevatest vööndite laiusest. /--

-/ Seejuures tuleb üldplaneeringu rakendamisel arvestada, et korduva üleujutusala piiriks ja

ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejooneks ei kasutata jooksvalt muutuvat 1 m joont vaid

üldplaneeringus kehtestatud korduva üleujutusala joont.

Selline lähenemine on otseses vastuolus õiguskantsleri korduvate seisukohtadega ehituskeeluvööndi

piiride osas. 13.04.2016 kirjas nr 6-1/151125/1601576*1 on õiguskantsler selgelt märkinud, et tõlgendus,

mille järgi ehituskeeluvöönd ja üleujutusala liituvad, ei ole omandiõiguse piirang eesmärgipärane ning

Teadmiseks võetud.

Keskkonnaameti seisukoht

antud seadusepunkti

tõlgendamisel on erinev,

samuti on olemas

kohtupraktika, mis

tunnistab Keskkonnaameti

tõlgenduse pädevaks. ÜP

koostamise juhtkomisjon

on teinud ettepaneku

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

105 / 188

selline tõlgendus muudab ehituskeeluvööndi sageli seaduses sätestatust oluliselt laiemaks ega lähtu ka

LKS § 35 lõikest 2, mille järgi vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir

(tavaline veepiir).

[1 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/ehituskeeluvoondiga_seotud_kusimused.pdf ]

Õiguskantsler andis selge suunise, mille kohaselt tuleks ehituskeeluvööndit ja üleujutusala käsitleda

paralleelsetena (mitte liituvatena). LKS § 35 lg 4 järgi koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna

või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § des 37 – 39

sätestatud vööndi laiusest. Kuna vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks on tavaline veepiir, siis ei saa

tavapärase laiusega ehituskeeluvöönd ulatuda kaugemale kui 100 m või 200 m veepiirist ning järelikult

lõpeb LKS § 38 lõikes 1 nimetatud ehituskeeluvöönd merepiirist 100 m või 200 m kaugusel. /---/

Eeltoodud teine tõlgendus (ehituskeeluvööndit ja üleujutusala tuleb käsitleda paralleelsetena, mitte

liituvatena) arvestab nii ehituskeeluvööndi ja üleujutusala määramise eesmärke kui ka kinnistu omaniku

omandipõhiõigust ning sellest lähtuvat võimalikku soovi oma kinnistule midagi ehitada. Seetõttu saab ja

tuleb LKS § 35 lg 4 rakendamisel eelistada tõlgendust, mis toob kaasa vähem omandipiiranguid.

Ehituskeeluvööndi ja üleujutusala paralleelne käsitlus lähtub ka ajaloolisest tõlgendusmeetodist, mil

ehitamine oli keelatud ehituskeeluvööndis ja sellest välja jääval üleujutataval alal.

Sama seisukohta on õiguskantsler veelkord kinnitanud oma 13.08.2019 kirjas nr 7-4/191171/1903998 *2

ja 30.11.2017 kirjas nr 7-5/171251/1705491 *3. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud lähtuda

üldplaneeringu koostamisel seaduse ebaõigest ja omandiõigust olulisel määral rikkuvast

looduskaitseseaduse tõlgendusest, millele õiguskantsler korduvalt on tähelepanu juhtinud.

[*2

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6ndi%20ja%20%C3

%BCleujutusala%20laiuse%20m%C3%A4%C3%A4ramine.pdf]

[*3

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Ehituskeeluv%C3%B6%C3%B6ndi%20laiuse%20ar

vutamine.pdf]

Omanik teeb ettepaneku viia üldplaneering kooskõlla viidatud õiguskantsleri seisukohtade ja

looduskaitseseaduse korrektse tõlgendusega ning määrata ehituskeeluvööndi arvestamise aluseks

vastavalt LKS § 35 lg-le 2 veekogu veepiir (mitte korduva üleujutusala piir).

alustada EKV 200m

arvestamist merepiirist,

millest tulenevalt

vaadatakse kogu lahendus

uuesti üle.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

106 / 188

Samuti palub omanik pikendada üldplaneeringu eskiisile seisukohtade esitamise tähtaega. Käesolevas

kirjas väljatoodust on ilmne, et uue üldplaneeringuga plaanitakse olulisi muudatusi, mis senisest enam

riivavad maaomanike õigusi ja vabadusi enda omandi kasutamisel ja käsutamisel. Selliste oluliste

omandiõiguse piirangute seadmisel peavad omanikele olema tagatud piisavad võimalused

planeeringuga tutvumiseks, planeeringu aluseks olevate materjalide analüüsimiseks ja oma seisukohtade

kujundamiseks. Praegusel juhul on osad maaomanikud saanud uue üldplaneeringuga plaanitavatest

muudatustest teadlikuks aga alles 17.06.2024. Tulenevalt üldplaneeringu lahenduse ja selle aluseks

olevate uuringute mahust ei ole seetõttu maaomanikele tagatud piisav aeg seisukohtade esitamiseks. Ka

Osaühing Triovara Halduse vajab täiendavat aega spetsiifilisemate seisukohtade kujundamiseks,

arvestades omanikule kuuluvate kinnistute arvu ja vajadust konkreetsete kinnistute osas rakenduvate

piirangute analüüsimiseks. Pidades silmas ka suvega paratamatult kaasnevaid suvepuhkusi, palub omanik

tähtaja pikendamist, et võimaldada mõistlikult vajalikud analüüsid teostada ja seisukohad ette valmistada.

Eeltoodust tulenevalt palub omanik pikendada üldplaneeringu eskiisile seisukohtade esitamise tähtaega

septembri keskpaigani.

Ettepanekuga ei arvestata.

Üldplaneeringu jooksul võib

kogu menetlusprotsessi

vältel esitada ettepanekuid.

Menetluslikult ei oleks

korrektne praegu eskiisile

esitatavate ettepanekute

esitamise aega pikendada.

7-1/74/2024

18.06.2024

1.Uue-Sarapuu kinnistule (kat nr 90701:002:0299) mitte määrata väärtuslikku põllumaad ja kogu lagealalt

(endine karjamaa kus täna asub saekaater) eemaldada ehituskeeluala märge. Uue-Sarapuu kinnistu on

osaliselt elamumaa, tootmismaa ja suures osas maatulundusmaa.

Ettepanekut kaalutakse

Hoonete ehituskeeluga

alade tingimused ja

põhimõtted vaadatakse üle.

2. Fällarna külas nihutada külasüdamiku piiri selliselt, et Nurga katastriüksus (kat nr 90701:001:0903) jääks

külasüdamiku piiri sisse, sest see on alla 2 ha suurune elamumaa. Nurga katastriüksuselt (100%

elamumaa) eemaldada väärtusliku põllumaa ja ehituskeelu märked.

Tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga vaid elamumaaga.

Selgitus.

Väljaspool külasüdamikke

paiknevate elamumaade

osas kaalutakse

ehitusõiguse määramise

võimalust.

Mets

3.Metsamassiivides märkida ära ja püüda säilitada veel olemas olevad kvartalisihid, see on oluline

turvalisuse, metsamajanduse ja jahinduse seisukohalt. Meil on ajalooliselt jäänud siilumajandus ja

seetõttu on oluline olemasolevate kvartalisihtide säilitamine ja korrashoidmine.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

KOVil on võimalik seda

infot käsitleda heakorra

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

107 / 188

eeskirjas. ÜP-s lisatakse

soovitus metsasihtide

korrastamiseks.

4. Kui saarerahvas soovib metsamajandamist reguleerida, siis teeme ettepaneku piirata raielangi suurust

ja määrata maksimaalseks suuruseks 2 ha. Aastakümneid kehtinud metsaseaduse kohaselt oli Vormsil kui

väikesaarel kaitsemets, kus peamine piirang oli just lageraie ulatus kuni 2 ha. Tänases uue üldplaneeringu

kavas on metsamajandamisel suures osas pakutud välja saarel majandusmudeliks püsimetsandus. Üle

poole saare pindalast hõlmab metsamaa ja seda majandada püsimetsandusena ei ole mõistlik. Üldjoontes

peaks majandamine saare metsades toimuma vastavalt eesti riigis kehtivatele seadustele.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle.

5. Muuta sõnastust selliselt, et püsimetsandus on soovituslik metsamajandamise viis, see ei saa olla

üldplaneeringuga pandud kohustus sellises mahus. Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle.

6. Rakendada metsateatiste alusel tehtavate raiete osas saarel raierahu ajavahemikul 15. aprill kuni 31.

juuli. Raierahu on vajalik väikesaare looduskeskkonna hoidmiseks metslindude pesitsemise ajal ja

metsloomade järglaste kasvamise ajal ning loodusringi austamiseks.

Ettepanekut kaalutakse.

7. Jätta ära lause, et "Metsamajandamisel tuleb säilitada eraldised, kus leidub üle 100-aasta vanuseid ja

õõnsustega puid", sest Vormsis on looduskaitsealuseid metsi piisavalt ja metsa majandatakse kooskõlas

metsaseadusega.

Teadmiseks võetud.

Metsandusega seotud

lahendused

üldplaneeringus vajavad

täiendavat arutelu ning

vaadatakse üle.

Ehitustegevus

8. Planeeringu kavas on võetud suund suunata ehitustegevust külasüdamikesse. Kuna me elame

hajaasusutuses, siis on vaja arvestada kaevude ja heitvete mahutite ja imbväljakute kaitsetsoonidega, mis

võivad muuta ehitamise külasüdamiseks asuvatel kinnistutel raskendatuks. Planeeringus peaks olema

väljatöötatud lahendused, mis näitavad ära kuidas erinevates külasüdamiseks ehitustegevust on võimalik

Selgitus.

Vee ja kanalistatsiooniga

seotud kommunikatsioonid

tuleb lahendada vastavalt

Veeseaduses määratud

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

108 / 188

arendada, kui tegemist ei ole tiheasustusaladega ja seal puuvad kommunikatsioonisüsteemid.

Külasüdamikes määrata katastriüksuse jagamisel krundi minimaalseks suuruseks 3000 m2.

tingimustele ja oluline on

põhjavee kaitstus.

Kaalutakse krundisuuruste

miinimumide muutmist.

9. Määrata üldplaneeringuga üleujutusala piir. Uue üldplaneeringu kavas on peamiselt lähtutud 1 m

kõrgusjoonest, kuid see tähendab tihti, et ehituskeeluvöönd nihkub rannaalalt liiga kaugele sisemaale.

Tuleks analüüsida põhjalikumalt ehitamise võimaldamist elamiseks sobivatel rannaaldel ja selleks

vajadusel vähendada mõistlikult ehituskeeluvööndit arvestades looduskeskkonda. 1m üleujutusalapiir ei

ole tervel saarel põhjendatud, see ongi planeeringu mõte, et see määrata tegeliku olukorra järgi.

Selgitus.

Üldplaneeringu on vajalik

üldistusastet, millega saab

luua üldine raamistik. Meie

analüüs näitab, et on

olemas ehk mõned üksikud

juhtumid, kus erisuse

tegemine võib olla

õigustatud ja kus see

oluliselt muudaks

ehitusõigusega seotud

kitsendusi. Üldises plaanis

on 1 m samakõrgus joon

see, kus eisnevad

sooldunud mullad ja

sooldunud muldadele ja

üleujutusele vastavad

kooslused. See annab

argumendid, mis toetavad 1

m joone kasutamist üldise

reeglina.

10. Ehitustingimustes muuta katuse viilunurk ja lubada vastavalt ehitusprojektile viilunurk 25-45 kraadi. Teadmiseks võetud.

Ehitustingimused

vaadatakse üle eesmärgiga

leida paindlikumad

lahendused

miljööväärtuslikest aladest

väljapool. Jätkuvalt

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

109 / 188

lähtutakse põhimõttest, et

terve Vormsi saar on

väärtuslik maastik, saare

ajalooline

hoonestusstruktuur ja

arhitektuurikeel on olulised

Vormsi eripära säilitamisel.

Katusekalle on oluline

element maastikus ja

mõjutab oluliselt üldist

miljööd.

11. Jätta välja nõue, et abihoonet ei ole lubatud ehitada enne põhihoone valmimist. Ettepanekuga arvestatakse.

12. Külasüdamikes kruntide jagamisel mitte kehtestada detailplaneeringu nõuet, piisab kui on määratud

jagamisel krundi minimaalne suurus. Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Täpsustatakse seletuskirja

põhimõttega, et

detailplaneeringu kohustus

jääb juhul kui krunt

jagatakse kolmeks või

enamaks krundiks.

Külasüdamike

arendusaladel on

õigustatud kogu terviku

ühtsetel printsiipidel läbi

mõtestamine ja selle

siduvatel alustel

kehtestamine koos küla

elanikega.

13. Kui soovitakse määrata väärtuslikku põllumaad, siis tuleks arvestada mulla boniteediga võrdluses

Vormsi maade boniteediga. Väärtusliku põllumaa määramise põhjendused avalikul koosolekul (PRIA

toetus) ei ole asjakohane kuna toetust makstakse ka randade hooldamise ja rohualade niitmise eest

Ettepanekuga ei arvestata.

Väärtusliku põllumaa kihi

loomisel on kasutatud

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

110 / 188

mitmeid kriteeriume, mitte

vaid mulla boniteeti.

Selgituseks “PRIA toetus”-

ele: Aluseks sai muuhulgas

võetud PRIA registris olevad

põllu- ja püsirohumaad,

millest tehti valik ja vaadati

kõik objektid ortofotode

alusel üle. Nagu kaartilt on

võimalik näha, siis

väärtusliku

põllumajandusmaa hulka

pole arvestatud rannaalasid.

14. jätta välja lause: "Vajadusel teha ettepanek, et Vormsi vald ei oleks 100% rohevõrgustiku tugiala".

Rohevõrgustiku puhul lähtuda ikka Vormsi looduskeskkonnast. Ettepanekuga ei arvestata.

Tuleneb

maakonnaplaneeringust.

Üritused

15. Mitte nimetada 50 inimesega üritust massiürituseks, seega on iga bussitäis juba massiüritus ja see

pole üldplaneeringu teema, see välja jätta.

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskirja sõnastust

korrigeeritakse ja võetakse

50 inimese määr ära.

7-1/75/2024

18.06.2024

Kõik puudutatud isikud on esitanud üldplaneeringu menetluses ettepanekud ja jäävad esitatud

ettepanekute juurde ka üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

menetluses. [eraisik 1 ja eraisik 2] esitasid 30.11.2023 Vormsi Vallavalitsusele järgmised ettepanekud

üldplaneeringu tingimuste seadmiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

1) Vormsi vallas Hosby külas asuva Agneta kinnistu ja Liiviku kinnistu sihtotstarbeks määratakse

üldplaneeringuga elamumaa;

Ettepanekuga ei arvestata.

Kinnistud asuvad

ehituskeeluvööndis ja

ajalooline asustus puudub,

samuti on tegemist

metsastatud alaga, kus on

ka liigikaitse küsimused.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

111 / 188

2) Hosby küla südames olevat vähendatud ehituskeeluvööndi ala laiendatakse ida suunal alates

katastriüksuse 90701:001:0842 läänepiirist kuni Hosby tee lõpuni nii, et ehituskeeluvööndi põhjapoolseks

piiriks on Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627). Obholmeni poolsaare tipus

piirab ehituskeeluvööndi ulatust punktis 3 nimetatud ehituskeeluvööndi piir;

Ettepanekuga ei arvestata

Ehituskeeluvööndi

vähendamist ei ole

asjakohane kaaluda, sest

ajalooline asustus puudub,

samuti on tegemist

metsastatud alaga, kus on

ka liigikaitse küsimused.

3) Liiviku kinnistu (katastritunnus 90701:001:0744) merega piirnevas osas vähendatakse

ehituskeeluvööndit Ettepanekuga ei arvestata

Ehituskeeluvööndi

vähendamist ei ole

asjakohane kaaluda, sest

ajalooline asustus puudub,

samuti on tegemist

metsastatud alaga, kus on

ka liigikaitse küsimused.

4) vajadusel rakendatakse tingimusi inimtegevusest lähtuva mõju piiramiseks. Ettepanekuga ei arvestata.

Vaatamata sellisele

leevendusele, ei ole

asjakohane.

[Eraisik 3 ja eraisik 4] esitasid 30.11.2023 kirjaga ettepanekud, millega seni üldplaneeringu koostamisel ei

arvestatud:

1) Vormsi vallas Hosby külas asuva Olmati kinnistu (katastritunnus 90701:003:0205) sihtotstarbeks

määratakse üldplaneeringuga elamumaa;

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

ÜP määrab juhtotstarbe, ei

määra sihtotstarvet.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et ÜPga on põhjendatud

taotleda Olmati ja Nigusa

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

112 / 188

kinnistu osas EKV

vähendamist, mis toetab

küla terviklikkust.

2) Hosby küla südames olevat vähendatud ehituskeeluvööndi ala laiendatakse ida suunal alates

katastriüksuse 90701:001:0842 läänepiirist kuni Hosby tee lõpuni nii, et ehituskeeluvööndi põhjapoolseks

piiriks on Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627);

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et Olmati ja Nigusa kinnistu

osas tuleb taotleda EKV

vähendamist, samuti

Vaskussi kinnistu osas sellel

olevatele hoonetele

kasutusloa saamise

võimaldamiseks.

5) vajadusel rakendatakse tingimusi inimtegevusest lähtuva mõju piiramiseks. Ettepanekuga ei arvestata.

Vaatamata sellisele

leevendusele, ei ole

asjakohane.

Avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringu eskiisile on kantud Hosby külas ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek, mis ulatub küla idapiiril Larase kinnistuni (katastritunnus 90701:003:0702). Hosby

külas idaservas ei ole alates katastriüksusest 90701:001:0842 kuni Obholmeni poolsaare tipuni

ehituskeeluvööndi vähendamist kavandatud. Agneta ja Liiviku kinnistutele ei ole elamu maa-ala

määratud. Avalikustatud seletuskirja p 2.10.2 kohaselt tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

ainult alal Hosby külasüdamik EKV10. Hosby külas kavandatud täiendavad looduskaitselised piirangud

välistavad küla olemasolevat struktuuri järgiva laienemise ning uute elanike lisandumise. Hosby külas

asuv Agneta kinnistu ja Liiviku kinnistu paiknevad kaardi „Maakasutus ja taristu“ kohaselt alal Hosby T1.

Seletuskirja kohaselt on alal Hosby T1 ehitamine lubatud vaid taastatavale talukohale.

Kokkuvõtvalt ei ole avaldajate ja teiste Hosby küla elanike (sh Hosby Külaselts MTÜ) ettepanekutega

arvestatud. Esitame üldplaneeringu menetluses järgnevad ettepanekud ja juhime tähelepanu puudustele

avalikustatud redaktsioonis.

Teadmiseks võetud.

Keskkonnaameti seisukoht

antud seadusepunkti

tõlgendamisel on erinev,

samuti on olemas

kohtupraktika, mis

tunnistab Keskkonnaameti

tõlgenduse pädevaks. ÜP

koostamise juhtkomisjon

on teinud ettepaneku

alustada EKV 200m

arvestamist merepiirist,

millest tulenevalt

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

113 / 188

1. Ehituskeeluvööndi ulatus

Üldplaneeringu dokumentidega on avalikustatud töö „Rannaalade analüüs korduva üleujutusala piiri

määramiseks“ (Kobras OÜ, august 2023), millele üldplaneering seletuskirja p 2.10.1 kohaselt tugineb. Töö

p-s 3 selgitatakse, et Vormsi valla üldplaneeringus ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri. Töö

koostajad järeldavad, et kehtib looduskaitseseaduse kohane üleujutusega ala piir ja sellest lähtuv

ehituskeeluvöönd. Töö kohaselt tuleb üldplaneeringu rakendamisel arvestada, et korduva üleujutusala

piiriks ja ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejooneks ei kasutata jooksvalt muutuvat 1 m joont vaid

üldplaneeringus kehtestatud korduva üleujutusala joont.

Juhime tähelepanu õiguskantsleri seisukohtadele1, mille kohaselt tuleb LKS § 35 lg 4 mõista nii, et

ehituskeeluvööndit ja üleujutusala ei liideta. Sel moel tõlgendades arvestatakse nii ehituskeeluvööndi ja

üleujutusala määramise eesmärke kui ka kinnistu omaniku omandipõhiõigust ning sellest lähtuvat

võimalikku soovi oma kinnistule midagi ehitada. Õiguskantsleri selgituse kohaselt saab ja tuleb LKS § 35

lg 4 rakendamisel eelistada tõlgendust, mis toob kaasa vähem omandipiiranguid.

[1 Sh õiguskantsleri 13.04.2016 kiri nr 6-1/151125/1601576, 13.08.2019 kiri nr 7-4/191171/1903998 ja

14.01.2022 kiri nr 6-1/212317/2200275.]

Õiguskantsler selgitas ehituskeeluvööndi ulatusega seonduvat täiendavalt 18.05.2023 ettekandes

Riigikogu keskkonnakomisjonile2. Õiguskantsler selgitas, et LKS § 35 lõike 2 järgi on ranna piiranguvööndi

ja ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon põhikaardile kantud veekogu veepiir. Õiguskantsler

viitas ebaõigele halduspraktikale, mille kohaselt võiks ehituskeeluvööndi piiri arvestada ka maa pealt

näiteks kohast, kus maapind on üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest ning seda hoolimata asjaolust,

et seaduse järgi tuleb ehituskeeluvööndi laiust arvestada veepiirist.

[2 Õiguskantsleri 18.05.2023 kiri nr 16-4/230695/230270]

Üldplaneering ja selle aluseks olev töö „Rannaalade analüüs korduva üleujutusala piiri määramiseks“

lähtub õiguskantsleri poolt viidatud ebaõigest LKS tõlgendamise praktikast. Üldplaneeringu seletuskirja

ning plaanimaterjali tuleb ehituskeeluvööndi ulatuse osas korrigeerida. Juhime tähelepanu, et

katastrikaardile kantud andmed vajavad ehituskeeluvööndi osas samuti korrigeerimist ning nendele ei

saa üldplaneeringu koostamisel tugineda.

vaadatakse kogu lahendus

uuesti üle.

2. Hosby küla arengu eelduseks on külastruktuuri toetav ehitusala pikendamine

Avalikustatud versioonis kattub Hosby küla ajalooline külasüdamiku ala (kaardid „Loodus ja kultuur“ ning

„Maakasutus ja taristu“) alaga, millele kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut.

Selgitus.

Oleme pakkunud Hosby

küla võimalikku arengut

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

114 / 188

Üldplaneering näeb elamu maa-alast idasuunale jääval Hosby T1 alal ette ehitamise ainult taastatavale

talukohale, välistades külasüdame laiendamise vastavalt välja ehitatud taristule ja kohaliku kogukonna

poolt valitud arengusuundadele.

Hosby küla elanikud ja maaomanikud on korduvalt esitanud ettepanekud küla soovitusliku ehitusala

pikendamiseks piki Hosby tee vasakpoolset serva Obholmeni poolsaare lõpuni. Vormsi Vallavolikogu

14.06.2004 määrusega nr 8 kehtestatud kehtiva Vormsi valla üldplaneeringuga vähendati Hosby külas

ehituskeeluvööndit ajaloolise külasüdame alal küla läbiva tee osas. Vähendatud ehituskeeluvöönd ulatub

kehtiva üldplaneeringu kohaselt Larase kinnistu (katastritunnus 90701:003:0702) idapiirini ja ala

laiendamist ei näe ette ka üldplaneeringu uus redaktsioon. 2004. aasta üldplaneering lähtus siis

eksisteerinud olukorrast, maakasutusest ning hinnangust küla arenguperspektiivile (mh oli külas ainult

üks püsielanik). Kuigi nii kehtiv üldplaneering kui Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määrusega nr 8

kehtestatud „Vormsi valla arengukava aastateks 2020-2030“ seadsid eesmärgiks ajaloolise külasüdame

taasasustamise, uus üldplaneering seda ei toeta.

Uus üldplaneering ei arvesta Hosby külas aset leidnud muutustega ning vajadusega ajakohastada küla

ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi. Püsielanike arv on kasvanud 6 elanikuni, millele lisandub u

15 hooajalist elanikku. Mitmed Hosby külas kinnistuid omavad isikud ootavad elukoha loomiseks

ehituskeeluvööndi vähendamist, sealhulgas käesolevale ettepanekule allakirjutanud. Külas on

moodustatud Hosby Külaselts MTÜ, mille kaudu küla elanikud ja maaomanikud on osalenud ka uue

üldplaneeringu menetluses. Hosby küla ajalooline osa on hoonestatud ja aktiivses kasutuses. Külasüdame

hoonestuslaad ning ajalooline struktuur ei võimalda ajaloolist külasüdant tihendada. Üldplaneering

kehtestatakse perioodiks, kui Hosby küla elanike arv ettenähtavalt ja kooskõlas valla arengukavaga

oluliselt suureneks. Küla ruumilise arengu kujundamiseks tuleb seada tingimused, mis säilitaksid ühelt

poolt küla olemasolevat struktuuri (väljakujunemata sumbküla, mis järgib ridaküla struktuuri), kuid teisalt

väldiksid Vormsile mitteomase liigtiheda asutuste tekkimist. Lahenduseks on küla olemasoleva liigenduse

pikendamine mööda Hosby teed Obholmeni poolsaare suunas.

Elamuala laiendamist toetavad looduslikud olud. Hosby külas tõuseb maapind kiirelt ca 2 m peale ja

üleujutusohuga piirkondade paiknemist arvestades hea koht olemasoleva elamuala laiendamiseks. Hosby

külastruktuuri pikendamine on kooskõlas põhimõttega planeerida uued elamualad olemasolevate

külasüdamete lähedale (KSH aruande tabel 1).

loode suunas pikendades

külasüdamiku ala. Kagu

suunas on see vähem

põhjendatud, sest lisaks

sellele, et seal ajalooline

asustus puudub, on

tegemist metsastatud alaga,

kus on ranna kaitse ja

liigikaitse küsimused.

ÜP koostamise

juhtkomisjon on seisukohal,

et ÜPga on põhjendatud

taotleda Olmati ja Nigusa

kinnistu osas EKV

vähendamist, mis toetab

küla terviklikkust.

3. Hosby küla pikendamine ei ohusta randade looduslikkust. Ehituskeeluvöönd ei ole piiranguna ranna

kaitseks vajalik Selgitus.

Ehituskeeluvööndi eesmärk

on kaitsta ranna piirkonna

looduslikke kooslusi ning

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

115 / 188

Hosby küla eraldab rannast Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627). Tee ja

ranna vaheline ala jääb ehituskeeluvööndisse ja moodustab Hosby küla laiendust merest eraldava

puhverala.

Obholmeni poolsaar on piirkonna elanike poolt aktiivsesse kasutusse võetud ning aktiivne külaelu ulatub

ajaloolisest Hosby küla keskusest poolsaare tipuni. Kehtiva üldplaneeringu maakasutuse kaardil

puhkealana ja uuel maakasutuse kaardil puhke- ja virgestustegevuse maana tähistatud alal asuv liivarand

piirneb keskmisest järsemalt sügavaks mineva merelõiguga ning rand on inimeste aktiivses kasutuses.

Taotletav ehituskeelu vähendamine ei piira puhkeala avalikku kasutust.

Üldplaneeringu KSH aruande kohaselt on üheks kokkulepitud põhimõtteks randade looduslikkuse

säilitamine ja avalik huvi (KSH aruande tabel 1). Üldplaneeringus on ehituskeeluvööndi vähendamisel KSH

aruande kohaselt maksimaalselt arvestatud ranna-ala looduslikkuse säilimisega. Taotletav lahendus ei

ohusta randade looduslikkust. Elamualad järgivad ettepaneku kohaselt tänast külastruktuuri ega ulatu

rannale.

Õiguskantsler on juhtinud Riigikogu ja Kliimaministeeriumi tähelepanu asjaolule, et LKS § 38 lg 4 on

põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei näe ette piisavaid erandeid juhtudeks, mil piirang pole ranna

ja kalda kaitseks vajalik3. Seetõttu võib mõnel juhul kaasneda ebaproportsionaalne omandipiirang (PS §

32). Omandipõhiõiguse piirang peab õiguskantsleri selgituste kohaselt olema õiguspärase eesmärgi

saavutamiseks sobiv, vajalik ja piirama põhiõigust võimalikult vähe (PS § 11). Looduskaitse on kaalukas

eesmärk, kuid kaitse-eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada abinõusid, millest on tõepoolest abi ja

mis ei tekita põhjendamatut kahju ega kulusid.

[3 Õiguskantsleri 06.05.2024 kiri nr 6-1/240419/2402631 Riigikogule.]

Üldplaneeringu kohaselt on ehituskeeluvööndi vähendamisel võetud aluseks ranna-ala looduslikkuse

säilitamise eesmärk. Hosby külas (sh Agneta ja Liiviku kinnistute osas) ehituskeeluvööndi vähendamise

kaalumisel ei ole selle põhimõttega arvestatud. Üldplaneeringu koostamisel tuleb piirangute

kehtestamisel ja säilitamisel lähtuda õiguskantsleri viidatud tõlgendamisreeglitest. Vastasel juhul toob

planeeringulahendus kaasa põhiseadusega vastuolus oleva riive.

selles tsoonis ehitamine

toob kaasa koosluste

hävitamise, seega ei saa

nõustuda, et mõju

kooslustele puudub.

4. Ehituskeeluvööndisse on juba rajatud kinnistuid teenindav taristu

Üldplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud olemasoleva ja õiguspäraselt püstitatud taristuga, mis

toetab Hosby küla Obholmeni poolsaare suunas pikendamist. Agneta kinnistu on IMATRA ELEKTER AS

poolt ühendatud elektrivarustusega ja kinnistule on veetud maakaabelliin (AXMK.4x120, IM336050617).

Liitumispunktid on rajatud Hosby küla Obholmeni poolsaare suunas jäävatele kinnistutele kuni Agneta

Selgitus.

§ 38. Ranna ja kalda

ehituskeeluvöönd on erandi

võimalus olemasoleva

elamu tarbeks tehnovõrgu

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

116 / 188

kinnistuni (kaasa arvatud). Uue üldplaneeringu menetlus annab võimaluse suunata Hosby küla ruumilist

arengut terviklikult, arvestades seniste suundumuste ja kehtiva üldplaneeringu realiseerimisel ilmnenud

vajadustega.

rajatiste ehitamiseks.

Agneta puhul ei ole

tegemist olemasoleva

elamuga, seega ei saa

elektrivarustuse rajamist

pidada seaduslikuks.

5. Esitatud ettepanekud on kooskõlas ühiskondlike kokkulepetega ja vastavad kogukonna ootustele

Käesolevas kirjas esitatud ettepanekud kajastavad avalikku huvi, mis väljendub erineval tasemel

saavutatud ühiskondlikes kokkulepetes.

Hosby küla idaosas (sh Agneta ja Liiviku kinnistute osas) küla pikendamine, ehituskeeluvööndi

vähendamine ja kinnistutele elamu maa-alade kavandamine on kooskõlas Vormsi valla arengukava ja

eelnenud teemaplaneeringu menetluses saavutatud ühiskondliku kokkuleppega. Vormsi valla

arengukavas tuuakse ühe prioriteedina valla tulubaasi kasvatamine ja kogukonna kestmine, mille

eelduseks on noorte perede tulek saarele, töökohad ja võimalused ettevõtlusega tegelemiseks ning saarel

pakutav kvaliteetne haridus. Prioriteedina nimetatakse ka võimaluse loomist saarel aastaringselt

elamiseks. Olemasolevate tugevate külade arengu toetamine ning elamualade orgaaniline laiendamine

on arengukavaga kooskõlas.

Vormsi Vallavolikogu võttis üldplaneeringu maakasutuse põhisuundade, juhtotstarbe ning

ehitustingimuste täpsustamise teemaplaneeringu vastu 26.05.2020 otsusega nr 6. Kuigi

teemaplaneeringu menetlus lõpetati 17.12.2021 otsusega nr 3 ilma planeeringut kehtestamata, osalesid

planeeringu lahenduse väljatöötamisel nii valla elanikud kui asjassepuutuvad ametid ning valla

maakasutuse osas jõuti oluliste ühiskondlike kokkulepeteni. Teemaplaneeringu menetluse lõpetamisel

viidati peatselt uuendatavale üldplaneeringule ja kinnitati, et teemaplaneeringu materjale tuleb kindlasti

edaspidi arvesse võtta (volikogu 17.12.2021 istungi protokoll). Teemaplaneeringus nähti Hosby külast

Obholmeni poolsaare suunas ette alad, millel on lubatud ehitustegevus tingimusel, et hooneid ei rajata

väärtuslikule metsamajandusmaale (juhtotstarve M1). Käesolev ettepanek tugineb muuhulgas

teemaplaneeringu menetluse järeldustele ja kokkulepetele. Teemaplaneeringu menetlus koostati KSH

aruanne (Lemma OÜ, 2021), kus rõhutatakse, et KSH-ga täpsustati rohevõrgustiku piire ning kavandatu

ei halvenda reaalse rohevõrgustiku toimimist ega sidusust. KSH aruandes rõhutati, et vaatamata

täiendavate hoonestusalade määramisele jääb Vormsi saarest ulatuslik ala erinevate looduskaitsealuste

alade koosseisu. Uue üldplaneeringuga küla arengut välistavate piirangute kehtestamine on teravas

vastuolus varasemate ühiskondlike kokkulepetega.

Selgitus.

Küla elamuala on

laiendatud loode suunal

ning kagu suunal kuni

Vaskussi kinnistuni.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

117 / 188

Elamualade laiendamine teenib lisaks laiemat avaliku huvi ja tagab Vormsi saare arengu tervikuna. Näiteks

peetakse Vormsi Lasteaed-Põhikooli arengukavas 2021-2026 üheks peamist õppeasutust mõjutavaks

teguriks jätkusuutlikku õpilaste arvu lasteaias ja koolis. Arengukavas tuuakse välja, et lasteaias ega koolis

ei ole saavutatud laste optimaalset ja jätkusuutlikku arvu. Ainult uute elanike lisandumine ning laste arvu

suurenemine tagab Vormsi lasteaia ja kooli jätkusuutliku arengu. Statistikaameti andmed kinnitavad, et

soovitud laste arvu olulist tõusu ei ole suudetud saavutada4.

[4 Statistikaamet: https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/vormsi-vald-41.]

Esitatud ettepanek on kooskõlas ka kogukonna huviga. Hosby kogukond tegutseb küla arendamiseks ja

avaliku huvi elluviimiseks 2020. aastal moodustatud Hosby Külaselts MTÜ kaudu. Üldplaneeringu

menetluses esitatavad ettepanekud on kooskõlas Hosby Külaselts MTÜ 17.11.2023 üldkoosolekul

langetatud otsusega (üldkoosoleku protokoll edastati Vormsi Vallavalitsusele 30.11.2023 kirjaga).

Üldkoosolekul käsitletu põhjalikult uue üldplaneeringu lahendust ning Hosby külaga seotud avalikku

huvi. Üldkoosolekul leiti, et üldplaneeringu menetluses moodustatud Vormsi valla töörühma koosseisu

peab kuuluma iga küla esindaja, mis tagaks küla arenguga seotud avalike huvide arvestamise

planeeringulahenduses.

Hosby Külaselts MTÜ üldkoosolekul otsustati muuhulgas toetada järgmisi küla Obholmeni poolsaare

suunas pikendamisega seotud konkreetseid ettepanekuid:

1) Hosby küla südames olevat vähendatud ehituskeeluvööndi ala laiendatakse ida suunal alates

katastriüksuse 90701:001:0842 läänepiirist kuni Hosby tee lõpuni nii, et ehituskeeluvööndi põhjapoolseks

piiriks on Hosby tee (kinnistu Hosby tee L4, katastritunnus 90701:001:0627). Obholmeni poolsaare tipus

piirab ehituskeeluvööndi ulatust punktis 3 nimetatud ehituskeeluvööndi piir;

2) planeerida Hosby külas Vaskussi kinnistule (90701:003:0229) ehituskeeluvööndi vähendamine ühtselt

külasüdamikuga (sõiduteeni);

3) Vormsi vallas Hosby külas asuva Agneta kinnistu (katastritunnus 90701:003:0239) ja Liiviku kinnistu

(katastritunnus 90701:001:0744) sihtotstarbeks üldplaneeringuga elamumaa määramine;

4) Liiviku kinnistu (katastritunnus 90701:001:0744) merega piirnevas osas vähendatakse

ehituskeeluvööndit.

Käesolev ettepanek on kooskõlas Hosby Külaselts MTÜ poolt välja selgitatud avaliku huvi ja kogukonna

poolt heaks kiidetud küla arengusuundadega.

Teadmiseks võetud.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

118 / 188

6. Rohevõrgustiku paiknemist tuleb korrigeerida

Hosby küla ümbritsevad looduskaitseliste piirangutega alad. Hosby külast põhjasuunas jääb Vormsi

maasikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 149 kehtestatud maastikukaitseala kaitse-

eeskirja kohaselt on ehitusloa andmine kaitsealal Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud ning amet annab

nõusoleku ainult kaitse-eesmärgi saavutamisele kaasa aitavateks ehitustöödeks. Edelas, lõunas ja läänes

piirneb küla Väinamere hoiualaga, mille piirangud ulatuvad Vormsi saare rannikule. Kehtivad piiranguid

võimaldavad pikendada olemasolevat külastruktuuri Obholmeni poolsaare suunas. Üldplaneeringuga

kavandatakse küla ümbritsevad rohevõrgustiku koridorid ja tugialad, mis välistavad

Hosby küla laienemise ja küla arenguga seotud avalike huvide realiseerimise. Arvestades Vormsi elanike

arvu (2024. aastal Statistikaameti andmetel 272 elanikku) ning rahvastikutihedust 2,9 elanikku km2 kohta

on kavandatud piirangud ebaproportsionaalselt piiravad. Kavandatud piirangud on otseses vastuolus

Vormsi Vallavolikogu 23.12.2019 määruses nr 8 „Vormsi valla arengukava aastateks 2020-2030“ seatud

eesmärkidega. Arengukava kohaselt on üheks keskseks eesmärgiks valla tulubaasi kasvatamine ja

kogukonna kestmine, riskidena tuuakse aga välja õpilaste arvu langemine alla kriitilise piiri ning avalike

teenuste kättesaadavusega seotud riskid. Looduskaitselised piirangud peavad olema proportsionaalsed

ning arvestama valla arengusuundade ja -vajadustega.

Taotletud ehituskeeluvööndi vähendamine ja elamute maa-ala laiendamine Hosby tee ääres ei ole

vastuolus rohevõrgustiku põhimõtetega: rohevõrgustik ei killustu, säilib selle sidusus, struktuur ei muutu

oluliselt ning säilib rohevõrgustiku terviklikkus. Rohevõrgustiku laiendamine Hosby küla alale ei arvesta

lisaks juba väljakujunenud olukorraga: alal paikneb hoonestus, kõik kinnistud on ühendatud välja ehitatud

elektri ja sidevarustusega.

Selgitus.

Rohevõrgustiku paiknemine

on määratud ökoloogi

uuringu põhjal. Küla saab

arutada ja kaasa rääkida,

kas loodusväärtuste

hoidmine on oluline.

Arengukava järgi on ka

Vormsi looduskeskkond üks

olulisemaid väärtusi ja

ressursse, mida saab

kasutada kohalikus

ettevõtluses ja

üldplaneering on sellega

arvestanud. Rikkalik

looduskeskkond on see,

mida saab panna Vormsile

sobiliku ettevõtluse

toetamiseks, seega on selle

väärtusega arvestamine

väga oluline.

Rohevõrgustiku toimimist on võimalik täiendavalt tagada inimtegevuse mõju piiramisele suunatud

planeeringu tingimustega ja seda toetavad looduslikud olud. Maapind on kõrge tõustuga, eraldades

looduslikult kavandatud elamualad rannaäärsest koridorist. Kinnistute omanikud esitasid 30.11.2023

kirjaga lisaks järgmised ettepanekud, mis on jätkuvalt asjakohased:

a) ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kasvavat puu- ja põõsarinnet;

b) tehnorajatiste trassid ühendada võimalusel juurdepääsutee koridoriga, vähendades sellega kasvava

puu- ja põõsarinde raie vajadust;

c) lisaks elamule on ühele kinnistule olemasolevat küla struktuuri arvestades lubatud kavandada kokku

kuni kolm kõrvalhoonet, sealhulgas üks kõrvalhoone veesõidukite hoidmiseks.

Selgitus.

Need leevendusmeetmed ei

korva seda, et ehitatavatel

aladel hävitatakse

ehituskeeluvööndis asuvad

looduskooslused.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

119 / 188

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku alusel saab erandi teha Keskkonnaameti nõusolekul (LKS §

40 lg 3), kes hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile (sh mõju

linnustikule ja loomastikule) ning lähtub taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg-d 1 ja 5).

Ehituskeeluvööndi vähendamist toetavad muuhulgas järgmised käesolevas kirjas käsitlemist leidnud

argumendid, mida üldplaneeringu koostamisel vajaliku põhjalikkusega kaalutud ega käsitletud ei ole.

1) Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine on tagatud Väinamere hoiuala kaitserežiimiga. Hosby tee

piiritleb rannaala ning sisemaale jääva metsaala looduskooslused. Ehituskeeluvööndi vähendamisel on

võimalik seada tingimused, mis tagavad metsaala säilimise ning hoonestuse paigutamise selliselt, et see

arvestab ranna looduskoosluste võimalikult suures ulatuses säilitamisega ning tagab rohekoridoride

toimimise. Hosby tee piiritleb selgelt rannakooslused vähendatud ehituskeeluvööndiga alast, millele

lisandub rannaala range kaitserežiim. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ohustada rannal asuvaid

looduskooslusi.

2) Inimtegevusest lähtuva mõju piiramise tagab ehituskeeluvööndi vähendamisel püstitavate ehitiste

juurdepääsuteede ühendamine olemasoleva Hosby teega, vähendades sellega taristu rajamisega seotud

negatiivset mõju. Liiviku ja Agneta kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega ning kinnistute

kõlvikulisest koosseisust moodustab valdava osa metsamaa. Kinnistute sihtotstarbe muutmisel

elamumaaks ning ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb arvestada piiratud ulatuses metsa raadamisega

ehitiste püstitamiseks, kuid valdavas osas on kinnistu omanikul motivatsioon säilitada metsa ehitiste

kaitseks ja miljöö säilitamiseks. Vald on varasemas menetluses vähendanud Hosby külas

ehituskeeluvööndit piiritledes selle ulatuse Hosby teega. Elukohtade rajamise ja taastamisega kaasnenud

inimtegevuse mõju on olnud piiratud ning piirkonna ilme ja loodusväärtused on säilinud. Varasem

ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole mõjutanud negatiivselt kaitsealasid ega nende kaitse-eesmärke.

Puudub alus eeldada, et inimtegevusest lähtuv mõju oleks taotletava ehituskeeluvööndi vähendamise

puhul ülemääraselt suur.

3) Olemasoleva vähendatud ehituskeeluvööndiga ala pikendamine paralleelselt Hosby teega järgib

olemasolevat ranna asutuse eripära, küla väljakujunenud struktuuri ja elanike poolt aktiivsesse kasutusse

võetud ja kehtivasse üldplaneeringusse kantud puhkeala paiknemist. Ehituskeeluvööndi vähendamisega

välditakse küla laienemist Hosby teest põhjasuunal ning olemasoleva ridaküla (väljakujunemata

sumbküla) struktuuri lõhkumist.

4) Juurdepääs rannale ja kallasrajale on tagatud olemasolevalt avalikult kasutatavalt Hosby teelt.

Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta juurdepääsu rannale.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

120 / 188

Esitan Hosby külas asuva Agneta kinnistu (katastritunnus 90701:003:0239), Liiviku kinnistu (katastritunnus

90701:001:0744) ja Olmati kinnistu (katastritunnus 90701:003:0205) omanike nimel kokkuvõtvalt taotluse

arvestada üldplaneeringu menetluses käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega, sealhulgas

ettepanekuga Hosby külas elamu maa-ala laiendamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

121 / 188

7-1/70/2024

18.06.2024

7-1/73/2024

18.06.2024

7-1/77/2024

18.06.2024

Selgitus.

Lubatud on

detailplaneeringu

koostamine 2-3

katastriüksuse ulatuses,

täiendavate alade lisamise

kaudu. Ei ole eeldatud, et

kogu arendusalale

koostatakse terviklik

detailplaneering.

Ettepanekuga ei arvestata.

Arendaja on aktiivselt

tegutsev maaomanik, seega

on oluline seda eristust

välja tuua. Vormsil ongi vaja

areneda ja arendaja on

seega asjakohane ja hea

mõiste.

Selgitus.

Areng on positiivne

suundumus.

Ettepanekust 7-1/70/2024: Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

122 / 188

Ettepanekutest 7-1/73/2024 ja 7-1/77/2024:

Täiendame avaliku huvi

mõistet lisades sinna

tööhõive, hariduse ja teised

arengukava eesmärgida ja

väärtused.

Teadmiseks võetud.

Mõistet “ehitusalune pind”

kasutatakse ka terve

katastriüksuse või krundi

ehitise aluse pinna

kirjeldamisel. Vaatame need

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

123 / 188

mõisted siiski materjalides

terviklikult üle.

Ettepanekuga ei arvestata.

Mõiste tähendus on laiem

kui wikipedias selgitatud

ning kasutatav sellises

definitsioonis

planeerimisvaldkonnas.

Selgitus.

Jääb ebaselgeks, milline osa

on ebakorrektne.

Kaalutlusotsuste

põhjendamine on

planeerimistegemise puhul

hädavajalik, ilma selleta

erandite tegemine

kaalutluste põhjal ei ole

korrektne. Kaalutlusruum ja

kriteeriumid peavad olema

üldplaneeringus välja

toodud.

Ettepanekuga ei arvestata.

Tavapäraselt kasutatava

definitsiooni muutmine

võib tekitada asjatut

segadust.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

124 / 188

Teadmiseks võetud.

Selgitus.

Üldplaneering on

kogukondlik kokkulepe,

siinkohal on arvestatud

eelkõige kogukonda kui

saare elanikkonda ja seda

osa elanikkonnast, kes

soovivad teha ja teevad

teineteisega koostööd

ühistes huvides.

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskirja ja definitsiooni

täiendadatakse.

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskirja teksti

ühtlustatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

125 / 188

Selgitus.

Piirang kehtestatakse

rohevõrgustiku

tingimustena ning

rohevõrgustiku uuringule

tuginedes.

Ettepanekuga arvestakase.

Mõiste võetakse

seletuskirjast välja, sest see

ei ole hetkel aktuaalne.

Ettepanekuga arvestatakse.

Vastav mõiste lisatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

126 / 188

Ettepanekuga ei arvestata.

Üldplaneeringu kontekstis

on oluline kirjeldada

seesugust tootmistegevust

nimelt häirigute aspektist ja

mõjust keskkonnale, sest

see mõjutab naabreid ja

piirkonda. Töötajate arv ei

pruugi tingimata kaasa tuua

häiringuid, või jällegi

väheste töötajate arvuga

võivad kaasneda tegevusest

tulenevalt häiringud.

Seetõttu töötajate arvuga

sidumine ei ole asjakohane.

Ettepanekust 7-1/70/2024: Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Tervikmaterjal vaadatakse

üle, et oleks selge kuidas ja

milliseid kriteeriume

arvestades kaalutlusõigust

rakendatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

127 / 188

Ettepanekutest 7-1/73/2024 ja 7-1/77/2024:

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

128 / 188

Ettepanekuga ei arvestata.

Üldplaneeringu koostamise

alus, eesmärk ja ülesanded

tulenevad

lähteseisukohtadest.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

129 / 188

Ettepanekuga ei arvestata.

Hetkel ei ole teada, et on

vajalik

maakonnaplaneeringut

asuda muutma, seega selle

üldplaneeringu eesmärgina

käsitlemine ei ole

asjakohane.

Ettepanekuga ei arvestata.

Mõeldud on koostööd

üldplaneeringu elluviiimise

osapoolte vahel - KOV,

ametkonnad, elanikud,

maaomanikud, ettevõtted

jne.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

130 / 188

Ettepanekuga ei arvestata.

Kehtivas üldplaneeringus

on need kokkulepped, mis

on täna pädevad, seega on

oluline neid arvesse võtta ja

kaaluda, milliseid

muudatusi on vaja uues

dokumendis teha.

Maakonnaplaneering on

planeerimissüsteemi

hierarhias kõige olulisem

suunav dokument

üldplaneeringu jaoks.

Selgitus.

Autorid on nimeliselt välja

toodud, lisaks Kadri Hännile

on olnud kaasatud teised

töögrupi liikmed Kobras

OÜ-s.

Ettepanekust 7-1/70/2024: Ettepanekuga ei arvestata.

Üldplaneeringu

lähteseisukohtades on

väärtused selliselt

sõnastatud.

Lähteseisukohtadesse

jõudsid need väärtused

avaliku arutelu tulemusena,

lähteseisukohad on olnud

tagasisideks avalikustatud

ja ka volikogus on

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

131 / 188

Ettepanekust 7-1/73/2024:

lähteseisukohad olnud

arutlusel. Üldplaneeringu

lähteseisukohtades

sõnastatud väärtused ei ole

arengukava prioriteetide ja

eesmärkidega vastuolus –

pigem toetavad nende

elluviimist. Üldplaneeringu

kontekstis on mõned

väärtused olulisemad välja

tuua.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

132 / 188

Ettepanekust 7-1/77/2024:

Selgitus.

Ehitusõigus on

diferentseeritud

eesmärgipäraselt, et tagada

uute alade läbi

planeerimine. Ajalooliselt

väljakujunenud

külasüdamik on Vormsi

jaoks väärtus.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

133 / 188

Teadmiseks võetud.

DP kohustuse vajadus

vaadatakse komplekselt

uuesti üle, misjärel saab

vajadusel täpsustada ka

seletuskirjas üldisi

põhimõtteid puudutavat.

Teadmiseks võetud.

DP kohustuse vajadus

vaadatakse komplekselt

uuesti üle.

Teadmiseks võetud.

DP kohustuse vajadus

vaadatakse komplekselt

uuesti üle. Volikogu otsus.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

134 / 188

Teadmiseks võetud.

DP kohustuse vajadus

vaadatakse komplekselt

uuesti üle.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

135 / 188

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Täiendame avaliku huvi

mõistet lisades sinna

tööhõive, hariduse ja teised

arengukava eesmärgida ja

väärtused.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Förby küla on oma

paiknemisega üsna

erandlik. Seetõttu Förby K2

ei ole võimalik muuta, kuid

K4 osas korrigeerime.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Reid üldisemalt ei ole

plaanis välistada. Sõnastust

parandatakse.

Eraldised, kus leidub enam

kui 100a vanuseid puid ja

õõnsustega puid tuleks

metsa majandades võtta

eraldi tähelepanu alla, sest

need on metsa elurikkuse

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

136 / 188

säilitamiseks

võtmetähtsusega ja

seepärast peaks neile

lähenema metsa

majandamisel kindlasti

püsimetsanduse võtetega,

mis tähendab just seda, et

kõrgema vanusega suurte

üksikpuude ümber olevaid

eraldisi raiutakse vaid

sellises mahus ja viisil, et

see ei muuda eraldise piires

nende võtmepuude jaoks

ökosüsteemset olukorda.

Välistaks selle, et lagedaks

võetakse terve eraldis ja

jäetakse sellele alles

üksikud vanad ja

õõnsustega puud (nagu

meil on hakatud mitmel

pool nn elurikkuse puude

nime all lageraielankidele

jätma), see ei ole

ökosüsteemne lähenemine.

Ettepanekutest 7-1/70/2024 ja 7-1/73/2024:

Teadmiseks võetud.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

137 / 188

Ettepanekust 7-1/77/2024:

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

138 / 188

Ettepanekuga arvestatakse.

Tingimuste sõnastused

vaadatakse üle, et tagada

selgus reeglites ja

võimalustes.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

139 / 188

Selgitus.

Krohv on olnud Vormsil

erinevatel ajastutel

kasutusel, näiteks Antsude

tänaval on krohvitud maju.

Teatud ajastule on need

Vormsil omased ja

tavapärased.

Selgitus.

Väärtuslikud

põllumajandusmaad on

kaardil tähistatud kollase

värviga ja need on ära

toodud eraldi maakasutuse

juhtfunktsioonina, seega

nende kohta „valge ala“

määratlus ei kehti.

Selgitus.

Mõeldud on KOVi, kes

vajadusel kaasab eksperdi.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

140 / 188

Selgitus.

Numbrilt väärtust ei ole

võimalik antud kontekstis

rakendada, sest sõltuvalt

alast võib ulatus oluliselt

varieeruda. Planeerimisel ja

planeeringu rakendamisel

on vajalik kasutada

üldistusvõimet, seda teeb

KOV.

Selgitus.

Tegemist on jagatud

riskiga, sest KOV peab

elanike turvalisuse eest

vastama kriisi olukordades

jms sarnased olukorad. KOV

saab selle riski

leevendamiseks

pannakohustusi

maaomanikulening teha

koostööd Päästeametiga

jne.

Ettepanekuga arvestatakse.

Üldplaneeringu lahendust

muudetakse selliselt, et

kruntide jagamine

külasüdamikes on lubatud

tingimusel, et krundi

suuruseks jääb vähemalt

3500m2.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

141 / 188

Teadmiseks võetud.

DP kohustuse põhimõtted

vaadatakse komplekselt üle.

Ettepanekuga arvestatakse.

Mõisteid ühtlustatakse.

Ettepanekuga arvestatakse.

Mõisteid ühtlustatakse.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Lisame 10% ette „kuni“, see

annab võimaluse vastavalt

vajadusele KOV’il

põhjendatud juhul seda

võimalust kasutada.

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskirja täiendatakse.

Projekteerija/arhitekt

arvestab seda põhimõtet

oma lahendust välja

töötades, kohalik

omavalitsus hindab

sobivust.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

142 / 188

Ettepanekuga arvestatakse.

Täiendatakse. Tuleb tagada

sobivad viidasüsteemi

kasutamine ja puhkeplatsi

varustamine vastava

vajaliku taristuga (prügikast,

pingid, käimlad)

Igal juhul on otsustajaks ja

hindajaks KOV.

Ettepanekuga arvestatakse.

Võtame täpsustuse 50

inimese piiri ära.

Ettepanekuga ei arvestata.

ÜP peab tegelema ka kliima

eesmärkide täitmisega,

seega seesugused

leevendusmeetmed

maakasutamisel on

asjakohased. Põhimõtet on

võimalik viia ellu

heakorraeeskirja kaudu.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

143 / 188

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskirja lisatakse suunis,

et eelistatakse ettevõtlust,

mis toimib aastaringselt ja

tagab tööhõive ka talvel,

soositud on innovatiivsed

lahendused.

Ettepanekutest 7-1/70/2024 ja 7-1/73/2024:

Ettepanekust 7-1/77/2024:

Selgitus.

Kliimaeesmärkide täitmine

ja säästva arengu

põhimõtetega arvestamine

on kohustulik

üldplaneeringu raames.

Teemad on

lähteseisukohtades läbi

arutatud punktid.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

144 / 188

Ettepanekuga ei arvestata.

Lähteseisukohtades on

teemat käsitletud, mis on

omakorda suuniseks

üldplaneeringule.

Selgitus.

Merepinna kõrgus on

pidevalt muutuv, mistõttu ei

ole see sobilik.

KOV hindab ja otsustab.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

145 / 188

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

5) täpsustatakse mõistete

kasutust;

8) KOV hindab;

9) KOV hindab;

13) arendaja järgib ja KOV

hindab, kas seda on tehtud;

16) tegemist on KSH

raames kasutatava

mõistega ja hinnatakse, kas

on kasutatud parimat

võimalikku tehnikat.

Kaasaegne võib olla ka halb

ja odav;

17) ei ole välistus

lihtsamatele

tootmishoonetele sh

laohoonetele, sest

puudutab juhtumit kui on

tegemist negatiivsete

keskkonnamõjudega;

18) KOV otsustab.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

146 / 188

Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

147 / 188

Ettepanekuga arvestatakse.

Selgitus.

KOV on iga kord hindajaks.

Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

148 / 188

Ettepanekuga ei arvestata.

Vastutus on jagatud.

Ettepanekuga ei arvestata.

Antud analüüsi

koostamisega on ühiselt

seotud Kobras OÜ

meeskond.

Ettepanekutest 7-1/70/2024 ja 7-1/73/2024: Teadmiseks võetud.

Teemat täpsustatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

149 / 188

Ettepanekust 7-1/77/2024:

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

150 / 188

Ettepanekuga ei arvestata.

Üleujutuspiir on saadud

põhjaliku analüüsi

tulemusel.

Ettepanekuga ei arvestata.

“Kuni” ei saa arvestada, sest

tuleb võtta ühene kõrgus

kus oht on reaalne.

Ettepanekuga ei arvestata.

Risk on võetud analüüsitud

tõenäosuse järgi.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

151 / 188

Selgitus.

1) Puudutab näiteks

sadamate ehitust

2) looduskoosluste säilimise

jms huvides ei ole täitmine

sobiv.

3) projekteerija/planeerija

arvestab ja pakub välja

lahenuse ja KOV ja teatud

juhul Keskkonnaamet

hindab ja KOV otsustab

4) säilitamine on

asjakohane. Kui haljastus

puudub, siis ei saaeda

säilitada

5) riskide hindamine ja

vastutus on jagatud

Ettepanekuga ei arvestata.

Ei ole asjakohane lisandus,

ka detailplaneeringuga saab

seda teha.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

152 / 188

Ettepanekuga arvestatakse.

Selgitus.

Tegemist on

väikesadamatega, kus

kehtib looduskaitseseaduse

erisus ja seal ei ole

asjakohane EKV-d

vähendada.

Ettepaneku kaalumiseks on

vajalik täpsustada mida

tähendab pesemiskoht, kas

on vajalik

puhastusseadmed jms.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

153 / 188

Selgitus.

90% kohustus tuleneb

maakonnaplaneeringust.

Tänane analüüs on sellega

arvestanud ja see on

teostatav.

Selgitus.

Projekteerija/arhitekt

analüüsib ja KOV hindab ja

otsustab.

Selgitus.

Päikeseristid on riikliku

kaitse all –

muinsuskaitsealal on

kalmistu ja kirik.

Ettepanekuga arvestatakse.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

154 / 188

Selgitus.

6) KOV otsustab

15) Betania lastelaagri loo

säilitamine võetakse tekstist

välja.

Selgitus.

Tegemist on näite ja

suunisega.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Oluline on perspektiivsete

avalike teede määramine,

samas jääb maaomanikule

vastutus ehitamisel rajada

juurdepääs ning vajadusel

rääkida läbi naaberkinnistu

omanikuga servituudid.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Matkateede osas tehakse

erisused – osad matkateed

jäävad

pärandkultuuriobjektideks,

millele avaliku kasutuse

ettepanekut esialgu ei

esitata. Teisete puhul

arvestatakse IKÕ lepingute

sõlmimise ja teede

korrashoiu kohustusega.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

155 / 188

Ettepanekuga arvestatakse.

Võetakse teadmiseks.

Ettepaneku kaalumiseks on

vajalik täpsustada mida

tähendab pesemiskoht, kas

on vajalik

puhastusseadmed jms.

Ettepanekuga arvestatakse.

Edasises protsessis

vaadatakse üle

sadamakohtade liigitus ja

räägitakse see läbi

asjaomaste asutustega.

Ettepanekuga arvestatakse.

Ettepanekuga ei arvestata.

KSH on hinnanud igat

juhtumit eraldi, et selgitada

kas vastuolu esineb või

mitte. Sellest lähtuvalt on

alade piire kohandatud ja

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

156 / 188

leevendusmeetmed

rakendatud.

Ettepanekuga ei arvestata.

Tegemist on võimaluse

pakkumisega.

Ettepanekuga ei arvestata.

Tegemist on seadusest

tuleneva kohustusega.

Seadus ei anna

valikuvõimalust.

Ettepanekuga ei arvestata.

See ei ole asjakohane.

Ettepanekut kaalutakse.

Enne ettepaneku

täpsustamist arutatakse

külade elanikega.

Teadmiseks võetud.

Vajadusel lisandub

elluviimise peatükki veel

täiendusi üldplpaneeringu

koostamise käigus. Peatüki

eesmärk on käsitleda seda,

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

157 / 188

kuidas toimub

üldplaneeringu

rakendamine.

Selgitus.

Siin nimekirjas on oluline

nimetada konkreetsed

elluviidavad tegevused,

mille kaudu üldplaneeringu

eesmärkide suunas

liigutakse. Ettepanekus on

toodud teemad, mis on

pigem tulemus teiste

tegevuste järel.

Teadmiseks võetud.

Ettepanekuga ei arvestata.

Maakonnaplaneeringu

muutmine selles küsimuses

ei ole hetkel põhjendatud,

uuringu tulemus näitab, et

tingimusi on võimalik täita

sellise lahendusega nagu

uuringus on välja pakutud.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

158 / 188

Ettepanekust 7-1/70/2024:

Ettepanekuga arvestatakse.

Seletuskiri vaadatakse üle ja

korrigeeritakse eesmärgiga

muuta see selgemaks ja

arusaadavamaks.

Ettepanekust 7-1/70/2024:

Selgitus.

Külasüdamiku alasid on

laiendatud. Laienemise alad

on tähistatud külasüdamiku

arendusaladena.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

159 / 188

Ettepanekust 7-1/70/2024:

Selgitus.

Rootslaste/mitteresidentide

osalemist üldplaneeringu

koostamise protsessis on

võimaldatud ja sellega on

kavas jätkata.

Ettepanekust 7-1/70/2024:

Selgitus.

aruandes on töö

metoodika kirjeldatud lk

11 kuni 21. Lähtutud on

sellest, et RV saaks olema,

nagu Planeerimisseaduses

kirjas "eri tüüpi

ökosüsteemide ja

maastike säilimist tagav

ning asustuse ja

majandustegevuse

mõjusid tasakaalustav

looduslikest ja

poollooduslikest

kooslustest koosnev

süsteem, mis koosneb

tuumikaladest ja neid

ühendavatest

rohekoridoridest“.

Seejuures on lähtealuseks

maakonnaplaneering

2030+ ja selle ruumilise

arengu visioon. Selle

dokumendi lisas on kogu

Vormsi vald

rahvusvahelise tähtsusega

tugiala T1. Sellest

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

160 / 188

dokumendist on võetud

ka üldised põhimõtted

rohelise võrgustiku

sidususe säilitamiseks ja

toimimiseks ja lähtutud, et

rahvusvahelise tuumala

pindala ei tohiks väheneda

rohkem kui 10%, - ÜP

jaoks peaks täpsustamisel

jääma alles 90%.

Metoodika lähtub

põhimõttest, et

elurikkamad alad (juba

looduskaitse all olevad

alad oleks Vormis saare

ulatuses sidusad, st nende

vahele jääks piisaval

mahul looduslikke ja pool-

looduslikke ökosüsteeme

ja neid lõikav inimtaristu

(asulad, teed,

planeeringualad) ei tohiks

üldjuhul olla RV osaks

(vaid sel juhul on see

võimalik, kui need

inimasustuse

põhifunktsiooniga alad

toimivad ka elurikkuse

kandjate/koridoridena

edasi). Üldse on lähtutud

RV moodustamisel sellest,

nagu definitsioonis kirjas,

et tagatud oleks eri tüüpi

ökosüsteemide ja

maastike säilimine ning

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

161 / 188

seejuures, kuna tegu on

ikkagi kõrge väärtusega

riiklikult ja rahvusvaheliselt

tähtsa tuumalaga, siis on

rõhk just elurikkuse kõrge

väärtuse säilitamisel ja

alles teisesena looduse

puhverdusvõime

tagamisel.

Ettepanekust 7-1/70/2024:

Selgitus.

Aruandes on töö

metoodika kirjeldatud lk

11 kuni 21. Lähtutud on

sellest, et RV saaks olema,

nagu Planeerimisseaduses

kirjas "eri tüüpi

ökosüsteemide ja

maastike säilimist tagav

ning asustuse ja

majandustegevuse

mõjusid tasakaalustav

looduslikest ja

poollooduslikest

kooslustest koosnev

süsteem, mis koosneb

tuumikaladest ja neid

ühendavatest

rohekoridoridest“.

Seejuures on lähtealuseks

maakonnaplaneering

2030+ ja selle ruumilise

arengu visioon. Selle

dokumendi lisas on kogu

Vormsi vald

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

162 / 188

rahvusvahelise tähtsusega

tugiala T1. Sellest

dokumendist on võetud

ka üldised põhimõtted

rohelise võrgustiku

sidususe säilitamiseks ja

toimimiseks ja lähtutud, et

rahvusvahelise tuumala

pindala ei tohiks väheneda

rohkem kui 10%, - ÜP

jaoks peaks täpsustamisel

jääma alles 90%.

Metoodika lähtub

põhimõttest, et

elurikkamad alad (juba

looduskaitse all olevad

alad oleks Vormis saare

ulatuses sidusad, st nende

vahele jääks piisaval

mahul looduslikke ja pool-

looduslikke ökosüsteeme

ja neid lõikav inimtaristu

(asulad, teed,

planeeringualad) ei tohiks

üldjuhul olla RV osaks

(vaid sel juhul on see

võimalik, kui need

inimasustuse

põhifunktsiooniga alad

toimivad ka elurikkuse

kandjate/koridoridena

edasi). Üldse on lähtutud

RV moodustamisel sellest,

nagu definitsioonis kirjas,

et tagatud oleks eri tüüpi

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

163 / 188

ökosüsteemide ja

maastike säilimine ning

seejuures, kuna tegu on

ikkagi kõrge väärtusega

riiklikult ja rahvusvaheliselt

tähtsa tuumalaga, siis on

rõhk just elurikkuse kõrge

väärtuse säilitamisel ja

alles teisesena looduse

puhverdusvõime

tagamisel.

Kõik järgnev ettepanekutest 7-1/73/2024 ja 7-1/77/2024:

Ettepanekuga ei arvestata.

Hajaasustuses on

ehitustegevus võimaldatud,

kuid selle soosimine ei lähe

kokku lähteseisukohtade

põhimõtetega.

Looduslikke võimalusi

pakkuvaid alasid on külade

laienduse analüüsimise ajal

üle vaadatud. Valitud on

kohad, kus rohevõrgustiku

uuring ja küla loogiline

jätkumine seda

võimaldavad.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

164 / 188

Selgitus.

Uuring on lähtunud

konkreetsete liikide

elupaikadest ja igal alal

olevatest kooslustest.

Tarastamise keeld on

otseselt seotud elupaikade

ja ökosüsteemide hoidmise,

ulukite liikumisega.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

165 / 188

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Selgitus.

Kõrgkalda nõlv on

klassikaliselt 5 m kõrgune

kaldanõlv. Tegemist on

otseselt seadusest tuleneva

punktiga (lisame viite

teksti). Võimalik, et Harilaiul

on selline piirkonda kalda

alal.

Selgitus.

Eksperdi kaasamine on

vajalik vaid juhul kui ÜP-s

esitatud tingimusi ei soovita

täielikult rakendada.

Ajaloolise talukoha

taastamisel on

naaberhooned ju ka

miljööväärtuslikud.

Üldplaneering käsitleb

juhtumit, kus küla miljöö ala

on üks tervik ja on tajutav

sellisena juhul, kui

põhimõtteid rakendatakse.

Selgitus.

Tegemist on üksnes RMK

metsadega, kus on avaliku

huviga alad metsades ja

vastavalt RMK korrale

toimub raie avaliku

kaasamisega.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

166 / 188

Võetakse teadmiseks.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

167 / 188

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

168 / 188

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Ettepanekuga arvestatakse.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

169 / 188

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Võetakse teadmiseks.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

170 / 188

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Ettepanekuga ei arvestata.

Ei ole proportsionaalne

kõigile majapidamistele

juurdepääs avaliku teega

rajada. Volikogu otsus –

mitmest majapidamisest

alates on ÜP-s asjakohane

juurdepääse käsitleda -

avaliku tee vajaduse

ettepanek.

Selgitus.

Alla 3000 m2 krundid on

Vormsi kontekstis pigem

harvad ja ei ole tüüpilised.

Ettepanekuga ei arvestata.

Minimaalseks krundi

suuruseks jääb 3500 m2 ,

mis on minimaalne vajalike

funktsioonide tagamiseks.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

171 / 188

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Selgitus.

Väiksemad krundisuurused

saavad tulla kaalumisele

hetkel üsknes Hullos, kus

on võimalik liituda

ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

172 / 188

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

173 / 188

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

174 / 188

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Ettepanekuga arvestatakse.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

175 / 188

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Ettepanekuga ei arvestata.

Väiksemad krundisuurused

saavad tulla kaalumisele

hetkel üsknes Hullos, kus

on võimalik liituda

ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

Minimaalse krundi

suurusena üle terve saare

on ettepanekuna 3500 m2.

Ettepanekuga ei arvestata.

Väiksemad krundisuurused

saavad tulla kaalumisele

hetkel üsknes Hullos, kus

on võimalik liituda

ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

Minimaalse krundi

suurusena üle terve saare

on ettepanekuna 3500 m2.

Ettepanekuga ei arvestata.

Väiksemad krundisuurused

saavad tulla kaalumisele

hetkel üsknes Hullos, kus

on võimalik liituda

ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

176 / 188

Minimaalse krundi

suurusena üle terve saare

on ettepanekuna 3500 m2.

Ettepanekuga ei arvestata.

Väiksemad krundisuurused

saavad tulla kaalumisele

hetkel üsknes Hullos, kus

on võimalik liituda

ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

Minimaalse krundi

suurusena üle terve saare

on ettepanekuna 3500 m2.

Ettepanekuga ei arvestata.

Väiksemad krundisuurused

saavad tulla kaalumisele

hetkel üsknes Hullos, kus

on võimalik liituda

ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

Minimaalse krundi

suurusena üle terve saare

on ettepanekuna 3500 m2

Ettepanekuga ei arvestata.

Väiksemad krundisuurused

saavad tulla kaalumisele

hetkel üsknes Hullos, kus

on võimalik liituda

ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

177 / 188

Minimaalse krundi

suurusena üle terve saare

on ettepanekuna 3500 m2.

Ettepanekuga arvestatakse.

Ettepanekuga ei arvestata.

Väiksemad krundisuurused

saavad tulla kaalumisele

hetkel üsknes Hullos, kus

on võimalik liituda

ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga.

Minimaalse krundi

suurusena üle terve saare

on ettepanekuna 3500 m2.

Võetakse teadmiseks.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

178 / 188

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

179 / 188

Teadmiseks võetud.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Võetakse teadmiseks.

Vormsi jaoks on

miljööväärtused üheks

oluliseks identiteedi

küsimuseks. Selleks, et

miljöö saarel säiliks, on vaja

üldisi kokku lepitud

põhimõtteid

ehitustegevuseks. Praegune

eelnõu pakub välja

rangemad reeglid

ajaloolistes külasüdamikes

ja miljööväärtusega

Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuste küsimiste vastuste tabel

180 / 188

külasüdamikes ja vähem

ranged uutel aladel, kus

pole hoonestust.

Ehitustingimused

vaadatakse tervikuna üle, et

kaaluda suurema

paindlikkuse võimalust

külasüdamikest väljapoole.

Ettepanekuga arvestatakse.

Ettepanekuga arvestatakse.

Ettepanekuga arvestatakse

osaliselt.

Ühtlustatakse krundi

suuruste tingimusi selliselt,

et üle saare on sarnaselt

minimaalseks krundi

suuruseks 3500 m2, mis on

vajalik, et tagada

eluasemeks vajalikud

funktsioonid. Väiksem

krundi suurus (2000 m2) on

võimalik vaid Hullos, mis