Pöördumine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 14.12.2023 Kehtiv kuni: 31.01.2024 Kehtiv kuni kirjeldus: Juurdepääsupiirang kehtib kuni otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Oru Hooldekodu Räägu, Linnamäe, Lääne-Nigula vald [email protected]

JÄRELEVALVE AKTI KAVAND

14.12.2023 nr 5.1-3/35555-2

I ÜLDSÄTTED

1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus on sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 157 lõige 3.

1.2. Järelevalve tegemisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust

SHSis ja sotsiaalkaitseministri 01.07.2023 määrusele nr 36 sätestatud nõuetele ning

teenuseosutaja vastavust majandustegevuse nõuetele Oru Hooldekodu (registrikood 75011725),

mille juriidiline aadress on Linnamäe küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa.

1.3. Järelevalve etteteatamata paikvaatluse aeg Oru Hooldekodu (edaspidi Hooldekodu)

tegevuskohas aadressil Räägu, Linnamäe küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa oli 21.09.2023.

1.4. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) õiguse ja järelevalve

osakonna järelevalve talitluse juhtivspetsialist Kristel Vallsalu, järelevalve peaspetsialistid Tõnis

Palgi, Kadri Plato ja Ülle Sihver.

1.5. Järelevalves kasutatud meetodid: paikvaatlus, vestlused töötajate ja klientidega,

dokumentide vaatlus ja analüüs.

1.6. Teenuseosutaja poolt osales järelevalvetoimingutes juhataja Elle Ljubomirov.

II JÄRELEVALVE TULEMUSED

SKA tuvastas, et Oru Hooldekodu ei ole täitnud kõiki seadusega sätestatud nõudeid:

2.1 Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõige 2, mille kohaselt

tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude

muutumisest teatab ettevõtja tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele

viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Teenuseosutaja ei ole ei ole täitnud MSÜS § 29

sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole teatanud majandustegevusega seotud

asjaolude muutustest (uue vahetult teenust osutava isiku tööle võtmisest ega töösuhte

lõppemisest) tegevusloa menetlejat (SKA) informeerinud.

MTRi andmetel 13.09.2023 ja 01.11.2023 seisuga on Oru Hooldekodu abihooldustöötajaks

märgitud A.J, kellega töösuhe tööregistri andmetel puudub. Samuti on Oru Hooldekodu

2

29.09.2023 esitanud SKAle töötajate nimekirja, kus on hooldajaks märgitud K. S (töötab VÕS

alusel), kuid keda ei ole hooldajana MTRi kantud.

2.2 SHS § 21 lg 2, mis sätestab, et teenuseosutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul,

kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise

alustamisest arvates isikule hooldusplaani.

Hooldusplaanid ei ole koostatud koostöös teenusesaaja või teenuse rahastajaga.

2.2 SHS § 21 lg 4, mis sätestab, et hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise

eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenusosutaja hinnangut tegevuste

elluviimise kohta.

Teenusesaajate M. H ja V. P-J. hooldusplaanides puudus eesmärk, üheski analüüsitud

hooldusplaanis ei oldud eesmärgi saavutamiseks pandud tegevusi ega hinnangut tegevuste

elluviimise kohta.

2.3 SHS § 22 lg 3, mis sätestab, et hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja

abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.

Abihooldustöötaja J. I viibis tööl 24-tunnises vahetuses osaliselt üksinda käesoleva aasta

augustis 08., 19., ja 28. kuupäeval; käesoleva aasta septembris 02., 12., 19., 20, 26., ja 28.

kuupäeval; oktoobris 28. kuupäeval. Abihooldustöötaja P.R viibis tööl 24-tunnises vahetuses

osaliselt üksinda käesoleva aasta augustis 04., ja 13. kuupäeval; septembris 06., 09., 17., ja

22.kuupäeval; oktoobris 06., 10., 14., 22., 25., ja 29. kuupäeval. Abihooldustöötaja A. J viibis 24-

tunnises vahetuses osaliselt üksinda tööl käesoleva aasta 18. augustil.

2.4 SHS § 22 lg 4, mis sätestab et, teenust vahetult osutaval hooldustöötajal peab olema täidetud

üks järgmistest ettevalmistusnõuetest:

1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud

kutseõppe tasemeõppe õppekava;

2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud

täienduskoolituse õppekava;

3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse

Oru Hooldekodus tegi isikuhooldustoiminguid (peseb oma toakaaslasi) ka teenusesaaja N. K.,

kellel SKA andmetel ei ole nõuetekohast ettevalmistust.

2.5 SoMm nr 36 § 2 lg 5 p, mille järgi tuleb teenusesaajat abistada ja juhendada pesemisel,

sealhulgas üle keha pesemisel vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas.

Teenusesaaja üldpesu ja küüntelõikuse lehel on näha, et inimene on üldpesus käinud käesoleval

aastal peale määruse jõustumist 01.07.2023 09.07, 20.07 (vahe 11 päeva), 03.08 (vahe 13

päeva), 11.08 (vahe 8 päeva), 28.08 (vahe 17 päeva), 10.09 (vahe 13 päeva) ja 20.09 (vahe 10

päeva). Teine teenusesaaja (K.K) on pesemas käinud juulis kahel korral (06.07 ja 26.07) ja

augustis kahel korral (07.08 ja 16.08) ning septembris ühel korral (06.09).

3

III JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE

3.1 Üldandmed

Hooldekodule on 30.12.2019 väljastatud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse

osutamiseks tegevusluba nr SÜH00145 maksimaalselt 40le kliendile tegevuskohas Räägu,

Linnamäe küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa. Järelevalvetoimingute alguses oli

majandustegevuse registrisse (MTR) kantud kokku 6 hooldus-ja 3 abihooldustöötajat.

Hooldekodu asub Linnamäe külas, looduskaunis kohas, endises mõisahoones. Hooldekodu on

hiljuti renoveeritud: selle käigus lõhuti välja majas asunud vanad ning remont vajavad ahjud ning

paigaldati uus küttesüsteem. Hooldekodu asub kahel korrusel: teisel korrusel on peamiselt

iseseisvalt liikuvad teenusesaajad ning esimesel korrusel on rohkem liikumisraskustega

inimesed. Kahe korruse vahel liikumiseks on paigaldatud majja lift. 29.09.2023 seisuga viibis

üldhooldusteenusel 39 inimest.

3.2 SHS ja SoMm nr 36 sätestatud nõuete täitmine

3.2.1 Hooldusplaan

Paikvaatluse ajal toimunud vestluses Hooldekodu juhatajaga selgus, et enne hooldusreformi

jõustumist 01.07.2023 võttis juhataja initsiatiivi ja hindas kõik nende majas teenusel olevate

inimeste abivajaduse uuesti ära. Selle hindamise tulemused kanti exceli tabelisse ning nimetati

hooldusplaaniks. Hindamisel osalesid juhataja sõnul tema ise, hooldusjuht, (teenusesaaja)

hooldustöötaja ja meditsiini õde.

Vestlustest teenusesaajatega ja nende lähedastega selgus, et nad ei ole teadlikud sellest, mis on

hooldusplaan või teenuseosutaja kohustusest hooldusplaani koostada. Samuti ei ole nad enda

väitel hooldusplaanide koostamises (teadlikult) osalenud.

Kuigi juhataja kinnitas vestluses, et teenusesaaja lähedased (rahastajad) täidavad enne inimese

teenusele tulemist ära eelankeedi, mille andmeid kasutatakse teenusesaajale teenuse

osutamisel, ei ole neid hooldusplaani koostamisel kaasatud. Peale lähedaste rahastavad

üldhooldusteenust ka kohalikud omavalitsused (KOV). Kaks KOVi viiest (kelle inimesed

Hooldekodus teenusel on) kinnitasid SKAle, et on olnud kaasatud teenusesaajate

hooldusplaanide koostamisse.

Järelevalve käigus analüüsitud M. H ja V. P-J. hooldusplaanides ei ole püstitatud eesmärki, E. K

ja E. L hooldusplaanides on püstitatud eesmärk äärmiselt üldine („hoida stabiilsena), samuti V. K

hooldusplaanis („hoida stabiilsena ja liikuvuses“). Üheski hooldusplaanis ei ole kirjas eesmärgi

saavutamiseks vajalikke tegevusi, samuti ole teenusosutaja hinnangut tegevuste elluviimise

kohta.

SKA selgitab, et kuigi üldhooldusteenusele tulevad reeglina kehva tervisliku olukorraga inimesed,

kelle taastumine ei pruugi olla võimalik, saab ka neile eesmärke seda. Enamasti on võimalik

säilitada nende tegevusvõimet mingis valdkonnas: nt iseseisvalt söömine ja/või joomine (ka kahvli

või lusika käes hoidmine), tualetis käimine, iseseisvalt või hooldaja abiga enda voodis keeramine,

minimaalsed hügieenitoimingud (nt näo pesemine) vms. Selliste eesmärkide püstitamine ja

saavutamine aitab teenusesaajal olla kauem iseseisvam, hoida nende inimväärikust ja üldist

paremat enesetunnet. Samuti aitab iseseisvam teenusesaaja hoida ka hooldustöötaja

töökoormust madalamal.

4

3.2.2 Hooldus- ja abihooldustöötajate töö aeg

Hooldekodu juhataja selgitas vestluses, et päevasel ajal on majas 3 töötajat: vanemhooldaja

(esmaspäevast reedeni), hooldaja, kelle vahetus kestab 24 tundi ja hooldaja, kelle vahetus kestab

12 tundi. Öösel on majas üks hooldaja.

Hooldekodu juhatajal paluti analüüsiks saata 2023. aasta augusti, septembri ja oktoobri

töögraafikud. Töögraafikutest selgus, et

 Abihooldustöötaja J. I viibis tööl 24-tunnises vahetuses osaliselt üksinda käesoleva aasta

augustis 08., 19., ja 28. kuupäeval; käesoleva aasta septembris 02., 12., 19., 20, 26., ja

28. kuupäeval; oktoobris 28. kuupäeval.

 Abihooldustöötaja P.R viibis tööl 24-tunnises vahetuses osaliselt üksinda käesoleva aasta

augustis 04., ja 13. kuupäeval; septembris 06., 09., 17., ja 22.kuupäeval; oktoobris 06.,

10., 14., 22., 25., ja 29. kuupäeval.

 Abihooldustöötaja A. J viibis 24-tunnises vahetuses osaliselt üksinda tööl käesoleva aasta

18. augustil.

3.2.3 Teenusesaaja privaatsus

Paikvaatlusel selgus, et Hooldekodus ei ole aktiivselt kasutusel privaatsuse tagamiseks sirmid

vms vahendid. Seega tubades, kus elab mitu teenusesaajat koos, ei ole tagatud

isikuhooldustoimingute ajal privaatsus. Sirmid on küll olemas, nii esimesel kui teisel korrusel, kuid

aktiivselt neid ei kasutata. Seda kinnitasid vestlused nii töötajate kui teenusesaajatega. Ka

lähedased tõid oma vestlustes välja, et privaatsust Hooldekodus ei ole.

Oru hooldekodusse sisenedes, jääb esimese korruse vasakusse tiiba üks läbikäidav tuba. Toas

elab kaks voodikeskset meesterahvast. Nende toast vasakule poole liikudes jääb meditsiiniõe

töötuba ja töötajate WC ning paremale poole liikudes saab järgmisse tuppa, kus elavad kolm

liikuvat meesterahvast. Nimetatud läbikäidava toa uks on pidevalt lahti ning elanikel ei ole võimalik

seda sulgeda. Samuti ei ole nende privaatsuse tagamiseks võimalik ette tõmmata sirmi, kardinaid

vms vahendit.

Kui teenusesaajale tulevad külalised, siis enamasti suheldakse teenusesaaja toas (ka siis kui on

mitmekesi ühes toas), kuigi võimalus on kasutada ka 1. korruse verandat. Suvel kasutatakse palju

võimalust olla aias.

3.2.4 Suhtlemine teenusesaajate lähedastega

Hooldekodu juhataja on suhtlemise lähedastega suures osas võtnud enda ülesandeks ning

hooldajad suhtlevad lähedastega siis, kui nad tulevad Hooldekodusse kedagi külastama või

helistavad informatsiooni saamiseks. Juhataja suhtleb lähedastega põhjalikult juba enne seda,

kui inimene teenusele tuleb: lähedastel tuleb täita ära eelankeet inimese kohta info saamiseks

ning juhataja nõustab neid seoses hooldusreformist tulenevate muudatustega. Samuti saavad

lähedased soovi korral juhatajale helistada, kui neil on kaebusi teenusekvaliteedi osas või muid

teenusega seotud murekohti.

Teenusesaaja ägedast terviserikkest (mis vajab haiglaravi) või surmast, teavitab lähedast

vanemhooldaja või juhataja.

5

3.2.5 Isikuhooldustoimingud

Hooldekodus tehakse toit valmis koha peal. On olemas suur söögisaal, kuhu tuleb ise sööma ca

19 inimest, ülejäänutele viiakse toit tuppa. Ühte inimest peab toitma. Diabeetikutele eraldi

menüüd ei ole, aga seinal on märkmed inimeste toitumiseelistuste ja vajaduste kohta (nt

laktoositalumatus, kes joob piima asemel keefirit, kes ei söö piimasuppi vms). Kokal on ka teada,

kelle toit tuleb purustada, kes vajab püreestatud toitu.

Jootmisegraafikuid Hooldekodus ei peeta, kuid on hooldaja tööülesanne jälgida, et inimese

joogitass oleks pidevalt täis ja talle kättesaadav.

Isikuhooldustoimingute tegemiseks on olemas abivahendeid: libilinad, pesutoolid, ratastoolid, lift.

Tõstukit Hooldekodul ei ole ja töötajate sõnul puudub selleks ka vajadus, kuna on ainult üks

raskem teenusesaaja.

Järelevalve paikvaatlusel tuvastati hooldajate toa seinastendil olnud pesemisgraafikust, et üks

majas elav inimene N. K ülesandeks on pesta oma toakaaslasi. Vestluses juhiga selgus, et N. K

peseb hooldaja juhendamisel oma toakaaslasi, kuna toakaaslasel A.-l on psüühikahäire, mistõttu

ta ei lase endale hooldajaid ligi. Ainukene, kellel õnnestub füüsiliselt A-d pesta, on N. K. Juhataja

kinnitas, et muudavad seda praktikat ning leiavad teise võimaluse A. pesemiseks.

Vestluses juhatajaga selgus, et isikuhooldustoimikuid Hooldekodus kaardistatakse ja üldpesu

toimub iga 10 päeva tagant (kontrollib vanemhooldaja). Juhataja oli teadlik, et määruse nõue on

vähemalt 7 päeva tagant ning kinnitas, et viivad üldpesu sageduse määrusega kooskõlla.

Voodikesksete elanike puhul toimub iga õhtune tualett, kus puhastatakse need kehapiirkonnad,

mis võivad higistamise tõttu minna hauduma ning põhjustada naha seisukorra halvenemist.

Paikvaatlusel tutvuti teenusesaajate isikutoimikutega, kus muuhulgas on märgitud nende üldpesu

ja küünte lõikamine. Lehtedelt selgus, et üks teenusesaaja (L.P) on üldpesus käinud käesoleval

aastal peale määruse jõustumist 01.07.2023 09.07, 20.07 (vahe 11 päeva), 03.08 (vahe 13

päeva), 11.08 (vahe 8 päeva), 28.08 (vahe 17 päeva), 10.09 (vahe 13 päeva) ja 20.09 (vahe 10

päeva). Teine teenusesaaja (K.K) on pesemas käinud juulis kahel korral (06.07 ja 26.07) ja

augustis kahel korral (07.08 ja 16.08) ning septembris ühel korral (06.09). Kolmas teenusesaaja

(A. P), kelle isikutoimikuga tutvuti, oli üldpesus käesoleva aasta juuli, augusti ja septembri kuus

käinud iga 2-3 päeva tagant. See näitab, et teenusesaajate pesemas käimise võimalused on

erinevad, mis on tervitatava isikukeskne lähenemine, kuid vastavalt määruse nõuetele peab

inimese üldpesu toimuma vähemalt 7 päevase intervalliga.

Mähkmete vahetamine toimub kolm korda päevas, vajaduse korral vahetatakse ka tihedamini.

3.2.6 Terviseseisundiga seotud toimingud

Hooldekodus töötab 0,5 koormusega õde. Õde käib kaks korda nädalas ning teeb meditsiinilised

toimingud ise (nt sidumised).Samuti on õe ülesanne on hoida teenusesaajate raviskeemid

päevakohastena, tellida ravimeid ning jagada ravimid nädala peale ära. Hooldajad saavad siis

iga inimese karbist, vastavalt õe poolt jagatule, elanikele rohud anda. Pigem on juhataja sõnul

mure lähedastega, kes toovad oma inimesele käsimüügi ravimeid ning seda õega eelnevalt kokku

leppimata. Käsimüügiravimid aga võivad arsti poole välja kirjutatud ravimitega koostoimes

põhjustada inimese terviseseisundi halvenemist.

Juhul, kui teenusesaajal on tekkinud lamatis, oskavad hooldajad selle ära tunda ning annavad

sellest teada õele. Tema vaatab tekkinud nahakahjustuse üle ning annab hooldajatele juhised,

6

kuidas edasi käituda. Lamatiste ennetamiseks keeramise lehti ei ole, kuid on vaikiv kokkulepe, et

voodikeskseid teenusesaajaid pööratakse kahe tunni järel päevasel ajal ja iga kolme tunni järel

öisel ajal.

Teenusesaaja terviseseisundi muutumisel, võtab õde ühendust konsultatsiooniks perearstiga,

vajadusel paneb eriarsti vastuvõtuks aja. Saadud aeg märgitakse hooldajate tuppa tahvlile.

Teenusesaajaga eriarstile läheb kas lähedane või vanemhooldaja.

3.2.7 Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud

Vestlusest Hooldekodu juhatajaga selgus, et tal ei ole õnnestunud leida Orule töötajat, kes pakuks

teenusesaajatele mõtestatud vaba aja või aktiviseerivaid tegevusi. Vestluse toimumise ajal oli see

vanemhooldaja ülesanne, seda kinnitasid ka vestlused hooldustöötajatega.

Vestlusest vanemhooldajaga selgus, et hooldajad tegelevad inimeste vaba aja sisustamisega.

Töötajate saavad sõnul teenusesaajad on päevi sisustada teleka vaatamisega, raadio

kuulamisega, teineteisega vestlemisega. Juhataja ja vanemhooldaja lisavad, et värvitakse pilte,

mängitakse kabet ja doominot, ilusa ilmaga käiakse õues. Lisaks käivad majas ka esinejad: nt

külakapell, naine akordioniga, kohalik lasteaed või käivad külas Haapsalu Kutsehariduskeskuse

õpilased.

Teenusesaajad ei osanud vaba aja mõtesttud tegevusi nimetada, pigem räägiti televiisori

vaatamisest, lugemisest ja ristsõnade lahendamisest. Samuti mainiti, et kontserte käiakse

andmas. Ka teenusesaajate lähedased tõid välja, et üldiselt ollaks teenusega rahul, kuid tegevusi

teenusesaajatele on vähe ning hooldajatel ei ole võimalik oma töökoormuse juures elanikega

niisama suhelda.

3.3 Majandustegevusnõuete täitmine

SKA algatas Hooldekodu üle järelevalve 13.09.2023, kui esmakordselt kontrolliti Hooldekodu

töötajate andmeid majandustegevuse registrist ning nende vastavust tööregistrile. Võrdlusest

selgus, et MTRi on kantud abihooldajana A. J, kellega Hooldekodul puudus kehtiv töösuhe.

Järelevalve paikvaatlusel paluti juhatajal saata SKAle töötajate nimekiri, milles oli hooldajana

töötavaks märgitud K. S, kelle andmeid aga ei ole kantud MTRi.

SKA juhib tähelepanu, et kõikidest hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest

tuleb SKAd majandustegevusregistri kaudu teavitada viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja

abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline,

et nende kõikide puhul on nõuded täidetud.

IV Tähelepanekud ja soovitused

4.1. Oru Hooldekodus on Lääne-Nigula valla kodulehekülje andmetel hoolduskoha

kohamaksumus 1000€ kuus ja põetuskoha maksumus 1075€ kuus, sellest hoolduspersonali kulu

ühe teenusesaaja kohta on 575€ kuus. Rahandusministeeriumi poolt käesoleva aasta juunis

koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel peaks Oru Hooldekodus

hoolduspersonali kulu ühe teenusesaaja kohta kuus olema 509 €. Kalkulaatoris on hooldus- ja

7

abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja

abihooldustöötajate töötasud.

4.2 Soovitame paremini läbi mõelda teenusesaajate jõukohase ja mõtestatud tegevuste

läbiviimised. Järelevalves läbiviidud vestlustest jäi mulje, nagu ei oleks see Hooldekodus päris

kindel, kelle ülesanne see on ning mida tegema peaks. Soovitame mõelda just rohkem

aktiviseerivate tegevuste võimaldamisele, et hoida teenusesaajate füüsilist tegevusvõimet ning

vaimset taset.

4.3 Vestlustest juhatajaga oli näha, kuivõrd tähtsaks peab ta hooldajate haridust ja

täiendkoolitustel osalemist. Juhataja leiab vajadusel võimaluse, kuidas töötaja saaks vajaliku

täiendkoolituse läbida ning julgustab neid juurde õppima.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vallsalu järelevalve juhtivspetsialist