Tee ehitusloa andmine riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Riigitee

41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-

12,9 asuvale lõigule kergliiklustee

ehituseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/24/341

Tee ehitusloa andmise kuupäev 02.05.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehituseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00–7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00–7.00.

3. Registreerida veekeskkonnariskiga tegevus (Võibla kraavil truubi vahetamisel) enne projektiga ettenähtud truubi vahetamise (tööde maht veekeskkonnas < 100 m3) realiseerimist. Keskkonnaametile esitada taotlus vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist.

4. Ehitustööd teostada madalvee perioodil, et oleks tagatud kergliiklustee süvendi kaevamine

kuivades oludes. Valingvihmade korral tööd peatada ja vältida pinnaste valgumist kraavidesse, töötsoonist välja poole, sh lammialale. Oodata valingvihma lõppemist ja veetaseme langust töötsoonis. Ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Lammialal masinate parkimine, tankimine, hooldus jms on keelatud. Lubatud on ainult ehitustegevus piiratud alal, töötsoonis.

5. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse jms hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

2

parkimiskohad rajada lammialast kaugemale, põhiprojektis väljatoodud mahasõidust PK 3+15 Kärkna poole.

6. Tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste

käitlemisnõuetest. Masinaid pesta selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades. Kütuste ja õlide käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt saepuru) olemasolu.

7. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, mida tööde ajal kasutatakse. Jäätmed,

mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt kooritud pinnas), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Teetruupide rajamisel (sh truupide väljavoolu ühendamine olemasolevate kraavidega) väljakaevatud pinnast kohapeale mitte ladustada, vaid viia pinnas selleks ettenähtud ladustuskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

8. Ehituse käigus väljakaevatav tee-ehituseks sobilik materjal tuleb ära kasutada objekti

piires. See tähendab, et kui teesüvendi väljakaevamisel saadav pinnas (materjal) vastab tee muldkehale esitatud nõuetele, tuleb see ära kasutada objekti piires uue muldkeha (muldkeha laiendi) täitmisel. Väljakaevatav kasvumuld ära kasutada haljastuse taastamise protsessis. Pärast tööde teostust peab piirkond jääma korrastatud (sh raiejäätmed koristatud).

9. Üldise raierahu printsiibi järgimiseks võimalusel raietöid mitte teostada lindude pesitsusperioodil (mai kuust kuni augusti kuu lõpuni).

10. Kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

11. Vibratsiooni leevendamiseks tundlikumates piirkondades (pärandkultuuriobjekt Reinu maaüksus (79401:003:0005)) piirata vibrorullide kasutamist ning kasutada raskeid staatilisi rulle (tihendades pinnast tehnovõrkude piirkonnas). Selleks, et saavutada nõutud tihendustegur, tuleb rajada muldkeha (muldkeha laiendus) õhemate kihtidena.

12. Selleks, et suurõnnetust ei tekiks, tuleb projekt ja hilisem ehitustegevus teostada vastavalt AS Eesti Raudtee ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet poolt väljastatud nõuetele, ettekirjutustele, heale ehitustavale, sh ehitusmaterjalide ladustamise nõuetele raudtee kaitsevööndi piirkonnas. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km

12,23-12,9 asuva lõigu kergliiklustee 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Toner-Projekt

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10737693

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Veere tee 5, Külitse 61702 Tartumaa

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon + 372 51 32 106

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

3

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9

asuvale lõigule kergliiklustee ehitusprojekti

koostamine

2.7 Tee ehitusprojekti number 02/2023

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

12.10.2023 nr 6-

2/23/20067-2 (DHS-s 8-

1/22-150/20920-3)

Olete esitanud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks kirja riigitee 41 Kärevere–Kärkna km 12,1- 12,9 asuvale

lõigule kergliiklustee ehituseks ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata

jätmise eelnõu ning selle aluseks oleva eelhinnangu (koostaja Alkranel OÜ) ja ehitusprojekti. Tööde asukoht on

Tartu maakonnas Tartu vallas Võibla ja Kärkna külades.

Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel projektialale ega selle vahetule mõjualale ei jää kaitstavaid

loodusobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Lähimaks registreeritud objektiks on II kaitsekategooria liigi

veelendlane (Myotis daubentonii) leiukoht (EELIS kood KLO9104472) mis jääb projektialast ca 50 m kaugusele

Amme jõe piirkonda. Projekti mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimaks on Kärevere linnu- ja

loodusala (RAH0000633, RAH0000626), mis jääb ca 2,5 km kaugusele. Arvestades kavandatava tegevuse

iseloomu ei kaasne eeldatavalt ebasoodsat mõju.

Eelhinnangus ja ehitusloa eelnõus on arvestatud keskkonnamõju vältimise ja vähendamise meetmetega.

Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud ja märkused projekti ja eelhinnangu kohta.

Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei ole

keskkonnamõju hindamine antud projekti puhul vajalik, kui arvestatakse eelhinnangus ja ehitusloas välja toodud

tingimustega.

Põhjendus:

Transpordiamet võtab teadmiseks Keskkonnaameti seisukoha

KMH algatamata jätmise küsimuses.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt heakskiidetuks.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet 05.10.2023

nr 6.2-2/43124

(DHS-s 8-1/22-150/20920-

2)

Transpordiamet esitas 03.10.2023 kirjaga nr 8-1/22-150/20920-1 ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse

kooskõlastada riigitee 41 Kärevere–Kärkna km 12,1-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehitusloa ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Taotlusele on lisatud Riigitee 41 Kärevere–Kärkna km 12,1-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee tee ehitusloa

eelnõu, Riigitee 41 Kärevere–Kärkna km 12,1-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee tee ehitusloa andmise ja KMH

algatamata jätmise korralduse eelnõu ja Riigitee 41 Kärevere–Kärkna km 12,1-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee

KMH eelhinnang.

Projekteeritud kergliiklustee ristub 41 Kärevere-Kärkna tee (katastritunnus 79401:003:0041) maaüksusel

maaparandussüsteemi ehitise Hundi (maaparandussüsteemi/ ehitise kood 2104090020010/002) eesvooluga

(maanteetruup).

Põllumajandus- ja Toiduamet on varasemalt tutvunud Toner-Projekt OÜ koostatud projektiga (töö nr 02/2023) ja

nõustunud esitatud projektlahendusega (Põllumajandus- ja Toiduameti 12.07.2023. a kiri nr 6.2-2/31967).

Samuti nõustub Põllumajandis- ja Toiduamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.

Maaparandusseaduse § 48 lõike 3 ja 10 ning maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja

Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21 alusel ja lähtudes Transpordiameti (reg kood 70001490) 03.10.2023. a

esitatud kooskõlastuse taotlusest (Transpordiameti kiri nr 8-1/22-150/20920-1; registreeritud Põllumajandus- ja

Toiduameti dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-2/43102, teenus nr 2326244) otsustan:

kooskõlastada Tartu vallas Võibla külas riigitee 41 Kärevere–Kärkna km 12,1-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee

ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja ehitusloa alusel maaparandussüsteemi

ehitise Hundi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104090020010/002) eesvoolul paikneva truubi asendamine.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu Põllumajandus- ja Toiduameti poolt

heakskiidetuks.

3 Tarbijakaitse ja Tehnilise

järelevalve amet

13.10.2023 nr 16-12/22-

Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 03.10.2023 kirja nr

8-1/22-150/20920-1, millega soovisite kooskõlastust riigitee 41 Kärevere–Kärkna km 12,1-12,9 asuvale lõigule

kergliiklustee tee ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

17428-005 (DHS-s 8-1/22-

150/20920-4)

Projekti eesmärgiks on liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa

määramine.

TTJA tutvus asjakohaste materjalidega ning kooskõlastab ehitusloa eelnõu järgmistel tingimustel:

Projekti jooniste kohaselt ületab perspektiivne kergliiklustee raudteed. Ehitusseadustiku alusel on sel juhul

tegemist raudteeülekäigukohaga ehk raudteerajatisega. Sellest tulenevalt palume TTJAle esitada

raudteeülekäigukoha projekteerimistingimuste taotlus.

Vastavalt EhS §73-le tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA). Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne

tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan.

Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr

71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega

risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks

võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise

ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee

kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

Tulenevalt vajadusest täpsustada ja korrigeerida kergliiklustee

lahendust lõigus km 12,1-12,23 (raudtee ületus) antakse

ehitusluba osaliselt.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu lõigule km 12,23-12,9 heakskiidetuks.

3 AS Eesti Raudtee

03.10.2023 nr 8-1/22-

150/20920-1 (DHS-s 8-

1/22-150/20920-5)

Aktsiaselts Eesti Raudtee kooskõlastab ehitusloa eelnõu „Riigitee 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 asuvale

lõigule kergliiklustee ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise“ järgmistel tingimustel:

1. Arvestada aktsiaseltsi Eesti Raudtee 28.08.2023 allkirjastatud kirja nr 13-8/5186-8

tingimustega.

2. Raudteeülekäigukoha ehitamiseks taotleda ehitusluba Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametilt (EhS §89).

Väljavõte kirjast 13-8/5186-8:

Aktsiaselts Eesti Raudtee kooskõlastab korrigeeritud põhiprojekti töö nr 02/2023 „Riigitee 41 Kärevere-

Kärkna km 12,1-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehitusprojekti koostamine“ (OÜ TONER-PROJEKT)

järgmistel tingimustel:

1. Tööd raudtee kaitsevööndis teostada vastavalt ehitusseadustiku § 73 „Raudtee kaitsevöönd“ sätestatule.

2. Enne ehitusloa taotlust raudteeülekäigukoha ehitamiseks (annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet vastavalt ehitusseadustik §89) tuleb projekti korrigeerida vastavalt 14.08.2023 jõustunud raudtee

tehnokasutuseeskirja lisale 4:

• seletuskirja lisada raudteeülekäigukohta ületavate liiklejate arv;

• punktile 11.3.1 ja 11.4, lisada kontrastriba;

• punktile 11.3.4 korrigeerida taktiilsed hoiatused ja nende asukoht;

• näidata perspektiivse automaatse foorisignalisatsiooni asukoht.

3. Kõik raudteemaal teostatavad tööd tuleb teostada aktsiaselts Eesti Raudtee poolt väljastatud tööloa alusel.

Tööluba tuleb taotleda vastavalt aktsiaselts Eesti Raudtee juhatuse otsusele nr 622/10.2 „AS Eesti

Raudtee raudteemaal tööde teostamiseks ja tööloa taotlemise ja väljastamise kord“ (kord ja tööloa

taotlusvorm vt www.evr.ee > Ärikliendile > Eeskirjad ja tasud). Töödega tohib alustada alles pärast

tööloa väljastamist.

4. Tööd raudtee ehitusgabariidis, ja selle läheduses tuleb teostada raudtee teemehaaniku tase 4 või tase 5

kutsekvalifikatsiooni omava vastutava tööjuhi juuresolekul, kes määrab vajadusel tingimused

rongiliikluse ajutiseks piiramiseks.

5. Tööloa taotlus tuleb esitada e-posti aadressile [email protected] ning sellega koos järgmised andmed:

• ajagraafik, töötamisel raudtee ehitusgabariidis, milles eraldi näidatud rongiliikluse katkestuste arv ja

kestus. Arvestada alates 15.04.2019 kehtiva „AS Eesti Raudtee taristul akende taotlemise, tellimise ja

eraldamise kord“ (vt www.evr.ee > Ärikliendile > Eeskirjad ja tasud).

• ehitusluba raudteeülekäigukoha ehitamiseks või selle andmed;

Põhjendus:

Tulenevalt vajadusest täpsustada ja korrigeerida kergliiklustee

lahendust lõigus km 12,1-12,23 (raudtee ületus) antakse

ehitusluba osaliselt.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu lõigule km 12,23-12,9 heakskiidetuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

• ehitusluba kergliiklustee ehitamiseks või selle andmed;

• isikliku kasutusõiguse leping(ud) või selle andmed;

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba kaeve- ja ehitustöödeks raudtee kaitsevööndis, mille

taotlemiseks tuleb vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata taotlus e-posti aadressile [email protected] koos

selle kirja, projekti seletuskirja ja asendiplaaniga;

• tööde teostamise kirjeldus (seletuskiri) ja plaan raudteemaa ulatuses, millel esitada:

planeeritavad rongide liikumiskiiruse piirangud (piirangu suurus ja periood);

raudtee ehitusgabariiti ulatuva töötsooniga mehhanismide loetelu, paiknemine ja töötsoonid;

töö- ja keskkonnaohutusalased meetmed tööde teostamise ajaks (nt ajutise piirdeaia paiknemine);

materjalide ladustamise koht raudteemaal;

tegevuskava juhuks, kui tööde käigus toimub raudtee muldkeha konstruktsiooni varing või

pealisehitise deformatsioon (sh materjalide, tehnika olemasolu).

6. Raudteemaale rajatava raudteeülekäigukoha kasutamine on lubatud pärast Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti poolt raudteeülekäigukoha (raudteerajatis) kasutusloa andmist (ehitusseadustik §90)

ning raudteerajatise registreerimist raudteeliiklusregistris (raudteeseadus §138, §139 lg 2). Kasutusluba

tuleb taotleda omanikul, tellijal või tööde teostajal, registrikanne tuleb teha raudteeülekäigukoha

omanikul. Kuni raudteeülekäigukohale kasutusloa väljastamiseni ja registreerimiseni

raudteeliiklusregistris tööde teostaja ehitustegevuse eest vastutajana peab paigaldama vandaalikindlad

ajutised piirded kõrvaliste isikute juurdepääsu takistamiseks raudteeülekäigukohale.

7. Tööde teostamisel arvestada tingimustega:

7.1. aktsiaselts Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti (EVA) poolt:

• Vähemalt kaks tööpäeva enne tööde algust kutsuda kohale EVA esindaja tel 5300 2904 (Lõuna

elektrivõrgu piirkonna meister).

• Kaevetööde puhul ja kaablitega ristumisel täpsustada kaablite asukoht; kaablite täpne asukoht ja

sügavus määrata šurfimise teel elektrivõrkude esindaja juuresolekul.

• Tööde teostamise tehnoloogias arvestada pingestatud 10 kV õhuliini lähedusega.

• Mehhanismide lähenemine pingestatud elektriliini osadele lähemale kui 3 meetrit on keelatud.

• Mehhanismide kasutamine kaevetöödel lähemal kui 2 meetrit kaablitrassidest on keelatud.

• Maakaablite kaitsevööndis kaevata käsitsi.

• 10 kV õhuliini kaitsevööndis on keelatud sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus

maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri.

• Ehitustööde käigus tagada olemasolevate EVA kommunikatsioonide säilivus.

• Elektriliinide rikkumisest teavitada koheselt võrgujuhtijat (tel 615 8715, 615 8728) ja tagada

võimalikult kiiresti taastamine.

7.2. aktsiaselts Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) poolt:

• Vähemalt 2 tööpäeva enne tööde algust kutsuda kohale TTA esindaja tel 615 8632 (sidedispetšer)

kommunikatsioonide täpse asukoha ja sügavuse määramiseks.

• Tööde teostamisel tagada siderajatiste/kaablite säilivus. Olemasolevate side- ja turvangupaigaldiste

vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbruses ehitustegevuse tõttu, näha ette side- ja

turvangupaigaldiste kaitsmise meetmed. Kooskõlastada kaitsemeetmed TTA esindajaga kohapeal.

• Valgustuse elektrikaablid paigaldada TTA kommunikatsioonide alla kaitsetorusse, ristumiskohtades

TTA kaablitega kaevetööd teostada meie esindaja juuresolekul.

• Raske ehitustehnika kasutamine ja ehitusmaterjalide ladustamine TTA kommunikatsioonide

kaitsevööndis ilma täiendava kaitseta on keelatud.

• Sideliinide rikkumisest teavitada koheselt sidedispetšerit (tel 615 8632) ja tagada võimalikult kiiresti

taastamine. Sideehitise kaitsevööndis tegutsemise tagajärjel tekkivate TTA liinide rikete korral tuleb

töövõtjal tasuda liinide taastamise eest vastavalt taastamisele kulunud ajale ning materjalidele.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

8. Raudteemaale planeeritud rajatiste ehitamiseks tuleb rajatiste tulevasel omanikul sõlmida isikliku

kasutusõiguse seadmise notariaalne leping. Aktsiaseltsi Eesti Raudtee omandis olev Hoonestusõigus

koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt aktsiaseltsi Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega

nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele. Isikliku kasutusõiguse seadmise leping tuleb sõlmida enne tööloa

taotluse esitamist.

9. Enne tööde lõpetamist peab aktsiaseltsi Eesti Raudtee territoorium olema korrastatud. Vähemalt 3

tööpäeva enne töödega lõpetamist teavitada e-posti aadressile [email protected]. Enne raudteeülekäigukoha

ehitustööde lõpetamist kutsuda kohale aktsiaseltsi Eesti Raudtee esindaja Vitali Hodorkin, e-posti

[email protected], tel 5886 5725.

10. Tööde tellija peab arvestama, et raudteerajatise ehitustööde omanikujärelevalve teostaja peab omama

järgmist kutsekvalifikatsiooni:

• raudteeinsener tase 6;

• diplomeeritud raudteeinsener tase 7;

• volitatud raudteeinsener tase 8.

11. Ühe kuu jooksul peale tööde lõppu tuleb esitada täitedokumentatsioon e-posti aadressile [email protected].

Kui selgub, et rajatis teostusjoonisel ei paikne projekteeritud asukohas (kooskõlastatud projekt), on

õigustatud isik kohustatud oma kuludega raudtee rajatise ümber paigutama aktsiaseltsi Eesti Raudtee

poolt kooskõlastatud asukohta.

12. Kooskõlastus kehtib (kuni aktsiaseltsi Eesti Raudtee tööloa väljastamiseks) üks (1) aasta.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tartu Vallavalitsus -

Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 P.G.

79401:003:0005

1. Ehitus perioodil (tee ääres olevate puude eemaldamise ajast alates) tuleks tagada

elamu alal (kraavist kuni noorte mändide alguseni) privaatsus ja ohutus ajautise

piirdeaja näol, st ajutine piirdeaed, mis eraldaks ehitusala elamualast.

2.Hoovi sõit ( st. mahasõit mis likvideeritakse) peaks olema tagatud ajani, mil valmib

kraavipoolne mahasõit koos parkimisalaga.

3. Joonised, mis on Teil aadressil https://pilv.mkm.ee/s/MovbSH73NjJ30lr ei vasta

sellele mille mina olen allkirjastanud 03.09.2023. Olen seda varasemalt ka maininud

Kaarel Kainele.

4. Samuti ei leia infot, et ehitaja vaatab kraavi üle kuni jõeni ja eemaldab setted.

Põhjendus:

3. Pilvelingil on projekteerija poolt saadetud viimane versioon projektist. 03.09.2023 joonisel

on erinevus projekteeritud munakivikindlustuse pikkuse osas.

Otsus:

1. Maaomaniku ettepanekuga mitte arvestada, kuna ajutine piirdeaed takistaks oluliselt ehitust.

2. Arvestada maaomaniku ettepanekutega.

3. Ehitusel kontakteeruda maaomanikuga ning täpsustada üle lahendus.

4. Truubi ehitusel näha ette Võibla kraavi puhastamine kohtades, mis takistavad vee voolamist.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Annuse 79401:002:0415

Ammeluha 79601:001:0262

Ammeluha puhkeala 79601:001:0006

Klaose 79401:003:0126

Tamme 79401:003:0098

Kase 79401:003:0099

Männi 79401:003:0100

Uue-Andrete 79401:003:0088

Jüri 79401:003:0001

Allika 79401:001:0365

Risttee 79401:001:0379

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

1 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta-

ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Töö tellija: Toner-Projekt OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Litsentseeritud isik: Tanel Esperk

(KMH litsents nr KMH0157)

Tartu 2023

2 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 19.07.2023. a.

 Koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ).

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ).

o Katrina Kaasik (Alkranel OÜ).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga............................................... 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................ 9

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine

....................................................................................................................................................... 13

3.1. Maa ja maakasutus.............................................................................................................. 13

3.2. Märgalad ............................................................................................................................. 14

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ............................................................. 14

3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ...................... 14

3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .................................................... 15

3.6. Maavarade kasutus ............................................................................................................. 15

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .............................. 15

3.8. Maastik (sh pinnavormid) ................................................................................................... 16

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) .............................................................................................. 16

3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ............................... 16

3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ....................................................... 17

3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ..................... 17

Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 18

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 20

4 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Tartu maakonnas Tartu vallas Kärkna ja Võibla külades asuva

riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti tööversioon

(Toner-Projekt OÜ, juuli 2023). Jalgratta- ja jalgtee rajatakse koos raudteeületusega. Jalgratta- ja

jalgtee rajamine toimuks finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalsemaid lahendusi kasutades, mh

lahendatakse põhiprojektiga tehnovõrgud, liikluskorraldusvahendid, haljastus ja valgustus, et

tagada liiklejatele parem liiklusohutus. Projektiga seotakse Kärkna küla, Kärkna raudteejaam ning

riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva äärne jalgratta- ja jalgtee ühtseks tervikuks.

Eelhinnangu tellijaks on Toner-Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile „Riigitee 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 asuvale

lõigule kergliiklustee ehitusprojekti koostamine“, mida teostab Toner-Projekt OÜ.

Eelnevalt nimetatud tööle on eelnenud analoogsed projektid:

1. Riigimaantee nr 41 Kärevere-Kärkna lõik II: Kärkna km 11,402-12,936 remondi tehniline

projekt (töö nr 07.2/2010);

2. Riigimaantee nr 41 Kärevere-Kärkna äärne jalgratta- ja jalgtee lõigus Kärkna raudteejaam-

riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva äärne jalgratta- ja jalgtee (töö nr 11-2015).

Neist esimese projekti koosseisus on Alkranel OÜ poolt 2011. a koostatud keskkonnamõjude

eelhinnang (Riigimaantee 41 Kärevere-Kärkna lõigu km 0,00-5,00 ja 11,4-12,9 remondi tehniline

projekt. Keskkonnamõju eelhinnang). Käesoleva projekti suuremaks muutuseks võrreldes

varasematega on äärekiviga lahendi kasutamine lõigus, kus kergliiklustee on viidud sõidutee serva

ja piiratud kiirust sõiduteel 50 km/h.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige otsustaja (KeHJS § 9) kasutada täiendava töövahendina

eelmainitud teelõigu kavandamisega seonduvates menetlusprotsessides. KMH algatamise

vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt

puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud

praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga,

kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Dokumendi koostamisel lähtutakse muuhulgas juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend

otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Kutsar, 2015; tellija Keskkonnaministeerium) ja

eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu

andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KMH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). Natura 2000 alade

osas on arvesse võetud ka Euroopa Komisjoni 28.09.2021. a dokumenti „Natura 2000 aladega

seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“.

5 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on Tartu maakonnas Tartu vallas Kärkna ja Võibla külades

asuva riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärne jalgratta- ja jalgtee (edaspidi ka kui

kergliiklustee) koos raudteeületusega (vt joonist 1).

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht (kavandatav kergliiklustee märgitud punasega; sinised

katkendjooned tähistavad projektala ümbritsevaid suuremaid kraave ning Amme jõge). Aluskaart: Maa-

amet, 2023.

Hetkel on üks osa kergliiklusteest rajatud Kärkna külla ja teine kergliiklustee riigitee nr 39 Tartu-

Jõgeva äärde, nende kahe kergliiklustee vahel puudub käesoleval ajal ühendus. Puuduva

ühendustee pikkuseks on 766 m. Projekteeritav kergliiklustee algab Kärkna külast, Kärkna

raudteejaama viivalt kergliiklusteelt. Tööde käigus korrastatakse raudteejaama kergliiklustee osa,

mis on ühenduseks Kärkna küla ja projekteeritava kergliiklustee vahel.

Projekti seletuskirjas olevas arvamuste ja kooskõlastuste koondtabelis on oma seisukohtasid

käesoleva KMH eelhinnangu aluseks olevale projektile väljendanud:

 Keskkonnaamet 20.12.2022 kiri nr 6-2/22/24159-2;

 Põllumajandus- ja Toiduamet 14.12.2022 kiri nr 6.2-2/53665;

 AS Eesti Raudtee 22.12.2022 kiri nr 13-8/5186-1;

6 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) 23.12.2022 nr 16-12/22-17428-002;

 Tartu Vallavalitsus 14.12.2022 e-kiri;

 Klaose kinnistu 79401:003:0126;

 Reinu kinnistu 79401:003:0005.

Kavandatava kergliiklustee laiuseks on 3 m, välja arvatud Reinu kinnistu (79401:003:0005) äärne

ala, kus laiuseks on 2,5 m seoses kergliiklustee mahtuvusega sõidutee ja Reinu kinnistu vahele –

vt joonist 2. Kergliiklustee kitsamaks tegemise aluseks on projekti seletuskirjas olev tabel

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“, kus on välja toodud Reinu kinnistu omaniku, Tartu

Vallavalitsuse ja Transpordiameti vahel toimunud koosoleku (28.10.2022) protokoll, mille

otsusest lähtuvalt muudeti kergliiklustee laiust. Oluline on veel antud nõupidamisest välja tuua, et

valgustusmasti kõrguseks fikseeriti 6 m ja valgustuspunkt suunaga kergliiklustee poole.

Kergliiklustee ja kinnistu vahele kavandatud plankaia kõrguseks määrati 2 m ja kinnistu sisse

mineva osa kõrguseks 1,3 m. Hoone keskmise akna asukohal tuleb plankaed asendada läbipaistva

osaga.

Joonis 2. Vaade kavandatava kergliiklustee asukohale riigitee nr 41 ja Reinu kinnistu elamu vahelisel alal.

Foto autor: Alkranel OÜ, 2023.

Lähtuvalt projekti töökoosoleku protokollist nr 2 (26.04.2023), rakendatakse Reinu kinnistu

piirkonnas kiiruspiirangut 50 km/h ning sõidutee ja kergliiklustee vahele rajatakse äärekiviga

lahend. Kinnistu omaniku ettepanekul suletakse liiklusohtlik mahasõit ja korrastatakse (sh

muudetakse ohutumaks) teine mahasõit kinnistule. Tegevuse tulemusel on antud asukohas

normidele vastavad nähtavused nii sõiduteele kui ka rajatavale kergliiklusteele.

7 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kergliiklustee oluliseks osaks on ristumine Tapa-Tartu raudteega. AS Eesti Raudtee on oma

22.12.2022 kirjas nr 13-8/5186-1 Transpordiametile toonud välja järgmist: Raudteeülekäigukoha

asukoha valikul soovitame raudteemaa ulatuses juhinduda aktsiaseltsi Eesti Raudtee poolt 2015.

aastal kooskõlastatud projektlahenduses „Riigimaantee nr 41 Kärevere – Kärkna äärde

kavandatava jalgratta- ja jalgtee. Lõik Kärkna raudteejaam – riigimaantee nr 39 Tartu – Jõgeva“

näidatud kergliiklustee asukohast (OÜ Toner-Projekt, töö nr 11/2015). Lähtudes eelnevast on

raudtee ülekäigukoht jäetud paika varem projekteeritud asukohale.

Põllumajandus- ja Toiduamet on oma 14.12.2022 kirjas nr 6.2-2/53665 Transpordiametile, mis oli

suunatud kergliiklustee projekteerimistingimuste eelnõu tarbeks, välja toonud järgmist:

Kavandatav kergliiklustee ristub 41 Kärevere-Kärkna tee (katastritunnus 79401:003:0041)

maaüksusel maaparandussüsteemi ehitise Hundi (maaparandussüsteemi/ehitise kood

2104090020010/002) eesvooluga (maanteetruup). Maaparandussüsteemi ehitise Hundi

eesvoolule projekteerida vajadusel uus truup samaväärse läbimõõduga ja samale kõrgusele nagu

on olemasolev truup või pikendada olemasolevat truupi. Ehitustööde käigus on kavandatud

teealune truup asendada D=1200 mm terastruubiga ja pikendada see kergliiklustee alla. Muud

alaga seotud maanteealused truubid on kavandatud pikendada kergliiklustee alla ning rajada

täiendavaid kraave väljavoolule juhtimaks truupidest tulevat vett olemasolevatesse kraavidesse.

Kavandatava kergliiklustee rajamisega ei toimu materjalide vette paigaldamist ega nende

eemaldamist veest, kavas on ainult ühe truubi vahetamine (Võibla kraavil (VEE1040914)) ning

teiste puhul truupide pikendamine kergliiklustee alla.

TTJA 23.12.2022. a kirjas nr 16-12/22-17428-002 toodi mh välja, et raudtee kaitsevööndis on

keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. Keskkonnaameti 20.12.2022. a kirjast nr

6-2/22/24159-2 nähtus, et Keskkonnaametil puudusid ettepanekud projekti koostamisele. Klaose

maaüksuse omanik soovis kindlust, et mahasõidud säiliksid. Esitatud tingimusi on ka edasistes

tegevusjärkudes järgitud.

Käesolevaks ajaks on projekteeritava kergliiklustee asendiplaaniline lahend, raudteeületuskoht,

pikiprofiilid, tüüp ja tööristlõiked saanud oma projektlahendi – vt jooniseid 3, 4 ja 5 (lõik kolme

joonisena). Käesoleva projekti suuremaks muutuseks võrreldes varasematega on äärekiviga

lahendi kasutamine lõigus, kus kergliiklustee on viidud sõidutee serva ja piiratud kiirust sõiduteel

50 km/h.

Joonis 3. Vaade projekteeritava kergliiklustee asendiplaanile, Tapa-Tartu raudtee asub joonisel vasakul.

Allikas: väljavõte OÜ Toner-Projekt tööst nr 02/2023.

8 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Joonis 4. Vaade projekteeritava kergliiklustee asendiplaanile. Allikas: väljavõte OÜ Toner-Projekt tööst nr

02/2023.

Joonis 5. Vaade projekteeritava kergliiklustee asendiplaanile. Allikas: väljavõte OÜ Toner-Projekt tööst nr

02/2023.

9 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse peamiselt

EELIS programmi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (11.07.2023. a)) ja Maa-

ameti kaardirakendusi (2023). Töös on lähialana käsitletud kavandatavast jalgratta- ja jalgteest 50

m raadiuses olevat ala, taustinformatsiooni edastamiseks on käsitletud ka laiemat ala.

Käesolevas töös kirjeldatav tegevus jääb Tartu maakonda, Tartu valla (sh ajaloolise Tartu valla)

territooriumile, Kärkna ja Võibla küladesse. Tartu valla andmetel elas 1. juuli 2023. a seisuga

vallas 12 997 elanikku, kelledest ca 2% elas Kärkna külas ning 1% Võibla külas. Kergliiklejate

seisukohast on asjakohane esile tuua, et Amme jõe ja riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna vahel, riigitee

nr 39 lähistel asub Kärkna puhkekoht ehk Ammeluha puhkeala, kus on loodud võimalused vabas

õhus aja veetmiseks (lõkkekoht, grillimisplats, pingid-lauad) – vt joonist 6.

Joonis 6. Vaade Ammeluha puhkealale riigitee nr 39 suunas. Foto autor: Alkranel OÜ, 2023.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja

kõrgematest planeerimisdokumentidest ning arengudokumentidest paikkonna osas.

Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa.

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) järgi asub kavandatava tegevuse ala olemasoleva

tiheasumi alal ning tootmis-, äri- ja logistikaalal, lisaks piirneb kavandatav kergliiklustee rohelise

võrgustiku toimimise tagamiseks vajaliku alaga. Tartu valla üldplaneeringu (ÜP; 2022) alusel

on üheks liikuvuse üldiseks põhimõtteks pöörata enam tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele ehk

jalakäijatele ja jalgratturitele. ÜP-s on välja toodud kergliiklusteede täpsemal ja täiendaval

10 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

planeerimisel mh järgnevat: kergliiklustee täpne paiknemine, valgustus ja ruumivajadus (nt

teepool, täpne algus- ja lõpp-punkt (peab olema loogiline ja vajadustest lähtuv), tee/tänava

ületuskohad, paiknemine maaüksusel vms) ning liigitus määrata liigilt täpsema planeeringu või

projektiga, arvestades sh tee või raudtee omaniku poolt väljastatud tehnilisi tingimusi ning

kehtivaid norme ja regulatsioone. Osaliselt piirneb kavandatav kergliiklustee ÜP-s määratud

rohelise võrgustiku koridoriga. Tartu valla ÜP järgi jääb projektalale ja selle lähipiirkonda

arheoloogiatundlik ala (vt joonist 7). ÜP kohaselt on Muinsuskaitseamet kaardistanud teadaolevad

ja võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus võib kõige tõenäolisemalt olla säilinud jälgi

muinas- ja keskaegsetest asustusüksustest (sh elupaigad, matmispaigad, tööpaigad jne).

Arendustegevuse kavandamisel arheoloogiatundlikel aladel tuleb arheoloogilise kultuurikihi

olemasolu võimalusega arvestada ning leiu puhul tegevustes lähtuda muinsuskaitseseadusest.

Joonis 7. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringust, punasega on tähistatud arheoloogiatundlik ala (vt ka

joonist 9). Allikas: Tartu valla üldplaneering, 2022.

Tartu valla arengukavas 2022-2030 (2022) on välja toodud ühe strateegilise arengusuunana

„Targalt planeeritud Tartu vald“, mille alamarengusuunaks on „ligipääsetav Tartu vald“: Tartu

valla teedevõrgustik ja ühistranspordi süsteem soosivad säästlikke liikumisviise. Lühikeste

vahemaade läbimiseks kasutatakse eelistatavalt jalgsi ja jalgrattaga liikumist, pikemad vahemaad

läbitakse ühistranspordi või autoga. Tartu valla teedevõrgustik on optimaalne, sidudes omavahel

kõik piirkonnakeskused mittetolmavate sõiduteedega, mis on turvalised kasutada ka jalgsi või

jalgrattaga liiklemiseks. Tartu vallas on loodud jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis võimaldab

turvaliselt liikuda oluliste sihtpunktide vahel autoliiklusest eraldi.

Kehtivaid detailplaneeringuid kavandatava tegevuse alal ja selle lähialal ei leidu. Tapa-Tartu

raudtee osas on väljastatud raudteeliini elektrifitseerimise projekteerimistingimused, millega

käesoleva KMH eelhinnangu aluseks olev projekt ka arvestab.

Kavandatava kergliiklustee lähialasse (lähimas punktis) jääb Amme jõgi (VEE1040900). Amme

jõgi on avalikult kasutatav veekogu ning kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate

ühiseesvoolude (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 2104090020000/001) loetellu. Ida-

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) järgi kuulub kavandatava tegevuse lähialal

paiknev Amme jõgi veekogumisse Amme Kaiavere järvest suudmeni, mille koondseisund oli

2019…2021. a andmete järgi hea (2027. a eesmärk seisundit hoida, peamine koormusoht

põllumajandus ehk väetiste kasutamine). Lisaks ühiseesvoolule Amme jõgi, jääb piirkonda ka

maaparandussüsteem Hundi (2104090020010/002), mille eesvool Võibla kraav (VEE1040914;

mitte avalik veekogu) ristub kavandatava kergliiklusteega (vt ka ptk 1). Võibla kraavi

veemajanduskavas eraldi käsitletud ei ole.

11 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Projekteeritav kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee) läbib mitmeid piirangu- ja kaitsevööndeid:

1. teekaitsevöönd – 30 m äärmise sõiduraja servast;

2. raudtee kaitsevöönd – 30 m rööpme teljest (mitmerööpmelistel raudteedel ja jaamades

äärmise rööpme teljest);

3. Amme jõe piirangu- ja ehituskeeluvöönd – 100 ja 50 m jõe kaldast;

4. maaparandussüsteemi eesvoolu (Võibla kraav) kaitsevöönd – 12 m eesvoolust;

5. tehnovõrkude kaitsevöönd (maakaabelliin, õhuliin kuni 1kV, keskpingeliin 1-20kV) –

vastavalt 1 m, 2 m ja 3-10 m (sõltuvalt juhtmest) teljest mõlemale poole;

6. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd (maa-alune vee- ja

kanalisatsioonisurvetorustik alla 250 mm) – 2 m teljest mõlemale poole.

Allolevatel joonistel 8 ja 9 on väljavõtted Maa-ameti ja Tartu valla üldplaneeringu kaartidelt,

millele on eskiisina lisatud projekteritav kergliiklustee. Mõlemal juhul on näha, et kergliiklustee

ulatub Amme jõe ehituskeeluvööndisse u 165 m ulatuses. Joonisel 9 (väljavõte Tartu valla

üldplaneeringust) on näha katkendlik punane joon riigimaanteel (nr 41), mis tähistab perspektiivse

kergliiklustee kavandamist. Seega ei ole kergliiklustee kavandamine riigitee äärde vastuolus

üldplaneeringuga ega seega ka looduskaitseseadusega. Varasemates projektides on kergliiklustee

asukoht fikseeritud ning Tartu valla poolt omistatud ja moodustatud transpordimaa katastriüksus

kergliiklustee ehitamiseks.

Joonis 8. Vaade projekteeritava kergliiklustee (mustaga) lähiümbruse piirangute ja kaitsevöönditele.

Allikas: Maa-amet, 2023.

Joonis 9. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringust, vaade projekteeritava kergliiklustee (mustaga)

lähiümbruse piirangute ja kaitsevöönditele. Kollasega on märgitud elamumaa, rohelise ruudustikuga on

märgitud rohelise võrgustiku koridor. Allikas: Tartu valla üldplaneering, 2022.

12 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Nii sõidutee raudteeületus kui ka jalakäija ülekäigukoht jäävad suurõnnetuse ohuga ettevõtte

ohualasse, milleks on AS-i Tartu Terminal kütuseterminal. Maa-ameti andmetel (2023) on

piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud. Kavandatava kergliiklustee alal ega lähialal ei asu Maa-

ameti alusel maardlaid, puurkaeve, reostusohuga seotud kitsendusi ega kultuurimälestisi.

Pärandkultuuriobjektidest asub kavandatava kergliiklustee lähialal Kulla-Jüri kõrts (reg. nr

794:KOR:003), mis käesoleval ajal on säilinud ning kasutusel Reinu kinnistu (79401:003:0005)

elamuna.

EELIS andmetel (11.07.2023) piirneb kavandatava kergliiklustee lähiala osaliselt II

kaitsekategooria liigi veelendlase (Myotis daubentonii) toitumisalaga (KLO9104472), viimane

kinnitatud vaatlus toimus 2001. aastal. Veelendlase leiukoht kattub Amme jõega. Teisi kaitstavaid

loodusobjekte kavandatava tegevuse alal või lähialal ei asu. Lähim looduskaitseala – Kärevere

looduskaitseala (KLO1000600) – asub u 2,5 km kaugusel, kus ühtlasi asuvad ka lähimad Natura

2000 võrgustikku kuuluvad Kärevere loodus- (RAH0000626) ja linnuala (RAH0000633).

13 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne) suurust

ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk

tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning

õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada).

Järgnevas loetelus on välja toodud teemad (KeHJS § 61 lg 5 põhjal), mille puhul võivad tegevuse

elluviimisel kaasneda olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud, kui vastavad seosed

tuvastatakse. Lisaks tuuakse välja ka mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise täiendavad võimalused, kui see osutub vajalikuks. Teemad on järgnevad:

 maa ja maakasutus;

 märgalad;

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

 õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

 maavarade kasutus;

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

 maastik (sh pinnavormid) ning muld ja pinnas (sh oht keskkonnale);

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad);

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide kaupa.

Peatükkide sisustamisel on arvestatud peatükkides 1 ja 2 toodud teavet. Peatükis (edaspidi ptk)

3.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

3.1. Maa ja maakasutus

Kergliiklustee rajamine (ptk 1) ei mõjuta maad ja maakasutust pikemas perspektiivis negatiivselt.

Kergliiklustee rajamine (kooskõlas ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega) mõjub pigem

positiivselt piirkonna väärtusele ning võimaldab mh ohutumat külastatavust Kärkna puhkekohale

(Ammeluha puhkeala) Amme jõe ääres. Küll aga võidakse seada kergliiklustee rajamise käigus

maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud, näiteks

liikluskorralduslikud muudatused või mürahäiring, seda eelkõige Reinu kinnistu suhtes. Siiski ei

ole tööde teostamise aegsed aspektid sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

Käesolevas ptk-s esitatud meede vähendab võimalike lühiajaliste häiringute tekke võimalusi ja

tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 10.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud

ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

 ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00–7.00). Juhul, kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00–7.00.

14 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.2. Märgalad

Kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega puudub ka

negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Tegevuse asukoht on seotud osaliselt Amme jõe lammialaga. Kergliiklustee rajatakse maantee

äärde, kuhu ulatub täna Amme jõe lammiala. Kergliiklustee rajamisega lammiala kitseneb maantee

ääres u 12-15 m. Prognoositava kõrgvee 35,15 korral oleks üle ujutava ala lõigu pikkuseks

kavandatava kergliiklustee ääres u 320 m. Kergliiklustee (kõrgvee mõjuulatusest tee tasapind

väljas) rajamine (ptk 1) ei mõjuta oluliselt lammiala vähenemist ning sellega seotud

üleujutusriskide alla jäävate alade laienemist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid.

3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Merekeskkonnaga seosed puuduvad. Kergliiklustee rajamine (ptk 1) ei mõjuta teemaga seostuvaid

veeressursse, sh neid, mis on paikkonnas, oluliselt negatiivselt. Eelneva puhul on arvestatud ka

teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldavad käesoleva töö ptk 3 muud alaptk-

d.

Täiendavaid kraave Amme jõe suunas ei ole kavandatud rajada ning ehitustegevuse käigus

sademevee äravoolu põhimõtteid ei muudeta. Jalg- ja jalgrattatee ehituse tarbeks rajatakse

olemasolevatele kraavidele truubid ning vajadusel pikendatakse maanteetruupe. Truupide

ajakohastamisel on tööde mahud veekogudes alla 100 m3, seega järgides ka Keskkonnaameti

suuniseid (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/registreeringud-ja-

raie-veekaitsevoondis#silla-voi-truubi-ehi, 2023) tuleb Võibla kraavil truubi vahetamisele

eelnevalt taotleda asjakohane registreering. Arvestades mh tegevuse mastaapi, ei ole sademevee

käitlemisega seonduvaga ette näha oluliste ebasoodsate mõjude teket. Küll aga on vaja ehitustööde

aegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida

(meetmete loetelu antud allpool). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis

nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud

ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat (ehitustingimused):

 registreerida veekeskkonnariskiga tegevus (Võibla kraavil truubi vahetamisel) enne

projektiga ettenähtud truubi vahetamise (tööde maht veekeskkonnas < 100 m3)

realiseerimist. Keskkonnaametile esitada taotlus vähemalt üks kuu enne tegevusega

alustamist;

 ehitustööd teostada madalvee perioodil, et oleks tagatud kergliiklustee süvendi kaevamine

kuivades oludes. Valingvihmade korral tööd peatada ja vältida pinnaste valgumist

kraavidesse, töötsoonist välja poole, sh lammialale. Oodata valingvihma lõppemist ja

veetaseme langust töötsoonis;

 ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Lammialal masinate parkimine, tankimine, hooldus jms

on keelatud. Lubatud on ainult ehitustegevus piiratud alal, töötsoonis;

 ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse jms hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

parkimiskohad rajada lammialast kaugemale, põhiprojektis väljatoodud mahasõidust PK

3+15 Kärkna poole;

15 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

 tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste

käitlemisnõuetest. Masinaid pesta selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades. Kütuste ja õlide

käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt saepuru)

olemasolu.

3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kergliiklustee rajamine (ptk 1) ei mõjuta eelnevalt nimetatud aspekte (sh lõhnahäiringute tekke

võimalikkus), vastavas ümbruskonnas, negatiivselt. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja

asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 3. Kergliiklustee alusel alal

on vajalik loodusliku pinnase ja mullakihi eemaldamine ja tee aluses osas hävib looduslik pinnas

paratamatult. Kuid arvestades kergliiklustee väikest laiust ja selle paiknemist paralleelselt

olemasoleva maanteega, ei kaasne antud asjaoluga olulist mõju. Kergliiklusvahendite kasutamisel

ei paisata välisõhku saasteaineid ega kasvuhoonegaase. Kergliiklustee kasutamisega kaasneb

mõningane kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine, sest tee võimaldab teatud piirideni

asendada kohalikku liiklust saastevaba jalg- ja jalgrattaliiklusega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud

olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid.

3.6. Maavarade kasutus

Projektala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel (maardlad), vt ka ptk 2. Objekti jaoks kasutatav

ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või

teistele, kes neid tarbida võiksid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa)

mõju eelduseid.

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Kergliiklustee rajamine (ptk 1) ei mõjuta eelnevalt nimetatud aspekte oluliselt negatiivselt

(tulenevalt ka taustinfost, vt ptk 1 ja 2). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste

teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 3. Küll aga on vaja ehitustööaegsete

ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida (meetmete

loetelu antud allpool). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud

ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

 tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, mida tööde ajal kasutatakse. Jäätmed,

mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt kooritud pinnas), tuleb

ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Teetruupide rajamisel (sh truupide

väljavoolu ühendamine olemasolevate kraavidega) väljakaevatud pinnast kohapeale mitte

ladustada, vaid viia pinnas selleks ettenähtud ladustuskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses

ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine;

 ehituse käigus väljakaevatav tee-ehituseks sobilik materjal tuleb ära kasutada objekti

piires. See tähendab, et kui teesüvendi väljakaevamisel saadav pinnas (materjal) vastab tee

muldkehale esitatud nõuetele, tuleb see ära kasutada objekti piires uue muldkeha

(muldkeha laiendi) täitmisel. Väljakaevatav kasvumuld ära kasutada haljastuse taastamise

protsessis. Pärast tööde teostust peab piirkond jääma korrastatud (sh raiejäätmed

koristatud).

16 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

3.8. Maastik (sh pinnavormid)

Ptk 1 esitatud projekti sisu arvestades ei muudeta ümbruskonna (sh ptk 2) maastikku (sh

pinnavorme) määral, mis võiks esile tuua negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid, sh kinnisvarale ja

selle väärtusele, mis on maakasutusega ja ka maastikuga (sh pinnavormidega) seostatav. Pigem

suureneb piirkonna väärtus, kui piirkonda rajatakse kergliiklustee, mis võimaldab jalgsikäijatel ja

jalgratturitel ohutumalt liikuda. Ptk-s esitatud hinnang arvestab ka ptk 3.1, 3.3, 3.4, 3.5 ning 3.10

esitatud teavet. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Arvestades kavandatava tegevuse kohta kogutud teavet ja iseloomu (kergliiklustee rajamine), ei

ole põhjust ette näha olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele

loodusobjektidele ning ka looduslikule mitmekesisusele üldiselt. Mh on esitatud järelduse puhul

arvestatud ka Amme jõe piirkonnas leitud II kaitsekategooria liigi veelendlase (Myotis

daubentonii) toitumisala ning Tartu valla ÜP-s määratud rohelise võrgustiku koridori

paiknemisega kavandatava suhtes.

Eelnevas lõigus kirjeldatu puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet,

mida sisaldab käesoleva töö ptk 3. Seega toetudes ka piirkonna omapärale (vt ptk 2) ning projekti

mahule, ei ole alust ette näha oluliste negatiivsete häiringute avaldumist käsitletud

teemavaldkonna aspektidele. Küll aga on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi

(vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida (meetme loetelu antud allpool).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud

ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

 üldise raierahu printsiibi järgimiseks võimalusel raietöid mitte teostada lindude

pesitsusperioodil (mai kuust kuni augusti kuu lõpuni).

3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja

arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus,

soojus, kiirgus ja lõhn

Kergliiklustee rajamine (ptk 1) ei mõjuta eelnevalt nimetatud aspekte (mh lähtudes hajaasustusest

ja paikkonna üldisest maakasutusest) oluliselt negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk 1 ja 2).

Kergliiklustee rajamine mõjub pigem positiivselt piirkonna maakasutusvõimalustele.

Müraga seonduvaid teemasid on kajastatud juba ptk 3.1. Ehitustöödel tekib vibratsioon muldkeha

ehituse käigus, kui seda tihendatakse vibrorullidega. Seega toetudes ka piirkonna omapärale (vt

ptk 2) ning projekti mahule, ei ole alust ette näha oluliste negatiivsete häiringute avaldumist

käsitletud teemavaldkonna aspektidele (siiski on allpool esitatud meede väheste häiringuohtude

minimeerimiseks). Valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul

aktuaalsed. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida

sisaldab käesoleva töö ptk 3.

17 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud

ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

 kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile;

 vibratsiooni leevendamiseks tundlikumates piirkondades (pärandkultuuriobjekt Reinu

maaüksus (79401:003:0005)) piirata vibrorullide kasutamist ning kasutada raskeid

staatilisi rulle (tihendades pinnast tehnovõrkude piirkonnas). Selleks, et saavutada nõutud

tihendustegur, tuleb rajada muldkeha (muldkeha laiendus) õhemate kihtidena.

3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kergliiklustee rajamise koosseisus on ka raudteeülekäigu projekteerimine ja ehitamine. Valed

ehitusvõtted, nõuetest mittekinnipidamine või ettekirjutuste eiramine võivad viia suurõnnetuse

tekkeni. Kooskõlastatud projekt, nõuetest ja ettekirjutustest kinnipidamine välistavad õnnetuse

tekke võimalust ja vähendavad riske õnnetuse tekkeks. Järgides eelnevat (eraldi rõhutatud ka

meetmena), ei kaasne kavandatava tegevusega täiendavaid ohtlikke olukordi

(suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid

ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud

ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat (ehitustingimused):

 selleks, et suurõnnetust ei tekiks, tuleb projekt ja hilisem ehitustegevus teostada vastavalt

AS Eesti Raudtee ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet poolt väljastatud

nõuetele, ettekirjutustele, heale ehitustavale, sh ehitusmaterjalide ladustamise nõuetele

raudtee kaitsevööndi piirkonnas. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja

takistada nähtavust raudteel.

3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine.

Lähtudes ptk 3.1-3.11 esitatud infost, ei ole kavandatavaga oluliselt negatiivse (ebasoodsa)

keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.1, 3.4, 3.7, 3.9, 3.10 ja 3.11 toodud meetmeid. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist

ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel asub töö koostaja seisukohale, et ei ole

vajadust KMH protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab

otsustada ka dokumendis esitatud tingimuste/soovituste/seire parameetrite lõpliku rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu

ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti

koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, kohalik omavalitsus), kelle osas võiks

kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Olemasoleva õigusruumi ja töö käigus selgunud asjaolude

alusel ei ole eelnimetatud ametkondade täiendav kaasamine primaarne. Samas edasise

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses.

18 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva eelhinnangu objektiks oli Tartu maakonnas Tartu vallas Kärkna ja Võibla külades asuva

riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti tööversioon

(Toner-Projekt OÜ, juuli 2023). Jalgratta- ja jalgtee rajatakse koos raudteeületusega (edaspidi ka

kergliiklustee). Jalgratta- ja jalgtee rajamine toimuks finantsiliselt ja tehniliselt kõige

optimaalsemaid lahendusi kasutades, mh lahendatakse põhiprojektiga tehnovõrgud,

liikluskorraldusvahendid, haljastus ja valgustus, et tagada liiklejatele parem liiklusohutus.

Projektiga seotakse Kärkna küla, Kärkna raudteejaam ning riigimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva äärne

jalgratta- ja jalgtee ühtseks tervikuks.

Eelhinnangu tellijaks on Toner-Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile: „Riigitee 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 asuvale

lõigule kergliiklustee ehitusprojekti koostamine“ (teostab Toner-Projekt OÜ). Käesolevat

eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina

põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine.

Tulemused – lähtudes ptk 3.12 esitatud infost, ei ole kavandatavaga oluliselt negatiivse

(ebasoodsa) keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik

rakendada ptk 3.1, 3.4, 3.7, 3.9, 3.10 ja 3.11 toodud meetmeid. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Otsustaja saab otsustada ka esitatud

tingimuste/soovituste/seire parameetrite rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid

alljärgnevad:

 Ptk 3.1 (ehitusaegne meede) - ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00–

7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi

23.00–7.00.

 Ptk 3.4 (ehituse eelsed ja aegsed meetmed);

o registreerida veekeskkonnariskiga tegevus (Võibla kraavil truubi vahetamisel) enne

projektiga ettenähtud truubi vahetamise (tööde maht veekeskkonnas < 100 m3)

realiseerimist. Keskkonnaametile esitada taotlus vähemalt üks kuu enne tegevusega

alustamist.

o ehitustööd teostada madalvee perioodil, et oleks tagatud kergliiklustee süvendi

kaevamine kuivades oludes. Valingvihmade korral tööd peatada ja vältida pinnaste

valgumist kraavidesse, töötsoonist välja poole, sh lammialale. Oodata valingvihma

lõppemist ja veetaseme langust töötsoonis.

o ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Lammialal masinate parkimine,

tankimine, hooldus jms on keelatud. Lubatud on ainult ehitustegevus piiratud alal,

töötsoonis.

o ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse jms hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad rajada lammialast kaugemale, põhiprojektis

väljatoodud mahasõidust PK 3+15 Kärkna poole.

o tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste

käitlemisnõuetest. Masinaid pesta selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades. Kütuste

ja õlide käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt

saepuru) olemasolu.

 Ptk 3.7 (ehitusaegsed meetmed);

o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, mida tööde ajal kasutatakse.

Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt kooritud

pinnas), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Teetruupide

19 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

rajamisel (sh truupide väljavoolu ühendamine olemasolevate kraavidega)

väljakaevatud pinnast kohapeale mitte ladustada, vaid viia pinnas selleks

ettenähtud ladustuskohta. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille

vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

o ehituse käigus väljakaevatav tee-ehituseks sobilik materjal tuleb ära kasutada

objekti piires. See tähendab, et kui teesüvendi väljakaevamisel saadav pinnas

(materjal) vastab tee muldkehale esitatud nõuetele, tuleb see ära kasutada objekti

piires uue muldkeha (muldkeha laiendi) täitmisel. Väljakaevatav kasvumuld ära

kasutada haljastuse taastamise protsessis. Pärast tööde teostust peab piirkond jääma

korrastatud (sh raiejäätmed koristatud).

 Ptk 3.9 (ehitusaegne meede) - üldise raierahu printsiibi järgimiseks võimalusel raietöid

mitte teostada lindude pesitsusperioodil (mai kuust kuni augusti kuu lõpuni).

 Ptk 3.10 (ehitusaegsed meetmed);

o kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on

leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile;

o vibratsiooni leevendamiseks tundlikumates piirkondades (pärandkultuuriobjekt

Reinu maaüksus (79401:003:0005)) piirata vibrorullide kasutamist ning kasutada

raskeid staatilisi rulle (tihendades pinnast tehnovõrkude piirkonnas). Selleks, et

saavutada nõutud tihendustegur, tuleb rajada muldkeha (muldkeha laiendus)

õhemate kihtidena.

 Ptk 3.11 (meede mh ehitusaega) - selleks, et suurõnnetust ei tekiks, tuleb projekt ja hilisem

ehitustegevus teostada vastavalt AS Eesti Raudtee ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet poolt väljastatud nõuetele, ettekirjutustele, heale ehitustavale, sh

ehitusmaterjalide ladustamise nõuetele raudtee kaitsevööndi piirkonnas. Raudtee

kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.

Eeltoodu alusel asub töö koostaja seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada.

Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Transpordiamet) siiski vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka dokumendis esitatud

tingimuste/soovituste/seire parameetrite lõpliku rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse eelnõu

ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Projekti

koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, kohalik omavalitsus), kelle osas võiks

kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Olemasoleva õigusruumi ja töö käigus selgunud asjaolude

alusel ei ole eelnimetatud ametkondade täiendav kaasamine primaarne. Samas edasise

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses.

20 Riigitee nr 41 Kärevere-Kärkna km 12,1-12,9 äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2023.

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms):

1. Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar, 2015.

2. Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur), 11.07.2023. a.

4. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium (alates

01.07.2023 Kliimaministeerium), 2022.

5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, 2023.

6. Maa-ameti kaardirakendused, 2023.

7. Tartu maakonnaplaneering 2030+. Tartu Maavalitsus, Rahandusministeeriumi

regionaalhalduse osakonna Tartu talitus, 2019.

8. Tartu valla arengukava 2022-2030. Tartu Vallavalitsus, 2022.

9. Tartu valla üldplaneering. Hendrikson & Ko OÜ, 2022.

KORRALDUS

02.05.2024 nr 1.1-3/24/341

Tee ehitusloa andmine riigitee 41 Kärevere–Kärkna

tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee

ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

Transpordiamet algatas 14.09.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 41 Kärevere–Kärkna

tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehituseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuv lõik

paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 79401:003:0041 79401:001:0438) 41

Kärevere–Kärkna tee Tartu maakonnas Tartu vallas.

Transpordiameti 23.01.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/57 on antud projekteerimistingimused

riigitee 41 Kärevere-Kärkna tee km 12,1-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee lõigu põhiprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2024. aastal vastavalt tööle nr 02/2023 „Riigitee 41 Kärevere–Kärkna

km 12,1-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee ehitusprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani

joonised ja seletuskiri on kuni 01.01.2025 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/MovbSH73NjJ30lr .

Projekti eesmärk on liikuvuse parandamine, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku

teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

2

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus

kergliiklustee.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,1-12,9 asuvale lõigule

kergliiklustee projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust

eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tartu Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

Tulenevalt vajadusest täpsustada ja korrigeerida kergliiklustee lahendust lõigus km 12,1-

12,23 (raudtee ületus) antakse ehitusluba osaliselt. Ehitusluba antakse lõigule km 12,23-12,9.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

3

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule

kergliiklustee ehituseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,1-12,9 asuvale lõigule

kergliiklustee ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 41 Kärevere–Kärkna tee km 12,23-12,9 asuvale lõigule kergliiklustee tee

ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus