Justiitsministeerium Teie 10.04.2024 nr 10-4/3388-2
[email protected] Meie 07.05.2024 nr 4/80
Arvamuse esitamine direktiivi
(EL) 2023/2673 ülevõtmise valikute kohta
Lugupeetud Karl Joonas Kendla!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust direktiivi (EL) 2023/2673 ülevõtmise valikute kohta. Järgnevalt on leitavad Kaubanduskoja vastused ning seisukohad Justiitsministeeriumi poolt esitatud küsimustele.
1) Kohaldamisala
Küsimus: kas peate finantsteenuste kaugturustuse direktiivis sätestatud nõuete kohaldamist vajalikuks selliste lepingute suhtes, mis direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu (s.o muul viisil kui sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuste lepingud)?
Vastus: Kaubanduskoja hinnangul ei ole vajalik täiendavate nõuete kohaldamine lepingute suhtes, mis direktiivi kohaldamissalasse ei kuulu ning mida ei sõlmita sidevahendi abil. Meie hinnangul on muude lepingute osas kehtiv regulatsioon piisav, peamiselt sõlmitakse lepingud kas sidevahendi abil või ettevõtte äriruumides ning võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) on sätestatud regulatsioon väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute kohta. Lisaks ei ole lepinguvabaduse piiramiseks mõjusaid argumente.
2) Lepingueelse teabe keelenõuded
Küsimus: kas peate tarbijale suunatud finantsteenuste kauglepingute lepingueelse teabe suhtes kohalduvaid keelenõudeid vajalikuks?
Vastus: Kaubanduskoja hinnangul on kehtiv VÕS-is sätestatud regulatsioon asjakohane ning sellest tulenevalt ei ole täiendavate keelenõuete kehtestamine vajalik. VÕS-i kohaselt peab teave peab olema eesti keeles või kokkuleppel muus keeles.
3) Rangemad nõuded lepingueelsele teabele
Küsimus: Direktiivi 2011/83/EL lisatav uus artikkel 16a kehtestab teavitamisnõuded tarbijale suunatud finantsteenuste kauglepingute korral. Artikkel 16a(9) jätab aga liikmesriikidele võimaluse säilitada või kehtestada kooskõlas EL-i õigusega rangemaid nõuded lepingueelse teabe kohta kui need, millele on artiklis 16a osutatud. Kas peate selliseid rangemaid nõudeid vajalikuks? Kui jah, siis palun täpsustage, millised need rangemad nõuded võiks olla.
Vastus: Kaubanduskoja hinnangul ei ole vajalik rangemate nõuete kehtestamine vajalik, kuna kehtiv VÕS-is sätestatud regulatsioon on juba piisav (näiteks VÕS § 54 prim). Seega on juba täna lepingu sõlmimisel esitatav teave sellises mahus piisav.
4) Taganemisõiguse erandid
Küsimus: Finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 1 lõikega 4 lisatakse direktiivi 2011/83/EL uus artikkel 16b, mis reguleerib tarbija finantsteenuse kauglepingust taganemisõigust. Samas näeb artikli 16b lõige 7 ette, et liikmesriigid võivad seoses taganemisõiguse või järelemõtlemisajaga otsustada kohaldada erandeid.
1) kas peate finantsteenuste kaugturustuse direktiivi art 16b asemel vajalikuks kohaldada direktiivi 2014/17/EL artikli 14 lõiget 6 direktiivis 2014/17/EL artikli 3 lõikes 2 loetletud lepingute suhtes?
2) kas peate finantsteenuste kaugturustuse direktiivi art 16b asemel vajalikuks kohaldada direktiivi 2023/2225/EL artikleid 26 ja 27 direktiivis 2023/2225/EL artikli 2 lõikes 2 loetletud lepingute suhtes?
Vastus: Kaubanduskoda ei pea käesoleval hetkel vajalikuks muuta VÕS-is tarbijakrediidilepingu taganemisõiguse regulatsiooni.
5) Enne lepingust taganemist osutatud teenuse eest tasumine
Küsimus: Artikli 16c lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et tarbijalt ei saa nõuda ühegi summa tasumist kindlustuslepingust taganemise eest. Kas peate vajalikuks näha erandina ette, et tarbijalt ei saa nõuda mitte ühegi summa tasumist olukorras, kus tarbija on taganenud kindlustuslepingust?
Vastus: Kehtiva VÕS § 459 sätestab, et kui kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi jooksul ülesütlemisega, taganemisega või muul põhjusel ennetähtaegselt, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele üksnes kuni lepingu lõppemiseni kulgenud aja eest. Kaubanduskoja hinnangul peaks juhul, kui kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi jooksul taganemisega olema kindlustusandjal jätkuvalt õigus kindlustusmaksele lepingu lõppemiseni kulgenud aja eest. Taganemine ei tohi mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Sellest tulenevalt ei poolda Kaubanduskoda finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 16c lõike 2 erandi rakendamist Eesti õiguses.
6) Piisavate selgituste andmine
Küsimus: Finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 1 lõikega 4 lisatakse direktiivi 2011/83/EL uus artikkel 16d, mis reguleerib piisavate selgituste andmist. Samas sätestab artikli 16d lõike 2, et liikmesriigid võivad täpsustada artikli 16d lõikes 1 osutatud selgituste andmise viisi ja ulatust, kusjuures liikmesriigid võivad kohandada selgituste andmise viisi ja ulatust vastavalt finantsteenuse pakkumise asjaoludele, isikule, kellele seda pakutakse, ja pakutava finantsteenuse laadile. Kas peate artikli 16d lõikes 1 osutatud selgituste andmise viisi ja ulatuse sellist täpsustamist vajalikuks?
Vastus: Kaubanduskoda ei pea finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 16d lõikes 1 osutatud selgituse andmise viisi ja ulatuse täpsustamist vajalikuks.
7) Täiendav kaitse internetipõhiste kasutajaliideste puhul
Küsimus: Finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 1 lõikega 4 lisatakse direktiivi 2011/83/EL uus artikkel 16e, millega kehtestatakse täiendav tarbijate kaitse internetipõhiste kasutajaliideste puhul. Samas sätestab artikli 16e lõike 2, et liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada rangemaid nõuded seoses artikli 16e lõikes 1 sätestatud kauplejatele esitatavate nõuetega, kui need nõuded on kooskõlas EL-i õigusega. Kas peate selliseid rangemaid nõudeid vajalikuks?
Vastus: Kaubanduskoda ei pea EL nõuetest rangemate nõuete kehtestamist vajalikuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]