Viljandimaa Mulgi vald Piirilinna detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu tulemus

TARTU ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Registrikood 10439501 Telefon 730 8260 Ülikooli 4-3, 51003 Tartu e-post: [email protected] www.arhpro.ee

MULGI VALLAVALITSUS Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, Viljandi maakond 69403 Vallavanem hr Imre Jugomäe Maa- ja planeeringuspetsialist pr Tiia Kukk [email protected]

[email protected] Meie: 26.04.2024 nr 461/2024

SELGITUSKIRI MULGI VALLAS, KÕVAKÜLAS, PIIRILINNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 24.04.2024.a. toimus Mulgi vallas, Kõvakülas, Piirilinna maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu. Detailplaneeringu koostaja on Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, Töö nr DP16323. Avaliku arutelu käigus jäi lahenduseta vastuväide, kus Karksi-Nuia-Lilli riigimaanteest vasakule poole jäävate elamumaade omanikud ei ole nõus, et kergliiklustee planeeritakse Piirilinna kinnistu poolsesse külge. Põhjuseks esitati probleem, et talvel lükatakse lumi nende kinnistu äärde ja sissesõidu ette. Elanikud loodavad, et kui nende kinnistu kõrvale rajatakse kõnnitee, siis olukord muutub. Samuti leivad nad, et praeguse väljapakutud lahendusega ei ole neil turvaline Piirilinna kinnistule rajatava kauplushoone külastus. Vastuväite esitajad on arvamusel, et vajalik on küsida Transpordiameti seisukohta kergliiklustee planeerimise võimalikkuse kohta riigitee teisele poole serva. Detailplaneeringu koostaja soovib esitatud eskiislahenduse osas anda täiendava selgituse alljärgnevas: Piirilinna detailplaneeringu koostamise aluseks on Transpordiameti seisukohad nimetusega “Seisukohtade väljastamine Piirilinna detailpaneeringu koostamiseks” dokumendi number 06.10.2023 nr 7.2-3/23/19436-2. Nimetatud dokument on käesoleva kirja Lisa 1. Kergliiklustee planeerimiseks on punktis 6 järgmised nõuded: 6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. 6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljaspool planeeringuala. 6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. Juhend ja tabel Lisad 2 ja 3.

TARTU ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Registrikood 10439501 Telefon 730 8260 Ülikooli 4-3, 51003 Tartu e-post: [email protected] SWEDPANK EE262200001120240697 www.arhpro.ee

Tabeli 4 järgi peab ohustusriba laius olema üldjuhul võrdne või suurem kui 5 meetrit, erandjuhul võrdne või suurem kui 3 meetrit. Koos kõnniteega peab vastav teekoridor olema üldjuhul 7 meetrit või erijuhul 5 meetrit. Tee serva ja vasakpoolsete kinnistute piiride vahel on 2,05 kuni 2,72 meetrit ruumi mis ei vasta Tarnspordiameti seisukohtade punktis 6 esitatud nõuetele. Detailplaneeringu koostaja on seisukohal, et puudub vajadus pöörduda veel korda Transpordiameti poole küsimusega, et millised on võimalused kergliikluse planeerimiseks riigitee vasakpoolsesse serva vaide esitanud kinnistute ja riigitee vahelisele alale. Lisa 1. Transpordiamet 06.10.2023 nr 7.2-3/23/19436-2. Lisa 2. Kergliiklustaristu kavandamise juhend 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Lisa 3. Tabel 4 Lugupidamisega Allkirjastatud digitaalselt Urmas Makrjakov Juhataja Koostas: Roman Smuškin, volitatud arhitekt tase 7. Tartu arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Mulgi Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu mnt 30

69403, Viljandi maakond, Mulgi

vald, Abja-Paluoja linn

Teie 08.09.2023 nr 7-1/29-5

Meie 06.10.2023 nr 7.2-3/23/19436-2

Seisukohtade väljastamine Piirilinna

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kõvakülas Piirilinna detailplaneeringu (katastritunnus 60002:003:0055,

edaspidi planeering) algatamisest Mulgi Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsusega nr 135. Teatele

oli lisatud planeeringu algatamise otsus ja KSH eelhinnang.

Planeeringu eesmärgiks on kaubandushoone ja seda teenindavate infrastruktuuride rajamine ja

kinnistu sihtotstarbe muutmine. Piirilinna kinnistu maa sihtotstarve on maatulundusmaa.

Detailplaneering on kehtivat Karksi valla üldplaneeringut muutev.

Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 54 Karksi-Nuia-Lilli km 0,13-0,24 (riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 441 autot) ja nr 6 Valga-Uulu km 57,25-57,36 (riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 1424 autot). KSH eelhinnangu kohaselt on juurdepääs

planeeringualale kavandatud riigiteelt nr 54 Karksi-Nuia-Lilli.

Oleme KSH eelhinnanguga tutvunud ning ei esita sellele ettepanekuid.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Riigiteelt juurdepääsu kavandamisel arvestada riigitee olemasolevate mahasõitude

asukohtadega (riigitee km 0,143, km 0,207). Piirilinna kinnistu ristumiskoht kavandada nii, et

tekiks nihutatud harudega ristmik (vt alloleval joonisel) Lilli tee 12//Lilli tee 12a kinnistu

ristumiskohaga.

Nihutatud ristmiku puhul peab liituvate teede telgede omavaheline kaugus olema vähemalt 10

meetrit. Lähtudes eelnevast kavandada planeeringuala teenindav ristumiskoht riigitee km

0,153-0,197 (näidatud alloleval Maa-ameti kaardi väljavõttel).

2 (4)

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades liiklusest

põhjustatud häiringutega ning asjaoluga, et riigitee kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon, kavandada hoonestus ning parklad tee kaitsevööndist väljapoole.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda Metalli ja

Heki kinnistute detailplaneeringuga (kehtestatud Mulgi Vallavalitsuse 13.06.2023

korraldusega nr 658) ning koostamisel oleva Uue-Oru ja Oru detailplaneeringuga.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljaspool planeeringuala.

3 (4)

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed (sh riigitee

ristumiskoht) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis, piire jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 1/18

SISUKORD

1. SISSJUHATUS ............................................................................................................................ 1

2. MÕISTED .................................................................................................................................... 2

3. JUHENDI LUGEMISEL ARVESTADA ALLJÄRGNEVAGA ................................................ 3

4. KERGLIIKLUSTEE VÕI LAIA KINDLUSTATUD PEENRA VAJADUS .............................. 4

5. KERGLIIKLUSTEE JA JALGRATTARAJA RISTLÕIGE ....................................................... 5

6. KERGLIIKLUSTEE PLAANI- JA VERTIKAALLAHENDUS .............................................. 11

7. KERGLIIKLUSTEE LÕIKUMINE SÕIDUTEEGA ................................................................ 12

8. NÄHTAVUSKOLMNURK ....................................................................................................... 15

1. SISSJUHATUS

Kehtivas majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“

(edaspidi normid) on p.7.4. esitatud jalgteede käsitlus, sh jalgteede üldnõuded, jalgtee ristlõige,

rattatee plaani- ja vertikaallahendus ning jalgtee lõikumine maanteega.

Kuna üha rohkem inimesi liigub igapäevaselt jalgsi, jalgrattaga või kergliikuriga ning üha rohkem

inimesi tegeleb liikumise ja/või tervisespordiga, siis on oluline, et oleks võimalik kavandada vastavalt

kasvavale kergliiklejate hulgale kergliiklusteid, kus on võimalik kergliiklejatel ohutult liigelda.

Kehtiva normiga antud võimalused on jäigad ja ei vasta praeguse kergliiklusteede ja jalgrattaradade

kavandamise vajadusele.

Eestiga sarnases kliimavöötmes paiknevatel naaberriikidel Soomel ja Rootsil on aastatepikkune

kogemus kergliiklejatele kavandatavate liikumisvõimaluste loomisel. Läbi töötades nende riikide

projekteerimisnorme selgub, et nimetatud riikide projekteerimisnormid on paindlikumad, kuna välja

on toodud kergliiklustee vajadus, arvestades sõidutee tee funktsiooniga, sõidukiirusega,

liiklussagedusega nii sõiduteel kui ka kergliiklusteel ning kergliiklustee marsruudiga.

Lisaks on Soome liiklusohutuse tase on Eestile eeskujuks. Arvestades eelpooltoodud asjaolusid

võtame aluseks Soome praktika, mis on kohandatud Eesti oludesse ja liikluskeskkonda sobivaks.

Kehtivate normide ja käesoleva juhendi erinevused on järgmised:

1. Täpsustatud on kergliiklustee ja jalgrattaraja mõisteid.

2. Asulavälisel teel kergliiklustee või laia kindlustatud peenra vajaduse hindamisel võetakse aluseks

sõidutee projektkiirus ja liiklussagedus ning kergliiklejate hulk, jagades sõiduteed kaheks

grupiks: põhi- ja tugimaantee ning kõrvalmaantee ja muu maantee.

3. Asulasisesel teel kergliiklustee, jalgrattaraja või laia kindlustatud peenra vajaduse hindamisel

võetakse aluseks sõidutee projektkiirus ja liiklussagedus ning kergliiklustee marsruut, mis on

jaotatud kaheks: 1) üldjuhul kasutatav kergliiklustee marsruut; 2) rahvusvaheline kergliiklustee

marsruut on EuroVelo võrku kuuluv (https://en.eurovelo.com/) jalgrattatee marsruut.

4. Esitatud on liiklejagruppide teineteisest eraldamise põhimõte.

5. Esitatud on kergliiklustee ja jalgrattaraja laius (vaba liiklusruum).

6. Esitatud on kergliiklustee läheduses paiknevate takistuste vähim lubatav kaugus.

7. Esitatud on sõidutee ja kergliiklustee vahelise ohutusriba üldjuhul valitav ja erandjuhul lubatud

laius sõltuvalt sõidutee projektkiirusest ja liiklussagedusest ning kergliiklustee eraldamise viisist.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 2/18

8. Välja on toodud kergliiklustee paiknemise ja lõikumise põhimõtted.

9. Sisse on toodud kergliiklustee püstkõveriku projekteerimise nõue.

10. Sisse on toodud on kergliiklusteele projektkiiruse valimise põhimõte.

11. Esitatud on kergliiklustee projektkiirusest sõltuv üldjuhul valitav ja erandlik peatumisnähtavus.

12. Esitatud on asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi soovitatav ja erandjuhul lubatav

lõikumisviis, arvestades sõidutee projektkiirust ja sõidutee liiklussagedust.

13. Esitatud on asulasisese tee ja kergliiklustee soovitatav ja erandjuhul lubatav lõikumisviis,

arvestades sõidutee projektkiirust ja sõidutee tipptunni liiklussagedust.

14. Esitatud on ülekäiguraja paiknemise kaugus ristmikul.

15. Esitatud on kergliiklejatele kavandatava ohutussaare vähimad nõutavad mõõtmed.

16. Esitatud on nähtavuskolmnurga soovitatavad ja erandjuhul lubatud parameetrid kergliikluste

samatasandilisel lõikumisel erinevate teedega.

Käesolev juhend on aluseks nii asulasisesel teel kui ka asulavälisel teel kergliiklustee ja

jalgrattaraja vajaduse hindamisel, ristlõike laiuse määramisel, plaani- ja vertikaallahenduse

koostamisel, lõikumisviisi ning nähtavuskolmnurga määramisel.

Esitatud põhimõtted tuleb rakendada nii uute kergliiklusteede kavandamisel, kui ka

olemasolevate kergliiklusteede rekonstrueerimisel.

Juhendi on koostanud Transpordiameti töögrupp järgmises koosseisus:

1. Janno Sammul – projekteerimise osakond

2. Mart Michelis – projekteerimise osakond

3. Tiit Vunk – projekteerimise osakond

4. Jaan Tarmak – taristu arendamise ja kvaliteedinõuete osakond

5. Kärt Aardam – projekteerimise osakond

2. MÕISTED

2.1. Asula on liiklusmärgiga 571 „Asula“ tähistatud ala.

2.2. Asulasisene tee on asulas paiknev tee.

2.3. Asulaväline tee on väljaspool asulat paiknev tee.

2.4. Jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja

teekattemärgistusega tähistatud pikisuunaline sõidutee osa.

2.5. Kergliikleja on liikleja, kellel liiklusseadusega on lubatud liigelda kõnniteel või jalgteel või

jalgratta- ja jalgteel.

2.6. Kergliiklustee on kõnnitee, jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee liiklusseaduse

tähenduses.

2.7. Liiklussagedus on tee omaniku poolt määratud arvestusaastale prognoositud aasta keskmine

ööpäevane sõidukite arv, mis läbib kogu tee ristlõiget.

2.8. Projektkiirus on teele kavandatav või teele lubatud suurim sõidukiirus.

2.9. Tipptunni liiklussagedus on tee omaniku poolt määratud arvestusaastale prognoositud

suurus, mis iseloomustab liiklussagedust tipptunni vältel.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 3/18

3. JUHENDI LUGEMISEL ARVESTADA ALLJÄRGNEVAGA

3.1. Jalgratturi all on mõeldud ka kergliikuri ja pisimopeedi kasutajat.

3.2. Üldjuhul valitav suurus on tavaolukorras normaaltingimustes kasutamiseks ettenähtud

suurus. Need suurused võivad esitada projektlahendusele rangemaid nõudeid võrreldes

normides esitatuga. Selle eesmärk on tagada miinimumist kõrgem liiklusohutuse tase.

3.3. Erandjuhul lubatud suurust on lubatud kasutada kitsastes oludes, piirangu- ja kaitsealadel,

füüsiliste takistuste jms korral, mida ei ole otstarbekas lammutada (nt abihooned, elamud,

õuealad).

3.4. Kergliiklejate hulga leidmisel võib kasutada kergliikluse mudelit https://arcg.is/0eiLK1 ja

abivahendina prognoosi.

3.5. Läbiva kergliiklustee marsruudi all mõeldakse kergliiklusteed, mis kulgeb ühel pool

sõiduteed, ületab sõidutee ning jätkub teisel pool sõiduteed, mitte ei lõpe pärast sõidutee

ületust nt bussipeatuses.

3.6. Kergliiklustee kavandamisel arvestada elanike paiknemise ja tõmbekeskustega ning

kavandada kergliiklustee võimalikult pikas lõigus ühele poole sõiduteed ning vältida seeläbi

liigsete teeületuskohtade tekitamist.

3.7. Kergliiklustee projektlahendusega tuleb võimaldada teisel pool sõiduteed astuvatele elanikele

ligipääs kergliiklusteele.

3.8. Sõidutee ja kergliiklustee lõikumiste lahendamisel on soovitatav kasutada võimalikult pikas

lõigus ühesugust lähenemist. Seeläbi on liiklejatele liikluskeskkond paremini tajutav ja

etteaimatav.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 4/18

4. KERGLIIKLUSTEE VÕI LAIA KINDLUSTATUD PEENRA VAJADUS

4.1. Teehoiukavast rahastatavate objektide kavandamisel tuleb lähtuda tabelist 1.

4.2. Kergliiklustee tuleb ette näha vastavalt tabelites 1 ja 2 toodule. Tabelit ei rakendata

bussipeatuste ühenduste kavandamisel.

Tabel 1. Kergliiklustee või laia kindlustatud peenra vajadus asulavälisel teel.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Kergliiklejate hulk

ööpäevas Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

P õ

h i-

j a

tu g

im aa

n te

e

K õ

rv al

m aa

n te

e

ja m

u u

m aa

n te

e

≤1000

1001

kuni

2000

2001

kuni

3000

3001

kuni

4000

4001

kuni

5000

5001

kuni

6000

6001

kuni

7000

>7000

≤ 50

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

60

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

70-90

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

- Ühine liiklusruum, nõutud lisameetmed puuduvad.

Kindlustatud peenar laiusega vähemalt 0,75 m mõlemale poole sõiduteed.

Kindlustatud peenar laiusega vähemalt 0,75 m mõlemale poole sõiduteed või kergliiklustee.

Kergliiklustee.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 5/18

Tabel 2. Kergliiklustee, jalgrattaraja või laia kindlustatud peenra vajadus asulasisesel teel.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Kergliiklustee

marsruut

Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

≤1000

1001

kuni

2000

2001

kuni

3000

3001

kuni

4000

4001

kuni

5000

5001

kuni

6000

6001

kuni

7000

>7000

≤ 30 Üldjuhul -

Rahvusvaheline1

40 Üldjuhul -

Rahvusvaheline1

50 Üldjuhul

Rahvusvaheline1

60-80 Üldjuhul

Rahvusvaheline1

- Ühine liiklusruum. Nõutud on kindlustatud peenar või väline ohutusriba laiusega vähemalt 1,0 m,

välja arvatud kõrvaltänaval ja kvartalisisesel tänaval, kus nõutud lisameetmed puuduvad.

Kaalutakse kergliikluse (sh jalgratturite) eraldamist. Lubatud on jalgrattarada.

Kergliiklus (sh jalgratturid) tuleb eraldada. Lubatud on jalgrattarada.

Kergliiklus (sh jalgratturid) tuleb eraldada. Jalgrattarada ei ole lubatud.

1 Rahvusvaheline kergliiklustee marsruut on EuroVelo võrku (https://en.eurovelo.com) kuuluv jalgrattatee marsruut.

5. KERGLIIKLUSTEE JA JALGRATTARAJA RISTLÕIGE

5.1. Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius tuleb määrata lähtudes kergliiklustee ja jalgrattaraja

kasutajate hulgast ja liikluskoosseisust.

5.2. Liiklejagrupid tuleb teineteisest eraldada, kui ööpäeva jooksul esineb ristlõikes üle 200

liikleja, kes kasutaksid jalgrattateed või üle 300 liikleja, kes kasutaksid jalgteed.

Kaaluda jalgratturite ja jalakäijate omavahelist eraldamist maakonnakeskuste ja vähemalt 10 000

elanikuga linnade ümbruses, linna keskuse suunalistel kergliiklusteedel, kui linnast väljuval suunal

asub vähemalt 1000 elanikuga linn, alev või alevik. Õigustatud on eraldatud liiklusega kergliiklustee

rajamine siis, kui nimetatud linn, alev või alevik asub kuni 10 km kaugusel linna piirist, et soodustada

jalgrataste kasutamist, vähendada konflikte jalakäijatega ning soodustada kiiremat ja sujuvamat

jalgrataste liikumist tõmbepunktide vahel. Arvesse on võetud nii Eestis kui lähiriikides nii suve- kui

ka talveperioodil kergliikluse järjepidevat kasvu.

5.3. Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius peab vastama vähemalt tabelis 3 esitatud nõuetele.

Kergliikluse ja jalgrattaraja ristlõiked on esitatud joonistel 1 – 6. Joonisel 3 ja 4 esitatud

ristlõikeid on võimalik omavahel kombineerida.

5.4. Tabelis 3 on sätestatud kergliiklustee vähim vaba liiklusruum, millele asjakohasel juhul

lisandub ohutusriba ja muud täiendavad ristlõike elemendid.

Tabel 3. Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius (vaba liiklusruum).

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 6/18

Tee liik Üldjuhul valitav,

m

Kõnnitee või jalgtee 2,0

Jalgratta- ja jalgtee 3,0 (4,01)

Jalgrattatee 3,0

Jalgrattarada 1,5

1Kui eraldatakse jalgratturid ja jalakäijad.

Joonis 1. Kõnnitee või jalgtee 2,0 meetri laiune ristlõige.

Joonis 2. Jalgratta- ja jalgtee 3,0 m laiuse ühise liikumisalaga ristlõige.

Suunavööndite eraldamine on soovituslik.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 7/18

Joonis 3. Jalgratta- ja jalgtee 4,0 m laiune ristlõige.

Jalakäijad ja jalgratturid on teineteisest eraldatud ning jalgrattatee suunavööndid on eraldatud. Sellist

lahendust kasutada juhul, kui kergliiklejate hulgas on ülekaalus jalakäijad.

Joonis 4. Jalgratta- ja jalgtee 4,0 m laiune ristlõige.

Jalakäijad ja jalgratturid on teineteisest eraldatud ning jalgrattatee suunavööndid on eraldatud. Sellist

lahendust kasutada juhul, kui kergliiklejate hulgas on ülekaalus jalgratturid.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 8/18

Joonis 5. Eraldatud suunavöönditega 3,0 m laiune jalgrattatee ristlõige.

Märkused:

1. Rentsliriba vajadus ja laius sõltub restkaevude olemasolust.

2. Kiirusel 60 km/h ja rohkem tuleb jalgrattarada eraldada sõiduteest füüsilise takistusega, nt

kummipostid, teetõkked, äärekivi jms.

Joonis 6. 1,5 m laiuse jalgrattaraja ristlõige.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 9/18

Joonisel paremal pool asuv jalgrattarada on eraldatud sõiduteest kummipostidega ning jalgrattaraja

ääres on rentsliriba koos restkaevuga. Joonise vasakul pool asuv jalgrattarada ei ole eraldatud

sõiduteest füüsilise takistusega ning puudub ka rentsliriba.

5.5. Võimalikud takistused tuleb kavandada väljapoole kergliiklustee vaba liiklusruumi kooskõlas

joonistega 7 ja 8.

1erandjuhul lubatud vähendada kuni 0,25 m.

Joonis 7. Liiklusmärkide ja postide paiknemine kergliiklustee läheduses.

Joonis 8. Sõidukipiirdesüsteemi ja muu takistuse paiknemine kergliiklustee läheduses.

5.6. Kui kergliiklustee kulgeb paralleelselt sõiduteega, siis tuleb tagada tabelis 4 sätestatud

kergliiklustee ja sõidutee omavahelise ohutusriba vähimad laiused. Kitsamat ohutusriba on

erandjuhul lubatud kasutada ainult tabelis esitatud liiklussageduste korral.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 10/18

Tabel 4. Kergliiklustee ohutusriba vähim laius.

Sõidutee

projektkiirus,

km/h

Sõidutee

liiklussagedus,

sõidukit

ööpäevas

Kergliiklustee on sõiduteest

eraldatud ohutusribaga1 Kergliiklustee

külgneb vahetult

sõiduteega ja on

eraldatud

äärekiviga2

Üldjuhul valitav Erandjuhul

lubatud

30 - 50 ≤ 6000

≥ 5 m ≥ 3 m

≥0,50 m > 6000 -

60

< 1500

≥ 7 m

≥ 3 m

≥0,75 m 1500…6000 ≥ 5 m

> 6000 -

70 ≤ 1500

≥ 7 m ≥ 5 m ≥ 1,00 m

> 1500 -

Ei ole lubatud

80 ≤ 1500

≥ 7 m ≥ 5 m

> 1500 -

90 ja 100 ≤ 6000

≥ 9 m ≥ 7 m

> 6000 -

110 ja 120 Ei sõltu ≥ 12 m -

1Kaugus mõõdetuna sõidutee servast 2Kaugus äärekivi sõiduteepoolsest servast.

5.7. Sõidutee ja kergliiklustee vaheline ohutusriba peab selgelt eristuma nii sõidutee kui ka

kergliiklustee kattest.

5.8. Rajatistel ja erandjuhul füüsilise takistuse (nt hoone, alajaam jms) puhul on lubatud

kergliiklustee ja sõidutee eraldada sõidukipiirdesüsteemiga ning tabelis 11 nõutud ohutusriba

laiust vähendada. Seejuures tuleb silmas pidada, et teedel lubatud kiirusega ≥ 90 km/h ei tohi

sõidukipiirdesüsteemi töölaius W kokkupõrke korral sõidukiga ulatuda kergliiklusteele.

Teedel lubatud kiirusega ≤ 80 km/h võib sõidukipiirdesüsteemi töölaius ulatuda kuni 1/3

ulatuses kergliiklustee laiusesse.

5.9. Joonisel 9 on esitatud põhimõtted kergliiklustee paiknemise ja lõikumise kohta, kus on

esitatud järgmised soovitused:

1) kergliiklustee ja riigitee lõikumine kavandada võimalikult risti;

2) kergliiklustee lahendus takistuse korral. Takistuse korral võib kergliiklustee paikneda

sõiduteele lähemal ja sõidutee eraldada piirdega ja/või äärekiviga;

3) kergliiklustee lõikumiskoht sõiduteega kavandada ristmikust eemale.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 11/18

Joonis 9. Kergliiklustee paiknemise ja lõikumise põhimõtted.

6. KERGLIIKLUSTEE PLAANI- JA VERTIKAALLAHENDUS

6.1. Kergliiklusteele kohaldatakse järgmisi geomeetrianõudeid:

6.1.1. Plaanikõveriku vähim raadius ristmike vahelisel alal – 10 m.

6.1.2. Püstkõveriku vähim raadius – 50 m.

6.2. Kergliiklusteele on püstkõveriku projekteerimine kohustuslik, kui pikikallete algebraline

vahe on vähemalt 2%.

6.3. Kergliiklustee projektkiiruse valimisel lähtuda järgnevast:

6.3.1. Üldjuhul valida kergliiklustee projektkiiruseks 25 km/h.

6.3.2. 40 km/h võib kaaluda pikkade vahemaade läbimiseks asulate vahelisel jalgrattateel või

kergliiklusteel, kus on jalgratturid eraldatud jalakäijatest.

6.4. Kergliiklusteel tuleb tagada tabelis 5 sätestatud peatumisnähtavus.

Tabel 5. Kergliiklustee vähim peatumisnähtavus.

Kergliiklustee

projektkiirus Pikikalle (laskumine)

Peatumisnähtavus

Üldjuhul Erandlik

25 km/h

0 % 26 m 19 m

5 % 30 m 21 m

8 % 34 m 24 m

40 km/h

0 % 53 m 47 m

5 % 63 m 53 m

8 % 73 m 58 m

6.5. Kergliiklustee peatumisnähtavuse tagamisel arvestada järgmisega:

6.5.1. Kergliiklusteel liikleja silma arvutuslikuks kõrguseks on 1,50 m teepinnast.

6.5.2. Teepinnal oleva takistuse arvutuslikuks kõrguseks on 0,20 m teepinnast kumera püstkõveriku

puhul ning 0,00 m muudel puhkudel.

6.6. Kergliiklusteele nähakse ette piki- ja põikkalded, et oleks tagatud sademevee äravool.

Vajadusel rakendatakse sademevee äravoolu tagamiseks lisameetmeid.

6.7. Kergliiklustee projekteerimisel ei tohi kergliiklustee pikikalle ületada 8%.

6.8. Kergliiklustee põikkalle kavandatakse ühepoolsena kaldega 2%. On lubatud kasutada muid

kuni 3,5% põikkaldega lahendusi, kui see on tehniliselt või majanduslikult otstarbekam.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 12/18

7. KERGLIIKLUSTEE LÕIKUMINE SÕIDUTEEGA

7.1. Asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda tabelis 6

esitatud nõuetest.

Tabel 6. Asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisid.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

≤ 500

501

kuni 1000

1001

kuni 2000

2001

kuni 3000

3001

kuni 4000

4001

kuni 5000

5001

kuni 6000

6001

kuni 7000

70001

kuni 8000

8001

kuni 9000

>9000

≥ 100

80 ja 90 1

2

60 ja 70 1

2

≤ 50 1

2

Ohutussaareta ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigukoht

Foorjuhitav ülekäigukoht

Eritasandiline ülekäigukoht

1 Soovitatav lahendus 2 Erandjuhul lubatud

7.2. Asulasisese tee ja kergliiklustee lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda tabelis 7 esitatud nõuetest.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 13/18

Tabel 7. Asulasisese tee ja kergliiklustee lõikumisviisid.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Sõidutee tipptunni liiklussagedus, sõiduautot tunnis

≤ 200

201

kuni

400

401

kuni

600

601

kuni

800

801

kuni

1000

1001

kuni

1200

> 1200

80

70 1

2

60 1

2

50 1

2

40 1

2

≤ 30 1 RAH RAH

2 RAH

Eritasandiline ülekäigukoht

Foorjuhitav ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigurada või ülekäigukoht

RAH Ohutussaarega ülekäigurada või ülekäigukoht liikluse rahustamise meetmete

rakendamisega

Ohutussaareta ülekäigurada või ülekäigukoht

RAH Ohutussaareta ülekäigurada või ülekäigukoht liikluse rahustamise meetmete

rakendamisega

1 Soovitatav lahendus 2 Erandjuhul lubatud

7.3. Kui ületamist nõudvate sõiduradade arv on üle kolme, tuleb samatasandiline ülekäigurada ja

ülekäigukoht kavandada alati ohutussaarega.

7.4. Sõiduteele projektkiirusega üle 50 km/h ei kavandata reguleerimata ülekäigurada.

7.5. Ristmikul paigutatakse ülekäigurada ristmiku kujust sõltuvalt sõidutee servast kas kaugusele

L< 3m või L > 6m kooskõlas joonisega 10.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 14/18

Joonis 10. Ülekäiguraja paigutus ristmikul.

7.6. Kergliiklejatele kavandatav ohutussaar peab olema kooskõlas joonisega 11 ja tabeliga 8.

Joonis 11. Kergliiklejale kavandatav ohutussaar.

Tabel 8. Kergliiklejatele kavandatava ohutussaare mõõtmed.

Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud

Ohutussaare laius A (m)

Ülekäigurada 2,0 1,51

Ülekäigukoht 2,5 2,0

Pikkus B (m) piki sõiduteed

3,0 2,0

Ülekäiguraja laius C (m)

Ülekäigurada 3,5 2,5

Ülekäigukoht 4,0 3,0

1rahustatud liikluse keskkond

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 15/18

7.7. Ohutussaare olemasolul peab kergliiklejatele ette nähtud katte osa ohutussaarel selgelt

eristuma nii sõidutee kattest kui ka ülejäänud ohutussaare kattest.

7.8. Äärekivi teeületuskohas tuleb viia samasse tasapinda teekattega vähemalt teeületuskoha poole

laiuse ulatuses.

8. NÄHTAVUSKOLMNURK

8.1. Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel sõiduteega tuleb kooskõlas joonisega 12 ja 13

tagada nähtavuskolmnurga parameeter Lkl:

8.1.1. 15 m üldjuhul ja 12 m erandjuhul, kui tee andmise kohustus on sõiduteel liiklejal;

8.1.2. 15 m üldjuhul ja 10 m erandjuhul, kui tee andmise kohustus on kergliiklusteel liiklejal.

8.2. Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega, tuleb kooskõlas

joonisega 12. tagada vähim nähtavuskolmnurga parameeter Lauto:

8.2.1. 10 m üldjuhul ja 6 m erandjuhul asulavälisel alal, kui tegemist on lõikumisega kinnistule

juurdepääsuteega;

8.2.2. 20 m üldjuhul ja 15 m erandjuhul asulavälisel alal, kui tegemist on muu lõikumisega;

8.2.3. 15 m üldjuhul ja 10 m erandjuhul asulasisesel alal.

8.3. Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel sõiduteega tuleb tagada nähtavuskolmnurga

parameeter Lauto kooskõlas joonisega 13. ja tabeliga 9.

Joonis 12. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 16/18

Joonis 13. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee lõikumisel sõiduteega ristmike vahelisel alal.

Tabel 9. Nähtavuskolmnurga vähim parameeter Lauto, ristmike vahelisel alal.

Lauto

Sõidutee

projektkiirus ≤ 30 km/h 40 km/h 50 km/h 60 km/h 70 km/h 80-90 km/h

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

Lõikumine

asulavälise

teega

25 m 20 m 35 m 30 m 55 m 45 m 75 m 65 m 95 m 85 m 120

m

105

m

Lõikumine

asulasisese

teega

25 m 15 m 35 m 25 m 50 m 35 m 65 m 50 m 85 m 65 m 105

m 85 m

8.4. Kergliiklustee omavahelisel samatasandilisel lõikumisel on mõlemal lõikuval kergliiklusteel

soovituslikult minimaalne nähtavuskolmnurga parameeter Lkl 15 m kooskõlas joonisega 14.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 17/18

Joonis 14. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee omavahelisel samatasandilisel lõikumisel.

8.5. Asulas kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel kinnistule juurdepääsuteega ja õuealal

tuleb tagada vähim nähtavuskolmnurk vastavalt joonisele 15, kus parameeter Lkl on vähemalt

5 m ja parameeter Lauto on vähemalt 2 m.

Joonis 15. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja kinnistule juurdepääsutee lõikumisel asulas.

8.6. Kergliiklustee ja raudtee samatasandilisel lõikumisel tuleb tagada nähtavuskolmnurk

kooskõlas joonisega 16. ja tabeliga 10.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 18/18

Joonis 16. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja raudtee lõikumisel.

Tabel 10. Nähtavuskolmnurga parameeter Lr kergliiklustee ja raudtee lõikumisel

Raudtee projektkiirus Nähtavuskolmnurga parameeter Lr

Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud

≤ 30 km/h 100 m 90 m

50 km/h 170 m 155 m

80 km/h 270 m 245 m

100 km/h 340 m 305 m

120 km/h 410 m 365 m

≥ 140 km/h 475 m 430 m

8.7. Kergliiklustee ja raudtee samatasandilisel lõikumisel on nähtavuskolmnurga parameetri Lkl

vähim lubatud väärtus välimise rööpa servast mõõdetuna on 6 m.

8.8. Kergliiklustee samatasandiline lõikumine ristmike vahelisel alal asulavälise teega, samuti ka

raudteega tuleb kavandada selliselt, et vahetu kiire pääs ületuskohale on takistatud, nähes ette

lahenduse plaanigeomeetria muutmise või füüsilise takistuse abil.

8.9. Nähtavuse nõuete tagamisel lähtutakse järgmisest:

8.9.1. Nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad

läheneva objekti tuvastamist.

8.9.2. Kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitse all olevad objektid või

olemasolevad ehitised, siis sätestatud nõuetest võib kõrvale kalduda, rakendades muid

meetmeid ohutuse tagamiseks, nt peeglid ja künnised. Aluseks võtta juhtumipõhine analüüs.

KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: 10/18

Tabel 4

projektkiirus, km/h

liiklussagedus,

eraldatud ohutusribaga1 Kergliiklustee

eraldatud 2

Erandjuhul

lubatud

30 - 50

0 m > 6000 -

60 < 1500

,75 m > 6000 -

70

00 m

> 1500 -

Ei ole lubatud

80

> 1500 -

90 ja 100

> 6000 -

110 ja 120 -

1Kaugus 2

5.7.

kergliiklustee kattest. 5.8. Rajatistel ja erandjuhul

11 ohutusriba Seejuures tuleb silmas pidada, et teedel lubatud 90 km/h ei tohi

ulatuses kergliiklustee laiusesse. 5.9. Joonisel 9 on esit

1) k ; 2) k

; 3) k

MULGI VALLAVALITSUS

_________________________________________________________________________

Pärnu mnt 30 Telefon 435 4780 Arvelduskonto SEB pank

Abja-Paluoja Mulgi vald E-post [email protected] EE281010302005446001

69403Viljandimaa www.mulgivald.ee Reg nr 77000453

Transpordiamet 03.05.2024 nr 7-1/29-30 [email protected]

Piirilinna detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu tulemus

Tulenevalt planeerimisseaduse § 83 lõikest 1 korraldas Mulgi Vallavalitsus Piirilinna

(katastritunnus 60002:003:0055) detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu 24.04.2024, kus

tutvustati eelnõu avaliku väljapaneku kestel esitatud arvamusi, seisukohti ja detailplaneeringu

koostamisel valitud põhjendatud lahendusi. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus

08. märtsist 06. aprillini k.a.

Avaliku arutelu käigus jäi lahendamata vastuväide, kus Karksi-Nuia-Lilli riigimaanteest

vasakule poole jäävate elamumaade omanikud ei ole nõus, et kergliiklustee planeeritakse

Piirilinna kinnistu poosesse külge.

Vastuväite esitajate soovist tulenevalt, palume Teie seiskohta, kas kergliiklustee planeerimine

on võimalik riigitee teisele poole serva, elamumaade poolsele küljele.

Kirjale lisatud avaliku arutelu protokolli (lisa 1) ja Tartu Arhitektuuribüroo OÜ selgituse, miks

on kergliiklustee planeeritud Piirilinna kinnistu poolsele küljele (lisa 2 ).

Piirilinna detailplaneeringu eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda Mulgi valla kodulehel:

https://mulgivald.ee/piirilinna

(allkirjastatud digitaalselt)

Imre Jugomäe

Vallavanem

Lisa: 1. Avaliku arutelu protokoll

2. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ selgitus

Tiia Kukk 435 5516

TARTU ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Registrikood 10439501 Telefon 730 8260 Ülikooli 4-3, 51003 Tartu e-post: [email protected] www.arhpro.ee

MULGI VALLAVALITSUS Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, Viljandi maakond 69403 Vallavanem hr Imre Jugomäe Maa- ja planeeringuspetsialist pr Tiia Kukk [email protected]

[email protected] Meie: 26.04.2024 nr 461/2024

SELGITUSKIRI MULGI VALLAS, KÕVAKÜLAS, PIIRILINNA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 24.04.2024.a. toimus Mulgi vallas, Kõvakülas, Piirilinna maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu. Detailplaneeringu koostaja on Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, Töö nr DP16323. Avaliku arutelu käigus jäi lahenduseta vastuväide, kus Karksi-Nuia-Lilli riigimaanteest vasakule poole jäävate elamumaade omanikud ei ole nõus, et kergliiklustee planeeritakse Piirilinna kinnistu poolsesse külge. Põhjuseks esitati probleem, et talvel lükatakse lumi nende kinnistu äärde ja sissesõidu ette. Elanikud loodavad, et kui nende kinnistu kõrvale rajatakse kõnnitee, siis olukord muutub. Samuti leivad nad, et praeguse väljapakutud lahendusega ei ole neil turvaline Piirilinna kinnistule rajatava kauplushoone külastus. Vastuväite esitajad on arvamusel, et vajalik on küsida Transpordiameti seisukohta kergliiklustee planeerimise võimalikkuse kohta riigitee teisele poole serva. Detailplaneeringu koostaja soovib esitatud eskiislahenduse osas anda täiendava selgituse alljärgnevas: Piirilinna detailplaneeringu koostamise aluseks on Transpordiameti seisukohad nimetusega “Seisukohtade väljastamine Piirilinna detailpaneeringu koostamiseks” dokumendi number 06.10.2023 nr 7.2-3/23/19436-2. Nimetatud dokument on käesoleva kirja Lisa 1. Kergliiklustee planeerimiseks on punktis 6 järgmised nõuded: 6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. 6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljaspool planeeringuala. 6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. Juhend ja tabel Lisad 2 ja 3.

TARTU ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Registrikood 10439501 Telefon 730 8260 Ülikooli 4-3, 51003 Tartu e-post: [email protected] SWEDPANK EE262200001120240697 www.arhpro.ee

Tabeli 4 järgi peab ohustusriba laius olema üldjuhul võrdne või suurem kui 5 meetrit, erandjuhul võrdne või suurem kui 3 meetrit. Koos kõnniteega peab vastav teekoridor olema üldjuhul 7 meetrit või erijuhul 5 meetrit. Tee serva ja vasakpoolsete kinnistute piiride vahel on 2,05 kuni 2,72 meetrit ruumi mis ei vasta Tarnspordiameti seisukohtade punktis 6 esitatud nõuetele. Detailplaneeringu koostaja on seisukohal, et puudub vajadus pöörduda veel korda Transpordiameti poole küsimusega, et millised on võimalused kergliikluse planeerimiseks riigitee vasakpoolsesse serva vaide esitanud kinnistute ja riigitee vahelisele alale. Lisa 1. Transpordiamet 06.10.2023 nr 7.2-3/23/19436-2. Lisa 2. Kergliiklustaristu kavandamise juhend 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Lisa 3. Tabel 4 Lugupidamisega Allkirjastatud digitaalselt Urmas Makrjakov Juhataja Koostas: Roman Smuškin, volitatud arhitekt tase 7. Tartu arhitektuuribüroo OÜ vastutav spetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Mulgi Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu mnt 30

69403, Viljandi maakond, Mulgi

vald, Abja-Paluoja linn

Teie 08.09.2023 nr 7-1/29-5

Meie 06.10.2023 nr 7.2-3/23/19436-2

Seisukohtade väljastamine Piirilinna

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kõvakülas Piirilinna detailplaneeringu (katastritunnus 60002:003:0055,

edaspidi planeering) algatamisest Mulgi Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsusega nr 135. Teatele

oli lisatud planeeringu algatamise otsus ja KSH eelhinnang.

Planeeringu eesmärgiks on kaubandushoone ja seda teenindavate infrastruktuuride rajamine ja

kinnistu sihtotstarbe muutmine. Piirilinna kinnistu maa sihtotstarve on maatulundusmaa.

Detailplaneering on kehtivat Karksi valla üldplaneeringut muutev.

Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 54 Karksi-Nuia-Lilli km 0,13-0,24 (riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 441 autot) ja nr 6 Valga-Uulu km 57,25-57,36 (riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 1424 autot). KSH eelhinnangu kohaselt on juurdepääs

planeeringualale kavandatud riigiteelt nr 54 Karksi-Nuia-Lilli.

Oleme KSH eelhinnanguga tutvunud ning ei esita sellele ettepanekuid.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Riigiteelt juurdepääsu kavandamisel arvestada riigitee olemasolevate mahasõitude

asukohtadega (riigitee km 0,143, km 0,207). Piirilinna kinnistu ristumiskoht kavandada nii, et

tekiks nihutatud harudega ristmik (vt alloleval joonisel) Lilli tee 12//Lilli tee 12a kinnistu

ristumiskohaga.

Nihutatud ristmiku puhul peab liituvate teede telgede omavaheline kaugus olema vähemalt 10

meetrit. Lähtudes eelnevast kavandada planeeringuala teenindav ristumiskoht riigitee km

0,153-0,197 (näidatud alloleval Maa-ameti kaardi väljavõttel).

2 (4)

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades liiklusest

põhjustatud häiringutega ning asjaoluga, et riigitee kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon, kavandada hoonestus ning parklad tee kaitsevööndist väljapoole.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda Metalli ja

Heki kinnistute detailplaneeringuga (kehtestatud Mulgi Vallavalitsuse 13.06.2023

korraldusega nr 658) ning koostamisel oleva Uue-Oru ja Oru detailplaneeringuga.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljaspool planeeringuala.

3 (4)

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed (sh riigitee

ristumiskoht) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis, piire jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 1/18

SISUKORD

1. SISSJUHATUS ............................................................................................................................ 1

2. MÕISTED .................................................................................................................................... 2

3. JUHENDI LUGEMISEL ARVESTADA ALLJÄRGNEVAGA ................................................ 3

4. KERGLIIKLUSTEE VÕI LAIA KINDLUSTATUD PEENRA VAJADUS .............................. 4

5. KERGLIIKLUSTEE JA JALGRATTARAJA RISTLÕIGE ....................................................... 5

6. KERGLIIKLUSTEE PLAANI- JA VERTIKAALLAHENDUS .............................................. 11

7. KERGLIIKLUSTEE LÕIKUMINE SÕIDUTEEGA ................................................................ 12

8. NÄHTAVUSKOLMNURK ....................................................................................................... 15

1. SISSJUHATUS

Kehtivas majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“

(edaspidi normid) on p.7.4. esitatud jalgteede käsitlus, sh jalgteede üldnõuded, jalgtee ristlõige,

rattatee plaani- ja vertikaallahendus ning jalgtee lõikumine maanteega.

Kuna üha rohkem inimesi liigub igapäevaselt jalgsi, jalgrattaga või kergliikuriga ning üha rohkem

inimesi tegeleb liikumise ja/või tervisespordiga, siis on oluline, et oleks võimalik kavandada vastavalt

kasvavale kergliiklejate hulgale kergliiklusteid, kus on võimalik kergliiklejatel ohutult liigelda.

Kehtiva normiga antud võimalused on jäigad ja ei vasta praeguse kergliiklusteede ja jalgrattaradade

kavandamise vajadusele.

Eestiga sarnases kliimavöötmes paiknevatel naaberriikidel Soomel ja Rootsil on aastatepikkune

kogemus kergliiklejatele kavandatavate liikumisvõimaluste loomisel. Läbi töötades nende riikide

projekteerimisnorme selgub, et nimetatud riikide projekteerimisnormid on paindlikumad, kuna välja

on toodud kergliiklustee vajadus, arvestades sõidutee tee funktsiooniga, sõidukiirusega,

liiklussagedusega nii sõiduteel kui ka kergliiklusteel ning kergliiklustee marsruudiga.

Lisaks on Soome liiklusohutuse tase on Eestile eeskujuks. Arvestades eelpooltoodud asjaolusid

võtame aluseks Soome praktika, mis on kohandatud Eesti oludesse ja liikluskeskkonda sobivaks.

Kehtivate normide ja käesoleva juhendi erinevused on järgmised:

1. Täpsustatud on kergliiklustee ja jalgrattaraja mõisteid.

2. Asulavälisel teel kergliiklustee või laia kindlustatud peenra vajaduse hindamisel võetakse aluseks

sõidutee projektkiirus ja liiklussagedus ning kergliiklejate hulk, jagades sõiduteed kaheks

grupiks: põhi- ja tugimaantee ning kõrvalmaantee ja muu maantee.

3. Asulasisesel teel kergliiklustee, jalgrattaraja või laia kindlustatud peenra vajaduse hindamisel

võetakse aluseks sõidutee projektkiirus ja liiklussagedus ning kergliiklustee marsruut, mis on

jaotatud kaheks: 1) üldjuhul kasutatav kergliiklustee marsruut; 2) rahvusvaheline kergliiklustee

marsruut on EuroVelo võrku kuuluv (https://en.eurovelo.com/) jalgrattatee marsruut.

4. Esitatud on liiklejagruppide teineteisest eraldamise põhimõte.

5. Esitatud on kergliiklustee ja jalgrattaraja laius (vaba liiklusruum).

6. Esitatud on kergliiklustee läheduses paiknevate takistuste vähim lubatav kaugus.

7. Esitatud on sõidutee ja kergliiklustee vahelise ohutusriba üldjuhul valitav ja erandjuhul lubatud

laius sõltuvalt sõidutee projektkiirusest ja liiklussagedusest ning kergliiklustee eraldamise viisist.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 2/18

8. Välja on toodud kergliiklustee paiknemise ja lõikumise põhimõtted.

9. Sisse on toodud kergliiklustee püstkõveriku projekteerimise nõue.

10. Sisse on toodud on kergliiklusteele projektkiiruse valimise põhimõte.

11. Esitatud on kergliiklustee projektkiirusest sõltuv üldjuhul valitav ja erandlik peatumisnähtavus.

12. Esitatud on asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi soovitatav ja erandjuhul lubatav

lõikumisviis, arvestades sõidutee projektkiirust ja sõidutee liiklussagedust.

13. Esitatud on asulasisese tee ja kergliiklustee soovitatav ja erandjuhul lubatav lõikumisviis,

arvestades sõidutee projektkiirust ja sõidutee tipptunni liiklussagedust.

14. Esitatud on ülekäiguraja paiknemise kaugus ristmikul.

15. Esitatud on kergliiklejatele kavandatava ohutussaare vähimad nõutavad mõõtmed.

16. Esitatud on nähtavuskolmnurga soovitatavad ja erandjuhul lubatud parameetrid kergliikluste

samatasandilisel lõikumisel erinevate teedega.

Käesolev juhend on aluseks nii asulasisesel teel kui ka asulavälisel teel kergliiklustee ja

jalgrattaraja vajaduse hindamisel, ristlõike laiuse määramisel, plaani- ja vertikaallahenduse

koostamisel, lõikumisviisi ning nähtavuskolmnurga määramisel.

Esitatud põhimõtted tuleb rakendada nii uute kergliiklusteede kavandamisel, kui ka

olemasolevate kergliiklusteede rekonstrueerimisel.

Juhendi on koostanud Transpordiameti töögrupp järgmises koosseisus:

1. Janno Sammul – projekteerimise osakond

2. Mart Michelis – projekteerimise osakond

3. Tiit Vunk – projekteerimise osakond

4. Jaan Tarmak – taristu arendamise ja kvaliteedinõuete osakond

5. Kärt Aardam – projekteerimise osakond

2. MÕISTED

2.1. Asula on liiklusmärgiga 571 „Asula“ tähistatud ala.

2.2. Asulasisene tee on asulas paiknev tee.

2.3. Asulaväline tee on väljaspool asulat paiknev tee.

2.4. Jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja

teekattemärgistusega tähistatud pikisuunaline sõidutee osa.

2.5. Kergliikleja on liikleja, kellel liiklusseadusega on lubatud liigelda kõnniteel või jalgteel või

jalgratta- ja jalgteel.

2.6. Kergliiklustee on kõnnitee, jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee liiklusseaduse

tähenduses.

2.7. Liiklussagedus on tee omaniku poolt määratud arvestusaastale prognoositud aasta keskmine

ööpäevane sõidukite arv, mis läbib kogu tee ristlõiget.

2.8. Projektkiirus on teele kavandatav või teele lubatud suurim sõidukiirus.

2.9. Tipptunni liiklussagedus on tee omaniku poolt määratud arvestusaastale prognoositud

suurus, mis iseloomustab liiklussagedust tipptunni vältel.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 3/18

3. JUHENDI LUGEMISEL ARVESTADA ALLJÄRGNEVAGA

3.1. Jalgratturi all on mõeldud ka kergliikuri ja pisimopeedi kasutajat.

3.2. Üldjuhul valitav suurus on tavaolukorras normaaltingimustes kasutamiseks ettenähtud

suurus. Need suurused võivad esitada projektlahendusele rangemaid nõudeid võrreldes

normides esitatuga. Selle eesmärk on tagada miinimumist kõrgem liiklusohutuse tase.

3.3. Erandjuhul lubatud suurust on lubatud kasutada kitsastes oludes, piirangu- ja kaitsealadel,

füüsiliste takistuste jms korral, mida ei ole otstarbekas lammutada (nt abihooned, elamud,

õuealad).

3.4. Kergliiklejate hulga leidmisel võib kasutada kergliikluse mudelit https://arcg.is/0eiLK1 ja

abivahendina prognoosi.

3.5. Läbiva kergliiklustee marsruudi all mõeldakse kergliiklusteed, mis kulgeb ühel pool

sõiduteed, ületab sõidutee ning jätkub teisel pool sõiduteed, mitte ei lõpe pärast sõidutee

ületust nt bussipeatuses.

3.6. Kergliiklustee kavandamisel arvestada elanike paiknemise ja tõmbekeskustega ning

kavandada kergliiklustee võimalikult pikas lõigus ühele poole sõiduteed ning vältida seeläbi

liigsete teeületuskohtade tekitamist.

3.7. Kergliiklustee projektlahendusega tuleb võimaldada teisel pool sõiduteed astuvatele elanikele

ligipääs kergliiklusteele.

3.8. Sõidutee ja kergliiklustee lõikumiste lahendamisel on soovitatav kasutada võimalikult pikas

lõigus ühesugust lähenemist. Seeläbi on liiklejatele liikluskeskkond paremini tajutav ja

etteaimatav.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 4/18

4. KERGLIIKLUSTEE VÕI LAIA KINDLUSTATUD PEENRA VAJADUS

4.1. Teehoiukavast rahastatavate objektide kavandamisel tuleb lähtuda tabelist 1.

4.2. Kergliiklustee tuleb ette näha vastavalt tabelites 1 ja 2 toodule. Tabelit ei rakendata

bussipeatuste ühenduste kavandamisel.

Tabel 1. Kergliiklustee või laia kindlustatud peenra vajadus asulavälisel teel.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Kergliiklejate hulk

ööpäevas Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

P õ

h i-

j a

tu g

im aa

n te

e

K õ

rv al

m aa

n te

e

ja m

u u

m aa

n te

e

≤1000

1001

kuni

2000

2001

kuni

3000

3001

kuni

4000

4001

kuni

5000

5001

kuni

6000

6001

kuni

7000

>7000

≤ 50

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

60

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

70-90

< 10 < 20 -

10-30 20-40

> 30 > 40

- Ühine liiklusruum, nõutud lisameetmed puuduvad.

Kindlustatud peenar laiusega vähemalt 0,75 m mõlemale poole sõiduteed.

Kindlustatud peenar laiusega vähemalt 0,75 m mõlemale poole sõiduteed või kergliiklustee.

Kergliiklustee.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 5/18

Tabel 2. Kergliiklustee, jalgrattaraja või laia kindlustatud peenra vajadus asulasisesel teel.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Kergliiklustee

marsruut

Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

≤1000

1001

kuni

2000

2001

kuni

3000

3001

kuni

4000

4001

kuni

5000

5001

kuni

6000

6001

kuni

7000

>7000

≤ 30 Üldjuhul -

Rahvusvaheline1

40 Üldjuhul -

Rahvusvaheline1

50 Üldjuhul

Rahvusvaheline1

60-80 Üldjuhul

Rahvusvaheline1

- Ühine liiklusruum. Nõutud on kindlustatud peenar või väline ohutusriba laiusega vähemalt 1,0 m,

välja arvatud kõrvaltänaval ja kvartalisisesel tänaval, kus nõutud lisameetmed puuduvad.

Kaalutakse kergliikluse (sh jalgratturite) eraldamist. Lubatud on jalgrattarada.

Kergliiklus (sh jalgratturid) tuleb eraldada. Lubatud on jalgrattarada.

Kergliiklus (sh jalgratturid) tuleb eraldada. Jalgrattarada ei ole lubatud.

1 Rahvusvaheline kergliiklustee marsruut on EuroVelo võrku (https://en.eurovelo.com) kuuluv jalgrattatee marsruut.

5. KERGLIIKLUSTEE JA JALGRATTARAJA RISTLÕIGE

5.1. Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius tuleb määrata lähtudes kergliiklustee ja jalgrattaraja

kasutajate hulgast ja liikluskoosseisust.

5.2. Liiklejagrupid tuleb teineteisest eraldada, kui ööpäeva jooksul esineb ristlõikes üle 200

liikleja, kes kasutaksid jalgrattateed või üle 300 liikleja, kes kasutaksid jalgteed.

Kaaluda jalgratturite ja jalakäijate omavahelist eraldamist maakonnakeskuste ja vähemalt 10 000

elanikuga linnade ümbruses, linna keskuse suunalistel kergliiklusteedel, kui linnast väljuval suunal

asub vähemalt 1000 elanikuga linn, alev või alevik. Õigustatud on eraldatud liiklusega kergliiklustee

rajamine siis, kui nimetatud linn, alev või alevik asub kuni 10 km kaugusel linna piirist, et soodustada

jalgrataste kasutamist, vähendada konflikte jalakäijatega ning soodustada kiiremat ja sujuvamat

jalgrataste liikumist tõmbepunktide vahel. Arvesse on võetud nii Eestis kui lähiriikides nii suve- kui

ka talveperioodil kergliikluse järjepidevat kasvu.

5.3. Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius peab vastama vähemalt tabelis 3 esitatud nõuetele.

Kergliikluse ja jalgrattaraja ristlõiked on esitatud joonistel 1 – 6. Joonisel 3 ja 4 esitatud

ristlõikeid on võimalik omavahel kombineerida.

5.4. Tabelis 3 on sätestatud kergliiklustee vähim vaba liiklusruum, millele asjakohasel juhul

lisandub ohutusriba ja muud täiendavad ristlõike elemendid.

Tabel 3. Kergliiklustee ja jalgrattaraja laius (vaba liiklusruum).

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 6/18

Tee liik Üldjuhul valitav,

m

Kõnnitee või jalgtee 2,0

Jalgratta- ja jalgtee 3,0 (4,01)

Jalgrattatee 3,0

Jalgrattarada 1,5

1Kui eraldatakse jalgratturid ja jalakäijad.

Joonis 1. Kõnnitee või jalgtee 2,0 meetri laiune ristlõige.

Joonis 2. Jalgratta- ja jalgtee 3,0 m laiuse ühise liikumisalaga ristlõige.

Suunavööndite eraldamine on soovituslik.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 7/18

Joonis 3. Jalgratta- ja jalgtee 4,0 m laiune ristlõige.

Jalakäijad ja jalgratturid on teineteisest eraldatud ning jalgrattatee suunavööndid on eraldatud. Sellist

lahendust kasutada juhul, kui kergliiklejate hulgas on ülekaalus jalakäijad.

Joonis 4. Jalgratta- ja jalgtee 4,0 m laiune ristlõige.

Jalakäijad ja jalgratturid on teineteisest eraldatud ning jalgrattatee suunavööndid on eraldatud. Sellist

lahendust kasutada juhul, kui kergliiklejate hulgas on ülekaalus jalgratturid.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 8/18

Joonis 5. Eraldatud suunavöönditega 3,0 m laiune jalgrattatee ristlõige.

Märkused:

1. Rentsliriba vajadus ja laius sõltub restkaevude olemasolust.

2. Kiirusel 60 km/h ja rohkem tuleb jalgrattarada eraldada sõiduteest füüsilise takistusega, nt

kummipostid, teetõkked, äärekivi jms.

Joonis 6. 1,5 m laiuse jalgrattaraja ristlõige.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 9/18

Joonisel paremal pool asuv jalgrattarada on eraldatud sõiduteest kummipostidega ning jalgrattaraja

ääres on rentsliriba koos restkaevuga. Joonise vasakul pool asuv jalgrattarada ei ole eraldatud

sõiduteest füüsilise takistusega ning puudub ka rentsliriba.

5.5. Võimalikud takistused tuleb kavandada väljapoole kergliiklustee vaba liiklusruumi kooskõlas

joonistega 7 ja 8.

1erandjuhul lubatud vähendada kuni 0,25 m.

Joonis 7. Liiklusmärkide ja postide paiknemine kergliiklustee läheduses.

Joonis 8. Sõidukipiirdesüsteemi ja muu takistuse paiknemine kergliiklustee läheduses.

5.6. Kui kergliiklustee kulgeb paralleelselt sõiduteega, siis tuleb tagada tabelis 4 sätestatud

kergliiklustee ja sõidutee omavahelise ohutusriba vähimad laiused. Kitsamat ohutusriba on

erandjuhul lubatud kasutada ainult tabelis esitatud liiklussageduste korral.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 10/18

Tabel 4. Kergliiklustee ohutusriba vähim laius.

Sõidutee

projektkiirus,

km/h

Sõidutee

liiklussagedus,

sõidukit

ööpäevas

Kergliiklustee on sõiduteest

eraldatud ohutusribaga1 Kergliiklustee

külgneb vahetult

sõiduteega ja on

eraldatud

äärekiviga2

Üldjuhul valitav Erandjuhul

lubatud

30 - 50 ≤ 6000

≥ 5 m ≥ 3 m

≥0,50 m > 6000 -

60

< 1500

≥ 7 m

≥ 3 m

≥0,75 m 1500…6000 ≥ 5 m

> 6000 -

70 ≤ 1500

≥ 7 m ≥ 5 m ≥ 1,00 m

> 1500 -

Ei ole lubatud

80 ≤ 1500

≥ 7 m ≥ 5 m

> 1500 -

90 ja 100 ≤ 6000

≥ 9 m ≥ 7 m

> 6000 -

110 ja 120 Ei sõltu ≥ 12 m -

1Kaugus mõõdetuna sõidutee servast 2Kaugus äärekivi sõiduteepoolsest servast.

5.7. Sõidutee ja kergliiklustee vaheline ohutusriba peab selgelt eristuma nii sõidutee kui ka

kergliiklustee kattest.

5.8. Rajatistel ja erandjuhul füüsilise takistuse (nt hoone, alajaam jms) puhul on lubatud

kergliiklustee ja sõidutee eraldada sõidukipiirdesüsteemiga ning tabelis 11 nõutud ohutusriba

laiust vähendada. Seejuures tuleb silmas pidada, et teedel lubatud kiirusega ≥ 90 km/h ei tohi

sõidukipiirdesüsteemi töölaius W kokkupõrke korral sõidukiga ulatuda kergliiklusteele.

Teedel lubatud kiirusega ≤ 80 km/h võib sõidukipiirdesüsteemi töölaius ulatuda kuni 1/3

ulatuses kergliiklustee laiusesse.

5.9. Joonisel 9 on esitatud põhimõtted kergliiklustee paiknemise ja lõikumise kohta, kus on

esitatud järgmised soovitused:

1) kergliiklustee ja riigitee lõikumine kavandada võimalikult risti;

2) kergliiklustee lahendus takistuse korral. Takistuse korral võib kergliiklustee paikneda

sõiduteele lähemal ja sõidutee eraldada piirdega ja/või äärekiviga;

3) kergliiklustee lõikumiskoht sõiduteega kavandada ristmikust eemale.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 11/18

Joonis 9. Kergliiklustee paiknemise ja lõikumise põhimõtted.

6. KERGLIIKLUSTEE PLAANI- JA VERTIKAALLAHENDUS

6.1. Kergliiklusteele kohaldatakse järgmisi geomeetrianõudeid:

6.1.1. Plaanikõveriku vähim raadius ristmike vahelisel alal – 10 m.

6.1.2. Püstkõveriku vähim raadius – 50 m.

6.2. Kergliiklusteele on püstkõveriku projekteerimine kohustuslik, kui pikikallete algebraline

vahe on vähemalt 2%.

6.3. Kergliiklustee projektkiiruse valimisel lähtuda järgnevast:

6.3.1. Üldjuhul valida kergliiklustee projektkiiruseks 25 km/h.

6.3.2. 40 km/h võib kaaluda pikkade vahemaade läbimiseks asulate vahelisel jalgrattateel või

kergliiklusteel, kus on jalgratturid eraldatud jalakäijatest.

6.4. Kergliiklusteel tuleb tagada tabelis 5 sätestatud peatumisnähtavus.

Tabel 5. Kergliiklustee vähim peatumisnähtavus.

Kergliiklustee

projektkiirus Pikikalle (laskumine)

Peatumisnähtavus

Üldjuhul Erandlik

25 km/h

0 % 26 m 19 m

5 % 30 m 21 m

8 % 34 m 24 m

40 km/h

0 % 53 m 47 m

5 % 63 m 53 m

8 % 73 m 58 m

6.5. Kergliiklustee peatumisnähtavuse tagamisel arvestada järgmisega:

6.5.1. Kergliiklusteel liikleja silma arvutuslikuks kõrguseks on 1,50 m teepinnast.

6.5.2. Teepinnal oleva takistuse arvutuslikuks kõrguseks on 0,20 m teepinnast kumera püstkõveriku

puhul ning 0,00 m muudel puhkudel.

6.6. Kergliiklusteele nähakse ette piki- ja põikkalded, et oleks tagatud sademevee äravool.

Vajadusel rakendatakse sademevee äravoolu tagamiseks lisameetmeid.

6.7. Kergliiklustee projekteerimisel ei tohi kergliiklustee pikikalle ületada 8%.

6.8. Kergliiklustee põikkalle kavandatakse ühepoolsena kaldega 2%. On lubatud kasutada muid

kuni 3,5% põikkaldega lahendusi, kui see on tehniliselt või majanduslikult otstarbekam.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 12/18

7. KERGLIIKLUSTEE LÕIKUMINE SÕIDUTEEGA

7.1. Asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda tabelis 6

esitatud nõuetest.

Tabel 6. Asulavälise tee ja läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisid.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Sõidutee liiklussagedus, sõidukit ööpäevas

≤ 500

501

kuni 1000

1001

kuni 2000

2001

kuni 3000

3001

kuni 4000

4001

kuni 5000

5001

kuni 6000

6001

kuni 7000

70001

kuni 8000

8001

kuni 9000

>9000

≥ 100

80 ja 90 1

2

60 ja 70 1

2

≤ 50 1

2

Ohutussaareta ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigukoht

Foorjuhitav ülekäigukoht

Eritasandiline ülekäigukoht

1 Soovitatav lahendus 2 Erandjuhul lubatud

7.2. Asulasisese tee ja kergliiklustee lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda tabelis 7 esitatud nõuetest.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 13/18

Tabel 7. Asulasisese tee ja kergliiklustee lõikumisviisid.

Sõidutee

projektkiirus

km/h

Sõidutee tipptunni liiklussagedus, sõiduautot tunnis

≤ 200

201

kuni

400

401

kuni

600

601

kuni

800

801

kuni

1000

1001

kuni

1200

> 1200

80

70 1

2

60 1

2

50 1

2

40 1

2

≤ 30 1 RAH RAH

2 RAH

Eritasandiline ülekäigukoht

Foorjuhitav ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigukoht

Ohutussaarega ülekäigurada või ülekäigukoht

RAH Ohutussaarega ülekäigurada või ülekäigukoht liikluse rahustamise meetmete

rakendamisega

Ohutussaareta ülekäigurada või ülekäigukoht

RAH Ohutussaareta ülekäigurada või ülekäigukoht liikluse rahustamise meetmete

rakendamisega

1 Soovitatav lahendus 2 Erandjuhul lubatud

7.3. Kui ületamist nõudvate sõiduradade arv on üle kolme, tuleb samatasandiline ülekäigurada ja

ülekäigukoht kavandada alati ohutussaarega.

7.4. Sõiduteele projektkiirusega üle 50 km/h ei kavandata reguleerimata ülekäigurada.

7.5. Ristmikul paigutatakse ülekäigurada ristmiku kujust sõltuvalt sõidutee servast kas kaugusele

L< 3m või L > 6m kooskõlas joonisega 10.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 14/18

Joonis 10. Ülekäiguraja paigutus ristmikul.

7.6. Kergliiklejatele kavandatav ohutussaar peab olema kooskõlas joonisega 11 ja tabeliga 8.

Joonis 11. Kergliiklejale kavandatav ohutussaar.

Tabel 8. Kergliiklejatele kavandatava ohutussaare mõõtmed.

Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud

Ohutussaare laius A (m)

Ülekäigurada 2,0 1,51

Ülekäigukoht 2,5 2,0

Pikkus B (m) piki sõiduteed

3,0 2,0

Ülekäiguraja laius C (m)

Ülekäigurada 3,5 2,5

Ülekäigukoht 4,0 3,0

1rahustatud liikluse keskkond

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 15/18

7.7. Ohutussaare olemasolul peab kergliiklejatele ette nähtud katte osa ohutussaarel selgelt

eristuma nii sõidutee kattest kui ka ülejäänud ohutussaare kattest.

7.8. Äärekivi teeületuskohas tuleb viia samasse tasapinda teekattega vähemalt teeületuskoha poole

laiuse ulatuses.

8. NÄHTAVUSKOLMNURK

8.1. Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel sõiduteega tuleb kooskõlas joonisega 12 ja 13

tagada nähtavuskolmnurga parameeter Lkl:

8.1.1. 15 m üldjuhul ja 12 m erandjuhul, kui tee andmise kohustus on sõiduteel liiklejal;

8.1.2. 15 m üldjuhul ja 10 m erandjuhul, kui tee andmise kohustus on kergliiklusteel liiklejal.

8.2. Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega, tuleb kooskõlas

joonisega 12. tagada vähim nähtavuskolmnurga parameeter Lauto:

8.2.1. 10 m üldjuhul ja 6 m erandjuhul asulavälisel alal, kui tegemist on lõikumisega kinnistule

juurdepääsuteega;

8.2.2. 20 m üldjuhul ja 15 m erandjuhul asulavälisel alal, kui tegemist on muu lõikumisega;

8.2.3. 15 m üldjuhul ja 10 m erandjuhul asulasisesel alal.

8.3. Kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel sõiduteega tuleb tagada nähtavuskolmnurga

parameeter Lauto kooskõlas joonisega 13. ja tabeliga 9.

Joonis 12. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 16/18

Joonis 13. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee lõikumisel sõiduteega ristmike vahelisel alal.

Tabel 9. Nähtavuskolmnurga vähim parameeter Lauto, ristmike vahelisel alal.

Lauto

Sõidutee

projektkiirus ≤ 30 km/h 40 km/h 50 km/h 60 km/h 70 km/h 80-90 km/h

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

S o

o v

it at

av

m in

im aa

ln e

E ra

n d

ju h

u l

lu b

at u

d

Lõikumine

asulavälise

teega

25 m 20 m 35 m 30 m 55 m 45 m 75 m 65 m 95 m 85 m 120

m

105

m

Lõikumine

asulasisese

teega

25 m 15 m 35 m 25 m 50 m 35 m 65 m 50 m 85 m 65 m 105

m 85 m

8.4. Kergliiklustee omavahelisel samatasandilisel lõikumisel on mõlemal lõikuval kergliiklusteel

soovituslikult minimaalne nähtavuskolmnurga parameeter Lkl 15 m kooskõlas joonisega 14.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 17/18

Joonis 14. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee omavahelisel samatasandilisel lõikumisel.

8.5. Asulas kergliiklustee samatasandilisel lõikumisel kinnistule juurdepääsuteega ja õuealal

tuleb tagada vähim nähtavuskolmnurk vastavalt joonisele 15, kus parameeter Lkl on vähemalt

5 m ja parameeter Lauto on vähemalt 2 m.

Joonis 15. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja kinnistule juurdepääsutee lõikumisel asulas.

8.6. Kergliiklustee ja raudtee samatasandilisel lõikumisel tuleb tagada nähtavuskolmnurk

kooskõlas joonisega 16. ja tabeliga 10.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: Kärt Aardam 18/18

Joonis 16. Nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja raudtee lõikumisel.

Tabel 10. Nähtavuskolmnurga parameeter Lr kergliiklustee ja raudtee lõikumisel

Raudtee projektkiirus Nähtavuskolmnurga parameeter Lr

Soovitatav minimaalne Erandjuhul lubatud

≤ 30 km/h 100 m 90 m

50 km/h 170 m 155 m

80 km/h 270 m 245 m

100 km/h 340 m 305 m

120 km/h 410 m 365 m

≥ 140 km/h 475 m 430 m

8.7. Kergliiklustee ja raudtee samatasandilisel lõikumisel on nähtavuskolmnurga parameetri Lkl

vähim lubatud väärtus välimise rööpa servast mõõdetuna on 6 m.

8.8. Kergliiklustee samatasandiline lõikumine ristmike vahelisel alal asulavälise teega, samuti ka

raudteega tuleb kavandada selliselt, et vahetu kiire pääs ületuskohale on takistatud, nähes ette

lahenduse plaanigeomeetria muutmise või füüsilise takistuse abil.

8.9. Nähtavuse nõuete tagamisel lähtutakse järgmisest:

8.9.1. Nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad

läheneva objekti tuvastamist.

8.9.2. Kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitse all olevad objektid või

olemasolevad ehitised, siis sätestatud nõuetest võib kõrvale kalduda, rakendades muid

meetmeid ohutuse tagamiseks, nt peeglid ja künnised. Aluseks võtta juhtumipõhine analüüs.

KT_025_J12_r1

KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND

Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113 Koostaja: 10/18

Tabel 4

projektkiirus, km/h

liiklussagedus,

eraldatud ohutusribaga1 Kergliiklustee

eraldatud 2

Erandjuhul

lubatud

30 - 50

0 m > 6000 -

60 < 1500

,75 m > 6000 -

70

00 m

> 1500 -

Ei ole lubatud

80

> 1500 -

90 ja 100

> 6000 -

110 ja 120 -

1Kaugus 2

5.7.

kergliiklustee kattest. 5.8. Rajatistel ja erandjuhul

11 ohutusriba Seejuures tuleb silmas pidada, et teedel lubatud 90 km/h ei tohi

ulatuses kergliiklustee laiusesse. 5.9. Joonisel 9 on esit

1) k ; 2) k

; 3) k

MULGI VALLAVALITSUS

_________________________________________________________________________

Pärnu mnt 30 Telefon 435 4780 Arvelduskonto SEB pank

Abja-Paluoja Mulgi vald E-post [email protected] EE281010302005446001

69403Viljandimaa www.mulgivald.ee Reg nr 77000453

Transpordiamet 03.05.2024 nr 7-1/29-30 [email protected]

Piirilinna detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu tulemus

Tulenevalt planeerimisseaduse § 83 lõikest 1 korraldas Mulgi Vallavalitsus Piirilinna

(katastritunnus 60002:003:0055) detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu 24.04.2024, kus

tutvustati eelnõu avaliku väljapaneku kestel esitatud arvamusi, seisukohti ja detailplaneeringu

koostamisel valitud põhjendatud lahendusi. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus

08. märtsist 06. aprillini k.a.

Avaliku arutelu käigus jäi lahendamata vastuväide, kus Karksi-Nuia-Lilli riigimaanteest

vasakule poole jäävate elamumaade omanikud ei ole nõus, et kergliiklustee planeeritakse

Piirilinna kinnistu poosesse külge.

Vastuväite esitajate soovist tulenevalt, palume Teie seiskohta, kas kergliiklustee planeerimine

on võimalik riigitee teisele poole serva, elamumaade poolsele küljele.

Kirjale lisatud avaliku arutelu protokolli (lisa 1) ja Tartu Arhitektuuribüroo OÜ selgituse, miks

on kergliiklustee planeeritud Piirilinna kinnistu poolsele küljele (lisa 2 ).

Piirilinna detailplaneeringu eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda Mulgi valla kodulehel:

https://mulgivald.ee/piirilinna

(allkirjastatud digitaalselt)

Imre Jugomäe

Vallavanem

Lisa: 1. Avaliku arutelu protokoll

2. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ selgitus

Tiia Kukk 435 5516