Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande kooskõlastamine asjaomaste asutustega

Töö number 2017-0075

Otsustaja Tehnilise Järelevalve Amet

Arendaja Energiasalv Pakri OÜ

KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ

Karjavälja 14, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev September 2018

Paldiski pump-

hüdroakumulatsioonijaama

hoonestusloa keskkonnamõju

hindamine (KMH) Aruanne

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

2 / 252

Versioon 3 (kooskõlastamisele)

Kuupäev 18.09.2018

Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Maria Oravas, Hendrik Puhkim, Kersti Ritsberg,

Liis Kikas, Kati Kraavi, Eesti Geoloogiakeskus OÜ, OÜ Corson, Tartu

Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, OÜ

Akukon, OÜ Storkson

Esikaane pilt: Väljavõte PHAJ põhimõttelisest tehnoloogilisest skeemist. Allikas: Energiasalv

Pakri OÜ; http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam

Projekti nr 2017-0075

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Karjavälja 14

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

3 / 252

Sisukord

KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 8

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 20

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........................................... 24

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KIRJELDUS ...................................................................................................... 25

3.1. Kavandatav tegevus ........................................................................................... 25

3.2. Tehnoloogia kirjeldus .......................................................................................... 27

3.2.1. PHAJ maapealne teenindav kompleks (Pallase piirkond 16 ja 18) ............................. 27 3.2.2. PHAJ allmaarajatiste tehnilised lahendused ............................................................ 27 3.2.3. PHAJ veehaarde tehniline lahendus....................................................................... 28 3.2.4. PHAJ rajamistööde kirjeldus ................................................................................ 32

3.3. Alternatiivsed võimalused .................................................................................... 37

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 39

4.1. Asustus ............................................................................................................. 39

4.2. Maakasutus ....................................................................................................... 39

4.3. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ................................................................................ 40

4.3.1. Kvaternaari setted .............................................................................................. 41 4.3.2. Aluspõhi ............................................................................................................ 42 4.3.3. Merepõhja geoloogiline ehitus .............................................................................. 43

4.4. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 46

4.4.1. Põhjavesi .......................................................................................................... 46 4.4.2. Pinnaveekogud .................................................................................................. 46

4.5. Hüdrometeoroloogilised tingimused ...................................................................... 47

4.6. Pakri lahe hüdrodünaamiline olukord .................................................................... 48

4.6.1. Lainetus ............................................................................................................ 48 4.6.2. Hoovused .......................................................................................................... 49 4.6.3. Merevee tase ..................................................................................................... 51 4.6.4. Jääolud ............................................................................................................. 52 4.6.5. Looduslik heljum ................................................................................................ 52

4.7. Merepõhja kirjeldus ............................................................................................ 52

4.7.1. Merepõhja kivimite füüsikalis-mehaanilised omadused ............................................ 52 4.7.2. Merepõhjasetete lõimiseline koostis ...................................................................... 53 4.7.3. Raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldus merepõhja setetes .............................. 54 4.7.4. Merepõhja substraat ........................................................................................... 57

4.8. Radoonisisaldus pinnases .................................................................................... 58

4.9. Pakri lahe elustik ................................................................................................ 59

4.9.1. Merepõhja elustik ............................................................................................... 59 4.9.2. Merepõhja elupaigad .......................................................................................... 62 4.9.3. Kalastik ja kalapüük ........................................................................................... 64 4.9.4. Mereimetajad Pakri lahe piirkonnas ...................................................................... 70

4.10. Pakri lahe ökoloogiline seisund ............................................................................. 70

4.11. Linnustik Pakri lahe piirkonnas ............................................................................. 71

4.12. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 79

4.13. Maismaataimestik ja -loomastik ........................................................................... 83

4.13.1. Taimestik .......................................................................................................... 83 4.13.2. Loomastik ......................................................................................................... 83

4.14. Rohevõrgustik ................................................................................................... 83

4.15. Paldiski piirkonna välisõhu seisund ....................................................................... 84

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

4 / 252

4.16. Kultuuriväärtused ............................................................................................... 84

4.16.1. Kultuurimälestised .............................................................................................. 84 4.16.2. Ühishaud PHAJ maapealse kompleksi alal .............................................................. 86 4.16.3. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 86 4.16.4. Allveearheoloogiliste objektide tuvastamine ........................................................... 88

4.17. Laevaliiklus Paldiski Põhjasadama piirkonnas ......................................................... 92

5. MÕJU HINDAMINE NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ............................... 96

5.1. Natura alade kirjeldused ..................................................................................... 96

5.2. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine vastavalt Natura alade kaitse-

eesmärkidele ................................................................................................... 100

5.3. Leevendavate meetmete kavandamine ja nende tõhususe hindamine ..................... 107

5.4. Natura-hindamise tulemused ja järeldus ............................................................. 108

6. PHAJ EHITAMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU .................. 110

6.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ................................................................... 110

6.1.1. Mõju Pakri hoiualale ......................................................................................... 110 6.1.2. Mõju Pakri maastikukaitsealale .......................................................................... 112 6.1.3. Mõju kaitstavatele liikidele ................................................................................ 113

6.2. Mõju maismaaelustiku bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, sh

kõrghaljastusele ja metsakooslustele .................................................................. 114

6.3. Mõju rohevõrgustikule ...................................................................................... 115

6.4. Mõju merepõhjaelustikule ................................................................................. 116

6.5. Mõju kalastikule ja kalapüügile .......................................................................... 120

6.6. Mõju linnustikule .............................................................................................. 121

6.7. Mõju pinnasele ................................................................................................. 122

6.8. Mõju põhjaveele ............................................................................................... 122

6.8.1. Mõju põhjavee tasemele ................................................................................... 123 6.8.2. Mõju põhjavee kvaliteedile ................................................................................ 126 6.8.3. Väljapumbatava vee ja sademevee ärajuhtimine .................................................. 127

6.9. Heljumi levik meres .......................................................................................... 128

6.9.1. Heljumi levik loodetuulega ................................................................................ 128 6.9.2. Heljumi levik edelatuulega ................................................................................ 129

6.10. Müra mõju ...................................................................................................... 130

6.11. Vibratsioon ...................................................................................................... 132

6.12. Mõju välisõhu seisundile .................................................................................... 134

6.12.1. Heitkoguste arvutus ......................................................................................... 134 6.12.2. Hajumisarvutused ............................................................................................ 136 6.12.3. Piirkonna saasteallikate koosmõju ...................................................................... 137 6.12.4. Hajumisarvutuste kokkuvõte ............................................................................. 139

6.13. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta ............................................................... 139

6.14. Mõju laevaliiklusele Pakri lahes .......................................................................... 140

6.15. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale .......................................................... 142

6.15.1. Müra............................................................................................................... 142 6.15.2. Välisõhu saaste ................................................................................................ 143 6.15.3. Põhjavesi ........................................................................................................ 144 6.15.4. Vibratsioon ...................................................................................................... 144 6.15.5. Radoon ........................................................................................................... 145 6.15.6. Valgusreostus .................................................................................................. 146 6.15.7. Muud inimeste heaolu mõjutavad tegurid ............................................................ 147

6.16. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................... 148

6.16.1. Kultuurimälestised ............................................................................................ 148 6.16.2. Ühishaud PHAJ maapealse kompleksi alal ............................................................ 151

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

5 / 252

6.17. Mõju maapõuele ja maavaradele ........................................................................ 151

7. PHAJ KÄITAMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU .................. 153

7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ................................................................... 153

7.1.1. Pakri hoiuala.................................................................................................... 153 7.1.2. Pakri maastikukaitseala .................................................................................... 153 7.1.3. Kaitstavad liigid ............................................................................................... 153

7.2. Mõju maismaaelustiku bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, sh

kõrghaljastusele, metsakooslustele ning rohevõrgustikele ..................................... 154

7.3. Mõju merepõhjaelustikule ................................................................................. 155

7.4. Mõju zoo- ja ihtüoplanktonile ............................................................................. 159

7.4.1. Zooplankton .................................................................................................... 159 7.4.2. Ihtüoplankton .................................................................................................. 161

7.5. Mõju kalastikule ja kalapüügile .......................................................................... 163

7.6. Mõju linnustikule .............................................................................................. 164

7.7. Mõju pinnasele ................................................................................................. 165

7.8. Mõju põhjaveele ............................................................................................... 165

7.8.1. Radoonirisk põhjavees ...................................................................................... 166

7.9. Mõju merevee kvaliteedile ................................................................................. 166

7.10. Tehissaare mõju lainetuse väljadele ................................................................... 167

7.10.1. Lainetuse väljad loodetuulega, alternatiiv 1 ......................................................... 168 7.10.2. Lainetuse väljad loodetuulega, alternatiiv 2 ......................................................... 169 7.10.3. Lainetuse väljad loodetuulega, 50 aasta torm ...................................................... 170

7.11. Tehissaare mõju hoovuste väljadele ................................................................... 171

7.11.1. Hoovuste väljad loodetuulega, alternatiiv 1 ......................................................... 172 7.11.2. Hoovuste väljad loodetuulega, alternatiiv 2 ......................................................... 173

7.12. Tehissaare mõju settetranspordile ...................................................................... 174

7.12.1. Settetransport loodetuulega, alternatiiv 1............................................................ 175 7.12.2. Settetransport loodetuulega, alternatiiv 2............................................................ 176

7.13. Väljavoolutoru hüdrauliline arvutus .................................................................... 177

7.14. Mõju jäätekkele ............................................................................................... 178

7.15. Mõju Pakri lahe rannikuveekogumi ökoloogilisele seisundile ................................... 178

7.16. Mõju maa-alusele veehoidlale ............................................................................ 179

7.17. Müra mõju ...................................................................................................... 181

7.18. Võimalik mõju maapinna vibratsioonile ............................................................... 182

7.19. Mõju välisõhu seisundile .................................................................................... 182

7.20. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta ............................................................... 182

7.21. Mõju laevaliiklusele Pakri lahes .......................................................................... 183

7.22. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale .......................................................... 183

7.22.1. Müra............................................................................................................... 184 7.22.2. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................. 184 7.22.3. Vibratsioon ...................................................................................................... 184 7.22.4. Radoon ........................................................................................................... 184 7.22.5. Valgusreostus .................................................................................................. 184 7.22.6. Muud heaolu mõjutavad tegurid ......................................................................... 184

7.23. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................... 185

7.23.1. Mõju kultuurimälestistele .................................................................................. 185 7.23.2. Ühishaud PHAJ maapealse kompleksi alal ............................................................ 185

7.24. Mõju maastikule ja vaadetele ............................................................................ 185

7.25. Kavandatava tegevuse seosed kliimamuutustega ................................................. 186

7.25.1. Mõju kliimamuutustele ...................................................................................... 186 7.25.2. Kliimamuutustega kohanemise vajadus ............................................................... 187

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

6 / 252

7.26. Mõju elektrisüsteemile ja majandusele ................................................................ 188

8. RISKID JA NENDE VÄLTIMISE VÕIMALUSED ................................................. 192

8.1. Võimalikud avariilised riskid ............................................................................... 192

8.1.1. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus ................................................................. 192 8.1.2. Riskide analüüs ................................................................................................ 193 8.1.3. Avariiliste riskide analüüsi kokkuvõte ja järeldused ............................................... 201

8.2. Võimalikud keskkonnariskid ............................................................................... 203

8.2.1. Ehitusaegsed riskid........................................................................................... 203 8.2.2. Käitamisaegsed riskid ....................................................................................... 206

9. ÜLEVAADE ALTERNATIIVSETEST VÕIMALUSTEST .......................................... 208

10. ETTEPANEKUD LEEVENDUSMEETMETE RAKENDAMISEKS .............................. 213

11. ETTEPANEKUD SEIREMEETMETE RAKENDAMISEKS ....................................... 220

12. SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD EDASISEKS TEGEVUSEKS ............................ 224

13. LÜHIÜLEVAADE PHAJ SULGEMISEGA KAASNEDA VÕIVATEST MÕJUDEST ...... 230

14. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH ARUANDE MENETLEMISEST .... 231

14.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning

nende teavitamine ........................................................................................... 231

14.2. Asjaomaste asutuste seisukohad KMH aruande kohta ........................................... 232

14.3. KMH aruande avalikustamise tulemused .............................................................. 247

14.4. Ülevaade KMH aruande kooskõlastamise tulemustest............................................ 248

15. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................. 250

Lisad

Lisa 1. Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnamõju hindamise programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks. OÜ

Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16. Tartu-Tallinn 2017 (koose lisadega)

Lisa 2. Tehnilise Järelevalve Ameti otsus 13.07.2017 nr 1-10/17-262 Paldiski pump-

hüdroakumulatsioonijaama KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine

Lisa 3. Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse

geoloogiliste tingimuste uuring. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017

Lisa 4. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline

modelleerimine ja geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. Tallinn 2017

Lisa 5. Kavandatava Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama veehaarde piirkonna

mereelustiku uuring ja mõju hinnang. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinn 2017

Lisa 6. Paldiski pump-hüdroelektrijaama detailplaneering. Keskkonnamürast põhjustatud

müratasemete hindamine. Akukon Oy Eesti filiaal, töö nr 171120-1. Jaanuar 2018

Lisa 7. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama mõju välisõhu kvaliteedile. Eesti

Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2017

Lisa 8. Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama avariiolukordade riskianalüüs.

Pallase piirkond 16 ja 18, Paldiski. Koostaja: Rain Kurg, Storkson OÜ. Tallinn 2017

Lisa 9. Asjaomaste asutuste seisukohad KMH aruande kohta

Lisa 10. KMH aruande avaliku väljapaneku käigus laekunud arvamused ja vastused neile

Lisa 11. KMH aruande avaliku arutelu protokoll

Lisa 12. Kooskõlastused KMH aruandele (lisatakse kooskõlastuste laekumisel)

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

7 / 252

Kasutatud lühendeid

AÕKS atmosfääriõhu kaitse seadus

DP detailplaneering

EBHAB Eastern Baltic marine benthic habitats (elupaikade klassifikatsioon)

EGK Eesti Geoloogiakeskus

EhS ehitusseadustik

EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus

eRT Elektrooniline Riigi Teataja

KeHJS keskkonnamõju strateegilise hindamise ja juhtimissüsteemi seadus

KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LKS looduskaitseseadus

LS lähteseisukohad

MKA maastikukaitseala

MuKS muinsuskaitseseadus

PEP püsielupaik

PHAJ pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaam

PlanS planeerimisseadus

TJA Tehnilise Järelevalve Amet

TÜ EMI Tartu Ülikooli Mereinstituut

VeeS veeseadus

VTK väljatöötamise kavatsus

ÜP üldplaneering

Nimetuste ja mõistete kasutus

Läbi erinevate menetluste on kavandatava objekti kohta kasutusel mitmed samatähenduslikud

nimetused/mõisted:

• Paldiski PHAJ = Pakri PHAJ = Eesti PHAJ;

• tehissaar = kunstsaar.

Käesolevas dokumendis kasutatakse nimetusi/mõisteid „Paldiski PHAJ“ ja „tehissaar“.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

8 / 252

Kokkuvõte

Analoogselt Paldiski PHAJ DP KSH aruandega1 käsitletakse käesolevas Paldiski PHAJ hoonestusloa

KMH aruandes kavandatava tegevusena ehk põhialternatiivina (alternatiiv 1) Energiasalv Pakri OÜ

poolt kavandatava 500 MW võimsusega PHAJ rajamist Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele ning

jaama veega varustamiseks vajaliku 2,6 ha suuruse tehissaare ja veehaarde rajamist Paldiski lahte

(vastavalt DP-ga kavandatavale lahendusele). Maa alla, ca 500-600 m sügavusele kristalse aluspõhja

kivimitesse sisse, kavandatakse veehoidlad, veehaarde pealevoolukanal, turbiinisaal,

sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kablišahtid ning juurdepääsutunnelid.

Alternatiivina 2 käsitleti lahendust, kus PHAJ rajatakse tervikuna Paldiski lahte kaldaga püsivalt

ühendamata 6 ha suurusele tehissaarele, kuhu paigaldatakse PHAJ rajamiseks ja teenindamiseks

samad ehitised, mis on alternatiivi 1 korral kavandatud Pallase 16 ja 18 kinnistutele. Maa alla, ca

500–600 m sügavusele kristalsesse aluspõhja rajatakse samasugused objektid, nagu alternatiivi 1

korral. Kavandatava tegevuse põhilahendust (alternatiivi 1) ja selle reaalset alternatiivi (alternatiiv

2) hinnati võrdluses 0-alternatiiviga, st olukorraga, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida.

PHAJ tööpõhimõte on järgmine: elektrienergia tootmiseks avatakse veehaardes luuk, merevesi

voolab pealevoolukanali kaudu läbi elektriturbiinide maa-alusesse veehoidlasse. Elektrienergia

tarbimiseks pumbatakse reservuaarides asuv vesi tagasi merre.

KMH algatamise otsuses on märgitud, et PHAJ rajamise üle otsustamisel on määravaks

kavandatavate maismaaehitiste ja rajatise kui terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette

ehitamise võimalikkus, mistõttu tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju

hindamine ühitada. See tähendab, et tuleb KMH täpsusastmes analüüsida allmaaehitise rajamise,

ekspluateerimise ja likvideerimise ning merevee võtu ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid

mõjusid. Siinkohal tuleb rõhutada, et käesoleva KMH aruande täpsus on seotud kavandatava

tegevuse väljatöötatud lahenduse täpsusega. PHAJ maa-aluse osa keskkonnamõjude

hindamine saab KMH täpsusega toimuda selles ulatuses, kuivõrd seda võimaldavad kavandatava

tegevuse maa-aluse osa kirjeldus ja vastavate uuringute tulemused. Kuna tellitava tööga

samaaegselt ei koostata PHAJ maa-aluse osa eskiisprojekti, tehnoloogilist projekti ega ehitusprojekti

(eelprojekti), samuti ei ole veel teostatud vajalikke geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid, siis ei

olnud võimalik läbi viia PHAJ maa-aluse osa mõjude hindamist algatamise otsuses märgitud

täpsusastmes. Kavandatav tegevus, eriti selle maa-alune osa, on kirjeldatav põhimõttelise ehitusliku

kontseptsioonina, mille keskkonnamõju on hinnatud vastavalt olemasolevale teabele. Enne

tegevuslubade väljastamist (projekteerimise staadiumis) on vajalik läbi viia

keskkonnamõju hindamine (KMH), mille raames antakse hinnang ehitusprojektile,

keskendudes eriti selle maa-alusele osale. Käesolevas KMH aruandes on loetletud

aspektid, millele on vaja järgnevates etappides täiendav hinnang anda.

Hindamistulemuste kokkuvõte ja järeldused

Paldiski PHAJ rajamine on kooskõlas piirkonna arengukavade ja planeeringutega.

KMH käigus hinnati kavandatava PHAJ ehitusaegseid ja käitamisaegseid mõjusid eraldi ning anti

lühiülevaade jaama sulgemisega kaasneda võivatest mõjudest. Alljärgnevalt antakse

hindamistulemuste kokkuvõte jaama ehitusaegse ja käitamisaegse perioodi kohta ning ülevaade

leevendus- ja seiremeetmetest, soovitustest edasiseks tegevuseks ning sulgemisega kaasneda

võivatest mõjudest. Hindamise tulemuste kokkuvõttena võib üldistatult öelda, et kõige suuremat

tähelepanu vajavad kavandatava tegevuse võimalikud ehitusaegsed mõjud põhjaveele ja

käitamisaegsed mõjud merekeskkonnale.

1 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu KSH aruanne. Skepast & Puhkim OÜ, töö nr 2017-

0075. Tallinn 2017. Paldiski Linnavolikogu algatas 30.06.2017.a otsusega nr 25 Paldiski linnas Pallase piirkond

16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneeringu (DP) ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH). Koostatava DP sisuks on ehitusõiguse määramine Energiasalv Pakri OÜ poolt Paldiski linna

kavandatava pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama (PHAJ) rajamiseks.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

9 / 252

Natura-hindamise tulemused ja järeldus

Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ning asukohast Pakri loodusala ja Pakri linnuala suhtes

(väljaspool Natura-alasid) võib väita, et kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala kadu

ja killustamist ning sellist mõju veevarudele, mis võiks ohtu seada alade kaitse-eesmärgiks olevate

liikide ja elupaikade säilimise ja heaolu.

Pakri loodusala

PHAJ ehitamise ajal ja käitamise ajal puuduvad negatiivsed mõjud Pakri loodusala kaitse-eesmärgiks

olevatele merelistele elupaigatüüpidele veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed

(1130), rannikulõukad (*1150) ja laiad madalad lahed (1160), sest need paiknevad kavandatavast

tehissaarest ja veehaardest enam kui 3 km kaugusel ning ükskõik milline PHAJ ehitamisega või

käitamisega kaasnev mõju suure ruumilise distantsi tõttu sellisele kaugusele ei ulatu. PHAJ

tehissaare ehitustööde käigus karide elupaigatüübi (1170) alale ladestunud peenem sete kantakse

sealt sügavamatele akumulatsioonialadele igal aastal esinevate suuremate tormide käigus ning

pöördumatuid või pikaajalisi (üle 2-3 aasta) mõjusid karide elupaigatüübile seoses heljumi levikuga

ei kaasne.

Kuna hüpoksilise olukorra (hapnikusisaldus alla 2 ml/l) tekkimine maa-aluses reservuaaris on PHAJ

käitamise tavapärases režiimis vähetõenäoline ja hüpoksia mõju meres väheneb distantsiga kiiresti,

siis ei ole PHAJ mõju tavapärases režiimis Pakri loodusala karide (1170) elupaigatüüpidele oluline.

Kuna Pakri loodusala piires olev karide elupaigatüüp (1170) jääb kavandatavast tehissaarest

alternatiivi 1 korral ca 400 m ja alternatiivi 2 korral ca 200 m kaugusele, arvatavasti mitte otse

valdava vee liikumise suunale ja tunduvalt madalamasse vette (10–15 m), siis oluliste negatiivsete

mõjude ilmnemine karide elupaigatüübile PHAJ avariiolukorras on vähetõenäoline.

Nii PHAJ ehitamise kui ka käitamise etapis puuduvad negatiivsed mõjud Pakri loodusala kaitse-

eesmärgiks olevatele maismaa elupaigatüüpidele esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*6210), lood

(alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja

jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Mõju puudumise põhjuseks on piisav kaugus ehk

ruumiline eraldatus kavandatava tegevuse aladest ning selliste mõjufaktorite puudumine, mis võiksid

maismaaelupaiku mõjutada. Valdav osa maismaaelupaiku asub kavandatava tegevuse aladest mitme

kilomeetri kaugusel. Ainult elupaik merele avatud pankrannad (1230) asub kavandatavale

tehissaarele lähemal, sõltuvalt alternatiivist vastavalt umbes 500 ja 315 m kaugusel. Kuna

kavandatava tegevusega ei avaldata pankrannikule otseseid ega kaudseid (lainetuse ja setterežiimi

kaudu) mõjusid, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka sellele elupaigale.

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele taimeliikidele (emaputk, nõmmnelk, soohiilakas, jäik

keerdsammal) ja putukaliigile suur-mosaiikliblikas puuduvad negatiivsed mõjud, sest liigid on seotud

maismaaliste elupaikadega ning asuvad kavandatavast tegevusest piisavas kauguses. Puuduvad

mõjufaktorid, mis maismaaelupaikadega seotud liike mõjutaksid.

Pakri linnuala

Kavandatav tegevus toimub Pakri linnuala naabruses – tehissaar ja veehaare paiknevad alternatiivi

1 korral umbes 400 m ja alternatiivi 2 korral 200 m kauguse linnualast. Kuna linnuala lähemas

piirkonnas asuvad vaid veealad, siis ei ole kavandatava tegevuse vahetus mõjuraadiuses kaitse-

eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsuspaiku. Pakri laht ja selle madalaveelised alad Pakerordi panga

ees on rändeaegseks peatuspaigaks või talvitusalaks mitmetele kaitse eesmärgiks olevatele

linnuliikidele. Kuna kavandatav tegevus ei põhjusta leevendusmeetmete rakendamise korral olulisi

muutusi Pakri lahe veekvaliteedis PHAJ rajamise ega ka kasutuse etapis, siis ei põhjustata muutusi

ka lahe ökoloogilises seisundis ning põhjaelustikus ja kalastikus. Seega ei halvene lindude toidubaas

ning puuduvad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele toiduahela ja toidubaasi kaudu.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

10 / 252

Tehissaare ja veehaarde rajamine põhjustab visuaalseid ja mürahäiringuid eelkõige selle

ehitusetapis. Alternatiivi 1 korral jääb arendusala ligi 400 m kaugusele ja häiringud on linnustikule

suhteliselt väheolulised. Alternatiivi 2 puhul jääb arendusala 200 m kaugusele ning häiringud

ulatuvad vähesel määral linnualale. Olulisi negatiivseid mõjusid see ühelegi kaitse-eesmärgiks

olevale linnuliigile siiski ei põhjusta. Jaama kasutuse etapis häiringute mõjud praktiliselt puuduvad.

Kokkuvõttes ei avalda PHAJ rajamine (ehitamine) ja käitamine olulisi negatiivseid mõjusid ühelegi

Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile.

KMH tulemused ja järeldused

Ehitusaegsed mõjud

Kavandatav tegevus ei avalda ehitusetapis olulisi negatiivseid mõjusid Pakri hoiualale ning selle

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele, samuti Pakri maastikukaitseala kaitse-

eesmärkidele ning piirkonnas esinevatele kaitstavtele liikidele, v.a PHAJ maapealse kompleksi alal

kasvavad käpalised.

Alternatiivi 1 korral ei ole kaitsealuste käpaliste kasvukohtade säilitamine arendusalal võimalik. Kuna

tegemist on III kategooria liikidega, mis on Lääne-Eestis suhteliselt tavalised, siis ei ole mõjud nende

kaitstavate taimeliikide populatsioonidele suuremas plaanis olulised. Liigikaitselistel kaalutlustel ning

negatiivsete mõjude leevendamiseks on vaja istutada arendusalal kasvavad käpalised ümber Pakri

poolsaarele liikidele sobivatesse kasvukohtadesse aladele, mis ei jää arendustegevuse alla.

Ümberistutustööd tuleb tellida vastava pädevusega tegijalt.

Alternatiivi 1 maapealse kompleksi ala kaotab valdava osa oma bioloogilisest mitmekesisusest ning

suurema osa praegusest kõrghaljastusest. Raadatava metsa näol on tegemist valdavas osas

suhteliselt noorte ja pigem madala loodusliku väärtusega metsakooslustega. Veerežiimi tõenäolise

muutumise tõttu muutuvad puude kasvutingimused. Mõju kooslustele ja taimkattele on lokaalsel

tasandil oluline, kuid laiemas skaalas ulatuslikku või väärtusliku loodusmaastiku kadu ei kaasne.

Juhuks, kui seoses müravalli ehitusega ei õnnestu olemasolevat metsariba säilitada või see hävib

kasvutingimuste muutumise tõttu, on soovitav ette näha kaitsehaljastusena uue mitmerindelise

kõrghaljastuse istutamine müravalli välisküljele ning valli ja tee vahelisele alale. Kaitsehaljastuse

eesmärk on leevendada tööstus- ja tootmisüksustest tulenevaid häiringuid elamupiirkondadele.

Samuti on kaitsehaljastusel oluline roll kohaliku siduva rohevõrgustiku elemendina.

Võimalikud mõjud merepõhjaelustikule on seotud merepõhja elustiku ja elupaikade hävimisega

merre kavandatava tehissaare ja veehaardetorustiku all ning heljumi levikuga. Suurem osa

tehissaare alla jäävast põhjast on ilma taimestikuta madala liigirikkusega ning madala

looduskaitselise väärtusega pehme (liivane) põhi. Tehissaare rajamise tõttu loodusliku merepõhja

elupaiga kadumise mõju ei ohusta piirkonna põhjakoosluste, bioloogilise mitmekesisuse ja

merepõhjaga seotud ökoloogiliste protsesside jätkusuutlikkust.

Kavandatava tehissaare alla jääb suuremas osas (>80% pindalast) EBHAB elupaik 18 „Mõõdukalt

avatud pehmed põhjad kindla liigilise domineerimiseta“, mille looduskaitseline väärtus ei ole kõrge

madala bioloogilise mitmekesisuse ja madala põhjaelustiku biomassi tõttu. Loodusdirektiivi karide

elupaigatüüpi (1170) katab tehissaar <20% ulatuses.

Vee liikumiskiiruse vähenemine tehissaare, Paldiski Põhjasadama muuli ja rannajoone vahele jääval

alal võib pikemas perspektiivis põhjustada setete kuhjumist ja karide elupaigatüübi olulist

vähenemist sellel alal. Kui tehissaare veealused nõlvad kaetakse loodusliku kivimaterjaliga või muu

looduslähedase kõva substraadiga, mis võimaldab loodusdirektiivi karide elupaigatüübi tunnusliikide

kasvu, siis võib pidada PHAJ rajatise mõju karide elupaigatüübi pindalamuutustele väheoluliseks.

Eeldustel, et tehissaare rajamine toimub perimeetri kindlustamise ja sisemuse täitmisega, et

ehitamisega kaasnev heljumi teke ja levik on piirides, mis on toodud OÜ Corson mudelarvutustes, ja

arvestades, et piirkond on hüdrodünaamiliselt aktiivne, on alust arvata, et ehitustööde käigus

madalale kivisele alale ladestunud peenem sete kantakse sealt sügavamatele akumulatsioonialadele

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

11 / 252

igal aastal esinevate suuremate tormide käigus ning pöördumatuid või pikaajalisi (üle 2-3 aasta)

mõjusid põhjaelustikule ja elupaikadele ulatuslikel aladel seoses heljumi levikuga ei kaasne.

Ehitusaegne mõju kalastikule ja kalapüügile on ebaoluline.

Tehissaare ehitusetapis avalduvad veelindudele suhteliselt väikesel alal olulised negatiivsed mõjud,

mis Pakri lahe piirkonna väärtust rändel olevate ja talvituvate veelindude jaoks olulisel määral ei

halvenda. Mõjud on pöörduvad, pärast ehitusperioodil lõppu olulised häiringud lakkavad. Maismaal

paikneva arendusala raadamine avaldab negatiivseid mõjusid lokaalsele haudelinnustikule

elupaikade kao näol. Mõju laiema piirkonna linnustikule ei ole olulised, sest alal pole teada

väärtuslikke elupaiku ega kaitstavate liikide esinemist. Raadamistöid tuleks vältida lindude

pesitsusperioodil ja noorlindude kasvuperioodil.

Mõju hinnang põhjaveele lähtub põhimõttelisest ehituskontseptsioonist, sest KMH koostamise ajal ei

olnud olemas Paldiski PHAJ maa-aluse osa tehnoloogilist või eelprojekti, mis annaks täpsemad

andmed mõjude/riski hindamiseks ja konkreetsete leevendusmeetmete väljatoomiseks. Mõjude/riski

hindamisel põhjaveele on seega arvestatud pigem negatiivset stsenaariumi ning leevendusmeetmed

on antud kohati suunistena, mis vajavad projekteerimise etapis täpsustamist. Põhjaveega seotud

PHAJ ehitus- ja ekspluatatsiooniaegseid riske ning meetmeid avariide ennetamiseks ja tegevusi

võimalike kahjude kõrvaldamiseks on kirjeldatud ka riskianalüüsis.

Oht põhjavee taseme muutusele on olemas põhiliselt ehituse käigus – juhul kui tekib vajadus vett

šahtidest välja pumbata seoses põhjavee sissevooluga. Põhjavee juurdevool läbindustesse tuleb

hoida kontrolli all. Põhjavee sissevoolu maht šahti või tunneli läbindamisel ei tohi kokku ületada

500 m3 ööpäevas, mida peetakse Eestis juba oluliseks põhjaveevaru mõjutavaks veevõtuhulgaks.

Põhjaveekihtide segunemise välistamiseks ja reostusohu vähendamiseks tuleb veekihid/veepidemed

üksteisest nõuetekohaselt isoleerida. Projekteerimise etapis tuleb ette näha ning rakendada

ettevaatusabinõud, et vältida merevee sattumist šahtidesse. Veetase peaks stabiliseeruma peale

ehitustööde lõpetamist. Põhjavett puudutavad avariid võivad, sõltuvalt selle ulatusest, kaasa tuua

olulise negatiivse keskkonnamõju. Otseselt ohustatud puurkaevud on maa alla rajavatest šahtidest

1–2 km raadiuses. Olulisel määral sõltub võimalik mõju ehitustehnoloogia valikust ja selle

professionaalsest teostamisest. Põhjaveega seotud teemasid, eriti ehitusaegseid mõjusid ja

võimalikke avariiolukordi, tuleb täpsemalt käsitleda PHAJ maa-aluse osa projekteerimise etapis

läbiviidava KMH käigus.

Šahtidest väljapumbatava vee heljumisisaldus sõltub läbindatava kihi omadustest ja valitavast

ehitustehnoloogiast, mistõttu käesolevas töös ei saa anda üheseid vastuseid selle käitlemiseks.

Ülemäärases koguses heljumit ei tohi looduslikku pinnaveekogusse (suublasse) juhtida. PHAJ

maapealse kompleksi territooriumile on ette nähtud koht settebasseinide jaoks. Settebasseine peab

olema kaks või enam, et võimaldada mõne settebasseini sulgemist ja puhastamist teise töötamise

ajal. Settebasseinidest eemaldatava sette ladestamiseks tuleb kavandada koht.

Heljum leviku modelleerimisel on võetud arvesse kavandatud ehitustehnikat, mille järgi esmalt

rajatakse piki tehissaare perimeetrit karjäärimurrust kehand, mille väliskülg kindlustatakse. Kehandi

rajamise käigus on heljumi leviku ulatus vähene: loodetuule korral jääb looduslikust kõrgema

heljumisisaldusega piirkond tehissaare ja Paldiski Põhjasadama muuli vahele ning edelatuulega on

heljumipilve mõõt ca 100 x 50 m. Teises etapis täidetakse saare sisemine osa peenema

täitematerjaliga. Heljumi leviku seisukohalt ei oma tehissaare teise etapi täitmistööd olulist rolli, sest

esimeses etapis rajatud kehand ümber perimeetri piirab setteaine levikut.

Alternatiivi 1 korral on olulisteks ehitusaegseteks tööstusmüra allikateks ladustamisalalt ja rongi

laadimisalalt lähtuv müra. Kui leevendusmeetmena rajatakse ehitusala ning kõrvalolevate

elamualade ja Kaitseväe kasarmute vahele 5 m kõrgune müravall ja selle peale 4,5 m kõrgune

mürasein ning rakendatakse rongikoosseisu komplekteerimisel ja liikumisel haruraudteel ajalist

piirangut, siis müra normtasemeid ei ületata. Ehituse ettevalmistusperioodil (kui müravalli ei ole veel

rajatud) tuleb järgida erinevaid leevendusmeetmeid kombineeritult, et müra normtaset

kõrvalolevatel elamualadel ei ületataks. PHAJ ehitusaegne autoliiklus toimub mõlema alternatiivi

korral ringiga ümber Paldiski linna tiheasustusala (mööda Leetse, Kadaka ja Majaka teed), mis ei

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

12 / 252

põhjusta olulist mürahäiringut. Alternatiivi 2 korral ehitusperioodil ümbritsevatel elamualadel (Rae,

Muuli ja Peetri tänavate ääres) päevasel ajavahemikul müra normtaset ei ületata, kuid öisel

ajavahemikul ei ole normikohane müratase tagatud.

PHAJ maa-aluse osa ehitustöödest tuleneva vibratsiooni leviku mõju sõltub vibratsiooniallikast, selle

kaugusest ja maapinna geoloogilisest ehitusest. Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri

17.05.2002.a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja

ebameeldivate aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes. Vastavalt sellele määrusele tuleb kavandada kõik PHAJ rajamisega seotud tööd, sh

lõhkamine ja maa-alused tööd. Käesolevas staadiumis ei ole võimalik hinnata lõhketöö vibratsiooni

tugevust ega selle võimalikku mõju ehitistele jm objektidele, sest puuduvad detailsed geoloogilised

uuringud ja vastavalt sellele koostatav PHAJ ehitusprojekt. Lõhketöö projekti on võimalik koostada

lähtudes ehitusprojekti lahendusest. Vastavalt konkreetsetele geoloogilistele tingimustele,

mõjupiirkonnas olevatele objektidele ja lõhketöö eesmärgile määratakse lõhketöö projektis nõutavad

parameetrid, sh ohuala ja seismiliselt ohutud laengud. Lõhketöö projektist peab välja tulema PHAJ

ohuala suurus, mille ulatuses ehitiste omanikke või nende esindajaid teavitada tuleb.

Saasteained, mis mõlema alternatiivse lahenduse käigus välisõhku suunatakse on peenosakesed ja

summaarsed tahked osakesed, mis sattuvad välisõhku peamiselt välja kaevatud killustiku

laadimistööde käigus. Tavaolukorras, mil erinevaid leevendusmeetmeid ei kasutata, võivad

alternatiivi 1 korral kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ületada nii peenosakeste

ööpäevakeskmine kui ka summaarsete tahkete osakeste tunni- ja ööpäevakeskmised

kontsentratsioonid. Alternatiivi 2 korral võivad tavaolukorras kehtestatud piirväärtusteid ületada

summaarsete tahkete osakeste tunni- ning ööpäevakeskmised kontsentratsioonid. Tolmu

kontsentratsioonide vähendamiseks on mõlema alternatiivlahenduse korral oluline kasutada

erinevaid leevendusmeetmeid, et eralduva tolmu kogus oleks minimaalne ega avaldaks negatiivset

mõju ümbritsevale keskkonnale ning inimeste tervisele. Leevendusmeetmete kasutamisel ei oma

rajatav elektrijaam negatiivset mõju keskkonnale ka koosmõjus piirkonna teiste ettevõtetega. Juhul,

kui ehitustegevuse käigus peaks ilmnema või lisanduma uusi välisõhu saasteallikaid, tuleb läbi viia

uus saasteainete heitkoguste hindamine.

Kui PHAJ arendamise ja ehitustööde käigus järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis ei ole olulist negatiivset mõju ümbritsevale

keskkonnale ette näha.

Pakri laht on oluline laevaliikluse seisukohast ja seetõttu tuleb PHAJ rajamise käigus arvestada

merenavigatsiooniga seotud kitsendustega. Kavandatav tehissaar ja veehaarderajatis jäävad

mõlema alternatiivi rakendumisel Paldiski sadama akvatooriumist, lähedalolevast ankrualast ning

laevade liikumise trajektoorist väljapoole, looduslikult madala veega alale, mistõttu olulist mõju

laevaliiklusele tehissaare ehitusel ei ole. Alternatiivi 2 korral tuleb kai rajamine tehissaarele ja selle

kasutamine kooskõlastada Paldiski Põhjasadamaga ja Veeteede Ametiga ning ühtlasi konsulteerida

selle märgistuse osas. Otseselt olulist mõju laevaliiklusele see endaga kaasa ei too, sest tegemist on

looduslikult sügava lahega ning õigeid navigatsioonivõtteid kasutades laevad lisaohte ei põhjusta.

Veevõtutoru rajamistööde käigus tuleb ohutult korraldada Paldiski Põhjasadama akvatooriumi ja

sellest loode pool asuva ankruala vaheline laevaliiklus. Ehitusaegne kaudne mõju laevade

navigatsioonile tuleneb peamiselt ehitustegevusest pimedal ajal, kui ehitamispiirkonnas kasutatakse

valgustamiseks võimsaid valgusallikaid, mis võivad laevu eksitada. Seega tuleb eriti pimedal ajal

ehitamisel jälgida, et valgusallikad ei oleks suunatud laevateedele.

Leevendusmeetmete rakendamisel ei avalda kavandatav tegevus tõenäoliselt olulist negatiivset mõju

inimeste tervisele, heaolule ja varale. Inimeste jaoks on reeglina kõige tähtsamad tervis, puhas

põhjavesi (joogivesi), õhukvaliteet ja müratase piirkonnas. Kui mõju neile aspektidele ei ole

negatiivne, siis PHAJ rajamine ei oma inimeste elukvaliteedile olulist kahjustavat mõju. Tõenäolised

ootused PHAJ ehitamise suhtes on töökohtade loomine piirkonna inimestele, samuti arendusprojekti

realiseerimisega kaasnevate võimalike koostööprojektidega kohalikule omavalitsusele ja selle

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

13 / 252

elanikele pakutavad hüved, mis toetavad valda ja edendavad kohalikku elu. PHAJ arendusprojekti

kohta võiks olla saadaval rohkem informatsiooni, sh ka venekeelsetele elanikele.

PHAJ rajamine ei avalda negatiivset mõju piirkonna kultuuriväärtustele (kultuurimälestistele,

pärandkultuuriobjektidele). Kavandatav tegevus (sh koostatava DP2 lahendus) arvestab PHAJ

maapealse kompleksi läheduses asuva ühishaua olemasoluga. Merepõhjauuringutega ei tuvastatud

võimalike allveearheoloogiliste objektide olemasolu kavandatava tehissaare piirkonnas.

PHAJ ehituse käigus väljatava kristalse aluskorra kivimi kasutamine ehitustöödel võib kaasa tuua

väiksema vajaduse lubjakivi järele. Seega maavarade kasutuse ja selle majandusliku tegevuse osas

on mõju alternatiivi 1 korral positiivne, sest maapõuest väljatav kristalse aluskorra kivim

transporditakse valdavalt erinevate tarbijateni Eestis. Alternatiivi 2 korral läheks kristalse aluskorra

kivim arendaja sõnul valdavalt ekspordiks ning majanduslik kasu Eesti riigile oleks oluliselt väiksem.

Käitamisaegsed mõjud

Kavandatav tegevus ei avalda käitamise etapis olulisi negatiivseid mõjusid Pakri hoiualale ning selle

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele, samuti Pakri maastikukaitseala kaitse-

eesmärkidele ning piirkonnas esinevatele kaitstavatele liikidele.

Käitamise etapis täiendavat metsa- ja rohumaakoosluste kadu ei toimu ning negatiivne mõju

taimkattele puudub. Kaitsehaljastus kasvab ja areneb käitamise faasis edasi, nii et ala taimkatte

väärtus suureneb võrreldes ehitusetapis tekkiva olukorraga. See positiivne muutus ei ole siiski

tingitud kavandatavast tegevusest, vaid tuleneb ehituse etapis rakendatavast leevendusmeetmest

(kaitsehaljastuse rajamisest). Käitamise etapis on häiringute tase oluliselt madalam kui

ehituseperioodil ning loomastik kohaneb tekkinud olukorraga.

PHAJ tavapärases režiimis käitamine ei avalda olulist mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele, kuid

täielikult ei saa välistada hüpoksiliste tingimuste teket väga harva esinevate looduslike olude

tingimustes. Kui väljapumbatav vesi on hüpoksiline (hapnikku alla 2 ml/l), siis ei tingi see

põhjaloomastiku hävimist veehaarde torustiku otsa piirkonnas, sest seda piirkonda asustava

põhjaloomastiku peamised liigid taluvad ajutist hüpoksiat väga hästi, kuid kaovad tundlikumad

vähilised.

PHAJ avariiolukorras, kus pole võimalik vee väljapumpamine maa-alusest hoidlast pikema aja

jooksul, võib vee hapnikusisaldus langeda alla 2 ml/l (hüpoksia) või vaba hapnik täielikult

ammenduda (anoksia) hinnanguliselt 20 päeva jooksul. Kui väljapumbatav vesi on anoksiline (hapnik

puudub), siis on oodata põhjaloomastiku hävimist toru otsa lähiümbruses. Hüpoksia suhtes

tundlikum põhjaloomastik, eelkõige vähilised, hävivad hüpoksilise või anoksilise vee

väljapumpamisel tunduvalt suuremas raadiuses. Mõjuala ulatust ei ole võimalik ilma vastava vee

liikumise ja hapnikukontsentratsioonide mudelarvutuseta hinnata. Kui väljapumbatav vesi on

hüpoksiline (hapnikku alla 2 ml/l), siis ei tingi see põhjaloomastiku hävimist veehaarde torustiku otsa

piirkonnas, kuid kaovad tundlikumad vähilised.

Eeldusel, et maa-alusest hoidlast merre pumbatav vesi ei ole hüpoksiline ega sisalda vesiniksulfiidi

ning arvestades zooplanktoni kiiret reproduktsioonivõimet, kõrget looduslikku suremust, massliikide

talvitumist bentiliste püsimunade abil ning veehaarde piirkonna avatust avamerele ja head

veevahetust võib arvata, et PHAJ käitamisel ei ole olulist negatiivset mõju zooplanktonile.

Eeldusel, et väljapumbatav vesi ei ole hüpoksiline ega sisalda toksilisi aineid, ei kujuta PHAJ

käitamine olulist ohtu kalade vastsetele (ihtüoplanktonile), sest PHAJ lähipiirkonnas ei ole ulatuslikke

kudealasid ja veehaardetorude otsad asuvad umbes 30 m sügavuses, kuhu kalade vastsed

tavapäraste looduslike olude tingimustes ei sattu. PHAJ käitamise etapis võivad avalduda kalastikule,

eelkõige põhjakalade osas, mõningased negatiivsed mõjud. Pakri lahe kalastikule tervikuna ning

kalapüügile on mõjud suhteliselt väheolulised.

2 Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneering. Eskiis.

Skepast&Puhkim töö nr 2017-0075, jaanuar 2018

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

14 / 252

PHAJ käitamise etapis ei põhjustata linnustikule olulisi negatiivseid mõjusid.

PHAJ maa-aluse osa projekteerimise käigus tuleb hinnata riske, mis on seotud veetihedaks tehtud

süvenditesse või käikudesse pragude tekkimisega ja seeläbi põhjavee sissevoolu suurenemisega

näiteks maa-ala neotektoonilise kerkimise või ekspluatatsiooni tõttu. Selle alusel tuleb välja töötada

PHAJ hooldamise nõuded. PHAJ kasutusperioodil jaama normaalse töötamise ja asjakohase hoolduse

korral on põhjavee reostusoht väike mõlema alternatiivi korral.

Tuleb arvestada, et maa-alustes kambrites võib kasutatava merevee koostises toimuda muutusi.

Need muutused ei ole olulised ega märgatavad juhul, kui jaam on igapäevaselt töös, aga võivad olla

olulised või vähemalt vajada kõrgendatud tähelepanu siis, kui vesi jääb pikemaks perioodiks (kuuks

ajaks või kauemaks) maa-alustesse kambritesse. Pikemaajalise maa-alustes kambrites oleku jooksul

on põhiliseks muutuseks hapnikusisalduse vähenemine vees. Muutuda võib ka vee temperatuur.

Analoogsete andmete puudumise tõttu ei saa kindlalt ütelda, millised muutused või kui kiiresti need

maa-aluses kambris olevas merevees toimuvad. Kirjeldatud olukorra tekkimisel tuleb enne vee merre

tagasijuhtimist võtta laboriproovid ja määrata vee hapnikusisaldus. Võimalik on, et vett on vaja

väljapumpamise käigus aereerida või aeglustada väljapumpamise kiirust.

Tehissaare mõju lainetuse väljadele on lokaalne ning piirdub kavandatava tehissaare lähema

ümbrusega. Kuna tehisaare küljed (nõlvad) on kavandatud rajada kaldpinnalistena, siis ei teki neist

märkimisväärset laine tagasipeegeldumist. Tehissaare tuule poolt varjatud küljel vähenevad

lainekõrgused märkimisväärselt. Olemasoleva rannajoone ja tehissaare vahele jääb ala, kus lainetus

praktiliselt puudub. Alternatiivi 2 puhul võib üksiklaine kõrgus tehisaare äärde kavandatud kai ääres

ulatuda kuni 2 meetrini, mistõttu võiks mõelda kai varjamiseks "nina" projekteerimisele.

Sarnaselt lainetusele on tehissaare mõju hoovuste liikumisele lokaalne ega mõjuta oluliselt hoovuste

liikumist Pakri lahes. Loodetuulega põhjast lõunasse piki randa liikuv veemass lahkneb tehissaare

tõttu kaheks. Üks osa satub tehissaare ja ranniku vahele ja voolab sealtkaudu Paldiski Põhjasadama

muulini, kus see ühineb tehissaare läänekülge pidi liikuva veemassiga. Kuna hoovuse struktuur on

enne Põhjasadama muulini jõudmist rikutud, siis keerab hoovus ümber muuli laiema frondina,

mistõttu Põhjasadama akvatooriumi esine suur pööris jaguneb mitmeks väiksemaks. Alternatiivi 2

korral ei ole ümber Paldiski Põhjasadama muuli nurga voolav hoovus nii tugev ja keerised

Põhjasadama akvatooriumi lähistel on vähem intensiivsed.

Väiksem tehissaar (alternatiiv 1) lõhub hoovuse struktuuri ja selle tõttu tekib saare põhjatipu juures

väljasettimine. Samuti viib hoovus teatud koguse pinnast tehissaare ja ranna vahele. Ajapikku võib

saare ja ranna vaheline kitsas veeriba täis settida. Suurema tehissaare (alternatiiv 2) korral jaotuvad

hoovus ja settevoog ühtlasemalt tehissaare mõlema külje vahel. Ajapikku settib ka suurema

tehissaare korral saare ja ranna vaheline kitsas veeriba täis, väljasettimine toimub tehissaare

lõunatipu ja ranna vahel.

PHAJ-l praktiliselt puudub käitamisaegne mõju jäätekkele. Veehaardetoru ots ca 30 m sügavusel

meres ei mõjuta jää teket mere pinnal. Võimalik on, et külmematel talvedel jäätub tehissaare ja

ranniku vaheline kitsas ja madal mereala, sest tehissaar vähendab tuulte, lainetuse ja hoovuste mõju

selles piirkonnas. Sõltumata alternatiivist, tuleb ehitusprojektis ette näha tehnilised lahendused

tehissaare ja veehaardetoru kaitsmiseks võimaliku rannikupiirkonnas kuhjuva rüsijää eest.

PHAJ töötamine ei too eeldatavasti kaasa Pakri lahe ökoloogilise seisundiklassi halvenemist, sest

leevendusmeetmete rakendamisel ei mõjuta PHAJ töötamine oluliselt ökoloogilise ja füüsikalis-

keemilise seisundi klassi kvaliteedielemente.

Kristalses aluskorras asuvate kambrite kompleksi sissevarisemine peaks olema välistatud, kui

geoloogilised ja geotehnilised uuringud viiakse läbi kõrgetasemeliselt, järgitakse kõiki

projekteerimise nõudeid ja asjakohaseid standardeid ning töid tehakse tehnoloogiliselt korrektselt.

Risk sõltub sellest, kui hästi on kivimi tingimused kaardistatud enne projekteerimist, ehitamist ja

ehitamise käigus. Veetõkete lahendused ja ehitamise järjekord tuleb lahendada ehitusprojektis

selliselt, et tõkkeid saaks kasutada nii ehituse ajal kui ka käitamise perioodil. Normaalse

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

15 / 252

käitamistsükli jooksul peaks enamik settematerjali kanduma merre tagasi, sest pidevalt veehoidlasse

jooksev vesi tekitab seal turbulentset segunemist, mis takistab settimist.

PHAJ käitamisaegne müra on võrreldes rajamisaegse müraga väheoluline, sest sel perioodil ei toimu

PHAJ maa-alal müratekitavaid tegevusi. PHAJ turbiinisaalid asuvad ligikaudu 500 meetri sügavusel

ning nende müra ei levi maapinnale. PHAJ veehaare asub merepinnast allpool, mistõttu suure

kiirusega alla turbiinisaali laskuva vee poolt tekitatud müra ei ole kuulda. Müra tekitavad

objektid/tegevused on 330 kV alajaam, ventilatsioonišaht ning elektrijaama teenindav transport,

mille liiklussagedus on ööpäevakeskmise lõikes väga väike. Kuna alternatiivi 1 ehitusaegse müra

leevendamiseks rajatud müravalli ei ole kavas likvideerida, siis jääb see elamualade poole

müratõkkeks ka PHAJ käitamisperioodil. PHAJ käitamise ajal – elektritootmise protsessis –

vibratsiooni ei teki.

PHAJ käitamisperioodil on välisõhku emiteeritavad saasteainete kogused mõlema alternatiivi korral

marginaalsed, sest märkimisväärseid välisõhu saastajaid ei ole.

PHAJ käitamise ajal elektritootmise protsessis jäätmeid ei teki. Ettevõttes masinate ja seadmete

regulaarse hooldamise käigus tekkivad jäätmed ning olmejäätmed antakse üle

jäätmekäitlusfirmadele. Kui järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ei ole.

Kavandatav tehissaar ei takista kummagi alternatiivi korral Paldiski Põhjasadama laevaliiklust. PHAJ

veevõtutoru asukoht meres tuleb vastavalt tähistada, et vältida selle kahjustamist. Tehissaare ja

veevõtutoru asukoht tuleb kanda merenavigatsiooni kaartidele. Käitamisaegne kaudne mõju laevade

navigatsioonile tuleneb peamiselt tõstetorni valgustamisest pimedal ajal, kui kasutatakse võimsaid

valgusallikaid, mis võivad laevu eksitada. Seega tuleb jälgida, et valgusallikad ei oleks suunatud

laevateedele ning et tornid ja tehissaare valgustus ei jääks segama Paldiski sadamate maapealsete

navigatsioonimärkide vaadeldavust. Tornide valgustus ja märgistus tuleb kooskõlastada Veeteede

Ametiga.

PHAJ käitamise ajal ei esine piirkonna lähimate elamute juures lubatust kõrgemaid müratasemeid

ning puuduvad märkimisväärsed välisõhu saasteallikad. Sellest tulenevalt puudub inimeste tervisele

negatiivne mõju. Võrreldes tänase olukorraga muudab PHAJ rajamine käsitletava ala läheduses

asuvate elamualade elukeskkonda. Samas, kuna tegemist on ÜP kohase tööstusalaga, siis muutused

võrreldes praegusega on vältimatud.

Ülemäärane radoonitase võib kaasa tuua vajaduse piirata töötajate viibimise aega maa-alustes

šahtides ja käikudes, mistõttu tuleb PHAJ maa-aluse osa ehitamise käigus teostada šahtide jm

käikude radoonisisalduse mõõtmisi. Vastavalt nende tulemustele tuleb lahendada šahtide ja käikude

ventileerimine.

Kui PHAJ ehitusaegne valgustus ei ole õigesti projekteeritud ja paigaldatud, võib see pimedal ajal

häirida ehitusala vahetus naabruses asuvate elamualade elanikke ja Kaitseväe Paldiski linnaku

töövõimet. Pärast müraseina ja müravalli valmimist toimivad need olulisel määral kaitsena ehitusala

valgustuse eest. Tuleb jälgida, et valgustuse projekteerimisel, paigaldamisel ja tööde käigus ei

suunataks PHAJ tõstetornidest jt kõrgetest rajatistest häirivaid valgusvihke elamualade ja Kaitseväe

Paldiski linnaku suunas. PHAJ ehitus- ja kasutusaegsete valguslahenduste projekteerimisel ja

paigaldamisel tuleb rakendada valgusreostust vältivaid ja vähendavaid meetmeid.

PHAJ käitamise ajal mõju piirkonna kultuuriväärtustele ning neile avanevatele vaadetele puudub.

Soovitav on jätta ühishaud ja selle kaitsevöönd väljapoole PHAJ tootmisterritooriumi (piirdeaeda).

PHAJ maapealse kompleksi (alternatiivi 1) kõrged tõstetornid jäävad tõenäoliselt nähtavaks Tallinna

maanteelt Paldiski linna sissesõidul. Kuna PHAJ maapealse kompleksi asukoht on linna tiheasustusala

servas tööstusalal, siis ei jää tõstetornid domineerima ega mõjuta üldjoontes märkimisväärselt

piirkonna maastikku ja vaateid. Tegemist on areneva tööstuspiirkonnaga, kuhu võib lähiajal veel

lisanduda erinevaid tööstushooneid ja -rajatisi. Kõige rohkem muutub maastik PHAJ maapealse

kompleksi vahetus läheduses oleva elamu- ja suvilapiirkonna elanike jaoks, sest ehitusaegse müra

leevendamiseks on vajalik 4 m kõrguse müravalli rajamine PHAJ ja elamualade vahele. Vaate

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

16 / 252

pehmendamiseks on soovitav müravalli elamutepoolsed nõlvad kujundada võimalikult

looduslähedastena, sest müravalli likvideerimine pärast ehitustööde lõppu ei ole otstarbekas.

Rajatav tehissaar mõjutab ranniku vaadeldavust merelt ja Pakri saarte poolt. Alternatiivi 1 korral on

tehissaare mõju vaadetele väiksem kui alternatiivi 2 korral, sest tehissaar on väiksem ning saarel ei

ole kõrgeid tõstetorne. Kuna aga mere poolt vaadatuna ei ole piirkonnas atraktiivseid vaatlusobjekte

ning Pakri pankranniku silmapaistvam osa jääb tehissaarest põhja poole, siis ei ole tehissaare mõju

merelt avanevatele vaadetele oluline.

PHAJ rajamine võimaldab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu

suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside

vähendamiseks ja selle kaudu positiivseks mõjuks kliimamuutustele.

PHAJ kavandamise ja käitamise käigus tuleb rakendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid,

sest sagenevad ning oma mõjult tugevnevad äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja

kuumalained, samuti mereveetaseme tõus võivad põhjustada olukordi, mis taristu toimimist

häirivad.

Ülevaade riskianalüüsi tulemustest

Riskianalüüsis vaadeldi PHAJ kolme olulisemat käitlusetappi: ehitamine, käitamine ja likvideerimine.

Nende etappide osi analüüsides tuvastati järgnevad võimalikud suurõnnetusohu olukorrad:

- diktüoneemaargilliidi ladustamine;

- šahti varing;

- allmaarajatise üleujutus;

- käitise tulekahju;

- ventilatsiooni katkemine allmaarajatises;

- suurõnnetus Alexela Terminali territooriumil;

- suurõnnetus Paldiski Põhjasadama territooriumil.

Olulisimat mõju võivad põhjustada käitise tulekahju, suurõnnetus Alexela Terminali territooriumil ja

suurõnnetus Paldiski Põhjasadama territooriumil (Palsteve OÜ terminalis). Need on õnnetused, mis

on valdavalt kergete või raskete tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral

olla katastroofilised tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Ülejäänud

loetletud sündmused ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning on kas tõhusate

ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede likvideerimiseks piisab ettevõtte enda

ressurssidest. See aga ei tähenda, et tegemist on ebaoluliste sündmustega, vaid arvestatavate

sündmustega. Riskianalüüsis esitatud riskimaatriksi tulem annab sisendi prioriteetide seadmiseks

ennetusmeetmete rakendamisel ja PHAJ töö korraldamisel.

Olulisima toimumistõenäosusega on käitise tulekahju, mistõttu on oluline just tuleohutuspaigaldiste

planeerimine ja personali koolitamine. Raskeima tagajärjega on ettevõttevälised ohud, kuid seda

erinevate alternatiivide korral:

• alternatiivi 1 korral Alexela Terminali suurõnnetus, mille korral võib lekkiva, süttiva ja/või

plahvatava kemikaalimahuti korral ohustatud olla PHAJ maapealne ehitiste kompleks ja maa-

alune osa;

• alternatiivi 2 korral Paldiski Põhjasadama territooriumil Palsteve OÜ ladustatava

ammooniumnitraadi võimaliku plahvatuse ülerõhust tingitud kahjustused võivad laastavalt

mõjuda PHAJ pealmaaehitistele.

Kuna PHAJ on planeerimisjärgus, siis puuduvad konkreetsed tehnilised lahendused, mille põhjal

hinnata nende piisavust. Riskianalüüsiga tuvastatud õnnetuse ohtudest tulenevalt on koostatud

vajalike ennetavate meetmete loetelu, millele peab tähelepanu pöörama vältimaks võimalike

hädaolukordade teket.

Käitisele koostatakse ehitusprojekt, milles lahendatakse eraldi tuleohutuse osa. Lisaks koostatakse

käitisele lõhkamistööde projekt. Eraldi peab olema koostatud käitise likvideerimiskava. Enne PHAJ

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

17 / 252

käikuandmist tuleb koostada ettevõtte põhjalik riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise plaan,

arvestades kõiki projekteerimise ja ehitamise käigus selgunud asjaolusid ning ettevõtte

käikuandmise ajaks ümbruskonnas kujunenud olukorda, sh ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete

ohualasid ning võimalikke ohtusid.

Lisaks avariilistele riskidele tuleb PHAJ ehitiste projekteerimisel, rajamisel ja käitamisel arvestada

võimalike keskkonnariskidega: välk ja torm, üleujutused ja mereveetaseme tõus, rüsijää, riskid

põhjaveele ning tolm ja radoon töökeskkonnas.

Ülevaade alternatiivsetest võimalustest

Lähtudes hinnatud negatiivsetest mõjudest looduskeskkonnale nii ehitamise kui ka käitamise

perioodil on alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 praktiliselt võrdsel positsioonil. Sotsiaal-majanduslike

mõjude seisukohast sai märkimisväärse eelise alternatiiv 1, sest arvestati PHAJ rajamisel tekkiva

kristalse aluspõhja kivimi (killustiku) kasutusvõimalusi ehituses Eestis. Alternatiivi 2 korral (vedu

laevadega) läheks arendaja sõnul praktiliselt kogu ehitusmaterjal ekspordiks.

Alternatiivide hindamise ja võrdlemise käigus ei selgunud asjaolusid, mis välistaksid PHAJ rajamise,

sest oluliseks hinnatud negatiivsed mõjud looduskeskkonnale on leevendatavad.

Leevendusmeetmete kavandamisel ja nende tõhususe hindamisel on arvestatud ka nende mõjudega,

mille olulisust andmete puudulikkuse tõttu ei ole käesolevas töös võimalik üheselt hinnata, ja

seetõttu lähtutakse nn ettevaatusprintsiibist. Põhimõtteliselt tuleb rakendada PHAJ mõlema

alternatiivi puhul praktiliselt samu leevendusmeetmeid, eriti käitamise perioodil, kuid alternatiivi 2

puhul võivad need osutuda mõnevõrra keerukamateks. Seega ei muuda alternatiivide täiendav

võrdlemine ilma leevendusmeetmeteta alternatiivide järjestust.

Ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks

Käesoleva KMH käigus välja töötatud leevendusmeetmeid tuleb arvesse võtta PHAJ ehitusprojekti

koostamisel ning vajadusel neid täiendada ja täpsustada projekteerimise etapis (KMH käigus), kui

on täpsemalt teada PHAJ ehituslik ja tehnoloogiline lahendus, eriti selle maa-alune osa, ning

ehitustööde läbiviimise tehnoloogia ja käitamisaegne töörežiim.

KMH tulemusena on jõutud järeldusele, et leevendusmeetmete rakendamine on vajalik järgmiste

keskkonnaelementide kaitseks: põhjavesi, pinnavesi, merepõhjaelustik, zoo- ja ihtüoplankton,

kalastik, kaitstavad taimeliigid, maismaaelustik ja rohevõrgustik (kaitsehaljastus), linnustik, pinnas,

müraolukord, välisõhu seisund, radoon töökeskkonnas, laevaliikluse ohutus, kultuuriväärtused.

Ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks

Käesoleva KMH käigus on tehtud ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks järgmistes

valdkondades:

- põhjavee tase ja kvaliteet;

- pinnavee kvaliteet ja väljapumbatava vee kogused;

- mereelustik;

- merevee kvaliteet ja põhjasetete liikumine;

- müra;

- radoon.

Esitatud ettepanekuid seiremeetmete rakendamiseks tuleb vajadusel täiendada ja täpsustada

projekteerimise etapis läbiviidava KMH käigus, kui on täpsemalt teada PHAJ ehituslik ja

tehnoloogiline lahendus, eriti selle maa-alune osa, ning ehitustööde läbiviimise tehnoloogia ja

käitamisaegne töörežiim.

Soovitused ja ettepanekud edasiseks tegevuseks

Kuna käesoleva KMH etapis on teatud aspektides määramatusi lõpliku hinnangu andmiseks, siis

projekteerimise staadiumis tuleb mitmete teemade lähteandmeid ja lahendusi täpsustada

ning läbi viia uus KMH (vt ptk 12). Loetletud aspektid ei ole põhimõtteliseks takistuseks PHAJ

rajamisel, kuid ilma nendega arvestamata ja asjakohast lahendust leidmata ei ole ehitusloa

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

18 / 252

väljastamine reaalne. Projekteerimise staadiumis, kui on teada PHAJ maa-aluse osa lahendus, tuleb

läbi viia KMH ja täpsustatud riskianalüüs.

• Enne ehitusprojekti koostamist tuleb läbi viia piirkonna põhjalikud ehitusgeoloogilised ja

hüdrogeoloogilised uuringud ning jätkata uuringute läbiviimist kogu ehitusperioodi jooksul.

• Koostada tuleb PHAJ mõju käsitlev asukohapõhine põhjavee mudel. Ehitusaegse perioodi ja

avariiolukordade jaoks tuleb analüüsida kogu Paldiski linna ühisveevärgi puurkaevude ja

veevarustussüsteemi toimimist ning välja töötada PHAJ võimalikest mõjudest lähtuv

veevarustuse lahendus, et tagada linna varustamine nõuetekohase joogiveega.

• Hea tulemuse saavutamiseks tuleb võrdset tähelepanu pöörata PHAJ projekteerimisele,

kasutatavate materjalide omadustele, hangete korraldamisele, tööde läbiviija kogemustele

ja järelevalvele.

• Enne ehitusprojekti koostamist on soovitav koostada PHAJ tehnoloogiline projekt, mille

eesmärk on anda plaaniline ja ruumiline (kõrguslik) lahendus tehnoloogiliste seadmete ja

tootmisliinide paigutusele, vertikaal- ja horisontaaltranspordile, materjalide ja toodangu

ladustamisele ning ümberlaadimise korraldusele ja muule taolisele koos muude

tehnoloogiliste erinõuete ja piirangutega.

• Insenerlahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada merevee korrodeeriva mõjuga

ehitusmaterjalidele ja kivimitele. Selleks on projekteerimise staadiumis vaja akrediteeritud

laborites läbi viia kõikide mereveega kokkupuutuvate ehitusmaterjalide, sh loodusliku

pinnase, tugevuse ja lahustuvuse katsed ning projekteerida kompleks vastavalt sellele.

• Tehissaare projekteerimisel peab arvestama tormide võimaliku mõjuga ning

kliimamuutustest tuleneva mereveetaseme tõusuga.

• Sademevee ärajuhtimise lahenduse väljatöötamisel on muuhulgas vaja arvestada nii

ümbritsevatelt aladelt kogutava sademe- ja liigvee kui ka PHAJ sademevee ja

tehnoloogilise vee ärajuhtimisega, samuti võimaliku avariilise olukorra veekogustega.

Kraavi/torustikku juhitav PHAJ ehitusaegne vesi peab olema settetiikides heljumist

puhastatud (settinud) nõuetekohasele tasemele. Settetiikidest väljavoolule näha ette

veeproovide võtmise koht.

• Kaaluda ehitusloa väljaandmist kahes (või isegi kolmes) etapis: kaeveõõnte rajamiseks

(eraldi etappidena tunnelid kuni kristalse aluskorra kivimini ja maa-alune reservuaar

kristalse aluskorra kivimis) ning jaama sisseseade paigaldamiseks. Alternatiivenergeetika

lahenduste areng maailmas toimub väga kiiresti ning jaama sisseseade paigaldamise ajaks

võib olla välja töötatud ja kasutusel oluliselt efektiivsemaid ja väiksema keskkonnamõjuga

lahendusi.

• Tööprojektiga paralleelselt koostatav avariiolukorras tegutsemise kava peab olema

rakendatav nii PHAJ ehitusperioodil kui ka käitamise ajal ning sisaldama muuhulgas

meetmeid elanikele puhta joogivee tagamiseks olukorras, kui piirkonna puurkaevud saavad

avarii tagajärjel mõjutatud.

• Välja töötada Paldiski PHAJ hoolduse nõuded ja hooldustööde kava.

• Täpsustada väljaveetava materjali kogused ja välja töötada väljaveetava materjali

transpordiskeem, kus on muuhulgas ära näidatud auto- ja raudteetranspordi osakaalud

ehitusprotsessi erinevates etappides, materjali ladustamise asukohad (vahelaod) ning

kasutamise/realiseerimise viisid ja ajagraafik. Põhjendatud vajadusel tuleb anda hinnang

selle tegevusega kaasnevatele võimalikele keskkonnamõjudele.

• Enne PHAJ tehissaare rajamisega alustamist rekonstrueerida Leetse, Kadaka ja Majaka

teed rasketranspordi vajadustele vastavaks ning rajada ehitusaegne ühendustee Majaka

teelt kuni ehitusaegse tammi alguseni. Arendajal tuleb valmis olla panustamiseks avalikult

kasutatavate teede korrashoidu. Teedevõrgu rekonstrueerimise vajaduse üle otsustada

pärast täpsemate logistiliste lahenduste selgumist.

• PHAJ maapealse kompleksi elamutepoolsel haljaspinnal tuleb ette näha mitmerindelise

kõrghaljastuse taastamine, kui see ehitustegevuse otsese või kaudse mõju tulemusena

hävib. Taastamiseks kasutada liike, mis sobivad kujunenud kasvutingimustesse. Mitte

valida dekoratiivseid liike ja sorte, mis võivad iseseisvalt looduses levima hakata.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

19 / 252

• PHAJ ehitustööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise

kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega ning sellest lähtuvalt muinsuskaitseseaduses3

(MuKS) sätestatud nõuetega.

• Jätkata Paldiski PHAJ ehitamise ja käitamisega kavandatava tegevuse ja põhimõtete

tutvustamist kohalikule omavalitsusele ja piirkonna elanikele ka projekteerimise perioodil.

Sulgemisega kaasneda võivad mõjud

Tegevuse peatamise või sellest loobumise korral on võtmeküsimus põhjaveekihtide isoleerimine ja

põhjavee kaitse. Tuleb tagada põhjaveekihtide eraldatus üksteisest. Maa-alused tühimikud tuleb

isoleerida maapinnalt tuleva reostuse ja merevee sissevoolu eest.

Jaama seiskamisel ei ole soovitav jätta maa-alusesse reservuaari merevett, sest see võib muuta oma

omadusi ja saastuda radooniga. Pikka aega maa-aluses reservuaaris seisnud vee merre

tagasipumpamine võib olla merekeskkonna jaoks problemaatiline ja kaasa tuua soovimatuid

tagajärgi.

Jaama sulgemisel ehitamise või käitamise perioodil tuleb jaama seadmed konserveerida või

demonteerida, sõltuvalt sellest, kas sulgemine on ajutine või lõplik. Takistada tuleb kontrollimatut

juurdepääsu territooriumile, kaeveõõntesse ja rajatistele, et mitte seada ohtu inimeste elu ja tervist.

Enne ehitusloa väljastamist koostatav riskide hinnang ja ettenägematutest olukordadest

tingitud tagajärgede likvideerimise tegevuskava peab muuhulgas käsitlema tegevusi ja

tehniliste meetmete kirjeldust projekti katkestamise korral.

3 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015128?leiaKehtiv

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

20 / 252

1. Sissejuhatus

Käesolev KMH aruanne käsitleb Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele (osaliselt) ja

lähialale ning Paldiski lahte kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda võivat olulist

keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse sisuks on hoonestusõiguse määramine Energiasalv Pakri OÜ

poolt Paldiski linna kavandatava pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama (PHAJ) tehissaare ja

veehaarde rajamiseks.

Energiasalv Pakri OÜ esitas 28.09.2016 Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) hoonestusloa taotluse

Paldiski linna 500 MW võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) tehissaare ja veehaarde

rajamiseks. TJA algatas 27.01.2017 otsusega nr 1-10/17-031 Paldiski PHAJ hoonestusloa menetluse

ning ühes sellega keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH käigus hinnatakse PHAJ rajamise ja

ekspluatatsiooniga, merre rajatavate objektide (tehissaar, veehaare) ning maa-aluste rajatiste

(aluskorda rajatav veereservuaar, šahtid ja muud rajatised) kaasnevat võimalikku keskkonnamõju.

TJA on kontrollinud, et menetluse käigus esitatud seisukohtade ja arvamustega on KMH programmis

(vt Lisa 1) arvestatud ning programmi on vastavalt täiendatud. Samuti on programmile lisatud

arvestamise põhjendused. TJA nõustus programmis tehtud muudatuste ja parandustega. TJA

tunnistas 13.07.2017 otsusega nr 1-10/17-262 (vt Lisa 2) Paldiski PHAJ keskkonnamõju hindamise

programmi nõuetele vastavaks.

Paldiski Linnavolikogu algatas 30.06.2017.a otsusega nr 254 Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18

kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneeringu (DP) ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH). PHAJ rajamise üle otsustamisel on määravaks nii kavandatavate maismaaehitiste

kui ka rajatise kui terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette ehitamise võimalikkus, mistõttu

tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju hindamine ühitada. See tähendab, et

tehissaare ja veehaardetorustiku hoonestusloa menetluse raames tuleb analüüsida ka PHAJ

maapealse kompleksi, allmaaehitise rajamise, ekspluateerimise ja likvideerimise ning merevee võtu

ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid mõjusid.

PHAJ maa-aluse osa keskkonnamõjude hindamine saab KMH täpsusega toimuda selles ulatuses,

kuivõrd seda võimaldavad kavandatava tegevuse maa-aluse osa kirjeldus ja vastavate uuringute

tulemused.

Paldiski PHAJ rajamiseks on vajalik neli dokumenti/luba, mille menetlejateks ja otsustajateks on

erinevad ametkonnad:5

• DP maismaal ja merealal kaldaga funktsionaalselt ühenduses olevate ehitiste püstitamise

võimaldamiseks; otsustaja on Paldiski linn;

• ehitiste ehitamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitusluba ning ehitiste

kasutamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitise kasutusluba;

• hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusloa taotlemine).

Mereveehaarde ehitamiseks on vajalik kuni 12 ha põhjapindalaga tehissaare ehitamine.

Otsustaja on Tehnilise Järelevalve Amet, kellele on taotlus esitatud 28.09.2016;

• vee erikasutusluba tahkete ainete uputamiseks merepõhja ning vee võtuks merest ja

tagasisuunamiseks merre. Otsustaja on Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet.

Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH aruande koostamise aluseks on Paldiski (Eesti) PHAJ hoonestusloa

KMH programm – vt Lisa 1.

4 Vt DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisa 1. 5 Paldiski Linnavolikogu 30.06.2017.a otsuse nr 25 lisa „Detailplaneeringu elluviimisest tekkida võiva

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kaalutlemine. Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18

kinnistute (osaliselt) ning lähiala kinnistute detailplaneering“

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

21 / 252

KMH eesmärk

Tulenevalt KeHJS-e §-st 31 on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse

ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning

kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või

vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju

hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju

keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus,

elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele

loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või

katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.

KMH algatamisotsuse6 kohaselt on PHAJ rajamise üle otsustamisel määravaks nii kavandatavate

maismaaehitiste kui ka rajatise kui terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette ehitamise

võimalikkus, mistõttu tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju hindamine ühitada.

See tähendab, et KMH käigus tuleb analüüsida allmaaehitise rajamise, ekspluateerimise ja

likvideerimise ning merevee võtu ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid mõjusid.

PHAJ maa-aluse osa keskkonnamõju hindamine saab KMH täpsusega toimuda selles ulatuses, kui

seda võimaldavad kavandatava tegevuse maa-aluse osa kirjeldus ja vastavate uuringute tulemused.

Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi, määratletakse

KMH ulatus alljärgnevalt:

- PHAJ maapealse teenindava kompleksi ala ja tehissaar – piirkond, kus kavandatava tegevuse

mõju otseselt avaldub;

- käsitlusala (eeldatav mõjuala) – piirkond, millele kavandatav tegevus võib mõju avaldada;

- arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega ning võimalike koosmõjude

avaldumisega7.

KMH-s käsitletavate erinevate keskkonnamõjude ruumiline ulatus, kus avalduv mõju võib olla oluline,

on erinev. Seetõttu täpsustatakse keskkonnamõju ulatust mõju hindamise käigus.

KMH käigus läbi viidud uuringud

1. Ehitusgeoloogia – koostaja: Eesti Geoloogiakeskus OÜ

1.1. uuring ehitusgeoloogiliste tingimuste selgitamiseks tehissaare rajamiseks ja

pinnaseproovide võtmine võimaliku reostuse määramiseks.

2. Merelised protsessid – Koostaja: OÜ Corson

2.1. Paldiski lahe setete liikumise modelleerimine, millega hinnati kavandatava tehissaare

mõju lahe setete liikumise dünaamikale, sh hinnati kavandatava PHAJ rajamise mõju

Paldiski Põhjasadamale;

2.2. merevee võtu ja veeheite mõju hindamine merepõhja setete liikumisele ja võimalike

hüdroloogiliste muutuste hindamine ning tehissaare mõju hindamine

rannaprotsessidele;

2.3. tehissaare rajamiseks materjali uputamisel võimaliku heljumi tekke, selle leviku ja

mõju hindamine;

6 Vt KMH programmi lisa 1 7 Vastav analüüs on käesoleva KMH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta

eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KMH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis PHAJ

maapealse kompleksi ja tehissaare alalt väljuvad.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

22 / 252

2.4. arvutused tehissaare rajamiseks vajaliku mineraalpinnase mahtude kohta, et oleks

tagatud tehissaare stabiilsus. Sealjuures hinnati ekstreemsete ilmastikuolude (nt tugev

lainetus kõrgvee tingimustes) mõju saarele.

3. Merepõhja elustiku ja elupaikade kaardistamine – TÜ Eesti Mereinstituut

3.1. video, sukeldumine, põhjaammutaja proovid;

3.2. merepõhja elupaikade kaardistamisel kasutati multibeam sonarit ja lauskaardistust,

mille tulemuseks on täpne põhja topograafia (batümeetria) ja sette pindmise kihi

struktuur.

4. Riskianalüüs – koostaja: Rain Kurg, Storkson OÜ.

KMH koostamise osapooled

Tabel 1. Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH koostamise osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktid

Otsustaja (hoonestusloa andja)

Tehnilise Järelevalve Amet

Liis Piper, ehitusosakonna peaspetsialist

Sõle 23A, 10614 Tallinn

[email protected]

[email protected]

tel 667 2004

KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ Hendrik Puhkim,

juhatuse liige, juhtekspert

Laki 34, 12915 Tallinn

[email protected]

[email protected]

mob: 5342 3684

Arendaja Energiasalv Pakri OÜ Peep Siitam,

juhatuse liige Regati pst 1, 11911 Tallinn

[email protected]

mob: 5349 5949

PHAJ KMH programmi (vt Lisa 1) koostas Hendrikson & Ko, juhtekspert Riin Kutsar (KMH litsents nr

KMH 0131). Arendaja teatas 28.06.2017 TJA-le, et on vahetanud juhteksperti. Uueks juhteksperdiks

on Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH 0135). TJA hinnangul on uus juhtekspert piisavalt pädev

(vt Lisa 2).

KMH eksperdirühma koosseis

• Juhtekspert, projektijuht – Hendrik Puhkim, MSc geograafia, KMH litsents nr KMH0135,

KSH juhteksperdi pädevus vastavalt KeHJS-le, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu

juhatuse liige, planeerija pädevus vastavalt planeerimisseadusele, 16 aastat töökogemust;

• Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, mõju kaitstavatele loodusobjektidele,

kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele, Natura-hindamine, elustikule, inimese

tervisele, heaolule ja varale, jäätmetekke võimalustele, kliimamuutustele, keskkonnariskid;

KMH aruande koostamine – Eike Riis, KMH ekspert MSc bioloogia, KMH litsents nr

KMH0154; 29 aastat töökogemust;

• Mere- ja merepõhjaelustiku uuring – Georg Martin, PhD ökoloogia, Tartu Ülikooli Eesti

mereinstituut, 24 aastat töökogemust;

• Mereliste protsesside (setete liikumine, heljum) uuring – Toomas Liiv, PhD, OÜ Corson,

töökogemus 17 aastat;

• Geoloogia ja hüdrogeoloogia – Kersti Ritsberg, MSc geoloogia, KMH litsents nr KMH0150,

14 aastat töökogemust;

• Merepõhja geoloogia – Kalle Suuroja, MSc geoloogia, Eesti Geoloogiakeskus, 49 aastat

töökogemust;

• Müra ja vibratsioon – Marko Ründva, Ingrid Leemet, Akukon Oy Eesti filiaal;

• Välisõhu seisund – Erik Teinemaa, Maris Paju, Eesti Keskkonnauuringute Keskus;

• Natura hindamine – Raimo Pajula, MSc geoökoloogia, 20 aastat töökogemust;

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

23 / 252

• Riskianalüüs – Rain Kurg, rakenduslik kõrgharidus päästeteenistuse erialal, 16 aastat

töökogemust;

• Mõju laevaliiklusele – Liis Kikas, MSc keskkonnakorraldus (TÜ); Eesti Mereakadeemia

hüdroloogia eriala rakenduskõrgharidus

• GIS spetsialist – Kati Kraavi, MSc kinnisvara planeerimine, 2 aastat töökogemust;

• Kvaliteedikontroll – Peeter Škepast, MSc teede ehitus, MBA ärijuhtimine ja organisatsiooni

arendamine, 23 aastat töökogemust.

Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla

põhjendatud huvi kavandatava tegevuse ja eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu on esitatud

KMH aruande peatükis 14.1.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

24 / 252

2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Energiasalv Pakri OÜ kavandab Paldiski linna rajada pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama

(PHAJ). See koosneb maa-alusest, kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist (sügavuses

orienteeruvalt 500–600 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning

maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte

seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia

ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse,

ehk kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse ülejääk või elektrihind on odav ning elektrienergiat

toodetakse ehk vett lastakse ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari, kui

süsteemis on elektritootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas olevas

vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad

elektrit (vee liikumisel merest reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama

maismaal asuv teenindav kompleks kavandatakse kinnistutele Pallase piirkond 16 ja osaliselt Pallase

piirkond 18. Jaama koguvõimsuseks on kavandatud ligikaudu 500 MW.

PHAJ rajamine on üheks soodsamaks ja traditsioonilisemaks lahenduseks mittejuhitava võimsusega

(st otseselt energiaallika intensiivsusest sõltuvate) elektrijaamade poolt toodetud elektrienergia

pikaajaliseks ja suuremahuliseks salvestamiseks.

PHAJ on energiabilansis elektrienergia tarbija. PHAJ ehitamise tehniline eesmärk seisneb

elektrienergia tootmise ja tarbimise omavahelises ajalises optimeerimises elektrisüsteemis (nt Eesti

elektrisüsteem). PHAJ-l on väga kiire võimsuse reguleerimisvõimekus ja suutlikkus teiste,

mittejuhitavate, elektritootjate ebaühtlast elektritootmist (nt tuulepargid, mille tootlikkus sõltub

tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja tuumajaamad) kompenseerida. Selle

omaduse tõttu täidavad PHAJ-d lisaks elektriturul osalemisele tihti ka avariireservi,

reguleerimisenergia tootja ning sageduse hoidmisega seotud ülesandeid elektrisüsteemides.

Euroopa elektrisüsteemis, milles on järjest rohkem mittejuhitava võimsusega elektritootmisüksusi,

on suuremahuliste ja pikaajaliste energiasalvestite olemasolu energia varustuskindluse seisukohast

kasvavalt oluline. Ka Eestis on suuremahulise salvestusvõimaluse olemasolu oluliseks eelduseks

taastuvatest energiaallikatest energiatootmise laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis. PHAJ

rajamine aitab kaasa Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimisele ülejäänud Euroopa elektrisüsteemiga.

Lisaks elektrienergia suuremahulisele ja pikaajalisele salvestamisele seisneb PHAJ eelis võimaluses

süsteemi koormust kiirelt muuta tulenevalt nõudlusest või elektri ööpäevast hinnakõikumisest.

Jaama kasutegur on >80%, st tegelikult on PHAJ elektrisüsteemis elektritarbija, kuna energia

muundamiseks tehakse tööd ja hiljem hüdroenergiana kättesaadav elektrienergia on kadude tõttu

väiksem. PHAJ rajamist tingib samuti hetkel Eestis puuduv kiire võimalus elektritootmist alla

reguleerida. PHAJ rajamise idee tugineb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokumendile “Eesti

Elektrimajanduse Arengukava aastani 2018”, mille baasstsenaarium nägi ette Eestisse

avariireservjaamade, tuuleparke tasakaalustavate jaamade ning tipukoormuse reservjaamade

ehitamist. 2017. aastal võeti vastu uus energiamajanduse arengukava aastani 20308 (ENMAK 2030).

Arvestades Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike

koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste

primaarenergia ressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste

Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide

realiseerimist. ENMAK 2030 vaates on kavandatava PHAJ näol tegemist Eesti energiasüsteemi

toimimisele ning majanduse konkurentsivõime suurendamisele kaasa aitava projektiga. Oluline on

märkida, et PHAJ rajamise vajadus Eestisse on lisatud ka Euroopa Liidu ühishuvi projektide nimekirja

(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 347/2013, Baltic Energy Market Integration Plan,

project 4.6. PCI hydro-pumped storage in Estonia).

8 Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285; vt:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

25 / 252

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimaluste kirjeldus

3.1. Kavandatav tegevus

Kavandatava tegevuse eesmärk on PHAJ rajamine Paldiski linna alale, et tagada mittejuhitavate

energiaallikate poolt toodetava elektrienergia suuremahuline salvestamine. Selleks tuleb määrata

hoonestusõiguse ulatuse, hoonestustingimuste, veehaarde ja PHAJ vahelise tunneli ning maa-aluste

mahutite rajamise võimalused ja tingimused. PHAJ maapealse kompleksi alale kavandatakse ka

toodetava elektrienergia ülekandmiseks vajalik 330 kV alajaam. Olemasoleva Paldiski keskalajaama

ja PHAJ elektrijaama vahele on ette nähtud rajada 330 kV elektriliini trassid.

KMH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk põhialternatiivina (alternatiiv 1) Energiasalv

Pakri OÜ poolt kavandatava PHAJ rajamist Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele ning jaama veega

varustamiseks vajaliku tehissaare ja veehaarde rajamist Paldiski lahte (vt Joonis 1). Ala suuruseks

on ca 32 ha, sellest 15 ha on maismaa osa ja 17 ha mereala.

Joonis 1. Alternatiiv 1: PHAJ maapealne teenindav kompleks rajatakse Pallase piirkond 16

ja 18 alale ning tehissaar ja veehaarderajatis Paldiski lahte

PHAJ ala hõlmab (vt Joonis 1):

• Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute varem detailplaneeringu menetluse

läbinud, kuid kehtestamata jäänud osa (maismaal asuv kompleks);

• mereala Paldiski lahes Salavat Julajevi tee 4 kinnistu rannajoone lähistel (meres asuv

tehissaar ja veehaare);

• maismaal ja meres asuvaid alasid ühendava maa-aluse umbes 500-600 m sügavusele

kavandatava ühendustoru ala;

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

26 / 252

• Paldiski keskalajaama ning PHAJ maismaal ja meres asuvaid alasid ühendavate 330 kV

elektriliinide trassikoridori(de) maa-ala(d).

Kavandatakse rajada Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alale PHAJ võimsusega

500 MW. PHAJ tarbeks rajatakse maa-alused kaeveõõned ja nende teenindamiseks maapealne

kompleks. Pealmaakompleksi koosseisu kuuluvad tõstetorn, punker, abitõste, purusti,

sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, samuti settebassein, elektri- ja vesivarustus

ning töökoda, ladu, parkla jt abirajatised. Kavandatava pealmaakompleksi maksimaalne pindala koos

seda läbiva teega on 12,6 ha.

Maa alla, ca 500-600 m sügavusele kristalse aluspõhja kivimitesse sisse, kavandatakse veehoidlad,

veehaarde pealevoolukanal, turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kablišahtid ning

juurdepääsutunnelid (vt Joonis 3 ja Joonis 4). Lisaks kavandatakse Paldiski lahte jaama tarbeks 2,6

ha suurune tehissaar (eskiisprojekti9 kohaselt on saare tasapinnalise osa mõõtmed on 129 x 202 m)

ja veehaarderajatis (vt Joonis 1). Vajalike kaeveõõnte ja maa-aluse reservuaari ehitamine eeldab

kristalse aluspõhja kivimite väljamist. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti soovib arendaja valmistada

ehitamisest üle jäävast kaevisest ehituskillustikku ning seda turustada.

PHAJ tööpõhimõte on järgmine: elektrienergia tootmiseks avatakse veehaardes luuk, merevesi

voolab pealevoolukanali kaudu läbi elektriturbiinide maa-alusesse veehoidlasse. Elektrienergia

tarbimiseks pumbatakse reservuaarides asuv vesi tagasi merre.

PHAJ koosneb tinglikult kolmest osast:

1) maapealne teenindav kompleks (juhtimiskeskus, alajaam, šahtide avad);

2) maa-alune veehoidla turbiinisaali ja turbiin-pumpadega ning maa-alused juurdepääsu-,

hooldus- ja ventilatsioonišahtid;

3) tehissaar ja veehaare Paldiski lahes, millest voolab vesi maa-alusesse veehoidlasse.

Summaarselt on PHAJ elektri tarbija, jaama kasutegur on >80%. Jaam kasutab maa-alusest

reservuaarist vee merre tagasipumpamiseks lisaenergiat. Jaam varustatakse lisaks

avariigeneraatoritega.

Elektrienergiaga varustamine lahendatakse kolmes etapis:

- etapi käigus (algkaeveõõnte ehitamiseks) on vajalik liitumine 3 x 360 A elektrivõrguga;

- etapi käigus (PHAJ rajamise ajal) on vajalik liitumine 20 kV pingel;

- etapi käigus (PHAJ töötamise ajal) on vajalik liitumine 330 kV pingel.

KMH läbiviimisel arvestatakse järgmiste lähtetingimustega:10

- väljatav kristalse aluskorra maht: 5,5 mln Bm³ (Bank Cubic Meter – massiivi kuupmeeter);

- väljamise periood: 6 aastat;

- tööaeg: 300 päeva aastas, 21 tundi ööpäevas;

- kristalse aluskorra mahukaal: 2,75 t/Bm³;

- purustatud kivi maht: 400 t/h;

- raudteevedu: 3,0 tuh t/ööp;

- autovedu: 5,4 tuh t/ööp;

- tõste võimsus (2-kordne päevamaht): 17 tuh t/ööp;

- laadimise võimsus (2-kordne päevamaht): 17 tuh t/ööp;

- killustiku mahukaal: 1,6 t/m³;

- vaheladu (2-kordne päevamaht): 17 tuh t (11 tuh m³).

9 Allikas: Paldiski lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaare. Eskiisprojekt. Inseneribüroo Merin

OÜ, töö nr 773. Tallinn, august 2016 10 Allikas: Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama ehitusaegse pealmaakompleksi eskiislahendus ja

selle keskkonnamõju. OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 16/1721. Tallinn 2016

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

27 / 252

3.2. Tehnoloogia kirjeldus

PHAJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem vt Joonis 2.

3.2.1. PHAJ maapealne teenindav kompleks (Pallase piirkond 16 ja 18)

PHAJ rajamine eeldab kõigepealt suures mahus ehitustöid, millest olulisim on maa-aluse

veereservuaari ja selle teenindamiseks vajalike šahtide rajamine. Sisuliselt moodustavad suure osa

eeltöödest kristalsesse aluskorda kavandatavate rajatiste jaoks kivimi väljamistööd. Esimese astme

purustamine on kavandatud maa alla, teine aste võib paigutuda nii maa alla kui ka maa peale

tõstetorni. Tulenevalt kaeveõõnte läbindamise kiirustest on eeldatav aastane kristalse aluspõhja

kivimi väljamise kogus 2500 tuh tonni (eeldatav aastane maht ca 910 000 m3). Seetõttu on PHAJ

pealmaakompleksi territooriumi esialgsed rajatised suures osas seotud kristalse aluspõhja kivimi

purustamise ja ajutise ladustamisega.

Kuivõrd pealmaakompleksi territoorium on piiratud, siis ei ole väljatud kaevist võimalik kuigi suures

koguses kohapeal ladustada. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti loodab arendaja valmistada ehitamisel

üle jäävast kaevisest ehituskillustikku ning seda turustada. See võimaldab hakkama saada

olemasoleva territooriumiga, paigutades sellele ainult vahelaod. Materjali vedu tarbijatele hakkaks

toimuma raudteetranspordiga (ca 40%) ja autotranspordiga (ca 60%), millest osa moodustab

autotransport Paldiski sadamatesse killustiku laadimiseks laevadele.

PHAJ maapealse kompleksi moodustavad järgmised ehitised ja rajatised:

- peahoone;

- töökoda;

- elektrivarustus/alajaam

- tõstetorn (skipp)

- punker

- abitõstetorn (kong – plokid ja inimesed, ventilatsioon)

- purusti;

- sõelur;

- killustiku vaheladustusalad;

- settebassein;

- parkla.

3.2.2. PHAJ allmaarajatiste tehnilised lahendused

Allmaarajatiste valmimise eelduseks on kristalse aluspõhja kivimi väljamine. Kivimi väljamine

rajatava maa-aluse basseini alalt hakkab toimuma tõstetorni alla rajatava šahti kaudu. PHAJ maa-

alune kompleks koosneb järgnevatest rajatistest:

- sissepääsušaht;

- ventilatsioonišaht;

- kaablišaht;

- alumine veehoidla;

- veehoidla ventilatsioonišaht;

- pealevoolukanal;

- äravoolukanalid;

- turbiinisaal, turbiinid;

- juurdepääsutunnelid.

Jaama pealevoolukanal rajatakse vertikaalselt läbi pealiskorra kivimite kristalse aluskorrani.

Pealevoolukanal suunatakse maa-aluste turbiinkambrite ja reservuaaride suunas kristalses

aluskorras umbes 500–600 m sügavusel maapinnast.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

28 / 252

PHAJ maa-alused konstruktsioonid projekteeritakse igikestvana, st keskkonna- ja muu ohutuse

seisukohast ei saa tekkida olukorda, kus jaama konstruktsioonid väsivad. Seadmete eluiga on

arvestuslikult 50 aastat.

3.2.3. PHAJ veehaarde tehniline lahendus

Veehaare koosneb kuni 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevate võredega ja

kambritega, mis paiknevad selleks rajataval tehissaarel ning ca 300 meetri pikkusest

veehaardetorustikust veevõtusügavusega kuni ca 30 meetrit. Veehaarde kasutamise otstarve on

merest vee võtmine maksimaalse vooluhulgaga kuni 120 m3/s ning vee tagasisuunamine merre (vee

väljapumpamise režiimis). Tehissaare veepealne tasapinnaline osa on pindalaga ca 2,6 hektarit,

nõlvusi arvestades on tehissaare pindala mere põhjas ca 7,7 hektarit. Koos mere põhjas paikneva

torustikuga ja ajutise ehitusaegse maismaaühendusega (tammiga) on praeguse eskiislahenduse11

järgi kogu veehaarde mere põhjas asuv ehitusalane pindala ligikaudu 8,4 hektarit. Arvestades

projekti edasisel täpsustamisel vajalikku mõistlikku reservi (sh varianti, et kogu PHAJ maapealne

teenindav kompleks rajatakse Paldiski lahte suuremale tehissaarele) on taotletav ehitiste ehitusalune

pindala orienteeruvalt kuni 12 hektarit.

PHAJ veehaare koosneb järgmistest rajatistest:

- tehissaar;

- veehaarderajatis;

- veehaarde põhišaht (D 20 m);

- veehaarde torustik mere põhjas (pikkus ca 300 m);

- kaitsevõred.

Paldiski lahe merevett rakendava PHAJ eripäraks on see, et meri on ülemiseks basseiniks ja alumine

bassein rajatakse aluskorra kristalsetesse kivimitesse umbes 480–550 m sügavusele (vt Joonis 2).

Sellise lahenduse korral jääb jaama valmides maa peale vaid alajaam ja veehaarderajatise tehissaar

ning kogu ülejäänud tehnika – turbiinihall, veevoolukanalid, šahtid ning ka veehoidla ise – rajatakse

maa alla.

11 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja jaamaosa tehissaar. Eskiisprojekt. Merin OÜ

Inseneribüroo, töö nr 784. Tallinn, mai 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

29 / 252

Joonis 2. PHAJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem (ülal külgvaade, all pealtvaade)12

12 Allikas: Energiasalv; http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

30 / 252

Joonis 3. Paldiski PHAJ situatsiooniskeem põhialternatiivi (alternatiivi 1) rakendumisel. Vaade 1. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

31 / 252

Joonis 4. Paldiski PHAJ situatsiooniskeem põhialternatiivi (alternatiivi 1) rakendumisel. Vaade 2. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

32 / 252

3.2.4. PHAJ rajamistööde kirjeldus

PHAJ koosneb maapealsetest ja maa-alustest ehitistest ning tehissaarest.

PHAJ ehitamise kestvuseks on praeguste teadmiste kohaselt arvestatud kokku ca 9 aastat. PHAJ

ehitus koosneb järgmistest etappidest:

- tehissaare, algkaeveõõnte ja PHAJ maapealse kompleksi rajamine jm ettevalmistustööd – 2

aastat;

- kristalse aluspõhja kivimi väljamine maapõuest – 6 aastat;

- PHAJ seadmete paigaldamine – 1 aasta.

Maapealsed ehitised

Maapealsete hoonete ja rajatiste püstitamine toimub, nagu ükskõik millise muu maapealse ehitise

rajamine, vastavalt koostatavale ehitusprojektile.

Maa-alused ehitised

500–600 m sügavuste PHAJ maa-aluste struktuuride ehitamine on eripärane. Seetõttu

keskendutakse käesolevas peatükis eelkõige PHAJ maa-aluse osa väljaehitamise etapile.

Maa-aluste ehitiste rajamine jaguneb põhimõtteliselt kaheks etapiks:

• pinnase pealiskorra kivimite läbimine (maksimaalselt põhjaveesissevoolu vältides);

• kristalses aluspõhjas ehitamine koos tulevaste veehoiukambrite rajamise ja kindlustamisega.

Pealiskorra kihtide (sealhulgas veekihtide) läbindamiseks on erinevaid tehnilisi võimalusi, nagu

näiteks pinnase eelnev külmutamine või tsementeerimine, šahti ehitamine spetsiaalsete maa-aluste

tunnelite ehitamiseks mõeldud masinate abil (šahti ehitamine vee all) jne. Ehitustehnoloogia valikut

ei tehta enne, kui on teada maa-aluste rajatiste piirkonna ehitusgeoloogilised andmed (pinnaste

füüsikalis-mehhaanilised omadused, hüdrogeoloogilised tingimused) ning tehnoloogia valiku teeb

ehitaja. Paldiski PHAJ DP KSH aruanne, käesolev KMH aruanne ja järgmises etapis koostatav

ehitusloa KMH peavad andma sisendi (eelkõige keskkonnast lähtuvad piirangud) tehnoloogia

valikuks.

Pinnase külmutamise jaoks paigaldatakse puuraukudesse külmutuskollektor, mis koosneb välimisest

alt suletud külmutuskollektorist ja sisemisest toitekollektorist. Külmutuslahus (kaltsiumkloriid CaCl2)

voolab suure kiirusega mööda sisemist kollektorit alla ja tõuseb aeglaselt mööda välimist kollektorit

üles. Külmutuslahus neelab pinnasest soojust ja läheb tagasivoolukollektori kaudu taas

külmutusseadmesse, kus seda jahutatakse ja seejärel pumbatakse uuesti ringlusse, mille

tulemusena pinnas lõpuks külmub. Külmutuslahuse jahutusainena kasutatakse ammoniaaki (NH3)

või süsinikdioksiidi13.

Pinnase külmutamise meetodi juures on ohuks külmutusseadme rike või selle toite elektrikatkestus.

Kuna elektrikatkestusest tulenev vee sissevool võib olla märkimisväärne ja selle ohu leevendamise

meetmed ei ole odavad, on Paldiski PHAJ arendaja veendunud, et külmutamise meetod jäetakse

kõrvale. Sel põhjusel on edaspidi keskendutud tsementeerimise meetodi selgitamisele. Samas ei ole

külmutamise meetodi kasutamine siiski välistatud, aga juhul, kui otsustatakse seda meetodit

kasutada, tuleb läbi viia vastav riskianalüüs ja leida vajalikud leevendusmeetmed võimaliku

külmutamise tõrke korral.

Teine võimalus on pinnasekihtide läbindamiseks kasutada tsementeerimist. Selle meetodi korral

pinnase poorid ja lõhed täidetakse tsemendilahuse või mõne muu keemilise lahusega. Nii tõstetakse

pinnase tugevust ja vähendatakse veejuhtivust. Šahti või tunneli läbindamisel puuritakse iga lõigu

13 Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I köide, 2008

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

33 / 252

läbimise eel ringselt puuraugud, mille kaudu surutakse tsementeerimislahus kivimimassiivi

pooridesse ja lõhedesse. Selle kõvenemisel massiiv tiheneb ning veejuhtivus väheneb14.

Pinnase tsementeerimise meetodi korral on põhiliseks ohuks asjaolu, et tsementeerimislahus ei jõua

kõikidesse lõhedesse ja pooridesse, mistõttu kihi väljakaevamise käigus võib toimuda pehmeks

jäänud pinnase varing ja/või vee sissevool. Alljärgnevalt tutvustatakse OÜ Energiasalv poolt

koostatud ülevaadet tsementeerimise meetodi tööpõhimõttest.

Tsementeerimiseks (ingl. k. pregrouting) nimetatakse pinnase pooride ja lõhede täitmist

tsemendilahuse või mõne muu keemilise lahusega pinnase tugevuse tõstmiseks ja veejuhtivuse

vähendamiseks.

Joonis 5. Kivimimassiivi läbindamine

eelneva järgukaupa (h) tsementeerimi- sega

Selleks puuritakse puuraugud, mille kaudu

surutakse vastav lahus kivimimassiivi pooridesse ja lõhedesse ning mille kõvenemisel massiiv tiheneb ning väheneb filtratsioonitegur.

Saavutamaks parimat tsementeerimise tulemust tuleb puurimise käigus koguda andmeid veekihi survelisuse kohta ja

pinnasepooride suuruse kohta, sest tsemendilahuse surumisel kivimimassiivi pooridesse tuleb ületada vee vastusurve.

Samuti peab tsemendilahuse terastiku suurus olema kolm korda väiksem kivimimassiivi pooridest.

Tsementeerimist šahti läbindamise edasi-

liikumisel on soovitatav kasutada olukorras, kus veekihid on sügavamal kui 100 m ja nende paksus ei ületa 70 m.

Sarnaselt tsementeerimisega maapinnalt jaotatakse edasinihe sektsioonideks pikkusega 12–25 m (vt tähis h kõrvaloleval joonisel).

Tsementeerimise puuraugud puuritakse

vertikaali suhtes nurga all, mistõttu jäävad puuraugu alumised otsad rajatava šahti suhtes 1–2 m võrra eemale.

Läbindatud šaht isoleeritakse ümbritsevatest kivimitest veekindlalt.

Võimalik on kasutada ka spetsiaalseid maa-aluste tunnelite ehitamise masinaid15, mis võimaldavad

läbindamistöid teha vee sees. Nende masinate puhul võivad piiravaks osutada läbindamist vajavate

pinnaste/kivimite tugevusomadused. Samas on õigete nn tunneli ehitusmasinate kasutamine isegi

turvalisem, kui mõned muud meetodid. Masinatega läbindamise tehnoloogia valikul peab lähtuma

antud tehnoloogia spetsialistide seisukohtadest ja selleks on vaja täiendavaid andmeid läbindavate

pinnaste omaduste kohta (uuringud tehakse järgmises etapis). Kuna need tehnoloogiad on pidevas

arengus, siis on kasutatava tehnoloogia valiku üle otsustamiseks vaja muuhulgas arvestada

projekteerija ja ehitaja seisukohta.

Aluskorra kristalsete kivimite murdmiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Kristalsed kivimid

läbindatakse kas ühelt või mitmelt tasandilt või kombineeritult. Plokk-kivi murdmiseks on võimalik

14 Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I köide, 2008 15 Vt näiteks https://www.herrenknecht.com/en/products/core-products/tunnelling/vertical-shaft-sinking-

machine-vsm.html, sh video

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

34 / 252

kasutada lõikamist teemanttrossidega jt meetodeid. Kobestatud mäemassi laadimine ja vedu maa-

all toimub kopplaadurite ja kallurautodega. Kõik maa-alused püsivad ehituskonstruktsioonid

projekteeritakse stabiilsetena ja igikestvatena (mittepurunevad tervikud ja stabiilsed kambrid), et

tühimikke oleks võimalik ohutult kasutada maa-aluse veehoidlana. Esimese ja teise astme kaevise

purustamine toimub maa all ja järelpurustamine maapealses purustus-sorteerimissõlmes, mis asub

tõsteskipi suletud ruumis. Purustatud killustik ladustatakse vaheladustusplatsil (ca 2 päeva toodang),

lisaks projekteeritakse laadimisvõimekus otse konveierilt autodele ning raudteele. Raudtee

laadimislahendus planeeritakse eraldiseisva lahendusena Alexela Logistics AS poolt.

Väljakaevatava kivimi ja setendi16 mahtude hindamiseks on arendaja teinud PHAJ kambrite ja šahtide

eeldatavate mõõtude põhjal pinnasemahtude arvutused (vt Tabel 2). Tabelis on toodud ka rajatiste

eeldatav ehituse aeg (aasta).

Tabel 2. Paldiski PHAJ rajatiste ehitamise eeldatavad pinnasemahud ja ehituse aeg

PHAJ rajatis

Läbi-

mõõt, m

Maht

kristalses kivimis, m3

Maht kristalse

kivimi peal,

m3

Kogu

pinnase maht, m3

Eeldatav

ehituse aeg (aasta)

Sissepääsušaht 12 39 564 26 533 66 097 2019-2021

Ventilatsioonišaht 12 39 564 26 533 66 097 2019-2021

Kaablišaht 1,5 618 981 1599 2025

Alumine veehoidla - 5 443 200 0 5 443 200 2021-2026

Veehoidla

ventilatsioonišaht 12 39 564 26 533 66 097 2026

Pealevoolukanal 9 181 217 15 700 196 917 2025-2027

Äravoolukanalid 9 3179 0 3179 2025

Turbiinisaal, turbiinid - 3600 0 3600 2025

Juurdepääsutunnelid 6 98 910 76 930 175 840 2027

Abirajatised (punkrid, konveierliinid, jms)

- 30 000 0 30 000 2022

Kokku, m3 - 5 879 417 173 210 6 052 627 -

Kokku, tonni - 15 874 425 346 421 16 220 846 -

Tegemist on maksimumsuurustega. Pehmes pinnases (kristalse aluspõhja kivimi peal) on šahtide läbimõõdud arvestatud 1 m võrra suuremana, sest selles lõigus tuleb šahtide seinad isoleerida

(sh rajada betoontorud). Väljakaevatava materjali koguse saamiseks tonnides on maht korrutatud mahukaaluga (kristalses aluspõhjas olev maht 2,7-ga ja selle peal olev maht 2-ga).

Uuringupuuraugud PHAJ maa-aluse osa projekteerimiseks tehakse ehitusloa taotlemise ja selle

raames teostatava KMH mahus ehk PHAJ kavandamise järgmises etapis, eeldatavalt aastatel 2018–

2019. Uuringupuuraugud tuleb teha kõige sügavamast rajatisest sügavamale ehk vähemalt 570 m

sügavuseni. Uuringupuuraukude arvu selgitab arendaja välja koos vastava kogemusega

konsultandiga.

Kristalse aluspõhja kivimite peal lasuvat pinnast (mahud vt Tabel 2), milleks on põhiliselt lubjakivi,

liivakivi ja savi, kasutatakse selle sobivuse korral PHAJ tehissaare rajamiseks. Kristalsete kivimite

peal lasuvat pinnast saab kasutada täitematerjalina ja savi isoleeriva materjalina. Kristalne kivim

aga on, isegi juhul, kui tegemist ei ole väga kvaliteetse kivimiga, tugevamate füüsikalis-keemiliste

omadustega ehitusmaterjal kui lubjakivi. Kristalne kivim läheb pärast väljakaevamist kindlasti

kasutusse ja selle põhiline kasutusala on tõenäoliselt teedeehituses täitematerjalina.

16 Setend – settekompleks, mis sisaldab nii pudedaid setteid kui ka settekivimeid

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

35 / 252

Tehissaare rajamine

Arendaja kavandab tehissaare perimeetri rajamist nn pioneermeetodil. See tähendab, et ehitamist

alustatakse Paldiski lahe rannalt teetammi rajamisega kavandatava tehissaare asukohani.

Tehissaare ehitamine toimub kahes etapis. Esmalt rajatakse piki kavandatava tehissaare perimeetrit

karjäärimurrust kehand, mille väliskülg kindlustatakse. Tehissaare kehand on kavas rajada

sorteerimata karjäärimurrust, milles on kuni 500 mm suuruseid kive. Peene fraktsiooni hulk merre

uputatavas materjalis on alla 15%. Tehissaare nõlvad kujundatakse stabiilsusarvutuste17 kohaselt

vajaliku nõlvusega (välisnõlv 1:2, rannapoolne nõlv 1:1,5) ning kaetakse lainetuse kaitseks suurte

graniitkividega.

Teises etapis täidetakse tekkinud bassein peenema, geotehniliselt sobiva täitematerjaliga (näiteks

liivaga).

Muuhulgas on tehissaare rajamiseks kavas kasutada šahtide rajamise käigus väljakaevatavat

materjali (sõltuvalt selle ehituslikust sobivusest). Tehissaare rajamiseks ei ole kavas ammutada

merest liiva ega muud täitematerjali.

Järgneb PHAJ käitamise jaoks tehissaarele kavandatud maapealsete ja maa-aluste ehitiste ning

veehaardetorustiku rajamine. Pärast tehissaare ehitustööde lõppu eemaldatakse tamm tehissaare ja

ranna vahelt.

Materjali veoteed

Liikluskoormus on suurim PHAJ ehitamise ajal, so esimese 2+6 aasta jooksul (vt ehitusetapid

käesoleva peatüki alguses). Kristalse aluspõhja kivim purustatakse ning transporditakse tarbijate või

töötlejateni, sh teedeehituse jaoks vaheladudesse, auto- ja raudteetranspordiga. Ei ole välistatud ka

väiksemate partiide väljavedu kohalikeks vajadusteks autotranspordiga.

Kogu väljaveetavast kristalse aluspõhja kivimist on 40% kavas välja vedada raudteetranspordiga ja

60% autotranspordiga. Autotranspordiga veetavaks mahuks on 5400 t ööpäevas, so ~180 reisi

päevas18. Osa autotranspordiga veetavast mahust veetakse Paldiski sadamatesse.

Ainus viis vedada suures koguses materjali tehissaare ehitamiseks või Paldiski Põhjasadamasse

laevale laadimiseks on trassil Leetse tee – Kadaka tee – Majaka tee. Seejuures on arendaja Paldiski

Põhjasadamaga varasemalt kokku leppinud, et vedudeks ei kasutata S. Julajevi teed, vaid ehitatakse

Majaka teelt lähtuv tee kuni tehissaare asukohani läbi Majaka tee 4 ning Ranna tee 1, 2 ja 3 kinnistute

(vastavalt Salavat Julajevi tee 2 ja Ranna 1–3 detailplaneeringule). Ranna tee 1, 2 ja 3 kinnistud

kuuluvad Paldiski Põhjasadamale ning Majaka tee 4 kinnistu Alexelale. Kui mingil põhjusel ei ole

võimalik kasutada eelkirjeldatud teed läbi nimetatud kinnistute, siis tuleb kasutada S. Julajevi teed.

Kirjeldatud marsruut puudutab ka materjali vedu läbi Paldiski Põhjasadama.

Materjali veoks Paldiski Lõunasadamasse on kaks varianti. Põhivariant on trassil Tallinna mnt –

Soomepoiste tee – Rae põik. Varuvariant on Rae põik raudteeülesõidu avamine19, sel juhul toimuks

transport Lõunasadamasse Rae põiktänava kaudu. AS Eesti Raudtee juhtis aga oma 26.07.2018

kirjas nr 4-1.6.1/2144-1 tähelepanu sellele, et Rae põik raudteeülesõidukoht ei paikne avalikult

kasutataval teel ning on tehnoloogiline ülesõit, mis ei vasta avaliku raudteeülesõidukoha

tingimustele, ning sellest tulenevalt ei ole ülesõidu avamine avalikuks liikluseks võimalik.

Materjali veoks Keila suunal kasutatakse Tallinna maanteed.

Materjali veoteede skeem vt Joonis 6.

17 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson töö nr 1721, september 2017 (vt Lisa 4) 18 Paldiski Pallase piirkond 16 ja Pallase piirkond 18 lähiala detailplaneeringu ning maantee nr 8 Tallinn-Paldiski

ristmik. Eskiisprojekt. OÜ Reaalprojekt, töö nr 17009. Tallinn 2017 19 Arendaja info kohaselt on Paldiski linna ÜP koostamise käigus tehtud ettepanek nimetatud raudteeülesõidu

avamiseks.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

36 / 252

Joonis 6. Materjali veoteed PHAJ ehitamise ajal

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

37 / 252

Põhistsenaariumi (alternatiivi 1) kohaselt veetakse materjali autotranspordiga:

- tehissaare ehitamiseks ca 430 tuhat tonni (3 ha koos nõlvadega, kihi paksus 8 m, materjali

mahukaal 1,8 t/m3);

- Paldiski Lõunasadamasse laevale laadimiseks (2 tk 3000 t laeva kuus, 24 laeva aastas, 6

aastat) ca 430 tuhat tonni;

- objektidele üle Eesti (sh materjal šahtide rajamisest esimese 2 aasta jooksul) 8,8 milj

tonni.

3.3. Alternatiivsed võimalused

KMH raames käsitletakse kavandatava tegevuse põhialternatiivina ehk alternatiivina 1 Energiasalv

Pakri OÜ poolt kavandatava PHAJ rajamist Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele ning jaama veega

varustamiseks vajaliku tehissaare ja veehaarde rajamist Paldiski lahte (vt ptk 3.1 ja ptk 3.2).

Alternatiivina 2 käsitletakse lahendust, kus PHAJ (võimsusega 500 MW) rajatakse Paldiski lahte.

Jaama tarbeks rajatakse Paldiski lahte kaldaga püsivalt ühendamata 6 ha suurune tehissaar

(eskiisprojekti20 kohaselt on saare tasapinnalise osa mõõtmed on 150 x 400 m; vt Joonis 7), millele

paigaldatakse PHAJ rajamiseks ja teenindamiseks vajalikud ehitised (tõstetorn, punker, abitõstetorn,

purusti, sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, settebassein, elektri- ja

vesivarustus ning töökoda, ladu, parkla jt abirajatised), st samad ehitised, mis on alternatiivi 1 korral

kavandatud Pallase 16 ja 18 kinnistutele. Maa alla, ca 500–600 m sügavusele kristalsesse aluspõhja

rajatakse samasugused objektid, nagu alternatiivi 1 korral: veehoidlad, veehaarde pealevoolukanal,

turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kablišahtid ning juurdepääsutunnelid.

Alternatiivi 2 korral on kavas tehissaare lõunapoolsesse, Paldiski Põhjasadama poolsesse külge ette

näha kai laevade sildumiseks.21 Laadimiskai on vajalik selleks, et viia väljakaevatav materjal

(eelkõige kristalse aluspõhja kivim) ära laevadega (vt Joonis 6), sest materjali vedu autodega

maismaad mööda ümber Paldiski linna on ebamõistlikult kallis ning piirkonna teid ja keskkonda

koormav. Kasutatava laeva arvestuslikud parameetrid on järgmised: DWT 10 300 tonni, GT 5264,

NRT 1579, süvis 5,65 m, sügavus 7,7 m, kogupikkus 103,8, laius 25 m. Merekaardi järgi jääb

kavandatava kai asukoht sügavusvahemikku 5-10 meetrit, mis tähendab, et tõenäoliselt ei ole vaja

merepõhja süvendada või on süvendusmahud minimaalsed. Süvendamise korral saab süvendatavat

materjali kasutada tehissaare ehitusel ja puudub vajadus selle kaadamiseks merre, mistõttu on

süvendamisega kaasnev mõju tõenäoliselt väheoluline ja väga lokaalne (tehissaare ja Paldiski

Põhjasadama kai vaheline ala). Süvendamise vajadust täpsustatakse tehissaare ja kai

projekteerimise ning vee erikasutusloa taotlemise käigus.

Kui materjali hakatakse ära vedama laevadega, siis on selle kasutamise sihtkohad tõenäoliselt

väljaspool Eestit.

20 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja jaamaosa tehissaar. Eskiisprojekt. Merin OÜ

Inseneribüroo, töö nr 784. Tallinn, mai 2017 21 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja jaamaosa tehissaar. Eskiisprojekt. Merin OÜ

Inseneribüroo, töö nr 784. Tallinn, mai 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

38 / 252

Joonis 7. Alternatiiv 2: PHAJ teenindava kompleksi ja veehaarderajatise jaoks rajatakse

Paldiski lahte 6 ha suurune tehissaar

KMH käigus käsitletavad alternatiivsed võimalused võivad täpsustuda koostatava PHAJ DP ja KSH

protsessi käigus või Paldiski lahte tehissaare rajamise hoonestusloa KMH protsessi käigus (näiteks

kogu PHAJ kompleksi rajamine tehissaarele (sh tehissaare vastavalt erinevad suurused). Jaama

võimsus ja kompleksi rajatised on analoogsed põhialternatiivile.

Kavandatava tegevuse põhilahendust (alternatiivi 1) ja selle reaalset alternatiivi (alternatiiv 2)

hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga, st olukorraga, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida.

0-alternatiiv tähendab loobumist Paldiski PHAJ rajamisest Paldiski linna ja Pakri lahe alale.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

39 / 252

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Asustus

Paldiski linna territoorium hõlmab Pakri poolsaart, Suur- ja Väike-Pakri saart ning neid ümbritsevat

mereala. Paldiski linna territooriumil paiknev asustus koosneb tänapäeval Pakri poolsaare lääneosas

asuvast linnakeskusest, millele lisanduvad paar väiksemat pere-elamute asumit ning Väike-Pakri

saare külaasemetele püstitatud üksikud talu- ja suvilahooned (vt Joonis 8). Linna tiheasustus paikneb

102 km2 suurusest üldpindalast vaid 5,4 km2-l.

Joonis 8. Paldiski linna rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011. Allikas: Statistikaamet

1997. aasta Nõukogude sõjaväelaste perekondade väljarände tulemusena vähenes Paldiski linna

elanikkond ligikaudu kaks korda – 3900 elanikuni. Siserände tulemusena hakkas elanikkond tasapisi

suurenema ja saavutas 2000. aastal maksimumi – 4260 inimest. Seejärel on elanike arv vähehaaval

langema hakanud. Viimastel aastatel on Paldiski linna rahvastiku väljaränne ületanud sisserände.

Rahvastiku väljarände peamiseks põhjuseks on Tallinna, aga ka Keila linna suhteline lähedus, mis

meelitavad parema teenuste kvaliteediga. Statistikaameti andmeil elas 2017.a alguses Paldiskis 3681

elanikku.

Paldiski linna tööhõivest moodustab ca 27% töötleva tööstuse sektor ja ca 20% veonduse ja laonduse

sektor. Valdav osa töökohti on otseselt või kaudselt seotud Paldiski sadamatega.

4.2. Maakasutus

Paldiski linna territooriumi suurus on 60,14 km2, millest 35,67 km2 on Pakri poolsaarel, 12,87 km2

Väike-Pakri saarel ja 11,60 km2 Suur-Pakri saarel. Paldiski linnas olevast maast on üle ühe

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

40 / 252

kolmandiku vormistatud riigi omandisse. Linna omandis on 562,8 ha. Sellest ca 200 ha asub Pakri

saartel.22

Pallase piirkond 16 kinnistu kirdenurk jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaale,

kinnistu lõuna- ja lääneosa loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastuse alale ning väike osa kinnistu

lääneservast jääb ettevõtluse reservmaa alale. Pallase piirkond 18 kinnistu piiresse jääv PHAJ

maapealse kompleksi ala asub kogu ulatuses ettevõtluse reservmaal.

Pallase piirkond 16 kinnistu on sihtotstarbeta maa, millest ca 51% moodustab metsamaa, 48%

rohumaa ja 1% on teede maa. Pallase piirkond 18 on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, PHAJ

maapealse kompleksi alale jäävas osas moodustab kinnistu ca 90% ulatuses metsamaa, 5%

rohumaa ja 5% teede ja hoonete alune maa.

Olemasoleva, sh PHAJ maapealse kompleksi ala ümbritseva maakasutuse kohta vt lisaks PHAJ DP

(koostamisel) seletuskirja ptk 2.

4.3. Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Kavandatavate maapealsete rajatiste maa-ala on suhteliselt tasase reljeefiga, kerge langusega lääne

suunas (mere poole). Maapinna kõrgus merepinnast jääb vahemikku 13–20 m. Mullatüübilt levivad

PHAJ maapealse kompleksi alal valdavalt klibumullad (Kk) ja gleistunud klibumullad (Kkg),

väiksemate laikudena ka õhukesed madalsoomullad (M’). Kogu alal esineb mullastiku ülemise kihina

(kiht 1.1) huumushorisont, mille paksus varieerub 0,05 kuni 0,85 meetrini. Selle all on valdavalt

paeklibune ja liivane huumuserikas muld (kiht 1.2), mille paksus on 0,25–2,05 m.

PHAJ maapealse kompleksi ala iseloomustav üldine geoloogiline läbilõige vt Tabel 3. See geoloogilise

läbilõike väljavõte on piisav üldiste andmetena, aga vajab kindlasti täpsustamist järgmistes

etappides (PHAJ maa-aluse osa projekteerimise, ehituse planeerimise ja ehitamise käigus), sest

täiendavalt on vaja täpseid geotehnilisi ja hüdrogeoloogilisi andmeid.

Tabel 3. Pallase piirkond 16 ja 18 PHAJ maapealse kompleksi ala geoloogiline läbilõige23

Ladestu Strati-

graafiline indeks

Kivimi litoloogiline kirjeldus Lasumi

sügavus, m

Lamami

sügavus, m

Paksus,

m

Kvaternaar fQIII Kvaternaari kruusade kiht. Kruusad on valdava osiste läbimõõduga 2–64 mm, milles leidub peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % sette mahust

0 2 2

Ordoviitsium O1vl-O2kl Alam-Ordoviitsiumi ladestike Kallavere

kihistu biodetriitne lubjakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid

2 20 18

Kambrium C1ts-O1pk Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele väga peene ja peeneteraline polümineraalne liivakivi, rohekashallide savikate vahekihtidega

20 42 22

C1ln Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju sitke savi

42 90 48

C1ln Alam-Kambriumi Lontova kihistu

rohekashall, savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega

90 103 13

22 Paldiski linna arengukava aastani 2025 23 Puurkaevude register. Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo. Keskkonnaministeerium, 2016

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

41 / 252

Ladestu Strati- graafiline indeks

Kivimi litoloogiline kirjeldus Lasumi sügavus,

m

Lamami sügavus,

m

Paksus, m

Ediacara V2gd-vr Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Kotlini

ja Voronka kihistu liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi, savi

103 130 27

V2gd Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Gdovi kihistu segateraline polümineraalne liivakivi, kirju aleuroliit, savi

130 210 80

Pakri poolsaarel on kolm (O, O-Cm ja Cm-V) põhjaveeladet, vastavalt 7–20 m, 50 m ja 90–200 m

sügavuses. Kuna pinnakatte paksus on valdavalt alla 2 m (kohati isegi alla 0,3 m) ning Ordoviitsiumi

lubjakivid on ülemises osas lõhelised, siis on infiltratsioon kiire ja püsivat pinnasevee (põhjavee

ülemine, vabapinnaline kiht) horisonti alal ei esine.

Paldiski piirkonna ja kavandatava PHAJ ala geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike lihtsustatud

skeem vt Joonis 9.

Joonis 9. Paldiski piirkonna ja kavandatava PHAJ ala geoloogilise ja hüdrogeoloogilise

läbilõike lihtsustatud skeem. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16

4.3.1. Kvaternaari setted

Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ala katab 0,3–2,5 m paksune Kvaternaari kruusade kiht. Kruusad

on valdava osiste läbimõõduga 2–64 mm, milles leidub peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50

% sette mahust. Alal varasemalt läbi viidud geoloogiliste uuringute alusel24 saab alal eristad kahte

settekihti:

• Kiht 2.1. Aleuriitne liivane kruus. Valdavalt keskmine kruus. 50-70% kruusa, 20-30% liiva,

7-19% aleuriit ja 1-4% savi. Kiht lasub maapinnast 0,20-1,70 m sügavusel ja kihi paksus on

0,05-1,40 m. Kiht on valdavalt kesktihe ja tihe, veesisaldus jääb vahemikku 15-20%.

• Kiht 2.2. Aleuriitne kruusane liiv. Valdavalt glatsiaalne suuremate keskmiste munakatega

aleuriitne peene- ja keskmiseteraline liiv. Kiht sisaldab 25-35% ulatuses kruusa, 35-40%

24 LPG Terminal. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond

18, Tallinna maantee 5. Report of Engineering-Geological Site Investigation. Aaresild, H. OÜ REI Geotehnika.

Project № 3211-13. Tallinn, April 2013

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

42 / 252

liiva, 20-33% aleuriiti ja 3-6% savi ning see lasub 0,30-2,10 m sügavusel maapinnast, kihi

paksus on 0,05-0,70 m. Kiht on kesktihe ja tihe ning vee sisaldus on 24-32%.

4.3.2. Aluspõhi

Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivikompleks

Ülem-Ordoviitsiumi Viivikonna

kihistu (kiht 3)

Hall õhuke kuni tüse bioklastne põlevkivi (kukersiidi)

vahekihtidega lubjakivi ja mergel. Kiht lasub maapinnast 0,40-2,65 m sügavusel. Kihi paksus on alal 8,25-8,85 m

Kesk-Ordoviitsiumi

Kõrgekalda kihistu (kiht 4)

Hall keskmine ja õhuke argilliidi vahekihtidega lubjakivi. Kiht

lasub piirkonnas 9,20-9,80 m sügavusel ja kihi paksus on

0,90-1,00 m

Kesk-Ordoviitsiumi Väo ja

Aseri kihistu (kiht 5)

Hall keskmiste kuni tüsedate kihtidena lasuv lubjakivi, mille

alumises osas on märgatavad raua läätsed. Lasum asub 10,20-10,70 m sügavusel ja selle paksus on 4,20-4,70 m

Kesk-Ordoviitsiumi Pakri

kihistu (kiht 6)

Pruunikas liivane lubjakivi kukersiidi ja lubjarikka liivakivi

vahekihtidega. Kiht lasub alal 15,50-16-30 m sügavusel ja selle paksus on 1,20-1,60 meetrit

Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi Toila kihistu (kiht 7)

Hele hall lubjakivi glaukoniidi ja mergli sopistustega. Kiht lasub alal 15,50-16-30 m sügavusel ja selle paksus on 1,30-1,60

meetrit

Alam-Ordoviitsiumi glaukoniit aleuriit ja liivakivi

Alam-Ordoviitsiumi Leetse

kihistu (kiht 8)

Rohekas hall õrnalt tsementeerunud glaukoniit argilliit ja

liivakivi savi sopistustega. Kiht lasub 16,80-17,70 m sügavusel maapinnast ja kihi paksus on 1,30-1,60 m

Alam-Ordoviitsiumi Varangu

kihistu (kiht 9)

Rohekas- ja kollakashall õrnalt tsementeerunud

glaukoniitliivakivi. Kiht lasub 19,40-20,9 m sügavusel ja selle paksus on 0,40-0,60 m

Alam-Ordoviitsiumi argilliit

Alam-Ordoviitsiumi Türisalu kihistu (kiht 10)

Tumepruun kerogeenargilliit aleuriidi sopistustega. Kiht lasub 19,9-21,5 m sügavusel maapinnast, kihi paksus on 4,00-5,05 m

Kambriumi-Ordoviitsiumi liivakivikompleks25

Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-

Ordoviitsiumi Kallavere kihistu (kiht 11)

Pruunikas-hall nõrgalt tsementeerunud liivakivi, mille alumises

osas on konglomeraadi kihid. Kiht lasub 24,40-25,60 m sügavusel ning selle paksus on 3,70-5,10 m

Ülem-Ordoviitsiumi Pakerordi

lademe Kallavere kihistu (kiht 12)

Helehall kvartsliivakivi aleuriidi vahekihtidega. Kiht lasub

27,0-28,8 m sügavusel ning selle paksus on 5,6-7,8 m

Alam-Kambriumi Tiskre kihistu (kiht 13)

Helehall nõrgalt tsementeerunud aleuriitne liivakivi, milles esinevad savikad sopistused. Kiht lasub 30,6-32,3 m sügavusel

ja selle paksus on alal 9,7-11,4 m

Alam-Kambriumi Lontova kihistu (kiht 14)

Rohekashall kirju sitke savi. Kiht lasub 40,0-40,2 m sügavusel ja selle paksus on 45-48 m

25 Puurkaevude register. Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo. Keskkonnaministeerium, 2016

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

43 / 252

Alam-Kambriumi alumise osa moodustavad ca 80 m ulatuses rohekashalli savi ja liivakivi kihid.

Kambriumile eelneva Eel-Kambriumi Ediacara ladestu Vendi kompleksi Kotlini lademe ja Voronka

kihistu liivakivid ja aleuriitse savi kihid lasuvad PHAJ maapealse kompleksi ala piirkonnas ca 100-105

m sügavusel ja kihtide kogupaksus on 25-30 m.

Ediacara ladestu Vendi kompleksi Gdovi kihistu liivakivi ja aleuriidi kihid lasuvad ca 130 m sügavusel

ja nende paksus alal on 80-100 m. Ediacara ladestule järgnevad Proterosoikumi kristalse aluskorra

kristalsed kivimid.

4.3.3. Merepõhja geoloogiline ehitus

KMH koostamise käigus viidi läbi merepõhja uuring26 kavandatava Paldiski PHAJ tehissaare ja

veehaarderajatise ümbruses ehk vahetult Paldiski Põhjasadama põhjamuuli taha jääval rannaga

piirneval umbes 1 km laiusel ja kuni 2 km pikkusel merealal. Uuringuala asukohaskeem vt Joonis 10.

Uuringuala paiknemine ja uuringu metoodika kirjeldus vt täpsemalt KMH aruande Lisa 3.

Joonis 10. Merepõhja geoloogilise uuringu ala asukohaskeem. Allikas: Paldiski lahe

pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste

tingimuste uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2017

Ala asub Balti klindi Ordoviitsiumi (pae) astangu ette jääval Alam-Ordoviitsiumi terrassil, mida katab

maarjas- ehk diktüoneemakilt (ka diktüoneemaargilliit ehk graptoliitargilliit; inglise keeles alum

shale). Valdaval osal uuringualast kulgeb piki randa sirgjooneliselt kümnekonna meetrise rannariba

taga Balti klindi Ordoviitsiumi astang. Umbes 500 m enne Paldiski Põhjasadama muuli eemaldub

veidi madalamaks muutunud (kuni 12 m ümp) Ordoviitsiumi astang kuni poolsada meetrit merest.

Siin on paeastangusse murtud ja autode parkimisplatsiks kohandatud ca 250 m pikkune ja 100 m

laiune plats. Platsi ääristaval kuni 6 m kõrgusel astangul paljandub Lasnamäe lademe lubjakivi.

Uuringuala lõunaosa merepõhja geoloogia ja geoloogiliste läbilõigete asukohad vt Joonis 11.

26 Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste tingimuste

uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2017

Uuringuala

Tehissaare

orienteeruv

asukoht

Paldiski

Põhjasadam

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

44 / 252

Joonis 11. Uuringuala lõunaosa merepõhja geoloogia. Väljavõte merepõhja geoloogilise

uuringu aruande graafilisest lisast „Merepõhja geoloogiline kaart“

Ordoviitsiumi astangu ees merepõhjas sügavustel -3 kuni -10 m amp asub väikese läänesuunalise

kallakusega kuni 300 m laiune Kambriumi terrass. Profiilide A–C27 piirkonnas on Kambriumi terrassi

lõikunud u 150 m laiuselt kuni kümnekonna meetri sügavune vagumus, mis on täidetud purdsetetega

(eriteralised liivad) – vt Joonis 12. Suur osa kavandatava tehissaare alast jääb just selle vagumuse

kohale. Uuringuala lõunaosas profiilide A–D piirkonnas eristub Kambriumi terrassi ülaosas

merepõhjas 100 kuni 200 m kaugusel rannast sügavustel -3 kuni -10 m 3–4 m kõrgune

laugenõlvaline Alam-Ordoviitsiumi astang. Astangupealsel alal profiilist D põhja pool ehk seal, kus

maarjaskilt merepõhjas paljandub, lasub sellel rohkesti tard- ja moondekivimitest rahne ja

munakaid.

Alam-Ordoviistimi astangust umbes 150 m lääne pool (umbes 300 m rannast) sügavusel 10–30

meetrit on Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivist koosnev umbes 20 m kõrgune Tiskre astang.

Uuringualal merepõhjas koosneb kuni 22 m paksune Tiskre kihistu helehallist väga nõrgast kuni

nõrgast peeneteralisest kvartsliivakivist. Läbilõikes on ka üksikuid õhemaid (kümmekond

sentimeetrit) rohekashalli peliitse aleuroliidi vahekihte.

Kambriumi terrassi ääristava laugenõlvalise Tiskre astangu astangunõlva kallakus on 10–20%.

Uuringuala lõunaosas (profiilide A–D alal) on Tiskre astangu äärel kuni 5 m paksune peenliiva lääts.

Põhja pool, profiilide D–F piirkonnas sügavustel 5–15 m paljandub Tiskre liivakivist astang

merepõhjas. Sügavamal on astang mattunud peenliiva alla. Astangu järsuma osa all on peenliiva

lasundi peal tard- ja moondekivimitest rahne-munakaid-veeriseid ning liivakivist ja maarjaskildast

pangaseid.

Tiskre liivakiviastangu jalamil, 30–40 m sügavusel merepõhjas avaneb kaasaegse muda ja viirsavide

kihi all Alam-Kambriumi Lükati kihistu liivakivi vahekihtidega sinisavi. Lükati kihistu paksus võib olla

kuni 15 meetrit.

27 Selles peatükis nimetatud profiilide paiknemine vt eelviidatud uuringu aruande graafiline lisa 3.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

45 / 252

Joonis 12. Kavandatava tehissaare piirkonna geoloogilised läbilõiked A-C. Väljavõte

merepõhja uuringu aruande graafilisest lisast „Geoloogilised läbilõiked 1“

Huvitavate objektidena on uuringus välja toodud külgvaatesonari profiilidega profiilidel (vt uuringu

graafiline lisa: Külgvaatesonari profiilide mosaiik) umbes 40 meetri sügavuses mudaga kaetud

merepõhjas nähtud kolme kuni 30-meetrise läbimõõduga ringikujulist struktuuri. Visuaalsete

vaatluste, seismilise profilaatori- ja külgvaatesonariga profileerimise ning proovivõtu andmete põhjal

otsustades on selles piirkonnas merepõhjas umbes meetrine kiht kaasaegset 3–5% orgaanikat

sisaldavat musta muda (peliitset aleuriiti) ja selle all mitu meetrit heledamat jääjärvelist viirsavi ning

siis juba aluspõhja liivakivi vahekihtidega sinisavi (Lükati kihistu). Otsustades spetsialistidega peetud

konsultatsioonide põhjal, siis eelmainitud ringide tekitajaks on olnud rahvusvaheliste miinitõrje

operatsioonide käigus selles piirkonnas lõhatud meremiinid.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

46 / 252

4.4. Põhja- ja pinnavesi

4.4.1. Põhjavesi

Paldiski poolsaarel ja Paldiski linna alal levib joogiveehaarde seisukohast kolm olulist aluspõhjalist

veekompleksi: Siluri-Ordoviitsiumi (O-S) põhjaveekompleks, Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

põhjaveekompleks ja Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekompleks (vt Joonis 9). Kõik kompleksid on

ühtlasi arvel ka veekogumina ja nende regulaarne kvaliteedi seire toimub riiklikul tasandil. Esimese

aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on maapinnalt pärineva reostuse eest kaitsmata.

Ligilähedased staatilised veetasemed (survekõrgused) on O veekihis 2-4 m maapinnast, O-Cm

veekihis ca 17 m maapinnast ja Cm-V veekihil ca 21 m maapinnast. Cm-V veekihist ammutab

joogivee Paldiski linn. Vee kvaliteet on kõigis veekihtides lähedane joogivee nõuetele, enamasti

ületab joogivee normi vaid rauasisaldus, Cm-V veekihis ka efektiivdoos. O veekihi vee kvaliteet on

sesoonselt kõikuv, sest toitub vahetult sademetest28.

Sügavamal lasuvad põhjavee horisondid on reostuse eest kaitstud sinisavikihiga. Joogiveena on

Paldiski linnas kasutusel kõige sügavama kihi (Cm-V kompleks) vesi, mis on kaitstud seda eraldava

sinisavikihi poolt ja mille kvaliteet on seetõttu hea. Paldiskis on Cm-V põhjaveekogumi põhjaveevaru

kinnitatud 2030. aastani29 ja tarbevaru on 4000 m3/ööp30. Kõigi nimetatud veekogumite seisund on

hea31.

Maapinnale lähemate põhjaveekihtide vett tarbitakse valdavalt üksikmajapidamistes suhteliselt

väikestes kogustes ja seetõttu ei oma need veekompleksid Paldiski linna veevarustuses suurt osa.

O-S ja O-Cm veekihtide põhjaveevaru Paldiski linnas kinnitatud ei ole.

Käesoleva KMH jaoks on eelkirjeldatud andmed põhjavee kohta piisavad, kuid PHAJ maa-aluse osa

projekteerimiseks on vaja teostada täpsemad hüdrogeoloogilised ja geotehnilised uuringud. Need

uuringud peavad võimaldama tehniliste arvutuste teostamist läbindamiseks kasutatava tehnoloogia

valikuks nii, et PHAJ ehituse käigus veehaardeid ei mõjutata.

4.4.2. Pinnaveekogud

Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alal ega selle vahetus läheduses ei esine keskkonnaregistri

andmetel ühtegi pinnaveekogu. PHAJ maapealse kompleksi alal ja selle lähialal esineb üksikuid

kuivenduskraavide lõike, kuid tegemist ei ole maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate kraavidega.

Paldiski lahte suubuvad:

- Vasalemma jõgi (VEE1099200); suudme kaugus32 kavandatava tehissaare asukohast on ca

7,5 km;

- Kloostri jõgi (VEE1100800); suudme kaugus kavandatava tehissaare asukohast on ca 10,2 km;

- Karilepa oja (VEE1100600); suudme kaugus kavandatava tehissaare asukohast on ca 10,3 km;

- Saeveskikraav (VEE1101500); suudme kaugus kavandatava tehissaare asukohast on ca 10,3 km.

28 Hüdrogeoloogiline eksperthinnang Paldiski linna Pallase 16 ja 18 maaüksusele kavandatava pump-

hüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ) šahtide rajamise mõjust põhjaveekihtidele. Alasi, K. Balrock OÜ, 2016 29 Keskkonnaministri 26. aprill 2006. aasta käskkiri nr 396. Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine 30 LPG Terminal. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond

18, Tallinna maantee 5. Report of Engineering-Geological Site Investigation. Aaresild, H. OÜ Rei Geotehnika.

Project № 3211-13. Tallinn, April 2013 31 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.

Keskkonnaministeerium, 2015 32 Loetletud vooluveekogude suudmete kaugused on mõõdetud Maa-ameti kaardirakendusest (linnulennult).

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

47 / 252

Vasalemma jõe ja Kloostri jõe ökoloogiline seisund on kesine, Karilepa oja ja Saeveskikraavi seisund

on hea.33, 34

4.5. Hüdrometeoroloogilised tingimused

Paldiski lahe hüdrometeoroloogilised tingimused vastavad üldjoontes Eesti põhjaranniku

tingimustele.

Tuuled

Paldiski lahel ja Pakri poolsaarel on aastaringselt valdavad lõuna- ja edelatuuled. Suvel domineerivad

läänekaare (edela-, lääne- ja loodetuul), talvel rohkem lõunakaare tuuled (kagu-, lõuna- ja

edelatuul), kevadel ja suvel puhub sageli kirdetuul.

Tabel 4. Pakri jaamas 1981-2010 mõõdetud keskmine tuule kiirus (m/s) kuude lõikes ja

aastas. Allikas: Riigi Ilmateenistus

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta

5,0 4,5 4,2 3,8 3,7 3,6 3,4 3,6 4,0 4,7 4,8 5,0 4,2

Tugevamad tuuled (15 m/s või rohkem) puhuvad novembrist jaanuarini, enamasti lõunast ja kagust,

keskmiselt 36 päeval aastas. Tormituuli kiirusega 18-28 m/s esineb aastas 2,1% ulatuses, esineb ka

üksikuid tormipäevi, mil tuule kiirus on ulatunud kuni 34 m/s.35

Tabel 5. Pakri jaamas 1981-2010 mõõdetud maksimaalne tuule kiirus (m/s) kuude lõikes

ja aastas. Allikas: Riigi Ilmateenistus

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta

31 29 27 23 24 20 24 23 26 34 30 28 34

Modelleerimise36 aluseks olevad tuuleandmed pärinevad Pakri meteoroloogiajaamast. Hinnangu

aluseks on mõõtejaama andmed vahemikust 1966-1991 ja 2004-2014. Esimeste mõõtmistulemuste

alusel on võimalik määrata pikaajalist tuulte käitumist, teise järgi saab hinnata kuivõrd on muutunud

tuulte iseloom seoses kliima muutumisega.

Vastavalt Ilmateenistuse andmetele on Pakri poolsaarel loodest puhuvaid tuuli umbes 11% kõikidest

aasta jooksul puhuvatest tuultest. Üle 15 m/s puhuvaid tuuli loodesuunalt on aastas orienteeruvalt

0,2% kõikidest tuultest. Alla 5 m/s puhuvaid tuuli on loodesuunalt 4,5%. Seega valdav osa

loodetuultest on tuulekiiruste vahemikus 5–15 m/s. Kuna modelleerimise eesmärk on uurida

halvimat võimalikku olukorda, kasutatakse lainetuse, hoovuste ja settetranspordi modelleerimisel

tuulekiirust 15 m/s. Sama tuulekiirus on sobiv ka ehitusaegse heljumi leviku modelleerimiseks, kuna

üldjuhul peatavad ehitusettevõtted turvalisuse tagamiseks tööd merel kui tuulekiirus ületab 15 m/s.

33 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.

Keskkonnaministeerium, 2015 34 Veekogude seisundi veebikaart. Keskkonnaamet. http://vesikonnad.keskkonnaamet.ee/?op=body&id=137 35 Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruanne. OÜ Corson, töö nr 1204.

Tallinn 2014 36 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

48 / 252

Sademed

Tabel 6. Tallinn-Harku jaamas 1981-2010 mõõdetud keskmine sademete hulk (mm) kuude

lõikes ja aastas. Allikas: Riigi Ilmateenistus

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta

56 36 37 32 36 64 84 86 67 78 70 57 704

Tabel 7. Tallinn-Harku jaamas 1981-2010 mõõdetud sademete ööpäevane maksimum

(mm) kuude lõikes ja aastas. Allikas: Riigi Ilmateenistus

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta

28,2 28,4 18,9 22,7 30,1 50,1 78,3 56,4 74,5 36,2 27,6 22,1 78,3

Lumikatet esineb harilikult novembri esimesest poolest aprilli keskpaigani, püsiv lumikate kestab

enamasti detsembri teisest poolest märtsi lõpuni. Lumikatte keskmine paksus detsembrist märtsini

on 14 cm (kõigub suurtes piirides, standardhälve ±10 cm, absoluutsed piirid 0–60 cm). Tuiskab

keskmiselt 30 päeva aastas.

Õhutemperatuur

Tabel 8. Pakri jaamas 1981-2010 mõõdetud keskmine õhutemperatuur (°C) kuude lõikes

ja aasta keskmisena. Allikas: Riigi Ilmateenistus

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta

-2,5 -3,6 -0,7 4,1 9,4 13,8 17,3 16,5 12,0 7,4 2,2 -0,9 6,3

4.6. Pakri lahe hüdrodünaamiline olukord

Tehissaare rajamisega toimub vahetu ehitustegevus Paldiski lahes. Paldiski laht (ka Pakri laht,

VEE3138000) asub Pakri poolsaare, Väike-Pakri saare ja Kurkse ranna vahel. Laht on keskosas

15-20 m sügav, põhjaosas ca 40 m sügav.

4.6.1. Lainetus37

Paldiski laht on Läänemerega ühendatud lõuna poolt Kurkse väina kaudu ja põhja poolt on see otse

avatud Soome lahe lääneossa. Kurkse väina madala sügavuse tõttu ei levi sealt erilist lainetust

Paldiski lahte, mistõttu on lainetuse kujunemisel määravaks Soome lahe lainetus ja sealtkaudu lahte

puhuvad tuuled.

Paldiski Põhjasadamast loodesse jääv ala on seega suhteliselt hästi kaitstud lõuna- ja läänekaartest

puhuvate tuulte poolt tekitatud lainetuse eest. Laine jooksupikkus ehk vahemaa, mille jooksul saab

lainetus vaba vee puhul areneda, on Paldiski lahe sees suhteliselt väike. Uuritava ala jaoks piirab

läänekaartest jooksupikkust Väike-Pakri saar. Selle tulemusel on läänesuunal laine jooksupikkuseks

umbes 3 km. Lõunakaare tuulte puhul on Paldiski lahel laine jooksupikkus maksimaalselt 7 km. Kuna

sellest ligi 3 km on madalatel aladel, ei saa ka sellest suunast suure amplituudiga lainetust tekkida.

Ida- ja kirdetuultega Paldiski lahes lainetust praktiliselt ei teki, sest nende tuulte eest varjab lahte

Pakri poolsaar.

37 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

49 / 252

Põhjatuulte eest kaitsevad kavandatava tehissaare ala osaliselt Pakri poolsaare põhjatipp ja rannik.

Loodetuulte poolt genereeritud lainetus saab aga otse Paldiski lahte siseneda. Sellelt suunalt on

lainetuse tekkimiseks vajalikku vaba vett üle 100 km, mistõttu on see suund lainetuse hindamise

seisukohalt kõige olulisem.

Eelnevate Paldiski lahes läbi viidud uuringute alusel38 saab väita, et edelatuuled genereerivad

kavandatava PHAJ tehissaare lähistel lainetuse, mille kõrgus ei ületa ühte meetrit. Kuna lainetus ei

suuda nii lühikese vahemaa jooksul korralikult välja kujuneda, on tekkiva lainetuse periood lühike ja

see ei tekita märkimisväärset heljumit. Lisaks kaitseb lõunakaarest PHAJ hüdrotehnilisi ehitisi ka

Paldiski Põhjasadama muul.

Põhja- ja loodetuulte mõjul jõuavad kavandatava PHAJ tehissaare alale oluliselt suuremad lained.

Eelnevad uuringud on näidanud, et tugevate, pikka aega kestvate tormidega võib lainekõrgus Pakri

lahe suudmes ulatuda kuni 8 meetrini.

4.6.2. Hoovused39

Paldiski lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest.

Põhjakaare, sh kirdetuule korral liigub hoovus piki Pakri poolsaare ja Väike-Pakri rannikut lahte sisse

ning lahe keskosa ja Kurkse väina kaudu lahest välja. Lääne- ja lõunakaare tuulte korral liigub hoovus

Kurkse väinast sisse ja lahe põhjaosast välja.

Soome lahe lõunaranniku lähedane tsirkulatsioon mõjutab Paldiski lahe hoovusi lahe põhjaosas. Piki

Soome lahe telge puhuv tuul põhjustab aktiivset veevahetust mere pindmiste ja sügavamate kihtide

vahel. See soodustab veevahetust ka Paldiski lahes. Idatuulte korral toimub vee väljavoolamine

Paldiski lahe pinnakihis ja sissevoolamine põhjalähedases kihis. Läänetuulte korral on olukord

vastupidine. Paldiski lahe madalveelises lõunaosas ning rannikulähedases tsoonis on hoovused

mõjutatud peamiselt lokaalsest tuulest.

Paldiski lahes on kõige tugevamad hoovused madalas Kurkse väinas. Lääne-, edela- ja lõunatuulega

on hoovus suunatud Kurkse väinast Paldiski lahte, kusjuures kõige tugevamad hoovused on tekitatud

läänetuulega. Kagu-, ida-, kirde- ja põhjatuule poolt tekitatud hoovused on Kurkse väinas

läänesuunalised. Loode-, lääne-, edela-ja lõunatuulega formeerub lahe lõunaosas kellaosuti liikumise

suunale vastupidine osaliselt suletud hoovus. Kagu-, ida-, kirde- ja põhjatuule poolt tekitatud hoovus

on vastupidise pöörlemisega.

Loodetuule poolt tekitatud lained genereerivad Pakri poolsaare rannikul hoovuse, mis on liigub piki

Pakri poolsaare rannikut lahe sisemuse poole. Paldiski Põhjasadama muul on hoovuse teel ees ja

seetõttu keerab hoovus muulini jõudes läände ning tekitab pöörise Põhjasadama esisel alal (vt Joonis

13). 15 m/s puhuva tuule korral on hoovuse kiirus kavandatava tehissaare piirkonnas asuvas

madalas vees kuni 0,7 m/s.

Edelatuulega liigub veemass Pakri lahest välja. Kuna vahemaa lahe teise kalda ja uuritava ala vahel

on lühike, siis hoovuse kiirused jäävad väikesteks. Maksimaalne voolamise kiirus kavandatava

tehissaare alal 15 m/s puhuva tuule korral on 0,2 m/s. Vt Joonis 14.

38 Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde keskkonnamõju hindamise läbiviimine.

OÜ Corson töö nr 1204. Tallinn 2014 39 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

50 / 252

Joonis 13. Hoovused 15 m/s puhuva loodetuulega

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

51 / 252

Joonis 14. Hoovused 15 m/s puhuva edelatuulega

4.6.3. Merevee tase40

Merevee taseme muutlikkus Paldiski lahes ja kogu Eesti rannikul sõltub veevahetusest läbi Taani

väinade ja tuule suunast. Tugeva, ühest suunast puhuva tuule korral võib veetase tõusta väga

kiiresti, kuid tuule raugedes toimub sama kiiresti ka veeseisu alanemine. Läänekaare tuuled tõstavad

veeseisu Paldiski lahes, idakaare tuuled viivad merevee taseme allapoole keskmist.

Pikaajaliste vaatluste järgi jääb maksimaalne veeseis Pakri lahes +130 cm ja –100 cm piiresse.

Veetaseme kõikumise ööpäevased amplituudid on suuremad sügisel ja kevadel ning väiksemad

suvel. Järsumad veetaseme tõusud ja langused leiavad aset sügisel ja talvel, suvised ja kevadised

veetõusud on vähem äkilised, taandudes samuti ajas kiiremini.

40 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

52 / 252

4.6.4. Jääolud41

Pakri lahes tekib jääkate keskmiselt jaanuari algul ja jääst vabanemine toimub märtsi lõpus (v.a

jäävabadel talvedel). Jääpäevi on Pakri jaamas mõõdetud keskmiselt 48. Kinnisjääd ei ole tekkinud

ligi pooltel talvedest. Enim kinnisjääta talvesid on esinenud alates 1990. aastate algusest. Seega on

Pakri laht praktiliselt jäävaba. Jää tekib ainult karmidel talvedel paariks nädalaks.

Jää lagunemine ja jääpäevade arv sõltub vaatluskoha geograafilisest asendist. Kõigepealt vabanevad

jääst need kohad, mis paiknevad avamere rannikul ja on tuultele avatud. Võrreldes teiste Eesti

rannikupiirkondadega tekib jää Pakri vaatluspunktis hiljem ja laguneb varem. Pikaajaliselt on

tuvastatud tendents jääperioodi pikkuse (jääpäevade arvu) vähenemise suunas.

4.6.5. Looduslik heljum42

Loodusliku heljumi kontsentratsiooni foon Pakri lahes jääb vahemikku 4-5 mg/l, kusjuures tormide

korral on maksimaalne looduslik foon vahemikus 1-10 mg/l.

Loodusliku heljumi ruumiline jaotus on seotud hüdrodünaamiliste protsessidega lahes. Hoovused ja

lainetus tõstavad Pakri lahe madalamas osas lahe päras ja Kurkse väinas üles setted, mis jäävad

vees heljumisse ja muudavad merevee häguseks. Kagutuule mõjul võib see heljum kanduda kogu

Pakri lahele ja tõsta heljumi kontsentratsiooni kuni 10 milligrammini liitris.

4.7. Merepõhja kirjeldus

4.7.1. Merepõhja kivimite füüsikalis-mehaanilised omadused

Kavandatava tehissaare püsivuse hindamisel on oluline osa aluspõhja kivimite füüsikalis-

mehaanilistel omadustel. Sellealaste määrangute tarvis võeti merepõhja geoloogilise uuringu43 (vt

Lisa 3) käigus proove nii sukeldumiste käigus merepõhjast (4 proovi) kui ka Pakri neeme maismaa

paljandeist (8 proovi). Teimimise metoodika ja tulemused on esitatud uuringu tekstilisas 4

(Geotehnika aruanne).

Tiskre liivakivi füüsikalis-mehaanilised omadused on muutlikud. Samas ei täheldatud merepõhjast ja

maismaa paljandeist võetud proovide puhul olulisi erinevusi. Merepõhjast võetud kolme proovi 9

katsekehast määratud ühetelgne survetugevus purunemisel (uuringu tekstilisa 4, tabel 3) oli 2,1–

13,0 MPa, mis on iseloomulik väga nõrkadele kuni nõrkadele kivimitele. Pakri neemelt klindiastangu

jalamilt enam-vähem samalt stratigraafiliselt tasemelt võetud kahe proovi 6 katsekehast tehtud

määrangute (uuringu tekstilisa 4, tabel 3) survetaluvus (ühetelgne survetugevus purunemisel) oli

0,8–18,1 MPa. Sellised näitajad on iseloomulikud väga nõrkadele kuni nõrkadele kivimitele. Kõik

proovid, nii merepõhjas kui ka maismaal, olid võetud Tiskre kihistu ülemisest 5 meetrist. Liivakivi

füüsikalis-mehaanilised omadused umbes 22 m paksuse Tiskre kihistu piires sügavuse suurenedes

oluliselt ei muutu.

Oobolusliivakivi lasundi (Pakerordi lademe Kallavere kihistu), mis avaneb uuringuala merepõhjas

sügavusel 3–9 m amp, paksus on umbes 4 meetrit. Oobulusliivakivi survetugevust määrati ainult

kahest klindiastangust võetud proovi 4 väga erineva kõvadusega katsekehast (uuringu tekstilisa 4,

tabel 3). Neist ühe järgi oli tegemist äärmiselt nõrga kaljukivimiga (survetugevus purunemisel 1

MPa) ja teisel juhul kõva kaljukivimiga (56–58,7 MPa). Üldjuhul on oobulusliivakivi, kui lasundi

41 J. Sooäär. Eesti rannikumere jäärežiimi ajalis-ruumiline muutlikkus ajavahemikul 1950/51-2004/2005.

Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu 2006 42 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017 43 Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste tingimuste

uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

53 / 252

ülaosas olev kuni 10 cm paksune püriidistunud kiht (püriidikiht) välja arvata, nõrk kaljukivim.

Püriidikihi survetugevus purunemisel on 63,8–71,7 Mpa, mis vastab kõvale kaljukivimile.

Maarjaskilda lasundi (Pakerordi lademe Türisalu kihistu) paksus uuringualal on umbes 5 meetrit ja

see levib uuringuala merepõhjas sügavusel 3–10 meetrit. Merepõhjast võetud maarjaskilda proovi 3

katsekehast määratud survetugevus purunemisel oli 16,8–28,3 MPa (uuringu tekstilisa 4, tabel 3),

mis on iseloomulik nõrgale kuni keskmiselt kõvale kaljukivimile. Maismaalt klindiastangust võetud

proovi 2 katsekehast määratud sutvetugevus purunemisel oli 25,7–26,5 MPa, mis on iseloomulik

keskmiselt kõvale kaljukivimile.

Leetse kihistu glaukoniitliivakivi paljandub uuringualal klindiastangu jalamil veepiiril kunil 3,5 m

paksuse küllaltki heteorogeense lasundina. Otsustades maismaa paljandist võetud 2 proovi 4

katsekehast tehtud määrangute järgi, on survetugevus purunemisel 19,2–27,3 Mpa, mis on

iseloomulik nõrgale kuni keskmiselt kõvale kaljukivimile. Seejuures tuleb märkida, et proovid olid

võetud tugevamini tsementeerunud kihtidest, nii et valdavalt on glaukoniitliivakivi puhul tegemist

äärmiselt nõrga kivimiga.

4.7.2. Merepõhjasetete lõimiseline koostis

Merepõhja geoloogilise uuringu44 (vt Lisa 3) käigus võeti merepõhja pinnasest proovid

merepõhjasetete lõimiselise koostise määramiseks. Proovivõtupunktide asukohakoordinaadid vt

uuringu ptk 2 ning punktide paiknemine vt uuringu graafiline lisa „Batümeetria ja faktiline

andmestik“. Lõimiseline koostis määrati üheteistkümnest proovist fraktsioonides 10–5 mm; 5–2.5

mm; 2.5–1.25 mm; 1.25–0.63 mm; 0.63–0.315 mm; 0.315–0.16 mm; 0.16–0.05 mm ja <0.05

mm. Tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 9).

Tabel 9. Merepõhjasetete lõimiseline koostis

44 Allikas: Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste

tingimuste uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

54 / 252

4.7.3. Raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldus merepõhja setetes

Merepõhja geoloogilise uuringu45 (vt Lisa 3) käigus võeti merepõhja pinnasest proovid raskmetallide

ja üldnaftaproduktide sisalduse määramiseks. Põhjasette uuringuala asukoha skeem vt geoloogilise

uuringu batümeetria ja faktilise andmestiku graafilise lisa kaardid 1 ja 2, kus on kajastatud

uuringuala, sh kavandatava tehissaare asukoht, ning näidatud haardkopa proovivõtu koht ja number.

Saasteainete sisalduse hindamiseks teisaldatavas pinnases on lähtutud keskkonnaministri

11.08.2010 määrusest nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Lisaks sellele on plii

osas võrreldud saadud näitajaid ka keskkonnaministri 30.12.2015 määrus nr 77 „Prioriteetsete ainete

ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate

muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri“

§ 3 lg 1) kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusega põhjasetetes. Tulemuste kokkuvõte on

esitatud alljärgnevalt; vt ka Tabel 10 ja Joonis 15.

Kroomi (Cr) sisaldused jäävad kõigis määratud proovides allapoole kehtestatud sihtarvu

(100 mg/kg). Kahes proovis (4 ja 5A) on kroomi sisaldus väiksem määrangute alumisest piirist.

Kahes ülejäänud proovis (3 ja 7) on kroomi sisaldused ligi 10 korda väiksemad kehtestatud

sihtarvust.

Kaadmiumi (Cd) sisaldused jäävad kõigis määratud proovides allapoole kehtestatud sihtarvu

(1 mg/kg).

Vase (Cu) sisaldused on kõigis proovis umbes 10 korda väiksemad kehtestatud sihtarvust

(100 mg/kg).

Elavhõbeda (Hg) sisaldused on kõigis proovis enam kui 100 korda väiksemad kehtestatud sihtarvust

(0,5 mg/kg).

Nikli (Ni) sisaldused jäävad kõigis määratud proovides allapoole kehtestatud sihtarvu (50 mg/kg).

Kahes proovis (4 ja 5A) on nikli sisaldus väiksem määrangute alumisest piirist. Kahes ülejäänud

proovis (3 ja 7) on kroomi sisaldused ligi 10 korda väiksemad kehtestatud sihtarvust.

Plii (Pb) sisaldused uuringuala põhjasetetes olid 8 8300–14 800 µg/kg, mis on kõigis proovides enam

kui 3 korda väiksemad määrusega nr 38 kehtestatud sihtarvust (50 mg/kg) ja määrusega nr 77

kehtestatud piirväärtusest põhjasetetes (53 400 µg/kg).

Tsingi (Zn) sisaldused on kõigis proovides enam kui 5 korda väiksemad kehtestatud sihtarvust

(200 mg/kg).

Üldnaftaproduktide sisaldused on kõigis proovides väiksemad meetodi alumisest piirist (17 mg/kg).

45 Allikas: Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste

tingimuste uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

55 / 252

Tabel 10. Raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldused (võrdluses keskkonnaministri

11.08.2010 määrusega nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“)

Proovi nr

Cr mg/kg

Cd mg/kg

Cu mg/kg

*Hg mg/kg

Ni mg/kg

Pb mg/kg

Zn mg/kg

*nafta mg/kg

PL 2017-3 10.3 <0.400 11.9 0.015 7.33 14.2 27.6 <17

PL-2017-4 <4.00 <0.400 4.56 0.011 <3.00 8.83 15.5 <17

PL-2017-5A <4.00 <0.400 4.74 0.013 <3.00 14.8 17.7 <17

PL-2017-7 10.7 <0.400 10.1 0.016 7.67 12.7 34.2 <17

Määrangute alumine piir

4.0 0.4 2.0 0.001 3.0 3.0 2.0 17

Sihtarv 100 1 100 0.5 50 50 200 100

Piirarv elutsoonis

300 5 150 2 150 300 500 500

Piirav töötsoonis

800 20 500 10 500 600 1500 5000

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

56 / 252

Joonis 15. Raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldused. Roheline joon – sihtarv, lilla

joon – piirarv elumaal, punane joon – piirarv tööstusmaal

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

57 / 252

4.7.4. Merepõhja substraat

Merepõhja substraadi kirjeldus on antud TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud uuringutulemuste

põhjal. Uuringuala asus Pakri lahes Paldiski Põhjasadama muulist põhja pool. Uuringuala pindala oli

2,4 km2. Uuringuala põhja-lõunasuunaline ulatus oli ligikaudu 2,5 km ning ida-läänesuunaline

ligikaudu 1 km. Merepõhja substraadi muutujatena modelleeriti kõvade substraaditüüpide (kivid,

kalju) summaarset katvust ja liiva katvust, mis on vajalikud EBHAB elupaikade ja loodusdirektiivi

elupaigatüüpide (vt ptk 4.9.2) määratlemiseks. Vt täpsemalt Lisa 5.

Kõva põhjasubstraadi levik oli väga tugevalt seotud uuringuala sügavuse ja reljeefiga: kogu madalal

rannaäärsel platool kuni ligikaudu 8 m sügavuseni uuringuala lõunaosas ja 20 m sügavuseni

uuringuala põhjaosas domineeris kõva põhi (vt Joonis 16). Üksikuid kõrgema kõvade

substraaditüüpidega laikusid esines ka sügavamal alal ja need olid eristatavad tänu sonari helilaine

tagasihajumise andmekihile. Kõvapõhjalise platoo serv on hästi jälgitav kõigis sonaripõhistes

andmekihtides.

Joonis 16. Kõva põhjasubstraadi katvus uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise

tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. Allikas: TÜ EMI uuring (Lisa 5)

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

58 / 252

Liiva domineerimine põhjasubstraadis oli seotud põhja-lõunasuunalise vööndiga sügavusvahemikus

ligikaudu 15–20 m (vt Joonis 17). Madalamal asendus liiva domineerimine kivide ja kalju

domineerimisega ning sügavamal muda domineerimisega.

Joonis 17. Liiva katvus uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel.

Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. Allikas: TÜ EMI uuring (Lisa 5)

4.8. Radoonisisaldus pinnases

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaartidele46 jääb PHAJ asukoht kõrge radoonisisaldusega

alale (50–150 kBq/m3). Kogu klindipoolses osas esineb diktüoneemaliitargilliit47, mis lasub 9,20-9,80

m sügavusel maapinnast. Diktüoneemaargilliidist eraldub radioaktiivsel lagunemisel radooni.

Seetõttu tuleb PHAJ maapealse kompleksi maa-alal teha enne projekteerimistööde algust

46 Harjumaa pinnase radooniriski kaart. 1:200 000. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2008;

https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf 47 Diktüoneemaargilliit ehk graptoliitargilliit ehk diktüoneemakilt ehk diktüoneema

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

59 / 252

radoonimõõtmised, soovitavalt nendes piirkondades, kuhu on kavandatud rajada kinniseid hooneid

ja maa-aluseid šahte. Vastavalt uuringu tulemustele tuleb projekteerimisel ja ehitamisel rakendada

vajadusel meetmeid (ehituslikke lahendusi), mis väldivad radooni tungimist hoonetesse ja tagavad

selle eemaldamise maa-alustest rajatistest ja kaeveõõntest. Suure tõenäosusega on vajalik suuremat

tähelepanu pöörata ventilatsiooni teemadele PHAJ maa-aluses osas.

Radooni võib sisaldada ka kristalne aluskord, millesse on kavas rajada PHAJ maa-alune veehoidla,

turbiinisaalid ja šahtid. Praeguses etapis ei ole selge, kas aluskorra kivimid antud asukohas on olulise

radoonisisaldusega või mitte. See selgitatakse välja PHAJ maa-aluse kompleksi uurimis- ja

projekteerimistööde käigus. See tähendab, et maa-aluste mahutite kavandamise ja rajamise ajal on

vaja regulaarselt läbi viia radoonimõõtmised ja vastavalt sellele ette võtta meetmed (eelkõige

korralik ventilatsioon), et tagada maa all töötavale personalile sobivad töötingimused.

4.9. Pakri lahe elustik

4.9.1. Merepõhja elustik

Merepõhja elustiku kirjeldus on koostatud TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud uuringutulemuste

põhjal. Uuringuala asus Pakri lahes Paldiski Põhjasadama muulist põhja pool. Uuringuala pindala oli

2,4 km2. Uuringuala põhja-lõunasuunaline ulatus oli ligikaudu 2,5 km ning ida-läänesuunaline

ligikaudu 1 km. Uuringualale on iseloomulik põhjasuunas laienev rannaäärne madalaveeline (0–2 m)

platoo ja järsk veealune rannanõlv sügavusvahemikus ligikaudu 5–30 m. Kõige sügavam on vesi

uuringuala loodenurgas, ulatudes üle 40 m. Kavandatav tehissaar jääb uuringuala lõunaossa ja

olenevalt alternatiivist jääb sügavusvahemikku ligikaudu 1–30 m. Veehaardetorude otsad asuvad

ligikaudu 32 m sügavuse kohal. Vt täpsemalt Lisa 5.

Katvushinnangutes tuvastati kokku 12 põhjataimestiku ja 2 põhjaloomastiku taksonit (Tabel 11).

Enamlevinud taimeliikideks olid põisadru (Fucus vesiculosus), rohevetikas Cladophora glomerata,

punavetikas Cermium tenuicorne ja pruunvetikate grupp Pilayella littoralis/Ecocarpus siliculosus,

mida kõiki esines rohkem kui 40% proovipunktides. Põisadru oli ka kõrgeima keskmise ja

maksimaalse katvusega liik, millele keskmise katvuse poolest järgnes punavetikas Polysiphonia

fucoides. Kahest katvushinnangutes tuvastatud loomaliigist, tavalisest tõruvähist (Amphibalanus

improvisus) ja söödavast rannakarbist (Mytilus trossulus), oli esimene märkimisväärselt kõrgema

esinemissageduse ja katvusega (Tabel 11).

Uuringuala madalal rannaäärsel kivise põhjaga platool leidus üksikuid pehmema settega täitunud

lohke ja vagusid, millel kasvas kahte liiki õistaimi: harilikku haneheina (Zannichellia palustris) ja

kamm-penikeelt (Stuckenia pectinata).

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

60 / 252

Tabel 11. Põhjaelustiku liikide esinemine, sügavuse miinimum- ja maksimumväärtused

ning katvuse keskmised ja maksimumväärtused katvushinnangute põhjal. Allikas: TÜ EMI

uuring (Lisa 5)48

Biomassiproovidest leiti kokku 15 põhjataimestiku ja 30 põhjaloomastiku taksonit (perekonna

tasemeni määratud juveniilseid loomi pole eeltoodud taksonite arvu juures arvestatud). Enamlevinud

taimeliikideks olid punavetikad Polysiphonia fucoides ja Cermium tenuicorne ning rohevetikas

Cladophora glomerata. Kõrgeimad taimestiku biomassid olid seotud põisadru, agariku (Furcellaria

lubricalis; esinemine ainult ühes punktis, aga kõrge biomassiga) ja punavetikaga P. fucoides.

Loomaliikidest olid rohkem kui pooltes proovipunktides esindatud balti lamekarp (Macoma baltica),

väheharjasussid (Oligochaeta), söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja surusääskede vastsed

(Chironomidae). Võrdluses katvushinnangutega on silmatorkav söödava rannakarbi suur

esinemissagedus, mida võib seletada asjaoluga, et rannakarbi katvused olid enamasti sedavõrd

madalad (< 1 %), et jäid videosalvestustes alla määramispiiri. Suurima keskmise ja maksimaalse

biomassiga oli balti lamekarp, millele järgnesid tavaline tõruvähk ja söödav rannakarp (vt täpsemalt

Lisa 5 tabel 3.3.2).

Põhjaelustiku liigirikkus oli tugevalt seotud uuringuala üldise topograafiaga: liigirikkus oli

märkimisväärselt kõrgem madalal kivisel platool võrreldes platoost sügavamale jäävate aladega (vt

Joonis 18).

48 Keskmine katvus on arvutatud ainult nende proovide põhjal, milles vastav liik esines.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

61 / 252

Joonis 18. Põhjaelustiku liikide arv uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise

tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. Allikas: TÜ EMI uuring (Lisa 5)

Taimestiku ja loomastiku levik oli tugevas seoses sügavusega, olles kõrgeim vahemikus 0–5 m.

Põhjataimestiku levik uuringualal lõppes 11 m sügavusega, mis langes üldiselt kokku ka

kõvapõhjalise platoo ulatusega. Kuna platoo laieneb uuringuala põhjaosa suunas, siis on ka

liigirikkamate põhjataimestiku ja -loomastiku koosluste levikuala suurem ala põhjaosas.

Põhjataimestiku puhul oli taimestiku summaarse biomassi seos sügavusega sarnane liikide arvu

seosega sügavusega, aga põhjaloomastiku puhul sellist sarnasust ei olnud. Põhjaloomastiku puhul

olid maksimaalsed summaarsed biomassid seotud suuremate sügavustega (>30 m), kus esines

rohkelt balti lamekarpi. Põhjaloomastiku summaarsel biomassil oli sügavusgradiendil kolm selgelt

eristuvat vööndit:

• mõõdukad biomassid madalas taimestikuvööndis (0–10 m);

• väga madalad biomassid keskmistel sügavustel (10–30 m), mis olid seotud järsu ja liivase

merepõhja nõlvaga;

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

62 / 252

• kõrged biomassid sügaval (30–40 m) tasasel ja mudasel põhjal.

Põhjataimestiku üldkatvuse levik oli sarnane põhjataimestiku liigirikkuse levikule nii ruumiliselt kui

ka piki sügavusgradienti.

Põisadru kõrgeimad katvuse väärtused esinesid madala platoo laiema osa keskosas. Platool levinud

põisadru kooslus oli märkimisväärselt kõrge põisadru katvusega, taimed suurekasvulised ja

suhteliselt vähese pealiskasvuga. Võrreldes põisadruga olid niitjate vetikate kõrgeimad katvused

levinud eelkõige platoo kitsamal lõunaosal.

Merepõhja pinnal elavate loomade (epifauna) kõrgemad katvused olid eelkõige seotud madala kivise

rannaäärse platoo merepoolse nõlvaga. Epifauna kõige olulisemaks liigiks oli tavaline tõruvähk

(Amphibalanus improvisus). Merepõhja sette sees elavate (infauna) karpide kõrged biomassid levisid

uuringuala sügavamas osas, kus karbiliigiks oli balti lamekarp (Macoma baltica), mille biomassid

ulatusid kuni 350 g/m2.

Merepõhja elustiku levikut, biomassi ja katvust kirjeldavad joonised vt Lisa 5 ptk 3.3.

4.9.2. Merepõhja elupaigad

Merepõhja elupaikade kirjeldus on antud TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud uuringutulemuste

põhjal. Uuringuala lühikirjeldus vt uuringuaruande (Lisa 5) ptk 4.9.1 alguses.

EBHAB (Eastern Baltic marine benthic habitats)

EBHAB (Eastern Baltic marine benthic habitats) elupaikade klassifikatsioon on EL LIFE-Loodus

programmi projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ raames loodud süsteem, mis peab silmas

Läänemere idaosa rannikumerealade inventeerimise vajadusi. Elupaikade klassifitseerimine EBHAB

süsteemis põhineb kolmel peamisel komponendil: avatus lainetusele, põhjasubstraat ning

põhjaelustiku dominantliik või -rühm. Lisaks nimetatud komponentidele eristatakse kahte elupaika

ka selle järgi, kas elupaik asub footilises49 tsoonis või afootilises50 tsoonis. Eristatud on 25 elupaika,

millest 18 leiduvad Eesti rannikumeres. EBHAB klassifikatsioonist täpsemalt vt Lisa 5 ptk 2.4.1.

Uuringualal tuvastati kokku kuus erinevat elupaika (vt Tabel 12), millest suurima pindalaga oli

elupaik 17 – mõõdukalt avatud pehmed põhjad karpide kooslustega –, mis levis uuringuala

sügavamas piirkonnas. Osakaalult järgmine elupaik oli 8 – mõõdukalt avatud kõvad põhjad põisadru

(Fucus spp.) kooslustega, mis hõlmas madalaveelise rannaäärse kivise platoo. Uuringualal leitud

elupaikade infolehed – väljavõtted merepõhja elupaikade definitsioonide tõlgendamise juhendist (TÜ

Eesti Mereinstituut, 2014) – on toodud KMH aruande Lisa 5 lisas 2.

Tabel 12. EBHAB elupaikade pindalad uuringualal. Allikas: TÜ EMI uuring (Lisa 5)

49 valgusega (veekogu sügavusvöönd) 50 valguseta (veekogu sügavusvöönd)

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

63 / 252

Joonis 19. EBHAB elupaikade levik uuringualal. Numbritele vastavad elupaikade nimed vt

Tabel 12. Allikas: TÜ EMI uuring (Lisa 5)

Loodusdirektiivi elupaigatüübid

Vastavalt merepõhja elupaikade definitsioonide tõlgendamise juhendis (TÜ Eesti Mereinstituut, 2014)

toodud kriteeriumitele, oli antud uuringupiirkonnas võimalik ainult karide elupaigatüübi esinemine.

Liivamadalate kriteeriumid ei olnud täidetud, kuna uuringualal ei esinenud footilises tsoonis liiva

domineerimisega alasid, kus liivamadalate tunnustaimede summaarne katvus või infauna karpide

biomass ületaksid lävendit.

Karide elupaigatüübiks vajalik kõva põhjasubstraadi domineerimine oli valdav rannaäärsel madalal

platool. Suuremal osal sellest alast oli ka karide tunnusliikide summaarne katvus 10% või suurem ja

seetõttu karide elupaigatüübina klassifitseeritav. Karide elupaigatüübi pindala oli 81,67 ha ja see

moodustas 34,2% uuringuala pindalast.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

64 / 252

Joonis 20. Karide elupaigatüübi levik uuringualal. Allikas: TÜ EMI uuring (Lisa 5)

4.9.3. Kalastik ja kalapüük

Pakri lahe kalastiku kooslus on iseloomulik Soome lahe lääneosa rannikumerele. Kuna Pakri laht on

suhteliselt avatud ja seotud teiste Soome lahe piirkondadega, siis on kalastiku kirjeldamisel

asjakohane kasutada Pakri hoiuala kalastiku kirjeldamiseks koostatud ülevaadet51. Oluline osa Pakri

lahest kuulub Pakri hoiuala koosseisu.

Pakri hoiualale jäävad väga erinevad rannamere osad, mis teevad piirkonna küllaltki omapäraseks.

Alale jäävad nii madalad lahed (Lahepera laht, Pakri laht, Pakri lõugas) ja madal Kurkse väin, kui ka

suuremad sügavused Pakritest põhjapool, kus kuni 20 meetri sügavused alad on väga lähedal

51 Allikas: Hinnangud kaitsekorralduskavade jaoks ESTMAR projekti raames tehtud „Pakri maastikukaitseala ja

hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade“. Koostaja: Markus Vetemaa, TÜ Eesti Mereinstituut 2010; refereeritud

tööst: Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne.

Corson OÜ, töö nr 1204. Tallinn 2014

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

65 / 252

kaldale. Lahed on suhteliselt hästi varjatud enamike tuulte eest, kuid põhjatuuled suudavad Pakrite

põhjakaldal tekitada märkimisväärset lainetust. Selline kombinatsioon suurtest sügavustest ja

tuultest segatud külmast mereveest, muudab Pakri hoiuala sobivaks elupaigaks külmaveelistele

kalakooslustele.

Pakri hoiualal on kalafauna avamerelise iseloomuga: arvukamateks liikideks on lest, räim ja merisiig.

Arvukad on ka ahven, hõbekoger ja mudilad (viimaseid jääb nakkevõrkudesse oma väikeste

mõõtmete tõttu siiski küllalt vähe) ning meripuugilised (nolgus, merihärg, meripühvel).

Tänu suhteliselt avamerelisele iseloomule on Pakri hoiuala piirkonna aastaringne temperatuurirežiim

üsnagi stabiilne. Jääkate moodustub harva ja enamasti vaid madalale mandripoolsele rannikule.

Samas on ka suvel vesi suhteliselt jahe. Küllalt suurt mõju avaldab piirkonna veetemperatuurile tuule

suund. Tugevad lõunatuuled puhuvad ära soojema pinnavee ja süvaveekerke tõttu võib vesi ka suvel

olla jäiselt külm. Paljude kalaliikide ruumiline paiknemine on sesoonne, erinedes külmaveelisel

perioodil märgatavalt soojaveelisest.

Kalade (sh dominantliikide) arvukus ja liigiline mitmekesisus Pakri hoiualal ei erine oluliselt teistest

Soome lahe läbiuuritud piirkondadest. Pakri saarte vahelisest lõukast tabati kokku 18 liiki ja

Pakrineemelt 21 liiki.

Pakri hoiualal EL loodusdirektiivi lisadesse kantud kalaliigid52

Pakri hoiualal on registreeritud üheksa EL loodusdirektiivi lisadesse kantud kalaliiki. Liikide loetelu ja

suhteline esinemissagedus 4-pallilise skaala järgi on toodud tabelis 2.2.

Tabel 13. Pakri hoiualal registreeritud loodusdirektiivi lisadesse kantud kalaliigid

(Vetemaa 2010)

Liik Ladinakeelne nimi Kantud lisadesse Arvukus*

Tuur (Atlandi tuur) Acipenser sturio II, IV 1

Vinträim Alosa fallax II, V 1

Merisutt Petromyzon marinus II 1

Hink Cobitis taenia II 2

Lõhi Salmo salar II, V 2

Merisiig Coregonus lavaretus V 3

Võldas Cottus gobio II 4

Jõesilm Lampetra fluviatilis II, V 3

Vingerjas Misgurnus fossilis peamiselt jõgedes

* Arvukus vastavalt järgmisele skaalale: 1 – väga haruldane; 2 – haruldane; 3 – tavaline; 4 –

arvukas.

Liikide kaitsemeetmed Pakri hoiualal:

• Atlandi tuura otseselt kaitsta ei ole võimalik, mistõttu mingeid kaitsemeetmeid ei ole vaja

rakendada. Siiski on oluline tagada kalurite teadlikkus, et väga vähetõenäolise kuid siiski

võimaliku kalapüünistesse sattumise korral isend vabastataks.

• Hingu jaoks on ilmselt kõige olulisemateks piirkondadeks Pakri lõugas ja lahesopid, millesse

suubuvad magedaveelised jõed. Tagada tuleks ka jõega lahte kanduva vee hea kvaliteet.

• Lõhede olukorda on võimalik parandada paisude eemaldamisega kudejõgedelt.

• Merisiig on Pakri hoiualal elavatest looduskaitseliselt olulistest kaladest ainus, kelle seisundit

mõjutab märgatavalt ka kalapüük. Eriti ohtlik on püük kudealadel. Samas on Pakri saarte

lähedal olevate koelmute osatähtsus tänaseks arvatavasti juba nii madal (TÜ EMI

52 Allikas: Hinnangud kaitsekorralduskavade jaoks ESTMAR projekti raames tehtud „Pakri maastikukaitseala ja

hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade“. Koostaja: Markus Vetemaa, TÜ Eesti Mereinstituut 2010; refereeritud

tööst: Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne.

Corson OÜ, töö nr 1204. Tallinn 2014

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

66 / 252

intensiivsete katsepüükidega mitmel järjestikusel aastal on õnnestunud tabada vaid mõned

üksikud isendid), et Pakri hoiualale pole siia koelmute kaitseks vaja luua kaitserežiimi. Selle

põhjuseks on asjaolu, et püügi väga madala tulususe tõttu ei ole kalapüügikoormus

nimetamisväärne. Laiemas kontekstis on merisiia arvukuse langus viimase paarikümne aasta

jooksul tingitud eeskätt meres toimuvatest muutustest, millest peamine on kudealade

kinnikasvamine (eutrofeerumine). Seega peamine oht merisiiale on Läänemere üldine

veekvaliteedi langus, mille vastu ei ole võimalik lokaalselt võidelda. Kõige olulisema

ohuteguri (kudealade kinnikasvamine) vastu ei ole võimalik ühes piirkonnas eraldi võetuna

midagi ette võtta. Ainukeseks mõjusaks kaitseks on riikidevahelised kokkulepped tagamaks

Läänemere keskkonna seisundi halvenemise peatamine ja loodetavasti ka selle seisundi

paranemine tulevikus, mis toimuvad peamiselt HELCOM’i raames.

• Võldase kaitse Eestis tuleb tagada eeskätt tema põhilistel elualadel magevetes. Samas on

selle liigi kaitse meres tänaseks tõenäoliselt tagatud juba olemasolevate kaitsealadega

(näiteks Vilsandi rahvuspark). Konkreetsed kaitsemeetmed (näiteks piirangud kalandusele

jne) ei ole võimalikud, sest Läänemeres on ainukeseks arvestatavaks ohuteguriks keskkonna

saastumine ning eutrofeerumine, mille vastu lokaalselt võidelda ei ole võimalik.

• Pakri hoiualal ei ole võimalik ega vajalik võtta kasutusele vinträime, merisuti, jõesilmu ja

vingerja kaitse meetmeid.

2015.a kalastiku seire tulemused

Alljärgnevalt on kajastatud Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgse seire53 käigus 2015.a tehtud

kalastiku uuringu tulemusi.

Uuringu tulemused näitavad, et uuritud ala ei ole kalastiku poolest unikaalne ega ühelegi kalaliigile

võtmetähtsusega. Kuna ala on tuultele avatud ja suhteliselt kõrge soolsusega, siis ei asu seal

mageveekaladele tähtsaid kudealasi. Sadama piirkonnas toituvate mageveeliikide kudealad asuvad

arvatavalt Paldiski lahe tagumises osas ja Pakri saarte vahel, kus kalapüük on keelatud just seal

paiknevate kudealade tõttu. Sadamapiirkonnas puuduvad teadaolevalt ka tähtsamad merekalade

kudealad.

Arvukamateks kalaliikideks Paldiski sadama piirkonnas on mageveeliikidest viidikas ja ahven,

merekaladest ümarmudil, räim ja lest. Siirdekaladest esineb rohkem meritinti. Viimastel aastatel on

oma arvukust Eesti rannikumeres ja eriti Soome lahe lääneosas suurendanud võõrliik ümarmudil.

Paldiski sadama piirkonnas ei leidu haruldastele või ohustatud kalaliikidele tähtsaid püsielupaiku.

Ainsaks ohustatud liigiks selles piirkonnas võiks pidada merisiiga, kelle koelmualasi teadaolevalt

Paldiski sadama vahetus läheduses ei ole. Paldiski sadamaga piirnevad alad on samas koelmualaks

töönduslikult olulistele kalaliikidele ja ohustatud merisiiale.

Piirkonna kalakooslus (kalade arvukus ja liigiline mitmekesisus) sarnaneb teiste Soome lahe lääneosa

uuritud aladega. Uuringute käigus tabati 2015. aastal kokku 12 erinevat kalaliiki, mis on võrrelduna

enamiku uuritud merealadega tavapärasest pisut kõrgem liikide arv. Uuritud alal tabati 2015. aasta

seirepüükide käigus viis liiki merekalu, 5 liiki mageveekalu ja kaks liiki siirdekalu (meriforell ja

meritint). Kõige arvukamaks kalaliigiks seirevõrkudes oli invasiivne mereline võõrliik ümarmudil,

mageveeliikidest oli arvukaim viidikas. Kalastiku seire Paldiski Lõunasadama lähistel näitas, et

süvendamine ei ole mõjutanud kalakoosluste koosseisu piirkonnas (ei täheldatud statistiliselt olulisi

erinevusi kalakoosluste struktuuris süvendusest mõjutatud ja mõjutamata piirkondade vahel). Kuna

süvendustööd toimusid väljaspool kalade kudeperioodi, siis ei ole alust eeldada ka märkimisväärset

otsest kahjulikku mõju piirkonna kalastikule.

53 Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgne seire vastavalt vee erikasutusloa nr L.VV/325236 nõuetele.

2015. aasta tööde aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut, 2015

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

67 / 252

Räimekoelmute paiknemine Pakri lahes

TÜ Eesti Mereinstituut on modelleerinud räime koelmualade seisundit ennustamaks liigi geograafilist

levikut. Sisendina on kasutatud liigi reaalset esinemist ning uuritavale alale omaseid taustandmeid.

Selle järgi ei ole kavandatava tehissaare piirkonnas räimele kudemiseks sobivaid alasid.

Joonis 21. Räime koelmualade seisund Pakri lahe piirkonnas. Allikas: TÜ Eesti

Mereinstituut54

Kalapüük

Alljärgnevalt on kajastatud ametlikke tööndusliku kalapüügi andmeid väikeruutude 148 ja 152 saagi

kohta aastatel 2006–2013.55 Statistiliste kalanduslike väikeruutude paiknemine Eesti

majandusvööndis ja Soome lahe lääneosas, sh Pakri lahe piirkonnas, vt Joonis 22. Pakri laht kuulub

kalapüügipiirkonda väike püügiruut 152, kus peamiselt kasutatakse püügivahenditena erineva

silmasuurusega nakkevõrke ja erinevaid mõrdu. Õngejadade osakaal väljapüügis on tühine.

54 Räime koelmualade seisund. TÜ Eesti Mereinstituut;

http://mereinsta.maps.arcgis.com/apps/StorytellingTextLegend/index.html?appid=05bf8f1d3dc14c1a880308f9

1c409441 55 Allikas: Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgne seire vastavalt vee erikasutusloa nr L.VV/325236

nõuetele. 2015. aasta tööde aruanne. TÜ Eesti mereinstituut, 2015

Tehissaare

orienteeruv

asukoht

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

68 / 252

Joonis 22. Väikesed püügiruudud56

Ametlikud püügiandmed näitasid, et idapoolsem naaberruut 148 on tähtsam koelmuala, seda

eelkõige seal kudevate merekalade tõttu. Kuna Paldiski sadamaid hõlmav ruut 152 sisaldab ka

biotoope Paldiski lahes ja Kurkse väinas, millised puuduvad või on ruudus 148 esindatud vähemal

määral, siis esines selles ruudus rohkem mageveeliike. Ruudus 148 oli merekalade kogusaak üle

kuueteist korra suurem kui mageveekalade oma, ruudus 152 aga ainult umbes 12 korda. Ruudust

148 on püütud tunduvalt rohkem räime kui ruudust 152, sealjuures on räime saagid ruudust 148

olnud kuude lõikes kõige kõrgemad kudeperioodil, kuid ruudus 152 väljaspool kudeaega. Ka suurem

enamus tuulehaugist on kahe ruudu võrdluses püütud kudeajal ruudust 148. Kui üldiselt püüti

ruudust 152 lesta rohkem kui ruudust 148, siis kudeajal, mis langeb põhiliselt maikuusse on lesta

rohkem püütud ruudust 148. Toodud töönduspüügiandmed näitavad, et kudeajal on merekalad

koondunud pigem ruudu 148 piirkonda, millest võib järeldada, et ruut 152, milles paikneb Paldiski

sadama piirkond ei ole tähtis kudeala merekaladele, nagu räim, lest ja tuulehaug.

Mageveekaladega on aga vastupidi. Mõnesid mageveeliike, keda püütakse ruudust 152, pole

ametliku statistika kohaselt ruudust 148 saadud. Mageveeliikide saagid on reeglina ruudus 152 ka

suuremad kui ruudus 148 ning suurenevad vastavate liikide kudeajal. Sellisteks liikideks on ahven,

luts, säinas, särg, haug ja vähemal määral ka mõned teised mageveekalad. Üldiselt võib hinnata, et

mitte kumbki vaadeldud ruutudest pole eriti tähtis kudeala mageveeliikidele, sest töönduslikult

olulisemaid liike, nagu ahven ja haug püütakse vaadeldud ruutudest rohkem väljaspool kudeaega

suve teisel poolel ja sügisel. See näitab, et ruudud 148 ja 152 on mageveeliikidele tähtsad

toitumisaladena, kuhu rändavad toituma ka kaugemal kudevad kalad.

Olulisematest siirdekaladest püütakse ruutudest 148 ja 152 merisiiga, meriforelli, vähem lõhet ja

meritinti. Merisiia peamine kudemiskuu on november, kuid mõlemas vaadeldud väikeruudus

siiasaagid alates septembrist vähenevad, mis näitab, et piirkonnas suuremad siiakoelmud puuduvad.

Eesti põhja- ja läänerannikul püütavatest merisiigadest on valdav enamus pärit Soome vetest. Eesti

rannikul käivad need siiavormid vaid toitumas ja kudema lahkutakse taas teisele poole Soome lahte.

Eesti rannikule jäävad kudemisperioodil ainult need „Soome“ siiad, kes veel ei koe või jätavad

kudemisel aasta vahele. Eesti kohaliku ohustatud siiavormi väiksema kudealana on teada ka Paldiski

56 Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord”, lisa 4

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

69 / 252

laht, kust oleme varasemate uuringute käigus püüdnud jooksva marjaga isendeid. 2013. aasta

välitööde käigus suvel Lahepere lahest püütud siigadest kuulusid lõpusepiide arvu alusel 18 protsenti

kohalikku ohustatud siiavormi, milline protsent on kõrgem kui meie Soome lahe kalastiku

püsiseirealadel Käsmu ja Eru lahtedes ning Vaindlo saare juures. Kohaliku ohustatud merisiia kõrgem

arvukus Lahepere lahes näitab, et selles piirkonnas (kõige tõenäolisemalt Paldiski lahes) leidub

kohaliku ohustatud siiavormi koelmuid.

Meriforelli ja lõhet püütakse rohkem ruudust 148 kui 152. Mõlemasse ruutu suubub meriforelli

kudejõgi. Paldiski lahes koeb meriforell Kloostri ja Vasalemma jões ning viimases koeb ka lõhe.

Meritindi koelmud lähemas piirkonnas puuduvad.

Tabel 14. Väikeruudust 148 püütud ametlik töönduslik kalasaak aastatel 2006 kuni 2013

juuli liikide kaupa (kg) kõik püünised (nakkevõrgud, mõrrad, õngejadad) summeeritud57

57 Allikas: Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgne seire vastavalt vee erikasutusloa nr L.VV/325236

nõuetele. 2015. aasta tööde aruanne. TÜ Eesti mereinstituut, 2015

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

70 / 252

Tabel 15. Väikeruudust 152 püütud ametlik töönduslik kalasaak aastatel 2006 kuni 2013

juuli liikide kaupa (kg) kõik püünised (nakkevõrgud, mõrrad, õngejadad) summeeritud58

4.9.4. Mereimetajad Pakri lahe piirkonnas

Pakri lahes võib kohata mereimetajatest hallhüljest (Halihoerus grypus), viigerhüljest (Phoca hispida)

ja pringlit (Phocoena phocoena). Nendest on kõige tavalisem hallhüljes. Viigri kohtamise tõenäosus

on tunduvalt väiksem, sest liigi peamised asustusalad paiknevad Soome lahe idaosas ja Lääne-Eesti

saarestikus. Pringli kohtamise tõenäosus on üliväike, sest liik on terves Läänemeres väga haruldane.

Hallhüljes ja pringel on III kategooria ja viiger II kategooria kaitstavate liikide nimekirjas.

Pakri laht, peamisel Kurkse väin, omab mõningast tähtsust hallhüljeste toitumisalana. Seda

kasutatakse regulaarselt, kuid väikese arvu hallhüljeste poolt. Enam kohtab seal hülgeid sügisel,

alates septembrist. Piirkonnas puuduvad hüljeste poegimisalad ning hüljeste arvukus on piirkonnas

küllaltki tagasihoidlik.

Mereimetajate ülevaate koostamisel on kasutatud avameremadalike uuringu59 andmeid (Ivar Jüssi,

2011).

4.10. Pakri lahe ökoloogiline seisund

Riikliku seireprogrammi raames viiakse läbi merevee kvaliteedi seiret Pakri lahe rannikuveekogumis

(kood: EE_6). Ülevaateseire veekogumite hindamine 2016. aastal60 on läbi viidud vastavalt

keskkonnaministri määrusele „Pinnaveekogude seisundi klassid, klassipiiridele vastavad veekogu

kvaliteedinäitajate väärtused ja seisundi hindamise kord” ning lisaks vastavalt määruse muudatuse

ettepanekutele.

58 Allikas: Paldiski Lõunasadama süvendustööde järgne seire vastavalt vee erikasutusloa nr L.VV/325236

nõuetele. 2015. aasta tööde aruanne. TÜ Eesti mereinstituut, 2015 59 Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Tallinn 2011. Autorid: Ivar Jüssi

ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris BKF, Andrus Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI,

Margus Vetemaa TÜ EMI 60 Rannikumere ülevaateseire 2016. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut, leping nr 4-1/16/58. Tallinn 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

71 / 252

Pakri lahe veekogum kuulub tüüpi III: Soome lahe lääneosa. Pakri lahe veekogumisse kuuluvad

Nõva, Keibu, Pakri ning Lohusalu laht jäävad intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Selles

piirkonnas on valdavateks settetüüpideks erinevad liivafraktsioonid peenliivast jämeliivani, mudane

liiv või kivine aluspõhi, mis on kaetud klibu või liivaga. Vee soolsus varieerub 5,5−6,5 PSU piirides.

2016. aasta seireandmete põhjal tehtud ökoloogilise seisundi hindamisel vastavalt määruse

klassipiiridele ning ka vastavalt määruse muudatuse ettepaneku põhjal klassifitseerus Pakri lahe

rannikuveekogum kvaliteediklassi "kesine" (vt Tabel 16). Määruse põhjal määras seisundiklassi

kvaliteedielement plankton, kuid interklalibreeritud klassipiiride põhjal viitasid kõik bioloogilised

kvaliteedielemendid seisundiklassile "kesine". Füüsikalis-keemilistest parameetritest klassifitseerusid

üldlämmastik ja üldfosfor seisundiklassi "hea" ning vee läbipaistvus klassi "kesine".

Tabel 16. Pakri lahe rannikuveekogumi 2016.a ökoloogilise seisundi hinnang ja klass

Kvaliteedielement Määruse kohaselt Määruse muutmise ettepaneku kohaselt

Plankton Kesine Kesine

Põhjataimestik Hea Kesine

Põhjaloomastik Hea Kesine

Ökoloogilise seisundi klass KESINE KESINE

Füüsikalis-keemilise seisundi klass:

- üldlämmastik (juuni-september keskmine) Hea Hea

- üldfosfor (juuni-september keskmine) Hea Hea

- Secchi ketta nähtavus Kesine Kesine

4.11. Linnustik Pakri lahe piirkonnas61

Haudelinnustik

Pakri laht koos Kurkse väinaga ja kõrvalasuva Lahepere lahega on Soome lahe suudmeala

lõunaranniku olulisim veelindude pesitsusala. Pakri piirkonna vee- ja rannikulindude liigirikkamaks

pesitsusalaks on Suur-Pakri ja Väike-Pakri saarte ümbruse mere- ja rannikualad. Eriti rohkelt

soodsaid elupaiku pakub saarte vaheline madal väin oma laidude ja roostikega.

Pesitsevatest linnuliikidest on piirkonnas arvukad (üle 50 haudepaari) kalakajakas, naerukajakas ja

kühmnokk-luik. Keskmiselt arvukad (10–49 haudepaari) liigid on punajalg-tilder, jääkoskel,

tõmmuvaeras, krüüsel, tuttvart, sinikael-part ja tuttpütt. Vähearvukad (alla 10 haudepaari)

pesitsejad on randtiir, jõgitiir, punapea-vart, viupart, hahk ja hüüp.

Pakri maastikukaitseala olulisemaid haudelinde on Pakerordi klinti asustav krüüsel. Krüüsel alustab

pesitsemist enamasti juunis ja haudub pojad välja umbes ühe kuu jooksul, mille järel poegi

kasvatatakse ja toidetakse umbes ühe kuu jooksul või pisut kauemgi, kuni pojad on valmis iseseisvalt

toime tulema. Umbes augustis kogunevad Pakri linnulaada krüüslid soodsatesse toitumispaikadesse

61 Peatüki koostamiseks on kasutatud järgmisi materjale: Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise

veelinnuloenduse 2017.a aastaaruanne. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2017; Paldiski Lõunasadama

akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne. Corson OÜ, töö nr 1204.

Tallinn 2014; Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine aruanne. OÜ

E-Konsult, töö nr E1177. Tallinn 2012; Paldiski Lõunasadama kai nr 6A rajamise KMH aruanne. TTÜ

Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2011; Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6 kai pikenduse

merekeskkonna seire 2005-2006. TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2006;

Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde II Etapi aruanne –

järelseire. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2009; Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa

kaitsekorralduskava 2011-2020. Koostaja M. Kuris, MTÜ Balti Keskkonnafoorum

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

72 / 252

merel. Krüüsel toitub kaladest, vähkidest ja limustest. Erinevalt teistest alklastest toitub krüüsel

ainukesena merepõhja lähedal, pinnalähedast või keskmisel sügavusel sukeldumist kasutab ta

haruharva. Krüüsel on võimeline sukelduma kuni 45 m sügavusele, kuid üldjuhul ei sukeldu

sügavamale kui 8 m. Suure osa ajast toitub krüüsel madalamates ja elustikurikkamates paikades,

näiteks Pakri poolsaare looderanniku äärsel murrutusmadalal, aga tõenäoliselt ka poolsaarest kirdes

ja idas olevatel madalatel.

Rändlinnud

Sügis- ja kevadrände ajal on Pakri laht tähtis peatuspaik nii merepõhjast kui ka veepinnalt toituvatele

veelindudele. Pakri linnuala (Pakri hoiuala) asub veelindude Ida-Atlandi rändeteel ja siinseid sobivaid

elupaiku kasutavad paljud linnuliigid arvukalt rändepeatustel, kuid ka talvitamiseks ja suvel

sulgimiseks. Alal peatub regulaarselt vähemalt 20 000 veelindu.

Veelindude kevadränne algab veebruari lõpus ja lõpeb juuni alguses. Massränne toimub tsükliliselt

aprilli keskpaigast kuni juuni alguseni.

Veelindude sügisränne algab augusti keskel ja vältab kuni talveni (detsember) ning osaliselt läheb

üle talvitamiseks (veelinnud talvel meres). Ujupartide ja vartide rändemaksimum on augusti

keskpaigast kuni oktoobri alguseni, auli ja kauride maksimum aga oktoobri lõpust novembri lõpuni.

Pakri lahte asustavate lindude liigiline koosseis ja arvukus on ilmastikust sõltuvalt pidevas

muutumises ja stabiilseid, samas usaldusväärseid võrdlusparameetreid linnustiku olukorra

hindamiseks on raske leida. Mereala linnukoosluste olukorda iseloomustab paremini sügisene

rändeperiood ja talvitamine (vt allpool). Just nendel perioodidel on lindude arvukus Pakri lahes

kõrgeim, samuti esineb linnustiku struktuuris vähem juhuslikkust võrreldes näiteks suveperioodiga,

kui sobivaid toitumis- ja elukohti on enamikule linnuliikidele rohkesti.

Pakri linnualal kaitstavaid veelinnuliike on käsitletud peatükis 5.

Pakri linnuala on rahvusvahelise tähtsusega peatumisala (peatub vähemalt 1% rändetee

asurkonnast) järgmistele liikidele: aul (1,0–1,3% rändetee asurkonnast), tuttvart (1,2%) ja

väikekoskel (1,1%). Varasematel aastatel on 1% künnise ületanud ka merivart (2,3%), lauluik

(1,2%) ja väikeluik (1,5 %) ning rabahani (1,2%).

Ida-Atlandi rändetee linnuliikidest Pakri linnualal kaitstavad viupart, merivart, sõtkas, tõmmuvaeras

ja aul on Pakri lahega seotud rändeperioodil (märts-aprill ning september-oktoober). Kogunevad

rändesalgad, mis võivad olla küllalt suured, varjuvad rannikulähedastel ja madalatel aladel tormiste

ilmade eest, samuti toitutakse sobiva sügavusega rannikumeres. Pesitsusajal pole nimetatud liigid

märkimisväärselt nende aladega seotud.

Väikeluik ja laululuik on rohkem sõltuvad madalast rannikumerest, sest tegemist on nn küünitavate

toitujatega, kes ei saa toituda sügaval vees. Ka need liigid on sesoonsed rändeliigid. Laululuiged

talvitavad vähesel arvul.

Merikotkas on suvisel ja jäävabal ajal seotud nende vete kalastikuga, samuti sulgivate ja

läbirändavate veelindudega.

Läbirändel peatub mõlemal pool Pakri poolsaart arvukalt veelinde – sadu väike- ja laululuiki,

tuhandeid merivarte, sõtkaid, aule; rändeperioodidel lendab siitkandist läbi kümneid tuhandeid aule,

sõtkaid, merivarte, vaeraid; tuhandeid kaure.

Pakri lahe põhjaosa ja selle suue on veelindude elupaigana tublisti erinev ülejäänud Pakri lahest.

Rannikumere iseärasuseks selles paigas on veealune pangaastang ja platoo, mis ulatub Pakerordi

neemest Paldiski Põhjasadamani. Lindude kogunemise põhjuseks Pakri neeme ümbrusse ja Paldiski

Põhjasadamast põhja jäävale paeplatoo servale on aulide põhitoiduks olev söödav rannakarp (Mytilus

trossulus), mille arvukus ja biomass on tõusutendentsiga. Kõige iseloomulikum linnustiku kooslus

Pakerordi panga ümbruses ja Pakri madalal on rändel peatuvad suured, kuni 500-isendilised aulide

parved, kelle koguarv piirkonnas küünib 8500–9000 linnuni. Aulide sügisränne algab septembris ja

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

73 / 252

saavutab maksimumi külmade saabumisel, oktoobri lõpus – novembris, vahel ka detsembris või isegi

jaanuaris. Lindude arvukuse dünaamika on olnud aastate lõikes suhteliselt stabiilne.

Aulide puhul on sügisperioodil oluline välja tuua, et tegemist on küllalt liikuva asurkonnaga ja parved

kujunevad välja nii rändel peatuvatest kui ka talvitavatest lindudest.

Tavaliselt veedavad aulid toitumispaigas vaid valge aja, sest saagi nägemine on toitumisel

esmatähtis. Arvukuse langus talve saabudes on normaalne nähtus, sest peamised talvituspiirkonnad

asuvad Läänemere lõunapoolsemates osades. Sügisrändel kogutud rasvavarud on

talvitumisedukusel määrava tähtsusega.

Aulide häirimiskaugus ei ületa teaduskirjanduse kohaselt ca 100 meetrit, mis tähendab, et mõju

allikas peaks aulide lendutõusmise põhjustamiseks olema aulidele lähemal kui 100 meetrit. Aulid on

oma toitumisharjumusi kohandanud isegi tiheda laevaliikluse tingimustes. Viieaastase

vaatlusperioodi järeldusena on leitud62, et aulid kasutavad tiheda laevaliikluse tingimustes

toitumiseks ära laeva vintide poolt pinnale toodud toidu hankimise võimalusi ning sukelduvad toidu

hankimiseks otse laeva kiiluvette. Kuigi linnud võivad käituda eri regioonides ja eri olukordades

erinevalt, kinnitavad Eestis tiheda laevaliiklusega aladel ja sadamate mõjualades läbi viidud

vaatlused ja seire, et aulide arvukus ei ole vaatamata häiringutele vähenenud. Sellest võib järeldada,

et sarnased kohastumused ja häirimiskaugused peavad paika ka Eesti oludes63.

Pakerordi neemest Paldiski Põhjasadamani ulatub rannaäärne veealune platoo, kus toituvad

peamiselt sukelpardid, kellest arvukamateks on sõtkad 70–150 isendist koosnevate parvedena.

Sõtkaste levik Pakri lahes varieerub suurtes piirides vastavalt ilmastikutingimustest.

Sõtkaste põhimass koondub Pakerordi panga alusele merealale. Sõtkaste arvukuse dünaamika on

Pakri lahe keskosas väga muutlik, kuna see ei ole selle liigi põhiliseks peatuspaigaks ning linnud

tulevad mingil põhjusel Pakri neemelt sinna lühiajaliselt toituma või paremaid ilmaolusid otsima.

Ujuparte loendati sellel merealal suhteliselt vähe, keskmiselt kuni 100 lindu loenduskorra kohta.

Tavaliseks liigiks kahe sadama vahelisel alal on sinikael-part. Nende koguarvukus jääb aga ligi kaks

korda alla sadamate vahelise mereala avamere poolset osa asustavate sõtkaste arvukusele. Kui

sõtkaste arvukus on väga muutlik, siis sinikael-partide ja kühmnokk-luikede arvukus on suhteliselt

stabiilne. Rändeperioodil on sagedased viupartide parved, keskmiselt 40–60 isendit parves. Kohata

võib ka sooparte väikeste gruppidena, keskmiselt 5–15 isendit grupis.

Talvitavad veelinnud

Kirjelduse koostamiseks on kasutatud 2017.a kesktalvise veelinnuloenduse seireandmeid64.

Loendatud linnuliikide levikuandmed vaadeldava piirkonna kohta on toodud allpool olevatel joonistel

(Joonis 23 kuni Joonis 36).

Eesti vete arvukamaks talvitajaks on aul, keda kohtab kõikjal Eesti rannikumerel, kuid suuremal

arvul saartel ning Loode-Eesti rannikul. Teine liik arvukuselt on sõtkas, kes on seotud selgelt

rannikumerega. Sõtkad talvitavad kõikjal, kus leidub vaba vett.

Eesti on saanud üha olulisemaks talvitamiskohaks kühmnokk-luigele, kelle tähtsaimad talvitusalad

asusid varasemalt Lääne-Saaremaal, kuid keda võib viimastel aastatel kohata juba kõikjal

vabaveelisel rannikualal. Arvukuselt teine luigeliik – laululuik – on Eesti jäävabal rannikul tavaline

talvitaja.

Eestis talvitab kolm kosklaliiki. Arvukaim neist on jääkoskel, keda võib kohata kõikjal Eesti rannikul.

Tähtsamad talvitamisalad asuvad Saaremaal, Pärnu lahe rannikul ja Eesti põhjarannikul. Arvukuselt

62 Vt näiteks uuring: Foraging Behavior of Long-Tailed Ducks in a Ferry Wake. Matthew C Perry; Northeastern

Naturalist 2012, Vol. 19 Issue 1, p135-139 63 Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine aruanne. OÜ E Konsult, töö

nr E1177. Tallinn 2012 64 Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruanne. Eesti Ornitoloogiaühing,

Tartu 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

74 / 252

teine talvitaja on rohukoskel. Üheks oluliseks liigi talvitamisalaks 2017.a oli Loode-Eesti rannik.

Hõredamalt oli liik levinud põhjarannikul. Kolmas kosklaliik – väikekoskel – on Eestis regulaarne ning

viimastel aastatel üha arvukam talvitaja, kelle talvitamisalad asuvad suuremas osas Lääne-

Saaremaa, Hiiumaa ja mandriosa läänerannikul.

Kõikuva arvukusega talvitajad Eesti rannikumeres on vardid. Nii tuttvart kui ka merivart koonduvad

talvel suures osas Lääne-Saaremaale ning Paldiski ja Tallinna ümbruskonda.

Ujupartidest on arvukaim talvitaja Eestis sinikael-part, kes talvitab Eesti jäävabal rannikul ning

sisemaa lahtistel veekogudel.

Hõbekajakas, merikajakas ja kalakajakas talvitavad kõikjal, kus leidub vaba vett.

2017.a seire tulemuste järgi talvitavad Pakri lahes järgmiste linnuliikide suuremad kogumid: aul,

sõtkas, kühmnokk-luik, jääkoskel ja hõbekajakas. Teisi loendatud liike esineb väiksemate

kogumitena. Kirjuhaha talvituskogumeid ei ole Pakri lahes tuvastatud.

2017.a a seire tulemused näitavad loendatud talvitavate veelinnuliikide (v.a kirjuhahk) arvukuse

tõusvat trendi. Selle põhjusteks võivad olla kas parem vaatlustehnika või soojemad talved, mis

soodustavad lindude talvitamist põhjapoolsetel aladel.

Talvitajate dünaamikat mõjutavad olulisel määral pehme talv ja merejää puudumine. Jäävabal

talveperioodil talvitab Pakri poolsaare ümbruses arvukalt aule, sõtkaid, kühmnokk-luiki, jääkosklaid.

Linnustikuseirete tulemuste kokkuvõte

Paldiski Lõunasadamas toimunud ehitustegevuse keskkonnaseirete tulemuste põhjal on leitud, et:

- kavandatud tegevus ei ole haudelinnustikule olulist negatiivset mõju avaldunud;

- muutusi läbirändavate ja talvituvate veelindude arvukuses on raske seostada Paldiski

Lõunasadamas toimunud töödega. Arvukuse kõikumine on eelkõige tingitud muutuvatest

ilmastikuoludest või liigi üleüldisest negatiivsest trendist;

- linnustiku, eelkõige sukelduvate põhjatoiduliste liikide levik Pakri lahes sõltub toidubaasi

rikkalikkusest ja toidu kättesaadavusest (vee läbipaistvusest) toitumisalal;

- suure kolooniana Pakerordi neeme ümbrust asustavate aulide arvukus on olnud viimastel

aastatel küllalt stabiilne;

- merelindude toidubaasi heljum otseselt ilmselt ei mõjutanud, küll aga kaudselt vette

paiskuva täiendava orgaanika näol, mis on kahe sadama vahelise mereala

põhjaloomastikuga rikastanud;

- sukelpartide arvukus Pakri lahe idarannikul ja kahe sadama vahelisel alal on aastate lõikes

tõusutendentsiga, seda Pakri lahe lõunaosa arvel;

- veelinnud on massiliselt lahe lõunaosast liikunud Paldiski Lõunasadama ja Põhjasadama

vahelisel alale ning Põhjasadamast põhja poole jäävale veealusel paeplatoole.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

75 / 252

Joonis 23. Auli talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 17

Joonis 24. Sõtka talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 18

Joonis 25. Kirjuhaha talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 19

Joonis 26. Kühmnokk-luige talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 20

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

76 / 252

Joonis 27. Laululuige talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 21

Joonis 28. Jääkoskla talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 22

Joonis 29. Rohukoskla talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a

aastaaruande joonisest 23

Joonis 30. Väikekoskla talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a

aastaaruande joonisest 24

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

77 / 252

Joonis 31. Sinikael-pardi talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 25

Joonis 32. Merivardi talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 26

Joonis 33. Tuttvardi talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 27

Joonis 34. Hõbekajaka talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 28

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

78 / 252

Joonis 35. Kalakajaka talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 29

Joonis 36. Merikajaka talvine levik vaadeldavas piirkonnas jaanuaris 2017. Väljavõte kesktalvise veelinnuloenduse 2017.a aastaaruande joonisest 30

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

79 / 252

4.12. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatavatele PHAJ objektidele lähimad kaitstavad loodusobjektid on:

• Pakri hoiuala (KLO2000167), mis jääb Pallase piirkond 16 ja 18 alast lähimas punktis ca 1,75

km kaugusele ja Paldiski lahte kavandatavast tehissaarest põhialternatiivi (alternatiivi 1)

rakendumisel lähimas punktis ca 400 m kaugusele; alternatiivi 2 korral jääb tehissaar

hoiualast 200 m kaugusele (vt Joonis 37);

• Pakri maastikukaitseala (KLO1000113), mis paikneb mitme lahustükina Pakri poolsaarel ja

Pakri saartel. Maastikukaitseala jääb lähimas punktis alternatiivi 1 korral rajatavast

tehissaarest 500 m kaugusele ja maismaale rajatava teeninduskompleksi alast 2,6 km

kaugusele. Alternatiivist 2 ehk suuremate mõõtmetega tehissaarest jääb kaitseala 310 m

kaugusele;

• Pakri maastikukaitseala kavandatav laiendus Pakri poolsaare läänerannikul jääb alternatiivi

1 korral tehissaarest 345 m kaugusele ja alternatiivi 2 korral tehissaarest 170 m kaugusele.

Pakri hoiuala ja Pakri maastikukaitseala kuuluvad Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualade

koosseisu (vt ptk 5.1).

EELIS-e andmeil ei ole Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alal kaitstavate taime-,

looma- ega seene- või samblikuliikide leiukohti või elupaiku registreeritud.

Kummalgi alal (maismaa- ja mereala) ning nende naabruses ei leidu kaitstavaid looduse

üksikobjekte.

Pakri hoiuala

Pakri hoiuala (HA) kaitse-eesmärk on:

- loodusdirektiivi65 I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiade

madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220),

väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni

kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate

kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode

(7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide kaitse;

- linnudirektiivi66 I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade

kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus

canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus

pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa

totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja

soohiilakas (Liparis loeselii).

Pakri maastikukaitseala

Pakri maastikukaitseala (MKA) kaitse-eesmärk on haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste

objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitse.

Pakri MKA kaitse-eeskiri on uuendamisel.

65 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 66 EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

80 / 252

Joonis 37. PHAJ alternatiivide 1 ja 2 paiknemine kaitstavate loodusväärtuste suhtes

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

81 / 252

Kaitstavad liigid

Nii maismaal kui ka Pakri lahel asuvatel PHAJ kompleksi aladel ja nende vahetus naabruses

kaitstavate liikide keskkonnaregistrisse kantud elupaigad puuduvad (vt Joonis 28). Ühe kilomeetri

raadiuses kavandatavast tehissaarest paiknevad järgmised EELIS-e andmebaasis registreeritud

kaitstavate liikide elupaigad:

- kirjuhaha (Polysticta stelleri) elupaik asub Paldiski lahte kavandatavast tehissaarest

alternatiivi 1 korral ca 640 m kaugusel loodes ja alternatiivi 2 korral ca 450 loodes;

- madala unilooga (Sisymbrium supinum, II kaitsekategooria taimeliik) elupaik jääb

kavandatavast tehissaarest alternatiivi 1 korral 265 m ja alternatiivi 2 korral 255 m

kaugusele;

- põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana, II kaitsekategooria linnuliik) elupaik jääb tehissaare

piirkonnast 550 m kaugusele itta;

- nõmmnelgi (Dianthus arenarius, II kaitsekategooria taimeliik) kasvukohad jäävad alternatiivi

1 korral tehissaarest 650 kaugusele põhja ja alternatiivi 2 korral 460 m põhja, samuti

tehissaare piirkonnast ca 0,95 km ida suunas.

PHAJ alale ega selle vahetusse naabrusse ei jää EELIS-e andmeil ühtki kaitstavat loodusobjekti (vt

Joonis 37). Maimaale kavandatava teeninduskompleksi alast 1,5 km raadiuses kaitstavate liikide

registrisse kantud elupaigad ja leiukohad puuduvad.

2012. aasta augustis koostati Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringu KSH raames

Pallase piirkond 16 taimkatte ülevaade Kaie Urmani poolt. 2016. aasta juulis viidi läbi täiendav

uuring, et täpsustada kaitsealuste taimeliikide esinemist vaadeldaval alal. 10. juulil 2016 Ü. Jõgari

poolt läbi viidud vaatluste käigus leiti 6 liiki käpalisi. Lisaks 2012. aastal leitud liikidele tuvastati veel

balti sõrmkäpa, suure käopõlle ja halli käpa esinemine. 2012. aastal leitud liikidest ei nähtud seekord

kahkjaspunast sõrmkäppa (võibolla on tegemist augustikuisel vaatlusel viljade järgi ekslikult

määratud balti sõrmkäpaga) ja kahelehist käokeelt.

Kõik leitud käpalised kuuluvad III kategooria kaitstavate liikide hulka. Looduskaitseseaduse § 46

lõike 3 järgi arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja

kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime

jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.

Liikide paiknemine vaadeldaval alal on esitatud alloleval joonisel (Joonis 38). Alal esinevate liikide

isendite rohkust kirjeldab Tabel 17 ja ohustatust Tabel 18.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

82 / 252

Joonis 38. GPS-iga salvestatud teekond, teekonnapunktid ning kaitsealuste taimeliikide

leiud. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16

Tabel 17. Salvestatud teekonnapunktid ja nende lähedalt leitud kaitsealused taimeliigid

Teekonna- punkti nr

Kaitsealune taimeliik Isendite hulk

152 harilik käoraamat 1

153 harilik käoraamat 15

balti sõrmkäpp 3

suur käopõll 10

laialehine neiuvaip 14

vööthuul-sõrmkäpp 2

154 harilik käoraamat 4

suur käopõll 10

155 laialehine neiuvaip 7

vööthuul-sõrmkäpp 3

suur käopõll 1

156 laialehine neiuvaip 13

158 hall käpp 30

159 harilik käoraamat 1

160 hall käpp 5

161 hall käpp 30

162 hall käpp 10

163 hall käpp 5

vööthuul-sõrmkäpp 1

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

83 / 252

Tabel 18. Leitud kaitsealuste taimliikide (käpaliste) ohustatus. Allikas: eElurikkuse

andmebaas, vaadatud 06.10.2017

Liigi eestikeelne nimetus Liigi ladinakeelne nimetus Ohustatus / arvukuse trend

balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica ohuväline / arvukus suureneb

vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii ohuväline / arvukus stabiilne

laialehine neiuvaip Epipactis helleborine ohuväline

harilik käoraamat Gymnadenia conopsea ohuväline

suur käopõll Listera ovata ohuväline

hall käpp Orchis militaris ohulähedane

4.13. Maismaataimestik ja -loomastik

4.13.1. Taimestik

Kavandatava maapealse teeninduskompleksi ala kesk- ja idaosas paikneb 4,4 ha suurune rohumaa

ala, mis on olnud viimastel aastatel niitmata. Kohati on siin kuhjunud kulu, paiguti on levimas

põldmari ja harilik vaarikas. Ala ei kvalifitseeru looduslikuks niiduelupaigaks. Kui seda ala jätkuvalt

ei hooldata, hakkab rohumaa võsastuma ja kaotab oma väärtuse liigirikka elupaigana.

Ala lääneosas ning idaosas levivad mitme väiksema alana noored kuni keskealised lehtmetsad, mis

katavad maapealse kompleksi alast kokku ca 6 ha. Puurindes esinevad kask, haab, hall lepp ja saar.

Metsad ei oma kõrget looduslikku väärtust, samuti ei esine alal looduslikke metsaelupaigatüüpe,

metsa vääriselupaiku ega vanu metsi.

Alal kasvavad mitmed käpaliste liigid, mis kuuluvad III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka (vt

ptk 4.12).

4.13.2. Loomastik

Kavandatava maapealse teeninduskompleksi ala suhteliselt vahelduv, kuid linnalähedane maastik

kujundab elupaigad ka loomastikule. Piirkonnas vahelduvad metsa- ja niidualad loovad eeldusi

mosaiikmaastikele iseloomulike liikide esinemisele. Piirkond on pikka aega olnud inimtegevuse poolt

mõjutatud ja seetõttu ei ole alal looduskaitseliselt kõrget väärtust ega ka väljakujunenud looduslikke

ökosüsteeme. Loomastikule seab piirangud häiringute kõrge tase, mille tingib ala paiknemine linna

servas tööstusalade ja elamu-/suvilaalade vahetus läheduses. Ala on elupaigaks väiksematele

imetajatele (närilised, rebane, halljänes). Tõenäoline on ka kähriku, metskitse ja metssea sattumine

piirkonda või ajutine esinemine alal. Samuti on piirkond toitumis- ja elualaks tavalisematele

mosaiikmaastike lindudele.

Ümbritseva tiheasustuse tõttu PHAJ maapealse kompleksi alal inimpelglikke suurulukeid ei esine. Alal

ei ole registreeritud kaitstavate loomade elupaiku.

4.14. Rohevõrgustik

Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja

koostamise lõppjärgus oleva Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei jää PHAJ maapealse

kompleksi alale ja selle lähedusse rohevõrgustiku elemente (rohekoridore ja rohevõrgustiku

tuumalasid).

Koostatava Paldiski linna üldplaneeringu rohestruktuuri ja looduskaitse kaardi alusel jääb Pallase

piirkond 16 kinnistu kirdeserv planeeritud kaitsehaljastuse maa-alale. Kaitsehaljastuse eesmärk on

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

84 / 252

leevendada tööstus- ja tootmisüksustest tulenevaid häiringuid elamupiirkondadele ning olla

rohevõrgustiku siduvaks elemendiks.

4.15. Paldiski piirkonna välisõhu seisund

Paldiski linnas teostatakse välisõhu pidevseiret alates 2008. aastast. Seirejaam asub Pakri poolsaarel

Alexela kütuseterminali läheduses. Paldiski seirejaamas mõõdetakse mittemetaansete süsivesinike

ning aromaatsete süsivesinike kontsentratsioone ning erinevaid meteoroloogilisi näitajaid.

Tahkete osakeste pidevmõõtmisi Paldiskis ei teostata. Samuti pole Paldiski linnas välisõhu uuringute

käigus seni mõõdetud peenosakeste ega summaarsete tahkete osakeste kontsentratsioone. Viimase

6 aasta jooksul on Paldiski linnas toimunud kaks mõõtekampaaniat, mille käigus on tolmuosakestest

mõõdetud üksnes eriti peenete osakeste (PM2.5) sisaldust välisõhus. Esimene mõõtekampaania viidi

läbi 2012. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt. Seitsmepäevasel mõõteperioodil ulatus

eriti peenete osakeste maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon vastavalt 11.7

µg/m3 ja 6.4 µg/m3. Mõõteperioodi keskmine PM2.5 sisaldus oli 4.4 µg/m3.

2015. aastal viidi samuti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt Paldiski linnas läbi 16-päevane

mõõtekampaania, kus teiste saasteainete hulgas mõõdeti ka eriti peenete osakeste (PM2.5) sisaldust

välisõhus. Eriti peenete osakeste maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon ulatus

mõõteperioodil vastavalt 17.2 µg/m3 ja 7.7 µg/m3, keskmine PM2.5 sisaldus välisõhus oli 3.2 µg/m3.

Vt ka Lisa 7 ptk 3.

4.16. Kultuuriväärtused

4.16.1. Kultuurimälestised

Paldiski linna alal asuvad mitmed kultuurimälestised – vt Joonis 39. Kavandatava PHAJ ehitiste

piirkonnas asuvate kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndite lühiülevaade vt Tabel 19. Ükski

kultuurimälestiste registrisse kantud objekt ei jää vahetult kavandatava tegevuse alale, kuid mõned

objektid jäävad kavandatava Paldiski PHAJ tegevuste lähipiirkonda, mistõttu on oluline nende

paiknemist tegevuste kavandamisel arvesse võtta.

Tabel 19. PHAJ ehitiste piirkonnas asuvad kultuurimälestised67

Mälestise nimi Reg nr Kaitsevööndi ulatus (vt Joonis 39)

Lühikirjeldus

Paldiski kindluse bastionid,

muulid, vallikraav, 1718 2760

Kaitsevööndi pindala ca 30 ha, sh S. Julajevi tee

Ainulaadne kindlusehitus, mis on

paest välja raiutud monoliitsena.

Paldiski sadama ait 21526

Ühine kaitsevöönd,

pindala ca 12 ha

Ajaloolise Paldiski väheseid säilinud paearhitektuuri näiteid, 19. sajandi hoonete tüübi tüüpilised näited

Paldiski sadama ait-kelder 21525

Paldiski sadama ait 21524

Paldiski sadama ait 21523

Paldiski Nikolai kirik,

1841.a 2758

Klassitsistliku kirikuhoone näide; nõukogude ajal kasutati hoonet kultuurimaja ja hiljem laohoonena

Paldiski Georgi õigeusu kirik, 18. saj

2759

Varaklassitsistlikus stiilis paekivist

ühelöövilise õigeusu sakraalhoone näide

67 Allikad: Kultuurimälestiste riiklik register, Maa-ameti X-GIS kultuurimälestiste kaardirakendus; vaadatud

06.10.2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

85 / 252

Mälestise nimi Reg nr Kaitsevööndi ulatus (vt

Joonis 39)

Lühikirjeldus

Maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson

8302

A. Adamsoni tn 3

kinnistu, pindala 1548 m2

Arhitektuuriajaloolise väärtusega ansambel koos omaaegse aia ja paekivist kõrvalhoonega; on seotud

ajaloolise isikuga – skulptor Amandus Heinrich Adamsoni (1855- 1929) majaateljee on ajastu ja stiili silmapaistev näide

Paldiski raudteejaama

peahoone 21522

Ca 0,6 ha (ca

45x130 m) ala

jaamahoone ees ja külgedel

Ehitatud 1870. a nn kroonu- historitsismi stiilis Balti raudtee III

klassi jaama tüüpprojekti järgi;

kõige algupärasemal kujul säilinud antud tüüpi jaamahoone Eestis

II maailmasõjas hukkunute ühishaud

20

Ühine

kaitsevöönd

Sõjategevuse käigus hukkunute

matmispaik (ühishaud) kalmistu kirdeservas

Paldiski linnakalmistu 19 Paldiski linna ajaloolised matmispaigad, rajatud 19. saj; linnakalmistute silmapaistvad näited Paldiski kalmistu 14421

Pallase piirkond 16 ja 18 alale lähim kultuurimälestis on Paldiski linna kalmistu, mis asub ca 230 m

edelas. Kavandatava tehissaare lähipiirkonnas rannikul (ca 150 m idas) asuvad Paldiski linnuse

bastionid, muulid ja vallikraav koos kaitsevööndiga.

Joonis 39. PHAJ alternatiivide 1 ja 2 paiknemine piirkonna kultuurimälestiste suhtes

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

86 / 252

4.16.2. Ühishaud PHAJ maapealse kompleksi alal

2012. aastal on koostatud ekspertiis „Ühishaud Paldiski Lõuna tänaval“ (koostaja Arnold Unt).

Ekspertiisist selgub, et PHAJ maapealse kompleksi ala loodeosas Pallase piirkond 18 ja raudtee

lähistel paikneb eeldatavalt XVIII sajandist pärinev ühishaud, millele kavandatakse kehtestada

kaitseala ja kaitsevöönd (vt Joonis 39 perspektiivne kultuurimälestis). Kuigi objekti ei ole (veel)

kantud kultuurimälestiste registrisse, on selle olemasoluga PHAJ kavandamisel arvestatud ning alale

ei ole kavandatud PHAJ objekte (vt ka koostatav PHAJ DP68).

4.16.3. Pärandkultuuriobjektid

Kavandatava PHAJ ehitiste lähiümbruses (nii maismaal kui ka meres) ei asu ühtegi registreeritud

pärandkultuuriobjekti.69 PHAJ maismaaosa piirkonnas olevad pärandkultuuriobjektid on näidatud

alloleval joonisel (Joonis 40). Valdavalt on joonisel märgitud pärandkultuuriobjektidest tänaseks

säilinud vaid märgid. Lähim pärandkultuuriobjekt on Tralli talu (kunagise põlistalu asukoht), mis jääb

kavandatava PHAJ maapealse kompleksi alast ca 350 m kaugusele.

Arvestades kavandatava PHAJ ehitus- ja käitamisaegse tegevuse iseloomu ning PHAJ objektide

kaugust registreeritud pärandkultuuriobjektidest, ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega

võidakse pärandkultuuriobjekte kahjustada. Seetõttu puudub vajadus täpsemaks mõju hindamiseks.

68 Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneering. Eskiis.

Skepast&Puhkim töö nr 2017-0075, jaanuar 2018 69 Vaadatud Maa-ameti X-GIS pärandkultuuri kaardirakendusest 13.10.2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

87 / 252

Joonis 40. Pärandkultuuriobjektid PHAJ maapealse kompleksi ala piirkonnas. Allikas Maa-ameti X-GIS pärandkultuuri kaardirakendus;

vaadatud 13.10.2017

PHAJ

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

88 / 252

4.16.4. Allveearheoloogiliste objektide tuvastamine

Võimalike kultuuriväärtusega allveearheoloogiliste objektide (eelkõige laevavrakkide) tuvastamiseks

võeti aluseks Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (TÜ EMI) poolt

uuringualal sonarite ja põhjaprofilaatoriga teostatud uuringud. Mõlemale uuringu läbiviijale oli

muuhulgas antud ülesanne fikseerida objektid, mis võiksid viidata kultuuriväärtusega objektide

esinemise võimalusele.

Uuringuala asukoht ja ulatus

Uuringuala hõlmas kavandatava Paldiski PHAJ tehissaare ümbruse ehk Paldiski Põhjasadama

põhjamuuli taha jääva rannaga piirneva mereala. EGK uuringuala hõlmas umbes 1 km laiuse ja kuni

2 km pikkuse akvatooriumiala. TÜ EMI uuringuala põhja-lõunasuunaline ulatus oli ligikaudu 2,5 km

ning ida-läänesuunaline ligikaudu 1 km (pindala 2,4 km2). Sonaritega mõõdistamised teostati ainult

uuringualade sügavamas piirkonnas (sügavus >3 m; sest madalamas vees töö korral ei ole võimalik

piisava meresõidu ohutuse tagamine (kivid jm teadmata takistused, lainetuse mõju). EGK

külgvaatesonariga kaetud ala vt Joonis 42 ning TÜ EMI sonariga kaetud ala vt Joonis 41 (parempoolne

skeem).

Uuringualade paiknemine vt Joonis 41. Skeemid on illustratiivsed, täpsemad skeemid vt vastavate

uuringute (KMH aruande Lisa 3 ja Lisa 5) metoodika osadest.

EGK uuringuala (külgvaatesonariga

skaneeritud ala vt Joonis 42)

TÜ EMI uuringuala (tumedama sinisega on

näidatud sonariga skaneeritud ala)

Joonis 41. Uuringualade paiknemine. Allikad: EGK ja TÜ EMI uuringuaruanded

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

89 / 252

Metoodika

EGK teostas geoloogiliste tingimuste uuringud (merepõhjauuringud) 2017.a juunis-juulis – vt

täpsemad kuupäevad uuringuaruande70 (Lisa 3) sissejuhatusest. EGK uuringuaruande ptk-s 1 on

põhjalikumalt esitatud ka kasutatud metoodika kirjeldus, millest on järgnevalt toodud kokkuvõte.

Merepõhja pindmiseks uurimiseks (põhjasetete pinna, setete leviku piiride ja võimalike sealolevate

objektide kaardistamiseks) kasutati kahesageduslikku külgvaatesonarit SonarBeam S-150 (Side

Scan Sonar System), töösagedustega 100kHz ja 400kHz. Horisontaalseks mõõdistamislaiuseks

määrati parem- ja vasakpoolsel ribal vastavalt 50 või 80 m. Selline diapasoon lubab eristada

merepõhjas objekte alates 0,5 meetrisest läbimõõdust.

Uuringuala vertikaalse geoloogilise läbilõike uurimiseks kasutati madalsageduslikku

põhjaprofilaatorit (Boomer) C-BOOM, töösagedusega 0,4 kuni 4 kHz, pingega 400 V. Profiili

resolutsioon on ca 20 cm. Lisaks nimetatud seadmetele kasutati merepõhja sügavuste ja pindmise

settekihi uurimiseks madalsageduslikku kajaloodi Echotrac CV100 ning teostati merepõhja visuaalsed

vaatlused ja tehti videosalvestused. Geofüüsikaliste andmete kogumiseks ja töötluseks kasutati

Soome firma Meridata Oy seadmeid ja tarkvara: MDPS (Marine Geophysical Data Processing Software

Version 5.2) ja MDCS (Marine Geophysical Data Acquisition Software Version 5.2).

TÜ EMI teostas välitööd uuringualal 2017.a septembris – vt täpsemad kuupäevad uuringuaruande71

(Lisa 5) ptk-s 2, kus on põhjalikumalt esitatud ka kasutatud metoodika kirjeldus, millest on järgnevalt

toodud kokkuvõte.

Merepõhja elustiku ja elupaikade kaardistamisel kasutati lisaks proovipunktipõhisele materjali

kogumisele mitmekiirelist sonarit Reson SeaBat 7101-Flow. Sonariga skaneeritud ala (vt Joonis 41

parempoolne skeem) pindala oli 1,86 km2 ja selle ala piires oli skaneeringu katvus 100%.

Sonariga kogutud andmete esmane töötlemine, sealhulgas sügavusmudeli ja tagasihajumise mudeli

loomine, toimusid tarkvaras Reson PDS2000. Toorandmetest sügavusmudeli loomisel kasutati CUBE

(Combined Uncertainty and Bathymetric Estimator) meetodit (Calder & Mayer 2003). Tagasihajumise

radiomeetriline parandamine (väljundvõimsusest, võimendustegurist, impulsi pikkusest, sügavusest,

kiire langemisnurgast jm teguritest tingitud erinevuste kompenseerimine) ja mosaiikimine viidi läbi

PDS2000 lisamooduli Backscatter Processing abil, milles rakendatakse Geocoder algoritme (Fonseca

& Calder 2005). Valminud sügavuse ja tagasihajumise andmestikud viidi geoinfosüsteemi ArcGIS.

70 Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste tingimuste

uuring. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017 71 Kavandatava Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama veehaarde piirkonna mereelustiku uuring ja mõju

hinnang. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinn 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

90 / 252

Joonis 42. EGK külgvaatesonari profiilide mosaiik-kujutis. Punaste ringidega on märgitud

võimalikud lõhkamiskohad. Allikas: Eesti Geoloogiakeskus (väljavõte uuringu graafilisest

lisast Külgvaatesonari profiilide mosaiik)

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

91 / 252

Uuringutulemuste kokkuvõte

EGK uuringus (vt Lisa 3) on huvitavate objektidena külgvaatesonari profiilidel (vt Joonis 42) välja

toodud umbes 40 meetri sügavuses mudaga kaetud merepõhjas nähtud kuni 30-meetrise

läbimõõduga ringikujulised struktuurid (vt Tabel 20). Visuaalsete vaatluste, seismilise profilaatori- ja

külgvaatesonariga profileerimise ning proovivõtu andmete ja spetsialistidega peetud

konsultatsioonide põhjal otsustades on eelmainitud ringikujuliste objektide tekitajaks olnud

rahvusvaheliste miinitõrje operatsioonide käigus selles piirkonnas lõhatud meremiinid.

Tabel 20. EGK veealuste uuringute tulemusena fikseeritud objektid

Koordinaadid (L-EST 97) Kaugus suurest

tehissaarest, m

Objekti kirjeldus

x y

6 581 112 501 152 1306 kuni 30-meetrise läbimõõduga ringikujuline struktuur, tõenäoliselt

lõhkamisjälg 6 580 929 501 167 1167

6 580 686 501 33 882

Objekte, mille päritolu ei ole selge, fikseeris ka TÜ EMI uuring (Lisa 5). Sonaripiltidel on sügavama

ala piires eristatavad heledamad jooned ja ringikujulised moodustised. Ringikujulised moodustised

osutusid merepõhja videovaatluste tulemusel kõvemate substraaditüüpidega (kivid, kruus) aladeks

mudase ala taustal, mis võivad olla kaadatud materjali laigud või lõhkamise jäljed (vt Tabel 21).

Tabel 21. TÜ EMI veealuste uuringute tulemusena fikseeritud objektid

Koordinaadid (WGS84) Kaugus suurest

tehissaarest, m Objekti kirjeldus

x y

24,03408002 59,35412787 230 merepõhja pinnast kõrgem moodustis; pikkus 10 m, laius 3 m

24,02485251 59,35720417 500

tagasihajumises nähtav, reljeefis eristamatu või halvasti eristatav ringikujuline moodustis läbimõõduga 40-60 m, võimalik, et kaadatud

materjali või lõhkamise jälg

24,02483446 59,35796419 500

24,02822213 59,35938853 300

24,02710617 59,36003477 390

24,02850246 59,36084199 360

24,02427777 59,36011133 540

24,02364782 59,364073 810

EGK uuringu tulemused (külgvaatesonari ja põhjaprofilaatori ülesvõtted) edastati

Muinsuskaitseametile. 13.12.2017 koosolekul vaadati koos Muinsuskaitseameti veealuse pärandi

vaneminspektori Maili Roioga veelkord üle EGK külgvaatesonari uuringu tulemused.

Muinsuskaitseamet on kasutatud uurimismeetodid PHAJ tehissaare piirkonna osas tunnistatud

allveearheoloogiliste objektide tuvastamise jaoks sobivaks. Objekte, mis võiksid viidata

laevavrakkide olemasolule uuringualal, eriti kavandatava tehissaare piirkonnas, sonarivaadetelt ei

tuvastatud, mistõttu antud töö raames puudub vajadus spetsiaalsete allveearheoloogiliste uuringute

läbiviimiseks.

TÜ EMI uuring kavandatava tehissaare alal ja selle vahetus läheduses tähelepanuväärseid tehislikke

või tundmatu päritoluga objekte ei tuvastanud. TÜ EMI poolt fikseeritud objektidest jääb kõige lähem

objekt suurest tehissaarest enam kui 200 m kaugusele (vt Tabel 21), mis välistab selle mõjutamise

või kahjustamise.

Siiski tuleb PHAJ tehissaare ehitustööde käigus arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

arheoloogilise kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega ning sellest lähtuvalt muinsuskaitseseaduses72

(MuKS) sätestatud nõuetega. MuKS-i § 40 sätestab ehitus- ja muude tööde tegemise nõuded. MuKS-i

72 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015128?leiaKehtiv

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

92 / 252

paragrahvidest 30–33 ja 443 tulenevalt on kultuuriväärtusega leiu leidja kohustatud ehitustööd

seiskama, jätma leiu leiukohta, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama

Muinsuskaitseametile või kohaliku omavalitsuse üksusele (antud juhul Lääne-Harju Vallavalitsusele).

4.17. Laevaliiklus Paldiski Põhjasadama piirkonnas

Paldiski Põhjasadam asub Pakri (Paldiski) lahe idakaldal Pakri neemest 2,5 meremiili lõuna pool

põhjalaiusel 59°20,99`N, idapikkusel 24°02,85`E (Paldiski Põhjasadama Läänemuuli tulepaak).

Sadama territooriumi (maa-ala) pindala on 26,5 ha ja akvatooriumi (veeala) pindala on 99,805 ha.

Sadamas on 9 kaid üldpikkusega 1309 meetrit. Sadama navigatsioonihooaja kestvus on aastaringne.

Üldjuhul on sadama akvatooriumil liiklemine keelatud, kui läänekaarte tuule kiirus on pagidega üle

20 m/s, laine kõrgus on üle 2,0 m, nähtavus alla 500 m. Vajaduse korral võtab otsuse vastu

sadamakapten, olles eelnevalt kooskõlastanud lootsiteenistusega.73

Sadamat külastava veesõiduki suurim pikkus võib olla 250 m, laius 36 m ja suurim süvis 12 m.

Sadamas asuvad järgnevad navigatsioonimärgid74 (asukohad vt Joonis 43):

- 386 – Paldiski Põhjasadama kai nr 1 tulepaak;

- 383 – Paldiski Põhjasadama põhjapoi;

- 384 – Paldiski Põhjasadama lainemurdja tulepaak;

- 385 – Paldiski Põhjasadama läänemuuli tulepaak;

- 383.1 – Paldiski Põhjasadama põhjapoi.

Sadamal puudub eraldi sissesõidutee, sest sadam on avatud suurte sügavustega Pakri lahele (vt

Joonis 43).

Sadama põhitegevuseks on kauba laadimine ja lossimine sadama kaide ääres portaal- ja mobiilsete

kraanade abil ning ro-ro kaupade laadimine ja lossimine rambiga kaide ääres. Sadamas ei ole

reisiterminali, see tähendab, et ei ole korraldatud reisijate laevale või mahaminekut.

Sadamas on vajalik infrastruktuur, et teenindada järgnevaid eriliiki laevu75:

puistlastilaev, erilastilaev, eriotstarbeline avamerelaev, vedurlaev, konteinerlaev, üldotstarbeline

laev, segalastilaev.

Sadamas on korraldatud laevaheitmete, olmeprahi, pilsivee, heitvee ja muude saasteainete

vastuvõtu võimalused.

73 Paldiski Põhjasadam. Sadamaeeskiri. Kehtib alates 10.01.2014.a. Kinnitatud Paldiski Sadamate AS juhatuse

liikme 10.01.2014 käskkirjaga nr 3-J;

http://www.portofpaldiski.ee/pdf/est_sadamaeeskiri/est_sadamaeeskiri.pdf; vaadatud 16.10.2017 74 Allikas: Veeteede ameti sadamaregistri veebileht, http://sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/347,

vaadatud 04.12.2017 75 Allikas: Paldiski Põhjasadama veebileht: www.portofpaldiski.ee, vaadatud 04.12.2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

93 / 252

Joonis 43. Paldiski Põhjasadama kaart navigatsioonimärkide ja sügavusjoontega. Allikas:

väljavõte Veeteede Ameti veebirakendusest Nutimeri76 (vaadatud 04.12.2017)

Paldiski Põhjasadamas on 9 kaid, mida kasutatakse erinevate laevade teenindamiseks. Järgevalt

(Tabel 22) on välja toodud kaid ning sügavus kai ääres.

Tabel 22. Paldiski Põhjasadama kaide loetelu77

Kai nimetus Sügavus kai ääres, m

Kai nr 1a, laevade seisukai 5,15

Kai nr 1, ro-ro kai 9,5

Kai nr 2, laadimiseks ja lossimiseks 5,15

Kai nr 3, laevade seisukai 5,1

Kai nr 4, laadimiseks ja lossimiseks 3,95

Kai nr 5, laadimiseks ja lossimiseks 3,95

Kai nr 6B, ro-ro laadimiseks ja lossimiseks, 3 paali 8,8

Kai nr 6, laadimiseks ja lossimiseks, ro-ro 11,7

Kai nr 7, laevade laadimiseks ja lossimiseks, ro-ro 12,4

Laevaliiklustiheduse indikatsioon Paldiski lahes on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 44). Joonisel

on visuaalselt näha laevaliikluse tihedus 2016. aasta jooksul Soome lahes ning sealt Paldiski

sadamatesse. Visualiseering on saadud AIS78 andmete põhjal.

76

https://gis.vta.ee/nma/index.html?center=502100,6579547,3301&scale=5000&webmap=3eb3ac46733a49979

0e9d7adccf3c2c0, vaadatud 04.12.2017 77 Allikas: Veeteede ameti sadamaregistri veebileht, http://sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/347,

vaadatud 04.12.2017 78 Automaatne identifitseerimissüsteem ehk AIS on veesõidukite pardal kasutav positsioneerimis- ja

jälgimissüsteem, mis võimaldab paremat laevaliiklusteenistuste (VTS) ning otsingu- ja päästeteenistuste (SAR)

tööd. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Automaatne_identifitseerimissüsteem, vaadatud 05.12.2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

94 / 252

Joonis 44. Laevaliiklus 2016. aasta jooksul Soome lahel Pakri lahe piirkonnas.

Laevaliikluse tiheduse indikatsiooni värviskaalas tähendab, et heledam kollane-roheline

on hõredam liiklus, värvuse tumenedes laevaliiklus tiheneb. Allikas: Veeteede Amet,

laevateede osakonna abil AIS Marine Traffic andmed (04.12.2017)

Ülalolevalt jooniselt (Joonis 44) on selgelt näha, et üldiselt on laevaliiklustihedus Paldiski sadamate

piirkonnas aastaringselt väga tihe ning kohati võrreldav Tallinna lahele suunduvate laevade hulgaga.

Alljärgnev joonis (Joonis 45) näitab laevaliiklustihedust Paldiski lahes 2017. aasta septembri jooksul.

Ühe kuu laevaliikluse väljavõte kinnitab teadmist, et piirkond on väga tiheda laevaliiklusega, kus on

oluline järgida sealset laevaliikluskorraldust ning tulevikus tagada laevaliiklusohutus lahes.

Paldiski Põhjasadama eeskirjast tulenevalt ei ole sadamas erilisi keskkonnanõudeid. Eeskirjas on

välja toodud, et võimalikud piirangud, mis tulenevad lasti ohtlikkusest, kehtestatakse igal

konkreetsel juhul eraldi Keskkonnaameti ja Päästeameti poolt.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

95 / 252

Joonis 45. Laevaliiklustiheduse indikatsioon Paldiski Põhjasadamas septembris 2017.

Allikas: Veeteede Ameti laevaliikluse osakond, AIS andmete alusel (info saadud

28.11.2017)

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

96 / 252

5. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele

KMH aruande raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida

viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4.

Käesoleva KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi

eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju

või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine.

Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on:

1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju

detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning

tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata;

2) leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide

saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata.

Asjakohase hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud

loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või

tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse

eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide)

toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates

elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja

jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi.

Natura hindamisel on metoodilisteks alusteks Euroopa Komisjoni juhend „Natura 2000 alasid oluliselt

mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise

metoodilised juhised“79 ning juhend „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis“.80

Teave kavandatava tegevuse kohta vt KMH aruande ptk 3.

Kavandatav tegevus ei ole seotud või otseselt vajalik Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide

saavutamiseks.

5.1. Natura alade kirjeldused

Paldiski PHAJ rajatiste piirkonnas asuvad Natura alad on Pakri linnuala (RAH0000632, rahvusvaheline

kood EE0010129) ja Pakri loodusala (RAH0000006, rahvusvaheline kood EE0010129), mis

käsitletaval alal on ühistes piirides. Linnu- ja loodusalad jäävad lähimas punktis kavandatava

tegevuse rajatistest (tehissaare loodenurk) alternatiivi 1 korral 390 m ja alternatiivi 2 korral 200 m

kaugusele (vt Joonis 46).

Pakri loodusala kaitse-eesmärgiks on:

• loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – veealused liivamadalad (1110),

jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud

pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),

jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

79 Keskkonnaministeerium 2005; https://www.envir.ee/sites/default/files/naturam6ju_est.pdf 80 Koostajad: Aune Aunapu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tallinn 2016. Keskkonnaameti veebileht:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017-lopp.pdf

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

97 / 252

kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160),

liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180);

• loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: emaputk (Angelica

palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii),

jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna).

Pakri loodusala maismaa elupaigatüüpidest jääb kavandatava PHAJ tehissaarele kõige lähemale – ligi

500 m kaugusele alternatiivi 1 korral ja 315 m kaugusele alternatiivi 2 korral – elupaigatüüp merele

avatud pankrannad (1230). Elupaigatüüp alvarid (*6280) jääb tehissaare alternatiividest 1 ja 2

vastavalt 1040 ja 850 m kaugusele. Teised maismaaelupaigad jäävad oluliselt kaugemale.

Kavandatava PHAJ maapealne kompleks jääb loodusalast ca 2 km kaugusele. Vt Joonis 46.

Joonis 46. PHAJ alternatiivide 1 ja 2 paiknemine Natura alade ja Natura

maismaaelupaigatüüpide suhtes

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

98 / 252

Kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest saab merekeskkonna elupaigatüüpideks pidada

järgmisi elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160) ja karid (1170). Merelised elupaigatüübid

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (1150) ning laiad madalad lahed

ja abajad (1160) asuvad vähemalt 3 km kaugusel PHAJ veehaardest. Karide elupaigatüübi (1170)

alad, mis jäävad Pakri loodusala piiridesse, asuvad suurema tehissaare asukohast (alternatiivist 2)

ligikaudu 200 m kaugusel. Vt Joonis 47.

Joonis 47. Pakri loodusala, kavandatava PHAJ mererajatiste, põhjaelustiku uuringuala ja

Pakri loodusala kaitstavate mereliste elupaigatüüpide paiknemine. Allikas: TÜ EMI uuring

(Lisa 5)

Kõik kaitse-eesmärgiks olevad taime- ja samblaliigid kasvavad maismaal. Liblikaliigi elupaik on

tuvastatud Pakri poolsaare põhjapoolses servas (Pakrineeme piirkonnas). Liikide ohustatuse

kategooriad ja ohutegurid vt Tabel 23.

Tabel 23. Pakri loodusala kaitse-eesmärkideks olevate loodusdirektiivi II lisas nimetatud

liikide ohustatuse kategooriad ja ohutegurid81

Kaitse-eesmärgiks olev liik

Ohustatuse kategooria

Ohutegurid

Emaputk (Angelica

palustris)

Ohulähedane Metsamajanduslik tegevus, ehitustegevus, soode

kuivendamine ja turba võtmine

81 Andmed liikide ohustatuse kategooria ja ohutegurite kohta pärinevad eElurikkuse andmebaasist (seisuga

14.09.2017).

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

99 / 252

Kaitse-eesmärgiks olev liik

Ohustatuse kategooria

Ohutegurid

Nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius)

Ohualdis Niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel, tallamine, metsastamine

Soohiilakas (Liparis loeselii)

Ohualdis Soode kuivendamine ja turba võtmine

Jäik keerdsammal

(Tortella rigens)

Ohualdis Niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine

niitmise või/ja karjatamise katkemisel

Suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna)

Puuduliku

andmestikuga

Tegurid pole teada

Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks on järgmiste linnuliikide kaitse: viupart (Anas penelope), sinikael-

part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps

cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii).

Pakri linnuala jääb kavandatavast PHAJ tehissaarest alternatiivi 1 korral ca 390 m kaugusele ja

alternatiivi 2 korral 200 m kaugusele. Kavandatava PHAJ maapealne kompleks (alternatiiv 1) jääb

linnualast 2 km kaugusele.

Alljärgnevas tabelis (Tabel 24) on Pakri linnuala kaitse-eesmärkide (linnuliikide) ohustatuse

kategooriad ja ohutegurid (kui need on esitatud eElurikkuse andmebaasis).

Tabel 24. Pakri linnuala kaitse-eesmärkide (linnuliikide) ohustatuse kategooriad ja

ohutegurid82

Kaitse-eesmärk Ohustatuse kategooria ja ohutegurid

Viupart (Anas penelope) Ohuväline

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) Ohuväline

Merivart (Aythya marila) Äärmiselt ohustatud

Ohutegurid – muud põhjused (kliimamuutused, introdut- seerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne)

Hüüp (Botaurus stellaris) Ohulähedane

Ohutegurid – veekogude ohustamine, muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused

väljaspool Eestit jne)

Sõtkas (Bucephala clangula) Ohuväline

Krüüsel (Cepphus grylle) Ohualdis

Ohutegurid – häirimine ja liiklus, muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne)

Aul (Clangula hyemalis) Puuduliku andmestikuga

82 Andmed liikide ohustatuse kategooria ja ohutegurite kohta pärinevad eElurikkuse andmebaasist (seisuga

14.09.2017).

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

100 / 252

Kaitse-eesmärk Ohustatuse kategooria ja ohutegurid

Laululuik (Cygnus cygnus) Mittehinnatav

Kühmnokk-luik (Cygnus olor) Ohuväline

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) Ohulähedane

Ohutegurid – keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine; metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte

puude kadumine metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine; lageraied; häirimine ja liiklus

Kalakajakas (Larus canus) Ohuväline

Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) Ohuväline

Jääkoskel (Mergus merganser) Ohuväline

Tutkas (Philomachus pugnax) Ohustatud

Ohutegurid – muud põhjused (kliimamuutused, introdut- seerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne)

Tuttpütt (Podiceps cristatus) Ohuväline

Hahk (Somateria mollissima) Ohulähedane

Ohutegurid pole teada

Punajalg-tilder (Tringa totanus) Ohuväline

Väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii)

Mittehinnatav

5.2. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine vastavalt Natura

alade kaitse-eesmärkidele

Negatiivse mõju määratlemisel kasutati järgmisi olulise mõju kriteeriumeid:

1) elupaiga pindala kadu;

2) elupaiga killustatus;

3) liikide häirimine;

4) populatsiooni asustustihedus;

5) veevarud;

6) veekvaliteet.

Mõju hindamisel Natura loodus- ja linnualale on muuhulgas arvesse võetud KMH käigus teostatud

uuringute tulemusi – vt KMH aruande Lisa 3 kuni Lisa 7.

Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ning asukohast Pakri loodusala ja Pakri linnuala suhtes

(väljaspool Natura-alasid) võib väita, et kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala kadu

ja killustamist ning sellist mõju veevarudele, mis võiks ohtu seada alade kaitse-eesmärgiks olevate

liikide ja elupaikade säilimise ja heaolu.

Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemise ja hindamise tulemused kaitstavate elupaigatüüpide ja

liikide kaupa on esitatud alljärgnevates tabelites:

- Tabel 25 – mõju Pakri loodusala kaitse-eesmärkidele;

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

101 / 252

- Tabel 26 – mõju Pakri linnuala kaitse-eesmärkidele.

Mõju hinnang merekeskkonna elupaigatüüpidele 1110, 1130, *1150, 1160 ja 1170 (Tabel 25) vt

täpsemalt TÜ EMI uuringuaruande (Lisa 5) ptk 4.2.

Tabel 25. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine Pakri loodusala kaitse-

eesmärkidele

Kaitse-eesmärk Mõjude määratlemine ja hinnang

Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid:

Veealused

liivamadalad (1110)

Jääb tehissaarest ja veehaardest enam kui 3 km kaugusele. Suure

vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjude puudumise tõttu

puuduvad nii ehitus- kui ka kasutusetapis igasugused mõjud elupaigatüübile nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral.

Jõgede

lehtersuudmed (1130)

Jääb tehissaarest ja veehaardest enam kui 3 km kaugusele. Suure

vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjude puudumise tõttu puuduvad nii ehitus- kui ka kasutusetapis igasugused mõjud elupaigatüübile nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral.

Rannikulõukad (*1150)

Jääb tehissaarest ja veehaardest enam kui 3 km kaugusele. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjude puudumise tõttu puuduvad nii ehitus- kui ka kasutusetapis igasugused mõjud elupaigatüübile nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral.

Laiad madalad lahed (1160)

Jääb tehissaarest ja veehaardest enam kui 3 km kaugusele. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjude puudumise tõttu

puuduvad nii ehitus- kui ka kasutusetapis igasugused mõjud elupaigatüübile nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral.

Karid (1170) Elupaik esineb tehissaarele lähimas punktis alternatiivi 1 korral ca 400 m kaugusel ja alternatiivi 2 korral ca 200 m kaugusel põhja pool rannaäärsel laugel madalikul.

Potentsiaalselt võib PHAJ ehitustegevus mõjutada elupaigatüüpi ainult läbi heljumi leviku. Kuna kavandatava ehitustehnoloogia kasutamisel on heljumi levik vähene ja kuna tegemist on hüdrodünaamiliselt aktiivse alaga, siis ehitustööde käigus karide elupaigatüübi alale ladestunud peenem sete kantakse sealt sügavamatele akumulatsioonialadele igal aastal esinevate suuremate tormide käigus ning pöördumatuid või pikaajalisi (üle 2-3 aasta) mõjusid elupaigatüübile seoses heljumi

levikuga ei kaasne.

PHAJ tavapärases käitamise režiimis on vee viibeaeg maa-aluses hoidlas umbes kaks päeva ja ei ole alust arvata, et selle aja jooksul areneksid hoidlas anoksilised (hapnik täielikult ammendunud) tingimused. Harvaesinevate looduslike tingimuste kokkulangemisel – väga kõrge merevee temperatuur, väga madal hapnikusisaldus ja kõrge orgaanilise aine sisaldus (palju fütoplanktonit) – ei saa välistada hüpoksiliste

(hapnikusisaldus alla 2 ml/l) tingimuste teket tavapärase käitamise režiimis. Kuna hüpoksia areng tavapärases režiimis on vähetõenäoline ja selle mõju väheneb distantsiga kiiresti, siis ei ole PHAJ mõju tavapärases režiimis elupaigatüüpidele oluline.

PHAJ avariiolukorras, kus pole võimalik vee väljapumpamine maa-alusest hoidlast pikema aja jooksul, võivad hüpoksilised tingimused tekkida

hinnanguliselt vähem kui 5 päeva möödudes ja anoksia 20 päevaga (vt

täpsemat hapniku muutuste kirjeldust peatükis 7.3). Hapnikuvaese vee väljapumpamise mõju võib teoreetiliselt ulatuda Pakri loodusala piires asuva karide elupaigatüübini, kui väljapumbatav vesi kantakse põhja suunas lähima karide asukohani. Kuna lähimad karid Pakri loodusala piires jäävad 700 m kaugusele, arvatavasti mitte otse valdava vee

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

102 / 252

Kaitse-eesmärk Mõjude määratlemine ja hinnang

liikumise suunale ja tunduvalt madalamasse vette (10–15 m), siis oluliste negatiivsete mõjude ilmnemine karide elupaigatüübile on vähetõenäoline.

Esmased rannavallid

(1210)

Elupaiga lähim ala paikneb kavandatava tegevuse alast enam kui 2 km

kaugusel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu puuduvad nii ehitus- kui ka kasutusetapis igasugused mõjud elupaigatüübile nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral.

Püsitaimestuga

kivirannad 1220)

Elupaiga lähim ala paikneb kavandatava tegevuse alast enam kui 2 km

kaugusel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu puuduvad nii ehitus- kui ka kasutusetapis igasugused mõjud elupaigatüübile nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral.

Merele avatud

pankrannad (1230)

Elupaik jääb kavandatavast tehissaarest 500 m kaugusele alternatiivi 1

korral ja 315 m kaugusele alternatiivi 2 korral. Kavandatavad tegevused ei mõjuta elupaika füüsiliselt ei PHAJ ehitus- ega kasutusetapis. Kuna elupaik on avatud mere mõjudele, siis saaksid mõjud avalduda hüdrodünaamiliste tingimuste ning settetranspordi muutumise tõttu. Antud juhul näitavad modelleerimistulemused (vt ptk-d 6.9, 7.10, 7.12), et elupaiga piirkonnas ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi muutusi

lainerežiimis ning setete liikumises. Seega ei avaldu elupaigatüübile olulisi mõjusid ei jaama ehituse ega kasutuse etapis kummagi alternatiivi korral.

Väikesaared ning

laiud (1620)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast enam kui 5 km kaugusel. Suure

vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused

mõjud.

Rannaniidud

(*1630)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast enam kui 4 km kaugusel. Suure

vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused mõjud.

Hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast ligi 3 km kaugusel. Suure

vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused mõjud.

Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved

(3140)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast enam kui 4 km kaugusel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused

mõjud.

Jõed ja ojad (3260) Elupaik asub kavandatava tegevuse alast ligi 5 km kaugusel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused mõjud.

Kadastikud (5130) Elupaik asub kavandatava tegevuse alast 2,7 km kaugusel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused

mõjud.

Kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast enam kui 2 km kaugusel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused

mõjud.

Lood (alvarid – *6280)

Elupaik asub alternatiivi 1 korral 1 km ja alternatiivi 2 korral 850 m kaugusel kavandatavast PHAJ tehissaarest. Kuna tegemist on

maismaalise elupaigatüübiga, millele meres kavandatavad tegevused

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

103 / 252

Kaitse-eesmärk Mõjude määratlemine ja hinnang

mõju ei avalda, siis puuduvad mõjud elupaigatüübile nii ehitus- kui ka kasutusetapis.

Puisniidud (*6530) Elupaik asub kavandatava tegevuse alast enam kui 3 km kaugusel. Suure

vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused mõjud.

Allikad ja allikasood

(7160)

Elupaik asub kavandatava tegevuse aladest enam kui 3 km kaugusel.

Juhul, kui kavandatav tegevus ei põhjusta põhjaveetaseme alanemist Pakri poolsaarel tervikuna, puuduvad piisava vahemaa tõttu elupaigatüübile igasugused mõjud nii ehitus- kui ka kasutusetapis.

Liigirikkad

madalsood (7230)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast enam kui 2 km kaugusel Pakri

saartel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused mõjud.

Vanad laialehised

metsad (*9020)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast enam kui 2 km kaugusel. Suure

vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused mõjud.

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast enam kui 3 km kaugusel Pakri

saartel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused mõjud.

Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180)

Elupaik asub kavandatava tegevuse alast 3 km kaugusel. Suure vahemaa ja sellisele kaugusele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu ei avaldu nii ehitus- kui ka kasutusetapis elupaigatüübile mingisugused mõjud.

Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid:

Emaputk

(Angelica palustris)

Pakri loodusala piir jääb PHAJ maapealsest kompleksist 2 km kaugusele.

PHAJ maapealse kompleksi rajamise ja käitamisega ei kaasne Tabel 23 nimetatud liikide ohutegureid. Ehitamise (ehitusaegse) mõju saab välistada kauguse tõttu loodusalast. Liikidele ja nende kasvukohtadele ei avalda mõju ka materjali transport mööda Leetse, Kadaka ja Majaka teid, sest nimetatud teed on olemasolevad. Seega ei kaasne PHAJ maapealse

kompleksi rajamise ja käitamisega otsest ja kaudset negatiivset mõju

nimetatud liikidele ning nende asustustihedusele ja kasvukohtadele (sh kasvukoha suurusele ja terviklikkusele).

PHAJ tehissaar jääb lähima liigi, nõmmnelgi, elupaikadest alternatiivi 1 korral 650 m kaugusele ja alternatiivi 2 korral 460 m kaugusele. Tehissaare ehitamine Pakri lahte ja selle käitamine (merevee kasutus) ei põhjusta nimetatud maismaaliikidele ega nende elupaikadele otsest või

kaudset negatiivset mõju PHAJ ehituse ega kasutuse etapis.

Nõmmnelk

(Dianthus arenarius subsp. arenarius)

Soohiilakas

(Liparis loeselii)

Jäik keerdsammal

(Tortella rigens)

Suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas

maturna)

Liigi elupaik jääb PHAJ tehissaarest ja maapealsest kompleksist enam kui 3,5 km kaugusele, Pakri poolsaare teise serva. Selline vahemaa on

piisav, et välistada kavandatava tegevuse otsene ja kaudne negatiivne mõju liigile ning tema asustustihedusele ja elupaigale (sh elupaiga suurusele ja terviklikkusele).

Pakri linnuala paikneb alternatiivi 1 korral tehissaarest ca 400 m kaugusel ning linnuala piiril ulatub

modelleeritud83 ehitusaegne müra 50-55 detsibellini. Alternatiivi 2 korral asub loodusala ca 200 m

83 Paldiski pump-hüdroelektrijaama detailplaneering. Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine.

Akukon Oy Eesti filiaal, töö nr 171120-1. Vt Lisa 6

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

104 / 252

kaugusel ning müra linnuala piiril ulatub 55-60 detsibellini. Linnualal peatuvad veelinnud võivad

reageerida teatavatele müraepisoodidele, kuid üldiselt võtavad nad seda kui foonilist häiringut ning

ei hoia müra ja visuaalsete häiringute tõttu kaugemale kui paarsada meetrit. Alternatiivi 1 korral

võib mürast tingitud mõjud Pakri linnualale praktiliselt välistada. Alternatiivi 2 korral on võimalikud

ajutised ja väheolulised häiringute mõjud linnuala piiril.

Tabel 26. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine Pakri linnuala kaitse-

eesmärkidele

Kaitse-eesmärk Mõjude määratlemine ja hinnang

Viupart

(Anas penelope)

Viupart pesitseb linnualal, kuid on Pakri lahe piirkonnas vähearvukas.

Samuti peatub liik lahel rändeperioodidel.

Kuna kavandatav tegevus ei avalda kaugeleulatuvaid mõjusid veekvaliteedile ega ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile ja selle elupaikadele PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Sinikael-part

(Anas platyrhynchos)

Sinikael-part on Pakri lahel keskmise arvukusega (10-49 haudepaari) pesitseja, samuti talvitub liik rannikumeres.

Kuna kavandatav tegevus ei avalda kaugeleulatuvaid mõjusid veekvaliteedile ega ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile ja selle elupaikadele PHAJ

ehitamise ja käitamise etapis.

Merivart

(Aythya marila)

Pakri linnuala on merivardi jaoks rahvusvahelise tähtsusega peatumisala (peatub vähemalt 1% rändetee asurkonnast). Pakri lahel peatub

rändeperioodil tuhandeid varte.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ega põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Hüüp

(Botaurus stellaris)

Hüüp on Pakri lahe piirkonnas vähearvukas (alla 10 paari) pesitseja.

Kavandatavate PHAJ ehitiste piirkonnas hüübi jaoks sobilikke elupaiku ei esine, mistõttu ei avalda kavandatav tegevus mõju liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Sõtkas

(Bucephala clangula)

Sõtkas on Pakri lahega seotud rändeperioodil – Pakerordi neemest Paldiski Põhjasadamani ulatub rannaäärne veealune platoo, kus toituvad peamiselt

sukelpardid, kellest arvukamateks on sõtkad 70–150 isendist koosnevate parvedena.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade kvaliteeti jaa ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Krüüsel

(Cepphus grylle)

Krüüsel on Pakri poolsaare piirkonnas üks linnuala olulisemaid haudelinde.

Krüüsel pesitseb Pakerordi klindil ning toitub põhiliselt madalamates ja elustikurikkamates paikades, näiteks Pakri poolsaare looderanniku äärsel murrutusmadalal, aga tõenäoliselt ka poolsaarest kirdes ja idas olevatel madalatel.

Kuna krüüsli pesitsus- ja toitumisalad jäävad kavandatava tegevuse

piirkonnast rohkem kui ühe kilomeetri kaugusele, siis liigile ja tema elupaikadele ei avaldu negatiivseid mõjusid PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Aul Pakri linnuala on auli jaoks rahvusvahelise tähtsusega peatumisala (peatub

vähemalt 1% rändetee asurkonnast). Aulide kogunemise põhjuseks Pakri neeme ümbrusse ja Paldiski Põhjasadamast põhja jäävale paeplatoo servale

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

105 / 252

Kaitse-eesmärk Mõjude määratlemine ja hinnang

(Clangula hyemalis)

on aulide põhitoiduks olev söödav rannakarp, kelle arvukus ja biomass on tõusutendentsiga. Pakerordi panga ümbruses ja Pakri madalal peatuvad rändel suured, kuni 500-isendilised aulide parved, aulide koguarv piirkonnas küünib rände ajal 8500–9000 linnuni.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral Pakri lahe veekvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal (aulide häirimiskaugus ei ületa ca 100 meetrit),

siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Laululuik

(Cygnus cygnus)

Laululuik on linnualaga seotud rändeperioodidel ning samuti talvituva liigina, kes on seotud madalate rannikuäärsete merealadega. Pakri linnuala on

väikeluige jaoks rahvusvahelise tähtsusega peatumisala.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Kühmnokk-luik

(Cygnus olor)

Kühmnokk-luik on Pakri lahe piirkonnas arvukas pesitseja (üle 50 paari),

samuti arvukas talvituja jäävabal rannikul.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile

PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

Merikotkas on suvisel ja jäävabal ajal seotud linnuala vete kalastikuga,

samuti sulgivate ja läbirändavate veelindudega. Mõnevõrra inimpelgliku

liigina ei eelista liik siiski Paldiski linna vahetut lähedust.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Kalakajakas

(Larus canus)

Kalakajakas on Pakri lahe piirkonnas arvukas pesitseja (üle 50 paari),

samuti talvitub ta kõikjal, kus on vaba vett.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile

PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Tõmmuvaeras

(Melanitta fusca)

Tõmmuvaeras on Pakri lahe piirkonnas keskmise arvukusega pesitseja (10- 49 haudepaari) ning on seotud piirkonnaga ka rändeperioodidel.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade

kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Jääkoskel

(Mergus merganser)

Jääkoskel on Pakri lahe piirkonnas keskmise arvukusega pesitseja (10-49

paari) ning on piirkonnas ka talvitaja. Jäävabadel talvedel esineb Pakri poolsaare ümbruses suuri jääkoskla kogumeid.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid a mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile

PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Tutkas

(Philomachus pugnax)

Tutkas kasutab elupaigana taimestunud madalaid lahti ja siseveekogusid ning rannaniite. Kavandatavate PHAJ ehitiste piirkonnas puuduvad linnualal tutkale sobivad elupaigad. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile

PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

106 / 252

Kaitse-eesmärk Mõjude määratlemine ja hinnang

Tuttpütt

(Podiceps cristatus)

Tuttpütt on Pakri lahe piirkonnas keskmise arvukusega pesitseja (10-49 paari). Kavandatavate PHAJ ehitiste piirkonnas linnualal puuduvad tuttpütile sobivad elupaigad. Seetõttu ei avaldu mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Hahk

(Somateria mollissima)

Hahk on Pakri lahe piirkonnas vähearvukas pesitseja (alla 10 paari). Liik pesitseb tavaliselt peaaegu eranditult väikestel meresaartel rannaroostikus. Linnualal kavandatavate PHAJ ehitiste piirkonnas puuduvad hahale sobivad elupaigad. Seetõttu ei avaldu mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise

etapis.

Punajalg-tilder

(Tringa totanus)

Punajalg-tilder on Pakri lahe piirkonnas keskmise arvukusega pesitseja (10-

49 paari). Liik eelistab pesituseks rannaniite. Linnualal kavandatavate PHAJ

ehitiste piirkonnas puuduvad tuttpütile sobivad elupaigad. Seetõttu ei avaldu mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Väikeluik

(Cygnus

columbianus bewickii)

Laululuik on linnualaga seotud rändeperioodidel ning samuti talvitava liigina, kes on seotud madalate rannikuäärsete merealadega. Pakri linnuala on

väikeluige jaoks rahvusvahelise tähtsusega peatumisala.

Kuna kavandatav tegevus ei mõjuta olulisel määral linnuala veealade kvaliteeti ja ökoloogilist seisundit ning ei põhjusta ulatuslikke visuaalseid ja mürast tingitud häiringuid linnualal, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid liigile PHAJ ehitamise ja käitamise etapis.

Kumulatiivse mõju hinnang

Teised Pakri loodusalal ja Pakri linnualal kavandatavad olulised projektid on Paldiski LNG terminali

ehitus ja BalticConnectori maagaasitorustiku rajamine Eesti ja Soome vahel. Nimetatud projektid on

omavahel seotud. Need tegevused toimuvad PHAJ piirkonnast eemal, Pakri poolsaare teisel küljel,

Pakrineeme piirkonnas, mis asub linnulennult ca 3 km kaugusel ja meritsi ehk rannajoont mööda ca

5 km kaugusel. Paldiski LNG terminali kai KMH84 kohaselt ei kaasne selle tegevusega olulisi

negatiivseid mõjusid Pakri linnu- ja loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. BalticConnectoriga

kaasnevad mõningased suhteliselt lokaalsed mõjud alale85. Mõjude väiksuse ja avaldumispaikade

(mõjupiirkondade) ruumilise eraldatuse tõttu ei toimu mõjude kumuleerumist veekeskkonnale

avalduvate mõjude ega ka kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja elupaigatüüpidele avalduvate

mõjude osas. Võimalikud mõjud leiavad aset sama Natura ala erinevates osades, mis nende

lokaalsuse ja piisava vahemaa tõttu ei kattu, seega mõjude kumuleerumist ei saa toimuda.

Kumulatiivse mõju esinemisel võivad omada rolli ka Paldiski Põhjasadama ja Paldiski Lõunasadama

arendused (süvendamine ja kaadamine), kuid see sõltub sadamate akvatooriumides tehtavate tööde

mahtudest ja tööde läbiviimise ajast. Kumulatiivne mõju võib teatud juhtudel esineda PHAJ

tehissaare ehitusperioodil erinevate arenduste heljumipilvede liitumise korral merekeskkonnas, kui

ehitustööd peaksid langema samale ajale. Samas on PHAJ tehissaare ehitamisega kaasneva heljumi

levik minimaalne (vt ptk 6.9) ning see ei pruugi mängida rolli sadamate arendamisega kaasnevate

heljumipilvede mõjutamisel. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et Natura alasid mõjutada võivate

heljumipilvede liitumist võib esineda vaid väheste tuulesuundade korral. Seetõttu ei ole tõenäoline,

et PHAJ tehissaare ehitustööde käigus võiks merekeskkonnas toimuda heljumi levikuga kaasnevate

mõjude kumuleerumine sel määral, et see avaldaks mõju Pakri loodusala ja Pakri linnuala soodsale

seisundile ning kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

84 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 1771/12. Tartu 2016; vt

http://paldiski.ee/index.php?id=17968&highlight=pakri 85 Balticconnector Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti. Pöyry

Finland Oy ja Entec Eesti OÜ, 2015; vt:

https://www.envir.ee/sites/default/files/balticconnector_yva_estonia_est_40.pdf

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

107 / 252

Muude PHAJ piirkonnas toimuvate teadaolevate arenduste puhul86 ei avaldu mõjusid Pakri linnu- ja

loodusalale, sest need asuvad maismaal ning väljaspool linnu- ja loodusala ega põhjusta kaugemale

ulatuvaid mõjusid. Seetõttu puuduvad neil ka kumulatiivsed mõjud koos PHAJ arendusega.

5.3. Leevendavate meetmete kavandamine ja nende tõhususe hindamine

Pakri loodusala

Ehitusaegsed meetmed ja nende tõhusus

Kuna olulist negatiivset mõju Pakri loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele merelistele

elupaigatüüpidele ei tuvastatud, siis puudub vajadus otseste leevendavate meetmete

rakendamiseks. Kaudselt aitab säilitada loodusala veekvaliteeti ning veealade head ökoloogilist

seisundit vähese heljumi levikuga ehitustehnoloogia (tehissaare perimeeter rajatakse

karjäärimurrust ja pärast seda täidetakse seest liiva vm sobiva ehitusmaterjaliga) ning võimalusel

ka tuule suuna ja tugevusega arvestamine tööde läbiviimise ajal.

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest maismaa elupaikadest lähim elupaigatüüp merele avatud

pankrannad (1230) asub füüsiliste mõjude ulatusest väljas 315-500 m kaugusel tehissaarest, teised

maismaaelupaigatüübid asuvad mitme kilomeetri kaugusel väljaspool igasuguste võimalike mõjude

tsooni. Seega pole vajalik ega võimalik leevendusmeetmete rakendamine maimaaelupaikade

kaitseks.

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide ja putukaliigi elupaigad paiknevad maismaal

väljaspool kavandatavate tegevuste mõjusfääri ning seetõttu pole leevendusmeetmete rakendamine

nende kaitseks vajalik.

Käitamisaegsed meetmed ja nende tõhusus

Võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks merelistele elupaigatüüpidele:

• on vaja tagada PHAJ maa-alusest mahutist väljapumbatava vee piisav hapnikusisaldus

(>2 ml/l) ja toksiliste ainete puudumine;

• on vajalik hapnikusisalduse pidev monitoorimine maa-aluses mahutis ja vajadusel vee

aereerimine, et tagada hoidlas oleva vee piisav hapnikusisaldus, või vee väljapumpamine

enne selle muutumist anoksiliseks;

• on soovitatav viia veevõtutoru ots võimalikult sügavale.

Mereliste elupaigatüüpide kaitseks kavandatud meetmed on tõhusad ja võimaldavad vältida

negatiivset mõju karide elupaigatüübile (1170).

Pakri linnuala

Ehitusaegsed meetmed ja nende tõhusus

Kuna olulist negatiivset mõju Pakri linnuala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele ei tuvastatud, siis

puudub vajadus otseste leevendavate meetmete rakendamiseks. Kaudselt aitab säilitada linnuala

veekvaliteeti ning selle kaudu kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elutingimusi vähese heljumi

levikuga ehitustehnoloogia (tehissaare perimeeter rajatakse karjäärimurrust ja pärast seda

täidetakse seest liiva vm sobiva ehitusmaterjaliga) ning võimalusel ka tuule suuna ja tugevusega.

Käitamisaegsed meetmed ja nende tõhusus

Linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele mõjude ärahoidmiseks on vajalik säilitada PHAJ

tehissaare piirkonnas ning linnualal merekeskkonna head seisundit, mis tagab veelindude toidubaasi

86 http://www.paldiski.ee/index.php?id=10540 (vt alamlingid: detailplaneeringud, kehtestatud

detailplaneeringud, ehitusprojektide KMH-d)

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

108 / 252

ning elupaikade säilimise. Vältimaks võimalikke negatiivseid mõjusid linnualale ja selle kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele:

• on vaja tagada PHAJ maa-alusest mahutist väljapumbatava vee piisav hapnikusisaldus

(>2 ml/l) ja toksiliste ainete puudumine;

• on vajalik hapnikusisalduse pidev monitoorimine maa-aluses mahutis ja vajadusel vee

aereerimine, et tagada hoidlas oleva vee piisav hapnikusisaldus, või vee väljapumpamine

enne selle muutumist anoksiliseks;

• on soovitatav viia veevõtutoru ots võimalikult sügavale.

5.4. Natura-hindamise tulemused ja järeldus

Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ning asukohast Pakri loodusala ja Pakri linnuala suhtes

(väljaspool Natura-alasid) võib väita, et kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala kadu

ja killustamist ning sellist mõju veevarudele, mis võiks ohtu seada alade kaitse-eesmärgiks olevate

liikide ja elupaikade säilimise ja heaolu.

Pakri loodusala

PHAJ ehitamise ajal ja käitamise ajal puuduvad negatiivsed mõjud Pakri loodusala kaitse-eesmärgiks

olevatele merelistele elupaigatüüpidele veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed

(1130), rannikulõukad (*1150) ja laiad madalad lahed (1160), sest need paiknevad kavandatavast

tehissaarest ja veehaardest enam kui 3 km kaugusel ning ükskõik milline PHAJ ehitamisega või

käitamisega kaasnev mõju suure ruumilise distantsi tõttu sellisele kaugusele ei ulatu.

Kuna kavandatava ehitustehnoloogia kasutamisel on heljumi levik vähene ja kuna tegemist on

hüdrodünaamiliselt aktiivse alaga, siis PHAJ tehissaare ehitustööde käigus karide elupaigatüübi alale

ladestunud peenem sete kantakse sealt sügavamatele akumulatsioonialadele igal aastal esinevate

suuremate tormide käigus ning pöördumatuid või pikaajalisi (üle 2-3 aasta) mõjusid karide

elupaigatüübile seoses heljumi levikuga ei kaasne.

Kuna hüpoksilise olukorra (hapnikusisaldus alla 2 ml/l) tekkimine maa-aluses reservuaaris on PHAJ

käitamise tavapärases režiimis vähetõenäoline ja hüpoksia mõju meres väheneb distantsiga kiiresti,

siis ei ole PHAJ mõju tavapärases režiimis Pakri loodusala karide (1170) elupaigatüüpidele oluline.

Kuna Pakri loodusala piires olev karide elupaigatüüp (1170) jääb kavandatavast tehissaarest

alternatiivi 1 korral ca 400 m ja alternatiivi 2 korral ca 200 m kaugusele, arvatavasti mitte otse

valdava vee liikumise suunale ja tunduvalt madalamasse vette (10–15 m), siis oluliste negatiivsete

mõjude ilmnemine karide elupaigatüübile PHAJ avariiolukorras on vähetõenäoline.

Nii PHAJ ehitamise kui ka käitamise etapis puuduvad negatiivsed mõjud Pakri loodusala kaitse-

eesmärgiks olevatele maismaa elupaigatüüpidele esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*6210), lood

(alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja

jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Mõju puudumise põhjuseks on piisav kaugus ehk

ruumiline eraldatus kavandatava tegevuse aladest ning selliste mõjufaktorite puudumine, mis võiksid

maismaaelupaiku mõjutada. Valdav osa maismaaelupaiku asub kavandatava tegevuse aladest mitme

kilomeetri kaugusel. Ainult elupaik merele avatud pankrannad (1230) asub kavandatavale

tehissaarele lähemal, sõltuvalt alternatiivist vastavalt umbes 500 ja 315 m kaugusel. Kuna

kavandatava tegevusega ei avaldata pankrannikule otseseid ega kaudseid (lainetuse ja setterežiimi

kaudu) mõjusid, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka sellele elupaigale.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

109 / 252

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele taimeliikidele (emaputk, nõmmnelk, soohiilakas, jäik

keerdsammal) ja putukaliigile suur-mosaiikliblikas puuduvad negatiivsed mõjud, sest liigid on seotud

maismaaliste elupaikadega ning asuvad kavandatavast tegevusest piisavas kauguses. Puuduvad

mõjufaktorid, mis maismaaelupaikadega seotud liike mõjutaksid.

Pakri linnuala

Kavandatav tegevus toimub Pakri linnuala naabruses – tehissaar ja veehaare paiknevad alternatiivi

1 korral umbes 400 m ja alternatiivi 2 korral 200 m kauguse linnualast. Kuna linnuala lähemas

piirkonnas asuvad vaid veealad, siis ei ole kavandatava tegevuse vahetus mõjuraadiuses kaitse-

eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsuspaiku. Pakri laht ja selle madalaveelised alad Pakerordi panga

ees on rändeaegseks peatuspaigaks või talvitusalaks mitmetele kaitse eesmärgiks olevatele

linnuliikidele. Kuna kavandatav tegevus ei põhjusta leevendusmeetmete rakendamise korral olulisi

muutusi Pakri lahe veekvaliteedis PHAJ rajamise ega ka kasutuse etapis, siis ei põhjustata muutusi

ka lahe ökoloogilises seisundis ning põhjaelustikus ja kalastikus. Seega ei halvene lindude toidubaas

ning puuduvad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele toiduahela ja toidubaasi kaudu.

Tehissaare ja veehaarde rajamine põhjustab visuaalseid ja mürahäiringuid eelkõige selle

ehitusetapis. Alternatiivi 1 korral jääb arendusala ligi 400 m kaugusele ja häiringud on linnustikule

suhteliselt väheolulised. Alternatiivi 2 puhul jääb arendusala 200 m kaugusele ning häiringud

ulatuvad vähesel määral linnualale. Olulisi negatiivseid mõjusid see ühelegi kaitse-eesmärgiks

olevale linnuliigile siiski ei põhjusta. Jaama kasutuse etapis häiringute mõjud praktiliselt puuduvad.

Kokkuvõttes ei avalda PHAJ rajamine (ehitamine) ja käitamine olulisi negatiivseid mõjusid ühelegi

Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

110 / 252

6. PHAJ ehitamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju

Alljärgnevates peatükkides on keskkonnamõju hindamise käigus kõikide mõjuvaldkondade puhul

analüüsitud võimalikku keskkonnamõju kahe alternatiivi (alternatiiv 1 ja alternatiiv 2) korral.

0-alternatiivi korral – olukorras, kus kavandatavat tegevust ellu ei viida (PHAJ-d ei rajata), kuid

muud arengud piirkonnas jätkuvad – sõltub mõju mõjutatavatele keskkonnaelementidele sellest,

milline objekt (või millised objektid) PHAJ asemel Pallasti piirkond 16 ja 18 kinnistutele rajatakse. Ei

ole tõenäoline, et see maa-ala jääb pikemas perspektiivis kasutuseta, sest vastavalt Paldiski linna

ÜP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale

territooriumile teadaolevalt praegu ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ

asemele tulla, siis eeldatakse antud juhul, et säilib praegune olukord ja 0-alternatiivi korral oluline

negatiivne keskkonnale mõju puudub. 0-alternatiivi korral ei rajata ka tehissaart merre ja sellega

kaasnevat mõju ei avaldu.

0-alternatiivi korral jäävad PHAJ rajamisest tulenevad mõjud – nii negatiivsed kui ka positiivsed –

olemata, mistõttu puudub vajadus seda järeldust igas peatükis eraldi korrata.

0-alternatiiviga on arvestatud kavandatava tegevuse alternatiivide võrdlemisel (vt ptk 9).

6.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Lähim kaitseala on Pakri hoiuala, mille piirid kattuvad piirkonnas merealal Pakri linnu- ja loodusala

piiridega (Natura ala; vt ptk 5). PHAJ objektide asukohavalikul on muude oluliste tegurite hulgas

arvesse võetud kaitstavate loodusobjektide paiknemist ja tingimust, et PHAJ tehnilised elemendid ei

jääks oluliste kaitstavate loodusobjektide alale ning rajatised on kavandatud neist võimalikult

eemale.

2012.a Pallase piirkond 16 ja 18 DP KSH eelhinnangu koostamise käigus teostati PHAJ maapealse

osa planeeringuala taimestiku uuring, mida täiendati 2016.a (vt ptk 4.12). Uuringu tulemustega on

arvestatud keskkonnamõju hindamisel ja leevendavate meetmete väljatöötamisel.

6.1.1. Mõju Pakri hoiualale

Pakri hoiuala paikneb PHAJ tehissaare ja veehaarde alast alternatiivi 1 korral umbes 400 m ja

alternatiivi 2 korral umbes 200 m kaugusel. Arendusala vahtusse lähedusse ei jää Pakri hoiuala

kaitse-eesmärgiks olevaid mere-, ranniku- ja maismaa elupaigatüüpe. Lähimad kaitstavad maismaa

elupaigatüübid paiknevad tehissaare piirkonnast enam kui 2 km kaugusel Väike-Pakri saarel. Kaitse-

eesmärgiks olevad mereelupaigad asuvad enam kui 3 km kaugusel.

Tehissaarele lähim (ca 400 m alternatiivi 1 korral ja ca 200 m alternatiivi 2 korral) on Natura

elupaigatüüp karid (1170; vt ptk 5.1), mida ei ole hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud. Hoiuala

tehissaare lähedusse jääva osa, sh karide piirkonna põhjaelustikku võib mõjutada ehitustöödega

kaasnev heljum. Sadenenud heljumi mõju on aga lühiajaline ning pöörduv (vt ptk 5.2).

Ehitustegevuse mõjud võivad ulatuda kõige kaugemale eeskätt merekeskkonna ja selle veekvaliteedi

kaudu. Heljumipilve liikumise modelleerimine näitab (vt ptk 6.9), et kavandatava tegevuse mõjud

ulatuvad ehitusetapis oluliselt vähem kui ühe kilomeetri kaugusele. Seega võib järeldada, et enam

kui 3 km kaugusel paiknevatele mereelupaikadele puuduvad igasugused mõjud.

PHAJ avariiolukorras, kui pole võimalik vee väljapumpamine maa-alusest hoidlast pikema aja jooksul,

võivad hüpoksilised tingimused tekkida hinnanguliselt vähem kui 5 päeva möödudes ja anoksia 20

päevaga (vt ptk 7.3). Hapnikuvaese vee väljapumpamise mõju võib teoreetiliselt ulatuda Pakri

hoiualale ning mõjutada mõningal määral selle elustikku. Mõjud hoiualale on ebaolulised ning need

ei ulatu kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpideni.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

111 / 252

Hoiuala kaitse-eesmärgiks on rida linnuliike, kellest mitmed võivad kasutada tehissaare piirkonda

jäävaid merealasid toitumisaladena eelkõige rännetel olles või talvitusperioodil. Kuna tehissaare

lähemas ümbruses paiknevad hoiuala koosseisus vaid merealad, siis ei ole kavandatava tegevuse

vahetus mõjuraadiuses kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsuspaiku.

Pakri laht ja selle madalaveelised alad Pakerordi panga ees on rändeaegseks peatuspaigaks või

talvitusalaks mitmetele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Kuna ehitusetapis tehtavad tööd

ei põhjusta olulisi muutusi Pakri lahe veekvaliteedis, siis ei kaasne muutusi ka lahe ökoloogilises

seisundis ning põhjaelustikus ja kalastikus. Seega puuduvad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele toiduahelate ja toidubaasi kaudu. Ebasoodsate tuuleolude korral ei saa välistada

heljumipilve jõudmist hoiualale, kuid tegemist on lühiajalise ja vähemärgatava mõjuga, mis

kaitstavalele linnuliikidele olulisi mõjusid ei avalda.

Visuaalsed häiringud ja müra ei avalda olulisi negatiivseid mõjusid hoiualal peatuvatele kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Alternatiivi 1 korral on vahemaa (ca 400 m) piisav mõjude

välistamiseks. Alternatiivi 2 korral (vahemaa ca 200 m) võivad ajutised ja suhteliselt väheolulised

häiringute mõjud ulatuda üle hoiuala piiri.

Kõik kaitse-eesmärgiks olevad taimeliigid on seotud maismaal paiknevate elupaikadega, mis asuvad

PHAJ ehitiste alast mitme kilomeetri kaugusel. Seega puuduvad kaitse-eesmärgiks olevatele

taimeliikidele igasugused mõjud.

Maismaal paikneval arendusalal (maapealne teeninduskompleks) toimuvad ehitustööd ei avalda

hoiualale mingeid mõjusid piisava ruumilise eraldatuse ja kaugeleulatuvate mõjufaktorite puudumise

tõttu (hoiuala paikneb arendusalast 1,75 km kaugusel).

Teised Pakri hoiualal kavandatavad olulised projektid on Paldiski LNG terminali ehitus ja

BalticConnectori maagaasitorustiku rajamine Eesti ja Soome vahel. Nimetatud projektid on omavahel

seotud. Need tegevused toimuvad PHAJ piirkonnast eemal, Pakri poolsaare teisel küljel, Pakrineeme

piirkonnas, mis asub kavandatavast PHAJ-st linnulennult ca 3 km kaugusel ja meritsi ehk rannajoont

mööda ca 5 km kaugusel. Paldiski LNG terminali kai KMH87 kohaselt ei kaasne selle tegevusega olulisi

negatiivseid mõjusid Pakri hoiualale ja selle kaitse-eesmärkidele. BalticConnectoriga kaasnevad

mõningased suhteliselt lokaalsed mõjud alale88. Mõjude väiksuse ja avaldumispaikade

(mõjupiirkondade) ruumilise eraldatuse tõttu ei toimu mõjude kumuleerumist veekeskkonnale

avalduvate mõjude ega kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja elupaigatüüpidele avalduvate mõjude

osas. Võimalikud mõjud leiavad aset sama hoiuala erinevates osades, mis nende lokaalsuse ja piisava

vahemaa tõttu ei kattu, seega mõjude kumuleerumist ei saa toimuda.

Kumulatiivse mõju esinemisel võivad omada rolli ka Paldiski Põhjasadama ja Paldiski Lõunasadama

arendused (süvendamine ja kaadamine), kuid see sõltub sadamate akvatooriumides tehtavate tööde

mahtudest ja tööde läbiviimise ajast. Kumulatiivne mõju võib teatud juhtudel esineda PHAJ

tehissaare ehitusperioodil erinevate arenduste heljumipilvede liitumise korral merekeskkonnas, kui

ehitustööd peaksid langema samale ajale. Samas on PHAJ tehissaare ehitamisega kaasneva heljumi

levik minimaalne (vt ptk 6.9) ning see ei pruugi mängida rolli sadamate arendamisega kaasnevate

heljumipilvede mõjutamisel. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et Pakri hoiuala mõjutada võivate

heljumipilvede liitumist võib esineda vaid väheste tuulesuundade korral. Seetõttu ei ole tõenäoline,

et PHAJ tehissaare ehitustööde käigus võiks merekeskkonnas toimuda heljumi levikuga kaasnevate

mõjude kumuleerumine sel määral, et see avaldaks mõju Pakri hoiuala soodsale seisundile ning

kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

87 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 1771/12. Tartu 2016; vt

http://paldiski.ee/index.php?id=17968&highlight=pakri 88 Balticconnector Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti. Pöyry

Finland Oy ja Entec Eesti OÜ, 2015; vt:

https://www.envir.ee/sites/default/files/balticconnector_yva_estonia_est_40.pdf

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

112 / 252

Muude PHAJ piirkonnas toimuvate teadaolevate arenduste puhul89 ei avaldu mõjusid Pakri hoiualale,

sest need asuvad maismaal ning väljaspool hoiusala ega põhjusta kaugemale ulatuvaid mõjusid.

Seetõttu puuduvad neil ka kumulatiivsed mõjud koos PHAJ arendusega.

Kokkuvõttes ei avalda kavandatav tegevus Pakri hoiualale ning selle kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele ehitusetapis olulisi negatiivseid mõjusid. Vt ka mõju hinnang Pakri

loodus- ja linnualale ptk 5.2.

6.1.2. Mõju Pakri maastikukaitsealale

Pakri maastikukaitseala jääb rajatavast tehissaarest lähimas punktis alternatiivi 1 korral 500 m

kaugusele ja alternatiivi 2 korral 310 m kaugusel ning paikneb käsitletavas piirkonnas vaid maismaal.

Merre kavandatav tehissaar jääb maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest Pakri saartest 5 km

kaugusele. Pakri maastikukaitseala kavandatav laiendus Pakri poolsaare läänerannikul jääb

tehissaarest alternatiivi 1 korral 345 m kaugusele ja alternatiivi 2 korral 170 m kaugusele. Mõju

hindamisel käsitletakse kaitseala koos selle kavandatava laiendusega.

Ehitusetapis kavandatavad tegevused ei avalda füüsilisi mõjusid kaitsealale. Modelleerimine näitab,

et setete liikumine ja lainetuse režiim ei muutu kaitsealaga piirneval merealal sel määral, et see

muudaks rannaprotsesse, mis võiksid mõjutada pankranniku looduslikku arengut. Mere

murrutustegevuse jaoks kaitseala rannikul on esmatähtsad loodetormid, mille korral puudub

tehissaarel lainetusele igasugune mõju.

Kaitsealal paiknevatele kooslustele, sh looduslikele elupaigatüüpidele, ei avalda PHAJ ehitusega

seotud tööd mingeid mõjusid. Lähimaks teadaolevaks kaitstavaks liigiks on nõmmnelk, mille

elupaigad paiknevad tehissaarest alternatiivide 1 ja 2 korral vastavalt 650 ja 460 m kaugusel. Teised

kaitstavad taimeliigid paiknevad enam kui kilomeetri kaugusel. Loomaliikidest on lähim krüüsel, kelle

elupaigad asuvad tehissaarest 2 km kaugusel väljaspool igasuguste mõjude piirkonda. Seega ei

avalda kavandatavad tegevused ehitusetapis maastikukaitsealal elutsevatele kaitstavatele liikidele

negatiivseid mõjusid.

Maismaal paikneval arendusalal (maapealne teeninduskompleks) toimuvad ehitustööd ei avalda

maastikukaitsealale mingeid mõjusid piisava ruumilise eraldatuse (kaitseala paikneb arendusalast

2,5 km kaugusel) ja kaugeleulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu.

Teised Pakri maastikukaitsealal kavandatavad olulised projektid on Paldiski LNG terminali ehitus ja

BalticConnectori maagaasitorustiku rajamine Eesti ja Soome vahel. Nimetatud projektid on omavahel

seotud. Need tegevused toimuvad PHAJ piirkonnast eemal, Pakri poolsaare teisel küljel, Pakrineeme

piirkonnas, mis asub kavandatavast PHAJ-st linnulennult ca 3 km kaugusel ja meritsi ehk rannajoont

mööda ca 5 km kaugusel. Paldiski LNG terminali kai KMH90 kohaselt ei kaasne selle tegevusega olulisi

negatiivseid mõjusid Pakri maastikukaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele. BalticConnectoriga

kaasnevad mõningased suhteliselt lokaalsed mõjud alale91. Mõjude väiksuse ja avaldumispaikade

(mõjupiirkondade) ruumilise eraldatuse tõttu ei ulatu eelnimetatud projektide mõju PHAJ piirkonnani.

Kuna PHAJ rajamine Pakri maastikukaitsealale mõju ei avalda (vt eespool), siis ei toimu ka

kumuleerumist kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja elupaigatüüpidele avalduvate mõjude osas.

Võimalikud mõjud leiavad aset maastikukaitseala teises piirkonnas, mis nende lokaalsuse ja piisava

vahemaa ei põhjusta võimalike mõjude kumuleerumist.

89 http://www.paldiski.ee/index.php?id=10540 (vt alamlingid: detailplaneeringud, kehtestatud

detailplaneeringud, ehitusprojektide KMH-d) 90 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 1771/12. Tartu 2016; vt

http://paldiski.ee/index.php?id=17968&highlight=pakri 91 Balticconnector Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti. Pöyry

Finland Oy ja Entec Eesti OÜ, 2015; vt:

https://www.envir.ee/sites/default/files/balticconnector_yva_estonia_est_40.pdf

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

113 / 252

Paldiski Põhjasadama ja Paldiski Lõunasadama arendused (süvendamine ja kaadamine) ei oma rolli

kumulatiivse mõju esinemisel Pakri maastikukaitsealale, sest maastikukaitseala paikneb

planeeringuala (tehissaare) piirkonnas vaid maismaal ja jääb piisavale kaugusele (vt kaugused ptk

alguses). Samuti saaks mõjude kumuleerumine toimuda ainult seoses heljumi levikuga

merekeskkonnas, kuid see mõju maismaale ei kandu.

Muude PHAJ piirkonnas toimuvate teadaolevate arenduste puhul92 ei avaldu mõjusid Pakri

maastikukaitsealale, sest need asuvad väljaspool maastikukaitseala ega põhjusta kaugemale

ulatuvaid mõjusid. Seetõttu puuduvad neil ka kumulatiivsed mõjud koos PHAJ arendusega.

Vt ka mõju hinnang Pakri loodusalale ptk 5.2.

6.1.3. Mõju kaitstavatele liikidele

Selles peatükis käsitletakse arendusala piirkonnas leiduvaid kaitstavaid liike, kelle elupaigad ei

paikne kaitstavatel aladel või kes ei ole Pakri hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Kirjuhahk (II kaitsekategooria linnuliik) – elupaik asub alternatiivi 1 korral tehissaarest 640 m

kaugusel loodes ja alternatiivi 2 korral 450 loodes Pakri hoiualal. Kavandatav tegevus võib

põhjustada ajutist heljumi levikut, kuid mitte sel määral, et see oluliselt halvendaks kirjuhaha

talvitumistingimusi piirkonnas. Ehitustegevusega kaasnevad häiringud võivad ulatuda

talvitusaladeni, kuid ei põhjusta sellelt kauguselt olulisi mõjusid. Suhteliselt väheolulisi mõjusid võib

põhjustada võimalik laevaliikluse tihenemine seoses kavandatava tegevusega (alternatiivi 2 korral).

Laevaliikluse tihenemise häiriv mõju võib avalduda ka koos Paldiski sadamate laevaliiklusega, kuid

olulise mõju tekkimiseks peaks Paldiski sadamate laevaliikluse tihedus oluliselt kasvama, mida

praeguste teadmiste põhjal ei saa väita. Liigile on ohuks õlireostus, mistõttu on tarvis minimeerida

õlireostust põhjustavate õnnetuste riske.

Põldtsiitsitaja (II kaitsekategooria linnuliik) – elupaik asub maismaal tehissaare piirkonnast ca 550

m idas. Tehissaare piirkonnas toimuvad tegevused liiki ei mõjuta. Mõningast mõju häiringute näol

võib avaldada ehitustööga seotud transport piirkonnas. Kuna liigi elupaik paikneb linnakeskkonnas

hoonete ja teede vahelisel alal asuval tühermaal, siis on liik häiringutega hästi kohanenud ning

kavandatava tegevusega lisanduvad mõjud on pigem väikesed. Koosmõju teiste teadaolevate

tegevustega ei ole ette näha.

Madal unilook (II kaitsekategooria taimeliik) – elupaik asub Paldiski vanas karjääris ning jääb

tehissaarest alternatiivi 1 korral 265 m ja alternatiivi 2 korral 255 m kaugusele. Tehissaare ja

veehaarde ehitus liigi elupaika otseselt ei mõjuta, kuid juurdepääsutee kavandamisel ning tehnika ja

materjali piirkonda ladustamisel tuleb antud elupaigaga säilitamise vajadusega arvestada. Koosmõju

teiste teadaolevate tegevustega ei ole ette näha.

Nõmmnelk (II kaitsekategooria taimeliik) – elupaik asub tehissaare piirkonnast ca 970 m kaugusel

ida pool. Liigi elupaigale puuduvad piisava vahemaa tõttu igasugused negatiivsed mõjud.

Mereimetajad

Pakri laht, peamiselt Kurkse väin, omab mõningast tähtsust hallhüljeste toitumisalana, kuid

poegimisalasid ja karvavahetuse aegseid lesilaid piirkonnas pole. Hallhüljeste arvukus on

kavandatava tehissaare ja veejuhtme piirkonnas suhteliselt väike. Ehitusperioodil toimuvad tööd

hoiavad hülged piirkonnast mõnevõrra kaugemal. Häiringud tehnika liikumise ja müra näol piirduvad

enamike tegevuste korral mõnesaja meetriga, hõlmates üsna väikese osa Pakri lahest. Kuna

kavandatav tegevus toimub Paldiski Põhjasadama läheduses, siis kattuvad häiringutsoonid osaliselt

omavahel, vähendades nii PHAJ mõjutsooni. Võib eeldada, et loomad on juba harjunud sadama

piirkonnast lähtuva müraga. Samuti kulgeb kavandatava tehissaare ja Pakri saarte vahelt intensiivse

92 http://www.paldiski.ee/index.php?id=10540 (vt alamlingid: detailplaneeringud, kehtestatud

detailplaneeringud, ehitusprojektide KMH-d)

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

114 / 252

liiklusega laevatee (vt ptk 4.17), mistõttu tehissaare rajamine (sõltumata alternatiivist) ning kristalse

aluspõhja kivimi vedu laevadega alternatiivi 2 korral piirkonna häiringute fooni oluliselt ei suurenda.

Viigerhüljeste esinemise tõenäosus on piirkonnas väike. Seega ei mõjuta tegevus olulisi

viigerhüljeste elupaiku ning häiringud võivad mõju avaldada vaid üksikutele piirkonda sattunud

isenditele.

Pringli sattumine piirkonda on niivõrd vähetõenäoline, et mõjud liigile võib praktiliselt välistada.

Kokkuvõttes on mõjud (sh koosmõju Paldiski sadamate tegevuse ja laevaliiklusega) PHAJ rajamise

etapis mereimetajatele suhtelised väikesed, avaldudes mitteolulisel määral vaid hallhülgele.

Mõju kaitstavatele taimeliikidele (käpalistele) PHAJ maapealse kompleksi alal

PHAJ maapealse teeninduskompleksi alal Pallase piirkonna kinnistute taimkatte ülevaate käigus

2012. ja 2016. aastatel leiti PHAJ maapealse kompleksi alalt kokku 6 liiki käpalisi (harilik käoraamat,

balti sõrmkäpp, suur käopõll, laialehine neiuvaip, vööthuul-sõrmkäpp, hall käpp), mis kõik kuuluvad

III kaitsekategooriasse (vt ptk 4.12). Käpaliste elupaigaks on PHAJ maapealse kompleksi ala idaosas

paiknev rohumaa.

Kogu käpaliste levikuala on kavandatud erinevate ehitiste ja rajatiste alla, mille tõttu rohumaa ning

käpaliste kasvukohtade säilitamine pole võimalik. Kasvukohad hävivad ehitustööde käigus. PHAJ

arenduse alternatiivi 1 korral pole kaitsealuste käpaliste kasvukohtade säilitamine arendusalal

võimalik.

Kuna kõigi käpaliseliikide puhul on tegemist III kategooria liikidega, mis on Lääne-Eestis suhteliselt

tavalised, siis ei ole mõjud nende kaitstavate taimeliikide populatsioonidele suuremas plaanis

olulised. Liigikaitselistel kaalutlustel ning negatiivsete mõjude leevendamiseks on vaja istutada

arendusalal kasvavad käpalised ümber samasse piirkonda (Pakri poolsaarele) liikidele sobivatesse

kasvukohtadesse aladele, mille osas on teada, et need ei jää arendustegevuse alla. Taimede

ümberistutustööd tuleb tellida vastava pädevusega tegijalt, ümberistutustööde kava ja tehtud

ümberistutustööd kooskõlastada Keskkonnaametiga.

6.2. Mõju maismaaelustiku bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele,

sh kõrghaljastusele ja metsakooslustele

PHAJ maapealse kompleksi rajamise käigus (alternatiivi 1 korral) hävib või teiseneb oluliselt enamus

ca 12,5 ha suuruse ala taimkattest ja muust elustikust. PHAJ maapealse kompleksi ala põhja- ja

idapiiril on kavas säilitada/rajada 30 m laiused haljasribad. Kuna põhja- ja idapiirile tuleb rajada ka

5 m kõrgune müravall (vt ptk 6.10), mille eeldatav laius jalamil on ca 6–7 m (täpsustatakse

projekteerimise käigus), siis on haljasriba jätmine, eriti praeguse metsaala säilitamise näol

komplitseeritud. Lisaks müravalli alusele alale on tarvis mets langetada ka töötsoonist. Kokkuvõttes

jääks metsariba liiga kitsaks ega talitleks enam metsakooslusena, samuti muutuks kitsas puuderiba

tormiõrnaks.

PHAJ maapealse kompleksi ala idaosas paiknev niiduala, mis on elupaigaks kuuele käpaliseliigile,

hävib valdavas osas ning sellest võib säilida vaid ca 20 m laiune riba selle põhjaservas müravalli

ääres. On ilmne, et veerežiim ja keskkonnatingimused sellel haljasribal ei säili ning kooslused

teisenevad paratamatult. Umbes 6 hektarist metsaaladest raadatakse ligi 5 hektarit. Säilib vähem

kui 1 hektar umbes 20 m laiuse haljasriba alal arendusala põhja- ja idapiiril müravalli kõrval (juhul,

kui kitsa puisturiba jätmine on võimalik ning põhjendatud). Ülejäänud raadatavast metsaalast on

võimalik teatud asukohtades säilitada kõrghaljastusena üksikuid puid ja puudegruppe, kuid

veerežiimi tõenäolise muutumise tõttu kogu maapealse kompleksi alal puude kasvutingimused

muutuvad.

Kokkuvõttes kaotab PHAJ maapealse kompleksi ala valdava osa oma bioloogilisest mitmekesisusest

ning kaob suurem osa puistust ehk praegusest kõrghaljastusest. Eeldatavasti säilib ala lääneosas

oleva ühishaua kaitsevööndis kasvav kõrghaljastus.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

115 / 252

Juhuks, kui seoses müravalli ehitusega ala põhja- ja idapiirile ei õnnestu seal olemasolevat metsariba

säilitada või see hävib kasvutingimuste muutumise tõttu, on soovitav PHAJ kavandamisel ette näha

uue mitmerindelise kõrghaljastuse istutamine müravalli välisküljele ning valli ja tee vahelisele alale

vähemalt 20–30 m laiuse vööndina.

Kavandatava tegevusega kaob 5-6 ha ulatuses metsaalasid, kuid looduslikke metsaelupaiku, vanu

metsi ja vääriselupaiku kavandatava arenduse käigus ei hävi ega mõjutata. Raadatava metsa näol

on tegemist valdavas osas suhteliselt noorte ja pigem madala loodusliku väärtusega

metsakooslustega.

Mõju kooslustele ja taimkattele tervikuna on lokaalsel tasandil oluline, eriti arvestades ala paiknemist

linna servas. Mõnevõrra laiemas skaalas vaadelduna on tegemist suhteliselt väikese arendusalaga,

millega ulatuslikku või väärtusliku loodusmaastiku kadu ei kaasne.

Loomastikule kaasnev mõju on suhteliselt vähene, sest alal ei esine teadaolevalt väärtuslikku

looduslikku loomastikku. PHAJ maapealse kompleksi ala muutub ehituse käigus loomastikule

sobimatuks. Lisaks põhjustavad töödest tingitud häiringud (müra, inimeste ja tehnika liikumisest

tingitud põhjustatud visuaalsed häiringud) ajutisi mõjusid piirnevate alade loomastikule. Kuna

tegevus toimub poollinnalises keskkonnas, siis on piirkonna loomastik häiringutega suhteliselt hästi

kohanenud ning häiringute mõju ulatus piirdub ehitusetapis ca 100-200 m laiusega tsooniga.

Koosmõju maismaaelustikule võib tekkida tulevikus seoses teiste võimalike arendustega PHAJ

maapealse kompleksi ümbruses, sest tegemist on piirkonnaga, kuhu koostatava ÜP järgi

kavandatakse praegu hoonestamata (pool)looduslikele aladele tootmismaid, äri- ja tootmismaa

segahoonestusalasid, elamualasid ja kaitsehaljastuse maad. Käesoleva KSH koostamise ajal pole

täpsemalt teada, mis tüüpi ettevõtteid tulevikus piirkonda kavandatakse ning milliseks kujuneb

haljastuse osakaal kruntidel. Võimalikku koosmõju maismaaelustikule tuleks hinnata koostatava

Paldiski linna üldplaneeringu KSH käigus ning põhjendatud vajadusel ka uute ettevõtete kavandamise

käigus.

Koosmõju rohevõrgustikule võib tekkida tulevikus seoses teiste võimalike arendustega PHAJ

maapealse kompleksi ümbruses, sest tegemist on piirkonnaga, kuhu koostatava ÜP järgi

kavandatakse praegu hoonestamata (pool)looduslikele aladele tootmismaid, äri- ja tootmismaa

segahoonestusalasid, elamualasid ja kaitsehaljastuse maad. Käesoleva KSH koostamise ajal pole

täpsemalt teada, milliseks kujuneb haljastuse osakaal ja struktuur piirkonnas. Maakasutuse muutuse

võimalikku koosmõju rohevõrgustikule tuleks hinnata koostatava Paldiski linna üldplaneeringu KSH

käigus ning põhjendatud vajadusel ka uute ettevõtete kavandamise käigus.

Alternatiivi 2 korral (tehissaar meres) mõju maismaaelustikule puudub.

6.3. Mõju rohevõrgustikule

PHAJ maapealse kompleksi ala ei paikne kehtiva Harju maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringu

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning koostatava Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt rohevõrgustiku alal ega selle vahetus läheduses. Koostatava

Paldiski linna üldplaneeringu rohestruktuuri ja looduskaitse joonise järgi jääb alternatiivi 1 korral

Pallase piirkond 16 kinnistu ida- ja põhjaserv planeeritud kaitsehaljastuse maa-alale.

Üldplaneeringuga kavandatud kaitsehaljastuse maa-ala katab osaliselt PHAJ maapealse kompleksi

serva ette nähtud haljasriba, mis on aga kitsam (30 m) kui üldplaneeringu järgne kaitsehaljastuse

maa vöönd (ca 50 m). Juhuks, kui seoses müravalli rajamisega ei õnnestu metsariba säilitamine

antud alal, tuleb ette näha uue mitmerindelise kõrghaljastuse istutamine müravalli välisküljele ning

valli ja tee vahelisele alale vähemalt 20–30 m laiuse ja piisavalt tiheda ribana. Sel juhul täidaks see

haljasriba vähemalt osaliselt üldplaneeringu kohast kaitsehaljastuse funktsiooni arendusala

naabruses asuvate elamualade jaoks.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

116 / 252

Kaitsehaljastuse eesmärk on leevendada tööstus- ja tootmisüksustest tulenevaid häiringuid

elamupiirkondadele. Samuti on kaitsehaljastusel oluline roll kohaliku siduva rohevõrgustiku

elemendina.

Alternatiivi 2 korral (tehissaar meres) mõju rohevõrgustikule puudub.

6.4. Mõju merepõhjaelustikule

Peatüki koostamise aluseks on TÜ Eesti Mereinstituudi vastav uuring – vt Lisa 5 (uuringu ptk 4.1.1).

PHAJ ehitamise etapi võimalikud mõjud merepõhjaelustikule on seotud:

• merepõhja elustiku ja elupaikade hävimisega rajatise meres paikneva infrastruktuuri all;

• heljumi levikuga.

EBHAB elupaikadest jääb tehissaare alla enim elupaika koodiga 18 „Mõõdukalt avatud pehmed

põhjad kindla liigilise domineerimiseta“, mis moodustas üle 80% mõlema tehissaare alternatiivi

pindalast (vt Tabel 27 ja Joonis 48). Teiste tehissaare alla jäävate elupaikade (koodid 8, 10, 11)

pindalade osakaalud jäid alla 10% ja summaarselt alla 20% (vt Tabel 27).

Kavandatavatel tehissaarte alternatiividel oli osaline kattumine loodusdirektiivi karide elupaigatüübi

(1170) levikuga uuringualal: alternatiivi 1 puhul ligikaudu 13% ja alternatiivi 2 puhul 17% (vt Tabel

27 ja Joonis 48).

Tabel 27. Tehissaare alla jäävate EBHAB ja loodusdirektiivi elupaikade pindalad ja pindala

osakaalud sõltuvalt käsitletavast alternatiivist. Allikas: TÜ EMI uuring (Lisa 5)

Elupaiga

kood Elupaiga nimetus

Veealuse osa

pindala, ha*

Osakaal

pindalast, %

Alt 1 Alt 2 Alt 1 Alt 2

EBHAB

8 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad põisadru

(Fucus spp.) kooslustega 0,19 0,38 2,8 3,1

10 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad karpide

kooslustega 0,46 1,17 6,9 9,5

11 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad kindla liigilise

domineerimiseta footilises tsoonis 0,21 4,6 3,2 0,57

18 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad kindla liigilise domineerimiseta

5,77 10,17 87,1 82,8

Loodusdirektiiv

1170 Karid 0,86 2,12 12,9 17,2

* Tehissaare alternatiivide veealuse osa polügoonid on hinnangulised ning on saadud eskiisprojekti

joonistes toodud maksimaalsete nõlva ulatustega puhvrite (50 m) loomisel tehissaare alternatiivide

veepealse osa polügoonide ümber.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

117 / 252

Joonis 48. Tehissaare alternatiivide 1 ja 2 veealuse osa paiknemine EBHAB elupaikade

(vasakpoolne) ja loodusdirektiivi karide elupaigatüübi (parempoolne) suhtes. Allikas: TÜ

EMI uuring (Lisa 5)

Tehissaare mõlemad alternatiivid jäävad valdavalt pehme põhjasubstraadiga merealale. Ainult saare

idakülje serv jääb kõvade substraaditüüpide domineerimisega alale. Saare idapoolse serva kõva põhi

langeb suures osas kokku ka põhjataimestiku leviku piiriga (vt Joonis 49). Suurem osa tehissaare

alla jäävast põhjast on ilma taimestikuta madala liigirikkusega pehme (liivane) põhi.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

118 / 252

Joonis 49. Tehissaare alternatiivide 1 ja 2 veealuse osa paiknemine taimestiku üldkatvuse

(vasakpoolne) ja põhjaelustiku liigirikkuse (parempoolne) suhtes. Allikas: TÜ EMI uuring

(Lisa 5)

Kuna tehissaar jääb mõlema alternatiivi puhul valdavalt EBHAB elupaiga 18 „Mõõdukalt avatud

pehmed põhjad kindla liigilise domineerimiseta“ levikualale, siis ei saa tehissaare rajamise tõttu

loodusliku merepõhja elupaiga kadumise mõju pidada selliseks, mis ohustaks piirkonna

põhjakoosluste, bioloogilise mitmekesisuse ja merepõhjaga seotud ökoloogiliste protsesside

jätkusuutlikkust. Madala bioloogilise mitmekesisuse ja madala põhjaelustiku biomassi tõttu on

EBHAB elupaiga 18 looduskaitseline väärtus madal.

Looduskaitseliselt kõrgema väärtusega on tehissaare alla jäävad kõva põhjasubstraadiga elupaigad

8, 10 ja 11, eriti 8 „Mõõdukalt avatud kõvad põhjad põisadru (Fucus spp.) kooslustega“ ning nende

kolme EBHAB elupaigaga ruumiliselt kattuv loodusdirektiivi karide elupaigatüüp (1170). Samas on

nende EBHAB elupaikade summaarne osakaal alla 20% ja summaarne pindala väike – alternatiivi 1

puhul alla 1 ha ja alternatiivi 2 puhul ligikaudu 2 ha (vt Tabel 27).

Kui tehissaare veealused nõlvad kaetakse loodusliku kivimaterjaliga või muu looduslähedase kõva

substraadiga, mis võimaldab põisadru, niitjate vetikate, söödava rannakarbi, tavalise tõruvähi jt

EBHAB elupaikade 8 ja 10 ning loodusdirektiivi karide elupaigatüübi (1170) tunnusliikide kasvu, siis

võib pidada PHAJ rajatise mõju EBHAB elupaikade 8, 10 ja 11 ning loodusdirektiivi karide

elupaigatüübi (1170) pindalamuutustele väheoluliseks.

Lisaks elupaikade pindalalistele muutustele tuleb arvestada ka hüdrodünaamilise režiimi võimalike

muutustega pärast tehissaare rajamist. OÜ Corson läbiviidud uuringu „Paldiski pump-

hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja geotehniline

kontroll“ (Lisa 4) hoovuste modelleerimisest nähtub, et pärast saare rajamist jäävad hoovuse

kiirused tunduvalt väiksemaks tehissaare, Paldiski Põhjasadama muuli ja rannajoone vahele jääval

alal (vt ptk 7.11). Kuna ehitamise etapis rajatakse tamm maismaa ja saare vahele, siis see vähendab

veelgi vee liikumist. Vee liikumiskiiruse vähenemine hüdrodünaamiliselt aktiivses piirkonnas

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

119 / 252

tähendab setete kuhjumise suurenemist. Pikemas perspektiivis võib see tähendada kõva

põhjasubstraadiga EBHAB elupaikade 8, 10 ja 11 ning loodusdirektiivi karide elupaigatüübi kadumist

tehissaare, Paldiski Põhjasadama muuli ja rannajoone vahele jääval alal ning selle lähiümbruses kõva

põhjasubstraadi mattumise tõttu liiva ja muda alla.

Kuna tehissaare rajamine toimub viisil, kus esmalt rajatakse piki saare perimeetrit karjäärimurrust

kehand, mille väliskülg kindlustatakse, ning seejärel täidetakse saare sisemine osa peenema

täitematerjaliga (nt liiv), siis ei ole oodata suure hulga heljumi teket ja vee liikumisega heljumi

ulatuslikku laialikandumist (vt ptk 6.9). Vastavalt OÜ Corson uuringu tulemustele võib tehissaare

kehandi ehituse ajal heljumi kontsentratsioon olla kõrge vahetult kehandi läheduses ulatudes üle 0,3

kg/m3 (loodusliku fooni hinnang 0,005 kg/m3). Samas settib heljum kiiresti ja 15 m/s puhuva tuule

korral jääb heljumi levikuala ulatuseks, mis ületab looduslikku fooni, alla 200 m. Vahetult täiteala

alla ja lähedusse jääv põhjaelustik hävib setete alla mattumise tagajärjel. Alla 200 m jääv heljumi

levik, mis nõrgema tuulega jääb veelgi lokaalsemaks, ei kujuta siiski tõsist ohtu piirkonna

põhjaelustikule ja elupaikadele, sest mõjutatava ala pindala on väga väike. Kui tööd toimuvad

lõunakaarte tuulega, siis on oht, et heljumit satub rohkem tundlikumale põhjataimestikuga kaetud

alale. Kuna piirkond on avamerelainetusele suhteliselt avatud ja hüdrodünaamiliselt aktiivne, siis on

alust arvata, et ehitustööde käigus madalale kivisele alale ladestunud peenem sete kantakse sealt

sügavamatele akumulatsioonialadele igal aastal esinevate suuremate tormide käigus ning

pöördumatuid või pikaajalisi (üle kahe aasta) mõjusid põhjaelustikule ja elupaikadele ei kaasne.

Pikema ajalise ulatusega võib settinud heljumi mõju olla aladele, mis jäävad tehissaare, Paldiski

Põhjasadama muuli ja rannajoone vahele, sest see ala saab olema lainetuse eest varjatud ja

hoovuste kiirused vähenevad seal tunduvalt. Sellel alal osutub pikaajaline loodusliku heljumi

settimine märkimisväärselt suuremaks kui ehitusega kaasnev settimine. Heljumi leviku mõju

vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada võimalikult tuulevaikse ilmaga ja eelistatult ajal, mil vee

liikumise suund on põhjast lõunasse, sest siis satub vähem heljumit madala kivise põhjaga

taimestikurikkale alale.

Vesiehituste korral tuleb silmas pidada ka mere põhjast üles suspendeeritava materjaliga, mille

tagajärjel toimub põhjasetetesse ladestunud orgaanilise materjali laialikanne. Kui põhjasetted ei

sisalda toksilisi aineid, siis sellise protsessi tagajärjel on täheldatud filtreerivate ja detrivoorsete

põhjaloomastiku liikide, näiteks balti lamekarbi (Macoma balthica) ja söödava rannakarbi (Mytilus

trossulus), ajutist biomassi kasvu mõjualal, kuid väheneb häiringute suhtes tundlikumate

nektobentiliste93 vähiliste hulk. Varasematest uuringutest (näiteks Muuga sadama ehitustööde

uuringud) on teada, et sellised muutused on täheldatavad veel 2-3 aastat pärast ehitustööde lõppu.

Merepõhjaelustikule võivad teatud juhtudel (heljumipilvede liitumisel ja kui töid viiakse läbi

samaaegselt) kaudselt avaldada koosmõju süvendustööd Paldiski sadamates. Kuna PHAJ tehissaare

rajamisega kaasnev heljumipilv ei ulatu kaugele (vt ptk 6.9), siis on võimaliku koosmõju tõenäosus

väike.

Järeldused

Merepõhja elustiku ja elupaikade hävimisega rajatise meres paikneva infrastruktuuri all

• Kavandatava tehissaare alla jääb suuremas osas (>80% pindalast) EBHAB elupaik 18

„Mõõdukalt avatud pehmed põhjad kindla liigilise domineerimiseta“, mille looduskaitseline

väärtus ei ole kõrge madala bioloogilise mitmekesisuse ja madala põhjaelustiku biomassi

tõttu.

• Loodusdirektiivi karide elupaigatüüpi (1170) katab tehissaar <20% ulatuses.

• Vee liikumiskiiruse vähenemine tehissaare, Paldiski Põhjasadama muuli ja rannajoone vahele

jääval alal võib pikemas perspektiivis põhjustada setete kuhjumist ja karide elupaigatüübi

olulist vähenemist sellel alal.

93 Organismid, mis ujuvad merepõhja lähedal

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

120 / 252

• Kui tehissaare veealused nõlvad kaetakse loodusliku kivimaterjaliga või muu looduslähedase

kõva substraadiga, mis võimaldab põisadru, niitjate vetikate, söödava rannakarbi, tavalise

tõruvähi jt loodusdirektiivi karide elupaigatüübi tunnusliikide kasvu, siis võib pidada PHAJ

rajatise mõju karide elupaigatüübi pindalamuutustele väheoluliseks.

Heljum

Eeldusel, et

• tehissaare rajamine toimub perimeetri kindlustamise ja sisemuse täitmisega,

• ehitamisega kaasnev heljumi teke ja levik on piirides, mis on toodud OÜ Corson

mudelarvutustes (vt Lisa 4)

ja arvestades, et

• piirkond on hüdrodünaamiliselt aktiivne,

siis on alust arvata, et ehitustööde käigus madalale kivisele alale ladestunud peenem sete kantakse

sealt sügavamatele akumulatsioonialadele igal aastal esinevate suuremate tormide käigus ning

pöördumatuid või pikaajalisi (üle 2-3 aasta) mõjusid põhjaelustikule ja elupaikadele ulatuslikel aladel

seoses heljumi levikuga ei kaasne.

6.5. Mõju kalastikule ja kalapüügile

PHAJ tehissaare ja veehaarde piirkond pole ühegi kalaliigi jaos oluline kudemisala, kuid mitmed

kalaliigid kasutavad piirkonda elukeskkonnana. Ehituse etapis mõjutab veekeskkonda tööde käigus

tekkiv heljum, mille levikuulatus on siiski suhteliselt väike (vt ptk 6.9). Kuna arvestatavaid kudealasid

heljumi levikuraadiuses ei ole, siis ei kaasne heljumiga marja mattumise ja hukkumise ohtu.

Settepilve püsimise kestus on lühiajaline ning selle mõjud piirkonna kalastikule on mitteolulised.

Heljumi teket vähendab lahendus, mille korral rajatakse esmalt tehissaart ümbritsev vall ja alles

seejärel täidetakse tehissaare keskosa. Kui tehissaare rajamiseks kasutatakse vähese heljumi

levikuga ehitustehnoloogiat (tehissaare perimeeter rajatakse karjäärimurrust ja pärast seda

täidetakse seest liiva vm sobiva ehitusmaterjaliga), siis ei ole tehissaare rajamise ajaks vaja seada

kalastikust tulenevaid ajalisi piiranguid.

Kalastikku võib mõjutada ehitustööde piirkonnast lähtuv veealune müra. Täitetöödega ning valdava

osaga ehitustöödest ei kaasne sellist müra, mille häiriv ja peletav mõju ulatuks hinnanguliselt üle

paarisaja meetri kaugusele. Tugevam ja kaugele ulatuvam müra võib kaasneda selliste töödega nagu

vaiade rammimine mere põhja (juhul, kui selleks peaks üldse vajadus tekkima).

Kokkuvõttes avalduvad ehitusaegsed häiringud ehk mõjud kalastikule suhteliselt piiratud alal ning

on ajutise ja pöörduva iseloomuga.

Koosmõjus teiste tegevustega võivad kalastikule kaudselt avaldada mõju teatud juhtudel

(heljumipilvede liitumisel ja kui töid viiakse läbi samaaegselt) süvendustööd Paldiski sadamates.

Süvendustöödega kaasnev heljum halvendab kalade toitumistingimusi ning võib kahjustada

kalamarja kudemisaladel. Kuna PHAJ tehissaare rajamisega kaasnev heljumipilv ei ulatu kaugele (vt

ptk 6.9), siis on võimaliku koosmõju tõenäosus väike.

Ehitusaegne mõju kalapüügile seisneb suures osas selles, et antud rannikulõigus kuhu rajatakse

tehissaar kaob tehissaare alal ja lähinaabruses püsivalt rannikupüügi võimalus ja vähemalt ajutiselt

(ehitusetapis) halvenevad püügivõimalused saare ja ranniku vahelisel alal.

Kuna tehissaar paikneb ranniku lähedal madalas meres, siis on mõju traalpüügi võimalustele

ebaoluline.

Kavandatav tegevus ei mõjuta ehitusetapis kalavarude koelmualasid ega produktsiooni ega vähenda

kalavarusid Paldiski lahe piirkonnas. Tehissaare rajamine mõjutab lokaalselt rannapüügi võimalusi,

kuid see mõju on pigem väheoluline.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

121 / 252

Eeltoodud hinnang kehtib nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral. Kuigi alternatiivi 2 korral on

kavandatav tehissaar suurem kui alternatiivi 1 korral, siis mõju osas kalastikule ja kalapüügile olulist

erinevust ei ole.

6.6. Mõju linnustikule

Tehissaare piirkonna tuultele ja lainetusele avatud rannik, mis paikneb Paldiski linna piirkonnas, on

vee- ning rannikulinnustikule pesitsuspaigana suhteliselt vähesobiv. Seega ei kao tehissaare

rajamisega nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral olulisi lindude pesitsusalasid. Piirkond on

oluline eelkõige sügisrändel olevate ja talvituvate veelindude peatuspaigana. Tehissaare alla ja selle

naabrusesse jääv madalam rannikumeri on sobilik peatus- ja talvitumispaigaks, samuti sobivaks

toitumispaigaks mitmetele rändinnuliikidele. Arvestades merepõhja iseloomu, asuvad parimad

toitumisalad siiski tehissaare piirkonnast mõnevõrra põhja pool, kus asub laiem murrutusmadal.

Tehissaare piirkond on tõenäoliselt oluline peatus- ja toitumisala aulide, merivartide, sõtkaste,

kauride ning väike- ja laululuikede jaoks.

Tehissaare rajamisega kaob füüsiliselt osa elupaikadest, kuid tegemist on küllaltki väiksepindalalise

alaga (kuni 6 ha suure tehissaare ehk alternatiivi 2 korral). Ehitustöödega kaasnevad häiringud

inimeste ja tehnika liikumise ning müra näol, mille tõttu hoiavad linnud tööde piirkonnast eemale.

Tolerants häiringutele on liigiti mõnevõrra erinev, kuid Pakri lahe arvukaima liigi auli puhul ei ületa

häirimiskaugus 100 meetrit. Erandiks võivad olla lühiajalised tavapärasest erinevad või tugevamad

helid, mille puhul võivad häiringud ulatuda kaugemale. Häiringute tsoon ehk linnustikule vähesobiv

piirkond hõlmab 200 m mõju korral kokku ligikaudu 30 ha suuruse ala.

Linnustikule võib avaldada vähesel määral häiringuid ka PHAJ-ga seotud ehitusaegne laevaliiklus,

juhul kui kristalse aluspõhja kivimit hakatakse vedama meritsi (st alternatiivi 2 korral). Laevaliiklus

kulgeb piki tavapärast Paldiski sadamatest lähtuvat laevateed ning uut suuremat häiringuvööndit

laevaliiklus ei tekita. Ehitusetapi lõppemise järel häiringutest tingitud ebasobiv tsoon väheneb,

hõlmates vaid tehissaare vahetu naabruse.

Veelindude kaitseks tuleb tehissaare rajamisel minimeerida õlireostust põhjustavate õnnetuste riske.

Kokkuvõttes avalduvad nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral tehissaare ehitusetapis linnustikule

suhteliselt väikesel alal olulised negatiivsed mõjud, mis Pakri lahe piirkonna väärtust rändel olevate

ja talvituvate veelindude jaoks siiski olulisel määral ei halvenda. Mõjud on pöörduvad, pärast

ehitusperioodil lõppu olulised häiringud lakkavad.

Koosmõjus teiste tegevustega võivad veelinnustikule kaudselt avaldada mõju teatud juhtudel

(heljumipilvede liitumisel ja kui töid viiakse läbi samaaegselt) süvendustööd Paldiski sadamates ning

võimalikud samaaegsed erinevate tegevuste häiringud. Süvendustöödega kaasnev heljum halvendab

kaudselt veelindude toitumistingimusi (väheneb vee läbipaistvus, mistõttu nähtavus vees halveneb).

Kuna PHAJ tehissaare rajamisega kaasnev heljumipilv ei ulatu kaugele (vt ptk 6.9), siis on võimaliku

koosmõju tõenäosus väike.

PHAJ maapealsel arendusalal (alternatiiv 1) ei ole teada linnustiku aspektist kõrge väärtusega

elupaiku. Siiski on raadatavad metsa- ja niidualad elupaikadeks kohalikule haudelinnustikule.

Kavandatava tegevusega kaasneb raadamine ja elupaikade kadu ca 10,5 ha suurusel alal. Tööde

etapis kaasnevad häiringud mõjutavad haudelinnustikku ka väljaspool arendusala, kuid vaid selle

vahetus läheduses (umbes 50–100 m raadiuses). Maismaal paikneva arendusala raadamine avaldab

negatiivseid mõjusid lokaalsele haudelinnustikule elupaikade kao näol, kuid eeldatavalt ei ole mõjud

laiema piirkonna linnustikule olulised, sest alal pole teada väärtuslikke elupaiku ega kaitstavate liikide

esinemist. Siiski tuleb vältida raadamistöid lindude pesitsusperioodil ja noorlindude kasvuperioodil

(15. aprillist kuni juuli lõpuni), sest loodusliku linnustiku häirimine pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal on vastavalt looduskaitseseaduse §-le 55 keelatud.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

122 / 252

Koosmõju maismaalinnustikule sõltub tegevustest, mida PHAJ maapealse kompleksi ümbrusesse

tulevikus kavandatakse – vt ka võimalik koosmõju maismaaelustikule (ptk 6.2) ja võimalik koosmõju

rohevõrgustikule (ptk 6.3).

6.7. Mõju pinnasele

Kavandatav tegevus näeb alternatiivi 1 korral ette osaliselt pinnase eemaldamist Pallase piirkond 16

ja 18 kinnistutelt (PHAJ maapealse kompleksi alalt). Hinnang pinnasereostuse esinemise

võimalikkuse osas PHAJ maapealse kompleksi alal on antud ajalooliste kaartide ja ortofotode94

analüüsi ning piirkonna visuaalse vaatluse põhjal.

Ajaloolised kaardid ja ortofotod ei näita, et PHAJ maapealse kompleksi alal oleks varasemalt olnud

mingeid ehitisi või tegevusi, millega seoses võiks kahtlustada pinnasereostuse esinemist käsitletaval

alal. Ajalooliste kaartide järgi on ala olnud kogu aeg looduslik (osaliselt puistu, osaliselt rohumaa,

võimalik, et ka põllumajandusmaa).

PHAJ maapealse kompleksi alal on ka praegu valdavalt tegemist loodusliku hoonestamata alaga,

mida läbivad ebakorrapäraselt erinevas seisundis pinnasteed. Territooriumi visuaalsel vaatlusel

(oktoobris 2017) pinnasereostuse ilminguid antud alal leitud ei tuvastatud.

Seetõttu võib järeldada, et piirväärtuseid95 ületava pinnasereostuse esinemine vaadeldaval alal on

vähetõenäoline ning pinnast võib käidelda sellele vastavalt.

Kasvupinnas (muld) tuleb ladustada eraldi ning kasutada haljastustöödel kas kohapeal või mujal

ümbruskonnas. Ülejäänud eemaldatavat pinnast võib sobivuse korral kasutada kas täiteks või muuks

vajalikuks otstarbeks, sest tegemist on loodusressursiga.

Juhul, kui kaevetööde käigus siiski sattutakse võimalikule seni teadmata reostuskoldele, tuleb teha

vastavad pinnasereostuse analüüsid ning pinnast käidelda edasi vastavalt analüüsi tulemustele, st

kas puhta või reostunud pinnasena. Ülemääraselt reostunud pinnas tuleb käitlemiseks anda vastavat

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu sellele, et juhul, kui puudub kaevise võõrandamise luba ja pinnas

viiakse kinnistult välja, tuleb vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punktile 2 käsitleda ka saastumata

pinnast jäätmetena.

6.8. Mõju põhjaveele

PHAJ maa-aluste šahtide rajamisel läbindatakse kõik pealiskorra kivimi- ja põhjaveekihid. Suurim

eeldatav mõju põhjaveele võib tekkida pealiskorra kihtide läbindamisel. Kristalses aluskorras

toimuvate tööde käigus on oht väiksem, sest kasutatav põhjavesi asub pealiskorra kihtides. Aluskorra

ja pealiskorra vahel on veepide ning kristalse aluskorra kivimid on teadaolevalt veevabad.

Alljärgnevalt on KMH käigus hinnatud kavandatava tegevuse mõju piirkonna põhjavee kvaliteedile ja

põhjavee tasemele, sh põhjavee kättesaadavusele joogiveehaarde kaevudest.

Šahtide rajamise võimalikke tehnoloogiaid on kirjeldatud KMH aruande peatükis 3.2.4. Siiski saab

maa-aluste rajatiste ehitustehnoloogia valiku teha alles PHAJ kavandamise järgmise etapi lõppedes,

kui on tehtud vastavad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud ja teostatud projekteerimistööd.

PHAJ rajamise üks olulisemaid tingimusi on, et see ei tohi kahjustada piirkonna põhjavee seisundit

ja kvaliteeti ning vastavalt sellele tuleb leida ka ehituslikud lahendused. Alljärgnevalt tuuakse välja

asjaolud ja põhjendused, millega tuleb arvestada, et oleks võimalik tagada põhjavee hea seisund.

94 Allikas: Maa-ameti X-GIS ajalooliste kaartide rakendus; vaadatud 06.10.2017 95 Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13348997

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

123 / 252

Muuhulgas antakse hinnang sellele, kas ja kuidas on projekti realiseerumisel tagatud elanikkonna ja

ettevõtete varustamine kvaliteetse joogiveega. Sealjuures hinnatakse võimalikku põhjaveetaseme

ja põhjavee kvaliteedi muutumist (k.a segunemise võimalikkus mereveega).

Järgnev mõju hinnang lähtub põhimõttelisest ehituskontseptsioonist, sest käesoleva KMH

koostamise ajal ei olnud olemas Paldiski PHAJ maa-aluse osa tehnoloogilist või

eelprojekti, mis annaks täpsemad andmed mõjude/riski hindamiseks ja konkreetsete

leevendusmeetmete väljatoomiseks. Mõjude/riski hindamisel on seega arvestatud pigem

negatiivset stsenaariumi ning leevendusmeetmed on antud kohati suunistena, mis vajavad

projekteerimise etapis täpsustamist. Alltoodud käsitlus põhjavee osas kehtib nii alternatiivi 1

kui ka alternatiivi 2 korral, kui erisusi ei ole eraldi välja toodud.

Võimalikku koosmõju põhjaveele seoses teiste tegevustega eeldatavas mõjualas tuleb hinnata PHAJ

maa-aluse osa KMH käigus.

Põhjaveega seotud PHAJ ehitus- ja ekspluatatsiooniaegseid riske ning meetmeid avariide

ennetamiseks ja tegevusi võimalike kahjude kõrvaldamiseks on kirjeldatud KMH aruande ptk-s 8.

6.8.1. Mõju põhjavee tasemele

Paldiski PHAJ ehitusaegne mõju põhjaveele on sarnane Maardu II graniidikaevanduse KMH käigus

läbi viidud uuringus selgunud võimalikule mõjule96 ja Muuga PAHJ DP KSH aruandes toodud mõju

hinnangule. Paldiski PHAJ šahtide rajamisel tuleb täiendavalt arvestada asjaoluga, et käsitletavas

asukohas asuvad nii diktüoneemakilt kui ka oobolusliivakivi (fosforiidi sisaldusega kiht), mistõttu

tuleb järgida nende kihtide kaevamise ja käitlemise nõudeid (isesüttimise oht).

Oht põhjavee taseme muutusele on olemas põhiliselt ehituse käigus – juhul kui tekib vajadus vett

šahtidest välja pumbata seoses põhjavee sissevooluga. Põhimõtteliselt võib toimuda ka mingi

avariiolukord PHAJ töö käigus, kus põhjavesi tungib maa-alustesse käikudesse. Veetase peaks

stabiliseeruma peale ehitustööde lõpetamist.

Lähtuma peaks põhimõttest, et kui põhjavee sissevool vastab astmele „lekkiv“ või on projekteeritust

suurem, peab šahtide seinu ka pärast kaevetöid kindlustama (näiteks tsementeerima). Šahtide

seinte kindlustamise maht sõltub läbindatud kivimi omadustest ja sellest, kui palju põhjavett võib

voolata tunnelisse. Vee sissetungi täielikult välistada ei ole võimalik. Soome eksperdi, geoloog Mikael

Takala kogemuse kohaselt97 loetakse tavapäraselt tunneli kuivuse astmeid järgmiselt:

• väga kuiv, kui vee sissetung on <5 l/min/100 m (<7,2 m3/ööp/100 m);

• niiske, kui vee sissetung on 5-15 l/min/100m (7,2-21,6 m3/ööp/100 m);

• mõõduka sissevooluga 15-30 l/min/100m (21,6-43,2 m3/ööp/100 m);

• lekkiv ≥30 l/min/100 m (43,2 m3/ööp/100 m).

Tõenäoliselt on teatud määral vältimatuks keskkonnamõjuks Kambriumi-Vendi põhjavee ehitusaegne

sissetung veekihi läbindamise ajal. Survelise põhjaveekihi läbimine on tehniliselt keerukas ja

põhjavee lekkimise täielik vältimine võib osutuda ülemäära kulukaks. Põhjavee juurdevool

läbindustesse tuleb hoida kontrolli all. Põhjavee sissevoolu maht šahti või tunneli läbindamisel ei tohi

kokku ületada 500 m3/ööpäevas, mida peetakse Eestis juba oluliseks põhjaveevaru mõjutavaks

veevõtuhulgaks. Samas tuleb silmas pidada ka eelnevalt antud tunneli kuivuse astme määrasid ja

mitte planeerida ehitust lekkiva vee sissevooluga. Arendaja kinnitusel on praeguste tehnoloogiatega

võimalik kogu ehituse ajal ka kõige vettandvamate kivimikihtide juures jälgida 43,2 m3/ööp/100 m

nõuet. Väljapumbatav vesi tuleb suunata settetiikidesse, mille kaudu vesi voolab kraavi ja sealt edasi

merre.

96 Maardu II graniidikaevanduse keskkonnamõju hinnangu aruanne. AS Maves, Tallinn 2009 97 Vt Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. Ramboll Eesti AS/Skepast&Puhkim AS, töö nr 2011-0041. Märts 2016

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

124 / 252

Oluline negatiivne keskkonnamõju võib tekkida šahtide läbindamisel tekkiva avarii tagajärjel. Kuigi

selline avarii on hoolika töö korral vähetõenäoline, peab selle likvideerimiseks valmis olema. Vastav

tööde kava tuleb koostada ehitusprojekti koostamise käigus ja see peab olema rakendatav nii

ehitusperioodil kui ka PHAJ käitamise ajal. Avariide likvideerimise tehnilised lahendused Maardu II

graniidikaevanduse tarbeks on välja töötatud OÜ Inseneribüroo Steiger poolt98. Nimetatud tööd saab

ka käesoleva objekti juures aluseks võtta, kuid see tuleb kohandada vastavaks PHAJ tehnoloogilisele

ja ehitusprojektile ning ehituse ajakavale. Võimalike põhjaveega seotud ehitusaegsete

keskkonnariskide kohta vt ptk 8.2.1.

Mõju hindamiseks põhjaveele (sh avariiolukorras – vt ptk 8.2) tuleb arvestada PHAJ mõjupiirkonnas

asuvate puurkaevudega. PHAJ mõjupiirkonnas asuvad registreeritud puurkaevud seisuga oktoober

2017 on näidatud alloleval joonisel (Joonis 50). Paldiski poolsaarel on puurkaevud kontsentreeritud

Paldiski linna ja selle lähiümbrusesse (vt alloleval joonisel väike skeem ülal paremas nurgas),

mistõttu mõlemad alternatiivid võivad mõjutada sama piirkonna puurkaeve. Mõju ulatus sõltub

pigem aluspõhja kivimite lõhedest, mida käesolevas etapis ei ole võimalik täpselt hinnata.

Projekteerimise käigus tuleb üle kontrollida kõik PHAJ maa-alustest rajatistest 2 kilomeetri raadiuses

asuvad puurkaevud (sh ka ühisveevarustuse süsteemi mittekuuluvad) ja täpsustada nende

seisukord.

Joonis 50. PHAJ mõjupiirkonnas asuvad registreeritud puurkaevud seisuga oktoober 2017.

Rohelisega on märgitud PHAJ rajatiste orienteeruvad asukohad maal ja meres (alternatiiv

1). Allikas: Eesti Geoloogiakeskus, kaart http://kaart.egk.ee/geol_kaart/

98 Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I kd, peatükk 9. OÜ Inseneribüroo Steiger,

2008

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

125 / 252

Paldiski linna ühisveevarustuse veehaarde puurkaevude konstruktiivsed andmed vt Tabel 28. Kaevu

asukoht vt katastri numbri järgi ülalolevalt jooniselt (Joonis 50).

Tabel 28. Paldiski veehaarde puurkaevude konstruktiivsed andmed. Allikas: Paldiski linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026. OÜ Entec Eesti, 2015

Katastri

number

Puurkaevu

number

Rajamise

aasta

Sügavus,

m

Maapind,

m

Passiga

lubatud veevõtt,

m3/h

Staatiline veepind,

m

Dünaa-

miline veepind,

m

539 50 1963 200 24,63 45-72 31 38

534 51 1963 202 21 55-65 28 38

540 52 1963 203 20 60-70 28 32

538 54 1963 210 17,5 40 25 31

544 55 1963 203 20,5 40 24 29

1639 58 1978 186

1603 59 1978 191

Selleks, et olla vajadusel valmis veekasutajatele PHAJ maa-aluse kompleksi ehitustöödest tulenevat

puurkaevude veetaseme alanemist kompenseerima, peab välja selgitama olemasoleva veevõtu ja

veetaseme kõikides 2 km raadiusesse jäävates puurkaevudes. Selleks on vaja aasta enne

ehitustööde alustamist läbi viia veetaseme mõõtmised 12 kuu jooksul sagedusega vähemalt kord

kuus. Samaaegselt tuleb kindlaks teha puurkaevude veevõtt sellel perioodil.

Erilist tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata sellele, et kolm PHAJ maapealsele kompleksile lähimat

puurkaevu katastri numbritega 538, 540 ja 544 (vt Joonis 50) kuuluvad samuti linna ühisveevärgi

süsteemi. Nende mõjutamine võib suurema tõenäosusega kaasa tuua häiringuid linna veevarustuses,

sest need puurkaevud asuvad kõige lähemal PHAJ maa-aluse kompleksi rajamisega kaasneva

põhjavee alanduslehtri (mille ulatus sõltub muuhulgas ka valitavast ehitustehnoloogiast)

keskpunktile. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb ehitusaegse perioodi ja avariiolukordade jaoks

eelnevalt analüüsida kogu Paldiski linna ühisveevärgi puurkaevude ja veevarustussüsteemi toimimist

ning välja töötada PHAJ võimalikest mõjudest lähtuv veevarustuse lahendus, et tagada linna

varustamine nõuetekohase joogiveega.

Vastavalt eeltoodud põhjendusele tuleb lähtuda põhimõttest, et põhjavett puudutavad avariid võivad,

sõltuvalt selle ulatusest, kaasa tuua olulise negatiivse keskkonnamõju ning seda teemat tuleb

täpsemalt käsitleda PHAJ maa-aluse osa projekteerimise etapis läbiviidava KMH käigus. Vajalik on

välja töötada tegevuskava avariiolukorras tegutsemiseks. Ühe meetmena tuleb maa-alune kompleks

projekteerida ja ehitada nii, et erinevaid maa-aluseid osasid saaks teistest veekindlalt eraldada. See

tähendab, et veehoidlat, tunneleid ja tähtsamaid tehnilisi ruume peab saama veekindlalt eraldada

kompleksi ülejäänud maa-alustest osadest. Avarii korral peab olema võimalik kahjustatud

tunnelit/ruumi veekindlalt sulgeda ning sellega vältida ka põhjavee liigset sissevoolu. Erinevate

osade eraldamise võimalus tagab kompleksile ka paremad hooldustingimused.

Ehituse ajal põhjavee ja külgkivimite sissevoolu korral šahti tuleb valada betooni šahti põhja

veesegusele pinnale. Selle tulemusel tekib kahjustatud šahti osale veekindel tõke ja lisavett ei imbu

juba tekitatud tühimikku. Seejärel tuleb pumbata betoneeritud šahti põhjas asuv vesi settetiikki.

Edasi peab tegelema veepideme taastamisega, mille järel võib ehitustöid jätkata.

Kristalsetes kivimites asuvate kambrite kompleksi sissevarisemine peaks olema välistatud, kui

järgitakse kõiki projekteerimise nõudeid ja töid tehakse tehnoloogiliselt korrektselt. Vee sissevool on

võimalik šahtide seintesse tekkivate pragude ja lõhede kaudu, kui šahti seinte tihendamine (näiteks

tsementeerimine) on olnud ebapiisav. Juhul kui suur vee sissevool siiski toimub, tuleb kasutada

järgnevaid meetmeid:

• sissevoolava vee väljapumpamine;

• maa-aluste osade sulgemine ajutiste veekindlate tõketega (nt rauduksed);

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

126 / 252

• maa-aluste osade sulgemine statsionaarsete veekindlate tõketega (nt rauduksed).

Veetõkete lahendused ja ehitamise järjekord tuleb lahendada ehitusprojektis selliselt, et tõkkeid

saaks kasutada nii ehituse ajal kui ka käitamise perioodil.

Alternatiivide 1 ja 2 võrdlust on käesolevas etapis keeruline välja tuua, sest see sõltub maa-aluste

rajatiste rajamiseks valitava(te) ehitustehnoloogia(te) ohutust ja professionaalsest kasutamisest.

Ehitusaegse veetaseme teatav ajutine langus mingitel šahtiehituse etappidel võib olla vältimatu, aga

see peaks olema väga piiratud alal ning taastuma peale ehitustegevuse lõppu. Otseselt ohustatud

puurkaevud on maa alla rajavatest šahtidest 1–2 km raadiuses ja PHAJ mõju nendele tuleb

täpsustada PHAJ maa-aluse osa projekteerimise etapis.

Alternatiivide võrdluse seisukohast on loogiline, et 0-alternatiiv ilma kavandatava PHAJ-ta on

põhjavee seisukohast kahtlemata turvalisem valik. Samas ei ole välistatud PHAJ rajamine, kui

põhjaveega ja veevarustusega seotud mõjud saavad maksimaalselt leevendatud ja riskid

maandatud.

6.8.2. Mõju põhjavee kvaliteedile

Põhjavee kvaliteet ei ole ehitustööde käigus oluliselt ohustatud, kui ei juhtu avariid, mille tagajärjel

sattub ehitusmasinatest vette naftaprodukte või muid kemikaale. Samas tuleb vältida ka erinevate

põhjaveekihtide segunemist, sest põhjaveekihtide segunemine ei ole loodustingimuste seisukohast

aktsepteeritav. Selleks, et takistada põhjaveekihtide segunemist, tuleb šahtide seinad kindlustada

põhjaveekihi läbindamise käigus.

Teatav oht põhjavee kvaliteedile on merevee sissevoolul, kui maa-alused šahtid mereveega kokku

puutuvad ja kui šahtid ei ole piisavalt veekindlad. Sellist olukorda tuleb juba projekteerimise etapis

ja ehitustööde kavandamisel igati vältida. Käesoleva KMH etapis on käsitlevate alternatiivide

erinevust põhjavee seisukohast raske hinnata. Olulisel määral sõltub võimalik mõju pigem

ehitustehnoloogia valikust ja selle professionaalsest teostamisest.

Arvestama peab ka tormide võimaliku mõjuga (purustav mõju ja kõrgemad lained) tehissaare ehituse

etapis. Seetõttu tuleb juba projekteerimise etapis ette näha ning rakendada vastavad

ettevaatusabinõud, et vältida merevee sattumist šahtidesse.

Tehissaare alternatiivide (väike või suur tehissaar) eeldatava mõju erinevus põhjavee kvaliteedi

seisukohast omab tähtsust peamiselt ehituse ajal. Riskid merevee sissetungiks on alternatiivi 2

(suure tehissaare) korral mõnevõrra suuremad, sest tehissaare alla rajatakse kõik vajalikud šahtid,

mis on üksteisele suhteliselt lähedal. Alternatiivi 1 (väikese tehissaare) korral rajatakse tehissaare

alla ainult vee turbiinidele juhtimise šaht. Kompaktsema ja šahtide suhteliselt väiksema ehitusala

korral on ka väiksem ehitusaegse vea lubatavus, mis võib mõjutada lähemal olevaid šahte. Need

riskid tuleb järgnevates etappides (projekteerimine, ehitustehnoloogia valik, ehitamine, aga ka

käitamisaegne hooldus) maksimaalselt maandada ning merevee sissetungi põhjavette peab vältima

sõltumata alternatiivist.

Kõikide ehitustegevuste korral on vee kvaliteeti negatiivselt mõjutada ehitus- ja kasutusaegsete

seadmete vale käsitlemisega või nendega toimuvate õnnetustega. Sellisel juhul võib näiteks õlisid jt

naftasaadusi või muid vedelikke sattuda pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette.

Seadmete käsitlemisest tingitud põhjavee reostuse oht on seotud seadmete nõuetekohase

hooldamise, korrektsete töövõtete ja ohutusnõuete jälgimisega. Kui kõiki neid nõudeid järgitakse,

on põhjavee reostusoht minimaalne.

Põhjaveekihtide segunemise välistamiseks ja reostusohu vähendamiseks tuleb veekihid/veepidemed

üksteisest nõuetekohaselt isoleerida. Veekihtide isoleerimise korral on suurima ehitusaegse

reostusohuga seotud kristalse aluskorra kivimi peal lasuvate pinnaste väljakaevamise periood. Sel

ajal tuleb olla eriti hoolikas võimalike reostusohtlike seadmete kasutamisel kaevetööde piirkonnas.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

127 / 252

Põhjavees sisalduva radooni esinemise teemat ja võimalikku mõju on käsitletud peatükis 8.3. PHAJ

rajamise ajal ei ole põhjavees sisalduva radooni mõju oluline.

6.8.3. Väljapumbatava vee ja sademevee ärajuhtimine

Ehituse ajal on vaja paratamatult teatud osa põhjavett šahtidest välja pumbata. Tegemist on

suhteliselt puhta põhjaveega, mis ei mõjuta negatiivselt pinnast. Küll aga on vaja planeerida vee

ärajuhtimine kas kraavide või torustiku abil merre. Samas, kui sellele väljapumbatavale veele

leitakse mingi muu kasutusotstarbe, oleks see vee säästva kasutuse seisukohast parem lahendus.

Šahtide läbindamisel on vaja vaatamata tehnilistest ettevaatusabinõudest kinnipidamisele välja

pumbata siiski mingi hulk vett. Šahtidest väljapumbatava vee heljumisisaldus sõltub nii läbindatava

kihi omadustest kui ka valitavast ehitustehnoloogiast, mistõttu käesolevas töös ei saa anda üheseid

vastuseid väljapumbatava vee ja sademevee käitlemiseks. Kui väljapumbatav vesi sisaldab

ülemäärases koguses heljumit, siis ei tohi seda otse, ilma puhastamata, looduslikku pinnaveekogusse

(suublasse) juhtida. Seetõttu on PHAJ maapealse kompleksi territooriumile (alternatiiv 1) ette nähtud

koht settebasseinide jaoks. Settebasseine peab olema kaks või enam, et võimaldada mõne

settebasseini sulgemist ja puhastamist teise töötamise ajal. Settebasseinid vajavad regulaarset

hooldust (puhastamist setetest). Settebasseinidest eemaldatava sette ladestamiseks tuleb ette näha

koht.

Esimeses etapis, šahtide läbindamisel, tuleb väljapumbatavast veest eraldada maksimaalselt heljum

ja muud keskkonnale ohtlikud ained (nende tekkevõimalus on vaja välja selgitada vähemalt

põhiprojekti koostamise etapis). Teises etapis, kristalsest aluskorrast killustiku ja/või plokikivi

tootmisel, kasutatavast veest tuleb eraldada tootmisprotsessi jäägid ja jämedamad tolmuosakesed.

Seda kõike peab olema võimalik teha PHAJ maapealse kompleksi alale ehitatavates settetiikides,

mistõttu need settetiigid tuleb välja ehitada enne šahtide rajamisega alustamist.

Šahtidest väljapumbatav üleliigne vesi tuleb PHAJ maapealse kompleksi alalt ära juhtida.

Põhimõtteliselt võib kaaluda šahtidest väljapumbatava vee ärajuhtimise ühitamist sademevee

ärajuhtimisega. Lahtiste kraavide süsteemiga vee ärajuhtimine on võrreldes torustikega kindlasti

eelistatum, sest see on paindlikum ja võimaldab vajadusel suurema veehulga äravoolu ilma

ummistuse või üleujutuse ohuta. Kraavi korral on ka kergem jälgida vee kvaliteeti. Kraavis ei teki

(erinevalt torustikest) turbulentset voolu, mistõttu saab heljum mingil määral settida ka kraavis.

Väljapumbatava vee ja sademevee ärajuhtimise lahenduse väljatöötamisel on oluline, et järgitakse

järgmisi nõudeid:

- on vaja hinnata vooluhulgad, et sademeveesüsteemi kraavide/torustiku dimensioneerimisel

oleks arvestatud nii ümbritsevatelt aladelt kogutava sademe- ja liigvee kui ka PHAJ

sademevee ja tehnoloogilise vee ärajuhtimisega;

- kavandatava kraavi parameetrid ja/või torustiku läbimõõt peavad olema piisavad selleks, et

need võtaksid vastu ka PHAJ avariilise olukorra veekogused. Sellele veekogusele

lisanduvad sademevesi ja teised samasse süsteemi juhitavad veed;

- kraavi/torustikku juhitav PHAJ ehitusaegne vesi peab olema settetiikides heljumist

puhastatud (settinud) nõuetekohasele tasemele;

- settetiikidest väljavoolul enne kraavi/torustikku peab olema veeproovide võtmise koht.

Alternatiivi 2 korral (suur tehissaar) on keeruline leida asukohta ehitusaegsetele settetiikidele, sest

tehissaare pindala seda tõenäoliselt ei võimalda. Seetõttu võib kujuneda problemaatiliseks šahtidest

väljapumbatava vee nõuetekohane puhastamine heljumist.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

128 / 252

6.9. Heljumi levik meres99

Heljum leviku arvutamisel on võetud arvesse kavandatud ehitustehnikat. Tehissaare ehitamine nii

alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral toimub kahes etapis. Esmalt rajatakse piki tehissaare

perimeetrit karjäärimurrust kehand, mille väliskülg kindlustatakse. Teises etapis täidetakse

tehissaare sisemine osa peenema täitematerjaliga (näiteks liivaga).

Vastavalt kavandatavale rajatakse tehissaare kehand sorteerimata karjäärimurrust, milles on kuni

500 mm suuruseid kive. Peene fraktsiooni hulk merre uputatavas materjalis on alla 15%.

Heljumi leviku seisukohalt ei oma teise etapi täitmistööd olulist rolli, sest esimeses etapis rajatud

kehand ümber perimeetri piirab setteaine levikut. Seetõttu tehti modelleerimine ainult tehissaare

kehandi rajamisel tekkiva heljumi leviku määramiseks.

6.9.1. Heljumi levik loodetuulega

Alloleval joonisel (Joonis 51) on toodud heljumi pilv juhul, kui tehissaare ehitamise käigus puistatakse

merre täitepinnast. Arvutus on tehtud merel kiirusega 15 m/s puhuva loodetuule puhul.

Jooniselt on näha, et vahetult tehissaare alal on täitepinnase uputamise ajal heljumi kontsentratsioon

väga kõrge ja võib ulatuda kuni 0,3 kg/m3 ehk 300 mg/l. Samas settib enamus pinnases olevat

heljumit mere põhja kohe tehissaare alal. Tänu Paldiski Põhjasadama muuli poolt tekitatud

takistusele on enamus heljumist muuli otsa juures välja settinud.

Võttes aluseks heljumi loodusliku taseme Pakri lahes (vt ptk 4.6.5) saab väita, et 15 m/s puhuva

tuule korral on Pakri lahe loodusliku heljumi tase umbes 5 mg/l ehk 0,005 kg/m3. See tähendab, et

piirkond, kus täitetöödel tekkiva heljumi kontsentratsioon on kõrgem kui looduslik tase, jääb

kavandatava tehissaare ja Paldiski Põhjasadama muuli vahelisele alale. Väiksema tuulekiiruse juures

on heljumi levik väiksem.

99 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017; vt Lisa 4

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

129 / 252

Joonis 51. Heljumi levik 15 m/s loodetuulega. Kõrvaloleval skaalal on näidatud vastav

heljumi kontsentratsioon (kg/m3)

6.9.2. Heljumi levik edelatuulega

Alltoodud joonisel (Joonis 52) on toodud heljumi pilv juhul, kui täitepinnast puistatakse merre 15 m/s

puhuva edelatuulega.

Tekkiva heljumipilve mõõt enne, kui selle kontsentratsioon langeb allapoole loodusliku taset, on

100 x 50 meetrit.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

130 / 252

Joonis 52. Heljumi levik 15 m/s edelatuulega. Kõrvaloleval skaalal on näidatud vastav

heljumi kontsentratsioon (kg/m3)

6.10. Müra mõju

Peatüki koostamise aluseks oli Akukon Oy Eesti filiaali poolt koostatud müratasemete hindamise

aruanne (töö nr 171120-1-D; vt Lisa 6).

Õiguslik alus ja metoodika

Atmosfääriõhu kaitse seaduse100 (AÕKS) § 55 lg 2 tähenduses on välisõhus leviv müra inimtegevusest

põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad

allikad (müraallikad).

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:

I kategooria virgestusrajatise maa-alad; II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu

maa-alad, rohealad; III kategooria keskuse maa-alad; IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad;

V kategooria tootmise maa-alad;

VI kategooria liikluse maa-alad.

100 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122017026?leiaKehtiv

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

131 / 252

AÕKS § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et kavandatava tegevuse elluviimisel

ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.

Rajatava Paldiski PHAJ näol on tegemist suuremõõtmelise tööstusettevõttega, millega on seotud

maantee- ja raudteetransport maismaal ning meretransport.

Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mõrataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“. Määruse lisas 1 toodud nõuded päevasele ja öisele

ajavahemikule. Müra mõju hindamisel kasutati PHAJ tööstusmüra allikate poolt tekitatavate

müratasemete võrdlemisel müra sihtväärtust II kategooria aladel (haridusasutuse, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad): päevasel ajal 50 dB ja öösel 40 dB ning

ehitustööde perioodil ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21–07 tööstusmüra normtaset

(piirväärtus päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB) – vt Tabel 29.

Tabel 29. II kategooria aladel kehtivad liiklusmüra ja tööstusmüra normtasemed –

ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB)

Kategooria Ajavahemik Normatasemed

piirväärtus sihtväärtus

Liiklusmüra

II päev 60 651 55

öö 55 601 50

Tööstusmüra

II päev 60 50

öö 45 40 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel

Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 võrreldakse müra normtaset müra

hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus. Määratud ajavahemikud on: päev – kl 07-23;

öö – kl 23-07. Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku kl 19-23, millele on rakendatud

müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell

21-7 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Müra hinnatud tase ei tohi ületada

normtaset.

Müratasemete hindamise käigu kohta vt täpsemalt müratasemete hindamise aruandest (Lisa 6).

Ehitusaegsed müraallikad

PHAJ ehitusaegsed müraallikad võib jaotada liiklusmüraks ja tööstusmüraks. PHAJ ehitusaegset müra

on käsitletud tööstusmürana, sest tegemist on väga pika ehitusperioodiga (esialgsetel andmetel 9

aastat) ja praktiliselt kogu ööpäeva kestva tegevusega, mida ei saa käsitleda ajutise mürana.

Autoliikluse marsruut tehissaare rajamiseks vajaliku materjali vedamiseks kulgeb ringiga ümber

Paldiski linna, mööda Leetse, Kadaka ja Majaka teed. Raudteeveod toimuvad alternatiivi 1

teostumisel. Raudteeliiklusena on käsitletud rongide liikumist alates Alexela raudteepargist. Muul

juhul on raudteevedusid käsitletud tööstusmürana. Rongidele laaditud materjal veetakse ära öisel

ajavahemikul kl 23-07. Arvutustes on arvestatud, et öisel ajal sõidab kaks rongi kogupikkusega

714 m.

Tööstusmüra näol on tegemist komplekssete müraallikate kombinatsioonidega, üksikud müraallikad

on tavaliselt unikaalsed. Tööstusmüraallikaid on käsitletud punkt-, joon- või pindmüraallikatena.

Laevade müra (alternatiivi 2 korral) on peamiselt põhjustatud nende abimootorite või tehnoseadmete

töötamisel tekkivast mürast, lisaks laadimis- ja lossimistegevused. Laevade sadamasse sissesõit, kai

ääres ootamine ja lahkumine on arvestades üldiseid müratasemeid vaikne tegevus.

Rongikoosseisu liikumine haruraudteel ei sarnane tavalisele raudteeliiklusele, mis on mööduvate

rongide sõitmine püsival kiirusel mööda raudteerööpaid, vaid peamine tegevus on veduri ja vagunite

liikumine väiksel kiirusel, vagunite pidurdamine ja nende põkkumine. Liikuva rongi puhul on peamine

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

132 / 252

müratekitaja vedur. Seega tuleb rongi liikumist haruraudteel käsitleda kui kompleksset tööstusmüra

allikat.

Killustiku laadimine raudteevagunisse toimub laadimissõlmes, mille külgseinad ja katus on kinnised

tarindid, kuid otsad, kust rongid sisse-välja liiguvad, jäävad lahti. Arvutustes on arvestatud, et

laadimissõlm tõkestab väliskeskkonda levivat müra. Rongikoosseisu laadimisel on arvestatud

killustiku laadimisega raudteevagunisse ning rongikoosseisu liikumisega haruraudteel, rongi

kogupikkus ulatub laadimissõlmest mõlemale poole.

Hindamisel kasutatud müratasemed kirjeldavad tööstusaladel maksimaalse lubatud müratasemega

tegevuste teostamist; kui reaalsed tegevused on madalama helirõhutasemega, siis on ka ala

ümbritseval territooriumil madalamad müratasemed. Arvutustes arvestatud kõikide müra

seisukohast oluliste ehitiste ja tegevustega, vt täpsemalt müra hinnangu (Lisa 6) ptk 4.2.

Mõlema alternatiivi puhul on kumuleeriva müra arvutamisel arvestatud Paldiski Põhjasadama

olemasolev olukorraga, mil sadamat teenindab üks kaubalaev. Paldiski Põhjasadama kohta on

algatatud planeering, mille kohaselt järgneva viie aastaga kasvab kogu kaubamaht läbi Põhjasadama

20-30%. Paldiski Põhjasadamale lähimate korterelamute suhtes on määravateks müraallikateks

sadamasse suunduvate ja lahkuvate raskeveokite liiklus ning raudteeliiklus.

Modelleerimistulemused

Põhialternatiivi (alternatiivi 1) korral on olulisteks ehitusaegseteks tööstusmüra allikateks

ladustamisalalt ja rongi laadimisalalt lähtuv müra. Kui leevendusmeetmena rajatakse ehitusala ja

kõrvalolevate elamualade (Tikri, Lilleaia, Saialille, Päevalille jt tänavate ääres) ning Kaitseväe

kasarmute vahele 5 m kõrgune müravall ja selle peale 4,5 m kõrgune müraekraan ning rakendatakse

rongikoosseisu komplekteerimisel ja liikumisel haruraudteel ajalist piirangut, ulatub lähimate

elamualadeni ja kasarmuteni päevasel ajavahemikul 35–39…40–44 dB ja öisel ajavahemikul 35–39

dB suurune müratase.

Kumulatiivse tööstusmüra korral ulatub lähimate elamualadeni päevasel ajavahemikul 35–39…40–

44 dB ja öisel ajavahemikul 35–39 dB suurune müratase.

Ehitusaegse tööstusmüra korral on lähimate elamualadel ja Kaitseväe kasarmute juures täidetud II

kategooria sihtväärtus, päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 40 dB.

Raudteeäärsed lähimad elamualad asuvad Mereääre ja Mereranna tänavate ääres, kuhu ulatub PHAJ

raudteetranspordist ning kumulatiivse müra korral päevasel ja öisel ajavahemikul kuni 45–49 dB

suurune müratase. Vastavad sihtväärtused on 55 dB (päevane) ja 50 dB (öine).

PHAJ ehitusaegne autoliiklus toimub mõlema alternatiivi korral ringiga ümber Paldiski linna

tiheasustusala (mööda Leetse, Kadaka ja Majaka teed), mis ei põhjusta olulist mürahäiringut.

Alternatiivi 2 korral ulatub ehitusperioodil ümbritsevate elamualadeni (Rae, Muuli ja Peetri tänavate

ääres) päevasel ajavahemikul 45–49…50–54 dB ja öisel ajavahemikul 45–49 dB suurune müratase.

Kumulatiivse tööstusmüra korral ulatub lähimate eluhooneteni päevasel ajavahemikul 50–54 dB,

kohati ka 55–59 dB ja öisel ajavahemikul 50–54 dB suurune müratase.

Ehitusaegsete müratasemete arvutustulemused on graafiliselt kajastatud mürahinnangu (vt Lisa 6)

kaartidel 1–10 (alternatiiv 1) ning 15–22 (alternatiiv 2).

6.11. Vibratsioon

PHAJ ehitamisega (nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral) kaasneb teatav vibratsioon.

Vibratsioon tuleneb kahest erinevast allikast:

• liiklusest (buldooser, kopplaadur, rong jne);

• maa-aluse osa ehitustöödest (puurimine, lõhkamine, kivimi purustamine).

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

133 / 252

Buldooseri, kopplaaduri ja teiste masinate vibratsiooni võib pidada lokaalseks, sest see piirdub PHAJ

ehitusala platsiga ja teedega.

PHAJ maa-aluse osa ehitustöödest tuleneva vibratsiooni leviku mõju sõltub vibratsiooniallikast, selle

kaugusest ja maapinna geoloogilisest ehitusest. Lõhkamist, mis on olulisim vibratsiooniallikas,

kasutatakse maa all enam kui 100 m sügavusel. Lõhketöö vibratsioonitase, mis maapinnale jõuab,

ei tohi ohustada ümberkaudseid ehitisi ega loodusobjekte.

Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.05.2002.a määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“101.

Määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks

üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Ka seadmeid, masinaid ja muid

vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud

vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa nimetatud määrusega sätestatud

piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel.

Vastavalt sellele määrusele tuleb kavandada kõik PHAJ rajamisega seotud tööd, sh lõhkamine ja

maa-alused tööd. Vibratsiooni teemaga tegeletakse täpsemalt PHAJ maa-aluse osa projekteerimise

staadiumis.

Sotsiaalministri 17.5.2002.a määrus nr 78 kehtestab üldvibratsiooni piirväärtused. Üldvibratsioon on

määruse tähenduses mehhaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele

üle toetuspindade kaudu. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on toodud

alljärgnevas tabelis (Tabel 30). Nõuded on toodud vibrokiirenduse piirväärtusena m/s2. Kuna teiste

riikide vastavad nõuded on esitatud millimeetrites (üldiselt kasutatav), siis on ka tabelis toodud

piirväärtused esitatud kujul mm/s2.

Tabel 30. Vibrokiirenduse piirväärtused (mm/s2)

Nimetus Vibrokiirenduse piirväärtused (mm/s2)

päeval (7-23) öösel (23-07)

Olemasolevad

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

12,6 8,83

Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö 12,6 -

Bürood ja haldushooned 25,2 -

Projekteeritavad

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

8,83 6,31

Kehtestatud piirväärtuse aluseks on ISO standardis 2631-2:1989102 toodud baaskõver. Vibratsiooni

hinnatakse ka kiirendusena lävisuuruse suhtes ehk vibrokiirenduse tasemena, mille ühikuks on

detsibell (dB). Vibrokiirendus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab vibratsiooni kiiruse

muutumist ajas, väljendatakse parameetri ruutkeskmise väärtusega, m/s2.103

Käesoleva KMH staadiumis ei ole võimalik hinnata lõhketöö vibratsiooni tugevust ega selle võimalikku

mõju ehitistele jm objektidele, sest puuduvad detailsed geoloogilised uuringud ja vastavalt sellele

koostatav PHAJ ehitusprojekt. Lõhketöö projekti on võimalik koostada lähtudes ehitusprojekti

101 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061 102 Evaluation of human exposure to whole-body vibration – Part 2: Continuous and shock-induced vibrations in

buildings (1 to 80 Hz) 103 Vt ka Akukon OÜ poolt koostatud keskkonnamüra hinnang (Lisa 6) ptk 8.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

134 / 252

lahendusest. Vastavalt konkreetsetele geoloogilistele tingimustele, mõjupiirkonnas olevatele

objektidele ja lõhketöö eesmärgile määratakse lõhketöö projektis nõutavad parameetrid, sh ohuala

ja seismiliselt ohutud laengud. Lõhketöö projekti koostamisel tuleb erilise hoolikusega arvesse võtta

ohuala piiridesse jäävate ohtlike objektide, eriti planeeritud Alexela LPG terminali, paiknemist ja

vältida neile kahju tekitamist. PHAJ rajamisel tohib kasutada vaid tehnoloogiat/tehnoloogiaid, mis

välistab/välistavad sellise vibratsioonitaseme, mis kahjustab töötavat LPG terminali ja kõiki teisi

piirkonnas asuvaid ehitisi.

Lõhketöö projekti koostamisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseadusest104. Seaduse § 31 lg 3 järgi tuleb

lõhketööd teha vastavalt lõhketöö projektile ja ohutusnõudeid järgides. Lõhketöö parameetrid ja

kasutatavad abivahendid peavad tagama, et lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise

võnkumise tõttu avalduvad mõjud oleksid lõhketöö ohualasse jäävatele ehitistele ja seadmetele

minimaalsed. Lõhkematerjaliseaduse § 30 lg 2 kohaselt kuulub PHAJ süvendi rajamine ohtlikuma

lõhketöö hulka, sest lõhketööd tuleb teostada tiheasustusalal ning naabrusesse (eeldatava ohuala

piiridesse) jääb teiste isikute omandis olevaid ehitisi. Lõhkematerjaliseaduses (vt § 32 lg 3 ja 4) on

ette nähtud kord, kuidas Tehnilise Järelevalve Amet enne ohtlikuma lõhketöö loa andmist teavitab

kohaliku omavalitsuse üksust ja riigiasutusi, kelle pädevusse kuuluvat valdkonda kavandatav

lõhketöö võib puudutada, ning kaasab kavandatava lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste omanikud

või nende esindajad. Projekteerimise staadiumis koostatavast lõhketöö projektist peab välja tulema

PHAJ ohuala suurus, mille ulatuses ehitiste omanikke või nende esindajaid teavitada tuleb.

6.12. Mõju välisõhu seisundile

Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt koostatud uuringust

„Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama mõju välisõhu kvaliteedile“ – vt Lisa 7.

6.12.1. Heitkoguste arvutus

PHAJ rajamise käigus välisõhku eralduvate peenosakeste ning summaarsete tahkete osakeste

heitkoguste arvutusel võeti aluseks Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri (United States

Environmental Protection Agency, lühend US-EPA) poolt välja töötatud metoodika „AP 42, Fifth

Edition Compilation of Air Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Chapter

11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing, August 2004“. Metoodika

esitab vastavad eriheited nii purustamisele, sõelumisele kui ka laadimisele. Heitkoguste arvutusel

võeti aluseks eeldus, et kristalse aluskorra kivimi aastane väljatav maht on 2,65 miljonit tonni,

tööaeg 21 tundi ööpäevas ning 300 päeva aastas.

Alternatiiv 1

PHAJ rajamise käigus on tolmu võimalikeks allikateks purustus- ja sorteerimissõlm ning materjali

ladustamise ja transpordiga seotud tegevused. Esimese astme purustamine on kavandatud maa alla,

teise astme purustussõlme võib paigutuda nii maa alla kui maa peale tõstetorni. Ehitustegevuse

käigus välja kaevatud kristalse aluskorra kivim purustatakse ning seejärel ladustatakse. Välja

kaevatud kristalse aluskorra kivimi purustamine toimub kohapeal, misjärel transporditakse see auto-

ja raudteetranspordiga tarbijateni.

Purustus- ja sorteerimissõlmest eralduva tolmu heitkogused on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel

31). Tabelis toodud suurused on maksimaalsed võimalikud heitkogused, mis tekkiksid avatud

töötlemise korral.

104 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121062017001

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

135 / 252

Tabel 31. Purustus- ja sorteerimissõlmest eralduvate osakeste eriheited ning heitkogused

(PM10 – peenosakesed; PM-sum – summaarsed tahked osakesed)

Protsess Eriheide, kg/t Heitkogus, t/a Hetkeline heitkogus, g/s

PM10 PM-sum PM10 PM-sum PM10 PM-sum

Purustamine 0.0012 0.0027 3.18 7.16 0.14 0.32

Peenpurustamine 0.0075 0.0195 19.88 51.68 0.88 2.28

Konveier 0.00055 0.0015 1.46 3.98 0.06 0.18

Sõelumine 0.0043 0.0125 11.4 33.13 0.50 1.46

Peensõelumine 0.036 0.15 95.4 397.5 4.21 17.53

Kokku 131.32 493.45 5.79 21.77

Kuna PHAJ purustus-sorteerimissõlm on ette nähtud kinnisena, mis tähendab, et välisõhku eralduva

tolmu kogus on minimaalne, siis seetõttu pole edaspidistes saastetasemete arvutustes purustus-

sorteerimissõlme eraldi saasteallikana arvesse võetud.

Tolmu heitkogused, mis eralduvad välisõhku killustiku laadimisel, on esitatud alljärgnevas tabelis

(Tabel 32). Heitkoguse arvutused viidi läbi eeldusel, et 40% välja kaevatud aluspõhja kivimitest

veetakse välja raudteetranspordiga ning 60% autotranspordiga.

Tabel 32. Laadimistööde käigus eralduvate osakeste eriheited ning heitkogused (PM10 –

peenosakesed; PM-sum – summaarsed tahked osakesed)

Protsess Eriheide, kg/t Heitkogus, t/a Hetkeline

heitkogus, g/s

PM10 PM-sum PM10 PM-sum PM10 PM-sum

Laadimine vagunitesse

0.006 0.012 6.17 13.04 0.27 0.58

Laadimine

veokitele 0.006 0.012 9.25 19.56 0.41 0.86

Kokku 15.42 32.60 0.68 1.44

Vähendamaks tolmu emissiooni, on Paldiski PHAJ ehitamise käigus võimalik rakendada erinevaid

leevendusmeetmeid, sealhulgas materjali niisutamist ja tolmukollektoreid. Niiske materjali pind

soodustab materjali peenemate osakeste omavahelist liitumist või kinnitumist suuremate

materjaliosakeste pinnale, vähendades seeläbi tahkete osakeste emissiooni materjali pinnalt.

Tolmukollektoreid on võimalik kasutada nii maa all kui ka maa peal ning nende efektiivsus võib

ulatuda kuni 90%-ni.

Tolmu emissioon, mis eraldub autotranspordi käigus teedelt, on vähese osatähtsusega, mistõttu pole

seda tolmu heitkoguste arvutustes eraldi arvestatud. Vajadusel kantakse kruusakattega teedele

kloriidi või töödeldakse teed teiste kemikaalidega, takistamaks tolmu levikut. Vajadusel tuleb viia

tee, mida mööda hakkab toimuma suurem osa transpordist, tolmuvaba katte alla.

Alternatiiv 2

Arvestades, et tehissaare ehitamine toimub valdavalt veekeskkonnas, on selle rajamistööde käigus

välisõhku eralduva tolmu kogus minimaalne ning seetõttu seda edasistes arvutustes eraldi arvesse

ei võeta. Tolmu eraldumine välisõhku on alternatiivi 2 korral võimalik väljakaevatud killustiku

laadimisel laevadele.

Tolmu heitkogused, mis eralduvad välisõhku killustiku laadimisel, vt Tabel 33. Heitkoguse arvutused

viidi läbi nn halvima olukorrana ehk välja kaevatud materjal on kuiv.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

136 / 252

Tabel 33. Laadimistööde käigus eralduvate osakeste eriheited ning heitkogused (PM10 –

peenosakesed; PM-sum – summaarsed tahked osakesed)

Protsess Eriheide, kg/t Heitkogus, t/a Hetkeline heitkogus, g/s

PM10 PM-sum PM10 PM-sum PM10 PM-sum

Laadimine laevadele

0.006 0.012 15.42 32.60 0.68 1.44

6.12.2. Hajumisarvutused

Kuna purustus- ja sorteerimissõlm on kinnine süsteem ning sellest eralduva tolmu kogus on

marginaalne, võeti hajumisarvutuste tegemisel arvesse üksnes laadimistööde käigus välisõhku

suunatavate saasteainete heitkogused. Laadimistööd toimuvad kogu territooriumi ulatuses.

Hajumisarvutused viidi läbi nii tavaolukorras, st et tolmu emissiooni tõkestavaid meetmeid pole

rakendatud, kui ka olukorras, mil leevendusmeetmena on kasutatud välja kaevatud materjali

niisutamist. Niisutamine eeldab, et materjali niiskustase peab olema vähemalt 3,5%.

Peenosakeste (PM10) maksimaalsed saastetasemed tavaolukorras ja leevendusmeetmete

rakendamisel on toodud Lisa 7 joonistel 2 kuni 5. Peenosakestele kehtestatud õhukvaliteedi 24 h

piirväärtust (ÕPV24 = 50 µg/m3) võib vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 75105 ületada aastas

35 korda. Kui lubatud ületuste arv aastas maha arvestada, võib peenosakeste maksimaalne

ööpäevakeskmine kontsentratsioon laadimistööde käigus tõusta kuni 62 µg/m3. Leevendusmeetmete

rakendamisel (st väljakaevatud materjali pideva niisutamise korral) võib peenosakeste

kontsentratsioon tõusta maksimaalselt 12 µg/m3. Lähimate elumajade juures Tikri ja Lilleaia tänaval,

mis paiknevad ehitusalast ca 50 m kaugusel, võib peenosakeste maksimaalne ööpäevakeskmine

arvutuslik tase tõusta tavaolukorras kuni 42 µg/m3 ning leevendusmeetmete rakendamisel kuni 8

µg/m3. Peenosakeste aastakeskmine kontsentratsioon võib tavaolukorras ning leevendusmeetmete

rakendamisel ulatuda vastavalt 17,6 µg/m3 ning 3,5 µg/m3.

Summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) maksimaalsed saastetasemed tavaolukorras ning

leevendusmeetmete rakendamisel on toodud Lisa 7 joonistel 6 kuni 9. PM-sum 1 h keskmine

kontsentratsioon võib laadimistööde käigus tõusta maksimaalselt 1768 µg/m3, leevendusmeetmete

rakendamisel kuni 354 µg/m3. Lähimate elumajade juures võib PM-sum maksimaalne 1 h keskmine

arvutuslik tase tavaolukorras ulatuda kuni 1260 µg/m3 ning leevendusmeetmete rakendamisel kuni

275 µg/m3. PM-sum maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon võib laadimistööde käigus

ulatuda kuni 448 µg/m3 ning leevendusmeetmete kasutamisel kuni 89,5 µg/m3.

Peenosakeste ja summaarsete tahkete osakeste hajumisarvutuste vastavus kehtestatud

piirväärtustele on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 34).

Tabel 34. Saasteainete hajumise arvutustulemused põhialternatiivi (alternatiivi 1)

rakendumisel

Saasteaine Õhukvaliteedi

taseme piirväärtus

Maksimaalne

arvutuslik tase, µg/m3

Maksimaalne arvutuslik tase

leevendusmeetmete

rakendamisel, µg/m3

Peenosakesed

(PM10)

ÕPV24 = 50 µg/m3 62.0 12.0

ÕPVa = 40 µg/m3 17.6 13.8

Summaarsed tahked

osakesed (PM-sum)

ÕPV1 = 500 µg/m3 1768.0 354.0

ÕPV24 = 150 µg/m3 448.0 89.5

105 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

137 / 252

Alternatiiv 2

Alternatiivi 2 korral võeti hajumisarvutuste tegemisel aluseks eeldus, et saasteainete eraldumine

välisõhku saab toimuda üksnes killustiku laadimisel laevadele.

Peenosakeste (PM10) maksimaalsed saastetasemed alternatiivi 2 rakendumisel on toodud Lisa 7

joonistel 10 kuni 11. Peenosakestele kehtestatud õhukvaliteedi 24 h piirväärtust (ÕPV24 = 50 µg/m3)

võib vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 75 ületada aastas 35 korda. Kui lubatud ületuste arv

aastas maha arvestada, võib peenosakeste maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon

laadimistööde käigus tõusta kuni 26 µg/m3. Lähimate elumajade juures Peetri ja Muuli tänaval, mis

paiknevad ehitusalast ca 700 m kaugusel, võib peenosakeste maksimaalne ööpäevakeskmine

arvutuslik tase tõusta tavaolukorras kuni 1 µg/m3. Peenosakeste aastakeskmine kontsentratsioon

võib maksimaalselt ulatuda kuni 9,8 µg/m3. Põhjusel, et nii ööpäeva- kui ka aastakeskmine

kontsentratsioon jääb peenosakestel oluliselt alla kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid, siis eraldi

arvutusi leevendusmeetmete rakendamisel läbi ei viidud.

Summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) maksimaalsed saastetasemed tavaolukorras ning

leevendusmeetmete rakendamisel on toodud Lisa 7 joonistel 12 kuni 15. PM-sum tunnikeskmine

kontsentratsioon võib laadimistööde käigus tõusta maksimaalselt 999 µg/m3, leevendusmeetmete

rakendamisel (st väljakaevatud materjali pideva niisutamise korral) kuni 200 µg/m3. Lähimate

elumajade juures Muuli ja Peetri tänaval võib PM-sum maksimaalne 1 h keskmine arvutuslik tase

tavaolukorras ulatuda kuni 35 µg/m3 ning leevendusmeetmete rakendamisel kuni 10 µg/m3. PM-sum

maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon võib laadimistööde käigus ulatuda kuni 200 µg/m3,

leevendusmeetmete kasutamisel kuni 40 µg/m3.

Peenosakeste ning summaarsete tahkete osakeste hajumisarvutuste vastavus kehtestatud

piirväärtustele on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 35).

Tabel 35. Saasteainete hajumise arvutustulemused alternatiivi 2 rakendumisel

Saasteaine Õhukvaliteedi

taseme piirväärtus

Maksimaalne arvutuslik tase,

µg/m3

Maksimaalne

arvutuslik tase leevendusmeetmete

rakendamisel, µg/m3

Peenosakesed (PM10) ÕPV24 = 50 µg/m3 26.0 -

ÕPVa = 40 µg/m3 9.8 -

Summaarsed tahked

osakesed (PM-sum)

ÕPV1 = 500 µg/m3 999.0 200.0

ÕPV24 = 150 µg/m3 200.0 40.1

6.12.3. Piirkonna saasteallikate koosmõju

Lisaks PHAJ rajamise käigus eralduvate saasteainete hajumisarvutustele, viidi läbi ka koosmõju

arvutused ümberkaudsete ettevõtetega. Kumulatiivse mõju hindamisel võeti arvesse need

ettevõtted, mis jäävad rajatavast PHAJ-st 2 km raadiusesse ning mille tegevuse tulemusel

suunatakse välisõhku nii peenosakesi kui ka summaarseid tahkeid osakesi.

Vastavalt välisõhu saasteallikate infosüsteemi (OSIS) andmetele on selliseid ettevõtteid piirkonnas

kokku 5: SW Energia OÜ, Esteve Terminal OÜ, Palsteve OÜ, Alexela Terminal AS ning Paldiski

Tsingipada AS. Koosmõju arvutused viidi läbi eeldusel, et leevendusmeetmeid ei kasutata.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

138 / 252

Koosmõju alternatiivi 1 korral

Peenete osakeste ning summaarsete tahkete osakeste hajumisarvutused koosmõjus piirkonna teiste

ettevõtetega on toodud Lisa 7 joonistel 16 kuni 19. Hajumisarvutuste vastavus kehtestatud

piirväärtustele vt Tabel 36.

Vastavalt hajumisarvutustele jääb piirkonna saasteallikate koosmõjul kehtestatud õhukvaliteedi

piirväärtusest madalamaks üksnes peenosakeste aastakeskmine kontsentratsioon. Joonistelt tuleb

selgelt esile, et koosmõju arvutustes domineerib PHAJ ning erinevus saastetasemetega, mil piirkonna

teisi ettevõtteid arvesse pole võetud, on minimaalne. Sellest tulenevalt võib eeldada, et

leevendusmeetmeid kasutades jäävad koosmõju arvutustel saasteainete kontsentratsioonid

allapoole kehtestatud piirväärtuseid.

Tabel 36. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused koosmõjus piirkonna teiste

saasteallikatega põhialternatiivi (alternatiivi 1) rakendumisel

Saasteaine Õhukvaliteedi

taseme piirväärtus

Maksimaalne arvutuslik tase,

µg/m3

Peenosakesed (PM10) ÕPV24 = 50 µg/m3 63.0

ÕPVa = 40 µg/m3 17.6

Summaarsed tahked

osakesed (PM-sum)

ÕPV1 = 500 µg/m3 1768.0

ÕPV24 = 150 µg/m3 448.0

Koosmõju alternatiivi 2 korral

Peenete osakeste ning summaarsete tahkete osakeste hajumisarvutused on koosmõjus piirkonna

teiste ettevõtetega toodud Lisa 7 joonistel 20 kuni 23. Hajumisarvutuste vastavus kehtestatud

piirväärtustele vt Tabel 10.

Vastavalt hajumisarvutustele jääb piirkonna saasteallikate koosmõjul kehtestatud õhukvaliteedi

piirväärtusest madalamaks peenosakeste ööpäeva- ning aastakeskmine kontsentratsioon. Joonistelt

tuleb selgelt esile, et sarnaselt põhialternatiivile, domineerib ka alternatiivi 2 korral koosmõju

arvutustes PHAJ ning erinevus saastetasemetega, mil piirkonna teisi ettevõtteid arvesse pole võetud,

on minimaalne. Sellest tulenevalt võib eeldada, et leevendusmeetmeid kasutades jäävad ka PM-sum

tunni- ja ööpäevakeskmised kontsentratsioonid koosmõju arvutustel alla kehtestatud piirväärtuste.

Tabel 37. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused koosmõjus piirkonna teiste

saasteallikatega alternatiivi 2 rakendumisel

Saasteaine Õhukvaliteedi

taseme piirväärtus

Maksimaalne arvutuslik tase,

µg/m3

Peenosakesed (PM10) ÕPV24 = 50 µg/m3 29.0

ÕPVa = 40 µg/m3 9.8

Summaarsed tahked osakesed (PM-sum)

ÕPV1 = 500 µg/m3 999.0

ÕPV24 = 150 µg/m3 201.0

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

139 / 252

6.12.4. Hajumisarvutuste kokkuvõte

Saasteained, mis mõlema alternatiivse lahenduse käigus välisõhku suunatakse on peenosakesed ja

summaarsed tahked osakesed, mis sattuvad välisõhku peamiselt välja kaevatud killustiku

laadimistööde käigus.

Tavaolukorras, mil erinevaid leevendusmeetmeid ei kasutata, võivad alternatiivi 1 korral kehtestatud

õhukvaliteedi piirväärtuseid ületada nii peenosakeste ööpäevakeskmine kui ka summaarsete tahkete

osakeste tunni- ja ööpäevakeskmised kontsentratsioonid. Alternatiivi 2 korral võivad tavaolukorras

kehtestatud piirväärtusteid ületada summaarsete tahkete osakeste tunni- ning ööpäevakeskmised

kontsentratsioonid.

Tolmu kontsentratsioonide vähendamiseks on mõlema alternatiivlahenduse korral oluline kasutada

erinevaid leevendusmeetmeid, et eralduva tolmu kogus oleks minimaalne ega avaldaks negatiivset

mõju ümbritsevale keskkonnale ning inimeste tervisele. Leevendusmeetmete kasutamisel ei oma

rajatav elektrijaam negatiivset mõju keskkonnale ka koosmõjus piirkonna teiste ettevõtetega.

Juhul, kui ehitustegevuse käigus peaks ilmnema või lisanduma uusi välisõhu saasteallikaid, tuleb läbi

viia uus saasteainete heitkoguste hindamine.

6.13. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta

Kristalse aluspõhja kivimi väljamisel ja kaevise töötlemisel ei teki olulisel määral jäätmeid (sõelmeid).

Kui karjäärides lubjakivi kaevandamisel (raimamine, purustamine, transport jm) tekib tavaliselt kuni

30% sõelmeid, siis kristalse aluskorra puhul on nende teke oluliselt väiksem. Kui sõelmed

realiseeritakse toodanguna, siis need jäätmetena ei klassifitseeru.

Vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punktile 2 ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse

ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal, kui on

kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks selles kohas, kust see välja

kaevati. Seega klassifitseerub kinnistult väljaviidav pinnas jäätmeks ning selle edasiseks käitlemiseks

on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.

Paldiski linnas on ehitus- ja lammutusprahi käitlemine reguleeritud jäätmehoolduseeskirja106 lisa 1

alusel. Selle järgi kuuluvad ehitusjäätmete hulka puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi

ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning

väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning, mida ehitusobjektil tööde

tegemiseks ei kasutata.

Ehitusprojektides peab olema näidatud:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete edasine suunamine.

Tekkinud ehitusjäätmed tuleb taaskasutada või kõrvaldada sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete

käitluskohas. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle

isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud.

Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle

antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

PHAJ taristu objektide ehitustegevuse käigus tekib mitmesuguseid ehitusjäätmeid. Nende maht ei

ole eeldatavalt nii suur, et see võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Suur osa materjalidest ja

106 Paldiski Linnavolikogu 20.12.2007 määrus nr 15; Paldiski linna veebileht:

http://www.paldiski.ee/failid/uus1.pdf; vaadatud 13.10.2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

140 / 252

seadmetest tarnitakse kohapeale juba eelnevalt komplekteerituna ning nende paigaldamise käigus

tekib reeglina vähe jäätmeid.

Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja.

Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete

taaskasutusvõimalustest. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see

osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga

jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete

täielikuma taaskasutamise.

Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteinerisse, mis on nõuetekohaselt

märgistatud.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast

käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse107 § 96 nõuetele.

Ehitusmaterjalide ja seadmete transpordil kasutatakse ka mitmesuguseid pakendeid (kile, vahtplast,

puit jms). Pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi (liigiti) ja vältida nende

määrdumist, et neid oleks võimalik edasisse ringlusse anda.

Kui PHAJ arendamise ja ehitustööde käigus järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis ei ole olulist negatiivset mõju ümbritsevale

keskkonnale ette näha.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et lähtudes maapõueseadusest saab kristalse aluspõhja kivimi

eemaldamisel tekkinud materjali käsitleda toodanguna üksnes siis, kui on olemas vastav kaevise

võõrandamise luba. Kui kaevise võõrandamise luba ei ole, siis on kinnistult välja viidava materjali

puhul tegemist jäätmetega (sarnaselt pinnasele).

Hinnang kehtib nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral.

6.14. Mõju laevaliiklusele Pakri lahes

0-alternatiiv

PHAJ-d ei rajata, Paldiski Põhjasadama areng jätkub vastavalt Paldiski Sadamate AS-i

arenguplaanidele. Mõju laevaliiklusele käsitletakse arenguplaanides.

Alternatiivid 1 ja 2

Kavandatava tehissaare (alternatiiv 1 ja alternatiiv 2) ja veehaarderajatise paiknemine merekaardil

vt Joonis 53. Pakri laht on oluline laevaliikluse seisukohast ja seetõttu tuleb PHAJ rajamise käigus

arvestada merenavigatsiooniga seotud kitsendustega.

107 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016001

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

141 / 252

Joonis 53. Tehissaare alternatiivide 1 ja 2 ning veehaarderajatise paiknemine merekaardil

Kavandatav tehissaar ja veehaarderajatis jäävad nii alternatiivi 1 (väiksem tehissaar) kui ka

alternatiivi 2 (suurem tehissaar) rakendumisel Paldiski sadama akvatooriumist ja lähedalolevast

ankrualast väljapoole.

Alternatiivi 1 korral koosneb PHAJ veehaare järgmistest rajatistest – tehissaar, veehaarderajatis,

veehaarde põhišaht (D 20 m), veehaarde torustik mere põhjani (ca 6 x D3,0 m, 300 m), kaitsevõred.

Alternatiivi 2 korral asuvad lisaks eelpool nimetatud veehaarde osadele tehissaarel ka kõik

ehitusaegsed teenindavad rajatised sealhulgas tõstetorn, punker, abitõstetorn, purusti,

sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, settebassein jt abirajatised.

Kuna veehaare rajatakse väljapoole sadama akvatooriumi ning väljapoole laevade liikumise

trajektoori, looduslikult madala veega alale, siis olulist mõju tehissaare ehitusel ei ole.

PHAJ rajamisel – nii alternatiivi 1 maapealse osa puhul kui ka alternatiivi 2 suurema tehissaare puhul,

(mil sellele ehitatakse ka kõrged tõstetornid) on tõstetornide valgustuse projekteerimisel ja

ehitusaegsel valgustamisel vaja jälgida seda, et tornid ja ehitusala valgustus ei jääks segama Paldiski

sadamate maapealsete navigatsioonimärkide vaadeldavust. Eriti oluline on kavandatava tehissaare

vahetus läheduses asuv Paldiski Põhjasadama lainemurdja tulepaak. Tornide valgustus ja märgistus

ehitusperioodil tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.

Tehissaare rajamisel Paldiski Põhjasadamasse lainemurdjast põhja poole olulist mõju laevade

navigatsioonile ette näha ei ole, sest tegemist on looduslikult madala veega alaga ja laevad ei sattu

sellesse piirkonda. Tehissaar ei jää laevateedele ning asukoha mõttes ei sega laevade senist

liikumistrajektoori. Ühtlasi, kuna tehissaare ehitus mõlema alternatiivi korral toimub maismaa poolt

(vt ptk 3.2.4), siis ehitustegevus laevaliiklust ei häiri.

Alternatiivi 2 korral on ette nähtud, et kristalsest aluskorrast väljatud kivimi vedu toimub peamiselt

laevadega. Selleks otstarbeks rajatakse tehissaare lõunapoolsesse otsa, Paldiski Põhjasadama

akvatooriumi piirile kai materjali vedavatele alustele. Seetõttu on alternatiivil 2 võrreldes

alternatiiviga 1 laevaliiklusele suurem mõju, sest see tõstab laevaliikluse tihedust piirkonnas, mis

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

142 / 252

võib endaga kaasa tuua navigatsiooniohutuse languse. Kai rajamine ja kasutamine tuleb

kooskõlastada Paldiski Põhjasadamaga ja Veeteede Ametiga ning ühtlasi konsulteerida selle

märgistuse osas. Kuigi alternatiivi 2 korral tekib Paldiski Põhjasadama akvatooriumi piirile täiendav

kai ning laevaliiklus piirkonnas ajutiselt (ca 6 aastaks) suureneb, siis otseselt olulist mõju

laevaliiklusele see endaga kaasa ei too, sest tegemist on looduslikult sügava lahega ning õigeid

navigatsioonivõtteid kasutades laevad lisaohte ei põhjusta. Oluline on jälgida, et tehissaarele rajatav

kai ja sellega seotud tegevus oleks kooskõlas Paldiski Põhjasadama töökorraldusega ning tegevus

kail toimuks kooskõlas sadama eeskirjaga.

Veevõtutoru rajamistööde käigus tuleb ohutult korraldada Paldiski Põhjasadama akvatooriumi ja

sellest loode pool asuva ankruala vaheline laevaliiklus. Vastav ehitustööde organiseerimise

kava/projekt tuleb kooskõlastada Paldiski Põhjasadama valdaja ja Veeteede Ametiga.

Ehitusaegne kaudne mõju laevade navigatsioonile tuleneb peamiselt ehitustegevusest pimedal ajal,

kui ehitamispiirkonnas kasutatakse valgustamiseks võimsaid valgusallikaid, mis võivad laevu

eksitada. Seega tuleb eriti pimedal ajal ehitamisel jälgida, et valgusallikad ei oleks suunatud

laevateedele. Ühtlasi on oluline Paldiski Põhjasadama põhjamuuli ja akvatooriumi lähistel tööde

teostamisel jälgida, et ei segataks sadama igapäevast tööd ning erakorraliste häiringute korral

võetakse ühendust sadamakapteni ja dispetšerteenistusega. Juhul kui mõlema alternatiivi korral

kasutatakse nimetatud leevendusmeetmeid, siis ehitusaegsel perioodil mõju laevaliiklusele puudub.

6.15. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

Käesolevas peatükis on hinnatud kavandatava tegevuse võimalikku ehitusaegset mõju inimeste

tervisele, heaolule ja varale108. Analüüsiti potentsiaalset mürataseme tõusu mõju ning anti hinnang

õhusaaste mõju osas. Müra ja õhusaaste mõju hindamisel arvestati ka lähialade tegevuste ja DP-de

koosmõjuga. Samuti hinnati vibratsiooni ja radooni võimalikku mõju ning mõju põhjaveele.

KMH aruande koostamisel analüüsiti ka PHAJ rajamise mõju eeldatavasse mõjualasse jäävate

inimeste heaolule ja varale, võttes aluseks elukeskkonna kujundamise olulised lähtekohad ning

arvestades kavandatava PHAJ ehitiste piirkonnale iseloomulikke jooni ja iseärasusi. Põhitähelepanu

pöörati PHAJ maapealse kompleksi alaga külgnevatele olemasolevatele elamualadele (Tikri, Lilleaia

jt samas piirkonnas asuvate tänavate äärsetele suvila- ja aianduspiirkondadele) avalduvale

võimalikule mõjule ning sealsete inimeste heaolule ja varale.

0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju

inimeste heaolule, tervisele ja varale sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile rajatakse

ning millised on teised arengud piirkonnas. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt

Paldiski linna ÜP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale

territooriumile teadaolevalt ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele

tulla, siis eeldatakse antud juhul, et 0-alternatiivi korral olulist negatiivset mõju inimeste heaolule,

tervisele ja varale ei põhjustata.

Lähtuvalt hindamise tulemustest on KMH aruandes kirjeldud meetmeid, mis aitavad kavandatava

tegevusega kaasnevat negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale leevendada (vt ptk 10).

6.15.1. Müra

Keskkonnamüra on üldsuse silmis üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. See võib avaldada inimesele

mõju nii füsioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt ning häirida põhitegevusi, nagu magamine,

puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Peale unehäirete, ärrituse ja kuulmishäirete võib kokkupuude

müraga põhjustada ka muid terviseprobleeme, nt südame- ja veresoonkonna haigusi.

108 KMH aruandes käsitletakse võimalikku füüsilist mõju varale. Varale avalduva võimaliku majandusliku mõju,

sh kinnisvarahindade võimaliku muutuse, hindamine ei ole KMH ülesanne.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

143 / 252

Keskkonnamüra erinevate karakteristikute vahel on mitmene seos, põhjustades ka erinevat mõju

inimestele, kuid kahjuks neid seoseid ei tunta veel täielikult.

Keskkonnamüra on soovimatu või kahjulik õhus leviv heli. Müra seostatakse paljude

inimtegevustega, kuid kõige suuremat mõju avaldab maantee-, raudtee- ja õhuliikluse müra. Eriti

on see probleemiks linnakeskkonnas. Inimeste tundlikkus mürahäiringu vastu on erinev, erinev on

ka inimeste tundlikkus sama müra korral. Individuaalsed erinevused võivad olla küllaltki suured.

Lisaks suureneb müra mõju, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega, nagu õhusaaste ja

kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest mõjub

koos. On täheldatud, et üldiselt keskkonnamüraga seotud kaebuste arv suureneb.

Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni defineeritud mürakahjustus on organismi morfoloogia ja

psühholoogia muutus, mille tulemusena kahjustub kuulmisvõime või tekib stress või suureneb

organismi vastuvõtlikkus kahjulikele müraefektidele. Definitsioon sisaldab pöörduvate ja

pöördumatute füüsiliste, psühholoogiliste või sotsiaalsete funktsioonide kahjustumise võimalusi –

mõju kuulmisele, kõnele, puhkusele ja magamise häirimisele, psühhofüsioloogiale, vaimsele

tervisele, elanike käitumisele ja ärritatavusele ning üldisele tegevusele. Müra suhtes on erinevad

tundlikud grupid, kellele toimivad erinevad kombineeritud heliefektid erinevatest müraallikatest.

Paljud uuringud on näidanud, et võrdne liiklus- ja tööstusmüra tase mõjub inimestele erinevalt.

Reaktsioon erinevatele helidele võib olla muutlik, sõltudes isiku tundlikkusest eri aegadel ja eri

keskkondades.

Elukeskkonnas esinevad erinevad mürad pärinevad teatud kindlatest allikatest (nt lennukimüra,

maanteeliiklus või raudteeliiklus). Nimetatud mürade tase ja toime olenevad müra vastuvõtja

asukohast müraallika suhtes. Erinevad elanikerühmad reageerivad mürale erinevalt, eriti tundlikud

on müra suhtes lapsed.

Müra tekitatud tervisekahjustused ja müra omaduste vahelised sõltuvused on statistilised. See

tuleneb sellest, et müra mõju ja reaktsioon mürale sõltub inimese tundlikkusest ja otsestest müraga

kokkupuute olukordadest ning seetõttu ei ole võimalik välja tuua otseseid seoseid müraga

kokkupuute ja selle võimalikest otsestest tagajärgedest109.

Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed vt ptk 6.10 ning müratasemete hinnangu (Lisa 6) ptk 2.

Müratasemete normeerimise peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise kaitsmine.

Peamine PHAJ müra mõju ümbruskonnale avaldub selle rajamisaegsel perioodil, mis kestab kokku

kuni 9 aastat. Rajamisperioodi esimestel aastatel (kaheaastase ettevalmistusperioodi jooksul) tuleb

arvestada, et tegevus, sh müravalli rajamine, toimub suures osas maa peal ning müra mõju on sel

ajal kõige suurem. Sealt edasi võib juba arvestada mõnevõrra väiksemate müratasemetega.

Müra modelleerimise tulemused (vt ptk 6.10) näitavad, et leevendusmeetmete (vt ptk 10)

rakendamisel jääb PHAJ ehitusaegne müratase mõlema alternatiivi korral kehtestatud normide

piiridesse. Olukorras, kus müratasemete ületamisi ei ole ette näha, võib PHAJ rajamisega seonduva

müra mõju inimeste tervisele lugeda väheoluliseks.

6.15.2. Välisõhu saaste

Välisõhu mõju tervisele sõltub mitmest erinevast tegurist. Üheks peamiseks teguriks on see, millise

saasteainega on tegemist ning millised on selle kogused välisõhus. Oluline osa on ka inimeste

tervislikul seisundil, varem põetud haigustel ning kas tegemist on lapse või täiskasvanud inimesega.

Peamised terviseprobleemid, mis õhusaaste tagajärjel tekivad, on valdavalt seotud hingamisteede

ning südame- ja veresoonkonnahaigustega.

Kõige enam terviseprobleeme põhjustavad peened osakesed. Osakesed läbimõõduga 2,5–10 µm,

pärinevad eelkõige pinnasest, teekattest ja tolmustest tööstusettevõtetest. Ülipeened, alla 2,5 µm,

109 Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni olmemüra juhendi alusel; vt

Keskkonnaameti koduleht: https://www.envir.ee/sites/default/files/mura-netti_1_2.pdf; vaadatud 21.12.2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

144 / 252

osakesed pärinevad valdavalt heitgaasidest (transport), erinevatest põlemisprotsessidest

(katlamajad, kohtküte, tööstusettevõtted) ning atmosfääris toimunud keemilistest reaktsioonidest.

Vastavalt välisõhu kvaliteedi hinnangule (vt ptk 6.12), jäävad PHAJ rajamise käigus mõlema

alternatiivi korral välisõhku eralduvate osakeste kontsentratsioonid allapoole kehtestatud

õhukvaliteedi piirväärtuseid juhul, kui laadimistööde käigus kasutatakse leevendusmeetmeid. On

oluline, et tööde käigus toimuks pidev materjali niisutamine, et välisõhku eralduva tolmu kogus oleks

minimaalne. Vajadusel tuleks täiendavalt kasutada ka spetsiaalseid tolmukollektoreid. Üksnes

leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik minimeerida tolmu negatiivset mõju inimeste

tervisele.

6.15.3. Põhjavesi

Inimeste tervisele ja heaolule võib avalduda mõju põhjaveetaseme alanemise kaudu ümbruskonna

puurkaevudes või joogiveekvaliteedi halvenemise kaudu reostuse või merevee sissetungi tõttu. KMH

käigus hinnati need mõjud mõlema alternatiivi korral suhteliselt vähetõenäolisteks, kui peetakse

kinni šahtide rajamise tehnoloogiast ning järgitakse kasutatavate mehhanismide ja masinate

hooldusnõudeid (vt ptk 6.8).

Avariiolukorras, kui toimub vee lekkimine läbi šahti seina, tuleb vajadusel rakendada asjakohaseid

meetmeid, mis tagavad elanikele puhta joogivee kättesaadavuse. Need konkreetsed meetmed tuleb

ennetavalt välja töötada projekteerimise käigus (vt ptk 12).

6.15.4. Vibratsioon

PHAJ pealmaakompleksi (alternatiiv 1) põhiliste ehitusaegsete vibratsiooniallikate – ehitusmasinad,

purustus-sorteerimissõlm jt masinate – vibratsiooni võib pidada lokaalseks, sest see piirdub PHAJ

maapealse kompleksi ala platsiga ja teedega. Sama kehtib ka tehissaare rajamise kohta (mõlemad

alternatiivid). Ehitusmasinate operaatorite töökohad peavad olema spetsiaalse ehitusega, et

minimeerida vibratsiooni mõju inimesele. Järgida tuleb töötervishoiu nõudeid.

Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.05.2002.a määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“110.

Määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks

üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Ka seadmeid, masinaid ja muid

vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud

vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa nimetatud määrusega sätestatud

piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. Vastavalt sellele

määrusele tuleb kavandada kõik PHAJ rajamisega seotud tööd mõlema alternatiivi korral, sh

lõhkamine ja maa-alused tööd.

PHAJ maa-aluse osa ehitustöödest tuleneva vibratsiooni leviku mõju (vt ka ptk 6.11) sõltub mõlema

alternatiivi korral vibratsiooniallikast, selle kaugusest ja maapinna geoloogilisest ehitusest.

Lõhkamist, mis on olulisim vibratsiooniallikas, kasutatakse maa all enam kui 100 m sügavusel. Kõiki

vajalikke asjaolusid tuleb arvesse võtta ka lõhketöö projekti koostamisel ja lõhketööde teostamisel.

Lõhketöö vibratsioonitase, mis maapinnale jõuab, ei tohi ohustada kavandatava PHAJ ehitiste alaga

piirnevate elamualade elanike tervist.

Käesoleva KMH staadiumis ei ole võimalik hinnata lõhketöö vibratsiooni tugevust ega selle võimalikku

mõju ehitistele jm objektidele, sest puuduvad detailsed geoloogilised uuringud ja vastavalt sellele

koostatav PHAJ ehitusprojekt. Lõhketöö projekti on võimalik koostada lähtudes ehitusprojekti

lahendusest. Vastavalt konkreetsetele geoloogilistele tingimustele, mõjupiirkonnas olevatele

objektidele ja lõhketöö eesmärgile määratakse lõhketöö projektis nõutavad parameetrid, sh ohuala

ja seismiliselt ohutud laengud.

110 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

145 / 252

Lõhketöö projekti koostamisel tuleb erilise hoolikusega arvesse võtta ohuala piiridesse jäävate

objektide – elamud, puurkaevud, ohtlikud objektid (sh planeeritud Alexela LPG terminal), teed,

tehnovõrgud jms – paiknemist ning vältida neile kahju tekitamist. PHAJ rajamisel tohib kasutada

vaid tehnoloogiat/tehnoloogiaid, mis välistab/välistavad sellise vibratsioonitaseme, mis kahjustab

töötavat LPG terminali ja kõiki teisi piirkonnas asuvaid ehitisi.

Lõhketöö projekti koostamisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseadusest111. Seaduse § 31 lg 3 järgi tuleb

lõhketööd teha vastavalt lõhketöö projektile ja ohutusnõudeid järgides. Lõhketöö parameetrid ja

kasutatavad abivahendid peavad tagama, et lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise

võnkumise tõttu avalduvad mõjud oleksid lõhketöö ohualasse jäävatele ehitistele ja seadmetele

minimaalsed. Lõhkematerjaliseaduse § 30 lg 2 kohaselt kuulub PHAJ süvendi rajamine ohtlikuma

lõhketöö hulka, sest lõhketööd tuleb teostada tiheasustusalal ning naabrusesse (eeldatava ohuala

piiridesse) jääb teiste isikute omandis olevaid ehitisi. Lõhkematerjaliseaduses (vt § 32 lg 3 ja 4) on

ette nähtud kord, kuidas Tehnilise Järelevalve Amet enne ohtlikuma lõhketöö loa andmist teavitab

kohaliku omavalitsuse üksust ja riigiasutusi, kelle pädevusse kuuluvat valdkonda kavandatav

lõhketöö võib puudutada, ning kaasab kavandatava lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste omanikud

või nende esindajad. Projekteerimise staadiumis koostatavast lõhketöö projektist peab välja tulema

PHAJ ohuala suurus, mille ulatuses ehitiste omanikke või nende esindajaid teavitada tuleb.

Muid mõjusid, mis võiksid põhjustada ümberkaudsete ehitiste ja muu vara kahjustamist, ei ole ette

näha.

6.15.5. Radoon112

Piirkond on radooni levikualal, mis tähendab, et maa-aluste ehitiste või kinniste hoonete ehitamisel

tuleb sellega arvestada mõlema alternatiivi korral. Sellega seoses peab ehitamise käigus läbi viima

radoonisisalduse mõõtmised maa-alustes šahtides. Juhul, kui šahtides tuvastatakse kõrgenenud

radoonisisaldus, peab olema rajatud tehnoloogiliselt korralik ventilatsioon, et maa all töötavate

inimeste jaoks oleks tagatud nõuetele vastav töökeskkond.

Radooni peamine allikas on pinnas. Inimese elukeskkonnas võib sellele lisanduda ehitusmaterjalidest

ja sügavamate veekihtide majandus- ja joogiveest eralduv radoon. Pinnases ja ehitusmaterjalides

tekib radoon nendes leiduva 238U tütarelemendi raadiumi (226Ra) radioaktiivsel lagunemisel.

Tekkivast radoonist eraldub pinnast või ehitusmaterjali moodustavate tahkete osakeste vahelisse

õhku üldjuhul 15–40%. Kui palju radooni eraldub, oleneb kivimi (või ehitusmaterjali) poorsusest ja

lõhelisusest: mida poorsem ja lõhelisem kivim, seda rohkem radooni eraldub. Ülejäänud radoon jääb

pinnase tahketesse osakestesse või kivimisse, kus temast edasisel radioaktiivsel lagunemisel tekib

stabiilne plii-isotoop 206Pb. Vees kujuneb radoon nii otse vees lahustunud kui ka veekihti

moodustavates kivimites leiduva raadiumi radioaktiivsel lagunemisel.

Elukeskkonnas ei tohiks inimestele mõjuv kiirgusdoos ületada 4–6 mSv/a. Vastasel korral tuleks

rakendada meetmeid vähendamaks looduskiirguse taset. Õhus oleva radoonisisalduse mõõtühik on

Bq/m3. Iga 48 Bq/m3 radooni (aasta keskmisena) elukeskkonna siseõhus lisab aastas 0,8–1 mSv

kiirgusdoosi. Sellest lähtudes on radoon ka elumajade siseõhus olulisim kiirgusallikas, mille

kontsentratsioon ei tohiks ületada 150–200 Bq/m3. Välisõhus varieerub radoonisisaldus vahemikus

3–20 Bq/m3. Eesti ühekorruseliste elumajade siseõhus on see näitaja 92 Bq/m3, kuid võib ulatuda

kuni 12 000 Bq/m3.

Radoon on suitsetamise kõrval olulisemaid kopsuvähi põhjustajaid. Et radooni kahjulikku toimet

inimeste tervisele vähendada, on eluruumide siseõhus kehtestatud radoonisisalduse lubatud

piirsisaldused: USA-s 150 Bq/m3 ja enamikus Euroopa maades, sh Eestis, 200 Bq/m3.

111 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121062017001 112 Radooni puudutava analüüsi juures on võetud aluseks artikkel ajakirjast Eesti Loodus 5/2005: Petersell, V;

Mõttus, V; Täht, K „Nähtamatu ohuallikas. Eestimaa pinnases“, Keskkonnaministeeriumi

(http://www.envir.ee/et/radoon) ning Soome kiirguskaitsekeskuse (http://www.stuk.fi) andmed

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

146 / 252

Kristalse aluskorra moodustab reeglina tavalisest kõrgema radoonisisaldusega kivim. Ka savi ja

liivakivi võivad mõnikord eritada tavalisest enam radooni. Ühes või mitmes läbitavas pinnasekihis

võib loodusliku radoonieralduse suurus olla üle lubatud siseõhu piirsisalduse. Sellest lähtuvalt võib

eeldada, et nii sügavas maa-aluses rajatises, mis läbib savi- ja liivakivikihte ning ulatub kristalsesse

aluskorda, on samuti kõrgendatud radoonitaseme oht.

Radoonisisalduse täpseks määramiseks pinnases või kivimis on vaja geoloogilisi proove ja vastavaid

katsemõõtmisi. Kõige kindlam meetod on radoonitaseme mõõtmine maa all. Riski on siiski võimalik

hinnata ja antud juhul võib öelda, et radoonitase ilma meetmeid kasutusele võtmata on 90%-lise

tõenäosusega maa all ületatud. Seda ohtu tuleb projekteerimisel ja ehitamisel arvestada ning

vastavad meetmed kasutusele võtta.

Maakoorest välja pääsenud radoon hajub atmosfääris ja seega on välisõhus radooni kontsentratsioon

väga väike. Maailma keskmiseks välisõhu radooni tasemeks on hinnatud 10 Bq/m3. Eestis on

mõõtmistulemused jäänud vahemikku 3–5 Bq/m3. Lisaks on Soomes läbi viidud mõõtmised

näidanud, et hoonest väljuva radooni eemaldusrajatise kõrval on radoonitase normi piires,

vaatamata sellele, et hoones endas oli ilma vastava süsteemita radoonitase ületatud umbes viis

korda. Seega väljaspool kavandatavat rajatist ei ole radoonitase inimese tervist ohustav.

Kuna kaevetöödel satub kaeveõõnte õhku radooni, on soovitatav radooni kontsentratsiooni

määramine PHAJ maa-aluse osa rajamistööde perioodil. Mõõtmised on olulised läbi viia perioodidel,

kus töötajad viibivad maa all ja kui kavandatakse ventilatsiooniga seotud tegevusi. Rajatava PHAJ

territoorium peab olema suletud, et välistada kõrvaliste isikute juurdepääsu.

Radooniohtu tuleb arvesse võtta seoses maa all töötavate inimeste töökeskkonnaga, sest maa-aluses

rajatises võib radoonitase olla kõrgem inimeste tervise kaitseks kehtestatud normidest. Seda ohtu

tuleb projekteerimise ja ehituse käigus arvestada ning vastavad meetmed kasutusele võtta.

Väljaspool kavandatavat objekti ei ole radoonitase inimese tervist ohustav.

30.07.2018 võeti vastu keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“.113 Määrusest lähtuvalt korraldab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis,

mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või

hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Kui õhu radoonisisalduse mõõtmise

tulemusel selgub, et õhu radoonisisaldus tööruumis ületab viitetaset, rakendab tööandja töötaja

terviseriski vähendamiseks vajaduse korral ehituslikke parandusmeetmeid (sh õhuvahetuse

parandamine) või tööaja piirangut (töökohal aastas lubatud tundide arv) vastavalt määruses

sätestatud korrale.

6.15.6. Valgusreostus

Valgusreostus ehk valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv) tehisvalgus.

Valgusreostust tekitavad tänavavalgustid, reklaamplakatite ja fassaadivalgustus, mis on halvasti

projekteeritud, varjestamata ja/või suunatud üles taevasse. Valgusreostus on ka see kui

tänavalaternatest jt valgustitest (sh ehitusplatsi valgustavatelt prožektoritest) tulev valgus paistab

elamu akendest sisse või eredad tuled ettevõtete ja tööstuste valgustitelt valgustavad keset ööd

kogu ümbruskonda.114 Valgusreostuse näol on tegemist keskkonnahäiringuga (ebasoodsa

keskkonnamõjuga).

Valgusreostus tekib valgusallikate valest kasutamisest, mis on seotud inimeste harjumustega,

teadmatusega, aegunud standarditele vastavate valgustite kasutamisega ja valgusreostusest

tingitud ohtude mittemõistmisega.

113 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004 114 Marek Vilipuu, Tallinna Tehnoloogiaülikooli Füüsikainstituut. Valgusreostuse taustauuringud. Valgusreostuse

mõjudest ja hetkeseisust Eestis 30.11.12

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

147 / 252

Ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal on ehitusplats valgustatud

valgusallikatega. Ehitusaegsed mõjud on seotud ka ehitusmasinate tulede valgusvihkudega

ehitusplatsil. Samuti on ehitusplatsil valgustatud ajutised hooned (nt soojakud). Valgustus on vajalik

ka ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ehitusmasinate ja -seadmete valvamiseks ehituse maa-

alal.

Tegemist on enamasti lokaalsete valgusallikatega, mille oluline mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Ehitusplatsi valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad

oleksid suunatud just nendele objektidele, mida tuleb valgustada, ega oleks suunatud taevasse või

häiriks liiklust ning ümberkaudseid elanikke ja muid objekte. Nende põhimõtete järgimise korral on

ehitusaegne valgustuse leviku mõju ümbritsevale keskkonnale väheolulise tähtsusega.

Kui PHAJ ehitusaegne valgustus ei ole õigesti projekteeritud ja paigaldatud, võib pimedal ajal häirida

ehitusala vahetus naabruses asuvate elamualade elanikke ja Kaitseväe Paldiski linnaku töövõimet.

Samas tuleb arvestada, et pärast müraseina ja müravalli valmimist toimivad need olulisel määral ka

kaitsena ehitusala valgustuse eest. Küll aga tuleb jälgida, et valgustuse projekteerimisel,

paigaldamisel ja tööde käigus ei suunataks PHAJ tõstetornidest jt kõrgetest rajatistest häirivaid

valgusvihke elamualade ja Paldiski linnaku suunas.

Liiklusohutuse seisukohalt tuleb jälgida, et PHAJ objektide valgustus ei hakkaks häirima

ümbruskonna tänavatel liiklejaid. Laevaliikluse ohutuse kohta seoses PHAJ valgustusega vt ptk 6.14.

Valgustussüsteemi väljatöötamisel on soovitav kasutada LED-valgustust, sest see kasutab vähem

energiat ning vajab vähem hooldust, kui hõõglampidel ja päevavalguslampidel põhinevad süsteemid.

LED-valgustus on ka keskkonnasäästlik ja väiksemate keskkonnamõjudega. LED-lambid koondavad

valguse kontsentreeritult ettenähtud suunda. Seega ei haju valgus laiali ega avalda olulist mõju

ümbritsevatele aladele.

Soovitav ei ole kavandada suure võimsusega valgustust ja seda siis kokkuhoiu eesmärgil (osaliselt)

välja lülitada. See muudab ebamugavaks õhtuse liiklemise tänavatel ning loob tingimused

kuritegevuseks.

Välisvalgustuse puhul on väga oluline valgusti kuju. Õige kujuga valgusti aitab ka valgustamisele

kuluvat energiat kokku hoida. Tänavavalgusti puhul on oluline, et valgus ei kiirgaks ülespoole ja ka

külgedele kiirguks valgust suhteliselt vähem. Valgusti peab tekitama valguskoonuse, mis valgustab

lambialust ja selle lähiümbrust. Uued valgustid on elektriökonoomsemad, paremini varjestatud ning

arvestavad kõrvalasuva või rajatava hoonestusega.

Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab oma eesmärke ning võimalikult vähe reostab

keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb rakendada vastavat kaasaegset oskusteavet,

et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide rakendamist.

Kuigi ehitusaegse valgustusega kaasnevaid häiringuid loetakse tavaliselt ajutisteks ja pärast

ehitustööde lõppu mõju lakkab, siis PHAJ pika ehitusperioodi tõttu (eeldatavalt 9 aastat) tuleb

ehitusaegse valgusega seotud võimalikesse häiringutesse suhtuda väga tõsiselt.

Kuna kavandatava objekti ehitusaegne valguslahendus töötatakse välja projekteerimise etapis, siis

saab hoonestusloa KMH-s valgusreostuse teemat käsitleda põhimõtteliselt ning teha ettepanekuid ja

anda soovitusi, millega tuleb valgustuse projekteerimisel arvestada. Valgusreostuse piiramise

põhimõtted on toodud ptk-s 10.

6.15.7. Muud inimeste heaolu mõjutavad tegurid

Inimeste jaoks on reeglina kõige tähtsamad tervis, puhas põhjavesi (joogivesi), õhukvaliteet ja

müratase piirkonnas. Kui mõju neile aspektidele ei ole negatiivne, siis PHAJ rajamine ei oma inimeste

elukvaliteedile olulist kahjustavat mõju.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

148 / 252

Arvestades, et PHAJ mõlema alternatiiviga kaasneb tegevus (tehissaare ehitamine) merekeskkonnas,

siis võib eeldada, et keskkonnast hoolivate inimeste jaoks on oluline ka see, et merekeskkonda

(merevee kvaliteeti ja mereelustikku) ning rannikualasse suhtutakse võimalikult säästvalt.

Tõenäolised ootused PHAJ ehitamise suhtes on töökohtade loomine piirkonna inimestele, samuti

arendusprojekti realiseerimisega kaasnevate võimalike koostööprojektidega kohalikule

omavalitsusele ja selle elanikele pakutavad hüved, mis toetavad valda ja edendavad kohalikku elu.

Võimalikud koostööprojektid võiksid hõlmata näiteks avalikult kasutatavate teede korrastamist (sh

vahetult PHAJ maapealse kompleksiga piirnevatel elamualadel tolmuvaba katte paigaldamist) ning

rajatava tehissaare piirkonnas rannaäärse ala korrastamist puhkealaks.

PHAJ arendusprojekti kohta võiks olla saadaval rohkem informatsiooni, sh ka venekeelsetele

elanikele. Infot mõlemas keeles võiks lisada projekti kodulehele, valla kodulehele jne.

Käsitledes inimeste heaolu laiemas mõttes, siis aitab kaudselt suurendada inimeste heaolu ka

tegevusega (kristalse aluspõhja kivimi realiseerimisega) kaasnev ressursimaks riigile ja vallale.

6.16. Mõju kultuuriväärtustele

6.16.1. Kultuurimälestised

Nii PHAJ maapealse kompleksi kui ka kavandatava tehissaare läheduses asub mitmeid

kultuurimälestisi (vt ptk 4.16). KMH käigus analüüsiti kavandatava tegevusega kaasnevatest

muutustest tulenevaid mõjusid, sh visuaalset mõju, kultuurimälestistele.

Antud juhul on asjakohane analüüsida PHAJ objektide mõju kõige lähemal asuvatele

kultuurimälestistele:

- PHAJ maapealse kompleksi puhul (alternatiiv 1) mõju Paldiski kalmistutele;

- merre kavandatava tehissaare puhul (alternatiivid 1 ja 2) Peeter Suure merekindluse

kompleksile.

Paldiski kalmistud, millel on ühine kaitsevöönd, asuvad Paldiski raudteejaama läheduses Rae tänava

ääres, sellest lõuna pool (vt Joonis 54). PHAJ maapealse kompleksi ala piir on Paldiski kalmistust ja

kalmistute kaitsevööndi piirist ca 200 m kaugusel. PHAJ maapealse kompleksi ala ja kalmistute

vahele jäävad Rae tänav, Lääne tn äärsed tootmismaa kinnistud (mis praegu on valdavalt

hoonestamata) ning Alexela AS-i haruraudtee. PHAJ kõrgemad rajatised (tõstetorn ja abitõstetorn)

kavandatakse kalmistute kaitsevööndist enam kui poole kilomeetri kaugusele.

Kalmistud on vaadeldavad Rae tänavalt ja Kalmistu teelt ning PHAJ rajatised ei mõjuta vaateid

kaitsealustele kalmistutele. II maailmasõjas hukkunute ühishaud asub Paldiski linnakalmistul ja selle

kaitse on tagatud koos kalmistu kaitsega.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

149 / 252

Joonis 54. Kaitsealuste kalmistute paiknemine PHAJ maapealse kompleksi ala (märgitud

punase joonega) suhtes. Aluskaart: Maa-amet

Merre kavandatavale tehissaarele kõige lähemal asuvad Paldiski kindluse bastionid, muulid ja

vallikraav. Kindluse kompleksi ja mere vahel on Paldiski Põhjasadama suletud territoorium, mis

ulatub kindluse kaitsevööndisse. Kaitsevööndis on ka S. Julajevi tee, mida mööda liigub osa Paldiski

Põhjasadamat teenindavast transpordist, ja osaliselt teest põhja pool asuvad kinnistud.

Paldiski kindluse kompleks asub PHAJ jaoks kavandatavast tehissaarest (mõlemast alternatiivist)

lääne pool ca 200 m kaugusel (vt Joonis 55). Kultuurimälestise kaitsevööndi piir on tehissaare

asukohast ca 130 m kaugusel.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

150 / 252

Joonis 55. Kaitsealuse Paldiski kindluse kompleksi paiknemine PHAJ tehissaare (märgitud

punase joonega) suhtes. Aluskaart: Maa-amet

Kindluse kompleks on vaadeldav S. Julajevi teelt ja Rae tänavalt/Majaka teelt. Osaliselt on kindluse

kompleks vaadeldav ka S. Julajevi tee lõpust mere äärest (vt Foto 1 ja Foto 2). PHAJ tehissaar ja

sellel paiknevad rajatised ei jää kummagi alternatiivi korral ette Paldiski kindluse peamistele

vaatesuundadele.

Foto 1. Vaade Paldiski kindluse komplek- sile mere poolt S. Julajevi tee lõpust

Foto 2. Vaade Paldiski kindluse komplek- sile mere poolt S. Julajevi tee lõpust

Paldiski Põhjasadama sissepääsu juurest

Rajatav tehissaar võib mõningal määral mõjutada Paldiski kindluse kompleksi vaadeldavust merelt.

Kuna aga kindlus mere poolt vaadatuna ei eristu oluliselt ülejäänud pankrannikust ning suures osas

jääb kindluse ja mere vahele Paldiski Põhjasadama territoorium, siis ei ole tehissaare mõju merelt

avanevatele vaadetele oluline.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

151 / 252

Kõik ülejäänud kultuurimälestised paiknevad Paldiski linnamaastikus selliselt, et PHAJ maapealne

kompleks ja tehissaar ei mõjuta mingil viisil vaateid ja vaadeldavust nendele objektidele, sest PHAJ

ehitised asuvad piisavalt kaugel ning need ei jää ette vaatesuundadele ja -koridoridele, kust

kultuurimälestised on nähtavad.

6.16.2. Ühishaud PHAJ maapealse kompleksi alal

PHAJ maapealse kompleksi ala loodeosas Pallase piirkond 18 ja raudtee lähistel paikneb eeldatavalt

XVIII sajandist pärinev ühishaud, millele kavandatakse kehtestada kaitseala ja kaitsevöönd. Kuigi

objekti ei ole (veel) kantud kultuurimälestiste registrisse, on selle olemasoluga PHAJ rajatiste

kavandamisel arvestatud ning ühishaua piirkonda on ette nähtud haljasala. Samuti ei ole ühishaua

alale kavandatud PHAJ objekte ja sellega seotud tehnovõrke.

Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmsikstuleku

võimalusega nii kalmistul (ühishaual) kui ka selle lähiümbruses. Muinsuskaitseseaduse115 (MuKS)

paragrahvidest 30–33 ja 443 tulenevalt on kultuuriväärtusega leiu leidja kohustatud ehitustööd

seiskama, jätma leiu leiukohta, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama

Muinsuskaitseametile või kohaliku omavalitsuse üksusele (antud juhul Lääne-Harju Vallavalitsusele).

MuKS-i § 40 sätestab ehitus- ja muude tööde tegemise nõuded. Kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti

andmeil võidakse avastada teadmata kultuuriväärtustega leid, tuleb enne kaeve- ja mullatööde

alustamist teha uuringud. Antud juhul on uuring (ekspertiis) ühishaua kohta tehtud (vt ptk 4.16.2)

ning puudub vajadus seda ala täiendavalt uurida.

6.17. Mõju maapõuele ja maavaradele

Pakri poolsaarel, Pakri saartel ja nende ümbruses ei ole maavarana arvele võetud ühtegi maapõue116

osa (kivimit, setendit jms).117

Maapõueseaduse kohaldamisalas ei loeta oluliseks keskkonnahäiringuks maavara või maavarana

arvele võtmata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikust seisundist eemaldamist.118

PHAJ näol on mõlema alternatiivi korral tegemist väga suuremahulise arendusega, mis eeldab

kristalse aluskorra kivimite väljamist maapõuest ning ulatusliku infrastruktuuri rajamist maa alla,

maismaale ja merre. PHAJ rajamise käigus väljatavad kristalse aluskorra kivimid on väärtuslik

ehitusmaterjal ja kogu kivim läheb kasutusse. Ka muule ehituse käigus väljatavale kivimile, setendile

ja pinnasele on võimalik leida sihipärane kasutusotstarve. Tegevuse kavandamisel on vajalik

arvestada, et kristalse aluspõhja kivimist toodetud killustiku ja muu ehitamisel üle jääva kaevise

võõrandamine saab toimuda vastavalt maapõueseaduse §-le 97.

PHAJ maa-aluse osa projekteerimise käigus, kui on täpsustatud väljamist vajava setendi ja kivimi

omadused ja kogused, tuleb samas leida neile ka konkreetne kasutusotstarve ja tarnimise sihtkoht.

Praeguste teadmiste kohaselt on arendajal kavas kristalse aluskorra kivimi pealt (šahtidest)

väljakaevatavat materjali kasutada maksimaalselt ära PHAJ ehitusel. Alternatiivi 1 korral kasutatakse

seda materjali tehissaare ehitamiseks. Alternatiivi 2 korral tuleb suurema tehissaare rajamiseks

alguses (väiksema tehissaare mahus) tuua materjali mujalt, kuid seejärel saab tehissaart hakata

suurendama šahtidest väljakaevatava materjaliga. Kristalse aluskorra kivim läheb kasutusse

ehitusmaterjalina kas valdavalt Eestis (alternatiivi 1 korral) või välismaal (alternatiivi 2 korral).

115 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015128?leiaKehtiv 116 Maapõueseaduse § 2 järgi on maapõu maismaal, sise- ja piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning

majandusvööndis inimtegevuseks tehniliselt ja majanduslikult kättesaadav maakoore osa; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016001 117 Vaadatud Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendusest 26.09.2017 118 Maapõueseaduse § 1 lg 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016001

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

152 / 252

Kristalse aluskorra kivimite olemasolu Eestis võib positiive poole pealt kaasa tuua väiksema vajaduse

lubjakivi järele, mida see võib ehitustöödel asendada. Praegu on majanduslikult odavam kasutada

lubjakivi. Maavarade kasutuse ja selle majandusliku tegevuse osas saab mõju olema kindlasti

positiivne.

Koostatud on uuring119, mille peamine eesmärk oli hinnata, millistes tee- ja raudtee-

konstruktsioonides on tardkivikillustiku kasutamine võimalik ning kas ja millistel juhtudel on

lubjakivikillustiku asendamine tardkivikillustikuga ühiskonnale majanduslikult põhjendatud. Uuringu

kohaselt sobib Paldiski tardkivikillustik kasutamiseks kõigis killustikalustes, mustsegudes ja

asfaltsegudes, kus lubjakivikillustikki, samuti enamikus kohtadest, kuhu nõutakse tardkivikillustikku,

nii aluses kui kattes. Erandiks on teed, kus liiklussagedus on üle 6000 sõiduki ööpäevas, kus

Maanteeameti nõuete kohaselt on katte ülakihi asfaltsegude jämetäitematerjalil nõutav

kulumiskindluse klass kõrgem. Vaatamata katseliste andmete puudumisele on alust arvata, et

tardkivikillustik sobib tõenäoliselt raudteeballastiks, kuid seda eeldust tuleb laboris kontrollida.

Eelviidatud uuringu käigus teostatud tasuvusanalüüs näitas, et lubjakivikillustiku asendamine

tardkivikillustikuga on viimasest rajatud tarindikihtide oluliselt pikema vastupidavuse korral

ühiskonnale majanduslikult põhjendatud. Põhilised tulud saavutatakse rekonstrueerimise intervalli

suurenemisest, muud tulud jäävad marginaalseks. Tasuvusanalüüsi teostamisel võeti aluseks

tardkivikillustiku tänane keskmine turuhind (sadamates), milleks on käesolevas uuringus 20 €/tonn.

Tellija hinnangul suudetakse Paldiskis toodetud killustikku pakkuda tootmiskohas hinnaga 12 €/tonn.

Sellise hinnaga on Paldiskis toodetud killustik arvutuste kohaselt konkurentsivõimeline suuremas

osas Eestist, v.a Maanteeameti ida regioonis. Viimase potentsiaalne osakaal tardkivikillustiku

tarbimises on ca 14%. Paldiski kristalse aluskorra kivimi kasutamine vähendaks täiendava

investeeringu vajadust ning tähendaks tasuvuse suurenemist. Lisaks tuleb arvestada, et andmete

puudumise tõttu ei õnnestunud nimetatud uuringus kvantifitseerida teiste tellijate (nt kohalike

omavalitsuste) killustiku tarbimist. Viimase arvessevõtmine suurendaks tasuvusnäitajaid veelgi.

Uuringu tulemused kehtivad PHAJ alternatiivi 1 korral, kui maapõuest väljatav kristalse aluskorra

kivim transporditakse valdavalt raudtee abil erinevate tarbijateni Eestis. Alternatiivi 2 korral, kui

kristalse aluskorra kivim transporditakse tehissaarelt ära laevaga, läheks see arendaja sõnul

valdavalt ekspordiks ning majanduslik kasu Eesti riigile oleks oluliselt väiksem.

119 Graniitkillustiku kasutusvõimaluste eksperthinnang. Teede Tehnokeskus AS, 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

153 / 252

7. PHAJ käitamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju

7.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

7.1.1. Pakri hoiuala

Käitamise etapis puuduvad alternatiivi 1 maismaal paikneval kompleksil piisava kauguse (1,75 km)

ning kaugeleulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu igasugused mõjud Pakri hoiualale ja selle

kaitse-eesmärkidele. Samuti ei mõjuta hoiuala PHAJ maa-alused rajatised.

Meres paiknev tehissaar ja veehaare paiknevad mõlema alternatiivi korral hoiuala läheduses, kuid ei

avalda sellele olulisi otseseid füüsilisi mõjusid. Kuna jaam ei mõjuta suuremal alal olulisel määral

veekvaliteeti, ei avaldu olulisi mõjusid Pakri lahe ökoloogilisele seisundile.

Tehissaare ja veehaarde lähedal paiknevas hoiuala piirkonnas pole kaitse-eesmärgiks olevate

linnuliikide pesituspaiku, kuid linnud peatuvad selles piirkonnas rändel olles ning talvitumisel. Kuna

kavandatav jaam mõlema alternatiivi korral veekeskkonda ja põhjaelustikku ning kalastikku

suuremal alal olulisel määral ei mõjutata, siis ei muutu olulisel määral hoiuala kaitse-eesmärgiks

olevate linnuliikide toidubaas.

Käitamise etapis mõlema alternatiivi korral jaamaga seoses arvestatavad häiringud puuduvad (välja

arvatud hooldustööd, mille häiringute tase on madal).

Kokkuvõttes ei avalda kavandatav tegevus jaama käitamise etapis Pakri hoiualale ja selle kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele olulisi negatiivseid mõjusid kummagi alternatiivi

korral. Samuti ei ole teada tegevusi, millega kaasneks koosmõju hoiualale.

Vt ka mõju hinnang Pakri loodus- ja linnualale ptk 5.

7.1.2. Pakri maastikukaitseala

Pakri maastikukaitseala paikneb mõlema alternatiivi korral tehissaare ja veehaarde piirkonnas

maismaal. Otsesed füüsilised mõjud kaitsealale jaama käitamise etapis puuduvad.

Setete liikumine ja lainerežiim ei muutu modelleerimise andmetel kummagi alternatiivi korral

kaitsealaga piirneval merealal sel määral, et muutuksid rannikuprotsessid, mis võiksid mõjutada

pankranniku looduslikku arengut. Mere loomuliku murrutustegevuse jaoks on esmatähtsad

loodetormid, mille korral tehissaar ei avalda kummagi alternatiivi korral lainetusele kaitseala rannikul

mingisugust mõju. Olulist setete kuhjumist kaitstava ala rannikule ei ole ette näha.

Mõjud kaitstaval alal asuvatele maismaa kooslustele ja kaitstavatele liikidele puuduvad käitamise

etapis mõlema alternatiivi korral piisava vahemaa tõttu ning ka põhjusel, et ei esine mõjufaktoreid,

mis avaldaksid mõju maismaa ökosüsteemidele.

Kokkuvõttes ei avalda kavandatav tegevus jaama käitamise etapis kummagi alternatiivi korral Pakri

maastikukaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele olulist negatiivset mõju. Samuti ei ole teada

tegevusi, millega kaasneks koosmõju maastikukaitsealale.

Vt ka mõju hinnang Pakri loodus- ja linnualale ptk 5.

7.1.3. Kaitstavad liigid

Käesolevas peatükis käsitletakse arendusala piirkonnas esinevaid kaitstavaid liike, kelle elupaigad ei

paikne kaitstavatel aladel või kes ei ole Pakri hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

154 / 252

Kirjuhahk (II kaitsekategooria linnuliik) – elupaik asub tehissaarest alternatiivi 1 korral 640 m

kaugusel loodes ja alternatiivi 2 korral 450 m kaugusel loodes Pakri hoiualal. Kavandatav tegevus

PHAJ käitamise ja merevee kasutamise näol ei mõjuta olulisel määral ega suuremal alal veekvaliteeti

jaa Pakri lahe ökoloogilist seisundit. Seega ei mõjutata ka vee-elustikku ning kirjuhaha

toitumistingimusi. Kuna käitamise etapis ei toimu olulist inimeste ja tehnika liikumist piirkonnas

(välja arvatud hooldustööd) ega kaasne müra, siis ei avaldu liigile häiringuid. Kokkuvõttes jaama

käitamise etapis mõjud liigile puuduvad.

Põldtsiitsitaja (II kaitsekategooria linnuliik) – elupaik asub maismaal tehissaare piirkonnast ca 550

m idas. Käitamise etapis puuduvad liigile igasugused mõjud.

Arendusala piirkonnas kasvavatele II kaitsekategooria kaitstavatele taimeliikidele madal unilook ja

nõmmnelk jaama kasutuse etapis mõjud puuduvad.

Mereimetajad

Veehaarde piirkonda võivad hallhülged kasutada toitumisalana, kuid nende arvukus on piirkonnas

suhteliselt madal. Viigerhüljeste esinemine piirkonnas on vähetõenäoline ja võib toimuda vaid

juhuslikult. Pringli sattumine piirkonda on ebatõenäoline. PHAJ käitamise etapis ei põhjusta tehissaar

ja veehaare ning nendega seotud hooldustööd kumagi alternatiivi korral hüljestele olulisi häiringuid.

Merevee kasutamine PHAJ-s mõjutab mõlema alternatiivi korral mõningal määral selle kvaliteeti ning

mereelustikku (TÜ Eesti Mereinstituudi vastav uuring – vt Lisa 5). Seega võiks see teatud tingimustel

kaudselt mõjutada ka hüljeste toidubaasi ja elutingimusi. Merevee kasutus vähendab zooplanktoni

ja vähemal määral ihtüoplanktoni hulka, samuti võib avariiolukorras põhjustada vee anoksiat ja

vesiniksulfiidi teket. PHAJ tavapärase töörežiimi korral olulised negatiivsed mõjud merekeskkonnale

ja selle kaudu hüljeste toidubaasile puuduvad. Avariiolukorras võib kaasneda mõju veekvaliteedile

ja planktonile, kuid hüljeste toidubaasile on ühekordse avariiolukorra mõju siiski väike. Oluline

kaudne mõju võiks teoreetiliselt kaasneda olukorras, kus toimub ridamisi avariiolukordi, mis aga ei

ole tõenäoline.

Kokkuvõttes on võimalikud mõjud hüljeste elukeskkonnale ja toidubaasile pigem ebaolulised ning

võivad avalduda vaid veehaarde piirkonnas.

Kaitstavad taimeliigid (käpalised) PHAJ maapealse kompleksi alal

Maismaal paikneval PHAJ kompleksi alal (alternatiiv 1) asuvate kaitstavate taimeliikide (kuus III

kaitsekategooria käpaliseliiki) elupaigad kaovad ehituse etapis. Kaitsealused taimed tuleb enne

ehitustegevuse algust ümber istutada sobivasse kasvukohta (vt ptk 6.1.3). Käitamise etapis

kaitstavatele käpalistele täiendavaid mõjusid ei avaldu.

7.2. Mõju maismaaelustiku bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele,

sh kõrghaljastusele, metsakooslustele ning rohevõrgustikele

Alternatiivi 1 korral raadatakse ehituse etapis kõrghaljastus valdavalt osalt PHAJ maapealse

kompleksi alast, kaob rohumaa ala ning metsakooslus 5-6 ha suurusel alal. Kuna ala põhja- ja

idaservale rajatakse müravall, siis on ka olemasoleva metsariba säilitamine kaitsehaljastusena

komplitseeritud. Juhul, kui seoses müravalli rajamisega raadatakse kogu metsaala või seoses

veerežiimi muutmise ja pinnase võimaliku tõstmise tõttu hävib olemasolev kõrghaljastus, siis tuleb

rajada müravallile ning valli ja teede vahelisele alale uus mitmerindeline kõrghaljastus, mis täidaks

kaitsehaljastuse funktsiooni kõrvalasuvate elamualade jaoks.

Käitamise etapis täiendavat metsa- ja rohumaakoosluste kadu ei toimu ning negatiivsed mõjud

taimkattele puuduvad. Rajatav kaitsehaljastus ning muu kõrghaljastus kasvab ja areneb käitamise

faasis edasi, nii et ala taimkatte väärtus suureneb teatud määral võrreldes ehitusetapis tekkiva

olukorraga.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

155 / 252

Rohevõrgustikule ja Paldiski linna üldplaneeringuga kavandatavale kaitsehaljastuse maale PHAJ

käitamise etapis täiendavad negatiivsed mõjud puuduvad. Kaitsehaljastuse maale müravalli nõlvale

ja selle kõrvale rajatav kõrghaljastus kasvab ja areneb, seega hakkab käitamise etapis ala väärtus

taas mõnevõrra suurenema. Antud positiivne muutus ei ole siiski tingitud kavandatavast tegevusest,

vaid tuleneb leevendusmeetmest (kaitsehaljastuse rajamisest).

Käitamise etapis kohaneb piirkonna loomastik uue objekti ja sellest lähtuvate häiringutega. Kuna

käitamise etapis on häiringute tase oluliselt madalam kui ehituseperioodil ning toimub kohanemine,

siis on häiringute mõju piirkonna loomastikule väiksem, piirdudes ca 50-100 m laiuse vööndiga.

Koosmõju sõltub koostatava üldplaneeringuga PHAJ maapealse kompleksi naabrusesse

kavandatavast tegevusest.

Alternatiivi 2 korral mõju maismaaelustiku bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, sh

kõrghaljastusele, metsakooslustele ning rohevõrgustikele puudub.

7.3. Mõju merepõhjaelustikule

Peatüki koostamise aluseks on TÜ Eesti Mereinstituudi vastav uuring – vt Lisa 5 (uuringu ptk 4.1.2).

Kuna PHAJ käitamise põhimõte on alternatiivide 1 ja 2 korral sama, siis kehtib alltoodud hinnang

mõlema alternatiivi kohta.

PHAJ käitamise võimalikud mõjud merepõhja elustikule ja elupaikadele on seotud PHAJ maa-alusest

hoidlast väljapumbatava vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Väljapumbatava vee omaduste

kohta ei ole kindlaid teadmisi ning need olenevad väga suurel määral siseneva vee omadustest

(temperatuur, hapnikusisaldus, orgaanilise materjali hulk jms) ning vee viibimise kestusest ja vee

hoidmise tingimustest maa-aluses hoidlas.

Kõige olulisemaks mere põhjaelustikku mõjutavaks teguriks võib pidada maa-alusest hoidlast

väljapumbatava vee hapnikusisaldust ja hapnikupuudusega kaasnevat vesiniksulfiidi (H2S).120 Vee

hapnikusisaldus alla 2 ml/l (hüpoksia) põhjustab põhjaloomastikus käitumuslikke ja füsioloogilisi

muutusi ning selliste tingimuste pikaajaline kestmine on letaalne suuremale osale põhjaelustikust.

Põhjaloomastiku liikide hapnikuvaeguse taluvus on väga erinev. Üldiselt on karbid ja ussid

märkimisväärselt kõrgema tolerantsiga kui vähid. Eksperimentaalselt on näidatud, et väga tugeva

hüpoksia tingimustes (0,15 ml/l) saabub vähilistel ookeani kirpvähil (Gammarus oceanicus) 50%

letaalsus umbes 10 tunniga, balti lehtsarvel (Idotea baltica) 7 tunni ja põhjamere garneelil (Crangon

crangon) umbes 1 tunniga, samas kui balti lamekarbil (Macom balthica), söödaval rannakarbil

(Mytilus trossulus) ja harilikul harjasliimukal (Hediste diversicolor) oli see näitaja üle 100 tunni.

Letaalsus suureneb kui hüpoksiaga kaasneb ka vesiniksulfiidi (H2S) esinemine.

Hapnikutingimuste muutusi maa-aluses hoidlas on keeruline hinnata, sest puuduvad sellised

hapnikukontsentratsioonide mõõtmised, mille tulemusi saaks otseselt kasutada. Eelkõige reovee

monitoorimisel mõõdetakse vee biokeemilist hapnikutarvet (BHT). BHT standardmetoodika näeb ette

järgmist:

1) vee aereerimine hapniku 100% küllastuse tasemeni temperatuuril 20°C;

2) hapnikusisalduse (C1) mõõtmine vahetult pärast aereerimist;

3) proovipudeli hermeetiline sulgemine ja inkubeerimine pimedas temperatuuril 20°C tavaliselt

5 või 7 päeva (BHT5, BHT7);

4) hapnikusisalduse (C2) mõõtmine pärast inkubatsiooni;

5) BHT arvutatakse esimese ja teise mõõtmise vahena (BHT=C1-C2).

120 Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Ramboll Eesti AS, 2012. Peatükk 8.2. Mõju mereveele

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

156 / 252

Antud metoodika juures tuleb arvestada, et vesi aereeritakse enne esimest mõõtmist ja inkubatsioon

toimub ette antud aja jooksul temperatuuril 20°C. Seetõttu on hapniku tarve kindlasti kõrgem kui

aereerimata ja madalama temperatuuriga mereveel maa-aluses hoidlas. Lisaks sellele ei ole teada

hapniku kontsentratsiooni ajaline kulg BHT mõõtmise inkubatsiooni ajal ja on alust arvata, et

kontsentratsioon ei muutu ajas lineaarselt. Ilma spetsiaalsete eksperimentideta, kus

katsetingimused sarnanevad PHAJ tingimustega ja kus hapniku kontsentratsioone mõõdetakse

tihedama ajaseeriana (nt üks kord päevas), ei ole võimalik anda täpseid hinnanguid hapniku

kontsentratsioonide muutustele maa-aluses hoidlas. Kuna lisaks temperatuurile mõjutavad BHT-d ka

orgaanilise ja mineraalse aine hulk vees, siis on vaja katseid korraldada pikema aja jooksul erinevate

looduslike olude tingimustes. Oluline on silmas pidada ka seda, et maa-aluse hoidla põhja hakkab

kogunema orgaanilist setet (muda), millel on kindlasti roll maa-aluse hoidla hapnikurežiimile, sest

põhjasettes toimuv bakteriaalne orgaanilise aine lagundamine kujutab endast täiendavat

hapnikukulu.

TÜ Eesti Mereinstituudis on merevee BHT mõõtmiste andmestik väga väikesemahuline ja suuremaid

üldistusi on seetõttu raske teha. 2016. a septembris Soome lahe kesk- ja lääneosas pinnaveest

mõõdetud BHT5 väärtused olid vahemikus 0,45–0,9 ml/l. 2012. a Kunda lähedal olid BHT7 väärtused

augustis 0,53–0,83 ja oktoobris 0,3–0,79 ml/l. Tallinna lahe seirejaamast 2 pärinevate pikkade

ajaseeriate põhjal on teada, et PHAJ veehaardele sarnases sügavuses esinevad kõrgeimad

temperatuurid ja ka madalaimad hapnikusisaldused augustikuus: temperatuur 15,3°C ja

hapnikusisaldus 2,35 ml/l. Kuukeskmiste lõikes on kõrgeimad keskmised temperatuurid ja

madalaimad hapnikusisaldused oktoobris, vastavalt 9,7°C ja 5,77 ml/l. BHT5 väärtuse 0,9 ml/l korral

väheneb hapnikukontsentratsioon 5 päeva jooksul 0,9 ml/l võrra. Kui sisenev merevesi on juba väga

madala hapnikusisaldusega, näiteks 2,35 ml/l Tallinna jaama nr 2 näitel, siis võib oletada, et

hüpoksia piir (2 ml/l) võib saabuda vähem kui viie päeva möödudes.

PHAJ tavapärases käitamise režiimis on vee viibeaeg maa-aluses hoidlas umbes kaks päeva ja ei ole

alust arvata, et selle aja jooksul areneksid hoidlas anoksilised (hapnik täielikult ammendunud)

tingimused. Harvaesinevate looduslike tingimuste kokkulangemisel – väga kõrge merevee

temperatuur, väga madal hapnikusisaldus ja kõrge orgaanilise aine sisaldus (palju fütoplanktonit) –

ei saa välistada hüpoksiliste (hapnikusisaldus alla 2 ml/l) tingimuste teket tavapärase käitamise

režiimis. Seetõttu võib arvata, et PHAJ tavapärases režiimis käitamine ei avalda olulist mõju

põhjaelustikule ja elupaikadele, kuid ei saa täielikult välistada hüpoksiliste tingimuste teket väga

harva esinevate looduslike olude tingimustes.

PHAJ avariiolukorras, kus pole võimalik vee väljapumpamine maa-alusest hoidlast pikema aja

jooksul, võib vee hapnikusisaldus langeda alla 2 ml/l (hüpoksia) või vaba hapnik täielikult

ammenduda (anoksia). Vee hapnikusisalduse vähenemine maa-aluses hoidlas on eelkõige seotud

vees sisalduva orgaanilise materjali bakteriaalse lagunemisega, mille käigus bakterid tarvitavad vees

lahustunud vaba hapnikku, ja selle kiirus sõltub peamiselt temperatuurist ja orgaanilise aine hulgast

vees. Eelmistes lõikude kirjeldatud tingimusi arvestades võivad hüpoksilised tingimused tekkida

vähem kui 5 päeva möödudes. Anoksia tekkeks kuluva aja hindamiseks andmeid ei ole, kuid

kirjanduse põhjal võib anoksia merevees tekkida ligikaudu 20 päevaga. Täpsemaks hinnanguks on

vajalik spetsiaalsete katsete läbiviimine. Arvestades maa-aluse hoidla mahuga 5 milj m3 ja vee

sügavusega 30 m (meres), moodustaks kogu veehoidla maht veehaarde toru otsa juures 230 m

raadiusega silindri (Vsilinder = π r2 h). Äärmiselt lihtsustatud hinnanguna võib seda käsitleda kui

vahetu mõjuala ulatust. Tegeliku mõjuala suurus ja kuju on teadmata ja seda oleks võimalik hinnata

ainult spetsiaalse kolmemõõtmelise vee liikumise ja hapniku kontsentratsioonide muutuse

mudelarvutuse abil, mis võimaldaks hüpoksilise vee levikut kvantifitseerida.

Uuringuala biomassi proovipunktides, mille sügavus oli üle 25 m, olid peamisteks põhjaloomastiku

taksoniteks balti lamekarp, hulkharjasuss Marenzelleria neglecta ja väheharjasussid (Oligochaeta).

Kõik need taksonid taluvad ajutist hüpoksiat väga hästi. Seega võib arvata, et kui maa-alusest

hoidlast avariiolukorra järgselt väljapumbatav vesi on hüpoksiline (hapnikku alla 2 ml/l) , ei tingi see

põhjaloomastiku hävimist veehaarde torustiku otsa vahetu mõjuala piirkonnas. Kui väljapumbatav

vesi on anoksiline (hapnik puudub) ja sisaldab ka vesiniksulfiidi, siis on oodata põhjaloomastiku

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

157 / 252

hävimist toru otsa lähiümbruses. Hüpoksia suhtes tundlikum põhjaloomastik, eelkõige vähilised,

saavad hüpoksilise või anoksilise vee väljapumpamisel mõjutatud tunduvalt suuremas raadiuses.

Mõjuala täpsemat ulatust ei ole võimalik ilma vastava mudelarvutuseta hinnata.

Lisaks põhjaelustiku liigilise struktuuri ja biomassi muutustele avaldab hüpoksia olulist mõju ka

biogeokeemilistele ainevoogudele, nt suurendab põhjasetetesse deponeerunud fosfori ja

bioloogiliselt omastatava lämmastiku vabanemist põhjasetetest, mis omakorda süvendab

eutrofeerumise negatiivseid mõjusid.

Väljapumbatava vee omadusi ei ole täpsemalt hinnatud ning puudub ka kolmemõõtmeline vee

liikumise ja hapnikukontsentratsioonide mudelarvutus. Kavandatav veehaarde torustiku ots paikneb

30 m sügavusel ja kuna see on lähedane antud piirkonna maksimaalsele sügavusele, siis tuleb vee

liikumisel arvestada põhjakihi hoovustega. Kuna Eestis on valdavad läänekaarte tuuled, siis võib

oletada, et veehaardetorustiku otsa piirkonnas on valdav vee liikumise suund loodesse lahest välja.

Sellest lähtuvalt võib oletada, et väljapumbatavast veest saavad enim mõjutatud merealad, mis

jäävad toru otsast loode suunas. Idakaarte tuulega on olukord vastupidine. Mõlemal juhul saavad

mõjutatud eelkõige mudased põhjad, kus põhjaloomastiku dominantliigiks on balti lamekarp

(Macoma balthica).

PHAJ normaalse töö režiimis ei muutu vee temperatuur oluliselt, sest vee viibeaeg maa all on

suhteliselt lühike (1–2 päeva) ja veehoidlat ümbritsevad kristalliinsed kivimid saavutavad sagedase

veevahetuse tõttu mereveega sarnase temperatuuri.

Vee temperatuur võib aga oluliselt muutuda vee pikaajalisel viibimisel hoidlas PAHJ avarii korral, kui

ei ole võimalik vee väljapumpamine. Väljapumbatava vee temperatuur on vahemikus 10–15°C, kui

vesi on maa all pikemat aega121. Selline temperatuur ületab merevee temperatuuri suurema osa

aastast. Joonis 56 näitab pikaajalisi sesoonseid keskmiseid merevee temperatuure Tallinna lahe

jaamas nr 2122. Andmetest nähtub, et 30 m sügavusel on merevee keskmine temperatuur

väljapumbatava vee temperatuurist madalam igal aastaajal. Eriti suured on temperatuurierinevused

talvel ja kevadel.

Joonis 56. Pikaajalised (1993-2016) sesoonsed keskmised merevee temperatuurid

Tallinna lahe jaamas nr 2 pinnal, 5 m, 10 m, 20 m, 30 m ja 40 m sügavusel. Hall ala näitab

maa-alusest hoidlast väljapumbatava vee arvatavat temperatuuri, kui vesi on maa all

pikemat aega. Kriipsjoon näitab PHAJ veehaardetoru otsa sügavust. Temperatuuri andmed

pärinevad TÜ Eesti Mereinstituudi veeseire andmebaasist

121 Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Ramboll Eesti AS, 2012. Peatükk 8.2. Mõju mereveele 122 Tallinna lahe jaam 2 on valitud võrdluseks, sest see on lähim selline veeseire jaam, kus on olemas

pikaajaline andmeseeria erinevatest aastaaegadest ja mille sügavus on sarnane PHAJ veehaardetoru otsa

piirkonna sügavusele.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

158 / 252

Kuna väljapumbatav vesi on soojem kui ümbritsev merevesi, siis on oodata väljapumbatava vee

kerkimist veesambas kõrgemale. Selline kerkimine võib vähendada hapnikuvaese vee negatiivset

mõju merepõhjale, sest väljapumbatav vesi liigub põhjast eemale kõrgetesse veekihtidesse. Seega

on oodatav nii vee vertikaalne kui ka horisontaalne liikumine pärast torust väljumist. Kui torust väljuv

anoksiline vesi kerkib temperatuurierinevuste tõttu kõrgematesse veekihtidesse, siis hakkavad seda

mõjutama vee liikumised ülemistes veekihtides, mis võivad oluliselt erineda põhjakihi liikumisest.

Edelatuulega võib kõrgematesse veekihtidesse kerkinud hapnikuvaene vesi liikuda rannajoone

suunas (vt hoovuste liikumise modelleerimise tulemust ptk 4.6.2 Joonis 14) ja jõuda liigirikaste

madalaveeliste põhjataimestiku kooslusteni. On vähetõenäoline, et ranna lähedale jõudes on vesi

veel ohtlikult hüpoksiline, aga ilma vastava ekspertiisita seda käesoleva aruande raames välistada ei

saa. Tuleb muidugi arvestada, et temperatuurini 10-15°C jõuab vesi maa all pikaajalise viibimise

korral. Kas ja millal selline temperatuur saabub, oleneb siseneva vee temperatuurist ja maa all

viibimise ajast.

PHAJ avarii tagajärjel pikaks ajaks (üle 20 päeva) maa-alusesse hoidlasse jäänud vee

hapnikupuudusel võivad olla ka muud biogeokeemilised tagajärjed kui otsene letaalne mõju

elustikule anoksia ja toksilise H2S tõttu. Sellega võivad kaasneda näiteks rauaga seotud keemilised

protsessid: FeS teke anoksilistes tingimustes, Fe+2 oksüdeerumine Fe+3-ks ja Fe(OH) teke

kokkupuutel vaba hapnikuga123. Raua või ka teiste metallide potentsiaalne sadestumine võib kaasa

tuua merepõhja setete ja põhjalähedase veekihi keemiliste ja füüsikaliste omaduste olulisi muutusi,

mis omakorda võib põhjustada põhjakoosluste (selgrootud, bakterid) ja nendega seotud

biokeemiliste protsesside (nt orgaanilise aine lagundamine, denitrifikatsioon, toitainete ja

mikroelementide vood põhjasette ja veesamba vahel) muutusi. Nende muutuste iseloomu ja ulatust

ei ole võimalik ilma täpsemate mudelarvutusteta, kus on kombineeritud nii vee liikumine kui ka

biogeokeemilised protsessid, hinnata. Vaatamata sellele, et PHAJ normaalse käitamise tingimustes

ülalkirjeldatud muutusi ilmselt ei esine, on siiski vajalik käitamise ajal veehaarde toru ots piirkonda

regulaarselt seirata, et aegsasti dokumenteerida võimalikud ohtlikud muutused ja rakendada

leevendusmeetmeid (nt vee aereerimine).

Veel üks potentsiaalselt negatiivne mõju käitamise faasis on seotud heljumi levikuga ja sellega

seotud vee läbipaistvuse muutustega. Maa-aluse hoidla täitmise faasis võib sisenev vesi teoreetiliselt

kaasa haarata merepõhja setteid ning väljapumpamise faasis paisatakse vee-sambasse nii sisenenud

heljumit, samuti suspendeeritakse väljuva vee joas setteid merepõhjast. Kuna sisenev heljum on

ebasoodsa abrasiivse mõjuga hüdroturbiinidele, siis välditakse põhjasetete suspendeerumist

veehaarde toru otsa tõstmisega põhjast kõrgemale (ligikaudu 2 m) ning vee voolukiiruste

vähendamisega mitme suure läbimõõduga toru paigaldamise abil (kuus 3 m läbimõõduga toru, voolu

kiirus toru otsas 2,8 m/s; vt Lisa 4, OÜ Corson aruanne). Seega ei ole antud rajatise juures oodata

olulist heljumi teket.

Järeldused

PHAJ tavapärases käitamise režiimis on vee viibeaeg maa-aluses hoidlas umbes kaks päeva ja ei ole

alust arvata, et selle aja jooksul areneksid hoidlas anoksilised (hapnik täielikult ammendunud)

tingimused. Harvaesinevate looduslike tingimuste kokkulangemisel – väga kõrge merevee

temperatuur, väga madal hapnikusisaldus ja kõrge orgaanilise aine sisaldus (palju fütoplanktonit) –

ei saa välistada hüpoksiliste (hapnikusisaldus alla 2 ml/l) tingimuste teket tavapärase käitamise

režiimis. Seetõttu võib arvata, et PHAJ tavapärases režiimis käitamine ei avalda olulist mõju

põhjaelustikule ja elupaikadele, kuid ei saa täielikult välistada hüpoksiliste tingimuste teket väga

harva esinevate looduslike olude tingimustes. Kui väljapumbatav vesi on hüpoksiline (hapnikku alla

2 ml/l), siis ei tingi see põhjaloomastiku hävimist veehaarde torustiku otsa piirkonnas, sest seda

piirkonda asustava põhjaloomastiku peamised liigid (balti lamekarp, hulkharjasuss Marenzelleria

neglecta ja väheharjasussid Oligochaeta) taluvad ajutist hüpoksiat väga hästi. Küll aga kaovad

tundlikumad vähilised.

123 Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Ramboll Eesti AS, 2012. Peatükk 8.2. Mõju mereveele

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

159 / 252

Ei ole teada objekte või tegevusi, mis koos PHAJ-ga võiksid käitamise etapis avaldada koosmõju

merepõhjaelustikule.

PHAJ avariiolukorras, kus pole võimalik vee väljapumpamine maa-alusest hoidlast pikema aja

jooksul, võib vee hapnikusisaldus langeda alla 2 ml/l (hüpoksia) või vaba hapnik täielikult

ammenduda (anoksia) hinnanguliselt 20 päeva jooksul.

• Kui väljapumbatav vesi on anoksiline (hapnik puudub), siis on oodata põhjaloomastiku

hävimist toru otsa lähiümbruses. Hüpoksia suhtes tundlikum põhjaloomastik, eelkõige

vähilised, hävivad hüpoksilise või anoksilise vee väljapumpamisel tunduvalt suuremas

raadiuses. Mõjuala ulatust ei ole võimalik ilma vastava vee liikumise ja

hapnikukontsentratsioonide mudelarvutuseta hinnata.

• Kui väljapumbatav vesi on hüpoksiline (hapnikku alla 2 ml/l), siis ei tingi see põhjaloomastiku

hävimist veehaarde torustiku otsa piirkonnas, sest seda piirkonda asustava põhjaloomastiku

peamised liigid (balti lamekarp, hulkharjasuss Marenzelleria neglecta ja väheharjasussid

Oligochaeta) taluvad ajutist hüpoksiat väga hästi. Küll aga kaovad tundlikumad vähilised.

Olukord, kus väljapumbatav vesi on anoksiline, võib tekkida avariiolukorras erandjuhtudel, st

kaugeltki mitte igas avariiolukorras. Mõjuala täpsemat ulatust, kus väljapumbatava vee anoksia tõttu

tundlikumad liigid kaovad, ei ole võimalik hinnata ilma väljapumbatava vee liikumise (väljuva veejoa

hulk ja kiirus, hoovuste liikumine meres jms) ning maa-aluses mahutis oleva vee

hapnikukontsentratsioonide mudelarvutusteta. Praeguses etapis ei ole veel selge veevõtutoru

lahendus (mitu toru, millise kiirusega veevoog jms). OÜ Corson poolt koostatud väljavoolutoru

hüdraulilised arvutused (vt KMH aruande Lisa 4 ptk 6) on sisendiks veevõtutoru tehnilise projekti

koostamiseks. Merepõhjaelustiku hinnangu jaoks vajalikke näitajaid saab piisava täpsusega

modelleerida siis, kui vee pumpamise ja veevõtutoru parameetreid on täpsustatud. Sel põhjusel

teevad eksperdid ettepaneku teostada 3D modelleerimine merepõhjaelustikule avalduva mõju

hindamiseks anoksilistes tingimustes koos maa-aluses mahutis oleva vee omaduste modelleerimise

ja hinnangu täpsustamisega PHAJ kavandamise järgmises etapis (vt ptk 12), sest see annab

modelleerimistulemustele suurema usaldusväärsuse.

7.4. Mõju zoo- ja ihtüoplanktonile

Peatüki koostamise aluseks on TÜ Eesti Mereinstituudi vastav uuring – vt Lisa 5 (uuringu ptk 4.3).

Kuna PHAJ käitamise põhimõte on alternatiivide 1 ja 2 korral sama, siis kehtib alltoodud hinnang

mõlema alternatiivi kohta.

Võimalikud mõjud zoo- ja ihtüoplanktonile PHAJ käitamise etapis saab jagada kaheks:

• zoo- ja ihtüoplanktoni hävimine maa-alusesse mahutisse lastavas vees;

• zoo- ja ihtüoplanktoni hävimine merevees maa-alusest hoidlast väljapumbatava vee

ebasoodsate füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu.

Kuna PHAJ tööprotsessis on kolm etappi, millega kaasneb planktoniorganismidele oluline füüsikaline

(kõrge rõhk, temperatuurimuutused) ja keemiline häiring (hapnikuvaegus, H2S) – veevõtt, vee

hoiustamine, vee väljapumpamine –, siis antud hinnangus lähtutakse ettevaatusprintsiibist ja

arvestatakse sellega, et PHAJ-sse sisenenud zoo- ja ihtüoplankton hukkub.

Ei ole teada objekte või tegevusi, mis koos PHAJ-ga võiksid käitamise etapis avaldada koosmõju zoo-

ja ihtüoplanktonile.

7.4.1. Zooplankton

Zooplanktoni biomassi dünaamika on tugevalt hooajaline (vt Joonis 57). Kõrgeimad biomassid

esinevad suvekuudel (juulis on zooplanktoni keskmine biomass Tallinna lahe näitel üle 450 mg/m3).

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

160 / 252

Joonis 57. Pikaajalised (1993-2016) zooplanktoni kuu keskmised biomassid (märgkaal)

Tallinna lahe seirejaamas 2. Allikas: TÜ EMI uuring (Lisa 5)

Võttes arvesse PHAJ veevõtukiiruse 120 m3/s ja zooplanktoni juulikuu keskmise biomassi 471

mg/m3, võib PHAJ eemaldada zooplanktonit 56,5 g/s ehk 3391,2 g/min ehk 203,5 kg/h. Maa-aluse

hoidla (maht 5 milj m3) täielikuks täitumiseks kuluva ca 12 tunni jooksul võib seega juulikuu

keskmise biomassi puhul hukkuda ligikaudu 2442 kg zooplanktonit. Talvise-varakevadise biomassi

tingimustes on vastav hulk ligikaudu 98 kg. Biomassi maksimumid võivad olla märkimisväärselt

kõrgemad juulikuu keskmisest biomassist. Soome lahe kõrgeimad zooplanktoni biomassid on

registreeritud 25.07.2012 Tallinna lahe jaamas 57a – 4,4 g/m3 ja 6.08.1995 Lahepere lahes jaamas

PE – 3,4 g/m3. Maksimaalse zooplanktoni biomassi (4,4 g/m3) puhul hukkub kogu maa-aluse hoidla

mahu (5 milj. m3) täitmisega 22 t zooplanktonit.

Saamaks hinnangut sellele, kui suur on maa-aluse veehoidla maht võrreldes Pakri lahega, arvutati

merevee ruumala Pakri lahes piiratuna põhjas Pakri poolsaare tipu ja Väike-Pakri saare põhjatipu

vahelise joonega ja läänes mandri ja Väike-Pakri saare vahelise joonega (vt Lisa 5 joonis 4.2.1).

Kasutades Veeteede Ameti sügavusandmete põhjal valminud 25 m piksli suurusega sügavusmudelit,

saadi antud ala ruumalaks 600 milj. m3. Kui maa-aluse veehoidla täitmine ja tühjaks pumpamine

toimub kiirusel 120 m3/s, siis on hoidla täielik täitmine ja tühjendamine võimalik 24 tunni jooksul.

24-tunnise tsükli puhul kuluks kirjeldatud piiridega merealale vastava summaarse vee mahu

läbipumpamiseks 120 päeva. Kuna PHAJ veehaare paikneb Pakri lahe suudmeosas, mis on väga

lähedal ja väga heas ühenduses Soome lahe avaosaga, siis on veevahetus avamerega intensiivne ja

selles kontekstis on ülaltoodud pumpamise mahu hinnang mitterelevantne.

Lisaks zooplanktoni hukkumisele maa-aluse veehoidla täitmise ja tühjendamise käigus avaldab

negatiivset mõju ka zooplanktoni hukkumine meres kokkupuutel anoksilise, vesiniksulfiidi sisaldava

väljapumbatava veega. Võrreldes zooplanktoni hukkumisega maa all olevas vees on väljapumbatava

vee mõju väiksem, sest hapnikutase merre lastavas vees kerkib kiiresti segunemisel loodusliku

veega. Eeldusel, et väljapumbatava vee hapnikusisaldus ületab 2 ml/l ja vesi ei sisalda toksilisi

aineid, võib väljapumbatava vee mõju zooplanktonile lugeda mitteoluliseks.

Suurema osa zooplanktoni biomassist moodustavad aerjalgsete perekonnad (Acartia, Eurytemora,

Temora), millel on aastas tavaliselt 4-6 põlvkonda. Seejuures tuleb arvestada, et suvel soojema

temperatuuriga on põlvkondade pikkused lühemad (alla 40 päeva). Soojal poolaastal on zooplanktoni

päevane biomassi juurdekasv ligikaudu 10–30%. Lisaks kiirele paljunemisele on ka aerjalgsete

looduslik suremus kõrge, näiteks suvise kõrge zooplanktoni biomassi peamisteks moodustajateks

olevate aerjalgsete naupliusvastsete keskmine suremus on 20–50% päevas. Kiskluse läbi võib teatud

perioodidel kaduda 60–90% aerjalgsetest päevas. Suremust parasiitide tõttu on hinnatud keskmiselt

7% päevas, aga intensiivsemate parasiitide leviku puhangute ajal ka 40% päevas.

Talvel on zooplanktoni hulk vees madal. Zooplanktoni kõige olulisema biomassi moodustavad

vesikirbulised, aerjalalised ja keriloomad talvituvad eelkõige püsimunade abil, mis langevad mere

põhja. Kuna suurem osa zooplanktonist elab talve üle tänu põhjas olevatele püsimunadele, vähendab

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

161 / 252

see talvel PHAJ veevõtu negatiivset mõju zooplanktonile, sest loomade hulk veesambas on madal ja

põhjas olevate püsimunade sattumine veevõttu minimaalne.

Järeldus

Eeldusel, et

• maa-alusest hoidlast merre pumbatav vesi ei ole hüpoksiline ega sisalda vesiniksulfiidi

ning arvestades

• zooplanktoni kiiret reproduktsioonivõimet,

• kõrget looduslikku suremust,

• massliikide talvitumist bentiliste püsimunade abil,

• veehaarde piirkonna avatust avamerele ja head veevahetust,

võib arvata, et PHAJ käitamisel ei ole olulist negatiivset mõju zooplanktonile.

7.4.2. Ihtüoplankton

Ihtüoplanktoni (kalamari, kalavastsed) uuringuid viiakse Eestis läbi ainult Pärnu lahes ja Pakri lahe

kohta tänapäevased teadmised puuduvad. Teadaolevalt ei ole Pakri lahes PHAJ lähipiirkonnas

ihtüoplanktoni uuringuid teostatud. Seetõttu saab hinnanguid anda ainult üldiste kirjanduse ja Pärnu

andmete abil. Täpsema hinnangu saamiseks on vajalikud ihtüoplanktoni uuringud PHAJ veehaarde

mõjupiirkonnas koos väljapumbatava vee omaduste ja liikumise kolmemõõtmelise hüdrodünaamilise

modelleerimisega.

Kalastiku koosseisu kohta piirkonnas on teadmisi Paldiski Lõunasadama süvendus- ja ehitustööde

seire aruannetest aastatest 2002-2015. TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2009. a ja TÜ Eesti

Mereinstituut 2015. a aruannete põhjal esineb Paldiski sadamate piirkonnas 23 kalaliiki.

Mageveekalad

Mageveekaladest võib rannikumeres arvukamalt esineda ahvenlaste ja karpkalalaste vastseid.

Mageveekalade kudemine ja vastsete areng on rannikumeres seotud madala soolsusega ja

madalaveeliste aladega. Isegi Pärnu lahes, mis on madalaveeline (valdavalt kuni 10 m) ja madala

soolsusega, praktiliselt puuduvad mageveekalade vastsed lahe keskosa sügavamas (10 m)

piirkonnas, samas kui madalamates ja rannajoonele lähemal paiknevates seirejaamades on

ahvenlaste ja karpkalalaste vastsed arvukalt esindatud. Pakri laht on kavandatava arenduse

piirkonnas avamerele avatud ja järsu rannanõlvaga (sügavus suureneb kiiresti, madalat

taimestikuvööndit on väga vähe) nii Pakri poolsaare kui ka Väike-Pakri saare poolsel küljel ning

lähiümbruses puuduvad suuremad mageda vee sissevoolud. Seetõttu võib arenduspiirkonda ja selle

ümbrust ligikaudu 3 km raadiuses pidada mageveekaladele vähesobivaks paljunemise piirkonnaks.

Lisaks looduslikele oludele on oluline ka asjaolu, et veehaardetorude otsad asuvad umbes 30 m

sügavuses, kuhu mageveekalade vastsed tavapäraste looduslike olude tingimustes ei sattu.

Eeltoodud asjaolud lubavad järeldada, et PHAJ käitamine ei kujuta olulist ohtu mageveekalade

noorjärkudele.

Siirde- ja poolsiirdekalad

Siirde- ja poolsiirdekalade (nt lõhe, meriforell, merisiig, vimb) kudemine toimub jõgedes või madala

soolsusega madalates ja varjatud merelahtedes ning jõesuudmetes. Seetõttu ei ole nende kalaliikide

marja või vastsete esinemine tõenäoline veehaarde piirkonnas.

Merekalad

Merekaladest on ihtüoplanktonis kõige olulisemad räim ja kilu. Lesta vastsete kohta veesambas on

andmeid väga vähe, kuid nn süvikukudelesta vastseid võib vähesel määral Soome lahe lääneosa

veesambast leida. Rannikukudulesta marja on leitud Soome lahe kesk- ja lääneosast, kuid vastseid

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

162 / 252

veest leitud ei ole. Seoses Läänemere soolsuse vähenemise ja hapnikuvaese põhjakihtide veel

laienemisega viimastel aastakümnetel, ei ole võimalik tursa kudemine Läänemere põhjaosas.

Uuringualale lähimad võimalikud koelmualad asuvad Gotlandi süvikus ja seetõttu ei ole tõenäoline

tursa vastsete esinemine Pakri lahe ihtüoplanktonis.

Räime koelmualasid võib leida kogu Soome lahe Eesti ranniku ulatuses, sealhulgas Pakri poolsaare

ja Pakri lahe piirkonnas. Räim koeb valdavalt 2–10 m sügavusel, optimaalne sügavus on 3–6 m.

Kudesubstraadiks on kivised ja liiva-kruusa-segused põhjad ning põhjataimestiku olemasolu

parandab kudeala sobivust. Räim väldib tugevalt mudastunud elupaikasid. Häid kudealasid

iseloomustab hea hapnikurežiim (hea veevahetus) ja seetõttu on head kudealad tihti poolsaarte

tippude ja neemede läheduses, väikesaarte ümbruses, avameremadalikel või merele hästi avatud

väikelahtedes (nt Lahepere laht). Pakri poolsaare ümbruses, nii Lahepere lahe kui ka Pakri lahe

poolel, esineb räime kudemiseks sobivaid alasid.

Räime kudemine algab kevadel kui vee temperatuur tõuseb üle 5°C ja võib kesta kuni 17°C

temperatuurini. Marja koorumise ja vastete arengu kiirus sõltub temperatuurist. Esimesed

räimevastsed ilmuvad veesambasse tavaliselt mai teisel poolel või juuni alguses, kui vee temperatuur

pinnal on enamasti 7–12°C. Eelvastse staadiumis, kui vastne toitub rebukotist ning mis kestab

tavaliselt 3–6 päeva, on vastne koorumiskoha lähedal põhja peal tehes aeg-ajalt väikseid

püstsuunalisi tõuse. Pärast rebukoti ammendumist tõusevad vastsed veesambasse. Vastsete

maksimaalne esinemine veesambas jääb tavaliselt juunisse või hilisel kevadel ka juulisse.

Räimevastsed hoiduvad kõige ülemisse kuni 2–3 m sügavusse veekihti.

Tänapäevaseid andmeid räime vastsete hulga kohta Pakri lahe piirkonnast ei ole, aga 1985. a

andmetel võib piirkonnas räime vastsete hulk olla juulis 11–50 isendit 100 m3 vee kohta (0,11–0,5

isendit/m3). Kuna räime vastsed hoiduvad pindmisesse veekihti (ca 0–3 m), siis on vähetõenäoline

nende massiline sattumine veehaarde torustikku. Eeldusel, et väljapumbatava vee hapnikusisaldus

ületab 2 ml/l ja vesi ei sisalda toksilisi aineid, võib ka väljapumbatava vee mõju räime vastsetele

lugeda mitteoluliseks.

Erinevalt räimest, kes koeb mere põhjale, on kilul pelaagiline (veesambas hõljuv) mari, mis vajab

vees hõljumiseks vähemalt 6‰ soolsust. Kudemiseks optimaalne temperatuur on 6–12°C ja

kudemine toimub Läänemere põhjaosas juunist augustini. Läänemere põhjaosas koeb kilu enamasti

ülemises 0–40 m veekihis. Erinevalt räimest koeb kilu avamere tingimustes. Kilu vastsed hoiduvad

kõige pindmisesse soojenenud veekihti, enamasti mõne meetri sügavusele. Hiljutised ihtüoplanktoni

uuringud Soome lahe lääneosas tuvastasid küll vähesel hulgal kilu marja, kuid mitte vastseid; ilmselt

ei toimu tänapäeval kilu massilist paljunemist Läänemere põhjaosas. Kuna kilu koeb avamerel ja

vastsed hoiduvad pindmisesse veekihti, siis on vähetõenäoline marja ja vastsete massiline sattumine

veehaarde torustikku. Eeldusel, et väljapumbatava vee hapnikusisaldus ületab 2 ml/l ja vesi ei sisalda

toksilisi aineid, võib ka väljapumbatava vee mõju kilu marjale ja vastsetele lugeda mitteoluliseks.

Lisaks sellele ei ole 2014-2015 läbi viidud uuringute tulemusel kilu vastseid Soome lahe lääneosast

leitud.

Järeldused

• Eeldusel, et väljapumbatav vesi ei ole hüpoksiline ega sisalda toksilisi aineid, ei kujuta PHAJ

käitamine olulist ohtu mageveekalade vastsetele, sest mageveekaladele ei ole PHAJ

lähipiirkonnas ulatuslikke kudealasid ja veehaardetorude otsad asuvad umbes 30 m

sügavuses, kuhu mageveekalade vastsed tavapäraste looduslike olude tingimustes ei sattu.

• Siirde- ja poolsiirdekalade (nt lõhe, meriforell, merisiig, vimb) kudemine toimub jõgedes või

madala soolsusega madalates ja varjatud merelahtedes ning jõesuudmetes. Seetõttu ei ole

nende kalaliikide marja või vastsete esinemine veehaarde piirkonnas tõenäoline.

• Kuna räim koeb mere põhjale madalas vees (enamasti <10 m) ning räime vastsed hoiduvad

pindmisesse veekihti (ca 0–3 m), siis on vähetõenäoline nende massiline sattumine

veehaarde torustikku. Eeldusel, et väljapumbatava vee hapnikusisaldus ületab 2 ml/l ja vesi

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

163 / 252

ei sisalda toksilisi aineid, võib ka väljapumbatava vee mõju räime vastsetele lugeda

mitteoluliseks.

• Kuna kilu koeb avamerel ja vastsed hoiduvad pindmisesse veekihti, siis on vähetõenäoline

marja ja vastsete massiline sattumine veehaarde torustikku. Eeldusel, et väljapumbatava

vee hapnikusisaldus ületab 2 ml/l ja vesi ei sisalda toksilisi aineid, võib ka väljapumbatava

vee mõju kilu marjale ja vastsetele lugeda mitteoluliseks.

7.5. Mõju kalastikule ja kalapüügile

Kuna PHAJ käitamise põhimõte on alternatiivide 1 ja 2 korral sama, siis kehtib alltoodud hinnang

mõlema alternatiivi kohta.

Tehissaare eksisteerimine (sõltumata alternatiivist) ja selle teenindamine (v.a veehaarde mõju – vt

allpool) ei tekita kalastikule olulist mõju. Tehissaare rajamisega kaob küll teatud ala (maksimaalselt

6 ha alternatiivi 2 korral) madalas rannikumeres, mis on kaladele sobivaks kudemispiirkonnaks, kuid

suuremas pildis ei ole alust lugeda seda mõju oluliseks, sest Pakri lahes ja Pakri saarte ümbruses on

piisavalt kaladele sobivaid kudemisalasid. Tööndusliku kalapüügi seisukohalt oluliste kalaliikide

koelmualasid piirkonnas ei esine.

Veehaarde mõju kalastikule

Mõju kalastikule võib olla mitmetahuline, koosnedes erinevatest komponentidest:

- mõju kasutatava merevee omadustele (hapnikusisaldus, temperatuur, võimalik

vesiniksulfiidi teke avariiolukorras);

- mõju kalade toidubaasiks oleva zooplanktoni ja põhjaloomastiku koosseisule ja arvukusele;

- veehaardesse sattunud ihtüoplanktoni hukkumine;

- kalade ja nende noorjärkude veehaardesse sattumine ning hukkumine.

PHAJ tavapärase töörütmi korral ei teki anoksiat ega vesiniksulfiidi ning märkimisväärselt ei muutu

kasutatava merevee temperatuur. Seega ei toimu olulisi kaugeleulatuvaid mõjusid planktonile ja

põhjaloomastikule ning selle kaudu ka kalastikule. Avariiolukorras on võimalikud mõjud

merekeskkonnale anoksia ja väävelsulfiidi tekke kaudu, mis võib põhjustada muutusi planktonis ja

põhjaloomastikus. Nimetatud võimalikud negatiivsed mõjud piirduvad siiski veehaarde lähema

ümbrusega.

Kalastikku mõjutab toidubaasiks oleva zooplanktoni hukkumine veehaardesse sattunud vees.

Arvestades zooplanktoni kiiret reproduktsioonivõimet ja kõrget looduslikku suremust on leitud, et

PHAJ käitamisel ei ole olulist negatiivset mõju zooplanktonile (TÜ Eesti Mereinstituudi vastav uuring

– vt Lisa 5). Seega võib eeldada, et mõjude kalade toidubaasile ei ole samuti oluline.

Veehaarde piirkonnas ei ole olulisi mageveekalade ja siirdekalade koelmualasid. Olulisematest

merekaladest koeb Pakri lahe piirkonnas räim, kelle koelmud paiknevad mere põhjal 2–10 m

sügavusel, st märksa madalamas vees kui veehaarde sügavus (30 m). Kilu koeb pelaagiliselt

(veesambasse), kuid teeb seda avamere tingimustes. Seega ei saa ka kilu mari sattuda

veehaardesse. Nii kilu kui ka räime vastsed hoiduvad pindmisse mõne meetri pakusesse veekihti

ning nende massiline sattumine veehaardesse pole tõenäoline. Ka väljapumbatava vee

hapnikusisaldus (>2 ml/l) on tavaolukorras piisav nii marja kui ka vastsete jaoks. Kokkuvõttes ei

avalda jaama käitamine tavarežiimi korral olulisi negatiivseid mõjusid kalade vastsetele

(ihtüoplanktonile).

Kalade ja nende noorjärkude veehaardesse sattumine ning hukkumine võib olla olulisim mõju

kalastikule. Kuna veevõtt toimub ca 30 m sügavusel, siis pelaagiliste kalade massiline veehaardesse

sattumine pole tõenäoline, sest need ujuvad reeglina kõrgemates veekihtides, kuhu ulatub piisavalt

valgust. Suurem on veehaardesse sattumise tõenäosus põhjakalade puhul, kes toituvad

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

164 / 252

põhjaloomastikust. Veehaarde piirkonnas on arvukaimaks põhjakalaks tõenäoliselt ümarmudil,

samuti esineb piirkonnas lest. Kui veevõtutoru ots paikneb mere põhjast kõrgemal, on põhjakalade

veehaardesse sattumise tõenäosus eeldatavalt väiksem. Kui veehaarde lähiümbruse põhjaloomastik

PHAJ tegevuse käigus mõnevõrra vaesub, siis väheneb piirkonna atraktiivsus ka põhjakalade jaoks.

Ümarmudila kui massilise tulnukliigi veehaardesse sattumise negatiivne mõju kalastikule ja

kalapüügile on väiksem kui lesta puhul. Kalade veehaardesse sattumine avaldab suuremat mõju

eelkõige põhjakaladele ning võib põhjustada ümarmudila ja lesta arvukuse mõningast langust

veehaarde piirkonnas. Pakri lahe kalastiku koosseisule ja arvukusele tervikuna on mõjud tõenäoliselt

suhteliselt väikesed. Seega ei kaasne jaama kasutusega olulisi negatiivseid mõjusid laiema piirkonna

kalapüügile.

Kokkuvõttes võivad PHAJ käitamise etapis avalduda kalastikule, eelkõige põhjakalade osas,

mõningased negatiivsed mõjud. Teadaolevale infole tuginedes on mõjud Pakri lahe kalastikule

tervikuna ning kalapüügile suhteliselt väheolulised.

Ei ole teada objekte või tegevusi, mis koos PHAJ-ga võiksid käitamise etapis avaldada koosmõju

kalastikule ja kalapüügile.

Anoksia tõttu tundlike vähiliste kadumise mõju rannikumere kalavarudele saab täpsemalt hinnata,

kui vastavate 3D modelleerimiste alusel on hinnatud mõju ulatust nendele vähilistele (vt ptk 7.3).

Arvestada tuleb ka seda, et mõju olulisus ja ulatus kalastikule sõltuvad muuhulgas sellise

avariiolukorra toimumise ajast (sh aastaajast tingitud merevee temperatuurist ja hapnikusisaldusest,

kalastiku elutsüklist). Praeguste teadmiste põhjal, arvestades seda, et anoksilise olukorra tekkimine

on avariiolukorraks valmisoleku korral ja vajalike meetmete rakendamisel (vt ptk 12 alapeatükk

„Hooldustööd ja avariiolukorras tegutsemise kava“) vähetõenäoline ja selle juhtumisel ühekordne

sündmus, et merepõhjasetete suspensiooni vältimiseks ei saa väljuv veejuga olla väga tugev (mida

tugevam veejuga, seda suurem mõjuala), siis ei ole tõenäoline, et selline olukord võiks põhjustada

rannikumere kalavarudele ulatuslikku, olulist, pikaajalist ja pöördumatut mõju. Sõltuvalt sellise

avariiolukorra toimumise ajast ei ole välistatud lokaalne lühiajaline (pöörduv) mõju kalastikule.

7.6. Mõju linnustikule

PHAJ käitamise etapis ei kaasne olulisi häiringuid piirkonda elualana kasutavale linnustikule (eelkõige

veelinnud sügisrännetel ja talvitamisel), sest inimeste ja tehnika liikumine toimub vaid seoses

hooldustöödega.

Mõjud linnustikule saavad avalduda merekeskkonna ja toidubaasi muutuste kaudu.

Põhjaloomastikule, eelkõige veehaardest kaugemate väiksema sügavusega ja linnustikule sobivate

toitumisalade põhjaloomastikule olulised mõjud puuduvad (vt ptk 7.3), samuti ei kaasne olulisi

mõjusid piirkonna kalastikule (vt ptk 7.5). Mõjud võivad avalduda veehaardetoru otsa vahetu

ümbruse põhjaelustikule, kuid selles piirkonnas on meri põhjast toituvate linnuliikide jaoks liiga

sügav. Seega võib prognoosida, et veelindude toitumistingimustele olulised mõjud puuduvad. Kuna

PHAJ käitamise põhimõte on alternatiivide 1 ja 2 korral sama, siis kehtib eeltoodud hinnang mõlema

alternatiivi kohta.

PHAJ maismaal paikneva kompleksi tegevus (alternatiivi 1 korral) käitamise etapis maapealse

kompleksi alal ja selle naabruses olevale linnustikule olulisi mõjusid ei avalda. Linnustik kohaneb

objektiga seotud liikumiste ning helidega. Müravallile ja selle kõrvale rajatava kaitsehaljastuse kasvu

ja arenguga paranevad mõningal määral ka linnustiku elutingimused alal. Siiski ei kompenseeri see

ehitusetapis toimuvat elupaikade kadu.

Ei ole teada objekte või tegevusi, mis koos PHAJ-ga võiksid käitamise etapis avaldada koosmõju

linnustikule.

Teadaolevale infole tuginedes ei põhjustata PHAJ käitamise etapis kokkuvõttes linnustikule olulisi

negatiivseid mõjusid.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

165 / 252

Anoksia tõttu tundlike vähiliste kadumise mõju rannikumere linnustikule saab täpsemalt hinnata, kui

vastavate 3D modelleerimiste alusel on hinnatud mõju ulatust nendele vähilistele (vt ptk 7.3).

Arvestada tuleb ka seda, et mõju olulisus ja ulatus linnustikule sõltuvad muuhulgas sellise

avariiolukorra toimumise ajast (sh aastaajast tingitud merevee temperatuurist ja hapnikusisaldusest,

kalastiku elutsüklist). Praeguste teadmiste põhjal, arvestades seda, et anoksilise olukorra tekkimine

on avariiolukorraks valmisoleku korral ja vajalike meetmete rakendamisel (vt ptk 12 alapeatükk

„Hooldustööd ja avariiolukorras tegutsemise kava“) vähetõenäoline ja selle juhtumisel ühekordne

sündmus, et merepõhjasetete suspensiooni vältimiseks ei saa väljuv veejuga olla väga tugev (mida

tugevam veejuga, seda suurem mõjuala), siis ei ole tõenäoline, et selline olukord võiks põhjustada

rannikumere linnustikule ulatuslikku, olulist, pikaajalist ja pöördumatut mõju. Sõltuvalt sellise

avariiolukorra toimumise ajast ei ole välistatud lokaalne lühiajaline (pöörduv) mõju linnustikule.

7.7. Mõju pinnasele

PHAJ käitamise ajal on mõju pinnasele maapealse kompleksi alal (alternatiiv 1) ja selle ümbruses

ebatõenäoline, kui PHAJ töötab tõrgeteta ning vajalikud hooldustööd on korraldatud nõuetekohaselt.

Pinnasereostuse oht võib tekkida seoses mingi avariiolukorraga, millega kaasneb õli või kütuse leke

PHAJ-d teenindavast sõidukist või masinast. PHAJ normaalse töö käigus pinnasele ohtu ei ole.

Pinnasereostuse ohu vältimiseks on soovitav ette näha kõvakattega alad kohtadesse, kus liiguvad

PHAJ-d teenindavad sõidukid ja masinad. Samuti on otstarbekas kavandatava töökoja ruumidesse

näha ette koht PHAJ hoolduse käigus tekkivate ohtlike (nt õliste jms) jäätmete kogumiseks ja

esmaste reostuse likvideerimise vahendite jaoks.

7.8. Mõju põhjaveele

Praeguste teadmiste kohaselt peaksid mõjud põhjaveele PHAJ käitamise perioodil olema minimaalsed

mõlema alternatiivi korral. Selle tagamiseks vajab kompleksi maa-alune osa regulaarset hooldust.

Ilma hoolduseta võivad märkamata jääda seinapraod, mis võivad kaasa tuua põhjavee imbumise

šahtidesse ja kambritesse.

PHAJ maa-aluse osa projekteerimise käigus tuleb hinnata riske, mis on seotud veetihedaks tehtud

süvenditesse või käikudesse pragude tekkimisega ja seeläbi põhjavee sissevoolu suurenemisega

näiteks maa-ala neotektoonilise kerkimise või ekspluatatsiooni tõttu. Selle alusel tuleb välja töötada

PHAJ hooldamise nõuded (ajad ja tegevus).

PHAJ kasutusperioodil (nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral) jaama normaalse töötamise ja

asjakohase hoolduse korral on põhjavee reostusoht väike. See oht võib tekkida, kui tunnelite või

šahtide seinad pragunevad või koguni purunevad. Sellisel juhul võib tekkida põhjavee sissevool maa-

alustesse kambritesse või vastupidi kambrites oleva vee väljavool põhjavette. Seda ohtu saab vältida

korraliste hooldustöödega.

Ei ole teada objekte või tegevusi, mis koos PHAJ-ga võiksid käitamise etapis avaldada koosmõju

põhjaveele. Teemat tuleb täpsustada PHAJ maa-aluse osa KMH läbiviimise käigus.

0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju

põhjavee tasemele ja kvaliteedile sellest, milline objekt PHAJ asemel Pallasti piirkond 16 ja 18

kinnistutele rajatakse. Ei ole tõenäoline, et need kinnistud jäävad pikemas perspektiivis kasutuseta,

sest vastavalt Paldiski linna ÜP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ

käsitletavale territooriumile teadaolevalt ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks

PHAJ asemele tulla, siis eeldatakse antud juhul, et ka 0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju

põhjaveele puudub.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

166 / 252

7.8.1. Radoonirisk põhjavees

Radoon (222Rn) – vt ka ptk 4.8 ja 6.15 – lahustub teatud hulgal vees. Pinnavees ja vees, mis puutub

suuremal määral kokku välisõhuga, on radooni kontsentratsioon väike. Pinnavee puhul ka seetõttu,

et kontakt radoonirikka pinnasega on väike. Välisõhuga kokkupuutel toimub loomulik vee

aereerimine, mille tulemusel radoon eraldub välisõhku.

Erinev on olukord põhjavees, mis on püsivas kontaktis radooni sisaldavate kivimitega ega puutu

kokku välisõhuga. Minnesota Ülikooli kodulehelt leitava radoonialase teabe kohaselt124 lahustub vaid

väike osa radoonist vees. Selle põhjuseks on radooni kiire lagunemine, mis toimub suures osas

kiiremini, kui see jõuab veeni, milles lahustuda. Põhjavesi, mis on olnud radoonirikastes pinnastes

aastaid või nagu meie sügavamad põhjakihid – sadu miljoneid aastaid, võib sisaldada radooni

kõrgenenud hulgal. Kokkuvõtvalt võib ütelda, et Paldiski PHAJ ehitamise ja käitamise ajal ei ole

radooni sisaldus vees oluline.

7.9. Mõju merevee kvaliteedile

Kuna PHAJ käitamise põhimõte on alternatiivide 1 ja 2 korral sama, siis kehtib alltoodud hinnang

mõlema alternatiivi kohta.

Kuna PHAJ töötamiseks kasutatakse merevett, mitte põhjavett, siis tuleb arvestada, et maa-alustes

kambrites võib toimuda vee koostises muutusi. Need muutused ei ole olulised ega märgatavad juhul,

kui jaam on igapäevaselt töös, aga võivad olla olulised või vähemalt vajada kõrgendatud tähelepanu

siis, kui vesi jääb pikemaks perioodiks (kuuks ajaks või kauemaks) maa-alustesse kambritesse.

Merevee füüsikalised parameetrid on ruumiliselt üsna homogeensed, mistõttu ühe normaalse

käitamistsükli ajal ei jõua veehaardeni liikuda oluliselt erinevate omadustega veemass. Nii alternatiivi

1 kui ka alternatiivi 2 käitamisaegne mõju merevee hüdrofüüsikalistele parameetritele, nagu soolsus

ja temperatuur, on hinnatud mitteoluliseks, sest normaalse käitamistsükli jooksul ei muutu

ümbritseva merekeskkonna soolsus ja temperatuur, st väljapumbatav vesi on samasuguste

omadustega, nagu ümbritsev mereala.

Pikemaajalise maa-alustes kambrites oleku jooksul on põhiliseks muutuseks hapnikusisalduse

vähenemine vees. Juhul, kui vesi jääb pikaks ajaks maa-alustesse kambritesse, hakkab hapniku hulk

vees vähenema orgaanilise aine lagunemise ja mineraloogilise oksüdatsiooni reaktsiooni käigus. Kui

hapnik on ära kasutatud, siis sulfaatide (SO4) sisaldus väheneb ja võivad hakata moodustuma

sulfitid. Sulfitid sadestuvad tavaliselt koos raua (FeS) või teiste metallidega ja see võib põhjustada

mädamunalõhna teket. Selline protsess on tüüpiline hapnikuvaestes süvapõhjavetes. Juhul, kui

selline madala hapnikusisaldusega vesi oksüdeerub ehk pumbatakse maapinnale, võib tekkida veele

juurde ka pruunikas värvus. Pruun värvus on põhjustatud raua oksüdeerumisest (Fe2+ oksüdeerub

Fe+3-ks ja Fe(OH) formeerub).

Vee pikaajalise maa all oleku ajal võib muutuda ka vee temperatuur võrreldes merevee

temperatuuriga maa pinnal. Kuna maakoore temperatuur tõuseb 20˚C/km, siis võib oletada, et maa-

aluse vee temperatuur saab olema umbes 10-15˚C.

Kuna mereveega ei ole PHAJ-s toimuva tegevusega analoogseid katseid tehtud, ei saa kindlalt ütelda,

millised muutused või kui kiiresti need maa-aluses kambris olevas merevees toimuvad. Praeguste

teadmiste põhjal on lähtutud põhimõttest, et kuu aja jooksul olulisi muutusi vee keemilises koostises

ei toimu. Antud teema vajab täpsustamist siis, kui eelnevalt kirjeldatud situatsioon tekib. See

tähendab, et juhul, kui merevesi jääb kuuks ajaks või veelgi pikemaks perioodiks maa alla, tuleb

enne selle merre tagasijuhtimist võtta laboriproovid ja määrata vee hapnikusisaldus. Seejärel tuleb

merebioloogidega koostöös teha kindlaks, millistel tingimustel seda vett võib merre tagasi juhtida.

Võimalik on, et vett on vaja väljapumpamise käigus aereerida.

124 http://enhs.umn.edu/hazards/hazardssite/radon/radonfate.html; vaadatud 13.10.2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

167 / 252

Teine võimalus on juhtida maa all seisnud vett merre tagasi aeglasema kiirusega. Sellisel vee

segunemisel mereveega järske, loodust kahjustavaid vee keemilise koostise muutusi ei teki. Viimasel

juhul on aga vaja kindlaks määrata, millisel kiirusel see maa all pikalt seisnud vesi võib merre

voolata. Kõige kindlam meetod oleks maapealse settetiigi olemasolu, millest merre tagasisuunatav

vesi läbi läheks. Sellist settetiiki ei ole ette nähtud. Kuna tegemist on soolase mereveega, siis ei tohi

lasta sellel veel maismaal pinnasesse sattuda – seega ehitusaegsete settetiikide kasutamine on

välistatud.

Merevee lühiajaline olek radoonirikkas keskkonnas (mis on kristalse aluskorra kambrites), ei tõsta

radiatsioonitaset joogiveenormidest kõrgemale ega ole tervist kahjustav. Radooni lahustuvus

kristalse aluskorra kambrites olevas vees võib suureneda juhul, kui vesi on seal olnud pikka aega

(kuid või aastaid). Vastava aja pikkus sõltub kristalse aluskorra kivimi uraanisisaldusest ja

poorsusest, mis võimaldab radoonil veeni liikuda. Selline situatsioon võib tekkida, kui jaam lõpetab

tegevuse ja vesi jääb kristalses aluskorras olevatesse kambritesse. Kambrites seisev vesi ei ole

ohtlik. Pikka aega maa-aluses kambris olevat vett võib vajadusel välja (merre) pumbata aeglustatult

või aereerides. Soovitav on eelnev radoonisisalduse määramine. Kuna tegu pole joogiveega ja

mereveega segunedes hajub radoon kiiresti, ei kujuta see ohtu inimese tervisele ega keskkonnale.

Ei ole teada objekte või tegevusi, mis koos PHAJ-ga võiksid käitamise etapis avaldada koosmõju

merevee kvaliteedile. Vajadusel tuleb teemat täpsustada PHAJ maa-aluse osa KMH läbiviimise

käigus.

0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju

mereveele sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt

jääb kasutuseta, sest vastavalt Paldiski linna ÜP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid

arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile teadaolevalt ei kavandata ja pole teada,

millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele tulla, siis eeldatakse antud juhul, et 0-alternatiivi korral

oluline negatiivne mõju mereveele puudub.

7.10. Tehissaare mõju lainetuse väljadele125

Olulise lainekõrguse leidmiseks tehti esmalt arvutus, mille käigus leiti lainete väärtused

arvutusmudeli piiril. Selleks sisestati mudelisse kogu Läänemere põhjaosa alates Botnia mere äärsest

Rootsi rannikust ja Soome saarestikust. Arvutuse tulemusel leiti lainete parameetrid (Hmo, periood

ja keskmine lainesuund) Pakri lahe esisele merealal. Kogu Läänemerd katva arvutusvõrgu samm oli

30x90 meetrit. Saadud tulemusest tuletati piiritingimused Pakri lahe lainemudelile (mudeli

arvutusvõrgu samm 3x3 meetrit), millega arvutati lainetuse parameetrid PHAJ tehissaare ümbruses.

Numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud, millel on esitatud olulise lainekõrguse Hmo

väljad. Vaja on arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad ainult

lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud hüdrodünaamiline

situatsioon on välja arenenud. See eeldab seda, et tuul on puhunud ühest suunast sõltuvalt laine

jooksupikkusest 3-9 tunni jooksul. Joonistel on kujutatud olulise lainekõrguse samajooned ning

vektoritena on näidatud lainetuse liikumissuund. Lisaks on eri värvidega tähistatud olulise

lainekõrguse väärtus, mille kohta on legend esitatud joonise serval asuval skaalal.

Oluline lainekõrgus Hmo kujutab endast üle keskmise kolmandiku võrra kõrgemate lainete kõrgust.

Seega „rusikareegli” kohaselt on üksiklaine kõrguse leidmiseks vajalik oluline lainekõrgus Hmo

korrutada 1,7-ga.

Lainetuse väljad loodetuulega, olemasolev olukord

Alloleval joonisel (Joonis 58) on toodud tulemused, mis kirjeldavad olemasoleva olukorra lainevälju

Pakri lahes kavandatava PHAJ tehissaare piirkonnas 15 m/s puhuva loodetuule korral. Tuul

125 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017; vt Lisa 4

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

168 / 252

genereerib kavandatava tehissaare alal olulise lainekõrguse kuni 2,0 m. Paldiski Põhjasadama

akvatooriumi esisel olev veealune seljandik murrab lainet ja seal on oluline lainekõrgus 1,5 m ringis.

Joonis 58. Olulised lainekõrgused 15 m/s puhuva loodetuulega. Olemasolev olukord

7.10.1. Lainetuse väljad loodetuulega, alternatiiv 1

Joonis 59 näitab tulemusi, mis kirjeldavad lainevälju väiksema tehissaare lahenduse (alternatiivi 1)

juures. Tehissaare mõju lainetusele on lokaalne. Kuna tehisaare küljed (nõlvad) on kavandatud

rajada kaldpinnalistena, siis ei teki neist märkimisväärset laine tagasipeegeldumist. Seetõttu on

lainetuse väärtused avamerel samad, kui olemasoleva olukorra puhul.

Tehissaare tuule poolt varjatud küljel vähenevad lainekõrgused märkimisväärselt. Olemasoleva

rannajoone ja tehissaare vahele jääb ala, kus lainetus praktiliselt puudub, sest tulenevalt merepõhja

topograafiast keerab laine end kaldaga risti ja seetõttu ei pääse see tehissaare taha.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

169 / 252

Joonis 59. Olulised lainekõrgused 15 m/s puhuva loodetuulega. Alternatiiv 1

7.10.2. Lainetuse väljad loodetuulega, alternatiiv 2

Joonis 60 näitab tulemusi, mis kirjeldavad lainevälju suurema tehissaare lahenduse juures. Üldised

järeldused lainetuse kohta on samad, kui alternatiivi 1 puhul (vt ptk 7.10.1).

Samas tuleb märkida, et kuna alternatiivi 2 puhul on tehissaare Paldiski Põhjasadama poolsele küljele

kavandatud kai laevade sildumiseks126, siis sel alal võib esineda kuni 1,2 m kõrgust olulist lainetust.

Tulenevalt olulise lainekõrguse ja üksiklaine omavahelisest suhtest võib seega üksiklaine kõrgus kai

ääres ulatuda kuni 2 meetrini.

Projekteerimise järgmistes staadiumides võiks mõelda kai varjamiseks "nina" projekteerimisele.

126 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja jaamaosa tehissaar. Eskiisprojekt. Merin OÜ

Inseneribüroo, töö nr 784. Tallinn, mai 2017

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

170 / 252

Joonis 60. Olulised lainekõrgused 15 m/s puhuva loodetuulega. Alternatiiv 2

7.10.3. Lainetuse väljad loodetuulega, 50 aasta torm

Alloleval joonisel (Joonis 61) on toodud tulemused, mis kirjeldavad lainevälju suurema tehissaare

lahenduse juures juhul, kui merel puhub tuul kiirusega 26 m/s. Kiiruse määramisel võeti aluseks

asjaolu, et loodesuunalt kulub lainetuse täielikuks väljakujunemiseks 6–8 tundi. Seega otsiti

suurimat tuulekiirust, mis 50 aasta jooksul võib loodesuunalt puhuda 6 tundi järjest. Pakri

meteoroloogiajaama tuuleandmete statistilise analüüsi tulemusel on selliseks tuulekiiruseks 26 m/s.

Järgmise 50 aasta jooksul võib esineda ka suuremaid tuulekiirusi, kuid nende ajaline kestvus ei ole

piisav, et sellele tuulele vastav lainetus jõuaks välja areneda.

Arvutuse eesmärk on hinnata lainetust ekstreemsetes oludes ja selle kaudu saada sisend edasisteks

ehituslikeks arvutusteks.

Vastavalt arvutustele jõuab 50 aasta tormi korral tehissaare Väike-Pakri poolsele küljele laine, mille

maksimaalne oluline lainekõrgus võib olla kuni 4,2 meetrit, ja Paldiski Põhjasadama poolsel küljel,

kuhu on kavandatud võimalik laevade sildumise kai, on laine kõrgus Hmo=1,4 meetrit.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

171 / 252

Joonis 61. Olulised lainekõrgused 26 m/s puhuva loodetuulega

7.11. Tehissaare mõju hoovuste väljadele127

Numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud, millel on esitatud uuritava suuruse –

hoovuse kiiruse väljad. Vajalik on arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad

ainult lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud

hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud. See eeldab seda, et tuul on puhunud ühest suunast

sõltuvalt laine jooksupikkusest 3-9 tunni jooksul. Alltoodud joonistel on kujutatud hoovuste väljade

samajooned, vektoritena on näidatud hoovuste liikumissuund ja vektori pikkus on võrdeline hoovuse

kiirusega. Lisaks on eri värvidega tähistatud hoovuse kiirus, mille kohta on legend esitatud joonise

serval asuval skaalal.

Hoovuste väljad loodetuulega, olemasolev olukord

Loodetuule poolt tekitatud lained genereerivad Pakri poolsaare rannikul hoovuse, mis on liigub piki

Pakri poolsaare rannikut lahe sisemuse poole (põhjast lõunasse). Paldiski Põhjasadama muul on

hoovuse teel ees, mistõttu keerab hoovus muulini jõudes läände ja tekitab pöörise Põhjasadama

esisel alal (vt Joonis 62). 15 m/s puhuva loodetuule korral on hoovuse kiirus kavandatava tehissaare

alal asuvas madalas vees kuni 0,7 m/s.

127 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017; vt Lisa 4

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

172 / 252

Joonis 62. Hoovused 15 m/s puhuva loodetuulega. Olemasolev olukord

7.11.1. Hoovuste väljad loodetuulega, alternatiiv 1

Joonis 63 kajastab tehissaare mõju piki Pakri poolsaare rannikut liikuvale hoovusele. Saar asub

täpselt hoovuse teel ja seetõttu lahkneb piki randa liikuv veemass kaheks. Üks osa satub tehissaare

ja ranniku vahele ja voolab sealtkaudu Paldiski Põhjasadama muulini, kus see ühineb tehissaare

läänekülge pidi liikuva veemassiga. Kuna hoovuse struktuur on enne Paldiski Põhjasadama muulini

jõudmist rikutud, siis ei keera hoovus ümber muuli ühtse joana, vaid laiema frondina, mistõttu

Põhjasadama akvatooriumi esine suur pööris jaguneb mitmeks väiksemaks.

Tehissaare serval võib 15 m/s puhuva loodetuule korral tekkida kiirus kuni 1 m/s.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

173 / 252

Joonis 63. Hoovused 15 m/s puhuva loodetuulega. Alternatiiv 1

7.11.2. Hoovuste väljad loodetuulega, alternatiiv 2

Joonis 64 näitab tehissaare mõju piki Pakri poolsaare rannikut liikuvale hoovusele suurema

tehissaare lahenduse korral. Sarnaselt lainetusele (vt ptk 7.9) ei mõjuta saare suurus oluliselt

hüdrodünaamilist pilti Pakri lahes.

Erinevuseks on, et tehissaare pikema külje korral jõuab saare merepoolsel küljel välja areneda

pööris, mis hajutab veemassi laiemale alale. Selle tulemusel ei ole ümber Paldiski Põhjasadama muuli

nurga voolav hoovus nii tugev ja keerised Põhjasadama akvatooriumi lähistel on vähem intensiivsed.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

174 / 252

Joonis 64. Hoovused 15 m/s puhuva loodetuulega. Alternatiiv 2

7.12. Tehissaare mõju settetranspordile128

Settetranspordi modelleerimisel on olulise tähtsusega merepõhja moodustava pinnase lõimiseline

koosseis. Käesolevas töös on kasutatud Eesti Geoloogiakeskuse töös „Paldiski lahe

pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste tingimuste

128 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017; vt Lisa 4

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

175 / 252

uuring“ (vt Lisa 3) toodud pinnase andmeid. Nende alusel on interpoleeritud setteaine levik

merepõhjal.

Graafikute (jooniste) uurimisel peab arvestama, et tulemus on arvutatud olukorra jaoks, kui 15 m/s

puhuv tuul on puhunud järjest ühest suunast 24 tundi. Lühema perioodi korral on settetranspordi

väärtused väiksemad.

Settetransport loodetuulega, olemasolev olukord

Joonisel 8 on näidatud merepõhja erosiooni (kulutuse) ja settimise suhe 15 m/s puhuva

loodetuulega. Lainetuse ja hoovuste koosmõjul tekib rannanõlva uhtumine ja settimine.

Rannalähedasel alal on voolamiskiirused niivõrd väikesed, et seal liiva liikumist ei toimu. Enamus

erosioonist on kontsentreerunud järsule rannanõlvale. Rannanõlvast mere pool on sügavused suured

ning hoovus ja lainetus ei mõjuta merepõhja.

Joonis 65. Erosiooni ja settimise suhe 15 m/s puhuva loodetuulega. Olemasolev olukord.

Punasega on näidatud settimise alad ja rohelisega erosiooni alad

7.12.1. Settetransport loodetuulega, alternatiiv 1

Väiksem tehissaar lõhub hoovuse struktuuri ja selle tõttu tekib saare põhjatipu juures väljasettimine

(vt Joonis 66). Samuti viib hoovus teatud koguse pinnast tehissaare ja ranna vahele.

Ajapikku võib saare ja ranna vaheline kitsas veeriba täis settida.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

176 / 252

Joonis 66. Erosiooni/settimise suhe loodetuulega. Alternatiiv 1 (väike tehissaar).

Punasega on näidatud settimise alad ja rohelisega erosiooni alad

7.12.2. Settetransport loodetuulega, alternatiiv 2

Võrreldes väiksema tehissaarega (vt ptk 7.12.1), asub suurema tehissaare põhjatipp sügavamas

vees, mistõttu hoovus ja settevoog jaotuvad ühtlasemalt tehissaare mõlema külje vahel (vt Joonis

67).

Ajapikku settib ka suurema tehissaare korral saare ja ranna vaheline kitsas veeriba täis. Kuna

veemass, mis veab endaga setet kaasa, on selle alternatiivi korral suurem, siis toimub väljasettimine

tehissaare lõunatipu ja ranna vahel.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

177 / 252

Joonis 67. Erosiooni ja settimise suhe loodetuulega. Alternatiiv 2 (suur tehissaar).

Punasega on näidatud settimise alad ja rohelisega erosiooni alad

7.13. Väljavoolutoru hüdrauliline arvutus129

Selleks, et tagada veehaarde tõrgeteta töö, tuleb kindlustada, et veehaare ei tekitaks merepõhjal

erosiooni. Selleks peab tagama, et toru otstest välja voolava vee kiirus oleks piisavalt väike. Kuna

PHAJ käitamise põhimõte on alternatiivide 1 ja 2 korral sama, siis kehtib alltoodud hinnang mõlema

alternatiivi kohta.

Arvutuse aluseks on võetud maksimaalne kavandatud vooluhulk 120 m3/s. See vooluhulk jaguneb

kuue 3-meetrise läbimõõduga toru vahel. Seega on ühe toru vooluhulk maksimaalselt 20 m3/s.

Sellise vooluhulgaga on keskmine väljavoolukiirus toru otsas 2,8 m/s.

Järgnevas tabelis (Tabel 38) on toodud maksimaalsed kiirused joa teljel erinevatel kaugustel toru

otsast. Tabelis on toodud ka joa läbimõõt vastaval kaugusel ning vee liikumise kiirus joa välispiiril.

Tabel 38. Maksimaalsed kiirused joa teljel, kiirus joa välispiiril ning joa läbimõõt erinevatel

kaugustel toru otsast

Kaugus toru otsast, m

Joa läbimõõt, m Kiirus joa teljel umax, m/s

Kiirus joa välispiiril ux;r, m/s

5 5,09 4,40 0,95

10 7,17 3,20 0,73

15 9,27 2,80 0,38

20 11,36 2,10 0,28

25 13,45 1,68 0,23

30 15,53 1,40 0,19

129 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama merekeskkonna aspektide matemaatiline modelleerimine ja

geotehniline kontroll. OÜ Corson, töö nr 1721. September 2017; vt Lisa 4

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

178 / 252

Kaugus toru otsast, m

Joa läbimõõt, m Kiirus joa teljel umax, m/s

Kiirus joa välispiiril ux;r, m/s

35 17,62 1,20 0,16

Vastavalt uuringutele on vee voolamise kiirus, mille juures mudased pinnased merepõhjal ei sattu

suspensiooni, orienteeruvalt 0,2–0,3 m/s. Selline kiirus saavutatakse 25 meetri kaugusel toru otsast.

Sellisel juhul on joa läbimõõt 13,45 meetrit ja raadius 6,75 meetrit, mis tähendab, et toru telg peaks

olema 6,75 meetri kõrgusel mere põhjast.

Samas peab arvestama, et voolamise keskmise kiiruse (2,8 m/s) juures muutuvad rõhukaod liiga

suureks ja seetõttu jaama kasutegur langeb. Lisades süsteemi veel kaks toru, langeb voolamise

keskmine kiirus torus 2,1 m-ni/s. Sellisel juhul langeb voolamise kiirus joa perimeetril 20 meetri

kaugusel toru otsast alla 0,2 m/s ja toru telg võib olla 5,7 meetri kõrgusel merepõhjast.

Selleks, et saavutada toru otsas voolamise keskmist kiirust 1,5 m/s, peaks torude arv olema 11 tk.

Sellisel juhul langeb joa perimeetril voolamise kiirus 15 meetri kaugusel toru otsast alla 0,2 m/s ja

toru telg võib olla 4,7 meetri kõrgusel merepõhjast.

7.14. Mõju jäätekkele

Nendel talvedel, kui Pakri laht jäätub, on tõenäolisem triivjää kui kinnisjää teke ning jää liikumise

määrab tuule mõju (suund ja tugevus). Jääkate võib tekkida ka madalasse rannikuvette.

PHAJ-l praktiliselt puudub käitamisaegne märkimisväärne mõju jäätekkele. Veehaardetoru ots, mille

kaudu sisenev või väljuv veejuga võiks mõjutada vee liikumist ja hoovuseid, kavandatakse ca 30 m

sügavusele merre ning see ei mõjuta jää teket mere pinnal. PHAJ töötamise ajal hoitakse merevett

maa-aluses mahutis võimalikult lühikest aega ja selle ajaga ei jõua veemassi temperatuur muutuda

(vt ptk 7.9).

Võimalik on, et külmematel talvedel jäätub tehissaare ja ranniku vaheline kitsas ja madal mereala,

sest tehissaar vähendab tuulte, lainetuse ja hoovuste mõju selles piirkonnas (vt ptk 7.10 ja 7.11).

Kuigi Paldiski lahte loetakse suhteliselt jäävabaks, ei ole jää tekkimine külmematel talvedel siiski

välistatud. Sama kehtib rüsijää kohta, mis võib tuulte mõjul triivida ranniku ja tehissaare piirkonda.

Rüsijää kuhjatised võivad teatud rannikupiirkondades ulatuda enam kui 5 m sügavusele mere põhja

(tuvastatud näiteks Muuga lahe merepõhjataimestiku uuringute käigus). Sõltumata valitavast

alternatiivist, tuleb ehitusprojektis ette näha tehnilised lahendused tehissaare ja veehaardetoru

kaitsmiseks võimaliku rannikupiirkonnas kuhjuva rüsijää eest. Näiteks võiks projekti koostamise

käigus kaaluda veevõtutoru tehissaare poolse otsa katmist graniitkividest kattega või süvistamist

mere põhja.

7.15. Mõju Pakri lahe rannikuveekogumi ökoloogilisele seisundile

Alljärgnevalt on antud hinnang, kas ja mil viisil võib kavandatav tehissaar ja suurte veekoguste

liigutamine avaldada mõju Pakri lahe rannikuveekogumi (kood EE_6) ökoloogilisele seisundile.

Hinnangu aluseks on riikliku rannikumere seire tulemused (vt ptk 4.10) ning kavandatava tehissaare

ja veehaardega muudetav olukord. Kuna PHAJ käitamise põhimõte on alternatiivide 1 ja 2 korral

sama, siis kehtib alltoodud hinnang mõlema alternatiivi kohta.

2016. aasta seireandmete põhjal tehtud ökoloogilise seisundi hindamisel klassifitseerus Pakri lahe

rannikuveekogum kvaliteediklassi "kesine". Määruse põhjal määras seisundiklassi kvaliteedielement

plankton, kuid interklalibreeritud klassipiiride põhjal viitasid kõik bioloogilised kvaliteedielemendid

seisundiklassile "kesine". Füüsikalis-keemilistest parameetritest klassifitseerusid üldlämmastik ja

üldfosfor seisundiklassi "hea" ning vee läbipaistvus klassi "kesine".

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

179 / 252

Alljärgnevas tabelis (Tabel 39) on antud hinnang Pakri lahe ökoloogilise seisundi kvaliteedielementide

seisundiklassi võimalikule muutusele (võrreldes 2016.a seireandmetega) seoses PHAJ töötamisega.

Tabel 39. Hinnang Pakri lahe ökoloogilise seisundi kvaliteedielementide seisundiklassi

võimalikule muutusele (võrreldes 2016.a seireandmetega; vt ka ptk 4.10) seoses PHAJ

töötamisega

Kvaliteedielement

Seisundiklass 2016.a

seireandmete põhjal

Hinnang seisundiklassi võimalikule muutusele

määruse kohaselt

määruse muutmise

ettepaneku

kohaselt

Plankton Kesine Kesine PHAJ töötamine ei mõjuta oluliselt planktoni seisundit Pakri lahes, kui

rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid (vt ptk 7.4)

Põhjataimestik Hea Kesine PHAJ töötamine ei mõjuta oluliselt

põhjataimestiku seisundit Pakri lahes, kui rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid (vt ptk 7.3)

Põhjaloomastik Hea Kesine PHAJ töötamine ei mõjuta oluliselt

põhjaloomastiku seisundit Pakri lahes, kui rakendatakse vajalikke

leevendusmeetmeid (vt ptk 7.3)

Ökoloogilise seisundi

klass

KESINE KESINE PHAJ töötamine ei too eeldatavasti

kaasa Pakri lahe ökoloogilise seisundiklassi halvenemist

Füüsikalis-keemilise

seisundi klass:

- üldlämmastik (juuni- september keskmine)

Hea Hea PHAJ töötamine ei mõjuta üldlämmastiku sisaldust Pakri lahes ja sellega ka

üldlämmastiku seisundiklassi

- üldfosfor (juuni- september keskmine)

Hea Hea PHAJ töötamine ei mõjuta üldfosfori sisaldust Pakri lahes ja sellega ka

üldfosfori seisundiklassi

- Secchi ketta nähtavus Kesine Kesine PHAJ töötamine ei mõjuta vee läbipaistvust Pakri lahes ja sellega ka

Secchi ketta nähtavuse seisundiklassi

7.16. Mõju maa-alusele veehoidlale

Kuna PHAJ käitamise põhimõte on alternatiivide 1 ja 2 korral sama, siis kehtib alltoodud hinnang

mõlema alternatiivi kohta.

Kristalses aluskorras asuvate kambrite kompleksi sissevarisemine peaks olema välistatud, kui

geoloogilised ja geotehnilised uuringud viiakse läbi kõrgetasemeliselt, järgitakse kõiki

projekteerimise nõudeid ning töid tehakse tehnoloogiliselt korrektselt. Risk sõltub sellest, kui hästi

on kivimi tingimused kaardistatud enne projekteerimist, ehitamist ja ehitamise käigus. Kasutades

kaasaegseid projekteerimise ja kivimi toestuse meetodeid on suure kokkuvarisemise risk

minimaalne.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

180 / 252

Kivimi toestamise vajaduste kohta on mitmeid standardeid, mida on kasutatud aastakümneid ja mida

arendatakse pidevalt. Põhjamaades on kõige levinum standard Norra Q-meetod, mille on välja

töötanud Norra Geoloogia Instituut (NGI). Q-meetodis on kivimi kvaliteet klassifitseeritud tuginedes

kivimi massi omadustele nagu murenemise tihedus, lõhede orientatsioon, lõhede vahelise

pealispinna omadused ja kivimi survetugevused. Numbriliste andmete saamise jaoks kasutatakse

tavaliselt Hoek & Brown (2002) kivimi rikke kriteeriume. Kaasaegset modelleerimise tarkvara

(näiteks Phase) kasutatakse selleks, et optimeerida geomeetriat ja kivimitoetuse vajadust. Õõnsuste

stabiilsus tagatakse vastava kivimitoega. Kivimi toestus tehakse tavaliselt paigaldades kivipolte ja

torkreeti130 ning mõnel juhul terasest vardaid. Koobaste õõnsusi ümbritseva kivimimassi käitumist

jälgitakse ehitustööde käigus ja pärast tööde lõppu. Tavaliselt hõlmab järelevalve tunneli ja koopa

konvergentsi131 perioodilisi mõõtmisi, tensomeetri132 kasutamist ning mõnikord kasutatakse in-situ

surve133 andureid kontrollimaks, et kivim käituks vastavalt oodatule.

Põhjavee sissevool PHAJ süsteemi on võimalik kristalse aluskorra peal asuvate, pinnase- ja

põhjaveekihte läbivate šahtide seinte pragude ja lõhede kaudu (kristalses aluskorras põhjavett ei

ole), kui seinte isoleerimine on olnud ebapiisav. Juhul kui suur põhjavee sissevool siiski toimub, tuleb

enne lekke likvideerimist kasutada järgnevaid meetmeid:

• sissevoolava vee väljapumpamine;

• kambrite sulgemine ajutiste veekindlate tõketega (rauduksed);

• kambrite sulgemine statsionaarsete veekindlate tõketega (rauduksed).

Veetõkete lahendused ja ehitamise järjekord tuleb lahendada ehitusprojektis selliselt, et tõkkeid

saaks kasutada nii ehituse ajal kui ka käitamise perioodil.

Tahes tahtmata satub koos süsteemi pumbatava mereveega maa-alusesse veehoidlasse

peenfraktsioonilist settematerjali nagu liiv, muda ja savi, sest Läänemere vees on alati settematerjali

kontsentratsioon nullist suurem. Samas sõltub veehoidlasse ühe käitamistsükli ajal transporditud

setete hulk konkreetsest looduslikust foonist ja seetõttu on väga raske hinnata setete kogust, mis

veehoidlasse transporditakse. Veevõtutoru ots on kavas projekteerida selliselt, et selle kaudu oleks

setete sattumine PHAJ maa-alusesse süsteemi minimeeritud (vt ka ptk 7.13).

Normaalse käitamistsükli jooksul (kui vesi pumbatakse välja vahetult pärast sissepumpamist) peaks

enamik settematerjali kanduma merre tagasi, sest pidevalt veehoidlasse jooksev vesi tekitab seal

turbulentset segunemist, mis takistab settimist. Kui vesi imetakse maa-alusest veehoidlast välja

hoidla põhjaosast, siis see protsess omakorda tõmbab setteid kaasa. Samuti ei kogune veehoidla

seintele setteid. Lähtuvalt sellest võib hinnata mõju maa-alusele veehoidlale nii alternatiivi 1 kui ka

alternatiivi 2 puhul vähemalt lühiajaliste tsüklite juures mitteoluliseks. Arvestada tuleb süsteemi

regulaarse hoolduse vajadusega.

Merevee mõjust kristalse aluskorra kivimile

Mereveel on ehitusmaterjalidele ja kivimitele teataval määral korrodeeriv mõju ning sellega tuleb

projekteerijal insenerlahenduste väljatöötamisel arvestada. Selleks on vaja projekteerimise

staadiumis läbi viia kõikide mereveega kokkupuutuvate ehitusmaterjalide, sh loodusliku pinnase ja

kivimite, tugevuse ja lahustuvuse katsed ning projekteerida kompleks vastavalt sellele. Võimalik on,

et kristalse aluskorra kivim tuleb näiteks katta mõne vastupidavama isoleeriva materjaliga, mis

takistab soolase vee sattumist kivimi pooriruumi.

130 Torkreet – pihustatud/pritsitud betoon, mis reageerib kiiresti moodustades betoonikihi pinnal, millele seda

kantakse 131 Mäetehnoloogiline mõiste: tunneli lae ja põranda vahelise kauguse muutumine. Järelevalve käigus

mõõdetakse tunneli lae ja põranda vahelist kaugust ning selle tulemusena hinnatakse riske võimaliku

varisemise osas. 132 Seade deformatsioonide mõõtmiseks 133 In-situ surve – pinge ulatus kivimis. Suurusjärk sõltub geoloogilisest keskkonnast ja sügavusest. Enamasti

on horisontaalne pinge suurem kui vertikaalne.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH)

Aruanne

181 / 252

Veevoolu mõju võetakse arvesse, kui projekteeritakse lõplikku kivimitoetust šahtide ja õõnsuste

jaoks. Nõrga kivimi puhul, kus praod on täidetud saviga, on need tunneli või šahti sektsioonid üldiselt

kaetud betooniga (torkreet). Kasutusele võetavad betooni- ja kivipoldid peavad olema testitud ja

heaks kiidetud merevee keskkonnas kasutamiseks. Selleks on vaja näiteks sulfaadile vastupidavaid

betooni- ja korrosioonikindlaid polte (näiteks tsingiga kaetud polte).

Kahjustamata kristalse aluskorra kivim on mereveekindel ega murene kokkupuutel mereveega

kiiremini. Vee külmumine ja sulamine kivimi pragudes küll kiirendab kivimi murenemist, aga PHAJ

maa-aluse osa sügavusel püsib temperatuur konstantsena ja on alati üle külmumistemperatuuri.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb setendi ja kristalse aluskorra kivimi omadustega arvestada. PHAJ

tingimused on kontrollitavad: merevee soolsus on teada, vee voolukiirus on täpselt arvutatav (ei pea

näiteks arvestama loodusjõududega) ja maa sees on ühtlaselt soe temperatuur. PHAJ

projekteerimise käigus on vaja läbi viia kasutatavate materjalide, sh pinnase ja kivimite, tugevuse

ja vastupidavuse uuringud, et täpselt teada, millise tugevuse ja kandevõimega on maa-alune

ehituskeskkond.

Uuringuid tehakse erinevates etappides. Esiteks on oluline uurida kristalse aluspõhja kivimi