Leping

Hoone nimetus:

Aadress:

Korruselisus:

Lisakorrused:

Töö number:

Mõõdistaja:

Tööde teostamise aeg:

Hoone Eksplikatsioon

Ehitisealune pind (m 2 ):

Ehitise netopind (m 2 ):

Ehitise suletud netopind (m 2 ):

Ehitise üüritav pind (m 2 ):

Ehitise kasulik pind (m 2 ):

Ehitise brutopind (m 2 ):

Ehitise maht (m 3 ):

Rapla riigimaja

Tallinna mnt 14

05

00

Kogus

0,0

5 925,0

0,0

5 392,6

0,0

0,0

0,0

Aadress: Tallinna mnt 14

HOONE EKSPLIKATSIOON:

Ehitisealune pind (EAP):

Ehitise netopind (ENP): 5 925,0

Ehitise suletud netopind (ESNP): 0,0

Ehitise üüritav pind (EÜP): 5 392,6

Ehitise kasulik pind (EKP): 0,0

Ehitise brutopind (EBP): 0,0

Ehitise maht (EM):

EKSPLIKATSIOON KORRUSTE KAUPA:

0. Korrus

Korruse üüritav pind (KÜP): 1 009,6

Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 19,4

Korruse tehnopind (KTRP): 151,2

Korruse netopind (KNP): 1 203,8

Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0

Korruse kasulik pind (KKP):

Korruse brutopind (KBP):

Korruse avatud netopind (KANP): 0,0

Korruse passiivne vakantsus (KPV): 23,6

1. Korrus

Korruse üüritav pind (KÜP): 1 253,0

Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 50,6

Korruse tehnopind (KTRP): 18,6

Korruse netopind (KNP): 1 322,2

Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0

Korruse kasulik pind (KKP):

Korruse brutopind (KBP):

Korruse avatud netopind (KANP): 0,0

Korruse passiivne vakantsus (KPV): 0,0

2. Korrus

Korruse üüritav pind (KÜP): 1 181,8

Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 16,0

Korruse tehnopind (KTRP): 33,1

Korruse netopind (KNP): 1 230,9

Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0

Korruse kasulik pind (KKP):

Korruse brutopind (KBP):

Korruse avatud netopind (KANP): 0,0

Korruse passiivne vakantsus (KPV): 0,0

3. Korrus

Korruse üüritav pind (KÜP): 974,8

Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 18,0

Korruse tehnopind (KTRP): 45,8

Korruse netopind (KNP): 1 038,6

Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0

Korruse kasulik pind (KKP):

Korruse brutopind (KBP):

Korruse avatud netopind (KANP): 0,0

Korruse passiivne vakantsus (KPV): 0,0

4. Korrus

Korruse üüritav pind (KÜP): 973,4

Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 15,4

Korruse tehnopind (KTRP): 35,1

Korruse netopind (KNP): 1 023,9

Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0

Korruse kasulik pind (KKP):

Korruse brutopind (KBP):

Korruse avatud netopind (KANP): 0,0

Korruse passiivne vakantsus (KPV): 0,0

5. Korrus

Korruse üüritav pind (KÜP): 0,0

Korruse vertikaalsete ühendusteede pind (KÜTP): 15,3

Korruse tehnopind (KTRP): 90,3

Korruse netopind (KNP): 105,6

Korruse suletud netopind (KSNP): 0,0

Korruse kasulik pind (KKP):

Korruse brutopind (KBP):

Korruse avatud netopind (KANP): 0,0

Korruse passiivne vakantsus (KPV): 0,0

Korrus Ruumi nr Kategooria Ruumi nimetus

00 001 ÜÜRITAV PIND Koridor

00 002 ÜÜRITAV PIND WC

00 003 ÜÜRITAV PIND wc

00 004 ÜÜRITAV PIND wc

00 005 ÜÜRITAV PIND wc

00 006 ÜÜRITAV PIND wc

00 007 ÜÜRITAV PIND wc

00 008 ÜÜRITAV PIND wc

00 009 ÜÜRITAV PIND wc

00 010 ÜÜRITAV PIND wc

00 011 ÜÜRITAV PIND wc

00 012 ÜÜRITAV PIND wc

00 013 ÜÜRITAV PIND Koristus- ja hooldusruum

00 014 TEHNOPIND Jahutusruum

00 015 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 016 ÜÜRITAV PIND Salong

00 017 ÜÜRITAV PIND Tuulekoda

00 018 ÜÜRITAV PIND Koristus- ja hooldusruum

00 019 TEHNOPIND Elektrikilp

00 020 ÜÜRITAV PIND Garderoob

00 021 ÜÜRITAV PIND Salong

00 021a TEHNOPIND UPS-ruum

00 022 ÜÜRITAV PIND Garaaž

00 023 ÜÜRITAV PIND Garaaž

00 024 ÜÜRITAV PIND Garaaž

00 025 ÜÜRITAV PIND Garaaž

00 026 ÜÜRITAV PIND Garaaž

00 027 ÜÜRITAV PIND Garaaž

00 029 TEHNOPIND Jahutusruum

00 030 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda

00 030a ÜÜRITAV PIND abiruum

00 031 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 032 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 033 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 034 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 035 ÜÜRITAV PIND Pesuruum

00 036 ÜÜRITAV PIND Riietusruum

00 037 ÜÜRITAV PIND wc

00 038 ÜÜRITAV PIND Pesuruum

00 039 ÜÜRITAV PIND Pesuruum

00 040 ÜÜRITAV PIND Riietusruum

00 041 ÜÜRITAV PIND Koridor

00 041a ÜÜRITAV PIND koridor

00 041b ÜÜRITAV PIND koridor

00 042 TEHNOPIND Sideruum/Nõrkvool

00 044 ÜÜRITAV PIND wc

00 045 TEHNOPIND Vent ruum

00 046 ÜÜRITAV PIND Koristus- ja hooldusruum

00 047 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 048 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 049 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 050 PASSIIVNE VAKANTSUS

00 051 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 052 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 053 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 054 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 055 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 056 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 057 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 058 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 059 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 060 ÜÜRITAV PIND abiruum

00 061 TEHNOPIND Elektrikilp

01 101 ÜÜRITAV PIND Tuulekoda

01 102 ÜÜRITAV PIND Ooteruum/Teenindusruum

01 102a ÜÜRITAV PIND Ooteruum/Teenindusruum

01 103 ÜÜRITAV PIND Kööginurk/Köök

01 104 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 105 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 106 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 107 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu

01 109 ÜÜRITAV PIND wc

01 110 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 111 ÜÜRITAV PIND Tuulekoda

01 112 ÜÜRITAV PIND Ooteruum/Teenindusruum

01 113 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu

01 114 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 115 ÜÜRITAV PIND koridor

01 116 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 117 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda

01 118 ÜÜRITAV PIND wc

01 118a ÜÜRITAV PIND wc

01 119 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 120 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 121 ÜÜRITAV PIND Kööginurk/Köök

01 122 ÜÜRITAV PIND Koridor

01 123 ÜÜRITAV PIND Koridor

01 124 ÜÜRITAV PIND Eriotstarbeline ruum

01 125 ÜÜRITAV PIND Koridor

01 126 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu

01 127 ÜÜRITAV PIND Hoiuruum/Ladu

01 128 ÜÜRITAV PIND Pesuruum

01 129 ÜÜRITAV PIND Riietusruum

01 130 ÜÜRITAV PIND wc

01 131 ÜÜRITAV PIND Pesuruum

01 132 ÜÜRITAV PIND Riietusruum

01 133 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 134 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 135 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 136 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 137 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 139 ÜÜRITAV PIND abiruum

01 140 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 141 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 142 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

01 144 ÜÜRITAV PIND Kööginurk/Köök

01 146 ÜÜRITAV PIND wc

01 147 ÜÜRITAV PIND wc

01 148 ÜÜRITAV PIND Koristus- ja hooldusruum

01 149 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

01 150 ÜÜRITAV PIND Valveruum

01 151 TEHNOPIND Elektrikilp

01 152 ÜÜRITAV PIND wc

01 154 ÜÜRITAV PIND wc

01 155 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda

01 156 ÜÜRITAV PIND abiruum

01 157 ÜÜRITAV PIND Auditoorium

01 158 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda

01 160 TEHNOPIND Hoolderuum

01 161 ÜÜRITAV PIND Abiruum

02 201 ÜÜRITAV PIND koridor

02 202 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 203 ÜÜRITAV PIND koridor

02 205 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

02 206 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

02 206a ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

02 207 TEHNOPIND Elektrikilp

02 207a ÜÜRITAV PIND Koristus- ja hooldusruum

02 208 ÜÜRITAV PIND Koridor

02 209 ÜÜRITAV PIND wc

02 210 ÜÜRITAV PIND wc

02 211 ÜÜRITAV PIND wc

02 212a ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

02 213 TEHNOPIND Elektrikilp

02 214 ÜÜRITAV PIND Ooteruum/Teenindusruum

02 215 ÜÜRITAV PIND Ooteruum/Teenindusruum

02 216 ÜÜRITAV PIND Koridor

02 217 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 218 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 219 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 220 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 221 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 222 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 223 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 224 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 225 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 226 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 227 ÜÜRITAV PIND koridor

02 228 ÜÜRITAV PIND wc

02 229 ÜÜRITAV PIND wc

02 230 TEHNOPIND Vent ruum

02 231 ÜÜRITAV PIND Dokumendihoidla

02 232 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda

02 233 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 235 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 237 ÜÜRITAV PIND abiruum

02 238 ÜÜRITAV PIND Kööginurk/Köök

02 239 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

02 240 ÜÜRITAV PIND Garderoob

02 241 ÜÜRITAV PIND Talveaed

03 301 ÜÜRITAV PIND koridor

03 302 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 303 ÜÜRITAV PIND koridor

03 304 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

03 305 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

03 306 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

03 307 TEHNOPIND Elektrikilp

03 307b ÜÜRITAV PIND Koristus- ja hooldusruum

03 308 ÜÜRITAV PIND koridor

03 309 ÜÜRITAV PIND wc

03 310 ÜÜRITAV PIND wc

03 311 ÜÜRITAV PIND wc

03 312 ÜÜRITAV PIND Kööginurk/Köök

03 313 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 314 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 316 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 317 ÜÜRITAV PIND Garderoob

03 318 ÜÜRITAV PIND wc

03 319 TEHNOPIND Elektrikilp

03 320 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

03 321 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

03 321a ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

03 322 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

03 323 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 324 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 325 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 326 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 327 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 328 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 330 ÜÜRITAV PIND wc

03 331 ÜÜRITAV PIND wc

03 332 ÜÜRITAV PIND wc

03 333 ÜÜRITAV PIND wc

03 334 ÜÜRITAV PIND wc

03 335 ÜÜRITAV PIND wc

03 336 TEHNOPIND Vent ruum

03 337 ÜÜRITAV PIND abiruum

03 338 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda

03 339 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 340 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 341 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 342 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 343 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 344 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 345 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 346 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 347 ÜÜRITAV PIND Kööginurk/Köök

03 348 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 349 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

03 350 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 401 ÜÜRITAV PIND koridor

04 402 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 403 ÜÜRITAV PIND koridor

04 404 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

04 405 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

04 406 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

04 407 TEHNOPIND Elektrikilp

04 407a ÜÜRITAV PIND Koristus- ja hooldusruum

04 408 ÜÜRITAV PIND koridor

04 409 ÜÜRITAV PIND wc

04 410 ÜÜRITAV PIND wc

04 411 ÜÜRITAV PIND wc

04 412 ÜÜRITAV PIND Kööginurk/Köök

04 413 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 414 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 416 ÜÜRITAV PIND Garderoob

04 417 ÜÜRITAV PIND wc

04 418 TEHNOPIND Elektrikilp

04 419 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

04 420 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

04 421 ÜÜRITAV PIND Nõupidamise ruum

04 422 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 423 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 424 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 425 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 426 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 427 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 429 ÜÜRITAV PIND wc

04 430 ÜÜRITAV PIND wc

04 431 ÜÜRITAV PIND wc

04 432 ÜÜRITAV PIND wc

04 433 ÜÜRITAV PIND wc

04 434 ÜÜRITAV PIND wc

04 436 TEHNOPIND Vent ruum

04 437 ÜÜRITAV PIND abiruum

04 438 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda

04 439 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 440 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 441 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 442 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 443 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 444 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 445 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 446 ÜÜRITAV PIND Kööginurk/Köök

04 447 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

04 448 ÜÜRITAV PIND Kabinet/Büroo

05 501 VERTIKAALSETE ÜHENDUSTEEDE PIND Trepp/Trepikoda

05 502 TEHNOPIND Vent ruum

05 503 TEHNOPIND Õhuvõtukamber

01 102b ÜÜRITAV PIND Aatrium/Fuajee

00 30b ÜÜRITAV PIND Koridor

Netopind (m2) Märkused (kirjeldus)

131,0

10,9

6,9

1,1

1,1

1,1

1,1

1,1

1,1

1,1

5,6

11,6

4,6

5,8

5,0 Lilleäri

39,7 Lilleäri

7,6

4,0

11,6

7,7

132,0 vakantne

8,2

16,1

16,3

16,4

15,3

16,0

16,6 vakantne

82,4

19,4

79,2

14,2

11,7 vakantne

7,9

11,6

10,4

4,1

2,2 RaM

3,2

3,2

50,7

48,8 RaM

44,1

33,1 RaM

14,3

1,9 RaM

23,3

15,5

10,4 vakantne

2,1 vakantne

7,3 vakantne

23,6

23,0 vakantne

54,1 vakantne

10,0 vakantne

12,3

11,4

9,3

9,3 vakantne

13,0 vakantne

13,3

6,3 vakantne

5,6

20,5 RaM ja TK

195,0 RaM ja TK

10,0

53,0

16,2

11,1

13,9

11,2

1,5

45,8

11,4

21,9

5,0

9,5

30,2

11,9

18,6

2,8

1,4

27,6

16,3

11,5

8,5

8,4

5,2

94,4

9,0

13,2

6,5

11,1

1,7

4,1

2,0

13,3

13,1

12,3

10,9

11,0

14,6

26,7

25,4

13,6

21,8

1,7

1,7

6,6

26,0

11,2

4,3

2,0 RaM ja TK

5,5 RaM ja TK

12,9

5,4

152,2

19,1

14,3

21,0

97,5 RaM ja TK

26,4

76,8

12,1

12,3

12,2

5,9

5,5

12,1 RaM ja TK

3,4 RaM ja TK

1,7 RaM ja TK

3,8 RaM ja TK

85,5

2,6

99,5

74,3

60,6

35,4

17,3

17,3

17,0

36,6

7,8

15,1

17,0

24,2

16,1

42,2

2,7

2,9

24,6

12,7

16,0

25,4 vakantne

33,1 vakantne

17,0

16,1

41,8

15,8

184,6 RaM ja TK

92,9

26,2

187,1

11,8

12,4

12,1

5,6

5,2

11,9

3,9

1,8

4,0

44,7

25,6

16,5

23,1 vakantne

25,4

1,8

1,8

19,6

16,6

14,9

13,6

22,7 vakantne

23,7 vakantne

35,0

22,8 vakantne

23,6 vakantne

25,3 vakantne

6,7

0,9

1,0

1,1

1,1

5,8

38,4

18,4

18,0

16,5

15,7

16,5 vakantne

16,6 vakantne

17,9

16,2

16,6

16,0

25,6

17,3

17,1

23,6

94,1

18,1 vakantne

195,3

12,4

11,7

11,8

5,4

5,2

11,8

3,1

1,8

3,5

35,9

37,9

17,5

17,1

1,8

1,7

31,0

37,2

31,8

16,4

26,0

16,3

26,3

24,6

25,5

1,0

1,0

6,2

1,3

1,2

5,1

28,0

19,0

15,4

15,5

17,0

24,5

16,9

17,5

16,7

16,1

33,8

34,3

32,2

15,3

82,2

8,1

165,2

15,0 RaM ja TK

Jaotus Üürnik

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind OÜ Mari Lilleäri

Ainukasutuses pind OÜ Mari Lilleäri

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses hoone pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Aktiivne vakantsus

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses hoone pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Eesti Töötukassa

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses korruse pind

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ainukasutuses pind Rahandusministeerium

Ühiskasutuses muu pind (hoone)

Üürikood Üürnik

Rahandusministeerium

OÜ Mari Lilleäri

Eesti Töötukassa

Aktiivne vakantsus

Üüritav pind kokku

Passiivne vakantsus

Üürikood Ainukasutuses pind Ühiskasutuses korruste pind

2 760,7 1 164,7

44,7 15,6

514,0 68,2

132,0 46,1

3 451,4 1 294,6

Ühiskasutuses hoone pind Ühiskasutuses muu pind Kokku Osakaal

15,6 542,2 4 483,2 83,14%

0,3 0,0 60,6 1,12%

2,9 84,9 670,1 12,43%

0,7 0,0 178,8 3,32%

19,5 627,1 5 392,6 100,00%

23,6

NB! Lisa üürnikute nimikiri siia

Üürnik Üürikood

Rahandusministeerium

OÜ Mari Lilleäri

Eesti Töötukassa

W

W

D D

W W

D D

W W

131.0 m²

KORIDOR

001

10.9 m²

WC EESRUUM

002

6 . 9

m

²

W C

E

E S

R U

U M

0 0

3

1.1 m²

WC

004

1.1 m²

WC

005

1.1 m²

WC

006

1.1 m²

WC

007

1.1 m²

WC

008

1.1 m²

WC

009

1.1 m²

WC

010

5.6 m²

WC EESRUUM

011

11.6 m²

WC EESRUUM

012

4.6 m²

KORISTAJA

013

5.8 m²

TEHN.RUUM

014

5.0 m²

ABIRUUM

015

39.7 m²

LILLEPOOD

016

7.6 m²

TUULEKODA

017

132.0 m²

RENDIPIND

021

16.1 m²

GARAAŽ

022

16.3 m²

GARAAŽ

023

16.4 m²

GARAAŽ

024

15.3 m²

GARAAŽ

025

16.0 m²

GARAAŽ

026

16.6 m²

GARAAŽ

027

82.4 m²

VENTILATSIOONIKAMBER

029

19.4 m²

TREPIKODA

030

11.7 m²

ABIRUUM

032

7.9 m²

ABIRUUM

033

11.6 m²

ABIRUUM

034

3.2 m²

DUŠŠIRUUM

038

3.2 m²

DUŠŠIRUUM

039

4.1 m²

RIIETUSKABIIN

036

50.7 m²

GARDEROOB, 49 KOHTA

040

2.2 m²

WC

037

14.2 m²

ABIRUUM

031

79.2 m²

LADU

030a

14.3 m²

ANDMESIDE PEAJAOTLA

042

1.9 m²

WC

044

23.3 m²

TEHNILINE RUUM

045

15.5 m²

KORISTAJA

046

10.4 m²

ABIRUUM

047

2.1 m²

ABIRUUM

048

23.0 m²

LADU

051

54.1 m²

LADU

052

12.3 m²

ABIRUUM

054

10.0 m²

ABIRUUM

053

11.4 m²

ABIRUUM

055

9.3 m²

ABIRUUM

056

9.3 m²

ABIRUUM

057

13.0 m²

ABIRUUM

058

6.2 m²

ABIRUUM

060

5.6 m²

TEHN.RUUM

061

7 . 3 m

²

A B

I R

U U

M

0 4

9

7.7 m²

GARDEROOB

020

1 0

. 4

m

²

R I I E

T E

P

E S

E M

I N

E , T

R I I K

I M

I N

E

0 3 5

23.6 m²

KÄIK

050

13.3 m²

ABIRUUM

059

4 . 0

m

²

K O

J A

M E

E S

0 1

8

11.6 m²

KILBIRUUM

019

8.2 m²

UPS

021a

48.8 m²

KORIDOR

041

44.1 m²

KORIDOR

041a

33.1 m²

KORIDOR

041b

15,0 m²

KORIDOR

30b

20.5 m²

TUULEKODA

101

16.2 m²

LABORIPROOVIDE VASTUVÕTT

104

11.1 m²

KABINET, 1 TÖÖKOHT

105

13.9 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

106

11.2 m²

PREPARAATIDE HOIURUUM

107

1.5 m²

WC

109

4 5 . 8 m

²

K A

U G

T Ö

Ö K

O H

A D

,̌ 8 T

Ö Ö

K O

H T

A

1 1 0

1 1 . 4 m

²

T U

U L E

K O

D A

1 1 1

21.9 m²

KLIENDITEENINDUS

112

5.0 m²

LADU

113

9.5 m²

KABINET, 1 TÖÖKOHT

114

30.2 m²

KORIDOR

115

1 1 . 9 m

²

Õ P

P E

K L A

S S

, 6 K

O H

T A

1 1 6

18.6 m²

TREPIKODA

117

2.8 m²

WC

118

27.6 m²

KABINET, 3 TÖÖKOHTA

119

1 6 . 3 m

²

K A

B I N

E T

, 2 T

Ö Ö

K O

H T

A

1 2 0

8.5 m²

KORIDOR

122

5 . 2 m

²

T O

I D

U P

R O

O V

I D

1 2 4

9.0 m²

LOOMAPROOVID

126

6 . 5 m

²

R I I E

T E

P

E S

E M

I N

E , K

U I V

A

1 2 8

1.7 m²

WC

130

1 3 . 3 m

²

K A

B I N

E T

, 2 T

Ö Ö

K O

H T

A

1 3 3

13.1 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

134

12.3 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

135

10.9 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

136

11.0 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

137

14.6 m²

PRINTERID

139

26.7 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

140

25.4 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

141

13.6 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

142

2 1 . 8 m

²

K Ö

Ö K

- P

U H

K E

R U

U M

1 4 4

1.7 m²

WC

146

1.7 m²

WC

147

6.6 m²

KORISTAJA

148

26.0 m²

KOOSOLEKUD, 16 KOHTA

149

11.2 m²

TURVAR. , TK-INFOPUNKT

150

4 . 3 m

²

N Õ

R K

V O

O L

1 5 1

2.0 m²

WC

152

5.5 m²

INVA-WC

154

12.9 m²

TREPIKODA

155

5.4 m²

ABIRUUM

156

19.1 m²

TREPIKODA

158

14.3 m²

ŠAHT

160

1 1 . 5 m

²

K Ö

Ö K

- P

U H

K E

R U

U M

1 2 1

152.2 m²

AUDITOORIUM, 138 KOHTA

157

21.0 m²

ABIRUUM

161

8.4 m²

KLIENTIDE VASTUVÕTT

123

53.0 m²

KÖÖK-PUHKERUUM

103

94.4 m²

KORIDOR

125

1.4 m²

WC

118a

195 m²

KLIENDITEENINDUS

102

10.0 m²

KLIENDITEENINDUS

102a

1 1 . 1 m

²

G A

R D

E R

O O

B

1 2 9

4.1 m²

DUŠŠIRUUM

131

2.0 m²

RIIETUSR.

132

165,2 m²

KLIENDITEENINDUS

102b

127

D W

97.5 m²

TREPIKODA

201

26.4 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

202

76.8 m²

KORIDOR

203

1 2 . 1 m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M , 4 K

O H

T A

2 0 5

1 2 . 2 m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M , 4 K

O H

T A

2 0 6 a

1 2 . 1 m

²

K O

R I D

O R

2 0 8

3.4 m²

WC

209

1.7 m²

WC

210

3.8 m²

INVA-WC

211

85.5 m²

NÕUPIDAMISTE RUUM, 50 KOHTA

212a

2.6 m²

KILBIRUUM

213

99.5 m²

TEENINDUSSAAL

214

74.3 m²

KLIENDITEENINDUSBOKSID

215

60.6 m²

KORIDOR

216

35.4 m²

KABINET

217

17.3 m²

KABINET

218

17.3 m²

KABINET

219

17.0 m²

KABINET

220

36.6 m²

KABINET

221

7.8 m²

KABINET

222

15.1 m²

KABINET

223

17.0 m²

KABINET

224

24.2 m²

KABINET

225

16.1 m²

KABINET

226

42.2 m²

KORIDOR

227

2.7 m²

WC

228

2.9 m²

WC

229

24.6 m²

VENTILATSIOONIKAMBER

230

12.7 m²

ABIRUUM

231

25.4 m²

KABINET, 3 TÖÖKOHTA

233

17.0 m²

PRINTERID

237

16.1 m²

KÖÖK-PUHKERUUM

238

41.8 m²

KABINET, 6 TÖÖKOHTA

239

15.8 m²

GARDEROOB

240

184.6 m²

TALVEAED

241

5.9 m²

NÕRKVOOL

207

5.5 m²

KORISTAJA

207a

33.1 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

235

1 2 . 3 m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M , 4 K

O H

T A

2 0 6

16.0 m²

TREPIKODA

232

92.9 m²

TREPIKODA

301

26.2 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

302

187.1 m²

KORIDOR

303

1 1 . 8 m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M . 4 K

O H

T A

3 0 4

1 2 . 1 m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M , 4 K

O H

T A

3 0 6

1 1 . 9 m

²

K O

R I D

O R

3 0 8

3.9 m²

WC

309

1.8 m²

WC

310

4.0 m²

INVA-WC

311

44.7 m²

KÖÖK-PUHKERUUM

312

2 5 . 6 m

²

R M

I T

- - K

A B

I N

E T

, 3 T

Ö Ö

K O

H T

A

3 1 3

16.5 m²

RMIT-KABINET, 2 TÖÖKOHTA

314

2 3 . 1 m

²

K A

B I N

E T

, 3 T

Ö Ö

K O

H T

A

3 1 6

1.8 m²

WC

318

1.8 m²

KILBIRUUM

319

19.6 m²

KOOSOLEKUD, 10 KOHTA

320

1 4 . 9 m

²

K O

O S

O L E

K U

D , 8 K

O H

T A

3 2 1 a

13.6 m²

KÖÖK-PUHKERUUM

322

2 2 . 7 m

²

K A

B I N

E T

, 3 T

Ö Ö

K O

H T

A

3 2 3

2 5 . 3 m

²

K A

B I N

E T

, 3 T

Ö Ö

K O

H T

A

3 2 8

6.7 m²

WC EESRUUM

330

0.9 m²

WC

331

1.0 m²

WC

332

1.1 m²

WC

333

1.1 m²

WC

334

5 . 8 m

²

W C

E

E S

R U

U M

3 3 5

38.4 m²

VENTILATSIOONIKAMBER

336

18.4 m²

PRINTERID

337

16.5 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

339

15.7 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

340

16.5 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

341

17.9 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

343

16.2 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

344

16.6 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

345

16.0 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

346

25.6 m²

KÖÖK-PUHKERUUM

347

17.3 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

348

5.2 m²

KORISTAJA

307b

5.6 m²

NÕRKVOOL

307

16.6 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

342

2 3 . 7 m

²

K A

B I N

E T

, 3 T

Ö Ö

K O

H T

A

3 2 4

25.4 m²

GARDEROOB

317

2 3 . 6 m

²

K A

B I N

E T

, 3 T

Ö Ö

K O

H T

A

3 2 7

2 2 . 8 m

²

K A

B I N

E T

, 3 T

Ö Ö

K O

H T

A

3 2 6

35.0 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

325

1 2 . 4 m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M , 4 K

O H

T A

3 0 5

17.1 m²

DOKUMEMDIHOIDLA

349

23.6 m²

DOKUMENDIHOIDLA

350

1 8 . 0 m

²

T R

E P

I K

O D

A

3 3 8

1 6 . 6 m

²

K O

O S

O L E

K U

D , 8 K

O H

T A

3 2 1

94.1 m²

TREPIKODA

401

18.1 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

402

195.3 m²

KORIDOR

403

1 2

. 4

m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M , 4

K

O H

T A

4 0

4

1 1

. 7

m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M , 4

K

O H

T A

4 0

5

1 1

. 8

m

²

V E

S T

L U

S R

U U

M , 4

K

O H

T A

4 0

6

1 1

. 8

m

²

K O

R I D

O R

4 0

8

3.1 m²

WC

409

1.8 m²

WC

410

3.5 m²

INVA-WC

411

35.9 m²

KÖÖK-PUHKERUUM

412

37.9 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

413

17.5 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

414

17.1 m²

GARDEROOB

416

1.8 m²

WC

417

1.7 m²

KILBIRUUM

418

31.0 m²

KOOSOLEKUD, 16 KOHTA

419

37.2 m²

KOOSOLEKUD, 16 KOHTA

420

31.8 m²

KOOSOLEKUD, 16 KOHTA

421

16.4 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

422

26.0 m²

KABINET, 3 TÖÖKOHTA

423

26.3 m²

KABINET, 3 TÖÖKOHTA

425

24.6 m²

KABINET, 3 TÖÖKOHTA

426

25.5 m²

KABINET, 3 TÖÖKOHTA

427

1.0 m²

WC

429

1.0 m²

WC

430

6.2 m²

WC EESRUUM

431

1.3 m²

WC

432

1.2 m²

WC

433

5 . 1

m

²

W C

E

E S

R U

U M

4 3

4

2 8

. 0

m

²

V E

N T

I L

A T

S I O

O N

I K

A M

B E

R

4 3

6

19.0 m²

PRINTERID

437

1 5

. 4

m

²

T R

E P

I K

O D

A

4 3

8

15.5 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

439

17.0 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

440

24.5 m²

KABINET, 3 TÖÖKOHTA

441

16.9 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

442

17.5 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

443

16.7 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

444

33.8 m²

KÖÖK-PUHKERUUM

446

34.3 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

447

32.2 m²

KABINET, 4 TÖÖKOHTA

448

5.4 m²

NÕRKVOOL

407

5.2 m²

KORISTAJA

407a

16.3 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

424

16.1 m²

KABINET, 2 TÖÖKOHTA

445

82.2 m²

TEHNILINE RUUM

502

8 . 1 m

²

Õ H

U V

Õ T

U K

A M

B E

R

5 0 3

15.3 m²

TREPIKODA

501

VL-1

1 / 7

Lisa nr 6.1

üürilepingule nr KPJ-4/2020-230

PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE NR 1

1. Eesmärk ja tähtaeg

1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal käesoleva parendustööde

teostamise kokkuleppe (edaspidi nimetatud kokkulepe) lisas nr 1 kirjeldatud projekteerimis-

ja ehitustööd ning nendega kaasnevad tööd, sh sisustuse hankimine vastavalt lisale nr 2

(edaspidi ühiselt nimetatud ehitustööd). Ehitustööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte

poolt kokku ehitustööde teostamiseks korraldatavates riigihangete alusdokumentides

(edaspidi nimetatud hankedokumendid), arvestades seejuures ehitustööde teostamiseks

vajalike rahaliste vahendite olemasolu.

1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning

poolte õigused ja kohustused.

1.3. Käesolev kokkulepe on üürilepingu lahutamatu osa.

1.4. Üürileandja on kohustatud teostama ehitustööd ja andma üüripinna üürnikule üle hiljemalt

18.01.2022 tingimusel, et:

1.4.1. ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid

asjaolusid;

1.4.2. puuduvad mis tahes muud üürileandjast mittesõltuvad takistused ehitustööde

teostamiseks.

2. Üürileandja on kohustatud:

2.1. korraldama ja jooksvalt finantseerima ehitustööd eeldatava maksumusega 4 347 978 (neli

miljonit kolmsada nelikümmend seitse tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa)

eurot, millele lisandub käibemaks ning mis on arvestatud koos reservi ja üürileandja

projektijuhtimise otseste kuludega. Üürile lisanduvate kapitalikomponentide (vastavalt

punktidele 7 ja 8) arvestamise aluseks olev eeldatav kogumaksumus on 4 603 392 (neli

miljonit kuussada kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) eurot, millele lisandub

käibemaks ning mis lisaks eelnevalt toodud maksumusele on arvestatud koos

projektijuhtimise kaudsete kulude ja üürileandja finantseeritava ehitustööde teostamise aegse

omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga. Ehitustööde täpne maksumus selgub pärast

ehitustööde lõppemist. Juhul, kui ehitustööde eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab

üürileandja selle eelnevalt üürnikuga ning pooled sõlmivad kokkuleppe muudatuse;

2.2. ehitustööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning

korraldama ehitustööde ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt ning üürniku

jaoks parimal võimalikul viisil, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega

ning arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega;

2.3. koostama ehitustööde riigihanke hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide

tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise

ettepaneku esitamist kvalifitseeritud taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide

kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda;

2.4. mitte tegema üürniku poolt kooskõlastatud projektdokumentatsioonis ja muudes

projektdokumentatsiooni välistes poolte poolt kokku lepitud dokumentides ilma üürniku

2 / 7

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta muudatusi või täiendusi, mis

on seotud töökeskkonna parameetritega (eelkõige sisekliima parameetrid, sisustus, ruumide

varustatus/seadmed), samuti turvalisuse ja üüripinna hilisema sihtotstarbekohase

kasutamisega, kusjuures üürnikul ei ole õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda,

sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub

vajalikuks õigusaktides või detailplaneeringus sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani

poolt seatud tingimuste täitmiseks;

2.5. vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud ehitustööde muutmiseks (sh eelnevalt

kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning ehitustööde

teostamist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama

üürnikule selliste ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused, koos täiendava raha- ja ajakulu

või muude oluliste tagajärgede äranäitamisega;

2.6. üürniku nõudmisel andma aru ehitustööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku

esindajal igal ajal teostada kontrolli ehitustööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate

materjalide, seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud ehitustööde lahendustele ja

kooskõlastatud hankedokumentidele;

2.7. korraldama vähemalt 1 (üks) kord kalendrikuus, vajadusel sagedamini, sh üürniku esindaja

nõudmisel, ehitustööde teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi kaasates üürniku

esindaja, omanikujärelevalve teostaja ning vajadusel ehitustööde töövõtja esindaja.

Ehitustööde teostamisega seotud nõupidamistel osalemisega ei vastuta üürnik ehitustööde

nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui

tegemist on tavapärase ehitustööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on

üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik,

kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist;

2.8. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale

ehitustööde valmimise lõpptähtaja muutumisest, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega

kaasnevatest riskidest;

2.9. tegema kõik endast oleneva, et vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva enne ehitustööde

valmimise tähtpäeva oleks üürnikul võimalik alustada üüripinna sisustamist ja arvuti- ning

sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamist ja testimist;

2.10. kutsuma enne ehitustööde töövõtulepinguga määratud garantiiperioodi lõppu kokku

garantiikomisjoni ja kaasama garantiikomisjoni üürniku;

2.11. koostama ja säilitama ehitustöid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud

kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja

esitama need üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.

3. Üürileandjal on õigus:

3.1. saada üürnikult ehitustööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid;

3.2. kasutada projektdokumentatsioonist erinevaid või seal määratlemata materjale ja lahendusi

juhul, kui need on projektdokumentatsioonis märgitud materjalide või lahendustega

samaväärsed ning ei mõjuta töökeskkonna parameetreid (eelkõige sisekliima parameetrid,

sisustus, ruumide varustatus/seadmed), samuti turvalisust ning üüripinna hilisemat

sihtotstarbekohast kasutamist. Samuti on üürileandjal õigus teha iseseisvalt muudatusi või

täiendusi projektdokumentatsioonis või kasutada projektdokumentatsioonist erinevaid või

seal määratlemata materjale ja lahendusi, kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse või

täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud käesoleva kokkuleppe punktis 4.2

toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad projektdokumentatsioonist

erinevate materjalide või lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed

projektdokumentatsioonis esitatuga;

3 / 7

3.3. peatada ehitustöödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida käesoleva kokkuleppe

punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult ehitustööde peatamisega

seoses tekkiva kahju hüvitamist.

4. Üürnik on kohustatud:

4.1. esitama üürileandja nõudmisel ehitustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul, kui

lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult

vastavaid selgitusi;

4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh

taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva

jooksul või teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest

või kooskõlastuse andmisest keeldumisest, välja arvatud kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud

erisus. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud;

4.3. kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud

selgitused (ja juhul, kui vastuse saab üürniku tööspetsiifikast tulenevalt koostada üksnes

üürnik, siis koostama) 1 (ühe) tööpäeva jooksul;

4.4. esitama ehitustööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu

teadasaamisest;

4.5. kokkuleppe punktis 2.9 kirjeldatud juhul arvestab üürnik üüripinna sisustamisel ja arvuti-

ning sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamisel ja testimisel järgnevaga:

4.5.1. üürniku poolt teostatavate tegevuste ajakava ja ulatus ning tööde korraldus tuleb üürniku

poolt üürileandjaga kirjalikult kokku leppida vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne antud

töödega alustamist;

4.5.2. kui üüripinna sisustamise ja arvuti- ning sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamisel

kahjustatakse üüripinda, on üürnik kohustatud likvideerima need kahjustused omal kulul.

Kui üürnik ei likvideeri neid kahjustusi, ei ole tal õigust üüripinna vastuvõtmisel märkida

eelnimetatud kahjustusi üüripinna puudusteks.

5. Üürnikul on õigus:

5.1. esitada ehitustööde teostamise ajal täpsustavaid ettepanekuid projektdokumentatsioonist

erinevate või seal määratlemata materjalide või lahenduste kasutamiseks töökeskkonna

parameetreid (eelkõige sisekliima parameetrid, sisustus, ruumide varustatus/seadmed) samuti

turvalisust ning üüripinna hilisemat sihtotstarbekohast kasutamist puudutavas osas

tingimusel, et projektdokumentatsioonist erinevad materjalid või lahendused on samaväärsed

projektdokumentatsioonis esitatuga. Kui üürnik soovib muudatusi, mis on tulenevalt

ehitustööde järgust realiseeritavad ja mille realiseerimisega kaasneva ajakulu on üürnik

kirjalikult aktsepteerinud ning mis jäävad kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud parendustööde

summa piiresse, sõlmivad üürileandja ja üürnik kirjaliku kokkuleppe, millega muudetakse

tööde teostamise tähtaega ning kirjeldatakse teostatavad muudatused. Juhul, kui eelnimetatud

kokkulepet ei sõlmita (sh tulenevalt parendustööde summa suurenemise tõttu Vabariigi

Valitsuse poolt seatavatest piirangutest), ei ole üürileandjal kohustust kirjeldatud muudatusi

teostada;

5.2. kontrollida ehitustööde teostamise käiku ning tööde mahu ja kvaliteedi vastavust

projektdokumentatsiooni nõuetele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist;

5.3. osaleda oma esindaja kaudu ehitustöödega seotud nõupidamistel;

5.4. nõuda üürileandjalt ehitustöödega seotud üürileandja ja üürniku vaheliste töörühmade ja

koosolekute kokkukutsumist;

4 / 7

5.5. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks

on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja

pikendamist, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise

tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaja osas kokkuleppe punktis

6.2.2 sätestatut;

5.6. nõuda ehitustöödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida

käesoleva kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud

ei lähtu üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või

kokkuleppe punktis 4.2 toodud kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul),

ei ole üürnikul kohustust vastava toimingu või muudatuse tõttu tekkinud ehitustööde

kallinemist üürileandjale hüvitada ja vastavaid kulutusi ei arvestata üüri kapitalikomponendi

arvutamisel kapitali algväärtuses ning üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda

eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate ehitustööde ümbertegemist üürileandja kulul.

6. Tähtaegade pikenemine

6.1. Üürileandja kohustub teostama ehitustööd ning andma üüripinna üürniku kasutusse

kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel.

6.2. Kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata

üürilepingust, käesolevast kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid

seoses üüripinna üleandmise tähtaja edasilükkumisega juhul, kui ehitustööd on ajutiselt

takistatud ja/või viibivad järgmistel põhjustel:

6.2.1. ehitustööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sealhulgas

kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku

saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud

ehitustööde kestuse pikenemise aja võrra;

6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti

5.5 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu

võimalik täita kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi

üürniku kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra;

6.2.3. ehitustööde teostamine ei ole kavandatud mahus või viisil võimalik üürileandjast

mittesõltuval põhjusel (sh projekteerimistingimuste, ehitusloa tingimuste või muude

õigusaktiga või selle alusel kehtestatud nõuete, tingimuste või piirangute muutumise

tõttu). Sellisel juhul on üürileandjal õigus muuta kooskõlastatult üürnikuga

projektdokumentatsiooni (üürnik ei või seejuures kooskõlastamisega põhjendamatult

viivitada või sellest põhjendamatult keelduda) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava

põhjuse kõrvaldamisest tingitud ehitustööde kestuse pikenemise aja võrra;

6.2.4. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigi-

hanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja

esitatud vaidlustus ja/või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse esitaja loobub

vaidlustusest või kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu

hankemenetluse pikenemise aja võrra;

6.2.5. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad

hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole

osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel

põhjustel, samuti juhul, kui hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või ühtegi

riigihangete seaduse §-ides 95-106 sätestatud tingimustele vastavat pakkumust või kui

kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või

üürniku jaoks liiga kõrge hinna tõttu – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke

5 / 7

ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui

käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud

aeg;

6.2.6. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on

riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud

ja esitatud vaidlustus ja/või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete

seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi

põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse

pikenemise aja võrra ja uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise

aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;

6.2.7. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke

hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal

tunnistab üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekul (üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda)

hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata,

eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid

kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või üürnikule (sealhulgas eesmärgiga vältida

kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi

vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke

ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui

käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud

aeg;

6.2.8. üürnik soovib ehitustööde aluseks olevasse projektdokumentatsiooni või muudesse

lähteandmetesse muudatuste sisseviimist või käesoleva kokkuleppe aluseks olevate

põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja määravad vajadusel lisatöödele täiendava

tähtaja.

6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda üürilepingus sätestatud muu

leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

6.4. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:

6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu pikeneb

kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama

tähtaja pikenemise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning

näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg pikeneb) või

6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes

sätestatud tähtaja pikendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.

7. Parendustööde kapitalikomponendi arvestamise alused ja kulude hüvitamine

7.1. Pärast ehitustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja

üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva parendustööde kapitalikomponendi

suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu muutmise

kokkuleppe.

7.2. Üüris sisalduv parendustööde kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017

määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu

kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi

alusel, arvestades järgmist:

6 / 7

7.2.1. parendustööde kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 240 (kakssada

nelikümmend) kuud alates üüripinna valduse üürnikule üleandmisest, st eeldatavasti alates

18.01.2022 lisandub üürile parendustööde kapitalikomponent;

7.2.2. parendustööde kapitali tulumäärana arvestatakse ehitustööde alguses üürileandja

üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu

alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 3,0%;

7.2.3. parendustööde kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

7.2.3.1. üürileandja poolt ehitustööde teostamiseks tehtavatest otsestest kuludest;

7.2.3.2. vajadusel ehitustööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve,

uuringud, ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest;

7.2.3.3. õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest,

mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu

lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest

kohustustest jm;

7.2.3.4. üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest;

7.2.3.5. üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks

koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud

otsestest kuludest;

7.2.3.6. üürileandja finantseeritavast ehitustööde teostamise aegsest omakapitali ja

võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil

kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud otsestest kuludest;

7.2.4. parendustööde kapitali lõppväärtus leitakse pärast ehitustööde lõppemist üüris sisalduva

kapitalikomponendi suuruse määramisel (kokkuleppe punkt 7.2).

8. Sisustuse kapitalikomponendi arvestamise alused ja kulude hüvitamine

8.1. Pärast sisustuse üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe) kalendrikuu

jooksul üüris sisalduva sisustuse kapitalikomponendi suuruse määramiseks ja

annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3

muudatuse, milles täpsustatakse kokkuleppe punktis 8.2 kirjeldatud viisil leitud sisustuse

kapitalikomponendi suurus (vastavalt üürileandja poolt tehtud parendustööde suurusele).

8.2. Sisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponendis, mis

arvutatakse määruse lisa 2 punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist:

8.2.1. sisustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada

kakskümmend) kuud alates sisustuse üürnikule üleandmisest, st eeldatavasti alates

18.01.2022 lisandub üürile kapitalikomponent;

8.2.2. sisustuse kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud

perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe

allkirjastamise hetkel on 3,0%;

8.2.3. sisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

8.2.3.1. üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest otsestest

kuludest;

8.2.3.2. õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest,

mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse

7 / 7

komponendi makseperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest

muudest kohustustest jm;

8.2.3.3. üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest;

8.2.3.4. üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks

koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.3 kirjeldatud

otsestest kuludest;

8.2.3.5. üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja

võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil

punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest;

8.2.4. sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot.

9. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus

9.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajad ehitustöödega seotud kohustuste täitmiseks:

9.1.1. üürniku esindaja on Aare Aun (tel +372 5330 8635, e-post [email protected]) või teda

asendav isik;

9.1.2. üürileandja esindaja on Krista Ninaste (tel +372 522 7978, e-post [email protected])

või teda asendav isik.

9.2. Poole esindaja volituste hulka kuulub muuhulgas:

9.2.1. ehitustöödega seotud nõupidamistel osalemine ja lahenduste kooskõlastamine või

lahenduste muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine;

9.2.2. käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele

poolele esitamine.

9.3. Poolel on õigus muuta kokkuleppe punktis 9.1 nimetatud esindajat teavitades sellest teist

poolt kirjalikult taasesitatavas vormis ette 10 (kümme) kalendripäeva.

9.4. Üürileandja on kohustatud koostama käesoleva kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole

osalusel toimunud nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 5 (viie)

tööpäeva jooksul vastava nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama

üürileandjale allkirjastatud protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku

eriarvamusega või protokolli parandusettepanekud 4 (nelja) tööpäeva jooksul arvates

protokolli kättesaamisest. Juhul, kui üürnik ei ole edastanud allkirjastatud protokolli või

protokolli parandusettepanekuid käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta

nõustub protokollis sätestatuga ilma märkusteta.

Kokkuleppe lisad:

Lisa nr 1 – Ehitustööde loetelu ja eeldatav maksumus

Lisa nr 2 – Sisustuse nimekiri ja eeldatav maksumus

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Üürileandja Üürnik

ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2020-230

Üürileping on sõlmitud

üürileandja Riigi Kinnisvara AS

Registrikood/isikukood: 10788733

Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115

Telefon: (372) 606 3400

Faks: (372) 606 3401

E-post: [email protected]

Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin, põhikirja alusel

Kontaktisik: lääne piirkonna kinnisvarahaldur Raul Talbonen

Kontaktisiku telefon: (372) 5308 4315

Kontaktisiku e-post: [email protected]

ja

üürniku Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu

Registrikood: 70000272

Juriidiline aadress: Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122

Telefon: (372) 611 3558

Faks: (372) 611 3664

E-post: [email protected]

Esindaja lepingu sõlmimisel: kantsler Veiko Tali, põhimääruse alusel

Kontaktisik ehitustööde valmimiseni: Aare Aun

Kontaktisiku telefon: (372) 5330 8635

Kontaktisiku e-post: [email protected]

Kontaktisik pärast ehitustööde valmimist: Kaidi Rand

Kontaktisiku telefon: (372) 611 3159

Kontaktisiku e-post: [email protected]

vahel, kes võttes arvesse, et:

1) üürileandjale kuuluvad käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel

aadressidel Tallinna mnt 14, Rapla (kinnistusraamatu registriosa nr 2628837,

katastritunnus 67001:003:0150, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 65%, ärimaa

35%, pindala 3596 m2) ja Hariduse tn 6, Rapla (kinnistusraamatu registriosa nr

259737, katastritunnus 67001:003:0006, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1456

m2) asuvad kinnistud koos oluliste osade ja päraldistega;

2) üürileandja annab üürniku kasutusse eelnevalt preambuli punktis 1 nimetatud

kinnistutel asuva üüripinna (lepingu eritingimuste punkt 2), mida üürnik kasutab ise või

lubab kasutada teistel asutustel ning vajadusel annab kolmandate isikute kasutusse

(allüürile) ja mille eest üürnik tasub üürileandjale lepingu eritingimuste punktis 6

nimetatud üüri;

2

3) käesolev leping on peaüürileping eespool preambuli punktis 2 nimetatud kolmandate

isikute allüürilepingute suhtes. Üürileandja ja üürnik on teadlikud, et kui tulevikus

nimetatud allüürilepinguid sõlmitakse või pikendatakse, siis sõlmitakse need selliselt, et

need lõpevad käesoleva lepingu lõppemisel (sh käesoleva lepingu erakorralisel

ülesütlemisel),

on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.

3

ERITINGIMUSED

1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis

1.1 Kinnistud aadressil:

1.1.1 Rapla maakond, Rapla linn, Tallinna mnt 14// Rapla haldushoone, registriosa

number 2628837, katastritunnus 67001:003:0150, pindala 3 596 m².

1.1.2 Rapla maakond, Rapla linn, Hariduse tn 6, registriosa number 259737,

katastritunnus 67001:003:0006, pindala 1 456 m².

1.2. Kinnistute oluliseks osaks on lepingu sõlmimise seisuga:

1.2.1. Tallinna mnt 14, Rapla kinnistul asuv Rapla haldushoone (ehitisregistri kood

109017136, kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub) üüritav

pind 5 392,6 m², millest 3 451,4 m² on üürnike ainukasutuses ja 1 941,2 m² on

üürnike ühiskasutuses;

1.2.2. Hariduse tn 6, Rapla kinnistul asuv elamu (ehitisregistri kood 109015923,

kasutamise otstarve üksikelamu, mälestise number puudub) üüritav pind 118,1 m²

- lammutamisele kuuluv hoone;

1.2.3. Hariduse tn 6, Rapla kinnistul asuv pesuköök-kuur-garaaž (ehitisregistri kood

109015924, kasutamise otstarve elamu, kooli vms abihoone, mälestise number

puudub) üüritav pind 47,4 m² - lammutamisele kuuluv hoone;

1.2.4. Hariduse tn 6, Rapla kinnistul asuv kasvuhoone (ehitisregistri kood 220478533,

kasutamise otstarve muu nimetamata rajatis, mälestise number puudub)

ehitisealune pind 17,0 m² - lammutamisele kuuluv rajatis.

1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut

teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind.

Üüripinna suurus on arvestuslik, lähtudes lepingu sõlmimisel teadaolevatest põhiprojekti

andmetest. Üüripinna suurus täpsustatakse pärast üüripinna üürnikule üleandmist,

üürileandja poolt koostatava mõõdistusprojekti alusel. Pärast mõõdistusprojekti

valmimist on üüripinna arvestamisel aluseks hoone netopind, millest on lahutatud hoonet

kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete

ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga,

see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte

telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011

“Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine

kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab

ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.

1.4. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal

ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind,

mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku

ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad

ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses

pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee),

erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osa üürnikke

ja kasutajaid).

4

2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis

2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind Rapla haldushoones kokku on arvestuslikult 4 483,2

m², millest:

2.1.1. 2 760,7 m² on üürniku ainukasutuses;

2.1.2. 1 722,5 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.

2.2. Üüripind paikneb Rapla haldushoone 0. – 5. korrusel.

2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: Hariduse tn 6 kinnistul 35

kohta, millest 25 kohta üürniku ametiautodele ja 10 kohta klientidele ning Tallinna mnt

14 kinnistul 7 kohta, millest 5 kohta üürniku ametiautodele (asuvad 0. korruse

garaažides) ja 2 invakohta klientidele.

2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: Hariduse tn 6 kinnistu

suurusega 1 456 m2 on üürniku ainukasutuses. Tallinna mnt 14 kinnistu on üürnike

ühiskasutuses.

2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad.

2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise

kohustus on üürileandjal: poolte vahel kokku lepitud seadmete ja inventari loetelu on

toodud lepingu lisas 4.

2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil.

Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses

pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud

ulatuses.

3. Üüripinna sihtotstarve

Üüripinna sihtotstarve on büroopind, ladu ja garaaž.

4. Üüripinna nõutav seisund

Peale valduse üleandmist on üürileandja kohustatud säilitama üüripinna kvaliteedi, tagades

üüripinna füüsilise ja esteetilise säilimise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis, sh

tagama sisekliima vastavuse II klassi tasemele (Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019) ja hoone

vastavuse energiatõhususarvu klassi C nõuetele (Vabariigi Valitsuse 30.04.2015. a määrus nr

36 "Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele"), mis ei laiene aga tegelikel

tarbimisandmetel põhinevale energiamärgisele ehk kaalutud energiaerikasutuse klassile.

Mõistlikust kulumisest tingitud üüripinna kvaliteedi kõikumine on lubatud. Samuti on

üürileandja kohustatud tagama, et üüripind vastab kõigile õigusaktides sätestatud ja üüripinna

sihtsotstarbest tulenevatele nõuetele (arvestades lepingu tüüptingimuste punktis 5.11

sätestatuga).

5. Üüripinna valduse üleandmine

Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on lepingu lisa 6.1 punktis 1.4 sätestatud tähtpäev.

5

6. Üüriteenused ja üür

6.1. Üüri liik on kulupõhine.

6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.

6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.

6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v. a kapitalikomponent ja remonttööde komponent)

muudetakse indeksi alusel.

6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:

6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 01.01.2023.

6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks

leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.

6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva

aasta 1. aprilliks.

6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul

teate kättesaamisest arvates.

7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu

7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.

7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub

käibemaks.

7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste

punktile 3.15.2.

7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse

järgmisest:

7.5.1. Üürileandja teeb kõrvalteenuste tasu muutmiseks üürnikule ettepaneku hiljemalt

tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks esitatava teatega.

7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul

teate kättesaamisest arvates.

7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise

kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.

8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine

8.1. Tasu arvestamine algab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest.

8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga

kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste

tasu eelneva kuu eest. Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi

kaudu. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-

arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku

kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi.

8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates.

9. Lepingu tähtaeg

9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud.

9.2. Leping lõpeb 20 (kahekümne) aasta möödumisel üüripinna valduse üleandmisest

üürnikule.

6

10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele

10.1. Pooled on täiendavalt tüüptingimuste punktis 6.1 sätestatule kokku leppinud, et

üürileandja annab üürnikule nõusoleku üüripinna allüürile või muul viisil kasutusse

andmiseks vastavalt lepingu eritingimuste punktis 3 sätestatud üüripinna sihtotstarvetele.

10.2. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel, juhul kui

tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt

leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu

üüri korrutamisel 6 (kuuega). Juhul, kui leping lõppeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu

erakorraliselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürileandjal õigus nõuda

üürnikult saamata jäävat üüri 6 (kuue) kuu üüri ulatuses.

10.3. Üürnikul on õigus pärast 5 (viie) aasta möödumist üüripinna valduse üürnikule

üleandmisest leping osaliselt või kogu ulatuses sõltumata põhjusest korraliselt üles öelda,

teavitades sellest üürileandjat kirjalikult vähemalt 6 (kuus) kuud ette ning sel juhul ei

rakendata eritingimuste punktis 10.2 toodud saamata jääva üüri nõuet, kuid üürileandjal

on õigus rakendada eritingimuste punktis 11.4 toodud kulude hüvitamise nõuet.

10.4. Lepingu eritingimuste punkti 10.3 alusel lepingu osalisel ülesütlemisel üürniku poolt

peab tagastatav üüripind paiknema hoones selliselt, et üürileandjal on võimalik

tagastatavat üüripinda eraldi välja üürida kolmandale isikule.

10.5. Juhul kui üürnik on hüvitanud üürileandjale lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest

tuleneva kahju vastavalt lepingu eritingimuste punktidele 10.2 ja/või 11.4 ning soovib

uuesti üüripinna osakaalu suurendada, teeb üürileandja selle summa ulatuses

tasaarvestuse, mille võrra üürileandjal kahju ei tekkinud (saamata jäänud üür).

Tasaarvestusest jäetakse välja üürniku poolt üürileandjale hüvitatud saamata jäänud

üürisumma perioodi eest, kui kõnealune üüripind oli vakantne.

10.6. Pooled on kokku leppinud, et üürnik ei saa seada piiranguid tema poolt üürileandjale

tagastatud üüripinna üürile andmisele ning üürileandja ei ole kohustatud üürnikuga

kooskõlastama isikut, kellele soovitakse tagastatud üüripind üürile anda.

10.7. Ehitise garantiiajal tekkivate selliste avariide, rikete ja puuduste lahendamisel, mida

loetakse garantiipuudusteks ja mis ehitusgarantii säilimiseks kuuluvad likvideerimisele

ehitustööde töövõtja poolt ning mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada lepingu

tüüptingimuste punktides 5.4 - 5.6 nimetatud tähtaegadest, rakendatakse tüüptingimuste

punkti 5.7 järgmise erisusega: isegi juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav

üürileandja esitatud tegevusplaan, ei ole üürnikul õigust ehitise garantiiajal kõrvaldada

puudust, riket või avariid ise või lasta kõrvaldada kolmandal isikul. Üürileandja on

kohustatud teavitama üürnikku valduse üleandmisel ehitusgarantii olemasolust, ulatusest

ja kestusest.

11. Muud kinnitused ja kokkulepped

11.1. Pooled on kokku leppinud lisada käesolevale üürilepingule üürileandja ja

Keskkonnaameti vahel 05.02.2019 sõlmitud üürilepingu nr Ü15981/19 lisa 6.1 „Sisustuse

hankimise ja paigaldamise kokkulepe“ (sõlmitud 30.09.2019), mis loetakse käesoleva

üürilepingu lisaks 7 ning lisada alates üüripinna üürnikule üleandmisest käesoleva

üürilepingu lisasse 3 sama kokkuleppe alusel arvutatud kapitalikomponendi

annuiteetmaksegraafik.

11.2. Pooled on kokku leppinud lisada käesolevale üürilepingule üürileandja ja

Sotsiaalkindlustusameti vahel 23.09.1996 sõlmitud üürilepingu muudatus nr 2

„Kokkulepe üürilepingu muutmiseks“ (sõlmitud 08.02.2018), mis loetakse käesoleva

üürilepingu lisaks 8 ning lisada alates üüripinna üürnikule üleandmisest käesoleva

7

üürilepingu lisasse 3 sama kokkuleppe alusel arvutatud kapitalikomponendi

annuiteetmaksegraafik.

11.3. Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa

6 alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled

pärast igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 2 (kahe)

kalendrikuu jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil

leitud kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud investeeringu

suurust), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud.

Samaaegselt lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise

põhimõtetes.

11.4. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled

ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul

üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud:

a) parendustööde kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas

annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse

käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku

lepitud kapitali lõppväärtus;

b) sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus

(lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu

lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud kapitali

lõppväärtus;

c) kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh

võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega

kaasnevad tegelikud kulud.

Üürileandja teeb kõik endast oleneva, et leida üüripinnale uus üürnik. Kui üüripinnale

leitakse uus üürnik 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu ennetähtaegset lõppemist, siis

üürileandja ei nõua üürnikult käesolevas punktis nimetatud kulude hüvitamist ulatuses,

mille kandmise kohustuse võtab uus üürnik. Juhul, kui üürpinnale leitakse uus üürnik

pärast 6 (kuue) kuu möödumist, kuid enne käesoleva lepingu lõpptähtaja saabumist,

tagastab üürileandja üürnikule käesolevas punktis nimetatud üürniku poolt üürileandjale

hüvitatud kulud ulatuses, mille kandmise kohustuse on võtnud uus üürnik.

11.5. Pooled on kokku leppinud, et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind

asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast:

a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise

eeldatavast ajast vähemalt 2 (kaks) kuud ette;

b) üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist

kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324

kohase märke.

11.6. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma

nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11.5)

kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu

lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt.

11.7. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ muutmise vajadusel

esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud

muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva

jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse

sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja

muutmise kokkulepet ei sõlmita.

11.8. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute

isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud

8

lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad

isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete

töötlemise põhimõtetest.

11.9. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad

Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes

tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast,

üürnike arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad

poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest

uutest tingimustest.

12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine

12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu

lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri

muutmise kohta).

12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16

„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“

lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma

allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul,

kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte

kirjalikul kokkuleppel.

12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,

lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:

1) eritingimused;

2) lisad;

3) tüüptingimused.

Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse

hiljem allkirjastatud dokumendist.

12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana

kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on

Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“.

12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4

esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara

kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui

eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest

tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

13. Lepingu lisad

1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon

2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

3. Üür ja kõrvalteenuste tasu

4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt koos seadmete ja inventari loeteluga

(koostatakse üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse

hiljemalt kahe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast)

5. Hoone sisekorraeeskiri (lisatakse lepingule peale valduse üleandmist, hiljemalt

kolme kuu jooksul)

6. Parendustööde teostamise kokkulepe

7. Sisustuse hankimise ja paigaldamise kokkulepe

8. Kokkulepe üürilepingu muutmiseks

9

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Üürileandja Üürnik

10

TÜÜPTINGIMUSED

1. MÕISTED

Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või

võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad

eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;

1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;

1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;

1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste

tasust;

1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);

1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,

mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille

maksumus ei sisaldu üüris;

1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt

õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja

tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;

1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;

1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:

1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;

1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude

süsteemide uuendamine;

1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;

1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks

sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;

1.11. pool on üürileandja või üürnik;

1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;

1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või

kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese

kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi

loetakse puuduseks lepingu tähenduses;

11

1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas

konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt

üürilepingus kokku lepitud seisundile;

1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus

üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled

võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu

tähenduses;

1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja

rahvuspüha;

1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab

lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;

1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele

vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud

kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust

ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses

olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;

1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,

mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.

2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE

2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja

heakorrastatud.

2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-

vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu

lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks

koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja

sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.

3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU

Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus

3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes

ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja

kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.

3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes

arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:

3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,

soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral

12

vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui

arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille

tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.

3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis

3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade

ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega

seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse

kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega

kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest

kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega

kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast,

sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.

3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1

või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud

hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud

hindadele.

3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:

3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;

3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud

juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.

Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus

kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.

3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus

vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku

kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks,

lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.

3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena

täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna

suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu

selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.

3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud

kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse

arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali

arveldusarvele.

Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile

3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel

lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on

lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad

tegevused teeb üürnik.

3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel

lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste

täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel

lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:

3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt

pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.

13

3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks

kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest

tulenevate vajadustega.

3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel

lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad

tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:

3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva

ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute enne-

tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute

sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste

punktile 3.10;

3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva

ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja.

Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt

tüüptingimuste punktile 3.10;

3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt

pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta;

3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks

kriitilise tähtsusega.

3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku

andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse

saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest

lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:

3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;

3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;

3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile-

andjale või teistele üürnikele.

3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud

nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või

kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud

mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete

mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad

olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks

teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide

ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.

3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,

kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti

alljärgnevatest:

3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või

kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule

vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule

vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja

üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate

14

teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui

üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia,

vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga

järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud

juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.

Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine

3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes

on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse

üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri

muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja

lisades kokkulepitule järgmiselt:

3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,

lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku

leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib

kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks

on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta

prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud

ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud

kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku

esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta

lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu

vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel,

juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates

esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet

tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning

üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad

pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta

eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet,

siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest

kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt

kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite

esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad

lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib

rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.

3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub

järgmiselt:

3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste

punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.

3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga

lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis

sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud

üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks

nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud

aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.

15

3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja

üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus

kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik

vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate

alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite

esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.

3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus

üle vähemalt iga viie aasta järel.

4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE

4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt

lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste

kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil

ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või

üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.

4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,

sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta

kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse

ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone

sisekorraeeskirjas sätestatust.

4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja

tervishoidu reguleerivaid õigusakte.

4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,

süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme,

paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud

plaanidele ja spetsifikatsioonidele.

4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas

hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid,

logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need

vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et

üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise

kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami

vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu

maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud

üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.

4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes

üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega

õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal

on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:

4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab

üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust;

4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab

üürileandja kulutusi üüripinnale;

4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;

4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud

uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise

piirangute või muude tingimustega.

16

4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust

ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud

asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.

4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste

täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui

nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid

isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel

hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.

4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja

arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada

tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide

korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:

4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik

täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;

4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku

lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;

4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus,

mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku

organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei

loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub

üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on

sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas

hoone sisekorraeeskirjas.

4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku

energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab

analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu

hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu

ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust

küsida lisatasu.

4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete

energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole

õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe

nõuete aluseks olevaid dokumente.

5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID

5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama

üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas

seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust

tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.

5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal

on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.

17

5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku

lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte

kohustuste jaotuse alusel.

Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine

5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud

sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni

jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul

rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni

jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata,

kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest

tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide

ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6

nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule

edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja

esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see

kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel

võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.

Remonttööde ja parendustööde tegemine

5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses

ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled

remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.

5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval

viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.

5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises

üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde

mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused

hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise

tingimused ja kord.

5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste

õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid

üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde

mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale.

Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku

poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust

alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid

õiguskaitsevahendeid.

5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul

õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde

tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12

sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud

õiguskaitsevahendeid.

18

5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul

kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused,

samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise

maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe

sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste

tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.

5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on

võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui

üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul

on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.

6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE

6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa

sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab

üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.

Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud

üürnikule.

6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda

kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud

üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul

üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.

7. LOAD

7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või

kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused,

arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte

vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside,

nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui

üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast

tulenevate asjaolude tõttu.

7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate

üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja

kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud

põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside,

nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui

üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust

tulenevate asjaolude tõttu.

8. LEPINGU LÕPPEMINE

8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda

üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.

8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:

8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;

8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;

8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3

toodud alustel;

19

8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud

alustel;

8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.

8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm

kuud ette, järgnevatel juhtudel:

8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või

lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest

maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;

8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal

ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu

saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust

kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest

arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest

viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul

ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest

tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;

8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning

üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise

kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2

sätestatud juhul;

8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid

arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,

järgnevatel juhtudel:

8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel

kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud

asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;

8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist

kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja

määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest

tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;

8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta

lepingu täitmist jätkab.

8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega

sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu

lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik

üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik

vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole

kokku leppinud teistsuguses tähtajas.

8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest,

mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast

lepingu lõppemist.

9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE

9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu

ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele,

arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku

20

füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja

muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle

ja isikutele kuuluvast varast.

9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna

üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt

moodustab lepingu lahutamatu lisa.

9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2

sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis

ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult

üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste

likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.

9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle

vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool,

kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et

puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled

ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab

proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled

ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul

ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.

10. VASTUTUS

Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted

10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju.

Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud

üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui

üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel

üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud

juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.

10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle

põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on

takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama

teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad

mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda

teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui

pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite

kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista

teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike

õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.

10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist

teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60

päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud

pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse

täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

21

Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral

10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu

lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest

arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel

õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.

10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal

õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu

lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna

vabastamiseni.

Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral

10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt,

on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega

kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei

ole kokku leppinud teisiti.

10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata

siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine

muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna

kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole

üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri

tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama

selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.

10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei

vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda

sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest

keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on

üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral

ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni

üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.

10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või

kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või

kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus

kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:

10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse

osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest

üürileandjale tasumata.

10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva

eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme)

kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb

on hilisem.

10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või

kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning

kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see

ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.

22

10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või

mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud

tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.

10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui

eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud

ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal

kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.

11. TEADETE EDASTAMINE

11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja

informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või

esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist

teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada

telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega

leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.

11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest,

lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud

lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.

12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.

13. KONFIDENTSIAALSUS

13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid,

mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille

sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel,

olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.

13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise

poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei

laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele,

kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud

informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on

märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu

saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,

lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel

kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas

23

lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14. MITMESUGUST

14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva

kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust

keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused

loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda

kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.

14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus

vormis.

14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste

sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või

tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled

avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte

muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks

võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.

14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega

mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad

ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.

14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist

kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga

võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui

poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.