Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.9-1/454 |
Registreeritud | 23.12.2022 |
Sünkroonitud | 10.05.2024 |
Liik | Leping |
Funktsioon | 1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS (HO) |
Sari | 1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega |
Toimik | 1.9-1 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaidi Rand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Kinnisvaratalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Lisa 1. Hariduse 6, Rapla parkla
Legend - Rahandusministeeriumi ja Eesti Töötukassa
ainukasutuses olev ala (RaM 33 kohta, TK 1 koht)
Tallinna mnt 14, Rapla 00 korrus
Legend
Rahandusministeerium
OÜ Mari Lilleäri
Ühiskasutuses hoone pind
Ühiskasutuses korruse pind
Ühiskasutuses muu pind (hoone) (RAM, TK, vakants)
Ühiskasutuses muu pind (hoone) (RAM, vakants)
Ühiskasutuses muu pind (korrus) (RAM, vakants)
Ühiskasutuses muu pind (muu) (RAM, TK, Mari LÄ, vakants)
Vertikaalsete ühendusteede pind
Tehnopind
Aktiivne vakantsus
Tallinna mnt 14, Rapla 01 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Ühiskasutuses korruse pind
Ühiskasutuses muu pind (hoone) (RAM, TK)
Vertikaalsete ühendusteede pind
Tehnopind
Tallinna mnt 14, Rapla 02 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Eesti Töötukassa
Ühiskasutuses korruse pind
Ühiskasutuses muu pind (hoone) (RAM, TK)
Ühiskasutuses muu pind (muu) (RAM, TK)
Vertikaalsete ühendusteede pind
Tehnopind
Tallinna mnt 14, Rapla 03 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Ühiskasutuses korruse pind
Vertikaalsete ühendusteede pind
Tehnopind
Tallinna mnt 14, Rapla 04 korrus
Legend
Rahandusministeerium
Ühiskasutuses korruse pind
Vertikaalsete ühendusteede pind
Tehnopind
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Tallinna mnt 14, Rapla
1 / 7
Lisa 5
üürilepingule nr KPJ-4/2020-230
HOONE SISEKORRAEESKIRI
Aadress: Tallinna mnt 14, Rapla
Registriosa nr: 2628837
Katastritunnus: 67001:003:0150
Hoone nimetus: Rapla riigimaja
Ehitisregistri kood: 109017136
Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS
SISUKORD
1. ÜLDSÄTTED 2
2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2
3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2
4. PARKIMISE KORRALDUS 3
5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORDERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.
6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3
7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4
8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 4
9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 5
10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6
11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6
SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Tallinna mnt 14, Rapla
2 / 7
1. ÜLDSÄTTED
Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.
Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.
Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad.
Hoone üürnikel ja kasutajatel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja
selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone
üürnikud ja kasutajad peavad tagama, et ka nende külalised ja kliendid lähtuvad
kehtivatest eeskirjadest.
Tekkivate
küsimuste
lahendamine
Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel määratud
kontaktisikute.
Rikete, avariide ja puuduste korral tuleb pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-
R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, [email protected]
2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE
Lahtiolekuajad
klientidele
Reguleerib üürnik koostöös hoone kasutajatega
Hoone üürnikul on õigus muuta lahtioleku aegu vastavalt vajadusele.
Lahtiolekuajad
töötajatele
Reguleerib üürnik.
Tehniline ja -
videovalve
Hoones on tehniline valve.
1) Valvesüsteemi logisid hoitakse alles 12 kuud
2) Videosalvestusi säilitatakse 90 päeva
Logidele ja/või salvestuste vaatamiseks/saamiseks tuleb pöörduda hoone
halduri poole.
Hoone võetakse valvest maha E-P kell 06:30 ja hoone valvestub hiljemalt kell
21:00.
Töövälisel ajal on majas viibimine lubatud maja üürnike volitatud isikute loal
ja nende vastutusel. Sellisel puhul valvest maha võtmine toimub hoone
kasutajale antud parooli/läbipääsukaardi abil.
Mehitatud valve Hoones on mehitatud valve.
Käitumine häire
korral
Turvafirmale on kontaktisikuks ja objekti sõidab kontrollima üürniku poolne
selleks volitatud isik (juhul kui objektil on mitu valveala, siis vastava ala
volitatud isik). Üürnik esitab volitatud isikute nimed enne teenuse algust.
Valehäire korral helistada volitatud isikule. Valeväljakutse hüvitab valehäire
põhjustanud isik.
Läbipääsuvahendite
haldamine
Kaarte, võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust üürileandja
hoone haldur või infospetsialist.
Posti liikumine Reguleerib üürnik.
3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM
Välireklaam Üürnikel ja kasutajatel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale
mistahes reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul
paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt
üürileandjaga kooskõlastada.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Tallinna mnt 14, Rapla
3 / 7
Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasaajastamise ja muutmise üürileandja.
Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta.
Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid)
kaasajastamise ja muutmise üürnik.
4. PARKIMISE KORRALDUS
Parkimine ja
parkimiskorraldus
Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule.
Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust. Teistel hoone kasutajatel
pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada.
Parkla asukoht Parkla asub aadressil Hariduse 6, Rapla. Parkimise kord on määratletud RaMi
kodukorras.
Elektriauto
laadimispunkt
Hariduse 6, Rapla
Jalg- ja
tõukerataste
parkimine
Jalg- ja tõukerattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. Jalgrataste
parkimiskohad asuvad maja ees ja garaažide juures.
5. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES
Kaardistatud
ohuolukorrad
Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1
„Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“.
Tegutsemine
ohuolukordades
Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit
või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000
Teadlikkus
tegutsemisel
tulekahju korral
Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle
andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega.
Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise
plaani ja evakuatsiooniskeeme ning üürileandja nõudmisel esitama dokumendiga
tutvunute allkirjadega nimekirja.
Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest
vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja.
Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning
hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine
hoones on keelatud.
Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa.
Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on üürileandjal.
Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama
evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus
teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise
ohutuse ja nõuetekohasuse üle.
Tulekustutus-
vahendid
Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste
(paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks,
evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased
tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Tallinna mnt 14, Rapla
4 / 7
Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju
kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste
ja päästevahendite kasutamisoskuse.
Teoreetiline
tulekahjuõppus
Üürileandja korraldab iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise
koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest.
Praktiline
tulekahjuõppus
Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja
tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.
Üürnikud ja kasutajad on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja
tulekahjuõppuse praktilisel osal.
Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutusaruande
Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.
Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga
seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks.
6. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL
Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, e-post
Teade peab sisaldama järgmist infot:
Hoone aadress
Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)
Probleemi kirjeldus
Teavitaja nimi ja kontakt
Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta,
siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja
mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega.
Avariide
likvideerimine
väljaspool tööaega
Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele üürniku esindaja või
hoone haldur teavitades sellest ette ainukasutuses oleva ruumi kasutajat.
Teavitamise
kohustus
Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada
üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada
24 h jooksul.
7. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS
Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud
standarditele.
Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole
madalam kui -22°C).
Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui
25°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C).
1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus,
kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Tallinna mnt 14, Rapla
5 / 7
Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine
õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu
niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale.
Hoones on sundventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones Üürileandja tagab
projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid
iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada.
Loomuliku ventilatsiooniga hoones on lubatud ruumide tuulutamine akna avamise
teel.
Tehnosüsteemide
hooldus,
ümberehitus
Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja
nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad
tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette
nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid,
mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu
suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb
teavitada RKASi kliendituge.
Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise
vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või
üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult
põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt
reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult
üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.
Piirangud
hoolduse
läbiviimisel
Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil.
Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda
konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid
teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku.
Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja
üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga eelnevalt kooskõlastada.
Tehnosüsteemide
ekspluatatsioon
Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,
toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid
(nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.
Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.
Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende
avamist.
Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse,
seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine
võib toimuda üürileandja loal.
8. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL
Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju.
Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda
heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte
kahjustada tahtlikult üürileandja vara.
Piirangud
heakorra
osutamisel
Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja
üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Tallinna mnt 14, Rapla
6 / 7
Jäätmete
kogumine
(hoidmine)
Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades.
Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid,
keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel
üürileandjaga).
Hävituskonteiner – täituvusest teavitab infotöötaja hoone haldurit konteineri
tühjendamise vajadusest.
Riigilipu
heiskamine
Heiskamist korraldab ning lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja. Lipp
heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja
lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu
külge leinalint.
Muude lippude
heiskamine
Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist
korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu
olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, va juhul kui üürilepingus on teisiti kokku
lepitud.
9. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL
Suitsetamise
lubamine
Suitsetamine (sh ka e-sigaret) on hoones rangelt keelatud.
Suitsetamisruum hoones puudub.
10. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED
Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel
tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik).
Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või
seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab
suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted
kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate
säästliku energiatarbimise eest.
Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud.
Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.
Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3
„Jäätmete sorteerimise juhend“.
Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid,
ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta.
Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada
säästlikult.
HAL.1.5.v01
Kinnitatud: 12.09.2016
Tallinna mnt 14, Rapla
7 / 7
SISEKORRAEESKIRJA LISAD
1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised
2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord
3. Jäätmete sorteerimise juhend
4. Läbipääsusüsteemi toimimise protseduur
Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg
Avarii
2 h jooksul
Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas
inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale.
Rike
48 h jooksul
Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või
süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke
ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja
elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht.
Puudus
72 h jooksul
Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus
ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist
ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse
tegemisele.
Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord
1. Avariide, rikete ja puuduste
edastamine tööpäevadel
8:00-18:00
Riigi Kinnisvara AS klienditugi
tel 605 0000
2. Väljaspool tööaega
edastatakse teated objekti
haldurile (soovitavalt ainult
avarii korral)
Raul Talbonen
tel +372 5308 4315
3. Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta,
on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted
Vesi ja kanalisatsioon Kinnisvarateenindus OÜ Avariitelefon, tel +372 5331 5652
Küte Kinnisvarateenindus OÜ Avariitelefon, tel +372 5331 5652
Elekter Kinnisvarateenindus OÜ Avariitelefon, tel +372 5331 5652
Ventilatsioon ja jahutus Kinnisvarateenindus OÜ Avariitelefon, tel +372 5331 5652
Nõrkvoolusüsteemid
(ATS, valve, jne)
Kinnisvarateenindus OÜ Avariitelefon, tel +372 5331 5652
Heakord P. Dussmann Eesti OÜ Töödejuhataja, tel +372 5694 6157
Tallinna mnt 14, Rapla
Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed
• tahked toidujäätmed taimed kohvi- ja teepaks kätekuivatuspaberid
• • •
• kile ja pakendid nahk ja tekstiil vedelad toidujäätmed
• •
• plastpakend • tetrapakend • metallpakend • klaaspakend
• ajalehed ja ajakirjad • pappkastid ja -karbid • paberist ja papist
pakendid
• määrdunud pakendid • kummist tooted • ohtlike ainete
pakendid
• vettinud paber/papp • paber/papp, mis
sisaldab muud materjali
• kõik, mis ei kvalifitseeru muu kategooria alla
• ohtlikud jäätmed
Jäätmete sorteerimise juhend
Eemalda kileümbris. Vajadusel nõruta enne äraviskamist, et vältida liigset niiskust.
Kõik materjalid peavad olema kuivad ja puhtad.
Pakendid peavad olema puhtad ja tühjad enne jäätmete kogumise kasti viskamist.
Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsetesse kogumis- kastidesse.
RKAS V1.0 15.11.2021
Riigimajade läbipääsusüsteemi toimimine
1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara, sh läbipääsukaartide omanik on Riigi
Kinnisvara AS (edaspidi RKAS). 1.2. Läbipääsusüsteemi andmetele ning logidele on ligipääs riigimaja RKAS kinnisvarahalduril,
RKAS süsteemi administraatoril, valve- ja läbipääsu süsteemi hooldajal, riigimaja infotöötajal (Rahandusministeeriumi koosseisus, edaspidi infotöötaja) või riigimajas paiknevate asutuste (edaspidi asutus) volitatud isikutel.
1.3. Asutuste töötajatele väljastatud läbipääsukaardid on personaalsed ja selle edasi andmine kellelegi teisele ei ole lubatud.
1.4. Riigimaja serveriruumi ja jaotlatesse võib siseneda üksnes isik, kellel on sinna õigustatud ja põhjendatud vajadus pääseda, arvestades järgmist:
1.4.1. järelevalveta sissepääs ei ole lubatud, kui see võimaldab kolmandale isikule vahetu ligipääsu riigimaja asutus(t)e omandile. Erandid fikseeritakse kirjalikult osapoolte vahel;
1.4.2. kolmanda isiku ruumi sisenemiseks peab olema põhjendatud vajadus ja see on võimallik ainult iseseisva ligipääsuga saatjaga.
1.5. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsu süsteemi andmete säilivuse tagab RKAS. Salvestatud andmeid säilitatakse vähemalt 12 kuud.
1.6. Riigimaja läbipääsusüsteemide tehnilised parameetrid on leitavad riigimaja ehitusprojektist.
2. OSAPOOLTE ÜLESANDED 2.1. RKAS:
2.1.1. tagab ühtse ülesehituse keskses valve- ja läbipääsusüsteemi programmis (sh kasutajad, alad, seadistused, logid);
2.1.2. tagab asutuste kontaktisikute ja infotöötajate koolitused; 2.1.3. valmistab ette läbipääsukaardid ja annab need allkirja vastu üle asutuste
kontaktisikutele või infotöötajatele; 2.1.4. loob asutuse kontaktisiku taotlusel süsteemi kaughalduskonto ja teeb selle
kasutamiseks vajaliku koolituse; 2.1.5. korraldab riigimajade hoolduspersonali taustakontrolli ja edastab infotöötajale teabe,
kellele võib ajutiselt läbipääsukaardi väljastada; 2.1.6. hoiab ajakohasena info riigimajja läbipääsuõigust omavate hooldajate üle ning jagab
infot muudatuste osas õigeaegselt infotöötajaga; 2.1.7. määrab hoolduspersonalile tehnilistesse ruumidesse (ventkamber, elektrikilp) läbipääsu
reeglid ja teavitab neist riigimaja infotöötajat; 2.1.8. arvestab hoolduspersonali töö korraldamisel asutuste ainukasutuses ruumidesse
läbipääsemise vajadusel asutuste poolt määratud reeglitega, teavitades asutust sisenemise vajadusest ette;
2.1.9. organiseerib läbipääsusüsteemi nõuetekohase hooldamise ning rikete kõrvaldamise; 2.1.10. teeb süsteemi seadistustest igal nädalal varukoopiaid.
2.2. ASUTUS: 2.2.1. teeb otsuse, kas soovib ise hallata enda asutuse läbipääsukaarte, õiguseid, kasutajaid
või teeb seda infotöötaja; 2.2.2. määrab kontaktisiku, kellel on õigus anda sisend läbipääsukaardi väljastamiseks,
kustutamiseks, muutmiseks ning edastab selle info infotöötajale ja RKAS hoone haldurile; 2.2.3. määrab vajadusel erisused hoolduspersonali läbipääsuks enda ruumidesse.
RKAS V1.0 15.11.2021
2.3. RIIGIMAJA INFOTÖÖTAJA VÕI ASUTUSE KONTAKTISIK: 2.3.1. loob asutuse õiguste grupid ja lisab süsteemi kasutajate andmed: nimi, asutus, kaardi
kehtivuse algus (kui on teada, siis ka lõpptähtaeg), erisused õiguste osas (nt läbipääsupiirangud); infotöötaja korraldab lisaks läbipääsukaartide väljastamist lähtuvalt punktidest 2.1.5-2.1.8.
2.3.2. vastutab kasutajatele määratud õiguste ja kaartide õigsuse ning ajakohasuse eest; 2.3.3. korraldab töötajatele läbipääsukaardi allkirja vastu väljastamise, töötaja teenistusest
lahkumisel korral kannab hoolt kaardi tagastamise eest; 2.3.4. sulgeb kaotatud kaardi; 2.3.5. väljastab allkirja vastu ajutise läbipääsukaardi, millega on majas võimalik liikuda, nt
tehnilisel personalil, asutuse töötajal, kes kaardi koju unustanud, kaugtöökoha kasutajal ja kannab hoolt, et väljastatud kaart riigimajast lahkudes tagastatakse;
2.3.6. tagab, et oleks olemas piisav varu läbipääsukaardi toorikuid. Tellimise vajadusest teavitab RKAS haldurit;
2.3.7. tagab läbipääsukaartide varu, tagastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud kaartide hoiustamise turvaliselt ilma kõrvaliste isikute läbipääsemise võimaluseta;
2.3.8. loob vajalikud aruanded; 2.3.9. teeb asutuse lõikes väljastatud läbipääsukaartide kohta ja antud õiguste üle regulaarselt
auditeid (vähemalt korra aastas). Infotöötaja teavitab asutuse kontaktisikut asutust puudutavate kaartide auditi tulemustest.
3. TEABE LIIKUMISE TURVALISUS
3.1. Uksekaardi andmise korralduse täidab infotöötaja või asutuste kontaktisik üksnes juhul, kui vastava korralduse saanud isik on veendunud, et korralduse andnud isik on õigustatud seda tegema.
4. INTSIDENTIDEST TEAVITAMISE KORD
4.1. Intsidentidest (nt läbipääsukaardi kaotus või vargus, kaardi kasutuskõlbmatuks muutumine) teavitab töötaja asutuse kontaktisikut või infotöötajat, kes korraldab läbipääsukaardi sulgemise;
4.2. kui kaardi valdaja läbipääsukaart on sattunud kellegi teise kasutusse, tuleb kaardi valdajal sellest teavitada infotöötajat, asutuse kontaktisikut ja infoturbejuhti;
4.3. kõikidest intsidentidest, millest infotöötajat on teavitatud, annab infotöötaja ka omalt poolt teabe edasi asutuse kontaktisikule ja infoturbejuhile.
5. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI LOGIDE VÄLJASTAMINE 5.1. RKAS võimaldab süsteemis aruannete vormide koostamise lähtuvalt asutuse kontaktisiku või
infotöötaja sisendist; 5.2. asutuste kontaktisik või infotöötaja võib väljastada logisid lähtuvalt asutuses paika pandud
reeglitest; 5.3. infotöötaja saab väljastada logisid vastavate asutuste kohta, kes on talle andnud vastava
volituse.
6. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI HOOLDUS 6.1. Valve- ja läbipääsusüsteemi hooldus toimub minimaalselt üks kord aastas vastavalt
hoolduslepingule; 6.2. valve- ja läbipääsusüsteemi moodulid asuvad tehnilistes ruumides, mis on valvestatavad ja
varustatud läbipääsusüsteemiga;
7. SÜSTEEMI RIKKED 7.1. Riketest teavitab RKAS asutuste kontaktisikuid ja infotöötajat;
RKAS V1.0 15.11.2021
7.2. Rikete kõrvaldamisega seotud tegevuste puhul lähtub RKAS üürilepingus paika pandud reageerimisaegadest.
1
Muudatus nr 1
15.12.2020 sõlmitud
üürilepingu nr KPJ-4/2020-230 juurde
KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS
Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, Tallinn 10115 (edaspidi
nimetatud üürileandja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kati Kusmin
ja
Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122
(edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab kantsler Merike Saks,
eraldi nimetatud pool ja koos pooled,
võttes arvesse, et
(i) poolte vahel on 15.12.2020 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2020-230 (edaspidi nimetatud
leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Raplas Tallinna mnt 14 ja Hariduse tn
6 asuvat üüripinda;
(ii) pooled on kokku leppinud, et Tallinna mnt 14, Rapla üüripinna kõrvalteenuste eest tasumine
algab 18.01.2022 ja üüriteenuste eest tasumine algab 01.02.2022;
(iii) pooled on kokku leppinud, et varasemalt üürniku ainukasutuses olnud Tallinna mnt 14,
Rapla haldushoone II korrusel asuv ruum nr 212a läheb üürniku ja Eesti Töötukassa
ühiskasutusse. Eeltoodust tulenevalt vähendatakse üürniku üüripinda ja tasusid alates
18.01.2022. Tasu arvestuse puhul lähtutakse punktis (ii) toodust;
(iv) üürnik on avaldanud soovi alates 18.01.2022 suurendada üüripinda Tallinna mnt 14, Rapla
kinnistul asuvas Rapla haldushoone 0. korrusel asuva garaaži nr 025 võrra. Eeltoodust
tulenevalt suurendatakse üürniku üüripinda ja tasusid alates 18.01.2022. Tasu arvestuse
puhul lähtutakse punktis (ii) toodust;
(v) üürileandja on tellinud Tallinna mnt 14 Rapla haldushoonele uued mõõdistusjoonised ning
lähtuvalt täpsustatud pinnaandmetest soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja
lepingu lisas 1 olevaid plaane ning eksplikatsiooni. Uue mõõdistuse andmete kohaselt on
üürniku üüripind Rapla haldushoones kokku 4462,2 m2;
(vi) pooled on kokku leppinud, et alates 18.01.2022 vähendatakse üürniku ainukasutuses olevat
territooriumi suurust ja parkimiskohtade arvu Hariduse tn 6 kinnistul seoses parkla
valmimise tähtaja edasilükkumisega;
(vii) seoses Hariduse tn 6 parkla valmimisega soovivad pooled täpsustada lepingu eritingimuste
punkti 2.5;
(viii) seoses Hariduse tn 6 parkla ehitustööde valmimisega selgus, et parklas on 35 (kolmekümne
viie) parkimiskoha asemel kokku 34 (kolmkümmend neli) parkimiskohta, millest 1 (ühe)
parkimiskoha võtab kasutusse Eesti Töötukassa. Eeltoodust tulenevalt vähendatakse alates
01.07.2022 üürniku kasutuses olevat territooriumi suurust ja parkimiskohtade arvu Hariduse
tn 6 kinnistul;
(ix) pooled lepivad kokku, et Eesti Töötukassa poolt Hariduse tn 6 kinnistu territooriumil asuvast
üüripinnast (millel paikneb üks parkimiskoht) loobumise korral võtab üürnik nimetatud
kinnistu osa (millel paikneb üks parkimiskoht) uuesti enda kasutusse käesoleva lepingu
lõpuni ja selleks sõlmivad pooled lepingu muudatuse, milles suurendatakse üürniku
kasutuses olevat territooriumi suurust ja parkimiskohtade arvu;
(x) pooled on kokku leppinud muuta Tallinna mnt 14, Rapla kinnistu lisas nr 2 koodi 739 (muud
bürooteenused) kohustuste jaotust ja märkuste lahtrit ning Hariduse tn 6, Rapla kinnistu
kasutamisega seoses lisatakse Hariduse tn 6 kohta eraldi lisa nr 2;
2
(xi) selgunud on heakorra hanke tulemus ja üle on vaadatud tarbimisteenuste eeldatavad kulud,
mistõttu täpsustatakse kõrvalteenuste kulude prognoose;
(xii) pooled soovivad muuta üüri indekseerimise alguskuupäeva, mistõttu muudetakse lepingu
eritingimuste punkti 6.6.1 ja lepingu lisa nr 3;
(xiii) poolte vahel on samaaegselt lepinguga sõlmitud lepingu lisa nr 6.1 „Parendustööde
teostamise kokkulepe nr 1“ (edaspidi nimetatud lisa nr 6.1), mille kohaselt üürileandja
teostab lisa nr 6.1 lisas nr 1 kirjeldatud projekteerimis- ja ehitustööd ning nendega kaasnevad
tööd, sh sisustuse hankimise vastavalt lisale nr 2 (edaspidi ühiselt nimetatud ehitustööd);
(xiv) valminud on lepingu lisa nr 6.1 alusel teostatud ehitustööd, mis on 10.03.2022 allkirjastatud
aktiga (v.a parkla) üürnikule üle antud ning selgunud on ehitustööde tegelik maksumus, mille
alusel fikseeritakse Tallinna mnt 14, Rapla parendustööde ja sisustuse kapitalikomponentide
maksed alates 01.02.2022;
(xv) valminud on lisa nr 6.1 alusel ehitustööde raames rajatud parkla aadressil Hariduse tn 6,
Rapla, mis on seisuga 30.06.2022 üürniku kasutusse antud ning mille üüri- ja kõrvalteenuste
eest tasumine toimub alates 01.07.2022. Selgunud on parkla rajamise tegelik maksumus,
mille alusel fikseeritakse eraldi parendustööde kapitalikomponendi suurus. Pooled on kokku
leppinud, et Hariduse tn 6, Rapla üüripinna kapitalikomponente ja remonttööde komponenti
hakkab üürnik tasuma alates 01.01.2023;
(xvi) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone
sisekorraeeskiri“,
lepivad kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):
1. Pooled on kokku leppinud, et Tallinna mnt 14, Rapla üüripinna kõrvalteenuste eest tasumine algab
18.01.2022 ja üüriteenuste eest tasumine algab 01.02.2022.
2. Pooled on kokku leppinud, et Hariduse tn 6, Rapla üüripinna üüri- ja kõrvalteenuste eest tasumine
toimub alates 01.07.2022 ning parendustööde kapitalikomponenti (vastavalt kokkuleppe punktile
5), bilansilist kapitalikomponenti ja remonttööde komponenti hakkab üürnik tasuma alates
01.01.2023.
3. Pooled on kokku leppinud, et vastavalt lepingu lisa nr 6.1 alusel teostatud ehitustööde (v.a parkla
ja sisustus) tegelikule maksumusele koos üürileandja projektijuhtimise kaudsete kulude ja
üürileandja finantseeritava ehitustööde teostamise aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga
kokku 4 413 636,03 (neli miljonit nelisada kolmteist tuhat kuussada kolmkümmend kuus koma
null kolm) eurot ilma käibemaksuta, fikseeritakse lepingu lisas 3 parendustööde
kapitalikomponendi makse alates 01.02.2022 kuni 17.01.2042.
4. Pooled on kokku leppinud, et vastavalt lepingu lisa nr 6.1 alusel teostatud ehitustööde raames
hangitud sisustuse tegelikule maksumusele koos üürileandja projektijuhtimise kaudsete kulude ja
üürileandja finantseeritava ehitustööde teostamise aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga
kokku 293 551,10 (kakssada üheksakümmend kolm tuhat viissada viiskümmend üks koma
kümme) eurot ilma käibemaksuta, fikseeritakse lepingu lisas 3 sisustuse kapitalikomponendi
makse alates 01.02.2022 kuni 31.01.2032.
5. Pooled on kokku leppinud, et vastavalt lepingu lisa nr 6.1 alusel teostatud ehitustööde raames
Hariduse tn 6 rajatud parkla tegelikule maksumusele koos üürileandja projektijuhtimise kaudsete
kulude ja üürileandja finantseeritava ehitustööde teostamise aegse omakapitali ja võõrkapitali
intressikuluga kokku 245 658,71 (kakssada nelikümmend viis tuhat kuussada viiskümmend
kaheksa koma seitsekümmend üks) eurot ilma käibemaksuta, fikseeritakse lepingu lisas 3 parkla
parendustööde kapitalikomponendi makse alates 01.01.2023 kuni 17.01.2042.
3
6. Muuta lepingu eritingimuste punkti 1.2 ning lugeda see alates 18.01.2022 õigeks alljärgnevas
sõnastuses:
„1.2. Kinnistute oluliseks osaks on:
1.2.1. Tallinna mnt 14, Rapla kinnistul asuv Rapla Riigimaja (ehitisregistri kood
109017136, kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub) üüritav
pind 5417,4 m², millest 3353,8 m² on üürnike ainukasutuses ja 2063,6 m² on
üürnike ühiskasutuses;
1.2.2. Hariduse tn 6, Rapla kinnistul asuv parkla (ehitisregistri kood 221361816,
kasutamise otstarve muu nimetamata rajatis, mälestise number puudub) ehitisealune
pind 1456 m2.“.
7. Muuta lepingu eritingimuste punkti 1.3 ning lugeda see õigeks alljärgnevas sõnastuses:
„1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate
tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse
koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini
ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis
EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine
kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab
ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.“.
8. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.1 ning lugeda see alates 18.01.2022 õigeks alljärgnevas
sõnastuses:
„2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind Rapla Riigimajas kokku on arvestuslikult 4462,2 m2,
millest: 2.1.1. 2673,0 m² on üürniku ainukasutuses;
2.1.2. 1789,2 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.“.
9. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.3 ja lugeda see alates 18.01.2022 õigeks alljärgnevas
sõnastuses:
„2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku:
2.3.1. alates 18.01.2022 kuni 30.06.2022 Tallinna mnt 14 kinnistul 8 kohta, millest 6 kohta
üürniku ametiautodele (asuvad 0. korruse garaažides) ja 2 invakohta klientidele;
2.3.2. alates 01.07.2022 Hariduse tn 6 kinnistul 33 parkimiskohta vastavalt lepingu lisas 1
olevale plaanile ning Tallinna mnt 14 kinnistul 8 kohta, millest 6 kohta üürniku
ametiautodele (asuvad 0. korruse garaažides) ja 2 invakohta klientidele.“.
10. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.4 ja lugeda see alates 01.07.2022 õigeks alljärgnevas
sõnastuses:
„2.4. Üürniku kasutuses olev maa (territoorium) kokku:
2.4.1. alates 18.01.2022 kuni 30.06.2022 Tallinna mnt 14 kinnistu territoorium on üürnike
ühiskasutuses;
2.4.2. alates 01.07.2022 Hariduse tn 6 kinnistu territoorium suurusega 1456 m2, millest
1413,2 m2 on üürniku ainukasutuses. Tallinna mnt 14 kinnistu territoorium on üürnike
ühiskasutuses.“.
11. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.5 ja lugeda see alates 01.07.2022 õigeks alljärgnevas
sõnastuses:
„2.5. Üürniku kasutuses olevad rajatised: Hariduse tn 6 kinnistul asuv parkla, ehitisregistri kood
221361816.“.
4
12. Muuta lepingu eritingimuste punkti 6.6.1 ja lugeda see õigeks alljärgnevas sõnastuses:
„6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 01.01.2024.“.
13. Täiendada lepingu eritingimuste punkti 11 ja lisada sellele alates 01.07.2022 alapunkt 11.10
alljärgnevas sõnastuses:
„11.10. Pooled on kokku leppinud, et alates 01.07.2022 vähendatakse üürniku kasutuses olevat
territooriumi suurust ja parkimiskohtade arvu Hariduse tn 6 kinnistul ühe parkimiskoha
võrra, mille võtab kasutusse Eesti Töötukassa. Pooled lepivad kokku, et Eesti Töötukassa
poolt Hariduse tn 6 territooriumil asuvast üüripinnast (millel paikneb üks parkimiskoht)
loobumise korral võtab üürnik nimetatud kinnistu osa (millel paikneb üks parkimiskoht)
uuesti enda kasutusse käesoleva lepingu lõpuni ja selleks sõlmivad pooled lepingu
muudatuse, milles suurendatakse üürniku kasutuses olevat territooriumi suurust ning
parkimiskohtade arvu.“.
14. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon“ ja asendada see alates
18.01.2022 käesoleva kokkuleppe lisaga nr 1.
15. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste
liigitus“ ja asendada see käesoleva kokkuleppe lisaga nr 2.
16. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 18.01.2022
käesoleva kokkuleppe lisaga nr 3.
17. Lisada lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ käesoleva kokkuleppe lisas nr 4 toodud kujul.
18. Jätta ülejäänud lepingu tingimused muutmata.
19. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole
esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused
kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.
20. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.
21. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.
Kokkuleppele lisatud lepingu lisad:
1. Lepingu lisa nr 1 – Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon
2. Lepingu lisa nr 2 – Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste
liigitus
3. Lepingu lisa nr 3 – Üür ja kõrvalteenuste tasu
4. Lepingu lisa nr 5 – Hoone sisekorraeeskiri
5. Lepingu lisa nr 6.1 lisa nr 1 – Ehitustööde loetelu ja tegelik maksumus
6. Lepingu lisa nr 6.1 lisa nr 2 – Sisustuse nimekiri ja tegelik maksumus
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kati Kusmin Merike Saks
juhatuse esimees kantsler
Riigi Kinnisvara AS Rahandusministeerium