Taotlus

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 02.09.2020 14:07

Adressaat: Keskus TA <[email protected]>

Teema: Ettepanekute küsimine Antsla valla üldplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsuse kohta

Manused: ÜP LÜ KSH VTK.asice

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

LISA 2 – ÜLEVAADE ANTSLA VALLAST

Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

1. Asend 3

2. Asustus ja rahvastik 3

3. Sotsiaalne taristu 6

4. Ettevõtlus 6

5. Puhke- ja külastustaristu 7

6. Reljeef ja geoloogiline ehitus 8

6.1. Radoonioht 9

7. Kaitstavad loodusobjektid 10

7.1. Kaitsealad 12 7.2. Hoiualad 17 7.3. Kaitsealused liigid 18 7.4. Püsielupaigad 19 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid 20 7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid 21

8. Natura 2000 võrgustiku alad 22

9. Vääriselupaigad 27

10. Taimestik ja loomastik 27

10.1. Metsad 27 10.2. Sood 28 10.3. Niidud 28 10.4. Loomastik 28

11. Rohevõrgustik 28

12. Põhjavesi 31

12.1. Põhjavee kaitstus 31 12.2. Hajukoormus 32 12.3. Punktkoormus 33

13. Pinnavesi 33

13.1. Vooluveekogud 35 13.2. Seisuveekogud 38

14. Maaparandussüsteemid 51 15. Üleujutusohuga alad 51

16. Väärtuslik põllumajandusmaa 51 17. Väärtuslik maastik 52

18. Kultuuriväärtused 52 18.1. Kultuurimälestised 52 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid 56 18.3. Maaehituspärandi objektid 58 18.4. Miljööväärtuslikud alad 58

19. Pärandkultuuri objektid 58 20. Kalmistud 60

21. Maavarad ja maardlad 60

1

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

22. Taristu 62

22.1. Teedevõrk 62 22.2. Raudtee 64 22.3. Lennuväli 64 22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 64 22.5. Sademevesi 67 22.6. Tuletõrje veevõtukohad 67 22.7. Soojavarustus 67 22.8. Elektrivõrk 68 22.9. Sidevõrk 68

23. Taastuvenergeetika 69

24. Jäätmemajandus 70

25. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted 71

25.1. Keskkonnaohtlikud objektid 71 25.2. Ohtlikud ettevõtted 71

26. Riigikaitselised ehitised 72

27. Müra 72

28. Välisõhu kvaliteet 72

INFOALLIKAD 74

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on kajastatud seisuga juuni 2020. Seda dokumenti ei uuendata edaspidise üldplaneeringu protsessi käigus pärast LS ja KSH VTK valmimist. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis mõjutavad planeeringulahenduse koostamist, arvestatakse nendega planeeringu koostamise käigus.

2

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

1. Asend

Antsla vald asub Võrumaa lääneosas (Joonis 1). Valla keskuse - Antsla linna - kaugus Võru linnast on 34 km, Valga linnast 37 km ja Otepää linnast 40 km. Valla pindala on 410 km². Vald piirneb Valgamaa Otepää ja Valga vallaga, Põlvamaa Kanepi vallaga, Võrumaa Võru ja Rõuge vallaga. Antsla vallas on üks vallasisene linn, kaks alevikku (Kobela ja Vana-Antsla) ning 38 küla. Tänane Antsla vald moodustati 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude korraliste valimiste tulemusena Antsla ja Urvaste valdade ühinemisel.

Joonis 1. Antsla valla asend1

Maastikuliselt jääb Antsla vald Otepää kõrgustiku, Võru-Hargla nõo, Karula kõrgustiku ja Valga nõo piirimaile, mis muudab looduse ja maastikud vaheldusrikkaks. Kui valla keskosas Antsla ümbruses ning osaliselt ka põhjaosas on valdavalt avatud kultuurmaastikud, siis lõunaosas vahelduvad metsased kuppelmaastikud soostunud nõgude ja jõgede orgudega. Valla põhjaosa läbib loode- kagusuunaliselt üle 10 km pikkune Urvaste ürgorg, kus voolab Visula jõgi ning asub mitmeid järvi: Visela järv (ka Restu-Madise järv), Punde järv, Uhtjärv, Luhasoo järv. Valla lõunaosa suurim veekogu on Ähijärv. Looduslikud tingimused määravad ka asustuse paiknemise – suurem osa asustusest on koondunud valla keskossa, seevastu põhja- ja lõunaosas on asustus hõre.

2. Asustus ja rahvastik

Antsla vallas on 41 asulat, neist üks linn, kaks alevikku – Kobela ja Vana-Antsla ning 38 küla (Tabel 1). Rahvastikuregistri andmetel oli seisuga 01.07.2020 vallas 4438 elanikku. Valla keskuses – Antsla linnas elas 1272 elanikku ehk 29% kogu valla elanikest.

Tabel 1. Elanike arv Antsla valla asulates (allikas: Rahvastikuregister 13.07.2020)

Asula Elanikke

Antsla linn 1272

Kobela alevik 326

1 Maa-ameti kaardirakendus

3

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Tsooru küla 209

Kraavi küla 199

Uue-Antsla küla 184

Vaabina küla 175

Vana-Antsla alevik 175

Lusti küla 169

Kuldre küla 167

Urvaste küla 90

Lümatu küla 87

Kõlbi küla 84

Kollino küla 83

Oe küla 78

Uhtjärve küla 76

Säre küla 75

Visela küla 75

Rimmi küla 71

Ruhingu küla 71

Taberlaane küla 69

Pihleni küla 61

Savilöövi küla 54

Kassi küla 52

Roosiku küla 52

Antsu küla 50

Kaika küla 47

Kikkaoja küla 36

Mähkli küla 35

Ähijärve küla 35

Jõepera küla 31

Luhametsa küla 30

Kirikuküla küla 29

Koigu küla 28

Viirapalu küla 28

Anne küla 21

Haabsaare küla 20

Soome küla 19

Toku küla 19

Litsmetsa küla 14

Madise küla 14

Piisi küla 2

Valla täpsus 26

Antsla valla elanikkond on viimase 10 aastaga tervikuna vähenenud 14,2% võrra (joonis 2) ja seda nii väljarände kui ka negatiivse loomuliku iibe tõttu. Aastatel 2015-2019 on vähenemine olnud keskmiselt 40 inimest aastas.

4

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 4000

4200

4400

4600

4800

5000

5200

5400

Joonis 2. Antsla valla elanike arv 2010-2020 (allikas: Rahvastikuregister)

Valla rahvastikupüramiidilt (Joonis 3) hakkab silma fertiilses eas naiste väiksem osatähtsus võrreldes Eesti keskmisega, mis omakorda tingib madalama laste arvu. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga on valla rahvastikust 63,2% tööealised (vanuses 15-64), 13,6% tööeast nooremad (vanuses 0-14) ja 26,6% tööeast vanemad (vanuses 65+). Sellest tingituna on ka demograafiline tööturusurveindeks2 madal 0,61 (Eesti keskmine 0,85) ning ülalpeetavate määr kõrge 58,1% (Eesti keskmine 55%) (01.01.2020 Statistikaameti andmed).

2 Indeks mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb.

5

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 3. Antsla valla rahvastikupüramiid 01.01.2020 seisuga (allikas: Statistikaamet)

3. Sotsiaalne taristu

Valla sotsiaalne taristu vastab erinevate ea- ja sotsiaalsete gruppide vajadustele. Alushariduse asutusi on kaks: lasteaed „Sipsik“ Kuldre Koolis ja Lusti Lasteaed Lusti külas. Lasteaiast siirdutakse Antsla Gümnaasiumi ja Kuldre Kooli. Antsla Gümnaasiumi juures on täismõõtmetes staadion, Kuldre koolil on staadion. Lisaks nimetatud kahele munitsipaalkoolile asub vallas üks riigikool – Urvaste kool erivajadustega lastele. Huviharidust pakub Antsla Muusikakool ning noortekeskused on Antslas ja Kuldres ning noortetuba Tsooru rahvamajas.

Kõikidele eagruppidele pakuvad huvitegevust kultuuriasutused ning mitmed MTÜ-d. Suurimad on Antsla Kultuuri- ja spordikeskus Antsla linnas ning rahvamajad Uue-Antslas ja Tsoorus. Piirkondlikud seltsimajad on Urvastes, Kaikal ja Kobelas ning raamatukogud Antslas, Kuldres, Urvastes, Vaabinas Kobelas, Tsoorus ja Haabsaares.

Sotsiaalhoolekanne on koondunud Antsla Tervisekeskusesse endise Antsla Haigla hoones, kus asuvad 35-kohaline hooldekodu ja päevakeskus. 2020. aastal sai valmis esmatasandi tervisekeskus Antsla linnas, kus on ruumid perearstidele ja eriarstidele (hambaarst jt). Antslas on kiirabibrigaad, mis kuulub Lõuna-Eesti Haigla AS kiirabi koosseisu.

Päästeameti riiklik komando asub Antsla linna piiril Kraavi külas. Ainus vabatahtlik päästekomando tegutseb Tsooru kandis. Vajalik on kaasaegse päästekeskuse hoone rajamine Antslasse, milles saaks ruumid ka kiirabibrigaad. Valda teenindab Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Kagu politseijaoskonna Antsla konstaablipunkt.

6

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

4. Ettevõtlus

Antsla vallas oli 2018.a. äriregistri kontaktaadressi järgi 257 äriühingut. Nii töötajate arvu, käibe kui ka ekspordi järgi on olulisim valdkond töötlev tööstus (vt Tabel 2). Ettevõtete jaotus valdkonniti (allikas: Äriregister 2018. a) . Sealjuures annab valla suurim tööstusettevõte AS Antsla-Inno umbes 2/3 töötleva tööstuse töökohtadest, 2/3 ekspordist ja poole käibest. Olulisemad ettevõtlusvaldkonnad on veel ehitus, veondus ja laondus ning hulgi- ja jaekaubandus koos mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga.

Enamik ettevõtteid on alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Üle 10 töötajaga ettevõtteid on 15. Veerand kõigist ettevõtetest paikneb Antsla linnas.

Tabel 2. Ettevõtete jaotus valdkonniti (allikas: Äriregister 2018. a)

Valdkond Ettevõtteid Töötajaid Käive Eksport

Töötlev tööstus 22 302 20425161 15877975

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

25 102 13319494 1895711

Veondus ja laondus 16 80 9982606 1757637

Ehitus 31 118 5427073 1875113

Põllumajandus 52 72 4364428 8174

Muud teenindavad tegevused 12 16 1835567 309153

Haldus- ja abitegevused 8 52 934519 0

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3 27 743094 0

Kinnisvaraalane tegevus 11 12 599306 247661

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

19 4 390349 0

Majutus ja toitlustus 6 7 268198 0

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 8 7 181389 0

Haridus

5 3 121967 3348

Mäetööstus 1 2 18505 5616

Finants- ja kindlustustegevus 3 0 16805 0

Info ja side 4 1 8207 0

Veekogumine, -töötlus ja -varustus 1 0 4442 0

Põllumajanduses on tegevad 52 ettevõtet, neist ligikaudu pooled tegelevad teravilja või muu taimekasvatusega. Loomakasvatusega tegelevaid ettevõtteid on 10, kuid osa Antsla valla farme kuulub ka mujal registreeritud ettevõtetele. PRIA3 andmetel on Antsla vallas 95 loomapidamisala, 140 loomapidamishoonet ja kaks vesiviljelusettevõtet4. Enim peetakse veiseid (108 objekti), hobuseid (14), lambaid (29) ja mesilasi (78). Vallas on ka kahe põllumajandusettevõtja sigalad asukohtadega Savilöövi ja Madise külades. Suurema loomapidamisintensiivsusega hakkab silma Rimmi küla, kus on 20 erinevat loomapidamisala või -hoonet.

3 PRIA veebirakendus. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/

4 Kajastatakse kõiki loomapidamisobjekte sõltumata sellest, kas on tegemist isiklikuks tarbeks peetavate loomade või ettevõtlusega.

7

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

5. Puhke- ja külastustaristu

Võru maakonnaplaneeringu5 kohaselt on kõrge puhkeväärtusega piirkonnad Võru maakonnas seotud järvi ümbritsevate maastike ja metsadega. Kõrge puhkeväärtusega piirkondadena nähakse ka maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikke maastike ning supelrandu ja supluskohti. Antsla vallas on sellisteks piirkondadeks: Karula - Kaika, Urvaste ürgorg - Pokumaa ning Tsooru - Vana- Roosa.

Antsla vald jääb RMK Haanja ja Põlva-Võru külastusaladele jagunedes Karula rahvuspargi ja Haanja-Karula puhkeala vahel.

Karula on enim tuntud Kaika kuplistiku, aga ka oma metsarohkuse poolest. Metsade vahel on peidus väikseid järvesilmi ja soid, metsa avastama juhatavad jalgsi ja rattaga läbitavad matkarajad. Haanja-Karula puhkeala ümbritseb kahte suuremat kaitseala – Karula rahvusparki ja Haanja loodusparki, olles nende puhveralaks ning võimaldades hajutada külastuskoormust. Puhkeala pakub mitmekülgseid võimalusi Lõuna-Eesti kuppelmaastiku ja selle eripäraga tutvumiseks. Rohkesti on puhkamisvõimalusi pakkuvaid metsajärvi. Ala väärtusi aitavad tutvustada eriilmelised loodusrajad, saab matkata jalgsi või jalgrattaga6. Suurem osa RMK puhketaristust on seotud Karula Rahvuspargiga ja paikneb Ähijärve kallastel või lähedal (Joonis 4), kus lõppeb RMK Matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru. RMK puhkeobjektide hulka kuuluvad Ähijärve, Veski, Alakonnu ja Mäekonnu lõkkekohad, Suuremäe telkimisala, Ähijärve puhkekoht ning Karula rahvuspargi külastuskeskus.

Kohaliku tähtsusega puhke- ja sportimisvõimalused on suuremates asulates: staadion ja spordisaalid Antslas ning Kuldres, multifunktsionaalne spordiväljak Antsla linnas, discgolfi rajad Antslas, Uue-Antslas ja Tsoorus, lasketiir Antsla gümnaasiumis, valgustatud terviserada Kasumetsas. Supluskohad on Suur Boosejärve, Ülemise järve, Uhtjärve, Nässmõisa paisjärve, Mõtskonna järve, Ähijärve ja Lõõdla järve ääres.

Vaba aja veetmise ja liikumisharrastustega tegelemise võimalused on ka Karula rahvuspargis, Nõiariigis, Liikluslinnas ja Pokumaal. Huvilistele on avatud mitmed loodusrajad7: Ähijärve teerada (haldaja RMK), Karula pikk jalgrattarada (RMK), Karula lühike jalgrattarada (RMK), Karula pikk jalgsimatkarada (RMK), Kasumetsa terviserada (omavalitsus), Metsamoori pargi matkarajad (eraomanik), Uhtjärve matkarada (Uhtjärve Ürgoru Nõiariik OÜ) ja Pokumaa matkarajad (Pokumaa SA).

5 Võru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19384801/V %C3%B5ru+maakonnaplaneering_seletuskiri.pdf/2e843c06-2e63-4e0a-99c7-60db5ce1e0bc

6 RMK Haanja ja Põlva-Võru külastusalad. Külastuskorralduskava 2020-2029. Riigimetsa Majandamise Keskus

Külastuskorraldusosakond. Kättesaadav: dshttps://media.rmk.ee/files/Haanja%20ja%20P %C3%B5lva_V%C3%B5ru%20k%C3%BClastusalade%20k%C3%BClastuskorraldukava.pdf

7 Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“. Võru Maavalitsus, 2013

8

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 4. RMK külastuskorraldusliku taristu paiknemine Karula Rahvuspargi piires, väljavõte külastuskorralduskavast8

6. Reljeef ja geoloogiline ehitus9 10

Antsla vallas võib eristada kolme erinevat maastikuvööndit:

● Antsla valla põhjaosa paikneb Otepää kõrgustiku lõunanõlval, mis Lõõdla järve kohal läheb sujuvalt üle edela-kirde suunaliselt kulgevaks Karula kõrgustikuks. Viljakate muldadega valla põhjaosa kujutab endast lamm- ja moldorgudest läbitud tasast või vähe lainjat lavamaad. Valla kirdeosa läbib maaliline Urvaste ürgorg, milles asuvad neli järve: Lõõdla, Uhtjärv, Punde ja Restu-Madissõ järv. Ürgorust põhja poole jäävad alad on valla kõrgeim osa;

● Rohkete väikeste ümarate kuplitega Karula kõrgustik läbib valla keskosa edela-kirde suunas. Karula kõrgustikul eristuv Kaika kuplistik on Eesti kõige iseloomulikum kuppelmaastik. Kuplite ala ümbritseb väikekünklik pinnamood, kus lisaks mõhnadele leidub ka moreenkünkaid. Kõrgustiku liivakivist aluspõhja katavad mandrijää poolt kuhjatud setted. Metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külg-külje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Suurimate kuplite-küngaste- mägede suhteline kõrgus ulatub Haabsaare – Kaika ümbruses 40 meetrini;

8 RMK Haanja ja Põlva-Võru külastusalad. Külastuskorralduskava 2020-2029. Riigimetsa Majandamise Keskus

Külastuskorraldusosakond. Kättesaadav: dshttps://media.rmk.ee/files/Haanja%20ja%20P %C3%B5lva_V%C3%B5ru%20k%C3%BClastusalade%20k%C3%BClastuskorraldukava.pdf

9 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 10 Antsla valla arengukava aastateks 2019-2030, 2018

9

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

● Karula kõrgustikust lõuna ja kagu suunas madaldub maastik Hargla nõkku. Vahelduva ja mitmekesise reljeefiga maastik on hea eeldus järvede rohkusele – Mähkli järv, Suur- ja Väike Saarjärv, Ähijärv (174 ha) ja Suur Pehmejärv (40 ha).

Antsla vald liigitatakse füüsilis-geograafilise maastiku alusel Karula kõrgustiku rajooni. Geomorfoloogiliselt kujutab ala endast kuplistikku, kus absoluutkõrgused ulatuvad 80-100 meetrini üle merepinna, üksikud kõrgemad tipud ulatuvad 150-160 m üle merepinna. Kvaternaarisetete paksus on kõrgustiku äärealadel 20 m piires, keskosas 30-60 m. Geneetiliselt on setete näol tegemist valdavalt fluvio- ja limnoglatsiaalsete liivade ja kruusadega, millest koosnevad nii kuplid kui ka tasased alad – sandurid, deltad.

Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Pinnakattes esineb kõikjal põhjavesi, mis kuplitevahelistes nõgudes ja sanduri aladel esineb 1-2 m sügavusel, kuplitel (Ähijärve, Kaika, Lüllemäe ümbruses) 10 ja enamgi meetri sügavusel.

Aluspõhja moodustavad keskdevoni (D2) Burtnieki (ala kirde- ja idaosas) ning Gauja lademe liivakivid, aleuroliidid ja savid. Vahetult Devoni kivimite alla jäävad Ordoviitsiumi ajastu kesk- ja hilisperioodil settinud setted ehk siis praegused dolomiidid ja dolomiidistunud liivakivid ning liivakivid. Nende kihtide all paiknevad omakorda Kambriumis settinud liivad ja savid, mis on praegusajaks muutunud liivakivideks ja aleuroliitideks. Kambriumi ladestu kivimite paksus jääb vahemikku 20–45 meetrit. Kambriumi kihtide all lamavad Ediacara ladestu terrigeensed kivimid.

6.1. Radoonioht11

Pinnases otsemõõdetud radoonisisalduse järgi jääb radoonisisaldus Antsla valla territooriumi pinnastes vahemikku madalast (0-10 kBq/m3) kõrgeni (>50 kBq/m3)12 13 (Joonis 5). Valdavalt on tegemist madala ja normaalse radoonisisaldusega pinnaseõhus. ÜP-s seatakse tingimused, millega kõrge radooniohuga piirkondades tuleb ehitiste kavandamisel arvestada.

11 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf 12 13 Kokku eristatakse 4 pinnaseõhu radooniohutaset: 1) 0–10 kBq/m³ madal; 2) 10–50 kBq/m³ normaalne; 3) 50–250 kBq/m³ kõrge ja 4) > 250 kBq/m³ ülikõrge (Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017).

10

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 5. Radooni sisaldus pinnaseõhus Antsla valla territooriumil14

7. Kaitstavad loodusobjektid

Looduskaitseseaduse15 § 4 lg 1 alusel on kaitstavad loodusobjektid:

● kaitsealad; ● hoiualad; ● kaitsealused liigid ja kivistised; ● püsielupaigad; ● kaitstavad looduse üksikobjektid; ● kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Teave Antsla vallas asuvate kaitstavate loodusobjektide kohta pärineb Keskkonnaregistrist (kaitsealade kirjeldused ja joonised)16 ja Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS (jooniste koostamisel kasutatud kaardikihid)17. Nimetatud kaitstavatest loodusobjektidest ei leidu Antsla valla territooriumil kaitstavaid kivistisi.

Kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad) leidub vallas kokku 5353 hektaril (sellest 5125 ha moodustab Karula rahvuspark) ja need moodustavad 13,1% valla territooriumist. Ülevaade Antsla vallas kaitstavate loodusobjektide paiknemisest on esitatud Joonis 6.

EELIS-e andmetel (seisuga 10.06.2020) on Antsla vallas projekteerimisel üks looduskaitseala (vt ptk 7.1) ja kaks kaitstavat looduse üksikobjekti (vt ptk 7.5).

14 Eesti Geoloogiakeskus. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https:// www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf

15 Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) 16 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 17 EELIS, seisuga 10.06.2020

11

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Kaitstavate loodusobjektide säilitamist ja looduskaitse seisukohast oluliste alade kasutamist reguleerib looduskaitseseadus. Kaitsealade kaitse-eesmärk ja kaitsekord on sätestatud alade põhiste kaitse-eeskirjadega, hoiualadel ja püsielupaikades vastavate määruste18 ja looduskaitseseaduse alusel. Kaitstavate alade kaitset korraldatakse kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavadega. ÜP koostamisel arvestatakse õigusaktidest tulenevate nõuetega kaitstavate loodusobjektide kaitseks.

Joonis 6. Kaitstavad loodusobjektid Antsla vallas (aluskaart: Maa-amet, 2020)19

18 Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13)

19 EELIS, seisuga 17.06.2020

12

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

7.1. Kaitsealad

Antsla valla territooriumil on kaheksa kaitseala.

EELIS-e andmetel (seisuga 10.06.2020) on Antsla vallas projekteerimisel Metsavajakute looduskaitseala, mis asub Antsla vallas Jõepera külas kahe lahustükina ning koosneb paljudest lahustükkidest üle terve Eesti (keskkonnaregistri kood puudub).

LOODUS- JA MAASTIKUKAITSEALAD, RAHVUSPARGID

● Karula rahvuspark (registrikood KLO1000242) asub osaliselt Antsla vallas – valla edelaosas Haabsaare, Kaika, Jõepera, Ähijärve, Mähkli, Soome, Tsooru ja Viirapalu külas, lisaks Rõuge vallas ja Valgamaal Valga vallas (joonis 7). Kaitseala pindala on 12 364,3 ha, millest veeosa pindala 388,3 ha.

Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud Karula rahvuspargi kaitse- eeskirjaga20. Karula rahvuspargi kaitset korraldatakse dokumendi „Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008-2018“ alusel, uus kava perioodiks 2019-2028 on koostamisel21. Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk on:

1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse;

2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide - must-toonekure, väike-konnakotka ja kalakotka, kes on I kategooria kaitsealused liigid, metsise, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, täpikhuigu, rukkiräägu, sookure, herilaseviu, roo-loorkulli, tedre, jõgitiiru, värbkaku, händkaku, öösorri, hallpea-rähni, musträhni, nõmmelõokese, vööt-põõsalinnu, väike- kärbsenäpi, laanepüü ja punaselg-õgija, kes on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse;

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka ja palu-karukella, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning hariliku hingi, karvase maarjalepa, suur-kuldtiiva ja saarma, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks.

Karula rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku Karula loodus- ja linnualana (vt täpsemalt ptk 8).

20 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrusega nr 149 21 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2019-2028 (koostamisel)

13

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 7. Karula rahvuspark

● Kassilaane looduskaitseala (registrikood KLO1000691) asub Antsla valla loodeosas Kassi külas ja Visela külas (joonis 8). Kaitseala kogupindala on 71,1 ha.

Kaitseala kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud määrusega „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“22.

Kassilaane LKA kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi; 2) kaitsta kaitsealust liiki väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja tema elupaika.

Kaitseala maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal ei ole kaitsekorralduskava kinnitatud.

22 Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17)

14

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 8. Kassilaane looduskaitseala

● Visela looduskaitseala (registrikood KLO1000718) asub osaliselt Antsla vallas – valla põhjaosas Visela külas, lisaks Valgamaal Otepää vallas (joonis 9). Kaitseala pindala on 22,8 ha.

Visela looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud määrusega „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“23.

Visela LKA kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi;

2) kaitsta kaitsealust liiki väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja tema elupaika.

Kaitseala maa-ala kuulub kahte sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal ei ole kaitsekorralduskava kinnitatud.

23 Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17)

15

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 9. Visela looduskaitseala

KAITSTAVAD PARGID

Kaitsealuste parkide kaitsekord on kehtestatud looduskaitseseadusega ning määrusega „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“24.

● Urvaste mõisa park (registrikood KLO1200109) asub Antsla valla kirdeosas Ruhingu külas (joonis 10). Kaitstava mõisapargi pindala on 6,9 ha.

Joonis 10. Urvaste mõisa park

● Uue-Antsla mõisa park (registrikood KLO1200088) asub Uue-Antsla külas (joonis 11). Kaitstava mõisapargi kogupindala on 18,5 ha, sellest veeosa pindala 0,2 ha.

24 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8)

16

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 11. Uue-Antsla mõisa park

● Vana-Antsla mõisa park (registrikood KLO1200108) asub Vana-Antsla alevikus (joonis 12). Kaitstava mõisapargi pindala on 13,2 ha, sellest veeosa pindala 2,4 ha.

Joonis 12. Vana-Antsla mõisa park

2016. aastal koostas AB Artes Terrae OÜ (projektijuht Sulev Nurme) Vana-Antsla mõisapargi hoolduskava25.

KAITSTAVAD PUISTUD

Kaitsealuste puistute kaitsekord on kehtestatud looduskaitseseadusega ning määrusega „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“26.

25 Vana-Antsla mõisapargi hoolduskava. AB Artes Terrae OÜ, 2016. Kättesaadav: http://www.sulevnurme.org/works_3/vana-antsla/ 26 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8)

17

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

● Vaabina põlispuude grupp (registrikood KLO1200214) asub Vaabina külas (joonis 13). Kaitstava puistu pindala on 0,5 ha.

Joonis 13. Vaabina põlispuude grupp

7.2. Hoiualad

Antsla valla territooriumil on kaitse alla võetud kaks hoiuala27.

● Uhtjärve hoiuala (registrikood KLO2000081) paikneb Lümatu, Uhtjärve, Urvaste ja Kirikuküla külas (joonis 14). Hoiuala kogupindala on 44,7 ha, sellest veeosa pindala 44,6 ha.

Uhtjärve hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse.

27 Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13)

18

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 14. Uhtjärve hoiuala

Hoiuala valitseja on Keskkonnaamet.

Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Uhtjärve loodusalana (vt täpsemalt ptk 8). Hoiualale ei ole koostatud kaitsekorralduskava.

● Pärlijõe hoiuala (registrikood KLO2000078) paikneb osaliselt Antsla vallas - valla idanurgas Roosiku külas (joonis 15). Hoiuala kogupindala on 26,6 ha, sellest veeosa pindala 21,2 ha.

Pärlijõe hoiuala kaitse-eesmärk on:

1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260); 2) II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

19

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 15. Pärlijõe hoiuala

Hoiuala valitseja on Keskkonnaamet.

Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärlijõe loodusalana (vt täpsemalt ptk 8). Hoiualale ei ole koostatud kaitsekorralduskava.

Keskkonnaregistri andmetel paikneb Antsla valla idapiiril ka Lõõdla järve hoiuala (registrikood KLO2000072). Hoiualal kaitstav Lõõdla järv jääb tegelikkuses väljapoole Antsla valla territooriumi – valla piir kulgeb mööda põhikaardijärgset veekogu kallast. Kaitstava hoiuala piir on ebatäpne, kaitstav hoiuala jääb Võru valla territooriumile.

7.3. Kaitsealused liigid

Antsla vallas on 10.06.2020 seisuga registreeritud 536 kaitsealuse liigi leiukohta. Ülevaade liikidest on Tabel 3.

Tabel 3. Kaitsealused liigid Antsla vallas28

Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime-, seene- ja samblikuliigid

I kaitsekategooria Väike-konnakotkas, must- toonekurg, merikotkas, kalakotkas.

Haruline võtmehein, poropoorik, leht- kobartorik, krookustorik, limatünnik.

II kaitsekategooria Laanerähn, harivesilik, kanakull, harilik mudakonn, apteegikaan, metsis, kivisisalik, põhja-nahkhiir, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurkõrv, veelendlane, rohunepp, paksukohaline jõekarp, suurvidevlane.

Ainulehine soovalk, väike käopõll, sookäpp, karvane maarjalepp, soohiilakas, kõdu-koralljuur, kummeli- võtmehein, palu-karukell, roomav akakapsas, Russowi sõrmkäpp.

III kaitsekategooria Valge-toonekurg, hiireviu, kasetriibik, tiigikonn,

Kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi- sõrmkäpp, soo-neiuvaip, balti

28 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020

20

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

tähnikvesilik, mustviires, suur- rabakiil, valgelaup-rabakiil, rohukonn, rabakonn, herilaseviu, laanepüü, musträhn, hallpea- rähn, kodukakk, händkakk, jõgitiir, rukkirääk, suurkoovitaja, lai-tõmmuujur, harilik kärnkonn, täpikhuik, tamme-kirjurähn, veekonn, rohe-tondihobu, hink, vingerjas, võldas, euroopa harjus.

sõrmkäpp, pruunikas pesajuur, suur käopõll, karukold, kahelehine käokeel, laialehine neiuvaip, roomav öövilge, Wulfi turbasammal, sulgjas õhik, harilik ungrukold, mets-vareskold, läikiv kurdsirbik, siberi võhumõõk, vööthuul-sõrmkäpp, haavanääts, must narmik, taiga-peenpoorik.

7.4. Püsielupaigad

Antsla vallas on registreeritud 14 kaitsealuse liigi püsielupaika (vt Tabel 4). Projekteeritavaid püsielupaiku ei ole.

Tabel 4. Püsielupaigad Antsla vallas29

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Pindala, ha

KLO3000720 Antsioja kanakulli püsielupaik Antsla vald, Oe küla 7,7

30KLO3000445 Jakobi krookustoriku püsielupaik Antsla vald, Kuldre küla 0,2

KLO3001514 Kassi väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Kassi küla 3,1

KLO3001965 Konnopera merikotka püsielupaik Antsla vald, Anne küla, Madise küla, lisaks Valgamaa, Valga vald

12,6

KLO3000809 Mähkli väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Mähkli küla 3,1

KLO3001382 Risttee väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Visela küla 3,1

KLO3001729 Tagula väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla, lisaks Valgamaa, Valga vald

3,1

KLO3000350 Tagula väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla, lisaks Valgamaa, Valga vald, Otepää vald

3,1

KLO3000397 Toku väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla, Antsu küla

3,1

KLO3000396 Toku väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla 3,1

KLO3001106 Toku väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla 3,1

KLO3001930 Toku väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla 3,1

KLO3001902 Visela väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Visela küla 3,1

29 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 30

21

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

KLO3001829 Visela väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Visela küla 1,7

7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid

Antsla valla territooriumil on registreeritud viis kaitstavat looduse üksikobjekti, lisaks kaks projekteeritavat kaitstavat objekti (vt Tabel 5).

Tabel 5. Kaitstavad looduse üksikobjektid (KLO) ja projekteeritavad objektid (PLO) Antsla vallas31

Registrikoo d

Objekti nimetus Asukoht Tüüp

KLO4001061 Allikas Uue-Antsla kalatiigi lätted (Kaks devoni paljandiga allikat)

Antsla vald, Uue- Antsla küla

allikas

KLO4000664 Haabsaare kollased kased Antsla vald, Haabsaare küla

puu ja puudegrupid

KLO4000428 Mäe-Lehtsoo; Mäe-Lõhtsuu tamm Antsla vald, Kirikuküla küla

puu ja puudegrupid

KLO4000427 Tamme-Lauri tamm Antsla vald, Urvaste küla

puu ja puudegrupid

KLO4000179 Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk

Antsla vald, Pihleni küla

puu ja puudegrupid

PLO1000756 Mäe-Soome remmelgas Antsla vald, Soome küla

puu ja puudegrupid

PLO1000758 Tsooru allee Antsla vald, Tsooru küla

puu ja puudegrupid

7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid

Antsla valla territooriumil on kaks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti.

● Ess-soo maastikukaitseala (registrikood KLO5000015) paikneb Ruhingu külas ning selle kogupindala on 212 ha (Joonis 16).

Ess-soo maastikukaitseala võeti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla Urvaste Vallavolikogu 14. detsembri 2010 määrusega nr 1-1/24.

Ess-soo maastikukaitseala kaitse-eesmärk on piirkonnas ainulaadsete sookoosluste säilitamine, kaitsealuste liikide kaitse tagamine, Ess-soo maastikulise väärtuse säilitamine ja loodushariduse andmise võimaldamine ning kohalike elanike jaoks traditsioonilise marjakorjeala säilitamine.

31 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020.

22

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 16. Ess-soo maastikukaitseala

● Tsooru park (registrikood KLO5000016) asub Tsooru külas ning selle kogupindala on 2,7 ha (Joonis 17).

Keskkonnaregistri andmetel oli Tsooru park riikliku kaitse all 1958. aastast kuni 2001. aastani. Lisaks on tegemist muinsuskaitsealuse pargiga.

2008. a 16. septembril võeti Tsooru park kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla Antsla Vallavalitsuse määrusega nr 10. Tsooru park on kaitse alla võetud puhke- ja vaba aja veetmise võimaluste loomiseks, samuti loodusobjektiga piirneva avalikult kasutatava Tsooru paisjärve kaldariba sidumiseks ülejäänud pargiosaga. Eesmärgiks on loodusobjekti ajaloolis-kultuurilise väärtuse säilitamine ja arendamine ning kavakohane majandamine.

2012. aastal koostas Kati Niibo (HÜÜP OÜ) Tsooru mõisapargi ja rahvamaja ümbruse eskiisprojekti32.

32 Muinsuskaitse eritingimused Tsooru mõisapargi eskiisprojekti koostamiseks. Tsooru mõisapargi ja rahvamaja ümbruse eskiisprojekt. HÜÜP OÜ, 2012. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/6603990/mk+eriting+TSOORU+M%C3%95IS.pdf/4031e9cf-b186- 477d-a5c8-7b6a859755de?version=1.0

23

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 17. Tsooru park

8. Natura 2000 võrgustiku alad

Antsla valla territooriumil on registreeritud kolm loodusala ja üks linnuala, mis kuuluvad üle- euroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku33.

Keskkonnaregistri andmetel paikneb Antsla valla idapiiril ka Lõõdla loodusala (rahvusvaheline kood: EE0080624), mis on ühtlasi Lõõdla järve hoiuala. Hoiualal kaitstav Lõõdla järv jääb tegelikkuses väljapoole Antsla valla territooriumi – Antsla valla piir kulgeb mööda põhikaardijärgset veekogu kallast.

Natura 2000 alade paiknemisest valla territooriumil annab ülevaate Joonis 18. Tabel 6 on koondatud Natura alade iseloomustus, sh kaitsekord ja kaitsekorralduskavad.

Natura 2000 võrgustiku alade kaitset reguleerivad EU loodusdirektiiv34 ja linnudirektiiv35 ning looduskaitseseadus36. Natura alade kaitset reguleeritakse siseriiklikult kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitse kaudu. ÜP koostamisel arvestatakse õigusaktidest tulenevate nõuetega Natura 2000 võrgustiku alade kaitse tagamiseks.

33 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 34 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) 36 Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17)

24

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 18. Natura 2000 alad Antsla valla territooriumil37 (aluskaart: Maa-amet, 2020)

37 EELIS, seisuga 17.06.2020

25

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Tabel 6. Antsla vallas asuvad ja vallaga piirnevad Natura 2000 võrgustiku alad38

Registrikood Objekti nimetus

Asukoht Pindala, ha

Kaitse-eesmärk Kaitsekord Kaitsekorralduskava

RAH0000629 Karula loodusala

Antsla vald, Haabsaare küla, Jõepera küla, Kaika küla, Litsmetsa küla, Mähkli küla, Soome küla, Viirapalu küla, Ähijärve küla, lisaks Võrumaa, Rõuge vald ja Valgamaa, Valga vald.

13258,8 - I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); - II lisas nimetatud liigid, mille

Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri.

Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008 – 2018;

Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2019- 2028 (koostamisel).

38 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020

26

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink, (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus); karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

RAH0000197 Pärlijõe loodusala

Antsla vald, Roosiku küla, lisaks Võrumaa, Rõuge vald.

26,6 - I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); - II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17);

Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13)

Puudub

RAH0000194 Uhtjärve loodusala

Antsla vald, Kirikuküla küla, Lümatu küla, Uhtjärve küla, Urvaste küla.

44,7 - I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150).

Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17);

Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13).

Puudub

RAH0000634 Karula linnuala

Antsla vald, Haabsaare küla, Jõepera küla, Kaika küla,

13258,8 - liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg- kakk (Aegolius funereus),

Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri.

Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008 – 2018;

27

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Litsmetsa küla, Mähkli küla, Soome küla, Viirapalu küla, Ähijärve küla, lisaks Võrumaa, Rõuge vald ja Valgamaa, Valga vald.

sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must- toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus).

Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2019- 2028 (koostamisel).

KLO2000072 Lõõdla loodusala

Piirneb Antsla vallaga

98,7 I lisas nimetatud elupaigatüübi - looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;

II lisas nimetatud liikide - hariliku hingi (Cobitis taenia ) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse.

Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17);

Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13).

Lõõdla järve hoiuala kaitsekorralduskava 2014- 2023

28

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

9. Vääriselupaigad

Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur39. Riigimetsas asuvate vääriselupaikade kaitse on kohustuslik, erametsas vabatahtlik. Vääriselupaiku, nende määramist ja kaitset reguleeritakse metsaseaduse ja keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 alusel40.

Keskkonnaregistri andmetel on Antsla valla territooriumil 50 vääriselupaika41.

10. Taimestik ja loomastik

Antsla valla looduskeskkond on mitmekesine. Maastikke ilmestavad eriilmelised loodus- ja kultuurmaastikud. Viimaseid on enam valla kesk- ja põhjaosas. Valla kõlvikulise jaotuse järgi on enim metsamaad - 17 978 ha ehk 44% valla territooriumist; haritavat maad on 14 322 ha (35%) ja looduslikku rohumaad 3 799 ha (9%) valla pindalast. Ülejäänud 4 520 ha (12%) moodustavad muu maa ja õuemaa42.

10.1. Metsad

Antsla vallas moodustab metsamaa pindala ca 44% valla kogu territooriumist43 (Metsaregistrisse on kantud metsamaad 16 990 ha ulatuses, mis moodustab 41,6% valla territooriumist44).

Metsaderohke on eeskätt valla põhja-kirdeosa, kesk-idaosa ja lõuna-ning edelaosa. Antsla vallas on pindalaliselt kõige enam levinud laanemetsad jänesekapsa kasvukohatüübis (ligikaudu 4300 ha), jänesekapsa-mustika kkt (ligikaudu 2700 ha) ja jänesekapsa-pohla kkt (1057 ha). Sellist tüüpi metsad levivad ulatuslikult kogu valla territooriumil. Valla keskosas leidub palju ka jänesekapsa-kõdusoo kkt metsi (ca 2200 ha), mis on tekkinud pikaajalise ja intensiivse kuivendamise tulemusel. Valla loode- ja põhjaosas on palju (ca 1200 ha) salumetsi, mis kuuluvad naadi kasvukohatüüpi45.

Peapuuliigi järgi domineerivad vallas männikud, mida leidub ca 6000 hektaril. Männikud on iseloomulikud valla lõuna-edelaosale (Karula piirkond), kus nõmmemännikud vahelduvad salumetsade ja niitudega. Männikuid leidub palju veel valla lääneosas (Haabsaare, Oe, Anne, Madise külad) ning kirdeosas (Ruhingu). Lehtpuupuistutest on enam levinud kaasikud (ca 4900 ha), mida leidub mosaiikselt kogu vallas. Halli lepa puistud levivad ca 1200 hektaril eelkõige valla põhja- ja keskosas46.

Antsla valla territooriumil on registreeritud mitmeid Loodusdirektiiviga kaitstavaid metsaelupaigatüüpe. Valdav enamus neist asuvad Karula rahvuspargis. Pindalaliselt leidub kõige enam vanasid loodusmetsi (9010*, 1156 ha) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*), lisaks leidub soostuvaid- ja soolehtmetsasid (9080*), rohunditerikkaid kuusikuid (9050), okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel (9060) ning vanasid laialehiseid salumetsasid (9020*). Loodusdirektiiviga kaitstavate metsaelupaigatüüpide kogupindala on EELISe andmetel 1980 ha.

39 Metsaseadus (RT I, 13.03.2019, 61) 40 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (RT I, 15.09.2017, 10)

41 Keskkonnaregister, seisuga 11.06.2020 42 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 43 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 44 Metsaregister, seisuga 17.06.2020 45 Metsaregister, seisuga 17.06.2020 46 Metsaregister, seisuga 17.06.2020

29

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

10.2. Sood

Antsla vallas moodustab märgalade pindala 3,8% valla territooriumist47. Antsla valla territooriumil paiknevatest rabadest suurimad on Kungjärve, Kaugjärve ja Ubajärve raba48.

Loodusdirektiiviga kaitstavate sooelupaigatüüpide kogupindala on EELISe andmetel (seisuga 15.06.2020) 307 ha. Loodusdirektiiviga kaitstavatest sooelupaigatüüpidest esinevad rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230) ning allikasood (7160).

10.3. Niidud

Antsla vallas moodustab rohumaade pindala 8,2% kogu valla territooriumist49. Niidukooslusi leidub kogu valla territooriumil.

Loodusdirektiiviga kaitstavate niiduelupaigatüüpide kogupindala on EELISe andmetel 585 ha50. Loodusdirektiiviga kaitstavatest niiduelupaikadest leidub kõige enam aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niite (6510, 232 ha), lamminiite (6450, 156 ha, valdavalt Mustjõe ääres, valla kagupiiril), niiskuslembeseid kõrgrohustuid (6430, 149 ha), lisaks leidub liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*) ning puisniite (6530*). Väärtuslikud elupaigad paiknevad eelkõige kaitstavatel aladel.

10.4. Loomastik51 52

Antsla valla maastik on vaheldusrikas – valla territoorium jääb Otepää ja Karula kõrgustikule, kirdeosa läbib Urvaste ürgorg koos mitmete järvedega. Metsade ja niitudega kaetud kuplite vahele jäävad sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Sarnane mosaiikne maastik pakub elupaiku pea kõigile Eestis iseloomulikele loomaliikidele.

Suuremad loodusmaastike massiivid pakuvad elupaiku ilvesele, põdrale, metskitsele ja metsseale. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, saarmas, mink, mäger, metsnugis, halljänes, valgejänes ja orav. Kobras on seotud elupaigaks sobivate veekogudega (ojad, kraavid ja väiksemad jõed).

Käsitiivalistest on registreeritud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurkõrv, veelendlane ja suurvidevlane.

Linnustikus valdab metsamaastikele, avamaastikele ja mosaiikmaastikele iseloomulik linnustik. Kaitstavatest linnuliikidest esinevad näiteks väike-konnakotkas, must-toonekurg, merikotkas, kalakotkas, laanerähn, kanakull, metsis, rohunepp, valge-toonekurg, hiireviu, mustviires, herilaseviu, laanepüü, musträhn, hallpea-rähn, kodukakk, händkakk, jõgitiir, rukkirääk, suurkoovitaja, täpikhuik ja tamme-kirjurähn.

Kaitstavatest kahepaiksetest ja roomajatest on esindatud näiteks harilik mudakonn, kivisisalik, tiigikonn, tähnikvesilik, rohukonn, rabakonn, harilik kärnkonn ja veekonn.

11. Rohevõrgustik

Rohevõrgustik hõlmab nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee-, õhu- ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi.

47 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 48 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 49 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 50 EELIS, seisuga 15.06.2020 51 Loodusvaatluste andmebaas, seisuga 17.06.2020 52 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020

30

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Üldplaneeringus on rohevõrgustiku piiritlemise aluseks maakonnaplaneering. Võru maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku määramise eesmärgiks tagada Võrumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning teadvustada looduse säästliku kasutamise põhimõtteid. Kogu rohevõrgustiku süsteem on oluline ökoloogilise tasakaalu säilimisel53. Võru maakonnaplaneeringus 2030+ võeti rohevõrgustiku määratlemisel aluseks 2005. aastal kehtestatud teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mida täpsustati töös „Võru maakonna rohevõrgustik“54 ning kehtivates üldplaneeringutes tehtud ettepanekute alusel.

Rohevõrgustik koosneb tugialadest (jaguneb tuumalaks ja äärealaks) ning (rohe)koridorist ehk ribastruktuurist55. Tugialad ja koridorid on tähtsuse järgi jaotatud kolme kategooriasse: riiklik, maakondlik ja kohalik ala. Võrgustiku koridorid on siduselementideks tugialade vahel.

Antsla valla territooriumil paikneb kaks riikliku tähtsusega tuumala, kolm maakondliku tähtsusega tuumala ja kaks kohaliku tähtsusega tugiala (joonis 19).

Antsla valla üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle rohevõrgustiku toimimine, lähtudes olemasolevast olukorrast ning üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest. Rohevõrgustiku ülevaatamisel lähtutakse juhendmaterjalist „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis annab suuniseid rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes. Rohevõrgustiku tagamise tingimused on sätestatud Võru maakonnaplaneeringus 2030+, millest juhindutakse käesoleva üldplaneeringu koostamisel

53 Võru maakonnaplaneering 2030+

54 „Võru maakonna rohevõrgustik“. Veersalu, 2015

55 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K., 2018. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku- planeerimisjuhend_fin.pdf

31

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 19. Rohevõrgustik, väärtuslikud põllumajandusmaad ja väärtuslikud maastikud Antsla vallas (väljavõte Võru maakonnaplaneeringust56)

56 Võru maakonnaplaneering 2030+

32

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

12.Põhjavesi57

Antsla vald kuulub Koiva vesikonda ning Ida-Eesti vesikonda.

Antsla vallas võetakse joogivett Kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumist. Nimetatud veekogum koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Liivakivid on valdavalt peeneteralised ning aleuriitsed savi vahekihtide ning läätsedega. Need koosnevad kvartsist ning on põimjaskihilised. Ladestiku ülemises osas on kivimid heledavärvilised, alumises punakaspruunid. Kuna veeladestik on looduslikult anaeroobses keskkonnas, siis esineb vees kõrgenenud Mn+ , NH4

+ ja Fe2+ sisaldust.

Antsla vallas on Kesk-Devoni põhjaveeladestiku paksuseks 150-200 meetrit ning paksu pinnakatte tõttu on põhjavesi reostuse eest hästi kaitstud. Kesk-Devoni veekogumi põhjavesi on surveline. Põhjaveetase on kuni 10-15 m sügavusel maapinnast kõrgustike kohal. Orgudes võib esineda ka arteesiakaeve.

Põhjaveevarud on Antsla vallas kinnitamata, sest põhjaveevõtt on alla 500 m3 ööpäevas.

12.1. Põhjavee kaitstus58

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Antsla vald peamiselt keskmiselt kaitstud kuni kaitstud põhjaveega alade hulka (joonis 20).

Antsla linnas ja seda ümbritseval alal (va Kollino) on põhjavesi suhteliselt kaitstud reostuse eest. Antud piirkonnas on moreeni paksus 20-50 meetrit. Kollino külas ja sealt ligikaudu 3 km lõunapoole on põhjavesi keskmiselt kaitstud reostuse eest. Nimetatud alal on moreenikihi paksus 10-20 meetrit. Samuti on Litsmetsa küla lähedal ligikaudu 2,5 km2 ala ja valla põhjaosas 4 km2

ala, kus põhjavesi on reostuse eest keskmiselt kaitstud. Ülejäänud valla territooriumil on põhjavesi madala või väga madala reostusohtlikkusega.

Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2-5 meetrit. Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 20-50 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 5-10 meetrit. Kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus üle 50 meetri ning savi paksus üle 10 meetri.

57 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 58 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1

33

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 20. Põhjavee kaitstus Antsla valla territooriumil59

Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna põhiselt on sätestatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2015-2021 ja Koiva vesikonna veemajanduskavas 2015-2021. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui veemajanduskavast tulenevate nõuete ja tingimustega.

59 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k

34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

12.2. Hajukoormus60 61

Põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, loomakasvatus) on oluline koormusallikas põhjaveele. Hajukoormuse seisukohalt on oluline põhjaveekogumi maakasutus. Hajukoormus sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud väetiste hulgast ja koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral looduslikest oludest, kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel.

Väga intensiivse põllumajandusliku tegevusega aladel võib põhjavee olukord taas muutuda halvemaks, eriti suurte põllumassiivide keskele ja nende äärtele jäävates erakaevudes. Oluliseks vee kvaliteeti ohustavaks faktoriks on loomakasvatused, millel puuduvad korralikud sõnnikuhoidlad ning suurtootmiste sõnniku laotamise kontsentreerumine loomapidamishoonetele lähematele põldudele.

Hajukoormuse osas tuleb peatähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise keskkonnanõuetest kinnipidamisele.

Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on vähem tähtis koormusallikas eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel. Mõju piirdub tiheasustusaladega.

12.3. Punktkoormus62 63

Punktkoormus avaldub selliste tegevuste tagajärjel, mille tulemusena juhitakse või satub konkreetse asukohaga määratud toruotsa või väljalasu kaudu veekogusse heitvett, sademevett või saasteaineid. Punktkoormuse mõju avaldub veekvaliteedi muutustena. Eesti veekogud on üldjuhul väiksed ja veevaesed, seetõttu võib saasteainete vette juhtimine põhjustada vahetuid tagajärgi peaaegu kõikides veekogudes.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava alusel loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on suurem kui 2000 inimekvivalenti (ie). Antsla vallas sellise reostuskoormusega puhasteid ei ole. Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, Püld ja Nüld. Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite peamiseks mittevastavuse põhjuseks on suur üldfosfori sisaldus väljuvas heitvees. Kanalisatsioonirajatiste olukorda vallas on kirjeldatud Tabel 21.

Põhilised loomakasvatusest tulenevad probleemid on seotud sõnnikukäitlusega. Keskkonnanõuded tuleb täita ka muude võimalike punktreostusallikate osas, nagu jäätmekäitluskohad (Tabel 23) ja keskkonnaohtlikud ning keskkonnakompleksloaga ettevõtted (Tabel 24, Tabel 26), mis võivad ohustada põhjavett nende vahetus ümbruses.

13. Pinnavesi

Vahelduva ja mitmekesise reljeefiga maastik on hea eeldus järvede rohkusele. Vallas asuvad suuremad järved on Uhtjärv, Suur-Boose järv, Mikilä järv, Suur- ja Väike Saarjärv, Ähijärv (174 ha) ja Suur Pehmejärv (40 ha). Lisaks looduslikele veekogudele on vallas mitmed kalakasvatamise eesmärgil rajatud paisjärved ning tiigid. Kaika lähedalt saab alguse valla suurim vooluveekogu Mustjõgi, mis suubub Koiva jõkke.

Antsla valla territoorium asub Ida-Eesti vesikonna Võrtsjärve ja Peipsi alamvesikonnas ning Koiva vesikonna Mustjõe alamvesikonnas. Keskkonnaregistri andmetel64 on Antsla valla territooriumil 147 pinnaveekogu:

● 83 järve;

60 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 61 Koiva vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 62 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 63 Koiva vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 64 Keskkonnaregister, andmed seisuga 12.06.2020

35

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

● 6 jõge;

● 26 oja;

● 2 peakraavi;

● 16 kraavi;

● 14 allikat.

Vastavalt Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavadele on Antsla valla vooluveekogudest halvas seisundis paisutuse tõttu Antsla jõgi (Ojalepa ojani). Kesises seisundis on Lambahanna oja. Ülejäänud vooluveekogud on heas seisundiklassis.

Seisuveekogudest on kesises seisundis toitainete ja fütoplanktoni tõttu Ähijärv ning makrofüütide rohkuse tõttu Lõõdla järv. Paisjärvedest on kesises seisundis Restu-Madissõ koos Punde järvega ning Vahtsõkivi järv.

ÜP koostamisel juhindutakse pinnaveekogude kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest (veeseadus ja muud asjakohased õigusaktid), strateegilistest dokumentidest (eelkõige Võru maakonnaplaneeringust 2030+) ning Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavadest 2015-2021, mis sätestavad abinõud pinnavee kaitseks.

36

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

13.1. Vooluveekogud

Tabel 7 on Antsla vallas registreeritud jõed ja peakraavid. Neist riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu 65 kuuluvad kas osaliste lõikudena või tervikuna Ahelo jõgi, Antsla jõgi, Mustjõgi, Pärlijõgi, Visela jõgi (Visula jõgi) ja Ärnu jõgi. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse66 kuuluvad: Antsla jõgi Ojalepä oja suudmest suubumiseni Väikesesse Emajõkke, Mustjõgi Pärlijõe suudmest suubumiseni Koiva jõkke, Pärlijõgi Pärlijõe hoiuala piires, Visela jõgi Restu-Madissõ paisust suubumiseni Väikesesse Emajõkke ja Ärnu jõgi Valtina paisust suubumiseni Väikesesse Emajõkke.

Tabel 7. Jõed ja peakraavid Antsla vallas67

Registri- kood

Veekogu nimi

Asukoht Antsla vallas

Tüüp Pikkus lisaharudega, km

Valgala pindala km2

Tüpoloogiline kuuluvus VRD järgi

Avalik kasuta- tavus

Suue Piiranguvööndid, ulatus m

VEE1157400 Ahelo jõgi (Ahli oja)

Ähijärve küla, Viirapalu küla

Jõgi 19,6 67,3 Jah Mustjõgi Kalda piiranguvöönd 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m.

VEE1009500 Antsla jõgi Kõlbi küla, Kraavi küla, Uue-Antsla küla, Vaabina küla, Vana- Antsla alevik, Toku küla

Jõgi 23,4 131,6 Osaliselt Väike Emajõgi

Kalda piiranguvöönd 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m.

VEE1154800 Mustjõgi Jõepera küla, Litsmetsa küla, Luhametsa küla, Piisi küla, Rimmi küla, Roosiku küla, Kikkaoja küla, Kaika

Jõgi 94 993,5 Jah Koiva jõgi Kalda piiranguvöönd 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m.

65 Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4)

66 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1)

67 Keskkonnaregister, andmed seisuga 12.06.2020

37

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

küla, Ähijärve küla

VEE1155700 Pärlijõgi Roosiku küla, Piisi küla

Jõgi 41,3 158,2 Jah Mustjõgi Kalda piiranguvöönd 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m.

VEE1009200 Visela jõgi (Visula jõgi)

Uhtjärve küla, Kassi küla, Kirikuküla küla, Pihleni küla, Visela küla

Jõgi 20,7 60,7 Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed (tüübid IB, IIB, IIIB)

Jah Uhtjärv Kalda piiranguvöönd 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m.

VEE1010200 Ärnu jõgi Anne küla, Oe küla, Kollino küla, Säre küla

Jõgi 28,8 164,9 Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed (tüübid IB, IIB, IIIB)

Jah Väike Emajõgi

Kalda piiranguvöönd 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m.

VEE1155000 Aavi peakraav (Piirikraav)

Jõepera küla, Litsmetsa küla, Luhametsa küla, Rimmi küla, Savilöövi küla, Tsooru küla

Peakraa v

5,9 6,2 Ei Mustjõgi

VEE1009600 Prüüsü oja (Savisoo peakraav)

Vaabina küla Peakraa v

2 Ei Lambahanna oja

38

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Tabel 8 on toodud Antsla vallas registreeritud allikad. Allikatele on kehtestatud kalda piiranguvöönd 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja veekaitsevöönd 10 m.

Tabel 8. Allikad Antsla vallas68

Registrikoo d Veekogu nimi Asukoht

VEE4705201 (nimi teadmata) Uue-Antsla küla

VEE4705202 (nimi teadmata) Uue-Antsla küla

VEE4700800 (nimi teadmata) Visela küla

VEE4705300 (nimi teadmata) Lümatu küla

VEE4708500 (nimi teadmata) Ähijärve küla

VEE4700700 (nimi teadmata) Visela küla

VEE4700900 (nimi teadmata) Visela küla

VEE4700500 Ohvriläte Urvaste küla

VEE4705200 Oinaläte (Oinamäe allikas ja Keevaläte) Uue-Antsla küla

VEE4701100 Põrguläte Visela küla

VEE4803301 Põrguläte (Oriku Põrguläte) Visela küla

VEE4701000 Silmäläte Visela küla

VEE4700400 Silmäviiläte Urvaste küla

VEE4803300 Visela läte Visela küla

13.2. Seisuveekogud

Antsla vallas on 83 järve, millest 34 on looduslikud järved, 27 paisjärved ning 22 tehisjärved (vt Tabel 9). Loodusdirektiiviga kaitstavatest järveelupaigatüüpidest esinevad vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning huumustoitelised järved ja järvikud (3160).

68 Keskkonnaregister, seisuga 12.06.2020

39

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Tabel 9. Järved Antsla vallas69

Registrikood Veekogu nimi Asukoht Tüüp Veepeegli pindala, ha

Avalikult kasutatav

Kalda piiranguvööndid, ulatus m

VEE2135400 Alakonnu järv Mähkli küla Looduslik järv 4,7 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2124400 Hanni järv Säre küla Looduslik järv 5,9 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121200 Jänesse järv / Puura järv

Visela küla Looduslik järv 1,8 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2134700 Kaugjärv Ähijärve küla Looduslik järv 8,3 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2014350 Kauksi järv (Antsla Kauksi järv) (Kauksi paisjärv)

Rimmi küla Looduslik järv 1,8 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2134210 Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv)

Ähijärve küla Looduslik järv 0,2 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2132800 Kungjärv Madise küla Looduslik järv 8,4 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2132810 (Kungjärve soo Madise küla Looduslik järv 0,9 Ei - piiranguvöönd 50 m

69 Keskkonnaregister, seisuga 12.06.2020

40

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

laugas) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2132820 (Kungjärve soo laugas)

Madise küla Looduslik järv 1,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2014420 Küüdre järv Kaika küla Looduslik järv 0,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2134200 Küünimõtsa järv

Ähijärve küla Looduslik järv 2,5 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2121300 Laatrõjärv Koigu küla Looduslik järv 0,8 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2134800 Linnajärv (Karula Linnajärv)

Mähkli küla Looduslik järv 2,8 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2124000 Luhassuu järv Lümatu küla Looduslik järv 1,2 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2121400 Luukasõ järv Koigu küla Looduslik järv 1,4 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2124100 Lõõdla järv Lümatu küla, Vaabina küla.

Looduslik järv 98,7 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

41

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

VEE2133800 Mikilä järv Kaika küla, Mähkli küla.

Looduslik järv 8 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2014430 Mõtskonna järv (Antsla Mõtskonna järv)

Haabsaare küla Looduslik järv 1,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2134400 Ojajärv Mähkli küla Looduslik järv 0,7 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2136500 Peräjärv (Ähijärve Peräjärv)

Ähijärve küla Looduslik järv 1,6 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2014400 Pormeistri järv (Ehajärve)

Jõepera küla Looduslik järv 5,5 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2134100 Sibula järv Ähijärve küla Looduslik järv 3,3 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2135900 Suur Pehmejärv

Viirapalu küla, Ähijärve küla

Looduslik järv 49,2 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2134500 Suur Saarjärv Ähijärve küla Looduslik järv 10,9 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

42

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

VEE2122300 Suur-Boose järv

Lusti küla, Kobela alevik, Madise küla

Looduslik järv 12,2 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2124300 Tobra järv Vaabina küla Looduslik järv 2,3 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2121740 Toku järv Kraavi küla, Vaabina küla

Looduslik järv 1,3 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121600 Uhtjärv Lümatu küla, Urvaste küla, Uhtjärve küla, Kirikuküla küla

Looduslik järv 44,7 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2136400 Vahejärv (Ähijärve Vahejärv)

Ähijärve küla Looduslik järv 0,2 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2134300 Viitka järv Mähkli küla Looduslik järv 3,5 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2135800 Väikene Pehmejärv

Ähijärve küla Looduslik järv 4,7 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2134600 Väikene Saarjärv

Ähijärve küla Looduslik järv 4,6 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2122100 Väiku-Boose Kobela alevik Looduslik järv 1,8 Jah - piiranguvöönd 100 m

43

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

järv - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2136000 Ähijärv Mähkli küla, Ähijärve küla

Looduslik järv 183 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2122050 Aladi tiik Antsu küla Paisjärv 3,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121950 Jaanimäe tiik (Aladi 6)

Taberlaane küla Paisjärv 5,9 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2014390 Jaugamõisa järv

Soome küla Paisjärv 1,5 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121940 Kobela tiik Taberlaane küla Paisjärv 5,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121630 Konksi järv (Urvaste paisjärv)

Kirikuküla küla Paisjärv 1,2 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2014440 Kõomäe järv Soome küla Paisjärv 0,8 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2122210 Kõrdsijüri lump (Viilupi paisjärv, Nässmetsa järv)

Kraavi küla Paisjärv 1,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

44

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

VEE2121720 Kõvvõrjärv (Vana-Antsla Kõvvõrjärv)

Vana-Antsla alevik Paisjärv 2,4 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2014320 Liise järv (Reidle paisjärv, Säre veehoidla)

Säre küla Paisjärv 4 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121670 Lõhtsuu järv Kirikuküla küla Paisjärv 0,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2122200 Nässmõisa järv Antsla linn, Kraavi küla

Paisjärv 5,2 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2014370 Pikä järv (Rimmi veehoidla)

Rimmi küla Paisjärv 2,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121610 Punde järv (Visula kaksikjärv, Luiga järv, Punde paisjärv)

Kassi küla, Kirikuküla küla, Pihleni küla, Visela küla

Paisjärv 29,9 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2122070 Põrtusõ tiik (Aladi 4)

Antsu küla Paisjärv 1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121620 Restu-Madissõ järv (Visela järv, Visula kaksikjärv, Luiga järv, Punde paisjärv, Restu paisjärv)

Kassi küla, Visela küla

Paisjärv 61,5 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

45

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

VEE2014360 Rimmi järv (Rimmi veehoidla)

Rimmi küla Paisjärv 6,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2014340 Savi järv (Raguli alumine paisjärv)

Säre küla Paisjärv 5,9 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121210 Silgu järv (Veski paisjärv)

Koigu küla, Visela küla

Paisjärv 3,6 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121780 Tanni tiik (Aladi 1)

Antsu küla Paisjärv 4,5 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2084310 Tiidu järv (Toku paisjärv)

Toku küla Paisjärv 0,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2014330 Tsimmi järv (Raguli ülemine paisjärv, Tsimmi paisjärv)

Säre küla Paisjärv 7,3 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2014310 Tsooru järv (Tsooru paisjärv)

Tsooru küla Paisjärv 4 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m

VEE2121900 Vahtsõkivi järv (Vastsekivi järv)

Antsu küla Paisjärv 69,5 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121730 Viiruki järv Kõlbi küla Paisjärv 5 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

46

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

VEE2122060 Viiruki tiik (Aladi 3)

Antsu küla Paisjärv 1,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2122220 Villa lump (Nässmetsa II)

Kraavi küla Paisjärv 0 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121710 Ülemine järv (Vana-Antsla Ülemine järv)

Vana-Antsla alevik Paisjärv 2,6 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2122010 Alatiik (Lakõssuu Alatiik)

Antsu küla Tehisjärv 1,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121640 Ermeli lump Uhtjärve küla Tehisjärv 1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2135910 Hoovi järv (Kikkaoja tiik)

Viirapalu küla Tehisjärv 1,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121810 Jõgari järv (Kalatiik nr. 4)

Antsu küla Tehisjärv 2,3 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121660 Kallastõ järv (Lümatu Kallastõ järv) (Kuusiku tiik)

Lümatu küla Tehisjärv 2,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121770 Kanarikumäe järv (Kalatiik nr. 8)

Antsu küla Tehisjärv 32 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2122080 Kitse-Aadu tiik Antsu küla Tehisjärv 1,2 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m

47

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

- veekaitsevöönd 10 m

VEE2121850 (Koska tiigid) Antsu küla Tehisjärv 5,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121880 (Koska tiigid) (Kalatiik nr. 10)

Antsu küla Tehisjärv 2,9 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121870 (Koska tiigid) (Kalatiik nr. 11)

Antsu küla Tehisjärv 1,4 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121890 (Koska tiigid) (Kalatiik nr. 12)

Antsu küla Tehisjärv 16,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121860 (Koska tiigid) (Kalatiik nr. 9)

Antsu küla Tehisjärv 3,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121960 (Koskla tiigid) Antsu küla Tehisjärv 0,4 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121920 Lepässaarõ tiik (Kobela tiigid)

Antsu küla Tehisjärv 2,5 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121910 Määrästü tiik (Kobela tiigid)

Antsu küla Tehisjärv 4,2 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121840 Paiujärv (Kalatiik nr. 7)

Antsu küla Tehisjärv 5,9 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

48

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

VEE2121930 Sillaotsa tiik (Kobela tiigid)

Antsu küla Tehisjärv 1,8 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121820 Sitisuu tiik (Kalatiik nr. 5)

Antsu küla Tehisjärv 12,5 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2014380 Sulaoja lump (Oe tiigid)

Soome küla Tehisjärv 0,3 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2135920 Sutõsaarõ lump (Lalli tiik)

Kikkaoja küla Tehisjärv 0,6 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121650 Suurtiik (Uue- Antsla Suurtiik)

Uue-Antsla küla Tehisjärv 2,4 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

VEE2121830 Telli tiik (Kalatiik nr. 6)

Antsu küla Tehisjärv 7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m

49

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

14. Maaparandussüsteemid

Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse70 järgi on Antsla valla territooriumil hulganisti maaparandussüsteemide maa-alasid. Tingimused tegevuste kavandamiseks maaparandussüsteemide maa-aladele on sätestatud maaparandusseaduses71 ja Võru maakonnaplaneeringus 2030+ ning meetmed maaparandussüsteemide sihipärase funktsioneerimise tagamiseks Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukavas72 ja Koiva vesikonna maaparandushoiukavas73.

ÜP koostamisel võetakse arvesse olemasolevaid maaparandussüsteeme, lähtutakse seadusandlikest aktidest ja strateegilistest dokumentidest tulenevatest nõuetest.

15. Üleujutusohuga alad

Üleujutused tekivad nii meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest lähtuvalt kui ka inimtegevuse tõttu. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi: kahjustada keskkonda, ohustada inimeste vara ja tervist ning seada riski alla majandustegevust.

Eestis on koostatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid ja maandamiskavad. Riskipiirkondade määratlemisel on lähtutud põhimõttest, et üleujutusega seotud risk on oluline, kui see asub tiheasustusalal74. Antsla vallas ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi75.

Antsla vallas ei ole määratud looduskaitseseaduse kohaseid suurte üleujutusaladega siseveekogusid76 2019. aastal tegi Keskkonnaagentuur uuringu korduva suurveega alade kohta sisemaal. Analüüsist tuli välja Mustjõe osa, mis satelliitpiltidel oli korduvalt üle ujutatud ja samuti TLÜ kaardil oli märgitud kui lammiala. Uuringus soovitatakse kaaluda nimetatud ala määramist suurte üleujutusaladega siseveekogude nimekirja. Keskkonnaagentuuri koostatud töö eesmärk oli siseveekogude puhul pigem vaadelda alasid, mitte määratleda üleujutusalade täpset ulatust. Üleujutusalade ulatus selgub jätku-uuringus. Üldplaneeringus arvestatakse maakasutuse planeerimisel Mustjõe piirkonnas tuvastatud üleujutusega.

16. Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa on kõrge viljelusväärtusega põllumaa, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel.

Üldplaneeringutes on väärtuslike põllumajandusmaade käsitlemise, sh kaitse- ja kasutustingimuste määramise aluseks Maaeluministeeriumi lähenemine. Maaeluministeeriumi käsitluse aluseks on põllumajandusmaa massiivide keskmine reaalboniteet. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maatulundusmaa massiiv, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest mullaviljakuse boniteedist (40 hindepunkti). Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks maakonna keskmise ja sellest suurema boniteediga alad. Võru maakonna põllumajandusmaa keskmiseks boniteediks on 38

70 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 16.06.2020 71 Maaparandusseadus (RT I, 31.05.2018, 3) 72 Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016 73 Koiva vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2015 74 Üleujutused. Keskkonnaministeerium. 2020. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/uleujutused

75 Oluline riskipiirkond on piirkond, kus esinevad üleujutusohuga seotud riskid. Üleujutusohuga seotud risk on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest inimese tervisele, varale, looduskeskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgedega.

76 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord, RTL 2004, 72, 1192

50

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

hindepunkti, mistõttu väärtuslikuks põllumajandusmaaks loetakse 38 ja enama boniteedipunktiga põllumajandusmaid.77

Võru MP-ga määratletud väärtuslikud põllumajandusmaad on esitatud 19. Võru maakonnaplaneering 2030+ toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastab esialgse informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Võru maakonnas. Lisaks on sätestatud, et üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire.

Antsla valla 2012. aasta üldplaneeringus on toodud väärtuslike põllumaade säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused. Endise Urvaste valla üldplaneering kehtestati 1996. aastal, dokumendis ei ole väärtuslike põllumajandusmaade temaatikat käsitletud. ÜP koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringus sätestatuga.

17. Väärtuslik maastik78

Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtusest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel, mistõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Võrumaa väärtuslikeks maastikeks on eelkõige traditsioonilised kultuurmaastikud, milles on näha kunagised kihelkondlikud kultuuriareaalid ja mõisakompleksid. Üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks Võru maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud väärtuslikud maastikud Antsla vallas, mille piire ja kasutustingimusi vajadusel täpsustatakse. Antsla vallas asuvad järgmised väärtuslikud maastikud ():

● üks maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega maastik (I klass) – Karula-Kaika väärtuslik maastik. Põhiosas järgib see Karula rahvuspargi kontuure, juurde on liidetud Kaika kuppelmaastiku alad. Iseloomulik on paljude loodusväärtuste olemasolu. See on ala, mis moodustab terviku Valga maakonda jääva territooriumiga;

● üks maakondliku tähtsusega maastik (II klass) – Urvaste ürgorg – Pokumaa. Siia kuulub Urvaste ürgoru ala, mis saab alguse Lõõdla järve ümbrusest ja kulgeb loode suunas Visela järve läänepoolse tipuni piki maakonna piiri, haarates enda alla ka Pokumaa ürgse looduse õpperaja;

● üks kohaliku tähtsusega maastik (III klass) – Tsooru – Vana-Roosa. Maastiku väärtuseks on põlised asualad, ajaloolised mõisapõllud, Vana-Roosa kirikuküla ja Mustjõe läänekalda kõrgendik.

Võru maakonnaplaneeringuga on lisaks määratletud ka kaunid tee- ja veeteelõigud ning kauni vaatega kohad.

18. Kultuuriväärtused

Kultuuriväärtused on ehitised, objektid või alad, mis rikastavad elukeskkonda ajaliste kihistustega ning mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvedele. Ideaalis peab iga kultuuriväärtust olema võimalik reaalselt kaitsta ja hoida nii, et selle tunnused ei kaoks ega väärtus kahaneks.

18.1. Kultuurimälestised

Antsla valla territooriumil on registreeritud järgmised kinnismälestised79:

● 13 ajaloomälestist (vt Tabel 10); ● 21 arheoloogiamälestist (vt Tabel 11); ● 26 ehitismälestist (vt Tabel 12).

77 Võru maakonnaplaneering 2030+ 78 Võru maakonnaplaneering 2030+ 79 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.06.2020

51

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Antsla valla territooriumil ei ole registreeritud muinsuskaitsealasid, tehnika- ja tööstusmälestisi, (UNESCO) maailmapärandi objekte, ajaloolisi looduslikke pühapaiku, arheoloogilisi leiukohti, militaarpärandi objekte ega veealuseid mälestisi. Ülevaate kinnismälestistena registreeritud kultuurimälestiste paiknemisest valla territooriumil annab joonis 21.

Joonis 21. Kinnismälestistena registreeritud kultuurimälestised Antsla valla territooriumil80

Tabel 10. Antsla valla territooriumil asuvad ajaloomälestised81

Reg. nr Nimi Aadress

27133 Vabadussõja mälestussammas Antsla vald, Antsla linn, 70 Antsla-Vaabina tee

5737 Urvaste mõisa kalmistu Antsla vald, Ruhingu küla, Antsu-Liisi

5736 Maja, kus 1897. a. asutati Restu Piimaselts

Antsla vald, Visela küla, Meierei

5735 II maailmasõjas hukkunute ühishaud

Antsla vald, Kirikuküla, Kirikumõisa

5734 Urvaste kalmistu Antsla vald, Kirikuküla, Kirikumõisa

5700 II maailmasõjas hukkunute Antsla vald, Jõepera küla, 23201 Puurina-

80 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 12.06.2020 81 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.06.2020

52

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

ühishaud Lüllemäe-Litsmetsa tee

5699 II maailmasõjas hukkunute ühishaud

Antsla vald, Tsooru küla, Tsooru park

5698 Tsooru (Lepistu) ministeeriumikooli hoone

Antsla vald, Roosiku küla, Lepistu kool

5697 Kraavi kalmistu Antsla vald, Kraavi küla, Kuusesalu, Kalmistu

5696 Kraavi kihelkonnakooli hoone Antsla vald, Kraavi küla, Kooli

5695 Kaika kalmistu Antsla vald, Kaika küla, Kaika kirik, Kalmistu

5694 Antsla Metsakalmistu Antsla vald, Taberlaane küla, Antsla metsakalmistu, Surnuaia

5693 II maailmasõjas hukkunute ühishaud

Antsla vald, Taberlaane küla, Antsla metsakalmistu

Tabel 11. Antsla valla territooriumil asuvad arheoloogiamälestised82

Reg. nr Nimi Aadress

30949 Kalmistu Kirikuküla, Kirikumõisa

13677 Ohvriallikas "Silmaläte" Visela küla, Silmavee

13676 Ohvriallikas "Põrguläte" Visela küla, Allika

13675 Kalmistu Vaabina küla, Hansimikko, Väike-Tiigi

13674 Asulakoht Vaabina küla, Undruse saeveski, Saare, Kuivatipõllu

13673 Ohvrikivi Urvaste küla, Järve

13672 Ohvriallikas "Silmaveeallikas" Urvaste küla, Järverahva

13671 Ohvriallikas Urvaste küla, Järve

13670 Linnus Urvaste küla, Järverahva

13669 Asulakoht Kuldre küla, Kuldroni, Koljoado, Laane, Ojaääre (kokku 25 aadressi)

13668 Urvaste kirikuaed Kirikuküla, Kirikumõisa

13667 Rahvapärimustega seotud kivi "Valgehobuse kivi"

Kirikuküla, Kanariku, Koigu küla, 25141 Kirikuküla- Koigu tee

13657 Rahvapärimustega seotud kivi "Lootuskivi"

Säre küla, Villako

13379 Kalmistu Ähijärve küla, Sarik-Siimani

82 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.06.2020

53

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

13378 Antsla vasallilinnuse kultuurkiht Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11

13377 Kivikalme "Kabeliase", "Kirikuase" Rimmi küla, Ivaski-Karli

13376 Kalmistu "Matuseaid" Rimmi küla, Ivaski-Karli, Ivaski

13375 Kalmistu Rimmi küla, Linnuka

13374 Kivikalme "Kirikuase" Antsla linn, Villaliina tn 9, Kollino küla, Lüüsi, Kivisilla

13373 Kalmistu "Kalmemägi", "Kirikuase" Antsla linn, Villaliina tn 9, Kollino küla, Lüüsi, Kivisilla (kokku 4 aadressi)

13091 Asulakoht Antsla vald, Mähkli küla, Ala-Mähkli

Tabel 12. Antsla valla territooriumil asuvad ehitismälestised83

Reg. nr

Nimi Aadress Antsla vallas

14122 Uue-Antsla mõisa väravapostid, 19 saj. Uue-Antsla küla, Rahvamaja

14121 Vaabina linnuse territoorium, 15/16. saj Vaabina küla, Saare

14120 Urvaste kirik, 15. saj Kirikuküla, Kirikumõisa

14077 Vana-Antsla mõisa rehi, 19. saj II pool Vana-Antsla alevik, Kuivati

14076 Vana-Antsla mõisa tall, 19. saj I pool Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 7

14075 Vana-Antsla mõisa meierei, 19. saj II pool Vana-Antsla alevik, Järve tn 1

14074 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 3, 18/19 saj

Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 12

14073 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 2, 19. saj

Vana-Antsla alevik, Järve tn 5, Järve tn 11

14072 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 1, 19. saj

Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 6

14071 Vana-Antsla mõisa kuivati keldriga, 19. saj

Vana-Antsla alevik, Uue-Antsla tee 1

14070 Vana-Antsla mõisa ait 2, 18. saj II pool Vana-Antsla alevik, Uue-Antsla tee 1

14069 Vana-Antsla mõisa ait 1, 18. saj II pool Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 4

14068 Vana-Antsla mõisa valitsejamaja, 18. saj II pool

Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 4

14067 Vana-Antsla mõisa kärnerimaja, 19. saj Vana-Antsla alevik, Kärneri tee 6

14066 Vana-Antsla mõisa vesiveski, 19. saj Vana-Antsla alevik, Tammiku tn 14

83 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.06.2020

54

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

14065 Vana-Antsla mõisa kelder, 19. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11

14064 Vana-Antsla mõisa piirdemüürid, 19. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 4

14063 Vana-Antsla mõisa väravapostid, 19. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11

14062 Vana-Antsla mõisa park Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11, Antsla mnt 4, Uue-Antsla tee 1 (kokku 51 aadressi)

14061 Vana-Antsla mõisa peahoone, 18./19. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11

14060 Antsla linnuse säilmed, 15 saj. Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11

14059 Tsooru mõisa möldrimaja, 19. saj Tsooru küla, Tuuleveski

14058 Tsooru mõisa tuuleveski, 19. saj Tsooru küla, Tuuleveski

14057 Tsooru mõisa park Tsooru küla, Tsooru park, Aida, Pargitalu (kokku 18 aadressi)

14056 Tsooru mõisa ait, 19. saj II pool Tsooru küla, Aida

13668 Urvaste kirikuaed Kirikuküla, Kirikumõisa

18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid

Antsla valla territooriumil on registreeritud 24 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti (vt Tabel 13).

Tabel 13. Antsla vallas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid84

Nr Nimetus Aadress Dateeringu periood Miljööala

870 Rahvamaja Uue-Antsla nõukogude Ei

871 Meierei Madise vabariik Ei

1694 Linda kolhoosi keskusehoone

Kobela alevik, Kesk tn 9

nõukogude Ei

1695 Kolhoosi Linda saun- puhkemaja

Kobela küla nõukogude Ei

1828 Antsla raudteejaam Antsla tsaariaeg Ei

2067 Tsooru vallamaja Roosiku alevik tsaariaeg Ei

2068 Taluhäärber Värtemäe küla tsaariaeg Ei

2069 Reidle koolimaja Kollino küla tsaariaeg Ei

2070 Kauplus Vana-Hauka, Mähkli

tsaariaeg Ei

2071 Korterelamu Veski tn 14 vabariik Ei

84 Kultuurimälestiste riiklik register, XX sajandi arhitektuur, seisuga 12.06.2020

55

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

2072 Elamu Metsa tn 1 vabariik Ei

2073 Külanõukogu hoone Haabsaare vabariik Ei

2074 Elu- ja ärihoone Põllu tn 6 vabariik Ei

2075 Meierei Kikkaoja vabariik Ei

2076 Elamu Põllu tn 19 nõukogude Ei

2077 Elamu Kooli tee 3 nõukogude Ei

2078 Elamu Kooli tee 11 nõukogude Ei

2079 Kultuurikeskus Antsla nõukogude Ei

2080 Administratiivhoone Kooli tee 14 nõukogude Ei

2081 Kobela kolhoosiasula Kobela asula nõukogude Ei

2082 Sovhoosikeskus Kontori, Tsooru nõukogude Ei

2083 Elamu Metsa tn 21 nõukogude Ei

2084 Koolimaja Kooli tee 14 nõukogude Ei

2085 Administratiivhoone Kobela küla nõukogude Ei

18.3. Maaehituspärandi objektid

Antsla valla territooriumil on maaehituspärandina registreeritud kolm vallamaja (vt Tabel 14).

Tabel 14. Antsla vallas asuvad maaehituspärandi objektid85

Reg nr Nimetus Aadress

220 Vaabina vallamaja Vaabina

212 Urvaste vallamaja Urvaste

207 Tsooru vallamaja Roosiku

18.4. Miljööväärtuslikud alad

Miljööväärtuslikud alad endise Antsla valla territooriumi osas on määratletud 2012. aastal kehtestatud üldplaneeringuga (tabel 15). Endise Urvaste valla üldplaneering kehtestati 1996. aastal, dokumendis ei ole miljööväärtuslikke alasid määratud. Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle, kas varem määratletud alad on miljööväärtused säilitanud ning vajadusel tehakse muudatusi.

Tabel 15. Miljööväärtuslikud alad endise Antsla valla territooriumil86

Nimetus Asukoht

85 Kultuurimälestiste riiklik register, Maaehituspärandi andmekogu, seisuga 12.06.2020 86 Antsla valla üldplaneering, 2012

56

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Taberlaane Taberlaane küla

Kobela alevikus Kalda ja Nurme tn krundid ning Kobela keskusehoone

Kobela alevik

Kirikuküla Kirikuküla küla

19. Pärandkultuuri objektid87 88

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on alates 2005. aastast kaardistanud pärandkultuuri objekte Eestis. Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi kandnud on. Kogutud teadmisi saab kasutada planeerimisotsuste tegemisel, et võimalusel vältida pärandkultuuri objektide hävimist, samuti et tõsta teadlikkust ning väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu.

Antsla vallas on registreeritud 319 pärandkultuuri objekti. Ülevaate pärandkultuuriobjektide paiknemisest Antsla valla territooriumil annab Joonis 22.

87 EELIS, seisuga 17.06.2020 88 Pärandkultuur. RMK, 2020. Kättesaadav: https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

57

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 22. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Antsla valla territooriumil89 (aluskaart: Maa-amet, 2020)

89 EELIS, seisuga 17.06.2020

58

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

20. Kalmistud

Antsla valla territooriumil on neli kalmistut90:

● Antsla metsakalmistu asub Taberlaane külas, Antsla linna lähinaabruses. Teadaolevalt alustati kalmistule matmist 1936. aastal. Antsla kalmistu laiendamiseks on koostatud eskiisprojekt. Kalmistut haldab Antsla Vallavalitsus;

● Kaika kalmistu asub Kaika külas ning on rajatud Kaika õigeusu kiriku juurde. Kalmistut haldab Antsla Vallavalitsus;

● Kraavi kalmistu asub Kraavi külas ning on ajalooliselt olnud Kraavi õigeusu kiriku kalmistu. Kalmistut haldab Antsla Vallavalitsus;

● Urvaste kalmistu asub Kirikukülas ning on Urvaste koguduse halduses. Urvaste kalmistule koostati 2018. aastal hoolduskava91.

21. Maavarad ja maardlad

Maavaradest leidub Antsla vallas piiratud mahus liiva, kruusa, turvast ja savi (Tabel 16). Kaevandamisluba on antud kolmes karjääris (Tabel 17).

Tabel 16. Maardlad Antsla vallas92

Maardla nimetus

Maavara Registri- kaardi nr

Keskkonna- registri ID

Maavara kasutus

Essoo (Esso) turvas 279 14772 Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas - kütte- ja väetusturbana.

Kerreti** turvas 547 14695 Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas – kütteturbana.

Tsooru savi 666 14598 Savi ehituskeraamiliste toodete valmistamiseks.

Angu (Hangu) turvas 691 14600 Hästilagunenud turvas – kütteturbana.

Sepa (Lümatu) liiv 621 14611 Ehitusliiv sõelutult ehitussegudesse.

Pikasaare liiv 228 14642 Ehitusliivaks.

Roosa* turvas 157 14279 Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas - kütte- ja väetusturbana.

Ruhingu kruus 958 15149 Veeriseline kruus looduslikul kujul ehitusaluste täiteks, purustatud kruusasegud kruusateede kateteks, väljasõelutud veeristest valmistatud killustiku betooni täitematerjaliks,

90 Kalmistud Antsla vallas. Antsla Vallavalitsus, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/kalmistud

91 Urvaste kalmistu hoolduskava. Jõgar, Ü., Umal, K., Juur, S., Sainast, H., Lind, J., Magerramova, N., Nõmmela, M., 2018. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/6432936/URVASTE+KALMISTU+HOOLDUSKAVA+2018.pdf/ 9321773a-36d0-482f-96da-1c77c4745c60?version=1.0

92 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 19.06.2020

59

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

väljasõelutud liiv ehitussegudesse ja betooni täitematerjaliks.

Säre liiv 944 14914 Täitepinnasena.

Tsooru liiv 398 14915 Ehitusliiv ehitusmördi valmistamiseks (peale kruusafraktsiooni eraldamist).

Laane liiv 394 14925 Ehitusliiv ehitustöödeks (peale kruusafraktsiooni eraldamist).

Mustjõe* (Mustsoo)

turvas 697 14852 Hästilagunenud turvas – väetusturbana.

Kungjärve turvas 255 15340 Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas - kütte- ja väetusturbana.

Püve liiv 867 15409 Täiteliiv täitematerjaliks.

*suuremas osas Rõuge vallas

**suuremas osas Võru vallas

Tabel 17. Mäeeraldised Antsla vallas93

Mäeeraldis Maardl a

Pindala , ha

Kaevandaja Kasutus e eesmärk

Loa kehtivus e lõpp, aasta

Rekultiveerimine

Säre liivakarjäär

Säre 1,46 OÜ Aab Ekskavaator

Teede ehitus, ehitus

2033 Metsamaa

Ruhingu kruusakarjää r

Ruhingu 9,3 Palmeks OÜ Teede ehitus, ehitus

2034 Veekogu ja metsamaa

Püve liivakarjäär

Püve 2,92 AS TREV-2 Grupp

Ehitus, teede ehitus

2034 Metsamaa

22. Taristu

22.1. Teedevõrk

Antsla vallas olevad riigimaanteed (Tabel 18) on valdavalt kõrvalmaanteed, tugimaanteed on Võru - Kuigatsi - Tõrva ning Antsla – Vaabina, riigi põhimaanteid läbi valla ei kulge. Üle poole riigiteedest on endiselt kas osaliselt või täielikult kruusateed.

93 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 19.06.2020

60

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Tabel 18. Riigiteed Antsla vallas94 Tee number Tee nimi 69 Võru - Kuigatsi - Tõrva

70 Antsla - Vaabina

18105 Sillaotsa – Restu*

23129 Laatre - Antsla

23201 Puurina - Lüllemäe – Litsmetsa*

25101 Visela – Kuldre*

25102 Vana-Antsla - Lüllemäe

25103 Vaabina – Sõmerpalu*

25104 Keema – Ruhingu*

25107 Visela – Kassi*

25108 Tsooru - Krabi

25109 Tsooru - Kangsti

25110 Sänna - Luhametsa – Tsooru*

25113 Ruhingu – Linnamäe*

25114 Lümatu - Urvaste – Koigu*

25115 Linnamäe – Säre*

25116 Rimmi – Keema*

25117 Vana-Antsla - Kraavi

25118 Kuldre – Tagula*

25119 Urvaste kalmistu tee*

25120 Kikkaoja – Savira*

25124 Uue-Antsla - Vana-Antsla

25126 Kobela – Ohkatsi*

25141 Kirikuküla – Koigu*

25183 Antsla - Kanepi

25194 Antsla - Haabsaare

25205 Pihleni – Kassi*

25207 Vaabina raudteejaama tee*

25222 Kollino tee*

25231 Kikkaoja – Roosiku*

25232 Haabsaare – Kaika*

25235 Vaabina – Ruhingu*

25245 Haabsaare – Saru*

25248 Antsla - Sänna

25251 Vaabina - Turumõisa – Säre*

25252 Kobela - Antsu

*osaliselt või täielikult kruuskattega tee

Liiklussagedused on suuremad riigiteede Antslast lähtuvatel teelõikudel ja Võru - Kuigatsi – Tõrva teel (Tabel 19), jäädes siiski alla 2000 auto päevas.

94 Teeregister, seisuga 19.06.2020

61

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Tabel 19. Suurema liiklussagedusega teelõigud95 Tee nr

Tee nimi Algus,kilomeeter Lõpp, kilomeeter

2019. a keskmine ööpäevane liiklussagedus (autot)

25194 Antsla - Haabsaare 0 0,532 1897

69 Võru - Kuigatsi - Tõrva

15,503 21,808 1765

69 Võru - Kuigatsi - Tõrva

27,342 34,564 1085

70 Antsla - Vaabina 0 0,958 1052

70 Antsla - Vaabina 0,958 6,942 1052

25183 Antsla - Kanepi 0 1,152 1045

Kergliiklusteid on seni rajatud vähe. Täispikkuses on 2016. aastal valminud Antsla-Kobela kergliiklustee (3,5 km). Lühemad kergliiklustee lõigud on veel Kuldre külas (400 m) ja Urvastes (200 m). Võru maakonnaplaneering näeb ette valla territooriumil kergliiklusteede rajamist kokku 21,1 km ulatuses (Tabel 20). Käesoleva dokumendi koostamise seisuga käivad ettevalmistused Uue-Antsla ja Antsla-Kraavi kergliiklusteede rajamiseks96.

Tabel 20. Võru maakonnaplaneeringuga97 Antsla vallas kavandatud kergliiklusteed Tee nr

Maantee nimi Teelõik Pikkus (km)

Vajadus

70 Antsla - Vaabina Antsla - Kraavi 2,4 Ohutu koolitee tagamine

25183 Antsla - Kanepi Antsla - Vana-Antsla 4,1 Ohutu koolitee tagamine

25183 Antsla - Kanepi Vana-Antsla - Kuldre rist 1,1 Oluline sidusvõrgustiku toimimiseks

25194 Antsla - Haabsaare Antsla - Haabsaare tee 1,5 Oluline lokaalse võrgustiku toimimiseks

25248 Antsla - Sänna Antsla - Tsooru tee 1,6 Oluline lokaalse võrgustiku toimimiseks

69 Võru - Kuigatsi - Tõrva

Kuldre - Uue-Antsla 2,8 Liiklusohutuse tagamine, ohutu koolitee

25119 Urvaste kalmistu tee Tee kalmistule 0,3 Liiklusohutuse tagamine

25183 Antsla - Kanepi Kuldre rist - Urvaste mõis 5,7 Liiklusohutuse tagamine, ohutu koolitee

25183 Antsla - Kanepi Vana-Antsla - Kuldre rist 1,6 Liiklusohutuse tagamine, ohutu koolitee

95 Teeregister, seisuga 19.06.2020

96 Antsla valla teehoiukava aastaks 2019

97 Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“. Võru Maavalitsus, 2013

62

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

22.2. Raudtee98

Antsla valda läbib Valga-Koidula raudteeliin, mis toimib kaubaveo trassina, kuid reisijatevedu raudteel alates 2001. aastast ei toimu. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+99 järgi moodustab aastal 2030 Eesti transpordivõrgustiku selgroo kvaliteedi poolest tuntavalt paranenud raudteeliiklus, kuna antud transpordiliigiga on erinevalt maanteetranspordist võimalik veel saavutada täiendavat ajavõitu (nn „ruumi kokku suruda“). Planeering toob välja, et regionaalne reisirongiühendus peab toimuma Valga-Koidula liinil, perspektiivselt sõidukiirusega 120 km/h, mis aitab oluliselt kaasa toimepiirkondade omavahelisele seostamisele (Võru-Antsla-Valga). Reisijateveo taastamist Valga-Koidula suunal loetakse oluliseks prioriteediks, mis aitab oluliselt kaasa toimepiirkondade omavahelisele seostamisele nii maakonnasiseselt kui -väliselt.

22.3. Lennuväli

Üks Võru maakonna kahest väikelennuväljast asub Antsla vallas. Lusti külas oleva visuaallennuvälja100 murukattega raja mõõtmed on 630 x 20 m. Lennuvälja saab kasutada üksnes ilusa ilma korral (pilvede kõrgus vähemalt 450 meetrit, nähtavus maal vähemalt 5 kilomeetrit). Võru maakonnaplaneering 2030+ annab väikelennuväljade arendamise tingimused.

22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk

Antsla vallas on tarbijad ÜVK-ga varustatud Antsla linnas, Kobela ja Vana-Antsla alevikes ning Tsooru, Kraavi, Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina, Visela ja Urvaste külades. Reoveekogumisalad101 on moodustatud Antsla linnas, Kobela ja Vana-Antsla alevikus ning Kuldre, Uue-Antsla ja Urvaste külades. Ülevaade Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest on toodud Tabel 21.

Tabel 21. Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised102

Asula Veevarustus Reoveepuhastus

Antsla linn ja Lusti küla

Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel üks veevärk, mis baseerub kolmel puurkaevul: Kooli tee I puurkaev (katastri nr 8366); Kooli tee II puurkaev (katastri nr 8367); Lusti küla puurkaev (katastri nr 10454).

Antsla linnas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud peaaegu kõigile tarbijatele (v.a Villaliina tn). Torustik on rekonstrueeritud ja reoveepumplad rajatud aastatel 2010-2012. Seisukord on hea. Reoveed puhastatakse Antsla OXYD reoveepuhastis.

Kobela alevik

Ühisveevarustuse tarbeks kasutatakse elamute puurkaevu (katastri nr 10731) vett. Teine puurkaev (katastri nr 10728) on hetkel reservis ja veevõttu ei toimu.

Kobela alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Kanalisatsioonitorustikud on valdavalt rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2016-2018 ning on heas seisukorras. Kobela alevikku on rajatud 1973. aastal pneumaatilise aeratsiooniga ringkanal ja kaks biotiiki. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2006. aastal, mille käigus uuendati

98 Võru maakonnaplaneering 2030+

99 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Tallinn, 2013. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf

100 Raadionavigatsiooniseadmeteta lennuväli, kus õhusõidukite maandumine ja start toimuvad visuaallennureeglite kohaselt.

101 Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada.

102 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. OÜ Alkranel, 2019

63

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

biotiigid.

Vana- Antsla alevik

Veevõrk baseerub aleviku keskuses asuval puurkaevul (katastri nr 10744). Valdav osa elamutest ja hoonetest (~92%) on ühendatud ühisveevärgiga.

Vana-Antsla alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitunud suurem enamus elanikest. Reovee puhastamine toimub ringkanalist ja biotiikidest koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2007. aastal.

Tsooru küla Veevõrk baseerub küla keskuses asuval puurkaevul (katastri nr 10844).

Reoveekogumisala Tsooru küla keskuses pole moodustatud. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud eelkõige küla keskuse piirkonna korrusmajade ja eramajade elanikud. Reovee puhastamine toimub ringkanalist ja biotiikidest koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2009. aastal.

Kraavi küla Veevõrk baseerub küla keskuses asuval puurkaevul (katastri nr 10761).

Reoveekogumisala Kraavi küla keskuses pole moodustatud. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes küla keskuse piirkonna korrusmajade ja eramajade elanikud. Rekonstrueerimata on külas keskuse ja reoveepuhasti vaheline kanalisatsioonitorustik, kuna perspektiivis ei ole otstarbekas reoveepuhastit rekonstrueerida vaid reoveed Antsla linna pumbata, kus need Antsla linna reoveepuhastis puhastatakse. Reovee puhastamine toimub ringkanalist ja biotiigist koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2008. aastal.

Kuldre küla ja 5 eramut Pihleni külas

Kuldre küla veevõrk baseerub küla keskuse loodeosas asuval puurkaevul (katastri nr

10729).

Kuldre küla reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga varustatud praktiliselt kõik reoveekogumisala elanikud, samuti asutused ja ettevõtted. Reovee puhastamine toimub ringkanalist ja biotiikidest koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti on rajatud 1973.a. ning osaliselt rekonstrueeritud 1999. aastal.

Uue-Antsla küla

Veevõrk baseerub küla keskuses kortermajade juures asuval puurkaevul (katastri nr 10764).

Ühiskanalisatsiooniga on varustatud suurem enamus reoveekogumisala elanikest, samuti asutused ja ettevõtted. Reovee puhastamine toimub biotiikidest (2 tk) koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti on rajatud 1973.a.

Vaabina küla

Veevõrk baseerub puurkaevul (katastri nr 10742).

Reoveekogumisala Vaabina küla keskuses pole moodustatud. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes kahe kortermaja elanikud. Vaabina külas toimub reovee puhastamine küla keskusest läänesuunas olevas biotiikidest (2 tk) koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti on rajatud 1975.a.

Visela küla Visela küla veevõrk baseerub puurkaevul (katastri nr 10732).

Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes 8- korterilise kortermaja ja ühe eramu elanikud. Reovee puhastamine toimub kahes järjestikuses biotiigist. Biotiigid asuvad erakinnistul ning juurdepääsutee biotiikidele puudub. Biotiigid on käesolevaks ajaks mudastunud ning kinni kasvanud.

Urvaste Urvaste küla elanikud ning Lisaks Urvaste koolile on ühiskanalisatsiooniga

64

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

küla Urvaste Kool saavad vett Urvaste puurkaevust (katastri nr 15798).

varustatud ka suurem enamus reoveekogumisala elanikest. Reovee puhastamine toimub BIO-25 tüüpi reoveepuhastis.

KIK-ist saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Antsla linna, Kobela ja Vana-Antsla alevike ning Tsooru, Kraavi, Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina ja Visela külade torustikud ja rajatised aastatel 2019-2030, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele.

Aastatel 2019-2022 on kavas:

● Antsla linna reoveepuhasti rekonstrueerimine;

● Antsla linna II-astme pumpla ja veereservuaari rajamine;

● Lusti küla keskuse ÜVK torustike rekonstrueerimine;

● Raudtee tn reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine;

● Kobela aleviku ja Antsla linna ning Kraavi küla ja Antsla linna vahelise survekanalisatsiooni torustiku rajamine;

● Vana-Antsla aleviku ÜVK torustike rekonstrueerimine ning puurkaev-pumpla rekonstrueerimine;

● Vana-Antsla reoveepumpla rekonstrueerimine ning survekanalisatsiooni ühendustorustiku rajamine Antsla linnani;

● Kuldre küla reoveepuhasti ning puurkaev-pumpla rekonstrueerimine;

● Uue-Antsla küla reovee puhastamiseks reoveepumpla ning survekanalisatsiooni torustiku rajamine reovee suunamiseks Vana-Antsla aleviku kaudu Antsla linna kanalisatsioonisüsteemi;

● Antsla linnas Põllu, Posti, Pargi ja Raudtee tänaval oleva sademeveekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine.

Aastatel 2023-2030 on kavas:

● ÜVK torustike rajamine Antsla, Kobela, Vana-Antsla ja Uue-Antsla reoveekogumisaladel;

● ÜVK torustike rekonstrueerimine Tsooru, Vaabina ja Visela külades;

● Kobela, Tsooru, Vaabina ja Visela puurkaev-pumplate rekonstrueerimine;

● Tsooru, Vaabina ja Visela reoveepuhastite rekonstrueerimine;

● Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine ja rajamine Vana-Antsla alevikus ning Kraavi, Kuldre, Uue-Antsla ja Vaabina külades.

22.5. Sademevesi103

Sademeveekanalisatsioon Antsla linnas on rajatud koos riigimaanteede rekonstrueerimisega Kreutzwaldi ja Jaani tänavatele ning osaliselt Veski ja Metsa tänavatele. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi kraavitusega territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Osaliselt toimub sademevee ärajuhtimine Põllu, Posti, Pargi ja Raudtee tänava ääres kulgeva vana kanalisatsioonitorustiku abil Raudtee tänaval asuvasse sademeveepumplasse, kust pumbatakse sademeveed edasi kraavi.

103 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. OÜ Alkranel, 2019

65

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Teistes suuremates asulates: Kobela alevikus, Vana-Antsla alevikus, Tsooru külas, Kraavi külas, Kuldre külas, Uue-Antsla külas, Vaabina külas ja Visela külas, puudub sademeveekanalisatsioon. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Lisaks toimub osaliselt sademevete ärajuhtimine kraavitusega.

22.6. Tuletõrje veevõtukohad104

Olemasolevad tuletõrje veevõtukohad Antsla vallas paiknevad järgmiselt:

● Antsla linnas on tuletõrje veevõtuks ühisveevarustuse torustikule rajatud kokku 19 tuletõrjehüdranti. Käesoleval aastal teostatakse II astme pumpla ja veereservuaari rajamine Kooli tee puurkaevude juurde tagamaks piisav veesurve ja kogus veevõrgus tuletõrje hüdrantide kasutamiseks;

● Vana-Antsla alevikus võetakse vajalik tulekustutusvesi Ülemisest järvest;

● Tsooru külas saadakse tuletõrjevesi Tsooru paisjärvest;

● Kuldre külas veevõtumahutid Kuldre kooli ning puurkaev-pumpla juures;

● Uue-Antsla külas on kustutusvett võimalik võtta küla põhjaosas asuvast tiigist;

● Vaabina külas on kustutusvett võimalik võtta puurkaev-pumpla juures asuvast paisjärvest;

● Visela külas on kustutusvett võimalik võtta läheduses asuvast Restu-Madissõ paisjärvest.

Kobela alevikus puudub tulekustutusvee võtmise koht. Kesk 9 kinnistule tuleks ehitada tuletõrje veevõtumahuti koos veevõtukohaga või rajada Kesk 9 kinnistu juurde Väike-Boose järve äärde kuivhüdrant veevõtuga järvest.

22.7. Soojavarustus105

Antsla valla ainus kaugküttepiirkond asub Vana-Antslas, kus köetakse viit kortermaja. Kaugküttepiirkonda köetakse hakkpuidukatlamajaga. Teiste Antsla valla hoonete küte on lokaalne. Enamikel kortermajadel on see lahendatud hoonete keldritesse ehitatud puidu katelde abil. Mõnel elamul on õlikatel. Valla asutuste soojusmajandus on sarnaselt korterelamutele lahendatud kas õli- või puiduküttega. Lusti Lasteaeda, Tsooru Rahvamaja, Vallamaja ja Tarbijate Ühistu hooneid köetakse õlikateldega. Antsla Gümnaasium, vallamaja, COOP-i hooned, Kultuuri- ja Spordikeskus (KSK) ning MTÜ Antsla Tervisekeskus saavad soojuse 2012. aastal renoveeritud gümnaasiumi katlamajast, mis töötab puiduhakkel.

22.8. Elektrivõrk

Antsla valda läbivasse põhivõrku kuuluvad Tsirguliina – Linda 110 kV ja Linda – Sõmerpalu 110 kV liinid koos Linda alajaamaga. Põhivõrgu osas Elering OÜ-l aastani 2033 muudatusi kavas ei ole106.

Jaotusvõrgu piirkonnaalajaamad asuvad Antslas ja Kobelas (Linda). Võru maakonnaplaneeringu107

kohaselt on plaanis 35 kV pingelt üleminekul 110 kV pingele planeeritud uus 110/10(20) kV pingega alajaam Tsoorule koos sisseviiguga liinilt L3506. Samuti on Elektrilevi OÜ-l kaugemas perspektiivis 2030+ vastavalt tehnilise eluea ja koormuskasvu prognoosile kavas Antsla alajaam sisseviik liinilt L143B ning Antsla – Mõniste 35 kV üleviimine 110 kV õhuliiniks.

104 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. OÜ Alkranel, 2019

105 Antsla aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Termopilt OÜ, 2016

106 Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne. 2019. Kättesaadav https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2019_web_final2.pdf

107 Võru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/voru- maakonnaplaneering

66

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

22.9. Sidevõrk

Hajaasustuse kaetus lairibaühendusega ja võimalused ühendusega liitumiseks on oluline, et hajaasustuse piirkonna elanikel oleks võimalik teha kaugtööd ja luua paremad võimalused maaettevõtluse arendamiseks. EstWin baasvõrk on Antsla valla suuremates asulates olemas (Joonis 23), kuid „viimase miili“ puudumise tõttu on kiire internet valdavale osale elanikest endiselt kättesaamatu.

Joonis 23. EstWin baasvõrgu kättesaadavus Antsla vallas108

23. Taastuvenergeetika

Taastuvenergeetika seisukohalt on Võru maakonnas perspektiivi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat nii elektri- kui ka koostootmises, mis põhineb rohtsel biomassil ja biogaasi toormel (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed), puidul ja turbal, päikeseenergial. Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali on võimalik kasutada väikestes asulates ja linnades nt

108 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse veebirakendus, seisuga 19.06.2020, jooniselt puuduvad Säre ja Jõepera külade ühendused

67

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

turbal või biomassil põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, samuti puidutööstustes puidujääkide kasutamisel109.

Taastuvenergia ressurssidest kasutatakse Antsla vallas peamiselt päikeseenergiat. Elektrilevi andmetele on nende võrgus 2018-2019 installeeritud päikeseelektrijaamu (Tabel 22) kokku ca 0,754 MW ulatuses. Lisaks tabelis olevatele on käivitunud või töös veel jaamu. Andmeid täpsustatakse ÜP koostamise käigus.

Tabel 22. Elektrilevi võrguga liitunud tootjad Antsla vallas110

Asukoht Pargi nimetus Liitumisvõimsus MW

Võrku lülitumise aeg

Oe küla Ede-Markuse päikeseelektrijaam 0,297 2018

Kobela alevik 7Veinitehas-2Solar päikeseelektrijaam

0,087 2018

Antsla linn Antsla päikeseelektrijaam 0,2 2019

Antsla linn Antsla 2 0,12 2019

Lümatu küla Ala-Punde päikeseelektrijaam 0,05 2018

24. Jäätmemajandus

Jäätmehoolduse arendamine vallas toimub Võrumaa omavalitsuste ühise jäätmekava kohaselt. Käesoleva ülevaate koostamise ajal toimub jäätmekava uuendamine aastateks 2020-2025111. Koostatav jäätmekava näeb ette, et igas omavalitsuses on vähemalt üks nõuetele vastav jäätmejaam, kus on tagatud võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ning võimalik üle anda ohtlikke jäätmeid. Samuti on igas omavalitsuses vähemalt üks nõuetele vastav kompostimisplats. Kompostimisplatsid rajatakse sobivatesse kohtadesse, kus see osutub vajalikuks (kalmistute, parkide, reoveepuhastite või jäätmejaamade lähedusse).

Antsla valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveopiirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel. Jäätmevaldaja loetakse automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Korraldatud jäätmeveo raames toimub olmejäätmete ning paberi- ja kartongijäätmete äravedu. Korraldatud jäätmevedu Antsla vallas korraldab Antsla vallavalitsus koostöös SA Võrumaa Arenduskeskusega. Antsla valla veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht on Umbsaare ümberlaadimisjaam (haldaja MTÜ Võru Jäätmekeskus).

Antsla jäätmejaama saavad elanikud tasuta ära anda ohtlikke jäätmeid, vanapaberit ja pappi, pakendijäätmeid, olmeelektroonikat, metallijäätmeid, suuremõõtmelisi jäätmeid, klaasijäätmeid, vanu rehve. Lisaks Antsla jäätmejaamale on Antsla linnas veel kolm jäätmekäitluskohta, mis kuuluvad eraettevõtetele (Tabel 23).

109 Võru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19384801/V %C3%B5ru+maakonnaplaneering_seletuskiri.pdf/2e843c06-2e63-4e0a-99c7-60db5ce1e0bc

110 Võrgueeskirja § 32 lg 14 alusel elektritootja liitumise kohta avaldatavad andmed alates 19.07.2010.

Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf, külastatud 22.06.2020

111 Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025, 2019 (eelnõu)

68

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Tabel 23. Antsla valla territooriumil asuvad jäätmekäitluskohad112

Nimetus Loa nr Käitaja Asukoht Tegevuse liik

Tööstuse 7 jäätmekäitluskoht

L.JÄ/332458 BioOil OÜ Antsla linn

Jäätmete käitlemine

Antsla jäätmejaam L.JÄ/332403 Epler Lorenz AS Lusti küla Jäätmete käitlemine

Tööstuse tn 7, Antsla L.JÄ/328110 Sultan Oil OÜ Antsla linn

Jäätmete käitlemine

Tselluvilla tootmiskompleks

L.JÄ/328102 WERROWOOL OÜ Antsla linn

Jäätmete käitlemine

25. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted

25.1. Keskkonnaohtlikud objektid

Antsla valla territooriumil on registreeritud seitse keskkonnaohtlikku objekti, sh üks tankla, neli mahutit ja kaks jääkreostusobjekti (Tabel 24).

Tabel 24. Keskkonnaohtlikud objektid Antsla valla territooriumil113

Objekti nimi Keskkonnaregistri kood

Asukoht Tüüp

Urvaste Kool OOB0071111 Urvaste küla Mahuti

Tsooru kolhoosi õlihoidla JRA0000112 Tsooru küla Jääkreostusobjekt

SW Energia OÜ OOB0070922 Vana-Antsla alevik Mahuti

SW Energia OÜ OOB0070925 Antsla linn Mahuti

Olerex AS OOB0039078 Antsla linn Tankla

Kuldre vana katlamaja masuudimahutid

JRA0000110 Kuldre küla Jääkreostusobjekt

Ekseko AS OOB0070685 Tsooru küla Mahuti

Antsla Tarbijate Ühistu OOB0069872 Antsla linn Mahuti

25.2. Ohtlikud ettevõtted114

Antsla valla territooriumil asub üks B-kategooria ohtlik ettevõte - Arctic Orbiit OÜ pürotehnika ladu Tsooru külas ohuala raadiusega 125 meetrit (Joonis 24). Ühegi väljaspool Antsla valla territooriumi paikneva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ning ohtliku ettevõtte ohuala valla territooriumile ei ulatu.

Kemikaaliseadusega on planeeringualale, kuhu jäävad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kehtestatud erinõuded maakasutuse planeerimisel, millega arvestatakse ÜP koostamisel.

112 Keskkonnaameti infosüsteem Kotkas, seisuga 22.06.2020

113 Keskkonnaregister, seisuga 22.06.2020

114 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 22.06.2020

69

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Joonis 24. Arctic Orbiit OÜ pürotehnika ladu Tsooru külas koos ohualaga115

26. Riigikaitselised ehitised

Antsla valla ainuke riigikaitseline objekt on Antsla malevkonna staabikompleks. Antsla valla Luhametsa ja Piisi küla piirnevad Rõuge ja Võru valdades asuva Nursipalu harjutusväljakuga, mille töövõime säilitamiseks on kehtestatud 2000 m ulatuses piiranguvöönd.

27. Müra

Müra allikateks on eelkõige valda läbivad maanteed. Võimaliku tööstusmüra allikad üldjuhul kattuvad välisõhu saasteallikatega - need on Antsla linnas olevad metallitööstus ning katlamaja ja Uue-Antsla külas asuv mööblitööstus (Tabel 25).

28. Välisõhu kvaliteet

Peamiselt mõjutavad välisõhu seisundit välisõhu saasteloaga ettevõtted ning suuremad maanteed. Ettevõtteid, millele on antud keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku, on vallas kokku kolm ja kõik need asuvad Antsla linna piirkonnas (Tabel 25).

Tabel 25. Keskkonnaloaga ettevõtte saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku116

Loa nr Objekt Asukoht Valdaja

L.ÕV/328245 Baltic Steelarc metallitööstus

Kobela alevik Baltic Steelarc OÜ

L.ÕV/326786 Antsla-Inno mööblitööstus

Antsu küla Antsla-Inno AS

L.ÕV/319903 SW ENERGIA OÜ Antsla linn SW ENERGIA OÜ

115 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 22.06.2020

116 Keskonnaameti infosüsteemi Kotkas, seisuga 22.06.2020

70

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

Lisaks on keskkonnakompleksluba antud kolmele ettevõttele (Tabel 26), mis oma tegevusega muuhulgas mõjutavad välisõhu kvaliteeti, sh võivad farmid olla ebameeldiva lõhna allikateks.

Tabel 26. Keskkonnakompleksloaga ettevõtted Antsla vallas117

Loa nr Objekt Asukoht Valdaja Tegevus

L.KKL.VÕ- 37564

Tsooru seafarm

Savilöövi küla

Rakvere Farmid AS

Seakasvatus. Farmikompleksis on kohti kokku 1596 nuumseale ja 8800 võõrdepõrsale. Põhitoodang on üle 50000 võõrdepõrsa ja üle 4500 nuumsea aastas. Aastas tekib ca 5914 kuupmeetrit vedelsõnnikut.

L.KKL.VÕ- 192915

Anne veisefarm

Anne küla Ühinenud Farmid AS

Piimakarjakasvatus. Anne veisefarmis peetakse kuni 550 lehma (430 lüpsvat lehma + 120 kinnislehma), 40 mullikat ja 200 vasikat. Veisefarmi põhitoodang on kuni 6800 tonni toorpiima aastas. Veisefarmis varutakse üle 12000 tonni silo aastas ning tekib üle 11600 tonni vedelsõnnikut ja 3353 tonni tahesõnnikut.

KKL- 500401

Antsla estritehas

Antsla linn Miodelia OÜ

Käitis tegeleb estrite tööstusliku tootmisega keemiliste meetodite abil. Ettevõtte tootmistegevus on väikesemahuline ning toimub pinnasest isoleeritud kinnistes ruumides juhitava protsessina. Käitises ülesseatud tootmisvõimsus on 1440 tonni osaliselt esterdatud taimeõli aastas, 1200 tonni töödeldud glütserooli aastas ja 240 tonni glütseroolõli aastas.

117 Keskonnaameti infosüsteemi Kotkas, seisuga 22.06.2020

71

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

INFOALLIKAD ● Antsla valla arengukava aastateks 2019-2030, 2018

● Antsla aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Termopilt OÜ, 2016

● Antsla valla teehoiukava aastaks 2019

● Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1

● Antsla valla üldplaneering, 2012

● EELIS

● Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse veebirakendus

● Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf

● Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000. OÜ EGK

● Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne. 2019. Kättesaadav https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2019_web_final2.pdf

● Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016

● Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016

● Kalmistud Antsla vallas. Antsla Vallavalitsus, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/kalmistud

● Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008 – 2018

● Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2019-2028 (koostamisel)

● Keskkonnaameti infosüsteem Kotkas

● Keskkonnaregister

● Koiva vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016

● Koiva vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2015

● Kultuurimälestiste riiklik register

● Loodusvaatluste andmebaas

● Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus

● Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus

● Maa-ameti maardlate kaardirakendus

● Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus

● Metsaregister

● Muinsuskaitse eritingimused Tsooru mõisapargi eskiisprojekti koostamiseks. Tsooru mõisapargi ja rahvamaja ümbruse eskiisprojekt. HÜÜP OÜ, 2012. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/6603990/mk+eriting+TSOORU+M %C3%95IS.pdf/4031e9cf-b186-477d-a5c8-7b6a859755de?version=1.0

● PRIA veebirakendus. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/

72

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

● Pärandkultuur. RMK, 2020. Kättesaadav: https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

● Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K, 2018. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku- planeerimisjuhend_fin.pdf

● RMK Haanja ja Põlva-Võru külastusalad. Külastuskorralduskava 2020-2029. Riigimetsa Majandamise Keskus. Külastuskorraldusosakond. Kättesaadav: dshttps://media.rmk.ee/files/Haanja%20ja%20P%C3%B5lva_V%C3%B5ru%20k %C3%BClastusalade%20k%C3%BClastuskorraldukava.pdfStatistikaaamet

● Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine. Keskkonnaagentuur. 2019. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/aruanne.pdf

● Teeregister

● Urvaste kalmistu hoolduskava. Jõgar, Ü., Umal, K., Juur, S., Sainast, H., Lind, J., Magerramova, N., Nõmmela, M., 2018. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/6432936/URVASTE+KALMISTU+HOOLDUSKAV A+2018.pdf/9321773a-36d0-482f-96da-1c77c4745c60?version=1.0

● Urvaste valla üldplaneering, 1996

● Vana-Antsla mõisapargi hoolduskava. AB Artes Terrae OÜ, 2016. Kättesaadav: http://www.sulevnurme.org/works_3/vana-antsla/

● Võrgueeskirja § 32 lg 14 alusel elektritootja liitumise kohta avaldatavad andmed alates 19.07.2010. Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf

● Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025, 2019 (eelnõu)

● Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". 2005

● Võru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19384801/V %C3%B5ru+maakonnaplaneering_seletuskiri.pdf/2e843c06-2e63-4e0a-99c7- 60db5ce1e0bc

● Võru maakonna rohevõrgustik. Veersalu, T., 2015

● Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Tallinn, 2013. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/ eesti2030.pdf

● Üleujutused. Keskkonnaministeerium. 2020. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/uleujutused

Seadused ja määrused

● Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25)

● Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13)

● Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8)

● Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrusega nr 149

73

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast

● Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17)

● Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17)

● Maaparandusseadus (RT I, 31.05.2018, 3)

● Metsaseadus (RT I, 13.03.2019, 61)

● Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

● Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (RT I, 15.09.2017, 10)

74

Töö number: 2020-0038

Tellija Antsla Vallavalitsus F. R. Kreutzwaldi 1, 66403 Antsla linn Telefon: 785 5164; e-post: [email protected] Registrikood: 75011694

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 75010418

Kuupäev 02/09/2020

ANTSLA VALLA ÜLDPLANEERING

Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

Versioon 1 Kuupäev 11/08/2020 Koostanud: Anni Konsap, Agne Peetersoo, Moonika Lipping, Mari Raidla, Kristo

Kiiker, Sander Lõuk

Projekti nr 2020-0038 Esikaane foto: Maa-ameti kaardirakendus, 2020

SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee

Sisukord

Lk 2 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

KOOSTAJAD 4

SISSEJUHATUS 7

1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK 8

2. KSH EESMÄRK 10

3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED 11

4. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD 12

5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST 17

5.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS 17

5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE 18

5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE 18

5.4. MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE 19

5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONALE 20

5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU 20

5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE 20

6. SEOS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 21

6.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ 21

6.2. VÕRU MAAKONNAPLANEERING 21

6.3. ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2019-2030 22

7. TEGEVUS- JA AJAKAVA 23

8. KAASAMISKAVA 24

8.1. INFOKANALID 24

8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD 24

9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED 30

10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID 31

Lisad 1. Lähtematerjalid 2. Ülevaade Antsla vallast 3. Koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud (lisatakse pärast seisukohtade

laekumist)

Lk 3 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

KOOSTAJAD

ÜP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koostati Antsla Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ koostöös.

Antsla Vallavalitsuse ÜP koostamise ja KSH läbiviimise töörühm:

Nimi Ametikoht

Ester Hommik Maa- ja planeeringute spetsialist

Rain Ruusa Majandusnõunik

Liana Neeve Keskkonnaspetsialist

Kurmet Müürsepp Abivallavanem

Kalev Joab Arenguspetsialist

Skepast&Puhkim OÜ ning Consultare OÜ ÜP koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise töörühm:

Nimi Valdkonnad / teemad

Sander Lõuk, MSc inimgeograafia ja regionaalplaneerimine

Projektijuht, GIS-spetsialist

Anni Konsap, BSc geograafia, MA õigusteadus

Planeerija

Agne Peetersoo (Consultare OÜ), MSc geograafia

Planeerija

Kristo Kiiker (Consultare OÜ), MSc geograafia, MBA majandus

Planeerija, keskkonnaekspert KSH aruande koostamine: maavarad ja maardlad, väärtuslikud põllumajandusmaad, keskkonnaohtlikud objektid, taastuvenergeetika, pinna- ja põhjavesi, taastuvenergeetika, inimese tervis, sotsiaalmajanduslikud mõjud

Kadri Vaher, ruumilise keskkonna planeerija tase 7, MA urbanistika, MSc keskkonnatehnoloogia

Planeerija

Eike Riis, KSH juhtekspert MSc bioloogia

KSH aruande koostamine, ekspertide töö koordineerimine

Moonika Lipping, keskkonnaspetsialist, BSc keskkonnakaitse, MA kommunikatsioonijuhtimine

KSH aruande koostamise projektijuht

Mari Raidla (Consultare OÜ), MSc maastikukaitse ja - hooldus

KSH aruande koostamine: looduskeskkond, looduskaitse, Natura 2000, rohevõrgustik, elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad, maavarad ja maardlad, väärtuslikud põllumajandusmaad, jäätmemajandus, keskkonnaohtlikud objektid, taastuvenergeetika, pinna- ja põhjavesi, taastuvenergeetika, inimese tervis, sotsiaalmajanduslikud

Lk 4 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

mõjud

KSH juhtekspert Eike Riis vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Eike Riis on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)1 liige ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgib oma töös keskkonnamõju hindaja head tava 2. Anni Konsap, Kadri Vaher ja Agne Peetersoo on Eesti Planeerijate Ühingu liikmed.

ÜP koostamise ja KSH läbiviimise meeskonna koosseis võib töö käigus täieneda, lähtudes eelkõige ÜP-ga kavandatavatest tegevustest ja nendega kaasneva eeldatava mõju iseloomust.

1 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. 2 http://www.eaia.eu/kemu/heatava

Lk 5 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

Kasutatud lühendid

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LS lähteseisukohad MP maakonnaplaneering PlanS planeerimisseadus VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering

Lk 6 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

SISSEJUHATUS

ÜP lähteseisukohad (edaspidi: ÜP LS) koostatakse selleks, et anda suund ja alusteave ÜP ülesannete lahendamiseks. KSH väljatöötamise kavatsus (edaspidi: KSH VTK) on aluseks KSH aruandele.

ÜP LS on dokument, milles kirjeldatakse planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, esitatakse planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning antakse ülevaade planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. ÜP koostamisel hindab kohalik omavalitsus planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sealhulgas korraldab KSH3. KSH VTK on dokument, kus märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning ÜP rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju4, sealhulgas piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale.

Antsla valla ÜP LS ja KSH VTK on koostatud ühise dokumendina, kuna selliselt on paremini tagatud nendevaheline sisuline kooskõla, ruumiline arusaam ja ülevaade toimuvast. See võimaldab ka ametkondadel ja huvigruppidel anda lihtsamalt tagasisidet. Lisaks kirjeldab LS ja KSH VTK ÜP koostamise korraldust ja ajakava, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud ÜP koostamises osalemine.

LS ja KSH VTK on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks ÜP ja KSH koostamise protsessiks. LS ja KSH VTK toodud valdkonnad ja hinnatavad mõjud võivad edasise ÜP koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate analüüside tulemusel täieneda. Antsla valla kodulehel avalikustatavat LS ja KSH VTK dokumenti edasise planeerimisprotsessi käigus ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse ÜP koostamise ja mõjude hindamise käigus.

3 PlanS § 4 lg 2 p 5 4 Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lk 7 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK

ÜP ja arengukava on omavalitsuse strateegilised arengudokumendid, mis peavad olema omavahel kooskõlas. ÜP annab ruumilise väljundi valla arengukavas määratletud strateegilisele arenguvisioonile. Antsla valla visioon aastaks 2030 on valla arengukavas sõnastatud järgmiselt: „Antsla vallas on elujõulised ja omanäolised piirkonnad ning kaasaegne keskus. Vallas on mitmekesised, paindlikud ja valikuvõimalusi pakkuvad avalikud ja erateenused, mis arvestavad kõiki huvi- ja vanusgruppe. Puhas, rahulik ja looduskaunis elukeskkond ning toimiv taristu on mõnus omadele ja kutsuv külalistele. Vallal on positiivne maine, mida toetab kohapealne edukas ettevõtlus ja koostegev kogukond. Antsla vald on hää väega kotus, kus on rahulolevad inimesed ja mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks.“ ÜP eesmärk on kogu Antsla valla territooriumi (joonis 1) ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Joonis 1. Antsla valla haldusterritoorium. Allikas: Maa-amet

ÜP alusel tehtavate või suunatavate otsustega on seotud enamik elukeskkonna kvaliteeti mõjutavaid valdkondi: eluasemed, teenuste kättesaadavus, rahva tervis ja heaolu, majandus, maa ja teiste ressursside säästlik kasutus, teenindav taristu jne. ÜP üldine eesmärk jaguneb valdkondlikeks eesmärkideks, mille täitmine toimub läbi planeerimisseaduses toodud ÜP ülesannete lahendamise (vt ptk 4). Antsla valla uue ÜP koostamise suunad on valla praegustest ruumilistest vajadustest lähtuvalt järgmised:

Lk 8 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

● Antsla linna arendamine piirkondliku keskusena, kus on kvaliteetsed teenused, kaasaegne avalik ruum ning mitmekesised töökohad.

● Kaasaegse ja toimiva taristu ning heade ühenduste arendamine tagamaks head elukeskkonda kõigis valla piirkondades.

● Ettevõtluse arengu toetamine läbi olemasolevate ja kavandatavate äri- ja tootmispiirkondade maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemise.

● Kohaliku pärandi - Tamme-Lauri tamm, Karula rahvuspark, Pokumaa jms - väärtustamine ning kasutamine piirkonna arengu hüvanguks.

ÜP on kohaliku omavalitsuse igapäevane tööriist, mis on toeks ruumi puudutavate otsuste tegemisel. ÜP on peamiseks ehitus- ja arendustegevust suunavaks dokumendiks Antsla vallas. ÜP koostamisel kokku lepitud põhimõtted ja tingimused on aluseks maakasutuse ja ehitustegevuse suunamisel. Igasugune ehitamine peab olema kooskõlas ÜP-ga. ÜP on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljastamisele ning teistele ruumi puudutavatele otsustele vallas. ÜP seab pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid vähemalt järgmiseks 10-15 aastaks.

Lk 9 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

2. KSH EESMÄRK

PlanS § 74 lõike 1 kohaselt on ÜP koostamisel kohustuslik KSH. KSH on ÜP elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse ÜP koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale ning tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks. Vajadusel pakutakse välja ebasoodsate mõjude vähendamise, leevendamise ja, põhjendatud juhul, heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed. Oluliste negatiivsete mõjude käsitlemisega sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine.

VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. VTK-s märgitakse mõju hindamise ulatus, ÜP elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. KSH läbiviimise ajakava sõltub ÜP koostamise ja menetlemise ajakavast (vt ptk 7).

KSH käsitlusalaks on planeeringuala ehk kogu Antsla valla territoorium. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala.

Lk 10 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED

Antsla valla ÜP koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms dokumentidest, mis suunavad omavalitsuse ruumilist arengut. Täpsemalt on lähtematerjalid loetletud lisas 1. Samuti on ÜP lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad, avalikkuse arvamus, omavalitsuse arenguplaanid ning kaalutlusotsused.

ÜP põhimõtted on tuletatud planeerimisseadusest, üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust ning valla üldistest ruumilise arengu eesmärkidest ja annavad kaalutluse piirid kõikide üldplaneeringus käsitletavate ülesannete lahendamiseks, kuid ka ÜP hilisemaks elluviimiseks.

Üldised põhimõtted, mis Antsla valla ÜP koostamisel ja selle elluviimisel aluseks võetakse:

● Lähtutakse 2012. a kehtestatud Antsla valla ÜP-s väljatöötatud ja üldjoontes hästi töötavatest põhimõtetest ja tingimustest, kohandades neid kogu valla territooriumile sobivaks ning kaasajastades vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

● Luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumi olemasoluks ja säilimiseks.

● Tähtsustatakse ja kasutatakse valla piirkondade olemasolevaid väärtusi ja eripärasid. ● Töötatakse välja võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu

kohustusega alade määramiseks ning maakasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste seadmiseks.

● Määratletakse ühtsed põhimõtted kohaliku taristu, sh avalikus kasutuses olevate teede, arendamiseks.

● Pööratakse tähelepanu vallas asuvatele rohketele veekogudele ja sätestatakse põhimõtted vee- alade kasutamiseks.

● Soodustatakse keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, sh eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist ning varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist.

Lk 11 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

4. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD

ÜP-ga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub lähteseisukohtade koostamise etapis teadaolevast informatsioonist. ÜP koostamise ja lahenduse väljatöötamise etapis võivad ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. Planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 on sätestatud ÜP ülesanded, millest juhindudes on koostatud käesolev dokument arvestades Antsla valla ruumiliste vajadustega.

ÜP ülesanded Lahendamise vajadus

Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede, raudtee, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

● määratletakse transpordivõrgustiku (sh tänavavõrgustiku ja kergliiklusteede) arendamise põhimõtted;

● määratletakse üldised põhimõtted ühistranspordi arendamiseks (auto-, bussi- ja raudteetranspordi ühendatavus, bussi- ja rongipeatuste asukohad jms);

● selgitatakse välja tänavate ja maanteede minimaalse laiuse ning kaitsevööndi muutmise vajadus;

● määratakse teede avalikuks kasutamiseks seadmise põhimõtted;

● määratakse raudtee ja raudtee taristuga (sh raudteeületuskohad) seotud ehitiste arengupõhimõtted.

Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

● vajadus selgub ÜP koostamise käigus.

Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

● määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused, koostöös võrguvaldajatega nende arenguperspektiivide põhitrasside asukohad ja nendest tekkivad kitsendused;

● otsitakse võimalusi olemasoleva tehnilise taristu säästlikuks kasutamiseks ning võrgustike parendamiseks;

● määratletakse põhimõtted (looduslikud eeldused, kasutusest väljalangenud alade taaskasutus, ammendunud karjääride alad) ja tingimused taastuvenergia kasutamiseks (pms päikeseelektrijaamad);

● määratakse kaugküttepiirkonnad; ● määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga alad; ● töötatakse välja põhimõtted ja strateegia valla

territooriumil sademevee ja liigvee ärajuhtimiseks, tuletõrje veevõtukohtade määramiseks ja väljaehitamiseks, sh tehakse ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuletõrje veevõtukohtade kavandamisel kalda ehituskeeluvööndi aladele.

Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

● vajadus selgub ÜP koostamise käigus.

Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine

● määratletakse põhimõtted olemasoleva asustusstruktuuri säilitamiseks arvestades kohalikke väärtusi ja eripärasid;

Lk 12 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

● soodustatakse põllu- ja metsamajanduse arengut; ● tagatakse avalike teenuste võimalikult hea

kättesaadavus ja ligipääsetavus arvestades maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustiku hierarhiat ja asustuse arengusuundasid;

● soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel;

● luuakse kvaliteetne kogukondlik keskkond erinevas eas ja erinevate vajadustega inimeste jaoks, arvestades kaasava elukeskkonna loomise põhimõtteid;

● töötatakse välja meetmed ettevõtluse arendamiseks, et toetada ettevõtluse arengut, töökohtade loomist ning külades teenuseid pakkuvate ettevõtete säilimist, taasavamist ja lisandumist;

● määratakse munitsipaalelamute, päevakeskuste, hooldeasutuste jms arendamiseks vajalikud alad;

● soositakse lahendusi, mis toetaks eakate võimalikult kaua omas kodus elamist.

Supelranna alade määramine ● populaarsemad supluskohad määratletakse looduskaitseseaduse kohaste supelrandadena;

● soodustatakse ja suurendatakse avalike veekogude avalikku kasutust.

Tee ja tänava kaitsevööndi laiendamine

● täpsustatakse kohalike teede kaitsevööndeid.

Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal

● vajadus puudub.

Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine

● täpsustatakse rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade piire ja tingimuste täpsustamine hajaasustuses;

● kavandatakse sidus rohevõrgustik Antsla linnas; ● määratakse ehitustingimused rohevõrgustiku

aladel.

Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

● kavandatakse avalikud juurdepääsud veekogude kallasrajale mõistlike vahemaade tagant ja eraomanikele võimalikult vähekoormaval viisil.

Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine

● vajadusel täpsustatakse ehituskeeluvööndit.

Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

● vajadusel määratletakse kohalikul tasandil kaitstavad loodusobjektid ja nende kaitse tagamise tingimused.

Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

● vajadusel korrigeeritakse maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike maastike, kaunite tee- ja veeteelõikude ning vaatekohtade piire ning täpsustatakse kasutustingimusi;

● vajadusel määratakse täiendavaid väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja veeteelõike ning vaatekohti koos nende kaitse- ja kasutustingimustega;

Lk 13 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

● täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise põhimõtteid lähtuvalt kohalikest oludest (sh kallak) ning maakonnaplaneeringuga määratud piire;

● seatakse tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks;

● väärtustatakse ehitatud ja looduslikku keskkonda kaitstavatel loodusobjektidel, sh rahvuspargis;

● määratakse metsa- ja põllumaad, kuhu ehitustegevust ei kavandata;

● väärtustatakse looduskeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust.

Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine

● määratakse mäetööstusmaade alad (olemasolevad, kavandatavad);

● seatakse maakasutustingimused mäetööstusaladel ja nendest mõjutatud aladel.

Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

● määratakse miljööväärtuslikud alad ja väärtuslikud üksikobjektid;

● vaadatakse üle kehtivates ÜP-des miljööväärtuslike aladena väljatoodud alad ning arvatakse välja alad, mis on oma väärtuse minetanud;

● määratakse projekteerimis- ja ehitustingimused miljööväärtuslikel aladel.

Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sh selle üldiste kasutustingimuste määramine

● määratletakse kultuuripärandit kandvad alad ja objektid ning nende kasutustingimused.

Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine

● määratletakse, millised ruumielemendid moodustavad avaliku ruumi (näiteks pargid ja haljasalad, tänavaruum, tavaõiguse alusel kasutatavad õuealad ja erateed, rohe- ja parkimisalad, kallasrajad ja nendele juurdepääsud jne) ning antakse avaliku ruumi elementide üldised ehitus- ja kujundustingimused;

● määratakse maakasutuse juhtotstarbed Antsla linnas ja alevikes;

● määratletakse üldised ehitustingimused (nt krundi minimaalsuurus, maksimaalne ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang, arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused) ja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused (sh detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumise korral projekteerimistingimuste andmise põhimõtted ning juhud, mil projekteerimistingimuste väljaandmisel on kohustuslik kasutada avatud menetlust) eraldi Antsla linnas, alevikes ja mujal tiheasustuses ning hajaasustuses;

● vajadusel määratakse tingimused ehitusloa kohustuseta ehitistele (eelkõige tiheasustuses);

● kaalutakse kasutuseta ehitistele ja maa-aladele uute kasutusviiside määramist või nende „loodusele tagastamise“ vajadust ja võimalikkust (näiteks metsastamine, parkide või haljasalade rajamine, taastuvenergia tootmine vms);

● kavandatakse ettevõtlusalad (tootmine, laondus, kaubandus, farmid), arvestades nende keskkonnamõju.

Lk 14 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

● vajadus selgub ÜP koostamise käigus.

Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

● vaadatakse üle kehtivate üldplaneeringutega kavandatud puhke- ja virgestusalad, vajadusel määratakse täiendavad puhke- ja virgestusalad ning nende kasutustingimused;

● leitakse võimalused turismipotentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks, tagatakse ligipääsud turismiobjektidele;

● määratakse sotsiaalse taristu alad (eriotstarbelised puhkealad: motospordiga, laskespordiga tegelemise alad, golfiväljak, ratsaplats jms, puhke- ja virgestusalad, supluskohad, ühisaiamaad, vabaõhuürituste korraldamise alad, spordiehitiste alad jms vaba aja veetmise mitmekesistamiseks vajalik maa) ning põhimõtted nende rajamiseks, kasutamiseks ja parendamiseks.

Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine

● määratakse asustust kaitsva metsa alad (nt müra, metsatulekahju, tugeva tuule eest) ning kokkuleppel maaomanikuga seatakse vajadusel piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Müra normtasemete kategooriate määramine

● määratakse vastavalt maakasutuse juhtfunktsioonile.

Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

● kavandatakse raudteepeatused koos parklatega nii autodele kui ka jalgratastele ning ühendatakse need teedevõrgu, sh kergliiklusteede kaudu elamualadega.

Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist

● alad ja juhud täpsustatakse ÜP koostamise käigus.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine

● määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud ning tingimused detailplaneeringute koostamiseks (nt planeeringuala mõõdistamise vajadus);

● hinnatakse pooleliolevate ja kehtestatud, kuid täielikult või valdavas osas realiseerimata detailplaneeringute elluviimise perspektiivikust.

Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine

● asjakohasus selgub ÜP koostamise käigus.

Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; eelpool nimetatud ülesannete elluviimiseks

● maakasutuse kavandamisel arvestatakse maaparandussüsteemide asukohtade ja nendest tekkivate kitsendustega, seatakse tingimused maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks.

Lk 15 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine

Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

● määratakse sanitaarkaitsealaga veehaarete asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.

Muud eelpool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded

● luuakse võimalused ettevõtluskeskkonna arendamiseks sh uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks;

● määratakse avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldised ehituslikud tingimused ja asukohad;

● märgitakse avalike ülesannete täitmiseks vajalike alade omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadused.

Ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks

● vajadus selgub ÜP koostamise käigus.

Lk 16 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST

5.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS

ÜP koostamise käigus hinnatakse eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. KeHJS kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara5.

Kuna ÜP lahendused selguvad planeeringu koostamise käigus, ei ole LS ja KSH VTK koostamise hetkel teada, kas Antsla valla uue ÜP rakendamisega kaasneb oluline ebasoodne keskkonnamõju, milline on mõju iseloom ja ulatus.

Lähtudes ÜP ulatusest, kestvusest ja lahendatavatest valdkondadest (valla arengusuundade ja maakasutuse tingimuste määramine 10-15 aasta perspektiivis), kaasnevad ÜP rakendamisega paratamatult muutused olemasolevates looduslikes ja sotsiaalsetes funktsioonides ning protsessides. Lahendused on valdavalt pikaajalised ning põhjustavad keskkonnas püsivaid muutusi.

Planeeringualal valitsevast keskkonnaseisundist (Lisa 2) nähtub, et alal asub Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte, kultuuriväärtusi ning muid muutuste suhtes tundlikke alasid (nt rohevõrgustik) ja väärtuslikke keskkonnakomponente (nt väärtuslik põllumajandusmaa, maavarad ja maardlad, puhkealad jne), mille puhul võivad muutused keskkonnas ohustada nende säilimist ja väärtust ning avaldada seeläbi ebasoodsat mõju looduskeskkonnale laiemalt, samuti inimeste tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale.

ÜP koostamisel viiakse läbi KSH, et minimeerida võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ning soosida lahendusi, mis kutsuvad esile ja võimendavad positiivseid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt viiakse läbi mõjuhindamine järgmiste valdkondade ja keskkonnaelementide osas:

● mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule, pinna- ja põhjaveele, maavaradele ja maardlatele;

● mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhkealadele, inimeste tervisele ja heaolule;

● mõju kultuurikeskkonnale, sh kultuuripärandile ja väärtuslikele maastikele.

KSH teostamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest.

Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikke koosmõjusid, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate positiivsete mõjude võimendamiseks.

KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõtetest.

5 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045

Lk 17 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE

KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS).6

Antsla valla territooriumil paikneb neli Natura 2000 võrgustiku ala: Karula loodusala, Pärlijõe loodusala, Uhtjärve loodusala ja Karula linnuala ning vald piirneb Lõõdla loodusalaga.

ÜP koostamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

● ÜP-ga kavandatav tegevus peab järgima Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärke ja tagama alade terviklikkuse;

● tuleb kinni pidada Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorrast.

Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle kaitse eesmärki.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“7.

KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju Natura 2000 alale ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga.

ÜP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära need objektid ja juhud, mille puhul tuleb asjakohase hindamisega liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi.

5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE

● Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavatele loodusobjektidele (kaitsealadele, hoiualadele, kaitsealustele liikidele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele) ning nende soodsa seisundi säilimisele;

● Pööratakse tähelepanu planeeringulahenduse vastavusele looduskaitseseaduses ja metsaseaduses (vääriselupaigad) sätestatud nõuetele, kaitse-eeskirjades sätestatud eesmärkide täitmisele ja kaitsekorralduskavades seatud ülesannete rakendamisele;

● Põhjendatud vajadusel tehakse ettepanekuid analüüsida objekti eeldusi (vastavalt LKS-i §-le 8) kaitse alla võtmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide hulka;

● Analüüsitakse arendatavate alade kattuvust loodusliku ja looduslähedase taimkattega, looduslike ja poollooduslike aladega ja hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Tähelepanu pööratakse looduskeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning selleks võimaluste loomisele;

● Maastikupildi muutmisel analüüsitakse ja hinnatakse kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh nende elupaikadele, liikumisele ja rändetingimustele;

● Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju rohevõrgustiku toimimisele, pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialad ja koridorid) terviklikkuse ja toimimise säilimisele. Vajadusel nähakse ette meetmed sidusa ja funktsionaalse rohevõrgustiku tagamiseks;

6 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf

Lk 18 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

● Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjavee varudele ja joogivee varudele, kvaliteedile ning kättesaadavusele;

● Tähelepanu pööratakse põhjavee kaitstusele ning selgitatakse välja koormusallikad, millele tuleb kõige enam tähelepanu pöörata;

● Põhjavee kaitseks, pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks nähakse vajadusel ette täiendavad meetmed;

● Analüüsitakse ja hinnatakse ÜP-ga kavandatava tegevuse vastavust veeseaduses sätestatud nõuetele ning mõju veemajanduskavades sätestatud eesmärkide saavutamisele;

● Analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju pinnaveekogumite kvaliteedile ning pinnaveekogumitega seotud kaitsealade, veekogudega seotud kaitstavatele liikidele ja mõju nende elupaikadele ning kalade rändetingimuste tagamisele;

● Pööratakse tähelepanu avaliku juurdepääsu tagamisele avalikele veekogudele; ● Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja

hinnatakse tegevuse mõju looduskeskkonnale (sh taimestik ja loomastik, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik);

● Uute puhkealade kavandamisel pööratakse tähelepanu keskkonnataluvuse nõuete tagamisele, lähtudes ala eripärast ning loodusliku mitmekesisuse säilimisest;

● Pööratakse tähelepanu planeeringulahenduse vastavusele asjakohastest keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

5.4. MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE

● Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju põllumajanduspiirkondades, sh väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbelisele kasutamisele ja säilitamisele, vajadusel nähakse ette meetmed väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks;

● Tähelepanu pööratakse põllumajanduslike tootmishoonete paiknemisele tundlike alade (elamumaad, puhkealad, avalikus kasutuses olevad hooned ja alad) suhtes, analüüside ja hinnates mõju inimeste tervisele ja heaolule;

● Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse, kuivõrd kavandatav tegevus mõjutab maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale;

● Inimeste tervist ja heaolu silmas pidades analüüsitakse ja hinnatakse planeeritava tegevusega kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele, keskendudes eelkõige tootmisaladest ja liiklusest tulenevale.

● Pööratakse tähelepanu võimaliku valgusreostuse vältimise meetmetele ning täpsustatakse võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Niivõrd kuivõrd olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väljundina määratakse tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades arenduse järgmistes etappides arvestada;

● Pööratakse tähelepanu ohtlike ettevõtete ja jäätmekäitlusrajatiste paiknemisele ning analüüsitakse ja hinnatakse planeeritavate lahenduste mõju inimeste tervise, heaolu ja keskkonna ohutuseks vajaliku vahemaa tagamisele käitise ning elurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimalusel peamiste transpordiliinide vahel. Vajadusel võetakse arvesse doominoefekti esinemise võimalust;

● Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringuga kavandatava maakasutuse suunamise ja teiste ruumiliste arengute mõju tööhõivele, teenuste kättesaadavusele ning elukeskkonna parendamisele;

● Analüüsitakse ja hinnatakse mõju olemasolevate puhkealade puhkeväärtuse säilimisele, avaliku juurdepääsu ja vajaliku taristu olemasolu tagamisele supluskohtadele;

● Analüüsitakse taastuvenergia (bio- ja päikeseenergia) ressursside perspektiivset kasutamist ja selle mõjusid.

Lk 19 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONALE

● Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestistele (kinnismälestistele) ja nende kaitsevöönditele ning mälestiste vaadeldavuse säilimisele. Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab mälestisele sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonna säilitamisega. Taristu planeerimisel analüüsitakse muuhulgas, kuidas see mõjutab ligipääsu kultuuriobjektidele ning seeläbi turismiteenuse osutamisele;

● Pööratakse tähelepanu traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimisele ning väärtuslikele maastikele omaste kultuurilis-ajaloolise, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimisele, samuti maastike sihipärase hooldamise tagamisele. Muuhulgas hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju inimeste heaolule, pidades silmas nii sotsiaalseid kui majanduslikke aspekte;

● Pööratakse tähelepanu määratavatele miljööväärtuslikele aladele ja kohaliku tasandi väärtuslikele maastikele ning vajadusel nähakse ette meetmed nende alade ja objektide väärtustamiseks ja kaitsmiseks;

● Pööratakse tähelepanu pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jm kohalikku asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele.

5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU

Arvestades Antsla valla asukohta, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole näha, et Antsla valla ÜP-ga kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Antsla valla ÜP koostamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga ja kirjeldatakse, kuidas teema mõjutab Antsla valla ruumilist planeerimist. Kliimamuutustega arvestamisel käsitletakse nii ennetamist, leevendamist kui ka kohanemise võimalusi. Kliimamuutusest tingitud riskid on veetaseme tõus, sademete rohkus, tormide tugevnemine ja sagenemine, linnaliste asustusalade soojasaarte efekt jms.

Mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda täpsustatakse ÜP koostamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse.

Lk 20 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

6. SEOS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

6.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud eesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.

Üleriigilises planeeringus on sõnastatud Eesti ruumilise arengu visioon, mille kohaselt seob hajalinnastunud ruum tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigilises planeeringus seatud visioon on võetud aluseks Antsla valla ÜP põhimõtete väljatöötamisel.

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilises planeeringus seatud põhimõtted võetakse Antsla valla ÜP koostamisel aluseks ning neid täpsustatakse kohalikus kontekstis.

6.2. VÕRU MAAKONNAPLANEERING

Võru maakonna ruumilise arengu visioon on järgmine: Võrumaa on atraktiivne, ajaloolist jätkuvust ja looduslähedust väärtustava ruumistruktuuriga maakond. Selgelt eristuvad siin traditsioonilised külamaastikud ning kompaktsena hoitud asulad ja linnad, mis koondavad ka mahukamat ettevõtlust ja tootmistegevust. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb nutikate ja paindlike teenuslahenduste rakendamisel ning mugavatel ühendustel oluliste keskustega, eelkõige Võruga. Sellega on tagatud kvaliteetne elukeskkond erinevates Võrumaa piirkondades.

Võru maakonnaplaneeringu lahendus keskendub järgmistele teemadele:

● Keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega seotakse teedevõrk, sh uuendatakse kergliiklusteede vajadus ja põhimõtteline paiknemine;

● Linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust. Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist, sh ettevõtlusalade arengut. Samuti võimaldab kompaktne linnaline asustus hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused võimalikult madalal tasemel;

● Riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine, et võimaldada piiriäärsele maakonnale omaselt riigikaitseliste ehitiste toimimist. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitselisi ehitisi ja nendele kaitseministri määrusega määratud piiranguvööndeid.

Võru maakonnaplaneeringust tulenevalt käsitletakse ÜP-s lisaks peatükis 4 kirjeldatud valdkondadele järgmisi teemasid:

● Rohevõrgustiku aladel DP koostamise kohustuse määramine; ● Üleujutusohuga aladel kõrgveepiiri täpsustamine; ● Linnalise asustusega alade piires tiheasumite määratlemine;

Lk 21 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

● Linnalise asustuse alade piiride täpsustamine olemasoleva olukorra alusel, kuid mitte kavandatava maakasutuse järgi ning linnaruumi kompaktsuse tõstmine;

● Puhkealade piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, kaaluda ÜP-s ilusate vaatekohtade maa-alade reserveerimist puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks;

● Väärtuslikel maastikel päikeseparkide kavandamisel maastikuanalüüsi/detailplaneeringu koostamise kohustuse kaalumine;

● Seni kaitsestaatuseta XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide väärtustamine; ● Vajadusel täiendavate väärtuslike põllumajandusmaade määramine; ● Paadisildade ja lautrikohtade kavandamine ning neile avaliku juurdepääsu tagamine; ● Avaliku juurdepääsu tagamine väljakujunenud supluskohtadele; ● Raudteevõrgu arendamine, taristu seisukorra parandamine.

Täpne teemade ring selgub ÜP koostamise käigus. Vajadusel tehakse ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks.

6.3. ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2019-2030

Antsla valla visioon aastaks 2030 on valla arengukavas sõnastatud järgmiselt: „Antsla vallas on elujõulised ja omanäolised piirkonnad ning kaasaegne keskus. Vallas on mitmekesised, paindlikud ja valikuvõimalusi pakkuvad avalikud ja erateenused, mis arvestavad kõiki huvi- ja vanusgruppe. Puhas, rahulik ja looduskaunis elukeskkond ning toimiv taristu on mõnus omadele ja kutsuv külalistele. Vallal on positiivne maine, mida toetab kohapealne edukas ettevõtlus ja koostegev kogukond. Antsla vald on hää väega kotus, kus on rahulolevad inimesed ja mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks.“

Visiooni realiseerimiseks saavutatavad strateegilised eesmärgid on järgmised:

● Tugev küla. Antsla vallas on ilusad kodud, omanäolised kandid, alevikud ja külad, kus on kogukonna jaoks esmavajalikud teenused ja mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks.

● Atraktiivne keskus. Antsla linn on tugev keskus, kus on heal tasemel spetsialiseeritud teenused ning kaasaegne avalik ruum.

● Kaasaegne ja toimiv taristu. Antsla vallas on rahulik, turvaline ja looduskaunis elukeskkond, kus on kaasaegne ja toimiv taristu ning head ühendused.

● Positiivne maine ja kuvand. Antsla vald on ettevõtja- ja turistisõbralik piirkond. Vald on kaasav, koostegev ja avatud nii omadele kui külastajatele.

Antsla valla arengukavas sõnastatud arengueesmärkidega on arvestatud ÜP põhimõtete ja eesmärkide sõnastamisel. ÜP-ga luuakse ruumilised eeldused valla arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide täitmiseks.

Lk 22 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

7. TEGEVUS- JA AJAKAVA

Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses ÜP koostamisele esitatud nõuetest ning konsultandi senisest kogemusest ÜP koostamisel. KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt ÜP koostamise ja menetlemise ajakavast.

Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi.

Ajakava muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik täielikult ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.8

Tegevus Kuupäev ÜP koostamise ja KSH algatamine 09.2018 ÜP ja KSH koostamise hanke läbiviimine 01.-02.2020 LS ja KSH VTK koostamine 06.-08.2020 ÜP LS ja KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks koostöö tegijatele ja kaasatavatele

08.-09.2020

ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK avalikustamine valla kodulehel Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud

09.2020

ÜP lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele, kohalike ideede kogumine e ideekorje

08.–10.2020

ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu koostamine

10.-12.2020

Esialgne koostöö ametkondadega 10.-12.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek

12.2020

ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud

01.2021

ÜP põhilahenduse ja KSH aruande koostamine, vajadusel toimuvad täiendavad töörühmad/koosolekud

01.-06.2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ametkondadele ja vajadusel täiendavate arvamuste andmiseks teistele osapooltele

06.-08.2021

ÜP tutvustamine volikogu komisjonidele 06.2021 ÜP vastuvõtmine ja KSH aruande tunnistamine nõuetele vastavaks

09.2021

ÜP avalik väljapanek 09.-10.2021 ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud

10.-11.2021

ÜP esitamine valdkonna ministrile9 heakskiitmiseks 01.2022 ÜP kehtestamiseks esitamine 03.2022 ÜP kehtestamine 04.2022 ÜP kehtestamisest teavitamine 05.2022 Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile, Maa-ametile ja vajadusel teistele osapooltele

05.2022

8 Vt vajadusel lisaks – Rahandusministeeriumi koostatud ÜP ja KSH protsessi kirjeldav skeem koos viidetega planeerimisseadusele. Kättesaadav aadressil: https://planeerimine.ee/static/sites/2/yp_menetluse_skeem_05-11-18.pdf 9

Lk 23 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

8. KAASAMISKAVA

ÜP on kokkulepe erinevate ühiskonnaliikmete ja ametiasutuste vahel, mille saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. ÜP koostamise korraldaja on Antsla Vallavalitsus, kuid kuna ÜP-ga kavandatud ruumiline areng mõjutab paljusid vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel.

Kaasamiskava on koostatud selleks, et KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Kaasamise eesmärk ei ole üksnes informeerimine planeeringu protsessist ja käsitletavatest teemadest, vaid aktiivsele diskussioonile kaasakutsumine planeeringulahenduse väljatöötamisel ja läbirääkimisel. Lisaks aitab läbimõeldud kaasamine ÜP koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda.

8.1. INFOKANALID

Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi ÜP ja KSH kohta infot levitatakse.

● Koduleht http://www.antsla.kovtp.ee./, siin kajastatakse infot ja uudiseid, mis ÜPga seotud: jooksvad teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info jm peamiselt menetluslik informatsioon ning planeerimisseadusega nõutud materjalid.

● Ideekorje rakendus planeeringuportaalis, mille kaudu on võimalik ÜP eskiislahenduse koostamise ajal esitada oma ettepanekuid kõigil soovijatel.

● Facebook-i leht https://www.facebook.com/Antslavald - siin kajastatakse uudiseid ja teateid (nt avalike ürituste toimumise infot jms).

● Ajalehes Antsla valla leht avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt tutvustavaid sisulisi artikleid ÜPga kavandatavatest arengutest ja peamistest käsitletavatest teemadest.

● Maakonnalehes Võrumaa Teataja avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt tutvustavaid sisulisi artikleid ÜP-ga kavandatavatest arengutest ja peamistest käsitletavatest teemadest.

● www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal.

● Avalikud väljapanekud ja arutelud, mis viiakse läbi piirkondlike keskuste käidavamates hoonetes (vallavalitsuses, kultuuriasutuses, raamatukogus vm avalikus hoones), ennekõike Antslas ja Kuldres. Vajadusel teistes valla piirkondades lähtuvalt lahendatavatest teemadest.

● Paberil kuulutused avaldatakse omavalitsuse olulisemates ja käidavamates asutustes: raamatukogud (Antsla linnaraamatukogu, Haabsaare raamatukogu, Tsooru raamatukogu, Vaabina raamatukogu, Kuldre raamatukogu, Urvaste raamatukogu), kauplused, vallavalitsus, postkontorid jm.

● Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on.

8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD

Järgnevalt on toodud ÜP elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi ÜP vastu.

Lk 24 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

Osapoolte nimekiri täpsustub ÜP koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel.

Käesolevas tabelis on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse ÜP koostamisse. Viidatud erisus tuleneb planeerimisseadusest, mille kohaselt lõppeb koostöö alati kooskõlastamisega, mistõttu saab see olla üksnes haldusorganite vaheline suhtlus. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi ÜP kohta kõigil huvitatud ametitel ja isikutel.

Asutused, kellega Antsla Vallavalitsus teeb ÜP koostamisel koostööd ja kooskõlastab planeeringu10:

Asutus/isik Koostöö eesmärk Koostöö viis

Kaitseministeerium Riigikaitseliste vajadustega arvestamine, riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine teiste tegevuste kavandamisel.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Maaeluministeerium Põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslike põllumaadega arvestamine planeeringulahenduse koostamisel, maaelu arengukavaga arvestamise koordineerimine.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Keskkonnaministeerium Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa osas arvamuse andmine.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Siseministeerium Riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, pääste ja kriisireguleerimisega arvestamine ÜP koostamisel.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine; hoiualade, püsielupaikade jm kaitsealuste alade või objektide kasutustingimustega arvestamine; täiendavate alade ja objektide kaitse alla võtmise vajaduse määratlemine; ettepanekute tegemine kaitserežiimi täpsustamiseks; ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Lennuamet Lennuohutuse tagamine, kui ÜP-ga kavandatakse nt tuuleparke või üle 45 meetriseid ehitisi; lennuväljakute kavandamine.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Maa-amet Koostöö ja üldplaneeringute kooskõlastamine, kui planeeritav maa- ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Maanteeamet Valda läbivate riigiteede ja nendega seotud arenguplaanide ja maanteedest lähtuvate tingimuste ja piirangute kajastamine üldplaneeringus; maha- ja

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

10 Käesolevas tabelis on esitatud ka asutused, kellega koostööd ja kooskõlastamist ei nõua Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, kuid kellega koostöö tegemist ja ÜP kooskõlastamist peab vajalikuks Antsla Vallavalitsus ÜP koostamise korraldajana (vt määruse § 2 lg 3).

Lk 25 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

pealesõitude kavandamine; kergliiklusteed suuremate maanteede läheduses; arendusalade realiseerimiseks (nt tööstusalad või elamualad) maanteedest lähtuvate tingimuste seadmine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminis teerium

Raudteega seonduvad küsimused ja arenguplaanid; taastuvenergia tootmise arengute kavandamine.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Muinsuskaitseamet Planeeringu elluviimisega kaasnev mõju muinsuskaitsealale, kultuurimälestistele, piirkondlike miljööväärtuste defineerimine ja vajadusel kaitsetingimuste seadmine.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Põllumajandusamet Uute maaparandussüsteemide rajamine või olemasolevatele maaparandussüsteemidele kaasnevad mõjud planeeringuga kavandatavast tegevusest.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Päästeamet Ohutuse tagamine ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamisel, olemasolevatest ohtlikest või suurõnnetuse ohuga ettevõtetest tulenevate piirangutega arvestamine teiste tegevuste planeerimisel.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Terviseamet Ennekõike müranormide tagamine planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel, avalike supelrandadega seonduvad teemad; mõjuhindamise tulemuste kooskõlastamine (inimese tervisele kaasnevad mõjud).

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Politsei- ja Piirivalveamet

Valla üldise turvalisusega ning kuritegevuse riskide maandamisega seotud küsimused.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Raudtee ja selle kaitsevööndiga seonduvad küsimused.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Valga vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilisi arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel silmas pidada.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Võru vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilisi arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel silmas pidada.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Otepää vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilisi arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel silmas pidada.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Rõuge vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend

Lk 26 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

kelle ruumilisi arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel silmas pidada.

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Kanepi vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilisi arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel silmas pidada.

Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine.

Asutused ja isikud, kes kaasatakse Antsla valla ÜP koostamisse:

Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis

Rahandusministeeriumi Võru talitus

Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja, maakonnaplaneeringus seatud tingimuste ja suunistega arvestamine (rohevõrgustik, teenuskeskused jms), ÜP heakskiitja.

Jooksev koostöö planeeringu koostamise käigus, kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse esitamine planeeringulahendusele; planeeringu heakskiitmine.

SA Võrumaa Arenduskeskus

Võrumaa omavalitsuste ühtse arengu eest seismine, vajalike maakondlike arengueelduste kajastamine üldplaneeringus, otste kokkuviimine maakonna arengustrateegiaga.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; ideekorje; arvamuse esitamine planeeringulahendusele.

MTÜ Võru Omavalitsuste Liit

Võrumaa omavalitsuste ühtse arengu eest seismine.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; ideekorje; arvamuse esitamine planeeringulahendusele.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Riigimetsa majandamisega seotud küsimused; metsade kaitse.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Kaitseliit Riigikaitseliste ehitistega arvestamine ÜP koostamisel.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

MTÜ Eesti Erametsaliit Metsade majandamisega seotud küsimused.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)11

ÜP elluviimisega kaasnevate mõjudega arvestamine ÜP lahenduses.

Teavitamine lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse valmimisest; KSH aruande osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või

11 EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK)

Lk 27 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

eksperthinnangute küsimine.

AS Eesti Raudtee Raudtee arenguvajadused ja ruumilised eeldused.

Sisend lähteseisukohtade etapis ja liikuvusuuringu läbiviimisel; vajadusel töökoosolekud; osalemine töörühmades; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

AS Eesti Keskkonnateenused

Jäätmekäitlusega seonduvate teemade käsitluseks ja arvestamiseks.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

SW Energia OÜ Soojamajandus Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Põllumajandusuuringute keskus

Põllumajandusmaa massiivide ruumiandmed ja riikliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Elering AS Elektripaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Eesti Lairiba Arenduse SA Sidepaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Tele 2 Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

MTÜ Eesti Erametsaliit Metsa majandamine planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse

Lk 28 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

küsimine planeeringulahendusele.

AS Võru Vesi Vee ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine ja korrashoid.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Metsatervenduse OÜ Metsa majandamine planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

OÜ Metsagrupp Metsa majandamine planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Valga Puu OÜ Metsa majandamine planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Muud ettevõtjad ja MTÜd (nimekirja täpsustatakse ÜP koostamise käigus)

Arenguvajaduste ja -ootuste kaardistamine, sh nii uute tegevuste kavandamisel kui ka olemasoleva olukorra parendamisel nii turismi, ettevõtluse vms valdkonnas.

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; küsitlus ettevõtlusanalüüsi koostamisel; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele.

Lk 29 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED

ÜP põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised:

● maakasutus;

● teed ja liikluskorraldus;

● rohevõrgustik, puhke- ja virgestusalad;

● ehituskeeluvöönd, muinsuskaitse ja looduskaitse;

● tehnovõrgud ja -rajatised, sh tuletõrje veevõtukohad.

Väärtuste ja piirangute joonis, mis kajastab riiklike registrite põhiseid väärtuslikke objekte ning alasid koos nendest tulenevate kitsendustega koostatakse lisajoonisena, mis kajastab infot ÜP koostamise seisuga. Pärast kehtestamist peab vastavat ajakohast infot vaatama riiklikest registritest.

Täpsemad väljavõtted koostatakse järgmiste alade kohta:

● Antsla linn koos kontaktvööndiga;

● Kobela alevik.

ÜP vormistatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada digitaalselt kaasaegset ÜP koostamise ning esitlemise lahendust. Lisaks tavapärasele ÜP teksti- ning kaardifailidele, koostatakse ka ÜP veebirakendus, kus planeeringu maakasutus ning vastavad tingimused jm olulisemad valdkonnad on ülevaatlikult ja erinevates nutiseadmetes kuvatavad.

ÜP käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele.

Lk 30 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID

● Ettevõtluse ja tööhõive analüüs. Koostatakse ülevaade ettevõtete paiknemisest, nende suurusest, tegevusvaldkondadest. Määratletakse ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtted ning selgitatakse välja ettevõtluseks ja tootmiseks sobivaimad alad. Teostatakse olemasoleva maakasutuse ja transpordiühenduste analüüs, sh eelmise ÜP kehtivuse ajal taristusse tehtud investeeringute mõjude analüüs;

● Rahvastiku analüüs ja prognoos. Selgitatakse välja rahvaarv ja rahvastiku paiknemine ning selle muutumine ajas, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, lühi- ja pikaajaline ränne, rahvastiku prognoos;

● Rohevõrgustiku analüüs. Selgitatakse välja maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku toimivus vallas ning tehakse ettepanekud rohestruktuuri ja haljastuse kavandamiseks;

● Liikuvusanalüüs. Selgitatakse välja erinevate liikumisviiside arendamise põhimõtted.

Lk 31 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

Lähtematerjalid ● Üleriigiline planeering Eesti 2030+ jm riiklikud strateegilised arengut suunavad dokumendid ● Võru maakonnaplaneering 2030+ koos teemaplaneeringute jm lisadega ● Võru maakonna arengustrateegia 2019-2035+ ● Antsla valla üldplaneering (2012) ● Urvaste valla üldplaneering (1996) ● Antsla valla arengukava ja eelarvestrateegia ● Eesti väikeasulate uuring (2019) ● Kehtivad detailplaneeringud ● Kehtivad asjakohased õigusaktid ● Kehtivad kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad ● Kehtivad asjakohased Eesti Vabariigi standardid ● Piirkonnaga seotud statistilised andmed ● Asjakohased strateegilised dokumendid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud ● Naaberomavalitsuste kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud ning arengukavad

Lk 32 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

Lisa 2. Ülevaade Antsla vallast Lisa 2 on esitatud eraldi dokumendina.

Lk 33 / 34

Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK

Lisa 3. Koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud PlanS § 81 kohaselt esitatakse ÜP LS ja KSH VTK seisukohtade esitamiseks planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse planeeringu LS-i ja KSH VTK-d. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki, seisukohad (laekunud kirjad) lisatakse dokumendile. Täiendatud LS ja KSH VTK ning ülevaade laekunud seisukohtadest avalikustatakse planeeringu koostamise korraldaja ehk Antsla Vallavalitsuse veebilehel.

Lk 34 / 34

Antsla Vallavalitsus

Koostöö tegijad ja kaasatud isikud Teie nr

Meie 02.09.2020 nr 7-1/1/800

Ettepanekute küsimine Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Antsla Vallavolikogu algatas 25.09.2018 otsusega nr 67 Antsla valla üldplaneeringuja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame Teile Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (LS ja KSH VTK) ettepanekute saamiseks. Palume Teil ettepanekud esitada 30 päeva jooksul kirja saamisest.

Lisad Antsla ÜP LS ja KSH VTK Antsla valla ülevaade lisa 2

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Avo Kirsbaum vallavanem

Ester Hommik maa- ja planeeringute spetsialist tel 5540530 [email protected]

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

F. R. Kreutzwaldi 1 Telefon 785 5164 Arvelduskonto EE631010402011665006

66403ANTSLA E-post: [email protected] SEB Pank Registrikood 75010418 www.antsla.ee