Antsla Vallavalitsus
[email protected]
Teie: 02.09.2020 nr 7-1/1/800
Meie: 09.09.2020 nr 9.3-1/20/7775-2
Arvamus Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohtadest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusest
Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 alusel Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) ettepanekute esitamiseks.
Antsla valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu KSH algatati Antsla Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 67.
Antsla vald moodustati 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude
korraliste valimiste tulemusena Antsla ja Urvaste valdade ühinemisel. Antsla vallas on 41 asulat, neist üks linn, kaks alevikku ning 38 küla.
Rahvastikuregistri andmetel oli seisuga 01.07.2020 vallas 4438 elanikku. Valla keskuses –
Antsla linnas elas 1272 inimest ehk 29% kogu valla elanikest.
Antsla valla ÜP LS ja KSH VTK on koostatud ühise dokumendina. ÜP eesmärk on kogu Antsla valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. ÜP üldine eesmärk jaguneb valdkondlikeks eesmärkideks, mille täitmine toimub läbi planeerimisseaduses toodud ÜP ülesannete lahendamise.
Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi KSH, mille eesmärgiks on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja tagada jätkusuutlik areng.
KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale ning tehakse ettepanekuid soodsaima
lahendusvariandi valikuks. Vajadusel pakutakse välja ebasoodsate mõjude vähendamise,
leevendamise ja põhjendatud juhul, heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed. Oluliste
negatiivsete mõjude käsitlemisega sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate soodsate
mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine.
Amet on tutvunud esitatud Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK-ga ning juhib tähelepanu järgnevatele tervisekaitsealastele aspektidele, millega üldplaneeringu ja KSH koostamisel arvestada:
• Joogivee kvaliteet
Lähtuvalt veeseadusest § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Sellest tulenevalt tuleks vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.
• Müra
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on kehtestatud lähtuvalt sama seaduse § 56 lg 4 keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017.
Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.
• Müra- ja saastetundlikud objektid
Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) vajadust Antsla vallas ning seda, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele.
• Liikluse negatiivsed mõjud
Liiklusega võivad kaasneda nii müra, vibratsioon kui ka õhusaaste. Üldplaneeringu puhul arvestada olemasolevate ja planeeritavate suuremate teedega, paigutades uued elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks müratundlike alade välisõhus KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid.
• Tootmistegevuse negatiivsed mõjud
Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab KeM määrus nr 71 toodud normtasemetele. Amet soovitab uute objektide planeerimisel ennetada mainitud olukordade teket ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga.
• Puhveralad
Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-50 meetri laiune.
• Radoon
Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Seega võib madala radooniriskiga piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3).
• Valgusreostus
Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
• Kaitsevööndid
Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele perspektiivsetele teedele ning nende kaitsevöönditele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Eek
Lõuna regionaalosakonna vaneminspektor
+372 5826 4866,
[email protected]