Kiri

Saatja: Johvi Vallavalitsus <[email protected]>

Saadetud: 25.09.2023 14:21

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; TA Info <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>

Teema: Webdesktop: Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse „Jõhvi linna,

Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas

Manused: EELNOU_Johvi_linna_Hariduse_tanava_ja_Puru_tee_vahelise_maa-ala_dp.pdf;

Lisa_1_Johvi_linna_Hariduse_tanava_ja_Puru_tee_vahelise_maa-ala_skeem.pdf;

Seisukoha_kysimine.asice; KSH_eelhinnang_Hariduse_tanava_ja_Puru_tee_DP.pdf

e-posti sisutekst: Teile on saadetud dokument Jõhvi Vallavalitsuse

dokumendihaldusprogrammist WebDesktop.

Registreerimise number: 7-1.3/6162

Registreerimise kuupäev: 25.09.2023

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

JÕHVI VALLAVALITSUS

KORRALDUS (EELNÕU)

Eelnõu koostas GIS spetsialist Jekaterina Prudnikova

digiärakiri

Jõhvis . oktoobril 2023 nr 0000

Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee

vahelise maa-ala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linnas, Tallinn-Narva raudteest lõuna pool. Planeeringuala hõlmab

Hariduse tänava ja Puru tee vahelist maa-ala. Planeeritava ala suurus on ca 9,8 ha (planeeritava maa-

ala skeem, lisa 1). Käesoleva planeeringu näol on tegemist nn hariduslinnaku väljaarendamisega, mis

tuleneb kehtivast üldplaneeringust.

Planeeritav ala hõlmab täielikult Hariduse tänav T1 (katastritunnus 25301:008:0141, transpordimaa

100%, pindala 2671 m²), Hariduse tn 3a (katastritunnus 25301:008:0085, üldkasutatav maa 100%,

pindala, 4551 m²), Hariduse tänav T2 (katastritunnus 25301:008:0142, transpordimaa 100%, pindala

2147 m²), Hariduse tn 3 (katastritunnus 25301:008:0040, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala,

9564 m²), Puru tee 4 (katastritunnus 25301:008:0095, ärimaa 100%, pindala 7463 m²), Hariduse tn 5

(katastritunnus 25301:008:0151, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 21209 m²), Hariduse tänav

T3 (katastritunnus 25301:008:0139, transpordimaa 100%, pindala 2281 m²), Hariduse tänav T4

(katastritunnus 25301:008:0140, transpordimaa 100%, pindala 4840 m²), Hariduse tn 5t

(katastritunnus 25301:008:0099, transpordimaa 100%, pindala 2742 m²), Hariduse tn 5a

(katastritunnus 25301:008:0064, tootmismaa 100%, pindala 108 m²), Puru tee 10 (katastritunnus

25301:008:0126, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala, 8613 m²), Hariduse tn 5c (katastritunnus

25301:008:0124, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 684 m²), Puru tee T3 (katastritunnus

25301:008:0143, transpordimaa 100%, pindala 4402 m²) kinnistuid ning osaliselt Puru tee T6

(katastritunnus 25101:001:0114, transpordimaa 100%, pindala 1483 m²), Puru tee 18b (katastritunnus

25301:008:0028, elamumaa 100%, pindala 3945 m²), Puru tee T4 (katastritunnus 25301:008:0134,

transpordimaa 100%, pindala 8693 m²), Hariduse tänav T5 (katastritunnus 25301:008:0128,

transpordimaa 100%, pindala 20499 m²) ja kinnistuid. Kruntide maakasutuse sihtotstarve on valdavalt

sotsiaal- ja transpordimaa.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel asub planeeringuala Tammiku kaevanduse kaevevälja

passiivse tarbevaru 2. ja 9. plokil (kaevandamisluba KMIN-067, Eesti Energia Kaevandused AS) ja

osaliselt altkaevandatud maa-alal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringu maa-alal paiknevatele kruntidele

ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, ehitusõiguse määramine olemasolevate hoonete ja

rajatiste üle 33% laiendamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse

ja heakorrastuse korraldamine ning maa-ala krundipiiride täpsustamine.

Koostatava detailplaneeringu eesmärgid vastavad piirkonna eesmärkidele ning on kooskõlas Jõhvi

valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127), kus maa-ala

juhtfunktsioonideks on ühiskondlike ehitiste maa, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa ning

liiklusmaa. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal lubatud hoonestuse kõrguseks kuni 18 m.

Käesoleva planeeringualal ja lähiümbruses kehtivad järgmised detailplaneeringud, millega

planeeringuala osaliselt kattub:

• Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi, Malmi tänavate ja Tallinn-Narva raudtee vahelise ala

detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 19. mai 2005 määrusega nr 84);

• Jõhvi linna Hariduse tn 5b ja Puru tee 4 kruntide ning lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi

Vallavalitsuse 8. septembri 2009 korraldusega nr 3513);

• Jõhvi linna, Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala

detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 28. jaanuari 2014 korraldusega nr 97).

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 15 punkti 8

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude tegevuste

korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis

võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Jõhvi Vallavalitsuse 11. jaanuari 2014 korraldusega nr 97 sai algatatud Jõhvi linna, Hariduse tänava,

Kaare tänava ja Puru tee vahelise maa-ala detailplaneering. Planeering hõlmas suuremat maa-ala, kuid

selle koostamise eesmärgid olid samad.

Käesoleva detailplaneeringu algatamisega tunnistatakse ülalmainitud korraldus kehtetuks.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2, planeerimisseaduse §

128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2, § 35 lõike

1 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas” § 3 punktist 2 ja KSH eelhinnangust, Jõhvi Vallavalitsus

annab

k o r r a l d u s e :

1. Algatada Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata.

3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Jõhvi Vallavalitsus (aadress: Jõhvi linn,

Kooli tn 2).

4. Detailplaneeringu algatamisest teavitada ajalehtedes Põhjarannik ja Jõhvi Teataja, Ametlikes

Teadaannetes, Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel.

5. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Vallavalitsuse 11.03.2014 korraldus nr 151 „Jõhvi linna, Hariduse

tänava, Kaare tänava ja Puru tee vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamine,

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

6. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

Maris Toomel

Vallavanem Piia Lipp

Vallasekretär

1

Lisa 2

Jõhvi Vallavalitsuse ..2023 korraldusele nr 0000

„Jõhvi linna Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine„

Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse

detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 15 punkti 8

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude tegevuste

korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis

võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti.

Eelhinnang antakse vastavalt eelnimetatud määruse § 16 punktis 2 sätestatule, kuna plaanitakse

staadioni laiendamine ning antud maa-alale plaanitakse raamatukogu ehitamine. Samas kattub

planeeringu maa-ala looduskaitsealaga.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu

taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala

detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamine või mitte.

2

3. Üldinfo

3.1 Planeeritava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linnas, Tallinn-Narva raudteest lõuna pool. Planeeringuala hõlmab

Hariduse tänava ja Puru tee vahelist maa-ala. Planeeritava ala suurus on ca 9,8 ha (planeeritava maa-

ala skeem, lisa 1). Käesoleva planeeringu näol on tegemist nn hariduslinnaku väljaarendamisega, mis

tuleneb kehtivast üldplaneeringust.

Planeeritav ala hõlmab täielikult Hariduse tänav T1 (katastritunnus 25301:008:0141, transpordimaa

100%, pindala 2671 m²), Hariduse tn 3a (katastritunnus 25301:008:0085, üldkasutatav maa 100%,

pindala, 4551 m²), Hariduse tänav T2 (katastritunnus 25301:008:0142, transpordimaa 100%, pindala

2147 m²), Hariduse tn 3 (katastritunnus 25301:008:0040, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala,

9564 m²), Puru tee 4 (katastritunnus 25301:008:0095, ärimaa 100%, pindala 7463 m²), Hariduse tn 5

(katastritunnus 25301:008:0151, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 21209 m²), Hariduse tänav

T3 (katastritunnus 25301:008:0139, transpordimaa 100%, pindala 2281 m²), Hariduse tänav T4

(katastritunnus 25301:008:0140, transpordimaa 100%, pindala 4840 m²), Hariduse tn 5t

(katastritunnus 25301:008:0099, transpordimaa 100%, pindala 2742 m²), Hariduse tn 5a

(katastritunnus 25301:008:0064, tootmismaa 100%, pindala 108 m²), Puru tee 10 (katastritunnus

25301:008:0126, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala, 8613 m²), Hariduse tn 5c (katastritunnus

25301:008:0124, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 684 m²), Puru tee T3 (katastritunnus

25301:008:0143, transpordimaa 100%, pindala 4402 m²) kinnistuid ning osaliselt Puru tee T6

(katastritunnus 25101:001:0114, transpordimaa 100%, pindala 1483 m²), Puru tee 18b (katastritunnus

25301:008:0028, elamumaa 100%, pindala 3945 m²), Puru tee T4 (katastritunnus 25301:008:0134,

transpordimaa 100%, pindala 8693 m²), Hariduse tänav T5 (katastritunnus 25301:008:0128,

transpordimaa 100%, pindala 20499 m²) ja kinnistuid. Kruntide maakasutuse sihtotstarve on valdavalt

sotsiaal- ja transpordimaa.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Käesoleva planeeringualal ja lähiümbruses on olemas kehtivad detailplaneeringud, millega

planeeringuala osaliselt kattub. Antud planeeringu kehtestamisega muutuvad allpool loetletud

planeeringud kas osaliselt või täielikult kehtetuks:

• Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi, Malmi tänavate ja Tallinn-Narva raudtee vahelise ala

detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 19. mai 2005 määrusega nr 84);

• Jõhvi linna Hariduse tn 5b ja Puru tee 4 kruntide ning lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi

Vallavalitsuse 8. septembri 2009 korraldusega nr 3513);

• Jõhvi linna, Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala

detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 28. jaanuari 2014 korraldusega nr 97).

3.3 Planeeringulahenduse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringu maa-alal paiknevatele kruntidele

ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, ehitusõiguse määramine olemasolevate hoonete

ja rajatiste üle 33% laiendamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine,

haljastuse ja heakorrastuse korraldamine ning maa-ala krundipiiride täpsustamine.

Kavandatav tegevus:

- Uue raamatukogu hoone püstitamine koos vajalike tehnovõrkude, juurdesõidutee ja parklate

tagamisega. Raamatukogu korruste arv – kuni 4 korrust, ehitisealune pind - kuni 2200m2,

suletud netopind - kuni 2700m2

- Olemasoleva staadioni ümbruse korrastamine, tribüünide rekonstrueerimine ja laiendamine,

olemasoleva liiklus- ja parkimiskorralduse muutmine;

3

- Olemasoleva põhikooli ümbruse korrastamine;

- Planeeringualal tervikuna liiklus- ja parkimiskorralduse muutmine. Hariduse ja Puru tänava

olemasolevate ristmike rekonstrueerimine, kõnniteede võrgustiku arendamine.

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

4

Joonis 2. Kavandatava tegevuse skeem

5

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” väljenduvad üldstrateegilised eesmärgid ja seisukohad

maakonnaplaneeringutele on:

1. Tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine;

2. Ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise

tingimustes;

3. Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja

majanduskeskkonna kujundamine;

4. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade

sisese ja omavahelise sidustamise kaudu;

5. Avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel vähemalt minimaalsel tasemel.

Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu lahendus keskendub sh järgmistele

teemadele:

- Keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks

asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega

seotakse teedevõrk, (sh täpsustatakse kergliiklusteede vajadust ja põhimõttelist paiknemist) ja

ülejäänud tehniline taristu.

- Linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust.

Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise

elukeskkonna säilimist ja teket, sh ettevõtlusalade arengut. Kompaktne linnaline asustus võimaldab

hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused võimalikult madalal

tasemel.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Koostatava detailplaneeringu eesmärgid vastavad piirkonna

eesmärkidele ning on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu

18.07.2013 määrusega nr 127), kus maa-ala juhtfunktsioonideks on ühiskondlike ehitiste maa,

kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa ning liiklusmaa. Üldplaneeringu kohaselt on

planeeringualal lubatud hoonestuse kõrguseks kuni 18 m.

Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030. 2030 aastaks on valminud uus maakonna keskraamatukogu,

mis on kujunenud multifunktsionaalseks infokeskuseks ning toimib ühtlasi maakonna keskregiooni

lõimumistegevuse eestvedajana. Lisaks olemasolevale staadionile ja spordihallile on valminud ka

regionaalne veekeskus.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Antud maa-ala on aktiivsel kasutusel, kus toimib lai infrastruktuur: gümnaasium, kunstikool,

põhikool, staadion, parklad ehk nn hariduslinnak.

Jääkreostus ei ole tuvastatud.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

6

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5.3 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.

Planeeringu maa-ala osaliselt kattub looduskaitsealaga Jõhvi park ja allee, registrikood KLO1200574

(vt joonis. 4).

Joonis 4. Jõhvi linna park ja allee (Maa-amet 2023, EELIS: Keskkonnaagentuur)

7

5.4 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Jõhvi pargis on Mälestuskivi ohvitseride

matmiskohas.

Kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud pärandkultuuri objektini ning ei saa avaldada sellele mõju.

5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel asub planeeringuala Tammiku kaevanduse kaevevälja

passiivse tarbevaru 2. ja 9. plokil (kaevandamisluba KMIN-067, Eesti Energia Kaevandused AS) ja

osaliselt altkaevandatud maa-alal.

Planeeritaval maa-alal on järgmised kaitsevööndid ja kitsendused:

• elektripaigaldise kaitsevöönd;

• geoloogilised piirangud;

• maagasi torustik;

• sundvaldusega seotud piirangud;

• maa-alune vee ja kanalisatsiooni vabavoolne torustik;

• kaitstava loodusobjekti piirangud.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt ei ole väärtuslik ala. Alal asuvad juba püstitatud

hooned, ehitised ja rajatised. Planeeritav tegevus ei too kaasa maakasutuse olulist muutmist ning ei

avalda mõju maastikule.

6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

On ette näha, et raamatukogu ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on

lokaalsed ja pöördumatud. Teised hooned, rajatised ja ehitised on juba püstitatud ja selle laiendamine

(nt staadioni tribüünide laiendamine) või ümberkorraldamine ei avalda olulist mõju pinnasele, pinna-

ja põhjaveele.

Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette

näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. Samuti ei mõjutata raamatukogu rajamisega ka ala

pinnavee- ja põhjaveerežiimi.

6.3 Mõju loodusele sh looduskaitsealale

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole enamasti looduslik ning tegemist ei ole üldiselt väärtuslike

taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa

praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.

DP realiseerimisel peab kõrg- ja madalhaljastus säilitama nii palju, kui võimalik.

Jõhvi linnapark ja allee

Jõhvi linna piirides asuv park on üks väheseid linnas olevaid rohelisi puhkealasid. Park on

8

käesolevaks ajaks kasutuses linlaste puhkealana, kuid tema potentsiaal on ilmselt alakasutatud. Pargi

arendamise küsimus on muutunud eriti oluliseks seoses Jõhvi Kontserdimaja rajamisega, mis eeldab

enda kõrvale täielikult väärtustatud objekti ja infrastuktuuri.

Planeeringualaga kattuv pargi ala on muutunud tehnogeenseks: transpordimaa ja osaliselt

moodustatud haljasala. Planeeritav tegevus ei avalda mõju looduskaitsealale, kuna antud

looduskaitseala osa on juba inimese tegevuse ja linna piirkonna arendamisega muudetud. Suured

muudatused antud osas ei ole planeeritud.

6.4 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.5 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.

6.6 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Kavandatava planeeringu realiseerimisega praktiliselt ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada

inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku

või veekeskkonda. Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga. Antud maa-ala

on juba aktiivsel kasutusel, kus mingil määral müra on vältimatu. Samas praegune tegevus on seotud

mõni valgusreostusega (valgustatud alad, staadioni prožektorid). Algatatava DP realiseerimisega ei

ole oodata lisanduvat müra ja valgustusreostuse, mis on olulise negatiivse mõjuga.

Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Raamatukogu ehitamisel ja DP realiseerimisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele

tingimustele, kuna antud tegevus on kõrge atraktiivsusega. Hariduslinnakus on kontsentreeritud

erinevad asutused, mis on omavahel seotud (nt õpilased saavad tihedamini külastada raamatukogu,

kuna see on haridusasutuste läheduses).

Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

inimeste heaolule.

6.7 Jäätmete tekke ja käitlus

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.8 Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on

lühiajaline. Ehitiste kasutamise käigus ei ole oodata täiendavat õhureostuse teket.

6.9 Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud

9

vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata

mõningast liikluskoormuse tõusu. Staadioni kasutamisel on oodata mürataseme tõusu, mis toimub ainult

päeval ja ainult teatud aja jooksul (nt võistlused). Samas ei saa seda pidada oluliseks. Staadionil

läbiviidavate treeningute käigus ei ole oodata üleliigset müra, mis võiks negatiivselt mõjutada inimese

tervisele ja heaolule.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt

ei levi normtaset ületavat müra. Sellest lähtuvalt ei tohi planeeringualale lähimal asuvate elamute

territooriumidel planeeritava tegevusega kaasnev liiklusmüra ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses 2 (2) nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) sätestatud piirväärtusi.

Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00- 7.00

ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Planeeringualale lähimal asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 sätestatud piirväärtusi.

6.10 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. Staadioni

prožektorid võivad mingil määral tekitada valgusreostust. Kuna prožektorid töötavad ainult siis, kui

staadionil toimub tegevus (nt treeningud, võistlused), siis valgusreostus on mööduva efektiga ja ei

avalda olulist negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule. Samas peab

arvestama, et tegemist on linnapiirkonnaga, mis on juba hästi valgustatud ja antud maa-alal see on

loomulik.

6.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

6.12 Loodusvarad

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel asub planeeringuala Tammiku kaevanduse kaevevälja

passiivse tarbevaru 2. ja 9. plokil (kaevandamisluba KMIN-067, Eesti Energia Kaevandused AS) ja

osaliselt altkaevandatud maa-alal.

Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest

piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt

teada.

6.13 Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei

ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

6.14 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub

enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad teised samalaadsed

asutused, siis on raamatukogu rajamine paikkonda sobituv.

10

5. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

6. Asjaomased asutused

Keskkonnaamet

Rahandusministeerium

Terviseamet

Päästeamet

Maa-amet

Lisa 1

Jõhvi Vallavalitsuse ..2023 korraldusele nr 0000

„Jõhvi linna Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine„

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 9,8 ha

planeeritava ala piir

katastriüksuse piir

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa-amet

[email protected]

Rahandusministeerium

[email protected]

Terviseamet [email protected]

Päästeamet

[email protected] Meie: 25.09.2023 nr 7-1.3/6162

Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse

„Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee

vahelise maa-ala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas

Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga. Soovime teada Teie arvamust algatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise osas. Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Svetlana Jürgens

keskkonnaspetsialist

tel: 5854 4571

[email protected]

Lisad:

1. Otsuse „Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;

2. Jõhvi linna, Hariduse tänava ja Puru tee vahelise planeeritava maa-ala skeem.

3. KSH eelhinnang;