Seisukohtade väljastamine Lehmja küla Rail Baltica Assaku peatuse detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 18.05.2022 nr 8-8/5280

Meie 14.06.2022 nr 7.2-2/22/11192-2

Seisukohtade väljastamine Lehmja küla

Rail Baltica Assaku peatuse

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Lehmja küla Rail Baltica Assaku peatuse

detailplaneeringu (katastritunnused 65301:001:5956, 65301:001:5795, 65301:001:5786,

65301:001:5957, edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused Rail Baltica Assaku peatuse rajamiseks. Planeeritav ala

külgneb riigiteega nr 11330 Järveküla–Jüri km 7,140–7,305 ja riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru

– Luhamaa km 9,910–10,110. Riigitee nr 11330 2021 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

on 2404 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale kavandada riigiteelt nr 11330. Ristumiskohti riigiteele nr 2 mitte

planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Hinnata

arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse

mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus

tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat)

liiklussagedusega. Kavandada ristmiku ümberehitus kasvava ja planeeringualalt lähtuva

liikluskoormuse vastuvõtmiseks.

Piirkonna liiklusohutuse ja liiklusläbilaske võime tagamiseks on sobilik ja vajalik haarata

planeeringusse riigitee nr 11330 km 7,00 –7,50 lõik. Näha ette alternatiivsete liikluslahenduste

analüüs eskiisi tasandil leidmaks sobilik juurdepääsu lahendus (ringristmik, kanaliseeritud

ristmik, foorristmik) ning ühendus bussipeatustega. Arvestades, et tegemist on olulise

infrastruktuuri sõlmpunktiga kirjeldada ka ühistranspordi (bussiliikluse) juurdepääsuvõimalusi

ning võimalike bussipeatuste asukohtasid.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega, näha ette ohutud

teeületuskohad ning ühendused bussipeatustega. Sh kaaluda teeületuskoha rajamist koos

valgustusega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse

2 (3)

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud püsiv

hoonestusjoon.

5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

- Rae valla üldplaneeringuga (sh koostamisel oleva üldplaneeringuga)

- Planeeringulahendus viia kokku Rail Balticu raames koostatavate projektidega.

- Planeeringus arvestada trammitee paiknemisega. Tuua välja Rail Baltica raudtee ja

trammitee eritasandiline ristumine (asukoht) ning trammitee ristumine riigiteega nr 11330.

6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda normide tabelist 7.5.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

Arvestada Rail Balticu raames ümbertõstetavate tehnovõrkude lahendustega.

10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb

tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata

arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh

truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuniks loodusliku eelvooluni.

Arvestada Rail Balticu trassiga kavandatavate sademevete lahendustega.

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS

§ 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla

jms.

15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

3 (3)

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 „Välisõhus

leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute,

sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata

joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee

omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Planeeringuala peamisteks müra- ja vibratsiooni allikateks on riigitee nr 2 ja perspektiivne Rail

Baltic. Planeeringu koostamisel on sobilik ja vajalik koostada vastavad müra modelleerimised

ning arvestada planeeringuala ümbruses olevate müra- ja vibratsiooniallikatega. Planeeringus

näha ette sobilikud leevendusmeetmed.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99

lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Hans Keskrand

59819102, [email protected]