Pärimisregistrit ja pärimismenetluse toiminguid käsitlevate justiitsministri määruste muutmine

Pärimisregistrit ja pärimismenetluse toiminguid käsitlevate justiitsministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täiendatakse justiitsministri 3. detsembri 2013. a määrust nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord". Määrus viiakse

kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust,

kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist

pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist. Määrust täiendatakse Euroopa

pärimistunnistusega seoses ning muudatustega luuakse võimalus teha pärimisregistrisse märkus

hoiumeetmete rakendamise kohta; samuti võimalus teha kanded pärimismenetluse peatamise,

jätkamise ja lõpetamise; Euroopa pärimistunnistuse tõestamise ning Euroopa pärimistunnistuse

kehtetuks tunnistamise kohta.

Lisaks täiendatakse justiitsministri 18. detsembri 2008. a määrust nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate

notari ametitoimingute tegemise kord“. Eelnõuga täiendatakse notari selgitamiskohustust juhul, kui

pärimismenetluse algatamise teade saadetakse välisriigi kodanikule või välismaal elavale isikule. Lisaks

korrigeeritakse osa sätete sõnastust ning täpsustatakse notari päringute tegemist krediidiasutustesse.

Kehtiva määruse loetelus olevate krediidiasutuste ärinimed on muutunud ning lisaks on tegevusluba

väljastatud krediidiasutustele, mida senises loetelus pole. Eelnõuga ajakohastatakse loetelu, lisades

uued krediidiasutused ja jättes välja tegevuse lõpetanud krediidiasutused. Määrusesse lisatakse sätted,

mis puudutavad pärimismenetluse peatamist, jätkamist ja lõpetamist. Lisaks peab notar edaspidi

vajaduse korral pärimistunnistuses märkima pärija kohustuse esitada kinnistusosakonnale

kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnistamisavaldus.

Samuti täiendatakse justiitsministri 19. juuni 2009. a määrust nr 23 „Notariaadimäärustik“. Praktikas on

probleemina kerkinud olukord, mil testaator ei soovi testamendi andmetele ligipääsu infosüsteemide

andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu, kuna soovitakse välistada kõrvaliste isikute võimalus tutvuda

testamendi sisuga. Notaril puudus seni õigus testaatori sellise sooviga arvestada.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

vabakutsete talituse nõunik Rina Sillandi ([email protected]). Eelnõu koostamisel on arvestatud

Notarite Koja ettepanekuid ning konsulteeritud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse

talituse ja justiitshalduspoliitika osakonna kohturegistrite talitusega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari

Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord" redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 28.12.2022, 15; justiitsministri 18.12.2008. a määruse nr 53 „ Pärimisseadusest

tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.02.2014, 13

ning justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 25.04.2023, 4.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruses nr 38 "Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse

kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ muutmine (eelnõu § 1)

Eelnõuga täiendatakse määruse § 9 lõikega 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

650/2012 artikkel 19 näeb ette, et liikmesriigi kohtutelt võib taotleda asjaomase riigi õigusega ette nähtud

ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on

määruse kohaselt pädevad asja sisuliselt arutama. Praegusel hetkel ei ole notaril võimalik välisriigis

kehtestatud hoiumeetmeid registrisse kanda. Vastava kande tegemine vajaks pärimisregistri ja e-notari

arendust. Praktikas esineb välisriigi otsuse alusel hoiumeetme nähtavaks tegemist harva, mille tõttu ei

ole hetkel pärimisregistri ja e-notari arendamiseks täiendavate kulutuste tegemine sellise kande

tegemiseks otstarbekas. Selleks et vastav info oleks nähtav, kannab registripidaja pärimisregistrisse

andmed välisriigi kohtu või muu pädeva asutuse rakendatud hoiumeetmete kohta. Andmetest peaks

selguma, milline asutus ja millise dokumendiga hoiumeetme kehtestas. Vastavalt pärimisseaduse § 176

lõikele 2 peab pärimisregistrit Notarite Koda.

Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 111. E-notaris ning pärimisregistris on loodud tehniline võimalus

pärimismenetluse peatamise, lõpetamise ning jätkamise kande tegemiseks, kuid puudub säte, millega

oleks eristatav, millal tuleb nimetatud kanded teha. Sellest tulenevalt täiendatakse määrust ning

lisatakse eraldi säte pärimismenetluse peatamise, lõpetamise ja jätkamise kohta.

Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 121. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012

artiklid 62–73 käsitlevad Euroopa pärimistunnistust. Artikli 63 alusel on tunnistus ette nähtud

kasutamiseks pärijatele, annakusaajatele, kellel on vahetu õigus pärandile, ning testamenditäitjatele või

pärandi hooldajatele, kes peavad teises liikmesriigis kasutama oma õiguslikku seisundit või teostama

oma õigusi pärijana või annakusaajana või testamenditäitja või pärandi hooldaja volitusi. Eelkõige on

eesmärk tõendada isiku õigusi seoses pärandvaraga. Kuna Euroopa pärimistunnistuse tõestab notar

alati lisaks Eesti pärimistunnistusele, ei ole otstarbekas Euroopa pärimistunnistuse väljastamisel

määruse § 12 lõikes 1 loetletud andmeid pärimisregistris dubleerida. Oluline on kande tegemine

pärimisregistrisse, märkides Euroopa pärimistunnistuse väljastamise kuupäeva ja selle notari

ametitegevuse raamatus registreerimise numbri.

Eelnõuga täiendatakse määruse § 13 lõikega 2. Kehtiv määruse sõnastus reguleerib üksnes Eesti

pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta kande tegemist. Lõikesse 2 lisatakse Euroopa

pärimistunnistuste kehtetuks tunnistamise kohta kande tegemise võimalus.

2.2. Justiitsministri 18. detsembri 2008. a määruse nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari

ametitoimingute tegemise kord“ muutmine (eelnõu § 2)

Eelnõuga muudetakse määruse § 8 lõike 1 punkti 9. Seaduse kohaselt avaldab notar hiljemalt kaks

tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et teates esitatakse muu hulgas teave selle kohta, et

pärimistunnistus tõestatakse pärijate kohta, kellest on notarile teatatud, kelle pärimisõigus ja selle ulatus

on tõendatud ning kes ei ole pärandist loobunud. Sõnastus on mõnevõrra eksitav, kuna seaduse

kohaselt tõestatakse pärimistunnistus pärijate kohta, kes on notarile teada (sh neist ei pea olema notarile

aktiivselt teatatud). Sh on võimalik, et notar saab pärijast teada näiteks mõne registri vm kaudu. Eelneva

tõttu asendatakse punktis 9 lauseosa „kellest on notarile teatatud“ lauseosaga „kes on notarile teada“.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 3, kuna kehtiv sõnastus on eksitav. Määruse § 8

lõike 1 punkti 8 kohaselt tuleb pärimisõigust omavate isikute andmed teatada notarile ning sama lõike

punkti 9 kohaselt tõestab notar pärimistunnistuse pärijate kohta, kellest on notarile teatatud, kelle

pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud ning kes ei ole pärandist loobunud. Pärimistunnistusel

esitatavaid andmeid ei mõjuta asjaolu, kas pärija on endast notarile teada andnud ja avaldanud soovi

saada pärimistunnistusele kantud või mitte. Pärijate väljaselgitamise kohustus on notaril.

Eelnõuga täiendatakse määruse § 8 lõiget 4 punktidega 11, 12 ja 21. Määruse § 8 reguleerib, mida peab

notar selgitama, kui pärimismenetluse algatamise teade saadetakse välisriigi kodanikule või välismaal

elavale isikule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 13 järgi on pärima

õigustatud isikul õigus teha pärandist loobumise avaldus oma elukohariigis ning artikli 28 järgi on

avaldus vormiliselt kehtiv, kui see vastab kas avaldaja elukohariigis sätestatud vorminõuetele või selles

riigis sätestatud vorminõuetele. Seetõttu tuleks notaril avaldajale selgitada, millise riigi õigust

pärimisasjale kohaldatakse, et pärija saaks soovi korral selle riigi õiguse kohase avalduse notarile

esitada. Eelnevast tulenevalt lisatakse § 8 lõikesse 4 notari kohustus selgitada pärijale pärimisasjale

välisriigi õiguse kohaldamist, kohtualluvuse muutmise võimalusi ning pärandist loobumise avalduse

välisriigis koostamise võimalust. Kui pärijaks on alaealine ning on täidetud nõukogu määruse (EL) nr

2019/1111 artiklis 10 sätestatud tingimused, on võimalik muuta kohtualluvust. Määruse artikli 10

kohaselt on vanematel võimalik muuta üldist kohtualluvust kokkuleppel. Seega on võimalik, et vanemad

lepivad kokku kohtualluvuse Eestisse toomises ning sel juhul rakenduks pärandist loobumisele

perekonnaseaduse § 131 lõige 2, mille kohaselt ei ole kohtu nõusolek vajalik pärandist loobumiseks, kui

lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise

tagajärjel.

Eelnõuga täpsustatakse määruse § 10 lõike 1 punkti 3 sõnastust, kuna nüüdseks on loobutud senisest

keskregistri mõistest. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 11 lõike 3 kohaselt kohaldub seadus

Eesti väärtpaberite registrile. Sellest tulenevalt ajakohastatakse määruse sõnastust ning Eesti

väärtpaberite keskregistri asemel viidatakse Eesti väärtpaberite registrile.

Seoses uute kooseluseaduse rakendussätetega, vajavad eelnõus ajakohastamist määruse § 10 lõige

2, § 10 lõige 22,§ 10 lõige 5,§ 17 lõige 1 punkt 2 ja § 19 lõige 2. Sätetele lisatakse viide registreeritud

kooselule.

Eelnõuga muudetakse määruse § 10 lõike 21 sõnastust. Kehtivas regulatsioonis on kinnine loetelu

krediidiasutustest, kellele notar teeb päringuid ja järelepärimisi pärandaja õiguste ja kohustuste kohta.

Aja jooksul on tegelik krediidiasutuste loetelu, kuhu notar päringuid teeb, muutunud, samuti

krediidiasutuste ärinimed, mistõttu ei vasta kehtiv loetelu tegelikule olukorrale. Määruses korrigeeritakse

loetelu, lisades uued krediidiasutused ning jättes välja tegevuse lõpetanud krediidiasutused.

Eelnõuga jäetakse määruse § 15 lõike 2 teisest lausest välja sõna „pärimisregistrile“. Pärimisregistri

pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra § 11 kohaselt

teeb pärimismenetlust vastu võttev notar pärimisregistrisse pärimismenetluse vastuvõtmise kohta

kande. Seega vastava kande teeb notar ning pärimisregistrile teatamise viide on ebavajalik.

Eelnõuga täiendatakse määrust §-ga 151. Kehtivas määruses puudub regulatsioon selle kohta, millistel

juhtudel on notar kohustatud pärimismenetluse peatama, lõpetama või seda jätkama. Pärimismenetluse

lõpetamise vajadus võib tekkida juhul, kui pärimismenetluse käigus on Eesti või välisriigi kohus

tuvastanud, et kohtualluvus ei ole Eesti Vabariigis, kuid ka juhul, kui pärast pärimismenetluse algatamist

ilmneb, et pärandaja elukoht ei olnud vastavalt EL-i määruse nr 650/2012 artiklile 4 Eesti Vabariigis, või

juhul, kui pärima õigustatud isikud on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe vastavalt määruse artiklile 5,

millest tulenevalt tuleks pärimisasi lahendada teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Pärimismenetluse

peatamise vajadus võib tekkida olukorras, kus pärast pärimismenetluse algatamist vaidlustatakse

kohtus Eesti kohtualluvus. Pärimismenetluse jätkamise vajadus võib tekkida olukorras, kus pärast

pärimismenetluse algatamist vaidlustatakse kohtualluvus ning kohus (sh mõne teise ELi liikmesriigi

kohus) tuvastab, et vastavalt EL-i määrusele nr 650/2012 on kohtualluvus Eestis.

Eelnõuga täiendatakse määruse § 19 lõikega 11. Määruse § 19 lõige 1 näeb ette, millised andmed

märgitakse pärimistunnistusele. Praktikas on ilmnenud probleem, et pärast pärimistunnistuse

kättesaamist ei esita pärijad kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikku kinnistamisavaldust, mille

tõttu jäävad kinnistusraamatusse ebakorrektsed andmed. Kuigi praktikas notarid selgitavad pärijatele

ka praegu nende kohustust esitada kinnistusosakonnale kande parandamiseks kinnistamisavaldus, ei

pruugi kõigil pärijatel see meeles olla või ei saada selle vajalikkusest aru. Selleks, et kõikide notarite

praktika oleks ühtne, lisatakse määrusesse säte, mille kohaselt märgitakse edaspidi kinnisasja pärimisel

pärija vastavasisuline kohustus pärimistunnistusse kirjalikult. Lisaks peab notar selgitama

kinnistusosakonna võetavaid võimalikke meetmeid, kui see kohustus jäetakse täitmata. Muudatusega

soovitakse parandada pärijate teadlikkust ning lisaks on oluline, et kinnistusraamatu andmed oleksid

õiged, sest kinnistusraamat on riigi üks põhiregistritest ning peab kodanike õiguste ja majanduskäibe

kaitsmiseks sisaldama õigeid andmeid. Kinnistusraamatus õigete andmete olemasolu on oluline nii

riigile tervikuna kui ka pärijale endale.

Eelnõuga tunnistatakse määruse § 20 kehtetuks. Tõestamisseaduse § 52 reguleerib nii ärakirja saamise

õigust kui ka ärakirjaga tutvumise õigust. Pärimistunnistuse ärakirja väljastamise reguleerimine

määruses on dubleerimine, seetõttu tunnistatakse see säte kehtetuks.

2.3. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmine (eelnõu § 3)

Eelnõuga täiendatakse määruse § 231 lõikega 11. Notarite praktikas on esinenud juhtumeid, mil testaator

on avaldanud notarile soovi mitte teha testamenti kättesaadavaks X-tee kaudu, kuid notaril puudub õigus

vastavast soovist lähtuda. Paljud perekonnaliikmed, hooldajad või muud isikud teavad eakamate isikute

ID-kaardi PIN-koode või muid autentimiseks vajalikke andmeid ja sellist teadmist võidakse pahatahtlikult

ära kasutada, mh et tutvuda testaatori testamendiga. Kui testamendi sisuga ei olda rahul, proovitakse

mõjutada testaatorit, halvimal juhul sunnitakse testamenti muutma enda kasuks. Selliste olukordade

ärahoidmiseks täiendatakse notariaadimäärustikku sättega, mis võimaldab testaatoril loobuda

võimalusest tutvuda testamendiga X-tee kaudu. Ühtlasi välistab see võimaluse tutvuda testamendiga

teistel inimestel, kes teavad testaatorile kuuluvaid autentimiseks vajalikke andmeid.

Notar selgitab testamendi tegemisel käigus, et testaatoril on võimalus X-tee kaudu juurdepääsu saamise

õigusest loobuda. Testaator esitab notarile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.

Kui testaator soovib hiljem ligipääsu, peab ta pöörduma notaribüroosse ja esitama vastavasisulise

avalduse.

Eelnõuga muudetakse § 65 lõiget 4. Notariaadimäärustiku kehtiv § 65 lõige 4 sätestab, et kui tehingu

tõestamisel osalevad isikud samal ajal notari juures ja videosilla vahendusel (identse sisuga notariaalakti

allkirjastavad notari juures olevad isikud ja notar paberkandjal ning videosilla vahendusel osalevad

isikud ja notar digitaalselt), siis tuleb digitaalselt tehtud notariaalaktist teha kinnitatud paberkandjal ärakiri

ning säilitada seda notari paberarhiivis koos paberkandjal notariaalaktiga (kokkuköidetuna). Kehtiv

regulatsioon vajab muutmist, sest on tekitanud olukorra, kus paberarhiivis hoitakse kaht ühesuguse

sisuga notariaalakti. See kulutab arhiivis asjatult ruumi ning on küsitav, kas alatiselt säilitatavaid

notariaalakte on paberikulu arvestades mõistlik nii notarite kui riigi arhiivis topelt säilitada. Mõistlik on

arhiveerida paberkandjal akt paberarhiivis ja digitaalne akt digitaalses notariaalarhiivis ning kajastada

paberkandjal ja digitaalse eksemplari olemasolu ning arhiveerimise viis notariaalaktis.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga viiakse määrused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 650/2012 ja

nõukogu määrusega (EL) 2019/1111 ning luuakse eeldused nende rakendamiseks.

4. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus – pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse

kannete tegemise, pärimisregistrist teabe väljastamise ning pärimismenetluse läbiviimise korra

muutmine.

Eelnõuga muudetakse justiitsministri määrusi, mis reguleerivad pärimisregistri pidamist, registrisse

kannete tegemist ja registrist teabe väljastamist. Kavandatavate muudatustega täpsustatakse

registrisse kannete tegemist, notari ametitoimingute tegemise korda, päringute tegemist

krediidiasutustele ning selgitamiskohustusega seonduvaid nõudeid, samuti testamendile X-tee kaudu

juurdepääsu võimalusest loobumist.

I sihtrühm: notarid

Muudatusega kaasneva mõju valdkond. Mõju majandusele – mõju töökorraldusele ja -koormusele.

Ebasoovitavat mõju, mida tuleks analüüsida, muudatusega ei kaasne.

2023. aasta seisuga on Eestis 87 notarit 15-s tööpiirkonnas. Notarid teevad keskmiselt 300 000

ametitoimingut aastas, s.o üle 3000 ametitoimingu ühe notari kohta. Pärimisregistrisse tehakse igal

aastal pärimismenetluse algatamise kandeid vähemalt 10 000, mis teeb keskmiselt 114

pärimismenetluse algatamist notari kohta aastas. 2 Seega moodustab pärimisregistrisse kannete

tegemine väikese osa notari kogu töömahust.

2 Andmed pärinevad Notarite Koja tegevuse aruannetest, mis on kättesaadavad Notarite Koja kodulehel. Andmed pärinevad Notarite Koja esitatud notarite ametitegevuse statistilisest koondaruandest. Andmete esitamise kohustus tuleneb notariaadimäärustiku §-st 831.

Igal aastal tõestavad notarid vähemalt 7000 testamenti ning pärimismenetluse käigus väljastatakse

vähemalt 10 000 pärimistunnistust.3 Määrusega täpsustatakse ja täiendatakse regulatsiooni, mis

omakorda loob selgust pärimismenetluse läbiviimisel, ühtlustab notarite praktikat ja selgitamiskohustuse

ulatust ning loob võimaluse arvestada vajadusel korral testaatori sooviga. Kokkuvõtvalt on mõju ulatus

väike, kuid positiivne. Muudatustega ei ole notaritel vaja kohaneda, kuna nad tegelevad iga päev

pärimismenetluste läbiviimisega ning selgitavad pärimisega kaasnevaid kohustusi. Muudatused ei too

kaasa vajadust muuta töökorraldust, mistõttu on mõju ulatus väike, kuid positiivne. Harjumuspärane

töökorraldus olulisel määral ei muutu, ei kaasne ebasoovitavate mõjude esinemise riski. Ka teenuse

osutamise tingimused ja ulatus oluliselt ei muutu.

II sihtrühm: pärimismenetluses osalejad

Muudatuste mõjud on minimaalsed. Ebasoovitavat mõju, mida tuleks analüüsida, muudatustega ei

kaasne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. Muudatustega ei kaasne

pärimisregistri ega e-notari arendamise vajadust, mille tõttu ei kaasne arenduskulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Pikemaks jõustumisajaks puudub vajadus, kuna pole tarvidust määruse

rakendamisega seoses sihtrühma tegevust ümber korraldada ja infosüsteemis arendusi teha.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Notarite

Kojale. Rahandusministeerium märkusi ei esitanud. Kõikide Notarite Koja märkustega on arvestatud.

MINISTRI MÄÄRUS

Pärimisregistrit ja pärimismenetluse toiminguid

käsitlevate justiitsministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse pärimisseaduse § 165 lõike 6, § 167 lõike 3 ja § 176 lõike 3 ning

notariaadiseaduse § 57 punkti 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord" muutmine

Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruses nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse

kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Pärimisregistri pidaja kannab pärimisregistrisse andmed välisriigi kohtu või muu pädeva asutuse

rakendatud hoiumeetmete kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012,

mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike

dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L

201, 27.07.2012, lk 107–134), artiklile 19.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

„§ 111. Pärimismenetluse peatamise, jätkamise ja lõpetamise kohta kande tegemine

„(1) Kui pärast pärimismenetluse algatamist vaidlustatakse pärimisasja kohtualluvus vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012, teeb notar pärimismenetluse peatamise

kohta kande pärimisregistrisse.

(2) Kui vaidlustuse tulemusel selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Eestis, teeb notar

pärimisregistrisse kande pärimismenetluse jätkamise kohta.

(3) Kui pärast pärimismenetluse algatamist selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel teises riigis, teeb notar pärimisregistrisse

kande pärimismenetluse lõpetamise kohta, märkides kandes, millises riigis kuulub pärimisasi

lahendamisele.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Euroopa pärimistunnistuse tõestamise kohta kande tegemine

Kui notar tõestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt väljastatud

Euroopa pärimistunnistuse, teeb ta selle kohta kande pärimisregistrisse, märkides kandes Euroopa

pärimistunnistuse väljastamise kuupäeva ja selle notari ametitegevuse raamatus registreerimise

numbri.“;

4) paragrahvi 13 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

06.03.2024 nr 8

„(2) Kui notar tunnistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt

väljastatud Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks, teeb ta selle kohta kande pärimisregistrisse,

märkides kandes kehtetuks tunnistatud Euroopa pärimistunnistuse tõestamise kuupäeva ja aasta ning

selle notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri ning Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks

tunnistamise otsuse kuupäeva ja selle notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri. Kui

notari tõestatud Euroopa pärimistunnistuse tunnistab kehtetuks kohus, teeb pärimisregistrisse selle

kohta kande kohus, märkides kandes Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kuupäeva.“.

§ 2. Justiitsministri 18. detsembri 2008. a määruse nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari

ametitoimingute tegemise kord“ muutmine

Justiitsministri 18. detsembri 2008. a määruses nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari

ametitoimingute tegemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) pärimistunnistus tõestatakse pärijate kohta, kes on notarile teada, kelle pärimisõigus ja selle ulatus

on tõendatud ning kes ei ole pärandist loobunud.“;

2) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) millise riigi õigust kohaldatakse pärimisasjale tervikuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist

ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa

pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), artiklitele 21 ja 22;

12) et kui pärijaks on alaealine ning on täidetud nõukogu määruse (EL) nr 2019/1111, mis käsitleb

kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite

tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (ELT L178, 02.07.2019, lk 1– 115), artiklis 10

sätestatud tingimused, on võimalik muuta kohtualluvust;“;

4) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) et pärandist loobumise avalduse võib koostada välisriigis, kuid avaldus peab vastama avaldaja

elukohariigis sätestatud vorminõuetele või pärimisasjale tervikuna kohaldatava välisriigi õiguse

vorminõuetele;“;

5) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) Eesti väärtpaberite registrisse;“;

6) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või registreeritud kooselus ja abikaasade või

registreeritud elukaaslaste varasuhte liigiks oli varaühisus, esitab notar käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 1–5 ja 7 nimetatud registritesse päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud

abikaasa või registreeritud elukaaslase õiguste ja kohustuste kohta.“;

7) paragrahvi 10 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta järgmistele

krediidiasutustele:

1) AS Inbank;

2) AS LHV Pank;

3) AS SEB Pank;

4) AS TBB Pank;

5) Bigbank AS;

6) Coop Pank AS;

7) Holm Bank AS;

8) Luminor Bank AS;

9) Swedbank AS;

10) AS Citadele banka Eesti filiaal;

11) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal.“;

8) paragrahvi 10 lõige 22 sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Kui pärandaja oli pärandi avamise ajal abielus või registreeritud kooselus ja abikaasade või

registreeritud elukaaslaste varasuhte liigiks oli varaühisus, esitab notar käesoleva paragrahvi lõikes

21 sätestatud krediidiasutustele päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa või

registreeritud elukaaslase õiguste ja kohustuste kohta.“;

9) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna "abikaasa" sõnadega "või registreeritud

elukaaslase“;

10) paragrahvi 15 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „pärimisregistrile,“;

11) määrust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Pärimismenetluse peatamine, jätkamine ja lõpetamine

(1) Kui pärast pärimismenetluse algatamist vaidlustatakse pärimisasja kohtualluvus vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012, peatab notar pärimismenetluse.

(2) Kui vaidlustuse tulemusel selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Eestis, jätkab notar pärimisasja

menetlemist sellekohase kohtuotsuse saamisel.

(3) Kui pärast pärimismenetluse algatamist selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel teises riigis, lõpetab notar pärimismenetluse

nimetatud asjaolu ilmnemisel või sellekohase kohtuotsuse saamisel ja teeb pärimismenetluse

lõpetamise kohta kande pärimisregistrisse, märkides kandes, millises riigis kuulub pärimisasi

lahendamisele.“;

12) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) andmed pärandaja abielude või registreeritud kooselude ja abikaasade või registreeritud

elukaaslaste varalistele suhetele kehtinud varasuhte liigi kohta.“;

13) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui pärandajal oli kinnistusraamatust nähtuvalt vara, märgib notar pärimistunnistusse viite

kinnistusraamatu seaduse §-s 651 sätestatud kohustusele ning selgitab pärijatele kohustust ja selle

täitmata jätmisega kaasnevaid tagajärgi.“;

14) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või registreeritud kooselus või kui pärandaja

abielu või registreeritud kooselu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade või

registreeritud elukaaslaste ühisvara oli jäänud jagamata, märgitakse pärimistunnistusele ka

«Pärimisseaduse» § 171 lõikes 5 nimetatud andmed.“;

15) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik” muutmine

Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 „Notariaadimäärustik” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Testamendi tõestamisel on testaatoril õigus loobuda lõikes 1 nimetatud X-tee kaudu juurdepääsu

saamise õigusest.“;

2) paragrahvi 65 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Paragrahvi 121 lõikes 41 nimetatud tõestamise korral säilitatakse paberkandjal notariaalakti paberarhiivis ning digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler