Lp minister hr Kalle Laanet
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 Teie: 28.09.2023 nr 8-1/6356
10122 TALLINN Meie: 13.10.2023 nr 6-1/56-1
(saadetud e-posti teel)
Ettepanekud pärimisregistrit ja pärimismenetluse toiminguid käsitlevate justiitsministri määruste muutmise eelnõu kohta
Lugupeetud minister
Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust pärimisregistrit ja pärimismenetluse toiminguid käsitlevate justiitsministri määruste muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta.
Notarite Koja hinnangul on eelnõu eesmärgid üldjoontes arusaadavad. Alljärgnevalt toome oma tähelepanekud eelnõu kohta.
• Eelnõu § 1 punkt 1
Kehtiva korra kohaselt kannab kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise, muutmise või tühistamise kohta pärimisregistrisse pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra §-s 9 sätestatud andmed. Eelnõuga planeeritakse, et välisriigi kohtu või muu pädeva asutuse rakendatud hoiumeetmete kohta hakatakse pärimisregistrisse kandma märkusi.
Olemasolevas pärimisregistri arenduses avalikkusele kuvatavates andmetes märkuse andmekoosseisu ei ole. Tõenäoliselt tuleb sellist olukorda ette harva, et välisriigis hoiumeetmete rakendamine on vajalik nähtavaks teha Eesti pärimisregistris ning selleks eraldi pärimisregistri ja e-notari arendust luua ei ole mõtet. Otstarbekas oleks kasutada olemasolevaid andmevälju, mistõttu võiks välisriigis rakendatud hoiumeetmete kohta kannete tegemise regulatsioon olla võimalikult paindlik ning näha ette, et need andmed kantakse registrisse, mis jätaks pärimisregistri pidajale võimaluse teha välisriigis hoiumeetmete rakendamise andmed registris nähtavaks sellisel kujul, nagu see kande tegemise ajal võimalik on.
Teeme ettepaneku sõnastada pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra § 9 lõige 2 alljärgnevalt:
„(2) Pärimisregistri pidaja kannab pärimisregistrisse andmed välisriigi kohtu või muu pädeva asutuse rakendatud hoiumeetmete kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (EÜT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), artiklile 19.“
• Eelnõu § 1 punkt 2
Eelnõuga on kavas täiendada pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korda paragrahviga 111 ning sätestada pärimismenetluse peatamise, jätkamise ja lõpetamise kohta kande tegemine. Eelnõu kohaselt hakkaks pärimismenetluse peatamise kannet tegema notar, pärimismenetluse jätkamise kannet pärimisasja algatamise kande teinud notar ning pärimismenetluse lõppemise kannet pärimismenetlust menetlev notar. Leiame, et puudub vajadus eri kandeliikide puhul selliselt välja tuua, milline notar kande teeb. Kande saab teha niikuinii pärimisasja menetlev notar, kes on kantud pärimisregistrisse pärimismenetluse läbiviijana. Pärimismenetlust on võimalik ühelt notarilt teisele üle anda ning algatamise kande teinud notar ei pruugi menetluse jätkamise kande tegemise vajaduse ilmnemisel enam menetluse läbiviija olla.
Teeme ettepaneku sõnastada pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra § 111 järgmiselt:
„§ 111. Pärimismenetluse peatamise, jätkamise ja lõpetamise kohta kande tegemine
(1) Kui pärast pärimismenetluse algatamist vaidlustatakse pärimisasja kohtualluvus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012, teeb notar pärimismenetluse peatamise kohta kande pärimisregistrisse.
(2) Kui vaidlustuse tulemusel selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Eestis, teeb notar pärimisregistrisse kande pärimismenetluse jätkamise kohta.
(3) Kui pärast pärimismenetluse algatamist selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel teises riigis, teeb notar pärimisregistrisse kande pärimismenetluse lõpetamise kohta, märkides kandes, millises riigis kuulub pärimisasi lahendamisele.“.
• Eelnõu § 1 punkt 3
Pärimisregister ja e-notar on arendatud selliselt, et notar teeb pärimistunnistuse tõestamise (nii siseriikliku kui ka Euroopa pärimistunnistuse) kande selliselt, et kannab registrisse lisaks tunnistuse tõestamise kuupäevale veel tunnistuse notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri ning pärija(te) andmed. See, et Euroopa pärimistunnistuse kande real ei kajastuks notari ametitegevuse raamatu registri number ja pärijate andmed (oleks ainult tunnistuse väljastamise kuupäev), vajaks täiendavat arendust ning kuna Euroopa pärimistunnistuse tõestamine registreeritakse notari ametitegevuse raamatus, ei ole see otstarbekas.
Teeme ettepaneku sõnastada pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra § 121 järgmiselt:
„§ 121. Euroopa pärimistunnistuse tõestamise kohta kande tegemine
Kui notar tõestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt väljastatud Euroopa pärimistunnistuse, teeb ta selle kohta kande pärimisregistrisse, märkides kandes Euroopa pärimistunnistuse väljastamise kuupäeva ja numbri notari ametitegevuse raamatu järgi.“.
• Eelnõu § 1 punkt 4
Pärimisregister ja e-notar on arendatud selliselt, et notar teeb pärimistunnistuse (nii siseriikliku kui ka Euroopa pärimistunnistuse) kehtetuks tunnistamise kande ning kannab registrisse lisaks tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäevale veel otsuse notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri ning kehtetuks tunnistatud pärimistunnistuse andmed (kuupäeva ja aasta ning numbri notari ametitegevuse raamatu järgi). See, et Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kanne sisaldaks vaid tunnistuse kehtetuks tunnistamise kuupäeva, vajab täiendavat arendust ning ei ole otstarbekas.
Teeme ettepaneku sõnastada pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra § 131 lõige 2 järgmiselt:
„(2) Kui notar tunnistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt väljastatud Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks, teeb ta selle kohta kande pärimisregistrisse, märkides kandes kehtetuks tunnistatud Euroopa pärimistunnistuse tõestamise kuupäev ja aasta ning number notari ametitegevuse raamatu järgi ning Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ning number notari ametitegevuse raamatu järgi. Kui notari tõestatud Euroopa pärimistunnistuse tunnistab kehtetuks kohus, teeb pärimisregistrisse selle kohta kande kohus, märkides kandes Euroopa pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kuupäeva.“.
• Eelnõu § 2 punkt 3
Eelnõuga on kavas täiendada pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise korra paragrahvi 8 lõiget 4 punktiga 11 ning näha ette, et kui pärimismenetluse algatamise teade saadetakse välisriigi kodanikule või välismaal elavale isikule, selgitab notar isikule, et pärimisasjale tervikuna kohaldatakse õigust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artiklitele 21 ja 22.
Meie hinnangul vajab täpsustamist küsimus, kas notar teatab isikule, millise riigi õigus antud pärimisasjale tervikuna vastavalt artiklite 21 ja 22 kohaldamisele kuulub või informeerib isikut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artiklite 21 ja 22 olemasolust.
Kuna notari poolt saadetava teate eesmärk on isikule vajaliku teabe teatavaks tegemine, teeme ettepaneku sõnastada pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise korra § 8 lõike 4 punkt 11 järgmiselt:
„11) millise riigi õigust kohaldatakse pärimisasjale tervikuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (EÜT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), artiklitele 21 ja 22;“.
• Eelnõu § 2 punkt 6
Pärimisseaduse § 167 lõige 3 näeb ette, et Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele, mille loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, esitab notar pärandaja õiguste ja kohustuste kohta elektroonilises vormis järelepärimise. Eelnõuga on kavas loobuda loetelu kehtestamisest ning sätestada, et notar teeb järelepärimised Finantsinspektsiooni turuosaliste registrisse kantud aktiivsetele Eesti krediidiasutustele ja välisriikide krediidiasutuste filiaalidele.
Ligi viis aastat (01.01.2009-19.10.2013) kehtinud pärimisseaduse § 167 lõike 3 alusel oli notaritel kohustus esitada järelepärimised kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele. Alates 19.10.2013 on notaril kohustus esitada järelepärimised krediidiasutustele, mille loetelu kehtestab justiitsminister määrusega. Seega etapp, mil päringuid tehti kõigile krediidiasutustele, on juba läbitud ja ei toiminud osade krediidiasutuste puhul, kes on tungivalt palunud notaritel päringuid mitte saata, kuna ei teeninda siinseid eraisikuid. Hinnanguliselt algatatakse aastas keskmiselt 10 000 pärimismenetlust ning muudatuse sellisel kujul vastuvõtmine toob põhjendamatu kohustuse esitada kümnete tuhandete kaupa mõttetuid päringuid.
Pärimismenetluse eesmärk on selgitada välja, kes on pärijad. Pärimismenetluse eesmärk ei ole selgitada välja, milline on pärandvara koosseis. Seetõttu ongi PärS § 167 lõigetes 2 ja 3 sätestatud, et notar teeb päringu registritesse vara olemasolu kohta ning krediidiasutustele, mille loetelu kehtestatakse määrusega. Mõeldud on, et kehtestatakse loetelu nendest krediidiasutustest, kus füüsilistel isikutel on võimalik vara päriselt hoida ning olukorra muutumisel seda loetelu muudetakse.
Pärimisseaduse § 167 lõikes 4 on sätestatud, et pärimismenetluse algataja või muu pärandvara suhtes õigusi omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel võib notar lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatule teha järelepärimisi ka muudele isikutele, millega on tagatud, et kui tõesti on vaja teha päring isikule, kes ei ole loetelus, saab ka see päring tehtud.
Arvesse võttes eeltoodut teeme ettepaneku kehtestada eelnõuga ammendav loetelu krediidiasutustest, millele notar pärandaja õiguste ja kohustuste kohta elektroonilises vormis järelepärimise esitab.
Pärimisseaduse § 167 lõike 3 teise lause kohaselt on järelepärimise saanud krediidiasutus, kellel on andmeid pärandaja õiguste ja kohustuste kohta, kohustatud esitama need andmed notarile tasuta elektroonilises vormis kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates. Teeme ettepaneku täpsustada eelnimetatud päringu andmeid, sh nt pärandaja poolt pangas sõlmitud kindlustuslepingute andmetega, kuna on selgunud, et pankade vastustes ei kajastata sageli kindlustuslepingute andmed ning pärijatel võivad jääda kindlustushüvitised saamata.
• Eelnõu § 2 punkt 8
Eelnõuga on kavas täiendada pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise korda paragrahviga 151 ning sätestada pärimismenetluse peatamise, jätkamise ja lõpetamise regulatsioon. Leiame, et analoogselt pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise korra paragrahviga 111 puudub vajadus täpsustada, milline notar menetlustoimingu teeb. Menetlustoimingu teeb notar, kelle menetluses pärimisasi on.
Teeme ettepaneku sõnastada pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise korra § 151 järgmiselt:
„§ 151. Pärimismenetluse peatamine, jätkamine ja lõpetamine
(1) Kui pärast pärimismenetluse algatamist vaidlustatakse pärimisasja kohtualluvus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012, peatab notar pärimismenetluse.
(2) Kui vaidlustuse tulemusel selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Eestis, jätkab notar pärimisasja menetlemist, sellekohase kohtuotsuse saamisel.
(3) Kui pärast pärimismenetluse algatamist selgub, et pärimisasja kohtualluvus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel teises riigis, lõpetab notar pärimismenetluse nimetatud asjaolu ilmnemisel või sellekohase kohtuotsuse saamisel ja teeb pärimismenetluse lõpetamise kohta kande pärimisregistrisse, märkides kandes, millises riigis kuulub pärimisasi lahendamisele.“.
• Eelnõu § 3
Eelnõuga nähakse ette notariaadimäärustiku täiendamine paragrahvi 231 lõikega 11, mis võimaldab testaatoril loobuda lõikes 1 nimetatud x-tee kaudu juurdepääsu saamise õigusest. Täpsustamist vajavad küsimused, kas ja kuidas saab tehtud valikut muuta, kui see tuleb märkida testamendis ning kas abikaasade vastastikuse testamendi puhul kuulub see õigus abikaasadele ühiselt (peavad kokkuleppele jõudma ja kui üks tahab juurdepääsu piirata ja teine mitte, siis ühist testamenti teha ei saa) või kummalgi eraldi (kui üks abikaasadest soovib juurdepääsu piirata, siis tema seda ei saa, teine saab).
• Täiendavad ettepanekud
Lisaks eeltoodule teeme ettepaneku täiendada pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise korda seoses kooseluseaduse rakendussätetega ning sõnastada § 10 lg 2, 10 lg 22, 10 lg 5, 17 lg 1 p 2 ja 19 lg 2 alljärgnevalt:
„§ 10 (2) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või registreeritud kooselus ja abikaasade või registreeritud elukaaslaste varalise suhte liigiks oli varaühisus, esitab notar käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud registritesse päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase õiguste ja kohustuste kohta.
§ 10 (22) Kui pärandaja oli pärandi avamise ajal abielus või registreeritud kooselus ja abikaasade või registreeritud elukaaslaste varalise suhte liigiks oli ühisvarasuhe, esitab notar käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud krediidiasutustele päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase õiguste ja kohustuste kohta.
§ 10 (5) Pärija või muu pärandvara suhtes õigusi omava isiku kirjaliku taotluse ja esitatud andmete alusel teeb notar järelepärimise isiku nimetatud kohtule või perekonnaseisuasutusele pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase pärimisõiguse väljaselgitamiseks.
§ 17 (1) 2) andmed pärandaja abielude või registreeritud kooselude ja abikaasade või registreeritud elukaaslaste varalistele suhetele kehtinud varasuhte liigi kohta.
§ 19 (2) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või registreeritud kooselus või kui pärandaja abielu või registreeritud kooselu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara oli jäänud jagamata, märgitakse pärimistunnistusele ka «Pärimisseaduse» § 171 lõikes 5 nimetatud andmed.“.
Lugupidamisega
Merle Saar-Johanson
Notarite Koja esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Eve Strang
Katrin Sepp
Kristel Tomberg
617 7900