Kiri

Tartu mnt ja Mõigu tee ristmiku liikluslahenduse variantide võrdlusanalüüs

Üldist Käesolevas analüüsis on võrreldud alternatiivseid tuleviku liikluslahenduse variante riigitee number 2 (Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee) km 5.637 kuni 6.233 (Joonis 1).

Võrreldakse Transpordiameti ja Vana-Kalamaja Investeeringud OÜ poolt tellitud erinevaid liikluslahendusi nende liiklustehnilise ja majandusliku otstarbekuse hindamiseks.

Joonis 1. Vaadeldava objekti askukoht (Regio kaart)

Võrreldavad liikluslahendused: Teedeprojekt OÜ (töö nr 75009) E263 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa mnt lõigu Vana- Tartu mnt ristmik (km 4,41) - Tallinna väike ringtee (km 6,69) eelprojekti (töö nr 75009) (edaspidi „Lahendus 1“) (Joonis 2).

Joonis 2. Lahendus 1 liiklussõlm

K-Projekt AS (töö nr 19048) Mõigu tee ristmiku alternatiivne liikluslahendus, kus Tartu mnt on lahendatud viaduktina (edaspidi „Lahendus 2“) (Joonis 3).

Joonis 3. Lahendus 2 liiklussõlm

Transpordiameti tellitud liikluslahenduse kitsaskohad ja realiseeritavus on käsitletud eelnevas K-Projekti AS 2020 a töös „Tartu mnt (Kanali tee – Väike ringtee) Liikluslahenduse teostatavuse analüüs“.

Et hinnata lahenduste maksumuste erinevust on käesolevas töös arvestatud, et mõlemad projektvariandid on teostatavad.

Analüüsi koostaja K-Projekt AS

Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754

E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Veiko Rakaselg projektijuht

Rein Annusver teedeinsener tase 8

Robert Peterson teedeinsener tase 7

Siim Viin liiklusspetsialist, teedeinsener tase 6

Lahendusvariantide kirjeldus Rae valla üldplaneeringuga on ette nähtud Mõigu tee ja Tartu mnt ristmik lahendada eritasandilise liiklusõlmena.

Vastavalt Rae valla liikuvuse strateegiale plaanib vald soodustada tulevikus piirkonnas kergliiklusvahendite kasutamist ja arendada ühistransporti (koostatud on eskiisprojekt „Rae tramm“). Sellele lisaks võib vähendada piirkonna autoliikluse koormust kavandatav Tallinna väike ringtee.

Lahenduses nr 1 (Joonis 2) on projekteeritud 1+1 teed ja Tartu mnt ületus on viaduktiga. Kogujateed on planeeritud Tartu mnt-st lõuna ja põhja poole erakinnistutele. Erakinnistud millele Lahendus nr 1 on projekteeritud on valdavalt hoonestatud või maaomanikel on pooleli planeeeringumenetlused kinnistutele hoonestusõiguse saamiseks.

Lahendus 2 koostamise eesmärgiks oli koostada liikluskorralduse variant, mis vastaks liiklusmahtudele, hõivaks kõige vähem piirkonna erakinnistuid ja oleks liiklustehniliselt samaväärne Transpordiameti variandiga (Lahendus 1). Täiendavalt lähtuti Rae valla ja tellija soovist, et Tartu mnt-st edela poole jääv ala oleks elukeskkonna mõttes kasutatav, mitte viaduktiga koormatud. Poolitamise vältimisel saab tekkida planeeritavale alale Peetri alevikku täiendav soovitud keskuse ala, mis linnaplaneermise vaates on kogukonda ühendav.

Lahendusvariant 2 on viadukt põhimaantee sihil sarnaselt Paldiski mnt linnast väljuva lõiguga Haabersti linnaosas ja Peterburi mnt linnast väljuva lõiguga Lasnamäel. Samuti on Tartu mnt viaduktina üle viidud üle kavandatava Tallinna väikese ringtee.

Sõiduradade arv on valitud vastavalt prognoositud liiklusmahtudele (Joonis 6). Liiklussõlme teed asuvad valdavalt olemasolevatel transpordimaa kinnistutel. Ainukeseks lisanduvaks teemaa-alaks on sõlme edelakülge jääv nn kogujatee.

Liiklussagedused Järgneva võrdluse koostamiseks on kasutatud 05.03.2020 a. teostatud liiklusloenduse andmeid (Joonis 4 ja Joonis 5).

Joonis 4. Loendusega kogutud hommikused liiklusandmed (K-Projekt AS 2020)

Joonis 5. Loendusega kogutud õhtused liiklusandmed (K-Projekt AS 2020)

Hoolimata elanike arvu kasvust Harjumaal on antud analüüsi kontekstis arvestatud, et Rae valla plaanid alternatiivsete liikumisvõimaluste soodustamisel on edukad ja elanike arvu kasvust hoolmata on autode arv piirkonnas kas märkamatu kasvuga või samal tasemel kui täna.

Liiklusandmete analüüsis modeleeriti perspektiivne liiklusvoogude jaotus uuel teedelahendusel selliselt, et valiti loendusandmetest vastavalt sihtkohtadele igale suunale maksimaalsed väärtused. Liiklusnõudlust saab mõlemas lahenduse variandis hinnata sama jaotuse järgi, kuna teede ühendused ülejäänud teedevõrguga on samad (Peetrist Tallinna ja Mõigust Tallinna).

Joonis 6. Olemasoleva liiklussageduse võimalik jagunemine pakutud teedelahenduse korral

Antud numbreid vaadeldes (319+1012=1331 a/h) peaks Mõigu teed ja Tähnase teed ühendava tee ristlõige olema hinnanguliselt 2+1 sõidurajaga, mida Lahendus 2 koostamisel on arvestatud. Ristlõike valikul on oluline jälgida Peetri aleviku Tartu mnt-st edelapoole jäävalt alalt Tallinna ja Peetri aleviku kirdepoole suunduva liikluse summat, mis vastavalt tänasele olukorrale kujuneb hinnanguliselt üle 1000 sõiduauto. Lahendus 1 käsitleb Tartu mnt ületust terves lõigus 1+1 sõiduradade arvuga, millest loendusandmeid vaadates võib jääda väheks.

Ehitusmahtude võrdlus Mõigu tee 10 ja Sauki kinnistute detailplaneeringu raames on ka juulis 2022 varasemale lahendusele koostaud kulude võrdlust, kuid toona keskenduti mahu hindamisele alas kus plaanilahendused erinesid. Käesolevas töös võrreldavad lahendused on kogu oma mahus erinevad ja seetõttu tuleb arvesse võtta ka Tartu mnt-st kirde suunas asuvate uute teede rajamine ja ärihoonete lammutamine, kuna planeeritud lahendus (Lahendus 1) kulgeb läbi erakinnistute ja hoonete ning neisse sisenemiseks vajalike uste eest.

Võrdluse visualiseerimiseks on koostatud joonis (Joonis 7), kus roosaga on kuvatud lahendus 1 ja mitmevärviliselt lahendus 2.

Joonis 7. Lahendusi visuaalselt võrdlev joonis (roosaga on joonisel kuvatud Lahendus 1 värviliselt Lahendus 2)

Tabel 1 on võrreldud joonistelt mõõdetavaid ehitusmahte. Võrdlustabelisse pole lisatud hindu kuna erakinnistute võõrandamist pole võimalik ilma vastava uuringuta võimalik objektiivselt hinnastada. Võrdluse eesmärk on hinnata mahtude erinevust suhtarvudena.

Kõige suuremad erinevused variantide vahel on maade võõrandamise ulatuses ja uute rajatavate teede mahtudes. Lahendus 2 on planeeritud enamuses olemasolevatele teemaa- aladele ja selle tõttu on võõrandamiste ja uute teede rajamiste osakaal 80-85% väiksem kui algses lahenduses (vt

Tabel 1). Lahendus 1 korral erakinnistuid läbides tuleb lammutada ka olemasolevaid hooneid millest pooled on ehitatud vähem kui viis aastat tagasi.

Tabel 1. Ehitusmahtude võrdlus

Lahendus 2 Lahendus 1 ühik

Erinevus

(V2 vs

V1)

Võõrandatavad erakinnistud 4271 28505 m² -85%

Uued rajatavad teed 5624 31296 m² -82%

Olemasolevate teede rekonstrueerimine 8227 9153 m² -10%

Viadukti mulle 46701 30427 m³ 53%

Teepiire jm 1598 638 jm 150%

Tugim. seina pindala 1415 367 m² 286%

Tugimüüride maht 708 188 m³ 286%

Viadukti pikkus 45 131 jm -66%

Viadukti pindala 1485 1651 m² -10%

Lammutatavad hooned 2 4 tk -50%

Riigiteede hooldusvajadus (kogujateed) 0,645 1,296 km -50%

Erinevus lahendustes on viaduktil olevate sõiduradade arvus ja tugimüüride kasutamises. Hoolimata sellest, et Lahendus 2 viadukti sõiduradade arv on 3+3 on minimaalne võimalik viadukti silde maht 10% väiksem kui varasemas lahenduses. Lahendus 2 viadukti mulde maht on suuerm vaid poole võrra, kuna mulle on projekteertitud ruumi kokkuhoiu eesmärgil tugimüüridega nagu Haabersti liiklussõlmes Tallinnas.

Hoolduskulud on liikluslahenduse kõige pikema mõjuga kulu koormates tee valdajat terve tee elukaare jooksul, mistõttu on kasulik ka projektide hoolduskulusid võrrelda. Hooldatavate teede maht erineb üksteisest kaks korda. Lahendus 2 on hooldekuludelt poole säästlikum kui lahendus 1.

Drive -In

Dr ive

-In

spektiivsete tram m

ipeatuste võim alik asukoht

3.50

3.00

2.80

3.60

3.60

4.703.00

3.50 3.50

3.40 3.50

3.50

3.00

4.00 3.50 3.50 2.80 3.00

3.25

3.50

3.25

3.50

3.98 2.40

R7.55

SJ

2K

2K

2K

1K

1K

1K

2K

2K

2K

SJ

SJ

P-4

P-2

P-10

P-10

P-20

P-10

P-17

P-26

P-17

P-15

P-13

P-10

P-16

P-26

P-14

P-11

P-22

P-15

P-5

P-8

P-9

P-8

P-16

P-22

M õi

gu te

e

M õi

gu te

e

M õigu tee

Tartu m aantee

Tartu m aantee

Tartu m aantee

Veesaare tee

Aruheina tee

Tä hn

as e

te e

Tuleviku tee

Vainu tee

P-9

P-18

Pülooni võimalik asukoht täpsustub ehitusprojektis

P-16

P-6

m² P -

1 Ä

10 m 2

13400 _ 3

27152 250

m² P -

5 L

_ _

_ _

_

2595 -

m² P -

4 L

_ _

_ _

_

3489 -

1

2

3

6

5

4m² P -

3 Ä

10 m 2

400 _ 1

1391 6

m² P -

2 Ä

10 m 2

4400 _ 2

10322 119

m² P -

6 L

_ _

_ _

_

5385 -

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Planeeritud autoliikluse ala

Perspektiivne trammitee

Planeeritud kergliikluse ala

Haljasala

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud võimalik hooneosa alates 2. korrusest

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Äripinnad

L Tee, tänav

Autode võimalik juurdepääs krundile

P-0 Parkimiskohtade arv

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast ... m

1K 2K

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

SJ

Koostatud: 14.12.2023 K-Projekt Aktsiaselts, Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti

tel +372 626 4100, [email protected]

Peetri alevikus Mõigu tee 10 ja Sauki kinnistute detailplaneering Põhijoonise eskiis

Etapp 2

M 1:1000

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 05.03.2024 nr 6-1/1501

Meie 10.05.2024 nr 7.2-2/24/3809-2

Seisukohtade väljastamine Mõigu tee 10 ja

Sauki kinnistu ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud korduvaid seisukohti Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus Mõigu tee 10 ja

Sauki kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 65301:001:2230;

65301:001:0411, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused kaubandus- ja teenindushoonete rajamiseks. Planeeritav

ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (edaspidi riigitee) km 5,09-5,33.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus 2024. aasta andmetel on 29 412 autot.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 11.01.2022 kirjaga nr 7.1-2/21/29824-2

ning selgitanud, et me ei saa nõustuda planeeringu eskiisis toodud lahendusega, kuna planeeringus

ei ole käsitletud „Mõigu ristmiku eelprojekt (E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee km 4,41-

6,69)“ terviklikult (edaspidi Mõigu ristmiku eelprojekt). Nimetatud projekti elluviimise vajadus on

välja toodud Rae valla üldplaneeringus sh Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus.

Planeeringu lahendust on muudetud vastavalt eeltoodud projektile.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

täpsustatud ja täiendatud seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale tuleb tagada kohalike teede kaudu, arvestades terviklikul kujul

Mõigu eritasandilise liiklussõlme ruumivajadust ning liikluskorralduslikke lahendusi (vt punkt

5.1). Nimetatud liiklussõlme lahendamiseks koostada liiklussõlme eskiisprojekt koos

vertikaallahendusega ruumivajaduse täpsustamiseks ja maaüksuse piiride määramiseks.

Täiendavaid ristumiskohti riigiteele mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva

liikluse mõju riigitee ristumiskoha (Mõigu ristmiku) läbilaskevõimele ja ohutusele. Teostada

ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui

prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette

laiendused ja turvalised jalakäijate ühendused. Kavandada ristmiku ümberehitus kasvava ja

planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Sh arvestada võimalusega, et

arenduse elluviimise eelduseks võib kujuneda eritasandilise liiklussõlme välja ehitamine.

Vabariigi Valitsuse 05.02.2024 korraldusega nr 25 kinnitatud riigiteede teehoiukavasse, mis on

2 (3)

koostatud aastateks 2024-2027, pole antud liiklussõlme kantud. Jalakäijate ohutuse tagamiseks

siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

5.1. Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) sh

koostamisel oleva Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering;

5.2. Teedeprojekt OÜ projektiga nr 75009 „Mõigu ristmiku eelprojekt (E263 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maantee km 4,4-6,69)“ (vt lisa 1).

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks näha ette Mõigu ristmiku eelprojekti kohased

kergliiklusteede kavandamine ning ühendused piirkonna tõmbepunktidega.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni.

3 (3)

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Tulenevalt riigitee võimalikest häiringutest

leiame, et on sobilik ja vajalik teostada planeeringualal müra modelleerimine, tagamaks

planeeringualal nõuetekohased müratasemed ning vajalikud leevendusmeetmed.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

18. EhS § 102 lg 1 alusel täidab Transpordiamet riigiteedel Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamisel pädeva asutuse

ülesandeid ning korraldab üleeuroopalise teedevõrgu teedel Eestis direktiivi nõudeid täites

muuhulgas liiklusohutusele avalduva mõju hindamist. Seetõttu palume arvestada

rahvusvahelise põhimaantee Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee ümberehitust sisaldava

planeeringu liikusskeemi liiklusohutusele avalduva mõju hindamise vajadusega vastavalt

majandus- ja taristuministri 19.05.2015 määrusele nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju

hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“.

19. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju

hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. 75009EP M6igu_skeem_väljavõte

- Lisa 2. 19048 Mõigu tee 10 ja Sauki DP_Liikluslahendus

- Lisa 3. 19048_Põhijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]