Juhtrühma/töörühma/komisjoni koosoleku protokoll

9-416-1 10.05.2024 Protokoll.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TUULI RÄIM PNOEE-47706030253 2024-05-10 06:00:11

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma 16.04.2024. a. istungi protokoll..pdf

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma 16.04.2024. a. istungi protokoll.

PROTOKOLL nr 2

[koosoleku toimumise kpv] DELTA 10.05.2024 nr 9-4/16-1

Koosoleku aeg ja

koht: 16.04.2024 kell 10:00-12:13 Siseministeeriumis.

Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).

Protokollis: Jaanus Rankla (Siseministeerium).

Osalesid kohapeal: Tuuli Räim, Annes Kalle, Tarvi Ojala, Martin Tulit (Siseministeerium); Jako Vernik (Päästeamet, asendaja);

Triin Raag (Sotsiaalministeerium, asendaja); Maido Nõlvak (aseesimees), Eve East, Gert Villard, Uno Paas, Rivo Noor, Riho Johanson, Mailis Kaljula, Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade

Liit). Osalesid

sidevahendite kaudu: Gerli Aavik-Märtmaa (Riigikantselei, asendaja); Kaur Kaasik-Aaslav (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); Gert Kaju (Kaitseministeerium);

Virko Luide (Politsei ja Piirivalveamet, asendaja); Janek Murakas (Häirekeskus);

Martin Kadai (Kliimaministeerium, asendaja); Jaanus Barkala, Gunnar Havi, Kairi Hõbemeri, Külliki Kiiver, Karmo Näkk, Erik Sandla, Aivar Toompere, Evelin Uibokand (Eesti Linnade ja

Valdade Liit).

Kutsutud: Anneli Liblik (Skype), Kristi Sobak (Skype), Priit Laaniste (Siseministeerium); Erti Suurtalu (Päästeamet).

Ettekande tegijad: Priit Laaniste (2 ettekannet), Martin Tulit, Triin Raag, Jako Vernik, Erti

Suurtalu, Jaanus Rankla.

Koosoleku rakendamine: Tuuli Räim andis teada, et tegemis on töörühma kuuenda ja käesoleva aasta teise istungiga, eelmise istungi protokoll on kinnitatud ja välja saadetud. Tuuli Räim tegi

ettepaneku kinnitada päevakord 7-punktilisena.

OTSUSTATI:

2(7)

Kinnitada päevakord:

1. 2024. aasta tööplaani kinnitamine;

2. Varjumise eelnõust; 3. Kogukondade ja KOV koostöö kriisideks valmistumisel, info KÜSK taotlusvoorust

EKK tugevdamiseks; 4. Ülevaade SOM ja SIM EKK 4 aasta tegevuskavast, ülevaade PÄA 2024. a. KOV

toetusmeetmetest;

5. Üksikelamu, suvila, aiamaja ja elamu juurde kuuluva abihoone ehitus- ja kasutuslubade menetlustest;

6. Õigusaktides ja planeerimisdokumentides KOVidele pandud kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannete ülevaade. Eeltutvustus;

7. ELVL RE taotlusest seoses KOV kriisideks valmistumisega.

1. 2024. aasta tööplaani kinnitamine .

Tuuli Räim tegi ettepaneku kinnitada tööplaan esitatud kujul. Vajadusel saab selles teha muudatusi.

OTSUSTATI: Kinnitada 2024. a tööplaan.

2. Varjumise eelnõust.

Priit Laaniste tutvustas varjumise eelnõu ettevalmistamise hetkeseisu. Märtsis tutvustati uut

kavatsus valitsuskabinetis nõupidamisel. Kavatsus on võimalusel kohandada teatud kriteeriumitele vastavates olemasolevas hoonetes ruumid varjumiskohaks ja teatud

kriteeriumitele vastavates rajatavates hoonetes ehitada varjendid. Aluseks on võetud Soome nõuded, sh reguleerimisalasse jäävate hoonete pindalad. SIM tutvustab ideed regionaalse te kriisikomisjonide koosolekutel. Eelnõu on plaanis saata kooskõlastusringile juunis.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

3. Kogukondade ja KOV koostöö kriisideks valmistumisel, info KÜSK

taotlusvoorust EKK tugevdamiseks.

Martin Tulit andis ülevaate kogukonnakesksest valitsemisviisist, mis on seatud Sidusa Eesti

arengukava ja Siseturvalisuse arengukava strateegiliseks eesmärgiks ning selle

edendamiseks tehtud tegevustest.

Martin Tulit tutvustas KÜSKi Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetusmeemeedet,

mis on mõeldud MTÜde kaudu kogukondade elanikkonnakaitse võimete loomiseks või

suurendamaks. Vooru eelarve on 875 000 EUR, millele lisandub eelmise aasta jääk.

Toetusvoor avaneb maikuus, taotleja peab olema MTÜ, kes esitab ka KOV ja PÄA

kinnituskirjad.

Küsimused ja kommentaarid:

3(7)

Uno Paas: linnas ei ole MTÜsid, mille eesmärk oleks elanikkonnakaitse, KÜd aga ei

kvalifitseeru. Kui KOV-ist ükski MTÜ ei taotle siis võiks olla lubatud, et taotleb KOV ise.

Martin Tulit: taotluse sisu peab olema elanikkonnakaitsealane, MTÜ põhikirjaline tegevus

ei pea olema elanikkonnakaitse.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

4. Ülevaade SOM ja SIM EKK 4 aasta tegevuskavast, ülevaade PÄA 2024. a. KOV

toetusmeetmetest.

Priit Laaniste tutvustas Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud elanikkonnaka itse tegevuskava ja Siseministeeriumi lähemaks 4 aastaks kavandatud elanikkonnkaitsealase id

tegevusi. Elanikkonnakaitse tegevuskava eesmärk on elanikkonnakaitse valdkonna ministeeriumiteülene terviklik ja ühetaoline arendamine ning eesmärgi- ja rolliselguse suurendamine. Elanikkonnakaitse tegevuskava kirjeldab 4 aasta (2024-2027) eelarvega

kaetud tegevusi ja sihttasemeid. Siseministeerium vastutab elanikkonnakaitse tegevuskavas järgmiste meetmete eest:

1. Varjumine 2. Juhtimine ja koordinatsioon 3. Elanike kriisivalmidus

4. KOV kriisivalmidus 5. Ulatuslik evakuatsioon

6. Ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon 7. Demineerimistöö 8. Päästetöö

Priit Laaniste andis ülevaate nendeks tegevusteks planeeritud eelarvevahendite st,

sihttasemetest ja tegevustest. Triin Raag tutvustas Sotsiaalministeeriumi lähemaks 4 aastaks kavandatud

elanikkonnkaitsealaseid tegevusi. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala elanikkonnaka itse tegevusteks on vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne kriisiabi ja katastroofimeditsiin.

Triin Raag andis ülevaate nendeks tegevusteks planeeritud eelarvevahendite st, sihttasemetest ja tegevustest.

Jako Vernik andis ülevaate Päästeametikaudu 2024. kavandatavatest toetusmeetmetest.

Kehtestatud on siseministri määrus, mis reguleerib toetuse andmise tingimused ja korra kohaliku omavalitsuse üksustele riigikaitselise kriisivalmiduse tõstmise eesmärgil.

Projekti raames toetatakse mobiilsete generaatorite soetamist, mis annab kohalikule omavalitsusele võimaluse vastavalt vajadusele muuta generaatorite asukohta ja kasutada

neid evakuatsioonikohtades ja kerksuskeskustes. Seejuures antud projekti raames toetatakse ka evakuatsioonikohtade ettevalmistamist esmavajalike soetustega, milleks on: välivood id, madratsid, magamiskotid, spordisaalide põrandakatted, välikäimlad, pikendusjuhtmed,

kuumaveekatlad, veekeedukannud, mikrolaineahjud, gaasipliidid ja toidutermosed. Lisaks

4(7)

on võimalik projekte esitada kõigil omavalitsusüksustel generaatorite ühendamise valmiduse loomiseks hoonetele, kus asuvad nende evakuatsioonikohad ja kerksuskeskused.

Abikõlbulikeks kuludeks loeme ehitusprojekti koostamist (kui on vajalik ja taotluses põhjendatud) kuni elektritööde teostamiseni eelpoolnimetatud hoonetele.

Toetusvoor on avatud. Lisaks on Päästeamet 2024.a avamas veel kahte ennetusalast toetusvooru: Veeõnnetuste

ennetamine – taotlejaks saab olla MTÜ või SA ja maksimaalne toetuse määr on taotleja kohta kuni 5 500 eurot. Oma- või kaasfinantseeringu kohustus 10%. Abikõlbulik periood

on kuni 31. august 2024. Korteriühistute toimepidevuse suurendamine – taotlejaks saab olla korteriühistu ja

maksimaalne toetusmäär on kuni 10 000 eurot. Toetatavate tegevuste kriteeriumite kirjeldus on planeerimise faasis ja ei ole veel Siseministeeriumisse määruse eelnõuna saadetud.

Küsimused ja kommentaarid:

Maido Nõlvak: KOV kriisvalmiduse indeksi baastase hakkab langema, kui täiendavat rahastus ei tule aga kohustusi pidevalt lisandub. Kui raha ei anta siis ei saa ka inimest tööle võtta. See on ka riigiõiguslik küsimus.

Tuuli Räim: Riigikantselei ja Siseministeerium arutavad võimalusi, vajalik on lisaraha.

Gerli Aavik-Märtmaa: Riigikantselei mõtleb erinevate lahenduste peale. Eelarve seis on teada.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks.

5. Üksikelamu, suvila, aiamaja ja elamu juurde kuuluva abihoone ehitus - ja

kasutuslubade menetlustest.

Mari Tikan juhatas sisse Erti Suurtalu ettekanne. Päästeamet teeb tööd selle nimel, et

nimetatud juhtudel kaasaks taotleja juba enne KOV poole pöördumist pädeva isiku ja

seeläbi muudaks menetluse kiiremaks. Päästeameti saaks nii menetlusreast välja jätta.

Vajalik on ka ELVL toetus, et viia sisse muudatused seadusandlusesse.

Küsimused ja kommentaarid:

Gert Villard: Teema tõstatus on äärmiselt päevakohane. Kohalikud omavalitsused ägavad

koormusel all, kus kodanik ootab, et ametnik teab kõike detailideni. Mitte ainult

tuleohutuse osas näiteks ka kanalisatsiooni ja veevarustuse teemadel oodatakse et ametnik

on ekspert. Toetan mõtet hakata kaasama pädevate (erialateadmistega) isikute kaasamist

üksikelamutega seotud ehitiste nõuetele vastavuse tõendamisel.

Kui palju teenusepakkujaid tuleohutusealal on? Tuleohutuseksperte 47. Infoks lisatud

juurde, et Päästeametis ehitusteenuse (ehitusload ja kasutusload) ametnike 21 ja kohalikes

5(7)

omavalitsustes, milles Päästeamet viis läbi kohtumised on ehitistega vähem või rohkem

seotud ametnike kokku 60.

Saue esindaja avaldas soovi Päästeameti poolt ettekande esitamiseks ametnikele.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks.

6. Õigusaktides ja planeerimisdokumentides KOVidele pandud kriisireguleerimise ,

elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannete ülevaade. Eeltutvustus .

Jaanus Rankla andis ülevaate kehtivatest ja kavandatavatest ülesannetest, mis on pandud kohalikele omavalitsusele (KOV) kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse, toimepidevuse, sh elutähtsate teenuste toimepidevuse, tagamise, riigikaitse, hädaolukorras kaitse tagamise jms

valdkondades. Koostatud ülevaadet kasutatakse riigi kaitsetegevuse kava uuendamise l elanikkonnakaitse elementide planeerimiseks. Eraldi elanikkonnakaitse alamkava seekord

koostada ei plaanita, elanikkonnakaitse elemendid integreeritakse teiste (valdkondlike või asutuste) alamkavade sisse. Riigikaitse tegevuskava planeerimisel tuleb jälgida, et kavadesse planeeritud KOV ülesanded oleksid õiguslikul alusel ja ei oleks omavahel

vastuolus. Tegemist on esialgse materjaliga.

Küsimused ja kommentaarid:

Tuuli Räim: õigusruumi muutmisel tuleb püüelda selle poole, et ei õigusaktides ei

kasutataks umbmääraseid mõisteid nagu „osaleb“, „aitab kaasa“ jms.

Tuuli Räim: Riigikantselei on lubanud, et KOV-id kaasatakse Riigikaitse tegevuskava

(RKTK) uuendamisse ja neile tehakse kättesaadavaks planeerimise aluseks olevate

ohustsenaariumide AK-tasemel kokkuvõtted.

Gerli Aavik-Märtmaa: Stsenaariumid edastatakse septembris. RKTK uuendamisest saab rääkida ka 8. mail Lääne-Virumaal toimuval tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu KOV- dele tutvustamise infopäeval.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks.

7. ELVL RE taotlusest seoses KOV kriisideks valmistumisega.

Tuuli Räim andis teada, et kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga moodustatud valitsuskomisoni poolt on töörühmale seisukoha andmiseks edastatud ELVL kriisivalmiduse valdkonna eelarvetaotlus.

Jan Trei tutvustas taotluse sisu.

6(7)

Jaanus Rankla märkis, et taotluses puuduvad osade summade juures arvutused, kuidas need on saadud. Osade kuluartiklite juures puudub ka taotletav summa.

Tuuli Räim märkis, et prioriteet on kriisispetsialistide palkamine.

Gerli Aavik Märtmaa lisas, et varude teema on töögrupi päevakorras septembris ning

Riigikantselei kaasab selle ettevalmistamisse MKMi ja Eesti Varude Keskuse.

OTSUSTATI:

Toetada põhimõtteliselt KOV-ide rahastamise suurendamist kriisikindluse tõstmiseks,

prioriteet on leida vahendid kriisispetsialistide palkamiseks KOV-ide kriisideks

valmisoleku parendamiseks. Teiste punktide osas esitatud taotlust mitte toetada sest: 1)

pole esitatud kalkulatsioone või taotletavaid summasid, 2) ei saa rahastada kulusid, mille

jaoks pole (veel tekkinud) õiguslikku alust; 3) menetluses olevate eelnõudega

kavandatavad kulud tuleb lahendada vastava menetluse käigus.

8. Muud ettetulevad asjad

Tuuli Räim ütles, et järgmine istung toimub teisipäeval, 17. septembril kl 10-12. Asukoht täpsustub, palun esitada ideid omavalitsuste ja ETO-de külastamiseks! Samuti võiks

vajadusel kaasata ETOsid koondavad erialaliidud.

allkirjastatud digitaalselt

Tuuli Räim koosoleku juhataja

Lisad:

1. Töörühma 2024. a tööplaan (AK).

2. Memo varjumise eelnõust.

3. Memo kogukondade ja KOV koostöö kriisideks valmistumisel, KÜSK taotlusvoorust.

4. Memo SIM EKK 4 aasta tegevustest.

5. Memo SOM EKK 4 aasta tegevustest.

6. Memo PÄA 2024. a toetusmeetmetest.

7. Memo loamenetlusest.

8. Memo õigusaktides ja planeerimisdokumentides KOVidele pandud kriisireguleerimise,

elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannetest.

9. ELVL RE taotlus.

10. Esitlus SIM Laaniste (varjumine).

11. Esitlus SIM Tulit.

7(7)

12. Esitlus SIM Laaniste (EKK tegevused).

13. Esitlus SOM Raag.

14. Esitlus PÄA Vernik.

15. Esitlus PÄA Suurtalu.

16. Esitlus SIM Rankla.

*****

ELVL_RE ettepanekud_kriisivalmiduse_tooruhm.docx

Kriisivalmiduse ja siseturvalisuse töörühma ettepanekud
nr
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused
Ministeeriumi seisukoht
Töörühma kokkulepe, eriarvamused
ELVL prioriteedid
1.
Vahendite eraldamine omavalitsustele kriisispetsialistide (kriisi- ja ennetustöö spetsialisti) ametikohtade tööjõukulude katteks.
Võttes arvesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ning hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, milles nähakse kohalikele omavalitsustele ette, lisaks osadele omavalitsustele juba hetkel kehtivatele ülesannetele, täiendavalt KOVi püsivad kriisiülesanded:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine;
2) koduteenuse korraldamine;
3) väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine;
4) asendushooldusteenuse korraldamine;
5) turvakoduteenuse korraldamine;
6) vältimatu sotsiaalabi tagamine;
7) toimetulekutoetuse maksmine;
8) lastehoiu, alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamine;
9) oma territooriumil viibivate isikute kriisiolukorras teavitamise tagamine.
Kriisideks valmioleku korraldamine ja kriiside lahendamine, reageerimine on üks mitmest omavalitsuste põhiülesandest, mis toob kaasa hulgaliselt kaasnevaid ja ühekordseid, tavapärasest erineva lahenduskäiguga, ülesandeid. Lisaks otsestele personali kuludele lisandub KOV-le tulevatele püsivatele kriisiülesannetele nende täitmiseks palju erinevaid ülesandeid/tegevusi, mis omakorda tähendab kulusid: näiteks täiendava transpordi korraldamine, toidu/joogivee logistika, teavitamisega seotud kulud (infolehed vms), täiendava personali/vabatahtlike kaasamine jne
Nii tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kui ka hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjades tuuakse välja, et vastavad ametikohad tuleb luua igas omavalitsuses ning suuremates mitu kohta, mis toob omavalitsustele kaasa olulise kulu.
Võttes aluseks hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas toodud valitsusasutuste kulud aastatel 2024-20230, kus ühe lisanduva ametniku tööjõukuluks on arvestatud 4750.-eurot kuus ja arvestades, et iga KOV peab tööle võtma vähemalt ühe, Narva 3, Tartu 5 ja Tallinn 13 spetsialisti (kokku 97 spetsialisti), eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele 460 750 eurot aastas.
Täpsustus. Summa (460 tuhat) on ainult ühe kuu vajadus. Terve aasta vajadus on 12 korda suurem ehk 5,53 miljonit eurot.

2.
Kriisireservi loomine omavalitsuste kriisivarude soetamise kulude katteks.
Päästeameti poolt on 2023. aasta jaanuaris kinnitatud „Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise plaan“. Selle kohaselt peavad omavalitsused koostama plaani, kus on määratletud haldusterritooriumil asuvad võimalikud evakuatsioonikohad vähemalt 2%-le omavalitsuse elanikest.
Plaani järgi peab KOV tagama evakuatsioonikohtade tööks vajaliku varustuse ja abistama evakuatsioonikohtades toitlustamisega.
See tähendab, et näiteks Tallinn peab olema valmis pakkuma evakuatsioonikohti 9228 inimesele; Harku vald 361; Keila linn 208; Maardu linn 325; Kohtla-Järve linn 639; Tartu linn 1965 jne.
Teeme ettepaneku näha kohalikele omavalitsustele ette vahendid evakuatsioonikohtade tööks vajaliku varustuse hankimiseks.

3.
Kortermajade kriisikindluse suurendamine.
Kortermajades (korteriühistutes) elab valdav osa Eesti elanikkonnast ning seega on kriiside nagu elektri- ja veevarustuse katkemine nende osas kõige suurema negatiivse mõjuga. Selleks, et suurendada korteriühistute hakkama saamist keerulistes olukordades on vajalik toetada nende tehnosüsteemide renoveerimist tagamaks vajadusel ka nende autonoomne toimimine. Hoonetes paiknevate soojasõlmede, veesurve tõstmispumpade ning üldalade valgustuse toimimise tagamiseks on vajalik alternatiivsete elektritoiteallikate planeerimine, mis tähendab ka osalist hoonete elektrisüsteemide ümberehitamist.
Viimase aasta arengud maailmas on näidanud, et ühiskonna autonoomsust on vaja tõsta igal tasandil. Tallinna Linnavaraameti hinnangute kohaselt maksaks ühe 5-korruselise nelja trepikojaga paneelelamu viimine autonoomsele generaatortoitele miinimumtasemel (st toimivad elutähtsad teenused – vee ja kütteringlus, koridoride valgustus, laadimispunkt, kuid korterites valgust ega voolu ei ole) ca 30-40 000 eurot. Toetusmeede peaks katma vähemalt pool hoone eeldatavast kulust. Et meetmel oleks mõju, peab selle kasutamine olema laialdane. 09.02.24 seisuga on Eestis registreeritud 24 838 korteriühistut (Eesti Korteriühistute andmebaasi andmetel).
Toetatavate projektide arv võiks olla vähemalt 1000 st rahastuse vajadus ca 35 mln eurot.

Täiendavad ettepanekud
4.
Erinevate ehitiste rajamise kohustusega kaasnevate KOV-i kulude katmine:
• Sobivate hoonete varjumiskohtadeks kohandamine (KOV-i hooned, erasektori hooned, korteriühistud);
• Igasse KOV-i kerksuskeskuste võrgustiku loomine ja generaatori vastuvõtmise võimekuse väljaehitamine;
• Igale KOV-le kriisi- ja elanikkonnakaitse varude hoone ehitamine (või olemasoleva hoone renoveerimine kriisivarude hoidmiseks). Hoone, kus hoitakse generaatoreid, magamisvarustust (välivoodid, tekid, padjad) ja muu elanikkonnakaitse varu hoidmiseks. Hoone peaks olema nii suur, et sinna on võimalik ladustada KOV kriisivaru ning riiklik eelpaigutatud kriisivaru, humanitaarabi;
• Kriisi- ja elanikkonnakaitse varude hoone ülalpidamiskulu.
Tagada KOV-idele siseturvalisuse ja kriisivalmiduse tagagamisega seotud kohustuste rahastamine.

ESITLUS Kogukonnad, KUSK.pdf

Kogukondade ja KOV koostöö kriisideks

valmistumisel

Kodanikuühiskonna innovatsioonifond

Martin Tulit

Kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond

16. aprill 2024

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Strateegilised alused

2

Sidus Eesti arengukava 2021-2030 ➢ ÜLDEESMÄRK: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond • Eesti on kestlik rahvusriik, riik, kus kõigil on hea elada.

• Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist kultuuriruumi ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast.

• Mitmekesises Eestis jagavad inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühtset Eesti identiteeti.

• Riigi tegevus on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud.

• Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka võõrsil elades.

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Strateegilised alused

3

Programm „Kogukondlik Eesti“ eesmärk:

Kogukondade võimekuse suurendamine • Soovime saavutada olukorra, kus kogukondi tunnustatakse oluliste osalistena ja nad osalevad aktiivselt kohaliku elu- ja

toimekeskkonna kujundamisel

• Toimib eri poolte võrgustamine ja koostöö

• Juurutatakse ja arendatakse süsteemset võrgustikupõhist kaasamist ja kogukondade võimestamist

Tegevussuund: Võimestame kogukondi otsustusprotsessides osalema:

– arendame asumi- ja külaseltside tegevust

– toetame KOV-ides vabaühenduste rahastamise läbipaistvust ja suurendame KOV-i ametnike teadlikkust kodanikuühiskonnast

– rakendame kogukonnakeskse lähenemisviisi mudelit ehk aitame kohalikel omavalitsustel määratleda ja kaardistada koos kohalike elanikega oma kogukonnad ning kaasata neid otsustusprotsessidesse pakkudes selleks senisest mitmekesisemaid võimalusi

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Strateegilised alused

4

Siseturvalisuse arengukava 2020-2030

ÜLDEESMÄRK • Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja

panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Alaeesmärk: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

• Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

5

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Kogukonnakeskne valitsemisviis

6

➢ Koostöömeetod, mille kohaselt KOV eestvedamisel selgitatakse välja sõltumata valdkonnast inimeste heaolu häirivaid probleeme ja leitakse neile lahendus üheskoos elanikkonnaga piirkondliku kogukondlikkuse järgi

➢ Keskne printsiip – kaasatus

⁺ kõigil kogukonnaliikmetel oleks võimalus osaleda neid ja kohalikku elu/heaolu puudutavates otsustusprotsessides ning otsustes kaasa rääkida

⁺ keskmes on kaasamise regulaarsus ja süsteemsus, mis on võimalik saavutada võrgustike moodustamise ja arendamise kaudu

⁺ kaasamisformaatide käivitamine ja loomine, kujundamine ning korraldamine

Kogukonnakeskse valitsemisviisi arendamine / juurutamine

SiLab

Kodukant

Siseministeerium – strateegia ja üldine visioon

MTÜ Rahvaülikoolide Liit

KÜSK / MAK

Kogukondade

aktiveerimine KOV koolitamine

Kogukonna-keskne

koosloome mudel

KOV nõustamine

Kogukondade

nõustamine

Üleriigiline

võrgustik

Kogukondade

aktiveerimine

(stipendium)

Innovatsioonifond Parima praktika

koondamine

Kogukonnaveeb ABCD mudel Võrgustiku

sidumine KOV

TeavitusKoolitus TeavitusKoolitus

KKVV

Visioon

Selgitamine

Praktika

Hindamine

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

SiM kodanikuühiskonna strateegilised partnerid

MTÜ Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arenduskeskused Eesti Külaliikumine Kodukant • Mõlemad partnerid viivad ellu piirkondlikele kogukondadele suunatud praktilisi

tegevusi kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks. • Tegevuste tulemusena on suurenenud kogukondade kaasatus ja osalus

kohaliku elu ja heaolu kujundamisel ning otsuste tegemises. • Kuna kogukondadel on ka oluline roll kriisidega toimetulekus, siis on

partnerluse eesmärgiks tõsta kogukondade teadlikkust ja valmisolekut kriisides hakkama saamisel, sh KOV-ide teadlikkust kogukondade kaasamise võimalustest.

8

Kodanikuühiskonna

innovatsioonifond 2024

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Innovatsioonifond – eesmärk

10

• Kogukonnakeskse valitsemisviisi praktikas rakendamine

• Kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel:

➢Millised on vajadused?

Elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine piirkonnas

➢Kuidas ja mida lahendada?

Kohalikke olusid ning võimalusi arvestades elanikkonnakaitse

võimekuse suurendamine

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Innovatsioonifond – toetatavad tegevused

11

1. ARUTELUD/KOOSLOOME

Kogukonnasiseste, KOV ja

kogukondade vaheliste

arutelude korraldamine

elanikkonnakaitse vajaduste

väljaselgitamiseks

2. INVENTAR

Kohalikke olusid ja võimalusi

arvestades elanikkonnakaitse

vajaduste lahendamiseks

põhjendatud tegevuste

elluviimist, teenuste tellimist

ja/või inventari soetamist

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Innovatsioonifond

12

• Eelarve 875 000€ + 2023. a jääk

➢Eelarve ja taotlused KOV-põhised

➢Toetuse määr 100% ehk omafinantseeringu nõue puudub

• Max. toetussumma KOV-i kohta:

➢baaskomponent (2500€)

➢SKP elaniku kohta maakondade lõikes (SA andmetel)

➢rahvaarvu komponent 01.01.24 seisuga (RR andmetel)

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Innovatsioonifond – rakendamine

13

1. Taotlusvooru tingimuste ja korra kehtestamine – vastutaja SiM

2. Taotluskeskkonna seadistus ja vooru välja kuulutamine – vastutaja KÜSK

3. Taotleja(d) – avalikes huvides tegutsev MTÜ või seltsing

4. Ekspertiis ja kooskõlastus – Päästeamet (kinnituskiri)

5. Kooskõlastus – KOV (kinnituskiri)

2023 tulemused

• Kokku 110 taotlust kogusummas ca 870 000€

• Taotlused 85% KOV-idest (67), 15% jätsid võimaluse kasutamata (12)

• Heakskiidetud rahastussumma ca 707 000€

• Suurima eelarvega projekt ca 75 000€

Taotluste jagunemine maakondades

Planeeritud tegevused

• Osaliselt ehitus- ja renoveerimistegevused

• Kriisiplaanide, sh evakuatsiooniplaanide, koostamine

• Temaatilised koolitused

• Elanikkonnakaitse koostöövõrgustiku loomine

• Inim- ja tehniliste ressursside andmebaasi loomine

• Uuringud

• Kogukonna kodulehe uuendamine

Inventari soetused

S is em

in is te er iu m

S is em

in is te er iu m

Innovatsioonifond – tagasiside

18

• KOV-ides puudu inimene, kes teemaga tegeleb/tegeleks

• Rahalised vajadused suuremad kui fondis ette nähtud

• Miks ei saa KÜ, KOV olla taotleja

• Linnades vähe MTÜ-sid/seltse, kes taotleksid

• Positiivne, et ei ole tegemist „nobedate näppude vooruga“

• Positiivne – kogukondade ja KOV suhtlus; fond kui lisavõimalus

elanikkonnakaitse vajaduse katmiseks

Tänan!

Kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond

[email protected]

Martin Tulit

ESITLUS Paasteameti toetusvoorud 2024.pdf

Päästeameti toetusvoorudest 2024. aastal

Martin Lambing Päästeamet

Aprill 2024

MEETME EESMÄRK: KOV riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamine

Evakuatsioonikohtade toimepidevuse suurendamine loetletud omavalitsusüksustes:

Haapsalu linn, Hiiumaa vald, Häädemeeste vald, Kehtna vald, Kiili vald, Kohila vald, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Märjamaa vald, Paide linn, Põhja-Pärnumaa vald, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Rapla vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Saku vald, Saue vald, Tori vald, Türi vald, Viljandi linn ja Viljandi vald

Selleks toetame:

• mobiilsete generaatorite soetamist ja ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisega seonduvaid soetusi, sh:

o välivoodid, madratsid, magamiskotid, spordisaalide põrandakatted, välikäimlad, pikendusjuhtmed, kuumaveekatlad, veekeedukannud, mikrolaineahjud, gaasipliidid ja toidutermosed

Evakuatsioonikohtade ja kerksuskeskuste toimepidevuse suurendamine, mis laieneb kõigele omavalitsusüksustele:

• generaatorite ühendamise valmiduse loomine (ehitusprojekti koostamine elektritööde teostamiseni)

RToetusvooruga seonduv

• Toetusvoor on avatud: eeldatavasti 27. märtsist – 10. maini 2024.a

• Taotlejaks saab olla ainult omavalitsusüksus (pane tähele erisusi eelneval slaidil)

• Omavalitsusüksus saab esitada ainult ühe taotluse, mis võib sisaldada erinevaid tegevusi ja soetusi

• Maksimaalne toetus toetuse saaja (KOV) kohta on kuni 50 000 eurot

• Taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatult ameti e-posti aadressile [email protected].

• Küsimuste korral aitab: Terje Lillo, [email protected], +372 522 09 20

RMeede: Veeõnnetuste ennetamine 2024

Toetatavad tegevused on järgmised:

1) uuenduslikud tegevused ja erilahendused, mis vähendavad ning hoiavad ära veeõnnetusi läbi

füüsilise keskkonna muutmise

2) veekogude kallaste puhastamine ja kõva pinnasega täitmine

3) veekogudest mööda viivate jalgteede korrastamine ja ohtlikesse kohtadesse piirete paigaldamine

4) ohtlike purrete, lagunenud paadisildade, jalakäijate sildade ja vette mineku sildade parandamine või

asendamine

5) veekogude äärde avalikuks kasutamiseks päästevahendite, kappide ja/või stendide paigaldamine

6) ujumiskohtade põhjade ohtlikust prügist puhastamine

7) avalike randade korrastamine

Toetusvoor avatakse siseministri määruse jõustumisel, eeldatavasti aprillis. Taotlejaks saavad olla: MTÜ-d

ja SA-d. Maksimaalne toetuse määr kuni 5 500 eurot. Abikõlbulikkuse periood kuni 31. august 2024

Taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatult

ameti e-posti aadressile [email protected]

RMeede: KÜ projektikonkurss

• Eesmärk on suurendada korterühistute kriisivalmidust sellel aastal eelkõige generaatori ühenduse

võimaluse loomiseks ja generaatori enda soetamiseks. Kuna määruse kriteeriumeid ei ole paigas,

on kõik planeerimise staadiumis

• Summa 460 000 eurot

• Toetus KÜ-le kujuneb ruutmeetrite järgi, aga mitte rohkem kui 10 000 eurot

• Meetme läbi saab toetada generaatori ühenduse loomist ja generaatori enda soetamist,

abikõlbulik oleks ka elektriprojekt

• Kuna ehitusseadustikku tõlgendavad kõik KOV-id erinevalt, siis meetmes tuleb KOV-le

ülesandeks kinnituskirja väljastamine, kui KÜ koostab projekti ja esitab KOV-ile, kas sinna

kõrvale on vaja ka elektriprojekti või mis tingimused KOV selleks seab (kui seab)

• Kriteeriumiks tuleb ka see, et KÜ-l ei tohi olla kehtivat Päästeameti ettekirjutust ja tehtud peab

olema majale nõutele vastav elektriaudit (seda näevad meie inspektorid ise ka)

• Omafinantseeringut ei ole

ESITLUS SIM EKK TEGEVUSED.pdf

Siseministeeriumi ülevaade

elanikkonnakaitse tegevuskavast

Priit Laaniste

Siseministeerium

Elanikkonnakaitse tegevuskava Elanikkonnakaitse tegevuskava kinnitati VV istungil 22.02.2024

Fookuses on elanikkonnakaitse terviklik ja ühetaoline arendamine

Eesmärk:

✓ Ühiskonnaülese eesmärgi- ja rolliselguse suurendamine;

✓ Olemasoleva olukorra ja võimete kirjeldamine, eelarvega kaetud 4 aasta tegevuste ja sihttasemete

kinnitamine;

✓ Kohese rahastusvajaduseta arendustegevuste tuvastamine ja olulisemate töösse võtmine.

✓ Mõõdetavad sihttasemed esimene samm süsteemse võimearenduse poole liikumisel;

✓ Vajaduste planeerimisel lähtuti sõjalisest ohustsenaariumist, aga püüti realistlikult arvestada

riigieelarve ja inimressursi piirangutega;

✓ Tegevuskava täitmise seiramine edaspidi planeeritud vähemalt 1x aastas (SIM eestvedamisel).

Prioriteedid Püsirahastuse vajadus on asutuste tegelikest võimalustest suurem. Seetõttu on kokku lepitud

järgneva 4 aasta jooksul esmajärjekorras arendatavad valdkonnad:

1. elanike kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine;

2. kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialase võime suurendamine;

3. elanike kiire ja tervikliku ohuteavituse lahenduse väljaarendamine;

4. elanikkonnakaitse ülesandeid täitvate asutuste toimepidevuse suurendamine.

2 €

6 €

7 €

8 €

9 €

6 €

24 €

29 €

0 € 5 € 10 € 15 € 20 € 25 € 30 € 35 €

Varjumine

Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumine kriisi ajal

Vältimatu sotsiaalabi

Juhtimine ja koordinatsioon

Elanike kriisivalmidus

KOVide kriisivalmidus

Ulatuslik evakuatsioon

Ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon

Demineerimistöö

Päästetöö

Vältimatu abi ja katastroofimeditsiin

miljon

EELARVE JAOTUS ELANIKKONNAKAITSE ARENDAMISEKS AASTATEL 2024-2027

VALDKONNA RAHASTUS KOKKU MILLEST INVESTEERINGUTE KAVA RAHASTUS

101 mln € SiM 68 mln ja SoM 33 mln

32 mln €

SiM valitsemisala tegevused 1/2

MEEDE HETKESEIS SIHTTASE 2024-2027

ELANIKE KRIISIVALMIDUS

Täielikult kriisideks valmistunud 15% inimestest.

Langenud valmisolek teisi abistada, varusid jagada, lähipiirkonna inimestega koostööd teha.

Elanike teavitamise, nõustamise ja koolitamisega jõutakse 40% elanikkonnast.

Tulemusena 25% elanikest on kriisideks valmis (muutunud hoiakud, teadmised ja käitumine).

KOHALIKE OMAVALITSUSTE KRIISIVALMIDUS

Skaalal 0–9 KOVide keskmine valmisoleku tase 6.

10% KOVe alla baastaseme, edasijõudnud 81%, sh 9% eeskujulikul tasemel.

Kriiside juhtimises olulisi puudujääke ja rollisegadust.

Kõik KOV-d saavutanud baastaseme.

Edasijõudnu tasemel 89% KOV-e, sh 25% eeskujulikul tasemel.

OHUTEAVITUS JA KRIISI-

KOMMUNIKATSIOON

Puudub ühtne ohuteavitussüsteem.

Ohualapõhine teavitussüsteem (SMS).

Naiskodukaitse Ole valmis! mobiilirakendus käitumisjuhistega.

Loomisel on sireenivõrgustik.

Sireenivõrgustik toimib 22 asulas.

Keskselt hallatav (Sitrep) ja olukorrale vastavalt erinevaid kanaleid võimaldav kiire ohuteavituse süsteem.

Ohuteavitused SMS-na ja Galileo satelliitsüsteemi vahendusel ohualas viibivatele telefonidele, ERR kanalitesse, sireenidesse, mobiilirakendustesse.

VARJUMINE Märgistatud 170 avalikku varjumiskohta ca 10% elanikele.

Elanike teadlikkus varjumisest madal.

1) 15% elanikele avalikud varjumiskohad;

2) 40% elanikest teavad, kuhu ja kuidas varjuda;

3 )15% kortermajadel, büroo- ja ärihoonetel olemas lahendused varjumiseks ja loodud juhendmaterjal, kuidas ja kuhu hoones varjuda. Eelduseks on vastav varjumise nõue seaduses.

SiM valitsemisala tegevused 2/2

MEEDE HETKESEIS SIHTTASE 2024-2027

PÄÄSTETÖÖ

Kuni 2022. aastani valmistus PäA riigikaitseliseks kriisiks ilma täiendava rahastuseta.

Olemasolevad vahendid, varud jms ei ole piisavad sõjaolukorras jätkusuutlikult tegutsemiseks.

Päästevõrgustik sõjaohu korral tegutsemiseks valmis.

Päästeamet on toimepidev ja autonoomne.

Regioonide keskused toimivad riigikaitselises kriisis iseseisvalt kuni 14 päeva

DEMINEERIMISTÖÖ

Demineerijate võimekus rahuaegne.

Lõhkamiskohti 1.

CBRN valve ei ole tagatud 24/7

Tagatud demineerijate võimekus riigikaitselises kriisis.

Lõhkamiskohti rajatud 5.

Abidemineerijaid kaasatud 80.

Loodud 24/7 CBRN valve.

JUHTIMINE JA KOORDINATSIOON

Päästeamet on valmis juhtima ja koordineerima hädaolukordi rahuaegsetes tingimustes.

Riigikaitselise kriisi korral on Päästeamet valmis samaaegselt juhtima ja koordineerima kõiki elanikkonnakaitse valdkonna tegevusliine.

ULATUSLIK EVAKUATSIOON

PäA + KOVid välja selgitanud evakuatsioonikohad 3,5% elanikkonnast.

PäA-l magamisvarustus soetatud 1% elanikkonnast.

KOV-idel kokku magamisvarustust ca 1% elanikkonnast.

Võimekus 5% elanikkonna evakueerimiseks ja majutamiseks kuni 7 päeva,

sh tehnilise võime loomine (nt registreerimissüsteem) kogunemispunktide ja evakuatsioonikohtade kasutusele võtmiseks.

Evakuatsioonikohad 5% elanikkonnast.

Väljaõpe päästevõrgustikule, sh vabatahtlikele ja koostööpartneritele (KL, PPA, KOVid jt).

Tänan!

Priit Laaniste Siseministeeriumi nõunik [email protected]

ESITLUS SOM EKK TEGEVUSED.pdf

Triin Raag 16. aprill 2024

Ülevaade Sotsiaalministeeriumi valitsemisala elanikkonnakaitse tegevustest

Elanikkonnakaitse raamdokument ➢22. veebruar 2024. aastal esitasid Riigikantselei, Siseministeerium ja

Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele elanikkonnakaitse 2.0 raamdokumendi ning ülevaate 2024-2027 planeeritud tegevustest.

➢Fookuses on elanikkonnakaitse terviklik ja ühetaoline arendamine

➢Eesmärk: • Ühiskonnaülese eesmärgi- ja rolliselguse suurendamine. • Olemasolevate võimete kirjeldamine ja soovitud pikaajaliste sihttasemete

kokku leppimine. • Nelja aasta praktiliste ja eelarveliste vahenditega kaetud tegevuste ja

sihttasemete lahti kirjeldamine sihttasemete poole liikumiseks. • Raamdokument on edaspidi aluseks investeeringutes poliitiliste valikute

tegemiseks.

R iig

ik an

ts el

ei

MEEDE HETKESEIS SIHTTASE 2024-2027 10. AASTA SIHTTASE HINNANG 10. AASTA

SIHTTASEMENI JÕUDMISELE

Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumine kriisis

2023. aastal alustati ettevalmistusi teenuse tagamiseks suuremahulistes kriisides ja riigikaitselise ülesandena. Hetkel SKA-l 24/7 võimekus teenuse pakkumiseks 7 graafiku alusel töötava kriisispetsialisti kaudu.

Välja on töötatud vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe pakkumise süsteem.

Loodud on vaimse tervise ja psühhosotosiaalse pakkumise võimekus suuremamahulistes kriisides ning operatiivreageerijad on saanud vaimse tervise alase koolituse. Täpsemad sihttasemed selguvad MHPSS tegevusplaani koostamise käigus 2024. aasta lõpuks.

Vältimatu sotsiaalabi

Vältimatu sotsiaalabi korraldamine on täna üks KOV sotsiaalteenustest. 2023. a uuring (osales 55% KOV-idest) näitas, et enamikes KOV-ides puudub hetkel võime ulatusliku kriisi korral suurele hulgale abivajajatele vältimatut sotsiaalabi korraldada ning võimearendamiseks oodatakse riigipoolset tuge.

SKA-l on säilinud võime kriisidele reageerida, kriisi ajal KOV-e nõustada vältimatu sotsiaalabi pakkumisel ja SKAl on säilinud võimekus koostada riiklike võtmeteenuste toimepidevuse plaanid.

Riiklikud sotsiaalteenused on toimepidevuse plaanidega kaetud ning SKA-l on võimekus kriisidele reageerida. Täpsemad sihttasemed selguvad ulatusliku vältimatu sotsiaalabi tegevusplaani koostamise käigus 2024. aasta juuniks.

Vältimatu abi ja katstroofimeditsiin

Militaarmeditsiin tugineb tsiviilmeditsiini süsteemil. TAI 2021. a andmetel on Eestis 25 165 tervishoiutöötajat. Kaitseväe SA struktuuri vajadusteks on planeeritud 100 arsti ja 200 õe ametikohta, seejuures peetakse reservväelastest tervishoiutöötajate ja parameedikute poolt mehitatavate ametikohtade üle arvestust mobilisatsiooniregistris. Massiliste kannatanutega hädaolukordade lahendamiseks on vaja edendada tsiviil- ja militaarmeditsiini koostööd ning omada olukorra lahendamiseks paremaid tervishoiu varusid.

Tervishoius on säilinud võime kriisidele reageerida ning tervishoiu tegevusvarud on suurendatud ja geograafiliselt hajutatud.

On loodud adekvaatne tervishoiu alaste kriiside juhtimise võimekus ning teenuseosutajad on toimepidevad. Täpsemad eesmärgid ja vajalikud tegevused on kirjeldatud ja prioriseeritud katastroofimeditsiini plaanis (nt olemas on piisavad tervishoiusüsteemi varud massiliste kannatanutega kriisiolukordade lahendamiseks, võimekus haiglapatsientide siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks evakueerimiseks, tagatud on tervishoiusektori töö, sh juhtimise toimepidevus jne).

Elanikkonnakaitse arendus - Sotsiaalministeerim

SoM valitsemisala kriisireguleerimise reform 2024. aasta 2028. aasta

Tervishoiualaste hädaolukordade lahendamise võimekus loodud Terviseametisse.

Tervishoiu autonoomse kriisivõimekuse arendamine. Regionaalhaiglad kui kriisikeskused.

20 HVA haiglat ja 10 kiirabi pidajat. Olemas riiklik ümberpaiknemise plaan.

Loodud haiglapõhised ümberpaiknemise plaanid. Tervishoiuteenus seal, kuhu on evakueeritud inimesed.

Riigi tervishoiuvarud ühes kohas ja <1 kuuks.

Hajutatud varud ja vähemalt 3 kuud tegevusvaru kõikides HVA haiglates.

Elanikkonna esmaabiõpe autokooli ja töökeskkonna põhine.

Riigipoolsel rahastusel põhinev ja ühtsetel standarditel korraldatud.

Humanitaarabi vastuvõtmine ja andmine: teoreetiline arusaam.

Suutlikkus koordineeritult abi anda ja vastu võtta, sh massiliste patsientide STRATEVAC riigist välja.

Kohtumiseni

ESITLUS Varjumise eelnou SIM.pdf

Varjumise nõuded

Priit Laaniste

Siseministeerium

Eelnõu – 3 seaduse muutmine

1. Hädaolukorra seadus

• mõisted (varjumine, varjend, varjumiskoht, varjumisplaan, avalik ja

mitteavalik),

• vastutava asutuse määramine (Päästeamet) koos meetmetega,

• varjendi ja varjumiskoha rajamise kohustus

2. Ehitusseadustik

• alus ehitisele esitatavate nõuete kehtestamiseks

3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

• millal rakendub varjendi rajamise kohustus

Varjend vs varjumiskoht

Varjend

Varjend on ehitis või selle osa, mis on ehitatud

varjumiseks ning mille konstruktsioon vastab

kehtestatud nõuetele. Varjend kaitseb inimest tolmu,

lööklaine, plahvatuse ja saastunud välisõhu ja lendava

eseme eest.

Varjumiskoht

Varjumiskoht on ehitis või selle osa, mis on

varjumiseks kohandatud. Varjumiskoha konstruktsioon

kaitseb inimest tolmu, lööklaine ja lendava eseme,

kuid mitte otsetabamuse eest (mõeldud lühiajaliseks

kasutamiseks).

Varjendi rajamise nõuded 1/3

Mitteavalik varjend elamutes ja

büroohoonetes – uutel hoonetel, mis on

üle 1200 m2 (suletud netopind)

• elamu, majutus- või toitlustushoone,

büroohoone, kaubandus- või

teenindushoone või meelelahutus,

haridus-, tervishoiu- või muu avalik

hoone

• EHR andmetel on sellist tüüpi hooneid

Eestis 16959 (kasutusotstarvet

täpsustades u 15000 hoonet)

• varjend 2% ehitise pinnast

Varjendi rajamise nõuded 2/3

Mitteavalik varjend üle 1500 m2

tööstushoonetes

• EHR andmetel on sellist tüüpi hooneid

Eestis 2887

• Kasutusotstarvet täpsustades jääb alles

ca 1900 hoonet

• varjend 1% ehitise pinnast

Varjendi rajamise nõuded 3/3

Avalik varjend – üle 10 000 m2 avalikud

hooned

• Hooned, mida külastavad rahvahulgad

kaubanduskeskus, hotell, muuseum,

kino, lennujaam, raudteejaam,

spordihall jms

• EHR andmetel on sellist tüüpi hooneid

Eestis 815

• Kasutusotstarvet ja rahvahulka

täpsustades jääb alles ca 150 hoonet

• varjend 2% ehitise pinnast

Tehnilised nõuded

• Tehnilised nõuded varjendile, varjumiskohale ja varjumisplaanile

kehtestatakse siseministri määrusega

• Varjendi nõuetele eeskujuks eelkõige Soome regulatsioon

– Kohandatakse vajadusel koos ekspertidega Eesti oludele

S1-klass Seinad 30 cm raudbetooni 20 – 135 m2

Talub koormust 1 bar

S2-klass Seinad 40 cm raudbetooni Suurem kui 135 m2

Talub koormust 2 bar

Grantiitkaljuvarjendid, sellisel kujul ei saa Eestisse rajada Ei ole Eesti uutes nõuetes käsitletud

Varjendi maksumus • Varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale keskmiselt

1-2% (Soome kogemus*)

– Kortermaja netopinnast 2% tuleb teha tugevama konstruktsiooniga

• Mida suurem varjend rajada, seda soodsam on hind

ruutmeetri kohta

– Hind on vahemikus 1600-3200 EUR/m2

Erineva suurusega S1-klassi varjendi maksumus

Pindala EUR/m2 Varjendi maksumus (sh KM)

20 m2 3199 78062

45 m2 2097 115125

66 m2 1946 156692

90 m2 1791 196652

135 m2 1603 264014 * Tutkimustyö „S1-luokan väestönsuojien

rakentamiskustannukset“ 2020

Olemasolevad hooned ja varjumiskoha nõue

Olemasolevad hooned, mis on vastavalt üle

1200, 1500 või 10000 m2

1. Hinnata varjumise võimalusi olemasolevas hoones

2. Koostada varjumisplaan - varjumiseks valmistumine,

hooldus, varjumise korraldus ja varjumiskindluse

suurendamise võimalused.

3. Tagada minimaalsel tasemel varjumisvõimekus

4. Vastutavad ise varjumiskindluse suurendamise eest

5. Varjumisvõimaluste puudumisel:

– Teha kindlaks lähim võimalus varjumiseks,

– Kooli või lasteaia jms kasutust saab riigikaitselises kriisis

piirata

– Eluhoonetele antakse soovitus evakueeruda, sest hoone ei

taga esmast kaitset

Varjumiskoha nõuded

Varjumiskoht peab vastama järgmistele tingimustele:

1. Korrastatud ja tugevate seintega ruum, millel:

• ei ole aknaid või

• on võimalus aknad kinni katta (liivakotid vms)

2. Tagatud on piisav õhuvahetus

3. Varuväljapääs

4. Ei tohi rajada soojasõlme või muude tehnovõrkudega samasse ruumi)

https://www.rescue.ee/et/juhend/elanikkonnakaitse/varjumine

Ajakava

Edasised tegevused

• Varjumise nõuete infopäev ja arutelu 19.04.2024

• Analüüsime täiendavalt eelnõu jõustumise ja rakendamise nõuded

– Jõustumisaeg ja kellele rakendame, sh kehtivad ehitusload

– Soodustavad meetmed varjendite kiiremaks rajamiseks (KREDEX jm)

• Täiendatud varjumise põhimõtete tutvustamine VV-le (mai 2024)

• Eelnõu kooskõlastamisele saatmine (juuni 2024)

• Tehniliste nõuete koostamine (nov 2024)

Tänan!

Priit Laaniste Siseministeeriumi nõunik [email protected]

ESITLUS. Loamenetlus PAA 16.04.2024.pdf

Üksikelamud, suvilad, aiamajad ja nende juurde kuuluvad abihooned

Kohalik omavalitsus ja Päästeamet kodaniku teenistuses

Erti Suurtalu 16.04.2024

I kasutusviisi menetlused

Hetkeolukord:

• Üldine suhtumine menetlustesse

• Kuidas praegu menetlusi läbi viiakse?

• Rahulolu praeguse protsessiga

• Piiravad ja toetavad tegurid

• Vastutus ja selle plussid/miinused

Visioon

Mida vajatakse?

Ettepanekud

Protsess 1 ja 2

Menetluste arvu muutus

Keeldumiste osakaal

2022, 2023 – osakaal sama kuigi menetluste arv on kasvanud

Pädeva isiku kaasamine 2023 (I kasutusviis)

Ehitusluba Ehitusluba Kasutusluba Kasutusluba

Päästeamet PäästeametKohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus

Audit

Hinnang

Pädeva isiku kaasamine 2023

Maksimaalne päevade arv: Päästeametil 39 päeva ja kohalikul omavalitsusel 84 päeva

Riigiinfo telefon 24 h -1247

Tänan kuulamast!

Esitlus KOV ylesanded 01.04.2024.pdf

KOV ülesanded: hädaolukord, riigikaitse, kriis,

elutähtsate teenuste toimepidevus jms.

Eeltutvustus.

Jaanus Rankla, Siseministeerium

16. aprill 2024

Taust

• Miks: saada aktuaalne ülevaade kehtivatest ja kavandatavatest KOV ülesannetest.

• Milleks kasutatakse: riigi kaitsetegevuse kava elanikkonnakaitse elementide planeerimiseks. Eraldi elanikkonnakaitse alamkava koostada ei plaanita.

• Allikad: seadused, VV määrused, kooskõlastusringil olevad eelnõud, PÄA koostatud elanikkonnakaitse alamkava projekt.

Taust 2

• HOS, RIKS, KOKS, PGS, EhS, ÜVVKS, KKütS

• Tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse (VOS) eelnõu

• HOS muutmise eelnõu (varjumine)

• HOS muutmise eelnõu (CER direktiiv-elutähtsad teenused)

• Tabelis 92 rida – ülesannet, võimalust

• Mõni ülesanne on kirjas kogumine (nt kavandatavad KOV kriisiülesanded), mõni kordub mitmes õigusaktis.

Ainus riigikaitseülesanne?

KOKS § 6 lg 21 : Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.

HOS

RIKS

PSG

KOKS

KKütS

HOS-CER EN

VOS EN

HOS/VOS EN…

VVM

AK EKK PLAAN

EhS

ÜVVKS

6

1

4

7

2

3

54

1

KOV ÜLESANDED ALUSE JÄRGI KOKKU. APRILL 2024.

15

1

4

12

8

3

1

7

1

4

2

1

0 2 4 6 8 10 12 14 16

ELUTÄHTSA TEENUSE TOIMEPIDEVUSE TAGAMINE

KAITSE KORRALDAMINE HÄDAOLUKORRAS

JUHTIMINE

MUU ELANIKONNALE HÄDAVAJALIK ABI

OHUTEAVITUS

PÄÄSTETÖÖD

PÜSIV KRIISIÜLESANNE

RIIGIKAITSELINE TÖÖKOHUSTUS

TOIMEPIDEVUSE TAGAMINE

ULATUSLIK EVAKUATSIOON

VARJUMINE

VÄLTIMATU SOTSIAALABI

ÜHEKORDNE KRIISIÜLESANNE

KRIISIOLUKORRA VAHETU LAHENDAMINE

KOV ÜLESANDED VALDKONNA JÄRGI KOKKU. APRILL 2024.

14

23

1 3

0

5

10

15

20

25

1

EEK ALAMKAVA MUSTANDIST TULENEVAD KOV ÜLESANDED. APRILL 2024.

PUUDUB ÕIGUSLIK ALUS

VÕIMALIK TEGUTSEMISVARIANT, MITTE KOHUSTUS

ÕIGUSLIKU ALUSEGA ÜLESANNE

ÕIGUSLIKU ALUSEGA VÕIMALUS

15; 22%

23; 34% 13; 19%

5; 7%

12; 18%

KOV ÜLESANDED ALUSE JÄRGI KOKKU. APRILL 2024. PUUDUB ÕIGUSLIK ALUS

VÕIMALIK TEGUTSEMISVARIANT, MITTE KOHUSTUS

ÕIGUSLIKU ALUSEGA ÜLESANNE

ÕIGUSLIKU ALUSEGA VÕIMALUS

EELNÕUST TULENEV VÕIMALIK ÜLESANNE

KOV LÄBIVIIJA; 55; 79%

KOV KAASATUD; 14; 20%

PK/G LÄBIVIIJA; 1; 1%

KOV ÜLESANDED KOKKU LÄBIVIIJA/KAASATUD ASUTUSE LÕIKES. APRILL 2024.

KOV LÄBIVIIJA

KOV KAASATUD

PK/G LÄBIVIIJA

Aitäh!

MEMO - Varjumise nouded_28032024.docx

MEMO: Varjumise nõuded
Kellele: SiM ja ELVL koostöö töörühm siseturvalisuse ja kriisivalmiduse valdkonnas
Kellelt: Priit Laaniste, Siseministeerium
Koostatud: 28.03.2024

1. VARJUMINE
1.1. Varjumise üldkorraldus
Hetkel kehtiv õigusruum ei reguleeri varjumise valdkonda, sh ei ole varjumise korraldamist ja järelevalvet pandud kellelegi ülesandeks, samuti ei ole defineeritud mõisteid nagu varjumine, varjend ja varjumiskoht.
Riigi kaitsetegevuse kavaga on Siseministeeriumi valitsemisala (Päästeamet) ülesandeks pandud kriisiolukorras „Elanikkonna varjumise korraldamine“. Selle ülesande raames ja 2022.a lisaeelarve toel alustas Päästeamet avalike varjumiskohtade määramist ja tähistamist, juhendmaterjalide väljatöötamist jm tegevusi.
Siseministeeriumi ettepanek on määrata varjumise korraldamine Päästeameti ülesandeks, sh meetmete rakendamine ja järelevalvepädevus. Samuti defineeritakse varjendi ja varjumiskoha mõisted järgmiselt:
• Varjend on ehitis või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon vastab kehtestatud nõuetele. Varjend kaitseb inimest tolmu, lööklaine, plahvatuse ja saastunud välisõhu ja lendava eseme eest.
• Varjumiskoht on ehitis või selle osa, mis on varjumiseks kohandatud. Varjumiskoha konstruktsioon kaitseb inimest tolmu, lööklaine ja lendava eseme eest.
Varjendid ja varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Mitteavalik varjend ja varjumiskoht on mõeldud konkreetse ehitise elanikele ja kasutajatele ja need ei ole avalikus linnapildis tähistatud.
Avalikud varjendid ja varjumiskohad on avalikus linnapildis tähistatud ja need on mõeldud avalikuks kasutamiseks.

1.2. Nõuded uutele ehitistele
Siseministeerium on esitas Vabariigi Valitsuse 7.03.2024 istungil ettepaneku kehtestada uutele hoonetele varjendi rajamise kohustus järgmiselt:
1) Mitteavalik varjend üle 1200 m2 elamutes ja büroohoonetes
Siia alla kuuluvad elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone, mille suletud netopind on üle 1200 m2. Varjendi suurus peab olema vähemalt 2% ehitise sulatud netopinnast.
2) Mitteavalik varjend üle 1200 m2 elamutes ja büroohoonetes
Siia alla kuuluvad tööstus- ja tootmishooned, mille suletud netopind on üle 1500 m2. Varjendi suurus peab olema vähemalt 1% ehitise sulatud netopinnast.
3) Avalik varjend üle 10 000 m2 avalikes hoonetes
Siia alla kuuluvad avalikud hooned, mille suletud netopind on üle 10 000 m2 ja mida külastavad rahvahulgad, näiteks kaubanduskeskus, hotell, muuseum, kino, lennujaam, raudteejaam, spordihall jms.
Täpne hoonete kasutusotstarvete loetelu, millele hakkab kehtima varjendi ehitamise kohustus, kehtestatakse siseministri määrusega. Kasutusotstarvete täpse loetelu kehtestamine on vajalik, et vältida varjendi ehitamise kohustust hoonetes, mis on küll pindalalt suured, kuid kus ei viibi inimesi, näiteks laohooned, heinaküünid, laudad, tootmise abihooned jms.
1.3 Varjendi tehnilised nõuded
Varjendi tehnilised nõuded (koormustaluvus, avatäited, läbiviigud, ventilatsioon, varjendis olevad vahendid ja minimaalsed olmetingimused) kehtestatakse siseministri määrusega. Tehniliste nõuete koostamisel võetakse eeskujuks Soomes kehtivad nõuded ja Rootsis varem kehtinud nõuded (Rootsi loobus varjendi ehitamise nõudest 10a tagasi). Tehniliste nõuete kehtestamisel teeb Siseministeerium koostööd eriala ekspertide ja liitudega, sh vaadatakse üle välisriikide praktika ja arutatakse millised nõudeid on mõistlik Eestis rakendada ja mida saab leevendada.
Varjendeid saab tavaolukorras kasutada muul otstarbel näiteks panipaigana, majapidamisruumina, koristajaruumina, parklana, st varjend ei pea seisma tavaolukorras tühjana, vaid see valmistatakse kasutamiseks ette siis, kui riik annab vastava korralduse (Soomes on nõue, et varjendi ettevalmistamiseks on aega 72 tundi).
Soomes kehtivad varjendite üldnõuded, mida saame kasutada eeskujuna on järgmised:
1) S1-klassi varjendid – rõhulaine koormustaluvus kuni 1 baar. Varjendi rajatakse kas 1. korrusele, soklikorrusele või keldrikorrusele, varjendil on spetsiaalne uks ja sellel ei ole aknaid. Seinte ja lagede konstruktsioon on 30 cm paksusest raudbetoonist, varjendi konstruktsioon on õhutihe. Varjendi suurus on vahemikus 20 – 135 m2. Kui on vajalik rajada suurem varjend kui 135 m2, tuleb teha S2-klassi varjend.

2) S2-klassi varjendid – rõhulaine koormustaluvus kuni 2 baar. Varjend rajatakse maa-alusena või keldrikorrusele, varjendil on spetsiaalne uks ja ei ole aknaid. Seinte ja lagede konstruktsioon on 40 cm paksusest raudbetoonist, varjendi konstruktsioon on õhutihe. Varjend võib olla suurem kui 135 m2.

Lisaks on Soomes kasutusel avalikud varjendid (kaljuvarjendid), mis on rajatud ca 30 m sügavusele graniidikihti ja mis pakuvad kaitset ka tuumarelva tabamuse eest. Soome avalikke varjendeid pole rajatud ainult varjumiseks, vaid neil on rahuaegne kasutusotstarve näiteks metroojaamad, maa-alused parklad, ujula, spordihall jne.
Eestis graniitkaljusid ei ole ja selliseid varjendeid rajada ei saa, seetõttu ei ole kehtestavates varjumise nõuetes selliste varjendite rajamist ette nähtud.

1.4 Varjendi rajamisega kaasnevad lisakulud
Varjendi rajamisega kaasnevad lisakulud katab ehitise omanik. Soomes on varjendite rajamise kohustus kehtinud ligi 80 aastat (II maailmasõja lõpust), seetõttu on Soomes ka pikaajalised kogemused varjendite maksumuse hindamisel ja on koostatud ka vastavaid analüüse1, mis toovad välja, et eluhoone varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale keskmiselt 1-2%. Varjendi nõue tähendab sisuliselt, et kortermaja netopinnast 2% tuleb teha tugevama konstruktsiooniga.
Varjendi konstruktsiooniga ruumi ehitushind sõltub ruumi suurusest, kuid see jääb vahemikku 1600 EUR/m2 (135 m2 suurusega ruumil) kuni 3200 EUR/m2 (20 m2 suurusega ruumil), st mida suurem varjend rajada, seda soodsam on hind ruutmeetri kohta.
Samas tuleb Soome maksumuse analüüsil arvestada järgmiste piirangutega:
• Täiendav maksumus saab 1-2% piiresse jääda vaid juhul, kui varjendi nõudega on arvestatud kohe ehitise planeerimise alguses. Hilisemad muudatused tõstavad varjendi rajamise hinda suuremaks
• Soomes on varjendite ehitamisel ja planeerimisel pikaajaline kogemus, st seal on oskusteave, mis võimaldab varjendid sulandada hoone konstruktsiooni loogilise osana, ilma suuremate lisakuludeta.
• Kui rajatakse varjend eraldiseisvana (hoonevälisena), siis on selle rajamise kulu suurem.

1.5. Nõuded olemasolevatele ehitistele
Uusi ehitisi, millele hakkab kehtima varjendi rajamise nõua, ehitatakse Eestis ca 100 tk aastas. See tähendab, et elanikkonnakaitse seisukohalt piisavalt hulgal varjendeid tekib Eestisse kümnete aastate pärast.
Lisaks uutes hoonetes varjendite rajamisele on oluline leida ka kiiremaid lahendusi varjumise paremaks korraldamiseks. Seetõttu jätkab Päästeamet 2024.a ja edaspidi avalike varjumiskohtade määramise ja tähistamisega (hetkeseisuga on tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ca 160 000 inimesele).
Avalikud varjumiskohad on mõeldud inimestele, kes viibivad avalikus ruumis (tänavatel). Valdavalt tuleb varjuda selles hoones, kus parasjagu viibitakse, sest varjumiseks on aega ca 1 min ohuteavituse saamisel (EE-ALARM, sireen, massimeedia).
Seetõttu on oluline rajada varjumiskohti ka olemasolevates hoonetes.
Siseministeeriumi ettepanek on kehtestada nõuded ka olemasolevatele hoonetele, mis on pindalalt sama suured kui varjendi rajamise kohustusega uued hooned (vastavalt kasutusotstarvele siis 1200, 1500 või 10 000 m2). Varjumiskohana sobib kasutada tugevate seintega ja ilma akendeta ruume, näiteks keldrid, maa-alused parklad, vannitoad vms. Varjumisvõimaluste hindamiseks ja varjumiskindluse suurendamiseks koostatakse olemasolevatele hoonetele juhendmaterjal.
Olemasoleva hooned peavad nõudeid täitma etapiliselt:
1) Hinnata vastavalt juhistele varjumisvõimalusi olemasolevas hoones.
a. Kui hoones on varjumise võimalused olemas, koostatakse varjumisplaan (tähtajaga 1 aasta pärast seaduse jõustumist).
b. Kui hoones puuduvad varjumisvõimalused (näiteks klaasfassaadiga ilma keldrita hooned), siis tuleb kindaks teha lähim võimalik avalik varjumiskoht, varjumisplaani koostamist ei nõuta
2) Varjumisplaani koostamine koos minimaalse varjumiskindluse tagamisega – varjumisplaan kirjeldab, kuhu hoones varjutakse, kuidas toimub varjumiskoha ettevalmistamine ja varjumiskindluse tugevdamine (näiteks keldri akende katmine, lagede toestamine jne). Varjumiskindluse minimaalsel tasemel tagamiseks jäetakse aega 2 aastat.
3) Varjumiskindluse täiendav tugevdamine (miinimumnõuetele lisaks) jääb hoone omaniku vastutada. Päästeamet koostab kortermajade tüüpprojektide kaupa juhised ja näidislahendused varjumisvõimaluste maksimaalseks tagamiseks olemasolevates hoonetes, mida teised hoone omanikud saavad kasutada eeskujuna.
1.6. Täiendavad võimalused varjumise paremaks korraldamiseks
Lisaks nõuete kehtestamisele tegi Siseministeerium VV istungil järgmised ettepanekud, et kiirendada ja soodustada varjendite ja varjumiskohtade rajamist:
1) Riik ja kohalikud omavalitsused peavad varjendite rajamisel eeskuju näitama. Siseministeeriumi ettepanek on anda Vabariigi Valitsuse otsusega kõigile riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse suunis, et kõikide suuremate uute hoonete rajamisel kaaluda varjendi rajamist hoonesse sh ära ootamata uute nõuete jõustumist. Eriti oluline on varjendite rajamine uutes koolides ja lasteaedades, sest Ukraina kogemus näitab, et sõjaohu korral saavad koolid ja lasteaiad tegutseda vaid siis, kui neil on varjend (vastasel juhul keegi lapsi kohale ei too).
2) Samuti on oluline anda suunis uutes hoonetes varjendite ehitamiseks ka elutähtsate teenuste osutajatele, kes on rajamas uusi hooneid. Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks on oluline tagada ka varjumise võimalused kriitiliste objektide juures. Siseminister on sarnase üleskutse oma kirjaga teinud 17.01.2023.
3) Riiklikud toetusmeetmete (näiteks Kredex korterelamute renoveerimistoetus jm) abil saab toetada varjumisnõuete täitmist.
4) Varjendi rajamise kehtestamisel on valikukoht nõuete rakendumise osas, mh:
a. Kui pikk jõustumisaeg varjendi rajamise nõudele kehtestada, st kas seadus jõustub üldises korras, ca 6 kuud pärast vastuvõtmist või 1 aasta pärast vastuvõtmist.
b. Varjendite kiiremaks ehitamiseks on oluline kaaluda, kas varjendi rajamise nõuet rakendada ka juba ehitusloa saanud projektidele, kus ehitustegevusega ei ole alustatud või rakendada varjendi nõuet vaid uute ehituslubade väljastamisel. Kuna varem väljastatud ehitusload kehtivad 5 aastat, st on võimalik, et ilma varjendita uusi hooneid rajatakse ka 2030.a (eeldusel, et seadus jõustub 2025.a). Näiteks hetkeseisuga on ehitisregistri andmetel ca 350 hoonele (üle 1200 m2) ehitusluba väljastatud, kuid ehitustegevusega ei ole alustatud. Seetõttu, kui riik soovib varjendite rajamisest kiiremas tempos, on vajalik rakendada nõue ka ehitusloa saanud ehitistele.
2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS
• Võtta informatsioon teadmiseks.
• Siseministeerium palub ELVL ja KOV esindajaid osalema 19.04.2024 varjumise infopäeval.

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID
Varjumise nõudeid selgitav lühidokument

MEMO PaA-KOV_toetusvoor_2024_final.pdf

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse,

kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

Kellele: SIM ja ELVL alalisele elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja

siseturvalisuse töörühmale

Kellelt: Päästeamet

Koostamise kuupäev: 22. märts 2024

Teema: ülevaade 2024. aasta toetusvoorudest

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

Päästeamet on ettevalmistanud siseministri määruse eelnõu, mis reguleerib toetuse andmise

tingimused ja korra kohaliku omavalitsuse üksustele riigikaitselise kriisivalmiduse tõstmise

eesmärgil.

Projekti raames toetatakse mobiilsete generaatorite soetamist, mis annab kohalikule

omavalitsusele võimaluse vastavalt vajadusele muuta generaatorite asukohta ja kasutada neid

evakuatsioonikohtades ja kerksuskeskustes. Seejuures antud projekti raames toetatakse ka

evakuatsioonikohtade ettevalmistamist esmavajalike soetustega, milleks on: välivoodid,

madratsid, magamiskotid, spordisaalide põrandakatted, välikäimlad, pikendusjuhtmed,

kuumaveekatlad, veekeedukannud, mikrolaineahjud, gaasipliidid ja toidutermosed.

Toetuse andmisel on toetatavate tegevuste osas piirangud. Mobiilsete generaatorite soetamist

ja ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisega seonduvaid soetusi saavad taotleda järgnevad

kohaliku omavalitsuse üksused: Haapsalu linn, Hiiumaa vald, Häädemeeste vald, Kehtna vald,

Kiili vald, Kohila vald, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lääneranna vald, Mulgi vald, Märjamaa

vald, Paide linn, Põhja-Pärnumaa vald, Põhja-Sakala vald, Pärnu linn, Rapla vald, Saarde vald,

Saaremaa vald, Saku vald, Saue vald, Tori vald, Türi vald, Viljandi linn ja Viljandi vald.

Toetuse saajate piirang tuleneb riigikaitselisest vajadusest ning vajadusest viia läbi ulatuslik

evakuatsioon riiki tabanud sõjalise rünnaku või tuvastatud rünnaku vahetu ohu korral. Lähtuvalt

kavatsusest ja võimalikest tegevusstsenaariumitest langeb evakueeritavate vastuvõtmisel

põhirõhk just Lääne- ja Kesk Eesti ning Harjumaa teatud piirkonna omavalitsusüksustele.

Saaremaa ja Hiiumaa peavad olema võimelised tagama enda elanikkonnale toimepidevust koha

peal, kuna nendest piirkondadest evakuatsioon võib olla raskendatud. Sellest tulenevalt on

toetusmeetme prioriteediks toimepidevuse tõstmine eelkõige nendes omavalitsusüksustes.

Lisaks on võimalik projekte esitada kõigil omavalitsusüksustel generaatorite ühendamise

valmiduse loomiseks hoonetele, kus asuvad nende evakuatsioonikohad ja kerksuskeskused.

Abikõlbulikeks kuludeks loeme ehitusprojekti koostamist (kui on vajalik ja taotluses

põhjendatud) kuni elektritööde teostamiseni eelpoolnimetatud hoonetele.

„Kohalike omavalitsuse üksuste riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamine“ taotlusvooru

algus ei saa olla varasem kui määruse jõustumise aeg (eeldatavasti saame taotlusvooru avada

27. märtsil 2024) Eelnõu menetlemine siseministri määrusena on võtnud planeeritust oluliselt

rohkem aega. Taotlusi saab esitada kuni 10. maini 2024 ning need tuleb koos nõutud lisadega

esitada taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatult ameti e-posti aadressile

[email protected].

2

Taotlejaks saab olla ainult kohaliku omavalitsuse üksus. Iga taotleja (KOV) saab esitada ühe

taotluse, mis võib sisaldada erinevaid tegevusi ja soetusi, arvestades eelpoolnimetatud nõudeid

ja erisusi taotlejale. Maksimaalne toetus toetuse saaja kohta on kuni 50 000 eurot. Taotlusvooru

kogu maht on 1 172 230 eurot. Kuna Päästeamet ei saa projekti läbiviimiseks eraldatud

summasid üle kande 2025. aastasse, ei ole võimalik ka taotlejatele anda pikendusi projekti

tegevuste läbiviimiseks. Taotluse esitamisel palume omavalitsustel läbi mõelda, millised

tegevused ja/või soetused on reaalselt võimalik ära teha 2024. aasta jooksul. Abikõlblikkuse

periood projektile lõpeb 31. detsembril 2024.

Lisaks on Päästeamet 2024.a avamas veel kahte ennetusalast toetusvooru:

• Veeõnnetuste ennetamine – taotlejaks saab olla MTÜ või SA ja maksimaalne toetuse

määr on taotleja kohta kuni 5 500 eurot. Oma- või kaasfinantseeringu kohustus 10%.

Taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada taotleja esindusõigusliku isiku poolt

digitaalselt allkirjastatult ametile, e-posti aadressile [email protected]. Abikõlbulik

periood on kuni 31. august 2024.

Toetatavad tegevused on järgmised:

1) uuenduslikud tegevused ja erilahendused, mis vähendavad ning hoiavad ära veeõnnetusi

läbi füüsilise keskkonna muutmise;

2) veekogude kallaste puhastamine ja kõva pinnasega täitmine;

3) veekogudest mööda viivate jalgteede korrastamine ja ohtlikesse kohtadesse piirete

paigaldamine;

4) ohtlike purrete, lagunenud paadisildade, jalakäijate sildade ja vette mineku sildade

parandamine või asendamine;

5) veekogude äärde avalikuks kasutamiseks päästevahendite, kappide ja/või stendide

paigaldamine;

6) ujumiskohtade põhjade ohtlikust prügist puhastamine;

7) avalike randade korrastamine.

• Korteriühistute toimepidevuse suurendamine – taotlejaks saab olla korteriühistu ja

maksimaalne toetusmäär on kuni 10 000 eurot. Toetatavate tegevuste kriteeriumite

kirjeldus on planeerimise faasis ja ei ole veel Siseministeeriumisse määruse eelnõuna

saadetud.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

Võtta informatsioon teadmiseks.

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms)

Määruste jõustumisel avaldame Päästeameti veebilehel järgmised dokumendid:

1) Siseministri määrus „Kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitselise kriisivalmiduse

suurendamise taotlusvooru tingimused ja kord“.

2) Seletuskiri siseministri määrusele „Kohaliku omavalitsuse üksuste riigikaitselise

kriisivalmiduse suurendamise taotlusvooru tingimused ja kord“.

3) Siseministri määrus „Veeõnnetuste ennetamine“.

4) Seletuskiri siseministri määrusele „Veeõnnetuste ennetamine“.

MEMO loamenetlused_paaste020424.docx

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

Kellele: ELVL- SiM töörühm
Kellelt: Päästeamet
Koostamise kuupäev: 02.04.2024
Teema: I KV üksikelamud, nende juurde kuuluvate abihoonete, aiamajade ja suvilate ehituslubade (EL) ja kasutuslubade (KL) menetlus

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

KOVid ei ole piisavalt julgelt kasutanud TuOSis neile antud võimalust iseseisvalt hinnata nimetatud hoonete tuleohutusnõuetele vastavust EL ja KL menetlemisel. Seaduse mõte on siiski lühendada menetlusahelat ja selleks kuluvat aega, seega probleemiks on hoolimata õiguses sätestatud võimalusest pikad menetlused ja paljud menetlusosalised.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS
Kuulata ettekanne ära ja võtta erinevad ohutust tõendavad ja eelkõige omaniku vastutust tõstvad võimalused teadmiseks ning edaspidiseks rakendamiseks.

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms)
Ettekanne.

MEMO. KOV ulesanded.docx

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

Kellele: ELVL-SIM töörühm, 16.04.2024. a.
Kellelt: Jaanus Rankla, SIM
Koostamise kuupäev: 01.04.2024. a.
Teema: Õigusaktides ja planeerimisdokumentides KOV-dele pandud kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannete ülevaade. Eeltutvustus.

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

Ülevaade on koostatud, et saada aktuaalne loetelu kehtivatest ja kavandatavatest ülesannetest, mis on pandud kohalikele omavalitsusele (KOV) kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse, toimepidevuse, sh elutähtsate teenuste toimepidevuse, tagamise, riigikaitse, hädaolukorras kaitse tagamise jms valdkondades.

Koostatud ülevaadet kasutatakse riigi kaitsetegevuse kava uuendamisel elanikkonnakaitse elementide planeerimiseks. Eraldi elanikkonnakaitse alamkava seekord koostada ei plaanita, elanikkonnakaitse elemendid integreeritakse teiste (valdkondlike või asutuste) alamkavade sisse.

Ülevaate koostamisel on allikatena kasuta seadusi (HOS, RIKS, KOKS, PGS, EhS, ÜVVKS, KKütS), nende alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusi, kooskõlastusringil olevaid eelnõusid: tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (CER direktiivi ülevõtmine – elutähtsate teenuste toimepidevus), hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (varjumine) ning Päästeameti poolt koostatud elanikkonnakaitse alamkava projekti (2 versiooni).

Esialgse tabelis on 92 rida – ülesannet, võimalust. Mõni ülesanne on kirjas kogumina (nt VOS eelnõuga kavandatavad KOV kriisiülesanded on kirjas ühe reana), mõni ülesanne kordub mitmes õigusaktis (nt elutähtsad teenused). Kehtivas õiguses on üks ülesanne, mida võib tõlgendada kui riigikaitseülesannet: KOKS § 6 lg 21. Eelnõude heakskiitmisel KOV ülesannete arv kasvab ning loodetavasti muutub töökorraldus selgemaks.

Riigikaitse tegevuskava planeerimisel tuleb jälgida, et kavadesse planeeritud KOV ülesanded oleksid õiguslikul alusel ja ei oleks omavahel vastuolus.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS
Võtta informatsioon teadmiseks. Vajadusel arutada teemat töörühmas uuesti.
Lisa: esitlus.
*****

MEMO. Kogukonnad, KUSK..docx

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

Kellele: Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm
Kellelt: Martin Tulit, Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja
Koostamise kuupäev: 28.03.2024
Teema: Kogukondade ja KOV koostöö kriisideks valmistumisel, info KÜSK taotlusvoorust EKK tugevdamiseks.

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

Kogukonnakeskne valitsemisviis
Kogukonnakeskne valitsemisviis on seatud Sidusa Eesti arengukava ja Siseturvalisuse arengukava strateegiliseks eesmärgiks.
Kogukonnakeskne valitsemisviis kui mudel on see viis, kuidas tagada inimeste heaolu „kurjade“ probleemide ja kriisisituatsioonide keskel, tehes seda omavahelise koostöö abil kohalike omavalitsuste ja kogukondade ning teiste osalistega. Kogukonnakeskne lähenemisviis kui valitsemisviis tähendab kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevate isikute (juriidilised ja füüsilised) süsteemset ja püsivat võrgustikupõhist kaasamist: kaasamist nii teavitamise, konsulteerimise, ühiste arutelude kuni ühise otsustamise ehk koosloome vormis. Kaasamise vorm sõltub konkreetsest juhust ja eesmärgist. Oluline on, et kaasatud isikutele on algusest peale teada, millises vormis neid konkreetsel juhul kaasatakse, vältimaks pettumust, kus osapooled ootasid koosloomet, kuid kaasaja pidas silmas konsulteerimist
Perioodil 2023–2026 on Siseministeeriumi strateegilisteks partneriteks kogukonnakeskse valitsemisviisi juurutamisel:
• EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
• MTÜ EESTI RAHVAÜLIKOOLIDE LIIT KOOSTÖÖS MTÜ-GA MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED
Mõlemad partnerid viivad ellu piirkondlikele kogukondadele suunatud praktilisi tegevusi kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks. Tegevuste tulemusena on suurenenud kogukondade kaasatus ja osalus kohaliku elu ja heaolu kujundamisel ning otsuste tegemises. Kuna kogukondadel on ka oluline roll kriisidega toimetulekus, siis on partnerluse eesmärgiks tõsta kogukondade teadlikkust ja valmisolekut kriisides hakkama saamisel, sh KOV-ide teadlikkust kogukondade kaasamise võimalustest.
Kodanikuühiskonna innovatsioonifond
Olulise uue algatusena käivitus 2023. aastal kodanikuühiskonna innovatsioonifond, mille strateegiline eesmärk on suunata kohalikke omavalitsusi ja kogukondi looma ja arendama kaasavaid koostöö- ja kaasamisvorme. Samuti on selle eesmärk edendada osalusdemokraatiat ning toetada elanike heaolu, turvatunnet ja koostööd inimeste ja ametkondade vahel.
Julgeolekuolukorrast tingituna toetati 2023. aastal elanikkonnakaitse ja selle võimekuse tõstmist kohalikul tasandil. Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) koordineeritavast fondist on samade eesmärkide tarbeks võimalik raha taotleda ka 2024. aastal. Fondi eelarve on 875 000 eurot ja toetusi oli võimalik taotleda igast kohalikust omavalitsusest.
Innovatsioonifondiga toetame:
• kohaliku tasandi elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamist
• konkreetsete elanikkonnakaitse vajaduste rahastamist
2024. a taotlusvoor avaneb eelduslikult maikuus.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

• Võtta esitatud info teadmiseks
• ELVL-il jagada liikmeskonnas oma kanalite kaudu infot kogukonnakeskse valitsemisviisi võimaluste ning kodanikuühiskonna innovatsioonifondi kohta.

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID (koostatud analüüs, kokkuvõte jms)

MEMO. SOM_EK tegevused_2.04.24.docx

Memo

Kellele: Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma kohtumine 16.04.2024
Koopia:
Kellelt: Sotsiaalministeerium
Kuupäev: 1.04.2024
Teema: Ülevaade Sotsiaalministeeriumi valitsemisala elanikkonnakaitse tegevustest

otsustamiseks teadmiseks

22. veebruar 2024. aastal esitasid Riigikantselei, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ühise ülevaate elanikkonnakaitse 2.0 raamdokumendist ning aastateks 2024-2027 planeeritud tegevustest. Elanikkonnakaitse tegevuskavas kirjeldatud valdkondade jaotusel lähtutakse Eesti julgeolekupoliitika alustes kasutatud elanikkonnakaitse definitsioonist. Riigi ja ühiskonna valmisoleku edendamine vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalse kriisiabi ja katastroofimeditsiini valdkonnas on SOM valitsemisala elanikkonnakaitse tegevusteks. Järgnevalt anname ülevaate nimetatud valdkondade hetkeseisust ja nende arendamise eesmärkidest.

1. Vältimatu sotsiaalabi

Vältimatu sotsiaalabi (Sotsiaalhoolekande seadus §8) raames tagatakse minimaalselt toit, riided ja ajutine majutus. Oma territooriumil asuvatele inimestele esmase abi korraldajaks on KOV (KOV teenus), kaasates ulatusliku abi pakkumise vajaduse korral vabatahtlikke ja kogukondlikke organisatsioone ning tehes koostööd teiste asutustega.

Hetke olukord
PwC 2023. aasta kevadel tehtud uuring, kus osales 55% KOVidest, näitas, et enamikus KOVides puudub praegu võime ulatusliku kriisi korral suurele hulgale abivajajatele vältimatut sotsiaalabi korraldada ning oodatakse kaardistatud võimelünkade likvideerimiseks riigi tuge. Seda kinnitasid ka SOM sotsiaalvaldkonnas loodud töörühma tulemused (osalesid KOV-d, REM, SKA, PÄA). Peamised võimelüngad: toiduvarud, majutuse tagamine pikemaks ajaks, personali nappus, kulude katmise garantiid. Tänaseks on paljud võimelünkade lahendused välja toodud TsiRK eelnõus, Lisaks REM, MKM ja EVK lahendavad varude teema. Lahendamist ja kokkuleppimist vajavad pikaajalise majutuse korraldus ehk evakuatsioonist väljumisel majutuse korraldamine ja tagamine. Kirjeldamisel on KOV-de toetamise mehhanism olukorraks, kus KOV-i võimekus vältimatu sotsiaalabi teenust pakkuda on ammendunud.

Sihttase 2024-2027
SKA-l on säilinud võime kriisidele reageerida, kriisi eelselt kriisiplaanide koostamisel KOV-e nõustada vältimatu sotsiaalabi jt. võtmeteenuste pakkumise tagamiseks ja teenuste osutamiseks ning riiklike võtmeteenuste toimepidevuse plaanide koostamiseks. Täpsemad sihttasemed selguvad ulatusliku vältimatu sotsiaalabi tegevusplaani koostamise käigus 2024. aasta lõpuks ning selguvad peale oluliste otsuste tegemist ja vastutajate määramist.

Planeeritud tegevused 2024. aastal
• Luuakse kriisiolukorras ulatusliku vältimatu sotsiaalabi korraldamise riigi toe plaan.
• Sotsiaalkindlustusameti teenuste ja hoolekandeasutuste toimepidevuse tagamine riigikaitseliste ülesannete ja kriisiülesannete täitmisel, sh KOVide, teenuseosutajate, sotsiaalvaldkonna partnerite nõustamine kriisivalmiduse suurendamisel.
• Koostatakse SKA teenuste kriisiplaan.
• Kirjeldatakse KOV-de toetamise mehhanism olukorraks, kus KOV suutlikkus teenust pakkuda on ammendunud ja ta vajab abi.

2. Vältimatu abi ja katastroofimeditsiin

Katastroofimeditsiini eesmärk on osutada massiliste kannatanutega sündmus(t)e korral vajalikku esmaabi ja meditsiiniabi maksimaalselt paljudele kannatanutele nende elu ja tervise päästmiseks kõikide olemasolevate ressurssidega.

Hetke olukord
Eesti militaarmeditsiin tugineb tsiviilmeditsiini süsteemile. TAI 2021. a andmetel on Eestis 25 165 tervishoiutöötajat. Kaitseväe SA struktuuri vajadusteks on planeeritud 100 arsti ja 200 õe ametikohta. Reservväelastest tervishoiutöötajate ja parameedikute mehitatavate KV SA struktuuri ametikohtade üle peetakse arvestust mobilisatsiooniregistris. Massiliste kannatanutega hädaolukordade lahendamiseks on vaja edendada tsiviil- ja militaarmeditsiini koostööd ning omada olukorra lahendamiseks paremaid tervishoiu varusid.

Sihttase 2024-2027
Tervishoius on säilinud võime kriisidele reageerida ning tervishoiu tegevusvarud on suurendatud ja geograafiliselt hajutatud.

Planeeritud tegevused 2024. aastal
• Elektrivarustuse toimepidevuse tagamine TTO-dele.
• ETO-de ümberpaiknemise plaani loomine.
• Terviseameti kui organisatsiooni kriisilahendamise võime tugevdamine.
• Tervishoiuvaldkonna riigi tegevusvarude täiendamine (Tartu Ülikooli Kliinikum) ja varude hajutamiseks varude loomine Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde.
• Esmaabi õppe ja koolituste tervikliku süsteemi loomine; esmaabi õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide toimiva koostöövõrgustiku loomine ja arendamine Eestis; elanikkonnale tasuta esmaabiõppe kättesaadavaks tegemine; kriisiolukordadeks plaani ja võime loomine, mis tagaks vajaduse korral kiire elanikkonna esmaabioskuste suurendamise.

3. Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe pakkumine kriisi ajal

Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe pakkumine (Mental Health and Psychosocial Support ehk MHPSS, edaspidi läbivalt kasutusel rahvusvaheliselt kasutatav lühend MHPSS) on kriisidega toimetuleku vältimatu osa ning igal sektoril on siin oma roll inimeste kaitsmisel, heaolu edendamisel, vaimse tervise häirete tekke ennetamisel ning nende inimeste toetamisel, kellel on kas varasemad või kriisiolukorras tekkinud häired.

Hetke olukord
Psühhosotsiaalse kriisiabi (PSK) tagamist suuremahulistes kriisides ja riigikaitselise ülesandena hakati ette valmistama 2023. aastal. Enne seda ettevalmistus PSK korraldamiseks ulatuslikes kriisides puudus. PSK teenust saavad SKA vahendusel praegu pidevalt pakkuda 7 graafiku alusel töötavat kriisispetsialisti.

Sihttase 2024-2027
Välja on töötatud vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe pakkumise süsteem.

Planeeritud tegevused 2024. aastal
• Rahvusvahelistele standarditele tugineva vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe koordinatsioonisüsteemi arendamine ning osapoolte ülesannete kindlaksmääramine.
• Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe miinimumtegevustes kokkuleppimine suuremahulistes kriisides reageerimiseks.
• Psühholoogilise esmaabi koolituste pakkumine kriisivaldkonnas töötavatele teenistujatele.
• PSK teenuse arendamine ja tagamine kriiside korral.

MEMO. SiM EK tegevuskava.docx

MEMO: Ülevaade SIM tegevustest elanikkonnakaitse 4 aasta tegevuskava raames
Kellele: SiM ja ELVL koostöö töörühm siseturvalisuse ja kriisivalmiduse valdkonnas
Kellelt: Priit Laaniste, Siseministeerium
Koostatud: 01.04.2024

1. Elanikkonnakaitse tegevuskava
1.1. Taust
Elanikkonnakaitse tegevuskava eesmärk on elanikkonnakaitse valdkonna ministeeriumiteülene terviklik ja ühetaoline arendamine ning eesmärgi- ja rolliselguse suurendamine. Elanikkonnakaitse tegevuskava kirjeldab 4 aasta (2024-2027) eelarvega kaetud tegevusi ja sihttasemeid, selle kiitis heaks Vabariigi Valitsus.
Vajaduste planeerimisel lähtuti sõjalisest ohustsenaariumist, aga püüti realistlikult arvestada riigieelarve ja inimressursi piirangutega. Tegevuskava täitmise seiramine edaspidi planeeritud vähemalt üks kord aastas (SIM eestvedamisel).

1.2 Eelarve ja prioriteedid
Elanikkonnakaitse püsirahastuse vajadus on asutuste tegelikest võimalustest suurem. Seetõttu on kokku lepitud järgneva 4 aasta jooksul esmajärjekorras arendatavad valdkonnad:
1. elanike kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamine;
2. kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialase võime suurendamine;
3. elanike kiire ja tervikliku ohuteavituse lahenduse väljaarendamine;
4. elanikkonnakaitse ülesandeid täitvate asutuste toimepidevuse suurendamine.

Elanikkonnakaitse tegevuskavas toodud tegevuste kogumaksumus on kokku 101 miljonit eurot, sellest 68 miljonit on Siseministeeriumi valitsemisala tegevused ja 33 miljonit Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevused.

2. Siseministeeriumi tegevused elanikkonnakaitse tegevuskavas

Siseministeerium vastutab elanikkonnakaitse tegevuskavas järgmiste meetmete eest:
1. Varjumine
2. Juhtimine ja koordinatsioon
3. Elanike kriisivalmidus
4. KOV kriisivalmidus
5. Ulatuslik evakuatsioon
6. Ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon
7. Demineerimistöö
8. Päästetöö

2.1 Varjumine, 2024-2027 eelarve 1 764 033 EUR
Tegevused – elanikke teadlikkuse tõstmine (kuhu ja kuidas varjuda), avalike varjumiskohtade avamine, mitteavalike varjumiskohtade juurde loomine.

Sihttasemed:
1) 15% elanikele on avalikud varjumiskohad.
2) 40% elanikest teab, kuhu ja kuidas varjuda.
3) 15% kortermajadel, büroo- ja ärihoonetel on olemas lahendused varjumiseks ja loodud juhendmaterjal, kuidas ja kuhu hoones varjuda.

2.2 Elanikkonnakaitse juhtimine ja koordinatsioon, 2024-2027 eelarve 858 000 EUR
Tegevused: PäA kriisijuhtimise ja ümberpaiknemise võime suurendamine (varuasukohad, mobiilsed juhtimiskeskkonnad), Päästeameti rahvusvahelise abi osutamise ja vastuvõtmise võimekuse tõstmine, SitRep keskkonna käideldavuse tõstmine.

Sihttasemed:
1. Päästeamet on valmis kriisi korral samal ajal juhtima ja koordineerima kõikide elanikkonnakaitse valdkondade tegevusliine.
2. Elanikkonnakaitsega tegelevad juhtimiskeskkonnad vastavad sõjaaja vajadustele – olemas on varjumisvõimalused, varuasukohad jms.

2.3 Elanike kriisivalmidus, 2024-2027 eelarve 6 591 424 EUR
Tegevused: Elanike teadlikkuse ja valmisoleku tõstmine (teavitamine, nõustamine ja koolitamine).

Sihttasemed:
• Elanike teavitamise, nõustamise, koolitamise kaudu puudutada 40% elanikkonnast, mille tulemusena 25% elanikest on kriisideks valmis (muutunud hoiakud, teadmised ja käitumine).

2.4 KOV kriisivalmidus, 2024-2027 eelarve 6 637 172 EUR
Tegevused: KOV kriisijuhtimise ja toimepidevuse võime suurendamine, KOV teadlikkuse suurendamine elanikkonnakaitsest ja kriisivalmidusest, sh inimressurss (PÄA kriisibüroode loomine regioonidesse, kokku 7 ametikohta).

Sihttasemed:
• KOV kriisiindeksi alusel on kõik KOV-d edasijõudnud (indeks 4-6), kellest vähemalt 50% on eeskujulikud (indeks 7+).

2.5 Ulatuslik evakuatsioon, 2024-2027 eelarve 7 703 592 EUR
Tegevused: Varude loomine evakuatsioonikohtade kiireks kasutuselevõtmiseks, varude haldamine (ladustamine, hooldus, logistika), vabatahtlike kaasamine evakuatsiooni.

Sihttasemed:
• Valmisolek 10% Eesti inimeste evakueerimiseks (sh haavatavad sihtrühmad) ja majutamiseks kuni 7 päeva.

2.6 Ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon, 2024-2027 eelarve 8 821 336 EUR
Tegevused: sireenivõrgustiku loomine ja ülalpidamine 22 asulas, Häirekeskuse abi- ja infoteenuse täiendav rahastamine, EE-ALARM süsteemi arendus.

Sihttasemed:
• Ohuteavitus on tehnoloogiliselt pidevalt ajakohastatud, toimib terviklikult, st keskselt hallatav (SitRep) ja vastavalt olukorrale erinevaid kanaleid võimaldav kiire ohuteavituse süsteem toimib. Süsteemi kaudu saab saata ohuteavitusi SMS-na ja Galileo satelliitsüsteemi vahendusel ohualas viibivatele telefonidele, ERR kanalitesse, sireenidesse, mobiilirakendustesse, avalikele ekraanidele, digiraadiotesse, 5G meediaedastusena.

2.7 Päästetöö, 2024-2027 eelarve 23 729 026 EUR
Tegevused: Päästeameti varustuse ja toimepidevuse uuendamine, sh vedelkütuse hoiustamise ja veo võime, tegutsemine elektrikatkestuse korral, Päästeameti iseseisva meditsiinivõime, Päästesõidukite ja tehnika uuendamine, keemiapääste, vahtkustutus, maastikukustutus ja varingupääste võime suurendamine, Päästeameti ballistilise kaitsega isikuvarustus, drooni ja IKT vahendid.

Sihttasemed:
• Päästevõrgustik on valmis riigikaitselistes olukordades tegutsemiseks, Päästeamet on toimepidev ja autonoomne ning regioonide keskused toimivad kriisides (ka sõjas) iseseisvalt kuni 30 päeva.

2.8 Demineerimistöö, 2024-2027 eelarve 6 243 841 EUR
Tegevused: Rahvusvahelise demineerimisvõime (mooduli) loomine, abidemineerijate värbamine ja koolitus, demineerijate individuaalse kaitsetaseme tõstmine (individuaalvarustuse täiendamine), CBRN sündmusel esmareageerijate saasteärastuse võime suurendamine, lõhkamiskohtade väljaehitamine, demineerimisvarustuse uuendamine, teenistusrelvade ja soomuskaitsega sõidukite soetus.

Sihttasemed:
• Tagatud on demineerijate võime lõhkematerjale kahjutuks teha ja ohtlikke aineid käidelda 4 regioonis. 5 lõhkamiskohta on uuendatud.

3. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS
• Võtta informatsioon teadmiseks.

3. VAJADUSEL LISADOKUMENDID
https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-elanikkonnakaitse-eesmargid-ja-tegevusplaani

SIM_ELVL tooplaan 2024 kinnitatud.pdf

1 / 2

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu elanikkonnakaitse, kriisideks

valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

TÖÖPLAAN 2024 Kinnitatud 16.04.2024 koosolekul pp nr 1.

I kvartal, teisipäev, 13. veebruar kl 10-12

Nr Teema Ettekandjad

1 Töörühma eesmärkidest, liikmetest ja

tööplaanist.

SIM, 10+10 min

2 KaM koolituspäevadest KOV-dele. KaM, 10 min

3 Riigikaitse ja kriisireguleerimise poliitika- ja

planeerimisdokumendid ja nende omavaheline

hierarhia.

Riigikantselei, 20+10 min

4 Ülevaade tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus

edasisest menetluses ja vastused KOVide poolt

eelnõu tutvustavatel kohtumistel tõusetunud

küsimustele.

Riigikantselei, 15+15 min

5 Vältimatu sotsiaalabi kriisiplaani koostamisest. SoM, 10+20 min

II kvartal, teisipäev 16. aprill kl 10-12

Nr Teema Ettekandjad

1 2024. aasta tööplaani kinnitamine. SIM, ELVL, 10 min

2 Varjumise eelnõust SIM, 10 min

3 Kogukondade ja KOV koostöö kriisideks

valmistumisel, info KÜSK taotlusvoorust EKK

tugevdamiseks.

SIM KPKO, 10+10 min

4 Ülevaade SOM ja SIM EKK 4 aasta

tegevuskavast, ülevaade PÄA 2024. a. KOV

toetusmeetmetest.

SOM, SIM, PäA,10+10+10+10 min

5 Üksikelamu, suvila, aiamaja ja elamu juurde

kuuluva abihoone ehitus- ja kasutuslubade

menetlustest.

Siseministeerium POPO, PÄA OJO

10+10 min

6 Õigusaktides ja planeerimisdokumentides

KOVidele pandud kriisireguleerimise,

elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannete

ülevaade. Eeltutvustus.

SIM SKVO, 10+10 min

III kvartal, teisipäev, 17. september kl 10-12

Nr Teema Ettekandjad

1 Ehitiste tegelike kasutusotstarvete vastavusest

ehitisregistri andmetega.

Siseministeerium POPO, PÄA OJO

10+20 min

2 Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused

nende juhtumite lahendamiseks, mis ei vaja

kiirabi, pääste ega politsei reageerimist.

HÄK, 10+20 min

2 / 2

3 Varud ja varustuskindlustus KOV toimpidevuse

ja ülesannete täitmise tagamiseks.

RK, MKM, 10+10+10 min.

4 Õigusaktides ja planeerimisdokumentides

KOVidele pandud kriisireguleerimise,

elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannete

ülevaade vol 2, nendega arvestamine Riigikaitse

planeerimisdokumentide uuendamisel.

SIM, RK 10+10+10 min

5 Ülevaade ohuteavituse korraldusest ja

vahenditest.

SIM, PÄA, HÄK 20+10 min

IV kvartal, teisipäev, 12. november kl 10-12

Nr Teema Ettekandjad

1 2025. aasta tööplaani kinnitamine. SIM, ELVL, 10+10 min

2 Varjumise eelnõust ja rakendusaktidest. SIM, 10+10 min

3 Ülevaade elanikkonnakaitse reservi

moodustamise võimalustest.

SIM, 10+10 min

4 KOV-id ja riigikaitselased ametikohad. ELVL, RK,KAM 10+10+10 min.

5 Sündmuse ohutuse käsiraamatu koostamisest.

Seoses KOV avalike üritustega.

SIM KKPO 15+15 min.

Tööplaanis võib tulla ette muudatusi.

******

Dokumendiregister	Politsei- ja Piirivalveamet
Viit	1.1-16/38-1
Registreeritud	10.05.2024
Sünkroonitud	14.05.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.1 Juhtimine ja töökorraldamine. Siseaudit
Sari	1.1-16 Töökohtumiste protokollid teiste asutuste/organisatsioonidega
Toimik	1.1-16/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Maarja Mitt
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Juhtrühma/töörühma/komisjoni koosoleku protokoll	12.03.2024	63	1.1-16/19-1 🔒	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium
Käskkiri	28.02.2024	28	1.1-13/7-1	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium
Protokoll	06.03.2023	387	1.1-13/8-1	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium
Käskkiri	30.01.2023	422	1.1-13/3-1	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium

Juhtrühma/töörühma/komisjoni koosoleku protokoll

Failid

Digiallkirjad

Seosed