Protokoll

SIM_ELVL protokoll 14.02.2023.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

VIOLA MURD PNOEE-47209074214 2023-03-06 10:38:54

2023 2 2 SIM_ELVL memo JPA.docx

MEMO
Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas

Kellele: Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm
Kellelt: Erkki Tori, Riigikantselei
Koostamise kuupäev: 2. veebruar 2023
Teema: Eesti julgeolekupoliitika alustest

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

Valitsus edastas 24. jaanuaril Riigikogule uuendatud „Eesti julgeolekupoliitika alused“. Sellel strateegilisel raamdokumendil on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2023. aasta alguse seisuga, selgitada Eesti eesmärke pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldada seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme.
Eesti julgeolek algab meist endist ja sõltub meie kõigi panusest. Selles mängivad olulist rolli kohalikud omavalitsused:
• Julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis peegeldub ka kohalike omavalitsuste mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös.
• Eesti julgeoleku aluseks on sidus ja ühtehoidev ühiskond. Ka kohalikud omavalitsused aitavad kaasa selleks, et Eestis oleks ühtehoidev ühiskond. Et siin oleksid kaitstud inim- ja kodanikuõigused ning kõigile inimestele kindlustatud võrdsed võimalused ja elukeskkond, kus inimesed on hoitud, elavad kaua ja on võimalikult terved, kus väheneb ebavõrdsus ja vaesus ning kus toetatakse kõigi pikka ja kvaliteetset tööelu.
• Halvenenud julgeolekukeskkond tingib vajaduse suurendada elanikkonna kriisikindlust ja süstemaatilisemalt rakendada elanikkonnakaitset.
• Esmakordselt toob JPA välja vajaduse kindlustada mittesõjaliste võimete arendamiseks püsiv rahastamine - laiapindne riigikaitse tervikuna peab olema tugev. Valmistudes kõige tõsisemateks kriisideks, sh sõja ajal toimimiseks, oleme valmis lahendama ka väiksema mõjuga olukordi.
• Eraldi oleme ühe prioriteedina välja toonud elanikkonnakaitse, mille efektiivseks arendamiseks on samuti vaja tagada riigi eelarvestrateegias püsirahastus. Neist tulenevad ülesanded jäävad edaspidi paljuski kohalike omavalitsuste kanda, et piirkondade elutähtsad teenused ja toimepidevus ning inimeste turvalisus oleksid tagatud lähtuvalt uuenenud julgeolekukeskkonnale.
• Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutustel.
• Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.
• Kõigil ühiskonna tasanditel peavad kriisikindluseks olema endal varud. Ühiskonna toimimiseks kriisis on Eestil vastavalt ohustsenaariumitele riigi tegevusvaruna kütuse ja maagaasi, samuti toidu ning apteegiravimite varud. Varustuskindluse suurendamiseks ja paindlikuks reageerimiseks loome era- ja avaliku sektori võrgustikupõhise koostöömudeli.
Kerksust edendatakse Eestis terviklikult ja koordineeritult. Kohaliku omavalitsuse üksuste valmisoleku ning elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks peab Eestil olema kriiside lahendamiseks riigiülene riskipilt, koordineeritud juhtimine ja planeerimine, ajakohased kriisiplaanid ning regulaarsed õppused igal tasandil.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

Võtta informatsioon teadmiseks.

2023 2 2 SIM_ELVL memo VOS.docx

MEMO
Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas

Kellele: Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm
Kellelt: Erkki Tori, Riigikantselei
Koostamise kuupäev: 2. veebruar 2023
Teema: Kriisideks valmisoleku seaduse eelnõust

1. TEEMA LÜHIKIRJELDUS

Riigikantseleis on ettevalmistamisel kriisideks valmisoleku seaduse (VOS) eelnõu. Eelnõu esitakse kooskõlastusringile EISi kaudu veebruaris, seaduse jõustumine on planeeritud 01.01.2024. a

VOS-ga luuakse ühtne kriisideks valmistumise ja lahendamise raamistik. VOS ühendab kolme seadust: hädaolukorra seadus, riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus. VOS on suurte ja suure mõjuga kriiside seadus.

Olulisemad muudatused:
• Võetakse kasutusele uus mõiste „kriisiolukord“. Kriisiolukord hõlmab kõiki neid sündmusi, mis võivad ohustada riigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda, rahva eksistentsi, põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude isikute elu ja tervis või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, st need on sündmused, mille mõju on laiaulatuslik (puudutavad kogu ühiskonda) ja kus riigil on vaja asuda tegema ettevalmistusi, et end ähvardavate ohtude või realiseerunud ohtude eest kaitsta. Kriisiolukorra otsustab Vabariigi Valitsus.
• Ühtlustatakse kriisideks valmistumist ja selleks planeerimist. Plaanide koostamiseks tekib üks protsess, nii et kõigil osapooltel oleks võimalik koostada üks plaan nii kriisiolukorraks kui selle lävendi alla jäävateks väiksemateks sündmusteks. Koostama hakatakse Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis hõlmab valmistumist nii tsiviilkriisideks kui riigikaitse kriisideks. Kriisiülesandega isiku ja asutuse plaane hakkavad koostama ka kõik kohaliku omavalitsuse üksused.
• Ühte seadusesse koondatakse põhiseaduses nimetatud erikorrad ja nende juhtimine ning nende lahendamiseks kohaldatavad meetmed. Kriisiolukorra või selle lahendamiseks väljakuulutatud erikorra lahendamist juhib peaminister. Kriisiolukorra vahetut lahendamist juhib lahendav valitsusasutus, Finantsinspektsioon, Eesti Pank või elutähtsa teenuse korraldaja, sh KOV.
• Riigikaitseülesannete ja hädaolukordade asemele tulevad kriisiülesanded. Kriisiülesanded jagunevad püsivateks ja ühekordseteks. Püsivad kriisiülesanded määratakse enne kriisiolukorda seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Ühekordsed kriisiülesanded on ülesanded, mille täitmist riik ei ole ette näinud, kuid mille täitmise vajadus tekib kriisiolukorra ajal.
• Kõigist elutähtsa teenuse osutajatest saavad püsiva kriisiülesande täitjad. Elutähtsa teenuse viimine kriisiülesannete all loob eeldused teenuste kriisiaegse toimimise sätestamiseks ka riigikaitsekriisis läbi vastavate nõuete kehtestamise. Eelnõuga võetakse üle ka kriitilise infrastruktuuri direktiiv (nn CER direktiiv). Laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi, lisanduvad lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, raudteeveo toimimine, sadamate toimimine, toidukäitlemine, esmatasandi tervishoid ja ravimite varustuskindlus.
• Püsiva kriisiülesandega isikutele ja asutustele, sh KOV-le määratakse toimepidevuse tagamise kohustus. Toimepidevus on osa asutuste sisemisest töökorraldusest
• Esmakordselt sätestaks õigusaktis elanikkonnakaitse. Elanikkonnakaitse eesmärk on tagada elanikkonna elu ja tervise kaitse ja toimetulek kriisiolukorras. Elanikkonnakaitse hõlmab lisaks varjumisele ja evakuatsioonile nii täidesaatva riigivõimu asutuste kui kohalike omavalitsuste tegevusi kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel tagamisel, sealhulgas elanikkonna teavitamist ja nõustamist eesmärgiga suurendada nende valmisolekut kriisiolukorraks ja kriisiolukorras ise toime tulla.

Kohaliku omavalitsuse kriisiülesanded VOS-s:
• Kriisiolukorra lahendamine: KOV elutähtsa teenuse (veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte, teede korrashoid) tagamise korraldamine. Edaspidi hõlmab regulatsioon kõiki omavalitsusi, kaob kehtiv 10 000 elaniku piir.
• Lahendamise toetamine:
• kohaliku omavalistuse üksuse territooriumil evakuatsioonikohtade määramine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu võimaldamine. Evakuatsioonikohad ja abi osutamise võimekus peab olema tagatud vähemalt 2% KOV elanike arvust.
• oma territooriumil viibivate isikute teavitamine kriisiolukorras.
• Ülesanded, mille korraldamisega tuleb jätkata kriisiolukorras:
• väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine;
• koduteenuse korraldamine
• asendushooldusteenuse korraldamine;
• turvakoduteenuse korraldamine;
• vältimatu sotsiaalabi tagamine;
• toimetulekutoetuse maksmise korraldamine;
• lastehoiu, alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamine

Ülesannete täitmisega seotud kulude katmine:
• Ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamise, kui riikliku ülesande täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
• Muud kulud kaetakse KOV eelarvest, va juhul kui kulud ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud kulusid tavapärasest olulisel määral või kui tekivad kulud mitteelanikele teenuse osutamisega, kui teenuse saajatest suurema osa moodustavad isikud, kes ei ole ülesannet täitva KOV üksuse rahavastikuregistrisse kantud elanikud või kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata.

Kriisiülesannete täitmiseks valmistumiseks on kõikidel KOV-idel kohustus:
• koostada riskianalüüs, võttes aluseks üleriigilise riskianalüüsi.
• koostada kriisiplaan. Kriisiplaani võivad koostada mitu omavalitsust ühiselt.
• korraldada õppusi oma kriisiülesannete osas.

Päästeametile jääb roll KOV-e nõustamisel ja toetamisel kriisiolukorraks valmistumisel. Päästeamet nõustab KOV-e ning korraldab täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd ja teabevahetust. Tegutsemist jätkavad regionaalsed kriisikomisjonid.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

Võtta informatsioon teadmiseks.

23.02.14_ELVL_PäA_Suurkivi.pptx

ELVL-Timberg KKPO.pptx

PÄA MEMO_ELVL-SIM_14022023.docx

MEMO
Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas

Kellele: Siseministeerium
Kellelt: Päästeamet - Tuuli Räim, Tauno Suurkivi
Koostamise kuupäev: 08.02.2023
Teema: Elanikkonnakaitse arendamine ning ettepanekud ja info RES ja RE läbirääkimisteks.

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

Sõda Ukrainas ja PÄA uued elanikkonnakaitse ülesanded on rahastatud VV ühekordse eraldisega 51 milj EUR elanikkonnakaitse arendamiseks aastateks 2022-2023. See sisaldab järgmisi tegevusi:
1. Pääste toimepidevus ja varud (26 milj EUR)
2. Pääste ja DEM valmisolek (11 milj EUR)
3. Omavalitsuste toetamine (3 milj EUR)
4. Sireenivõrgustik (4,5 milj EUR)
5. Ulatuslik evakuatsioon (3 milj EUR)
6. Varjumine (2 milj EUR)
7. Inimese kriisivalmidus (1 milj EUR)

Eraldisega kaasnevad püsivajadused 7,5 milj EUR aastas, mis koosneb: loodud võimed (5 milj EUR), loodud PÄA ametikohad (1,5 milj EUR), inimeste kriisivalmiduse arendamiseks vajalikud tegevused (1 milj EUR).
Elanikkonnakaitsele 0,5 % SKPst tähendab vajadust 175 milj EUR aastas, mis jaguneb:
1. Elanike kriisivalmiduse tõstmine 15 milj EUR aastas
Oodatav tulemus: jõuda ühiskonnas kuni 50%-ni, kes teavad elementaarseid elanikkonnakaitse põhimõtteid ja omavad vajalikku seitsmepäevast varu koos alternatiivsete energiaallikatega. Elanike kriisivalmiduse hindamiseks viib PÄA läbi eraldi uuringu ja kriisivalmidust hinnatakse eraldi indeksiga perioodil 2024-2027 igal aastal.
Peamised tegevused: teadlikkust suurendatakse haridussüsteemis õpetamise kaudu ja väljaspool haridussüsteemi spetsiaalsete koolitusprogrammide kaudu, suurendatakse Päästeameti võimekust viia läbi kohalikul tasandil elanike ja kogukondade koolitusi, töötatakse välja ja uuendatakse elanike teadlikkuse suurendamiseks mõeldud materjale, tehakse meediakampaaniaid ja praktilisi õppuseid. Disainime kodunõustamistesse kriisivalmiduse paikkonna riskidest lähtuvalt.
2. KOV kriisivalmiduse tõstmine 15 milj EUR aastas
Oodatav tulemus: kõik KOVid suudavad tagada inimesele eluks vajalike teenuste toimekindluse kriisiolukordades, sh sõja olukorras parimal võimalikul viisil. KOVidel on olemas kriisijuhtimise võimekus ja elanikkonna toetuse, sh haavatavate sihtrühmade toetamise võime.
Peamised tegevused: KOV kriisikindluse, kriisijuhtimise (inimesed, keskkonnad, IKT toimekindlus jne) ja toimepidevuse suurendamine (generaatorid, sidelahendused); varude ja hoiutingimuste (toit, joogivesi, kütus) loomine KOV teenuste toimimiseks ja elanikkonna jaoks. Igasse omavalitsusse peab tekkima kriisiteemadega tegelev inimene.
3. Varjumisvõime arendamine 50 milj EUR aastas
Oodatav tulemus: Olemasolevate kortermajade, uusehitiste kohandamise ja avalike varjumiskohtade loomise tulemusena kõrgendatud rünnakuriskiga aladel suudetakse tagada kaitse vähemalt kolmandikule elanikkonnast ning elanikkonna teadlikkus varjumise osas on suurenenud.
Tegevused: kortermajade varjumiskohtade loomine korterühistutele (nt alternatiivse elektritoite tagamine, sanitaarruumid, ventilatsioon, valgustus jne) ja ettevõtetele (inimeste töökohad). Samuti avalike varjumiskohtade ette valmistamine ja vastavusse viimine, sh eraomandis olevad kohad.
4. Ulatusliku evakuatsioonivõime arendamine 30 milj EUR aastas
Oodatav tulemus: Evakuatsioonikohtade loomise, varustamise ja toimimise korralduse kaudu suudetakse tagada vähemalt 10% elanikkonnast ajutine ümberpaiknemine vähemalt 7 päevaks ning koostöös eri osapooltega on loodud võime elanike riigist välja evakueerimise korraldamiseks.
Tegevused: evakuatsioonikohti on kaardistatud vähemalt kolmandikule elanikkonnast, hangitud on varustus evakuatsioonikohtade avamiseks ja käigushoidmiseks.
5. Ohuteavituse võime arendamine 8 milj EUR aastas
Oodatav tulemus: Loodud on terviklik ohuteavitussüsteem, kuidas ohu korral erinevate kanalite kaudu teavitada erinevaid sihtgruppe, sh erivajadustega inimesi jne.
Tegevused: asulad, kus elanikkonnatihedus on suurem kui 500 inimest km2 kohta (katab ära ca 40 asulat), on sireenivõrgustikuga kaetud, ja elanikkond on koolitatud sireeniga edastatud ohuteate korral käituma. Edasi on arendatud erinevaid ohuteavituse lahendusi: ohualapõhine teavitus, OLE VALMIS, erinevad veebiplatvormid, automaatsed teavituslahendused jm.
6. Sõjaaja päästevõime arendamine 57 milj EUR aastas
Oodatav tulemus: Päästeamet suudab tagada pääste ja demineerimistööde osutamise ja elanike kaitse sõjalises konfliktis ning rahvusvahelise- ja humanitaarabi vastuvõtmise.
Tegevused: päästesündmustele reageerimise varustuse arendamine ja uuendamine ning võimelünkade likvideerimine; partnerorganisatsioonidega ühiste (juhtimis)platvormide ja mudelite loomine; alternatiivsete IT ja sidelahenduste arendamine ja toimepidevuse tagamine; varude täiendamine ja soetamine; sõjaaja reageerimismudeli ja standardprotseduuride loomine; Päästeameti juhtimise ja taristu kriisivalmiduse tõstmine. Vajalik on logistilise võimekuse suurendamine elanikkonnakaitseliste ülesannete toetustegevuste tagamiseks. Vajalike lõhkamiskohtade, erivarustuse, laskemoona ja lõhkematerjali varuga tagatakse demineerijate enesekaitsevõime ja demineerimistöö tegemine erinevates kriisisituatsioonides.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

Võtta informatsioon teadmiseks.

SIM memo Timberg 14.02.2023 - Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana.docx

Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine.

STAK-i üks olulisi tegevus suundi on: Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust toetava elukeskkonna
põhisuunaja.
Selle toetamiseks pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda tegevustes, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks.
ESF kaudu on aastani 2027 planeeritud 3,1 miljonit, millest toetatakse KOV-e - koolitused, nõustamine, heade kogemuste jagamine, uute sekkumiste ja töövahendite kohaldamine ning nende kasutuselevõtu rahastamine.
SIM pakutavast toest saab KOV järgmist kasu:
• tekib ühtsete arusaamiste ja eesmärkidega meeskond turvalisuse kavandamiseks;
• tekib tervikpilt turvalisust mõjutavatest probleemidest ja juurpõhjustest;
• algatatakse süsteemsed tegevused, mis on mõjusad turvalisema elukeskkonna tagamisel.

Kontseptsioon
2022 aastal valmis koostöös partneritega maakondade turvalisuse nõukogudest, maakondlikest arendusorganisatsioonidest, kohalikest omavalitsustest, Politsei- ja Piirivalveametist ning Tervise Arengu Instituudist, Justiitsministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, ning Rahandusministeeriumist kontseptsioon „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“, mis on aluseks turvalisuse valdkonna arengu toetamisele ja edendamisele KOV tasandil. Kontseptsioon annab suuniseid, mis on abiks spetsialistidele, poliitikakujundajatele, otsusetegijatele jt, kellest sõltub turvalise elukeskkonna kujundamine kohalikul tasandil. Teisisõnu liigub Siseministeerium maakondlike võrgustikutöö edendamisest ja toetamisest edasi KOV tasandile.

Siseministeeriumi toetatavad tegevused
Siseministeeriumi toetatavad tegevused näevad ette, et KOV on valmis võtma kasutusele kontseptsioonis pakutud soovitused ehk turvalisuse tegevusmudeli. Soovituste koostamisel on võetud aluseks juhised ja tööriistad, mille Soome siseministeerium on Soome KOV-idele andnud. Lisaks on mudeli loomisel võetud arvesse tõenduspõhise programmi „Hoolivad kogukonnad“ struktuuri ja loogikat. Kontseptsioonis on kirjeldatud üldised põhimõtted, mis vajavad kohaldamist vastavalt iga omavalitsuse eripärale ja võimekusele (nt KOV-i suurus, ressursid, probleemide ulatus jne). Esmalt tehakse KOV-is selgeks, mis koostöövormid on juba kasutusel: milline on turvalisuse juhtrühma ja tegevused, milliseid turvalisusteemasid lahendatakse ja ennetatakse eri võrgustikes ning kuidas on korraldatud turvalisuse kavandamine. Alles seejärel saab hakata rajama uusi kohaliku tasandi võrgustikke ja juhtrühma või võimestama ja ümber korraldama olemasolevaid ning rakendama soovitusi praktikas. Turvalisuse tegevusmudeli rakendamiseks valib SIM igal aastal kuni neli uut KOV-i, keda vastavalt selle kasutuselevõtuks toetakse. KOV-ide valiku kriteeriumid töötatakse välja koos MTN-iga.
Koolitused ja heade kogemuste vahetamine lähtudes väljakutsetes kohalikul tasandil
1. Viiakse läbi ennetuskoolitused, et ühtlustada kohaliku tasandi võrgustiku ja juhtrühma liikmete arusaamu ennetusest ning suurendada oskusi tulemuslikke tegevusi planeerida ja ellu viia. Seda põhjusel, et ennetustegevuste kavandamisel ja elluviimisel jääb sageli puudu tõendus- ja mõjupõhisusest. Mitu laialt levinud ennetusviisi on uurimisel osutunud ebapiisavaks või suisa kahjulikuks ning tehakse tegevusi, mille mõju ei ole teada.
2. Toimuvad laste juhtumikorralduse mudeli koolitused, mille tulemusel suurenevad teadmised ja oskused, kuidas abi vajavaid lapsi parimal moel toetada. Hetkel on teada, et Eestis tervikuna ei ole tõsiste käitumisprobleemidega laste abi saamine piisavalt süsteemselt ja vajaduspõhiselt korraldatud.
3. Viiakse läbi STAD-metoodika koolitused alkoholiga seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamiseks. STAD on üks väheseid kogukonnapõhiseid lähenemisi, mis on aidanud märgatavalt vähendada alkoholi liigtarbimist, alaealiste alkoholi tarvitamist ja alkoholiga seotud vägivallasüütegusid. Täna saab välja tuua, et jääb puudu süsteemsest lähenemisest ja koostööst võrgustikes, mistõttu kannatab tegevuste planeerimine ja elluviimine ning jääb saavutamata ühistegutsemisega kaasnev täiendav mõju.
4. Maakondlike turvalisusnõukogude ja piloteeritavate KOV-idega otsime lahendusi, kuidas jõuda tegevusega nende KOV-ideni, kuhu SIM toetatavate tegvustega käesoleval perioodil ei jõua. Teisisõnu on ettenähtud heade kogemuste vahetamised. Sellega proovime lahenda olukorda, kus KOV-id tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevused kavandatud ebaühtlaselt.
5. Jätkame maakondliku tasandi võrgustikutöö arendamise ja toetamisega.

SIM toetavate tegevuste oodatav tulemus
• KOV võtab konkreetse rolli ja vastutuse turvalisuse loomisel, sealhulgas ennetustegevuste planeerimisel ja elluviimisel kogukonnas. Turvalisuse valdkonna tegevused on süsteemselt planeeritud ning kirjeldatud KOV tegevuskavas ja toimub regulaarne valdkonna seire ja arendamine.
• KOV rakendab tegevustes võrgustikupõhist lähenemist ja lähtub valdkondadeülese ennetuse põhimõtetest. Tõhusa ennetustöö elluviimise tulemusel vähenevad nii inimeste riskikäitumine kui ka sellega seotud kulud. Väheneb noorte korduvate rikkumiste toimepanemise tõenäosus.

SIM_ELVL protokoll 14.02.2023.docx

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas
KOOSOLEKU PROTOKOLL

Reg nr

Koosoleku aeg ja
koht: 14.02.2023 kell 09:00-10:35 Siseministeeriumis.
Juhatas: esimees Viola Murd (Siseministeerium).
Protokollis: Jaanus Rankla (Siseministeerium).
Osalesid kohapeal: Viola Murd, Henry Timberg, Tarvi Ojala, Olari Valtin (Siseministeerium), Erkki Tori (Riigikantselei), Kaur Kaasik-Aaslav (Rahandusministeerium), Egert Belitšev (Politsei ja Piirivalveamet, asendaja), Tauno Suurkivi (Päästeamet, asendaja), Maido Nõlvak (aseesimees), Eve East, Gert Villard, Uno Paas, Aivar Toompere, Riivo Noor, Triin Nõmmistu, Jüri Bachman, Kairi Hõbemägi, Riho Johanson, Jan Trei, Mailiis Kaljula (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Osalesid
sidevahendite kaudu: Erik Sandla, Triin Varek, Jaanus Barkala, Külliki Kiiver, Kairi Hõbemeri, Karmo Näkk (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Puudusid: Veiko Kommusaar, Priit Laaniste (Siseministeerium), Elmar Vaher (Politsei- ja Piirivalveamet), Kuno Tammearu (Päästeamet).
Ettekande tegijad: Erkki Tori (Riigikantselei), Tauno Suurkivi (Päästeamet), Henry Timberg (Siseministeerium).
Kutsutud: Anneli Liblik (Siseministeerium).

Päevakord:
1. Töörühma töökorraldus
2. Julgeolekupoliitika alused 2023 tutvustus
3. Kriisideks valmisoleku seaduse eelnõu tutvustus
4. Esialgsed ettepanekud ja info RES/RE läbirääkimisteks

1. Töörühma töökorraldus
Esimees Viola Murd tutvustab töörühma kokkukutsumise põhjusi ja töö eesmärke. Koosolekul osalejad tutvustavad ennast.

Esimees Viola Murd räägib, et endise Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni töökorra eeskujul on koostatud töörühma töökorra projekt, mis on töörühma liikmetele välja saadetud ning teeb ettepaneku see kinnitada. Aseesimees Maido Nõlvak palub töökorras täpsustada töörühma hübriidvormis toimuvate hääletuste korraldust. Töökorra ülevaatamisel selgub, et küsimus on reguleeritud.

OTSUSTATI:
Kinnitada töökord.

Esimees Viola Murd tutvustab töörühma 2023. a tööplaani: teemad on Eesti Linnade ja Valdade liiduga eelnevalt läbi vaadatud, planeeritud on neli koosolekut pikkusega 2 tundi ning teeb ettepaneku see kinnitada.

OTSUSTATI:
Kinnitada 2023. aasta tööplaan.

Esimees Viola Murd tutvustab töörühmale ette pandud koosolekute aegasid: teisipäevad 18.04; 19.09. ja 14.11. kl 09-11 ja teeb ettepaneku need kinnitada.

OTSUSTATI:
Kinnitada 2023. a koosolekute ajad.

2. Julgeolekupoliitika alused 2023 tutvustus

Erkki Tori tutvustab Riigikantselei juhtimisel koostatud Riigikogu otsuse Eesti julgeolekupoliitika alused 2023 eelnõud. Eelnõu II lugemine on kavandatud 22.02.

Küsimused ja kommentaarid:
Aseesimees Maido Nõlvak: lisaks uute võimete loomise rahastamisel tuleb tagada ka baasfinantseerimine nende edaspidiseks ülalpidamiseks.
Egert Belitšev: defineerida on vaja, mis on püsiv rahastus, baasrahastus ei taga uute võimete loomist.
Eve East: iga ministeeriumi puhul tuleks eelarves välja tuua, millised summad on ette nähtud elanikkonnakaitse tegevusteks.
Erkki Tori: esmalt on vaja täpsemalt sõnastada kohalike omavalitsuste roll elanikkonnakaitses.
Esimees Viola Murd: tuleb võimete olulisust analüüsida vastu riskipilti ja seejärel prioriseerida.

OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.

3. Kriisideks valmisoleku seaduse eelnõu tutvustus

Erkki Tori tutvustab Riigikantseleis koostatava kriisideks valmisoleku seaduse eelnõud. Eesmärk on koondada nii riigikaitse kui tsiviilkriiside juhtimine ja nendeks valmistumine ühte seadusesse. Eelnõu esitamine kooskõlastusringile on kavandatud märtsikuusse.

Küsimused ja kommentaarid:
Riho Johanson: Kas eelnõuga muudetakse ETO mõistet ka ehitusseadustikus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja kaugkütteseaduses?
Erkki Tori: Jah, lisaks jääb KOV-le õigus ise otsustada, kas teenusepakkuja on ETO või mitte.
Aseesimees Maido Nõlvak: Kas KOV-le tuleb VOS-is kavandatavate ülesannete täitmiseks ka täiendav rahastus?
Erkki Tori: Sellest tuleb rääkida eraldi, VOS arutelu jääb Riigikogu järgmisele koosseisule ja sealsetes aruteludes tuleb arutada ka KOV-de rahastamist.

OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.

4. Esialgsed ettepanekud ja info RES/RE läbirääkimisteks

Tauno Suurkivi tutvustab elanikkonnakaitseks Päästeametile eraldatud raha kasutamist, edaspidiseid vajadusi ja kavandatud taotlusvooru. Ukraina sõja tulemusel on Päästeametil uued elanikkonnakaitse ülesanded, mis on rahastatud Vabariigi Valitsuse ühekordse eraldisega 51 milj EUR elanikkonnakaitse arendamiseks aastateks 2022-2023. Tegemist on ajaloo esimese eraldisega elanikkonnakaitse jaoks. Mh soetatakse sellest 7 päeva varud Päästeameti enda tegevuse tagamiseks. Alates 2024 puudub raha soetatud võime ülalpidamiseks, Päästeametil on selleks vaja 7,5 MEUR aastas.

Henry Timberg tutvustab meedet Ennetav ja turvaline elukeskkond ning selle raames KOV-le pakutavaid võimalusi. Mh avatakse taotlusvoor KOV võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks, mille raames on kavas aastas toetada nelja KOVi ning jätkata seda 4 aastat. Kokku on kavas seega toetada 16 KOV. Avalik konkurss on kavas välja kuulutada märtsis-aprillis, kui algus nihkub, nihkub samavõrra ka täitmise tähtaeg.

Küsimused ja kommentaarid:
Jan Trei: ELVL arutab RES/RE ettepanekuid täna, ilmselt esitatakse oma ettepanekud uuesti ka uuele koalitsioonile.
Viola Murd: tutvustab RES/RE koostamise üleriiklikku ajakava ning SiM valitsemisala ajakava. SiM esindajad osalevad küll eelarveläbirääkimiste valitsuskomisjoni töös, kuid Vabariigi Valituse 26.09.2014 korraldus nr 420 ei näe ette eraldi töörühma moodustamist läbirääkimiste poolte seisukohtade analüüsimiseks ja ühtlustamiseks nagu on ette nähtud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi puhul. Seepärast on SiM palve, et ELVL jagaks oma siseturvalisust ja kriisivalmidust puudutavad ettepanekuid selle töörühma kaudu.

Samuti on palve pöörata tähelepanu ja leida raha KOV ametnike koolitamiseks elanikkonnakaitse valdkonnas. Nt võib selleks kasutada Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise mikrokraadiprogrammi: https://www.sisekaitse.ee/et/kriisireguleerimine

OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.

Viola Murd
/allkirjastatud digitaalselt/
Esimees

Lisad:
1. Töökord
2. Tööplaan 2023
3. Memo JPA
4. Memo VOS
5. Memo PäA
6. Esitlus PäA Suurkivi.
7. Memo SIM
8. Esitlus SIM Timberg.

SIM_ELVL töökord kinnitatud.pdf

1

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm koostöö

koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse

valdkonnas

Töökord

Kinnitatud 14.02.2023 koosolekul pp nr 1.

I. ÜLDSÄTTED

1. Töörühm tegutseb siseministri . jaanuari 2023. a käskkirja nr „Töörühma moodustamine

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu koostöö koordineerimiseks ja eelarve

läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas“ alusel.

II. TÖÖRÜHMA TÖÖ JUHTIMINE

2. Töörühma tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees.

3. Töörühma töövormi ja töökorralduse määrab töörühma esimees.

III. TÖÖRÜHMA LIIKME ANDMETE EDASTAMINE

4. Asutus, kelle esindaja on töörühma liige või tema asendaja, edastab Siseministeeriumile

kirjalikult e-posti teel või muul viisil töörühma liikme või tema asendaja kohta järgmised

andmed:

4.1. ees- ja perekonnanimi;

4.2. isikukood;

4.3. telefoninumber ja e-posti aadress;

5. Punktis 4 nimetatud andmete muutumisest teavitatakse Siseministeeriumit viivitamata

kirjalikult e-posti teel või muul viisil.

IV. TÖÖRÜHMA ISTUNG

6. Töörühma korralised istungid toimuvad töörühma kinnitatud tööplaani alusel, kuid mitte

harvem kui üks kord kvartalis. Töörühm võib oma otsusega muuta tööplaaniga kinnitatud

istungi toimumisaega.

7. Töörühma istungid toimuvad Siseministeeriumis (Pikk 61, Tallinn) või töörühma esimehe

määratud asukohas, osalemine on võimalik ka sidevahendite kaudu.

8. Töörühma erakorralise istungi kokkukutsumise ja koosseisu, sealhulgas töörühma istungile

töörühmaväliste isikute kutsumise vajaduse otsustab töörühma esimees või tema äraolekul

aseesimees.

9. Töörühma erakorralise istungi kokkukutsumise korraldab Siseministeeriumi sisekaitse ja

kriisivalmiduse osakond regulaarselt uuendatud töörühma liikmete ja nende asendajate

kontaktandmete nimekirja alusel.

10. Kui töörühma erakorraline istung on vaja läbi viia viivitamata, võib teabe istungi toimumise,

päevakorra ja muude küsimuste kohta esitada telefoni teel või suuliselt.

11. Töörühma istungid on kinnised.

2

12. Töörühma istungil osalevad töörühma liikmed või nende töörühma liikmeks nimetaja poolt

määratud asendaja ning töörühma tööd teenindavad Siseministeeriumi teenistujad.

13. Töörühma liikmel on õigus teha ettepanek töörühma korralisele istungile ekspertide ja teiste

töörühmaväliste isikute kutsumiseks. Ettepaneku peab edastama Siseministeeriumi sisekaitse

ja kriisivalmiduse osakonnale hiljemalt kolm tööpäeva enne istungi toimumist, välja arvatud

erakorralise istungi puhul, mis on vaja läbi viia viivitamata.

V. TÖÖRÜHMA OTSUSE VASTUVÕTMINE

14. Töörühm on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool töörühma

koosseisust. 15. Kui mõni töörühma liige nõuab küsimuses hääletust, paneb töörühma esimees otsuse

hääletamisele. Kui ükski töörühma liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus ühehäälselt

vastuvõetuks.

16. Töörühma istungil on hääletamine avalik.

17. Hääletamise korral võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega.

VI. TÖÖRÜHMA ASJAAJAMINE

18. Töörühma asjaajamist korraldab Siseministeeriumi sisekaitse ja kriisvalmiduse osakond.

19. Töörühma kirjavahetus toimub töörühma liikmete personaalsete e-posti aadresside kaudu.

20. Korralise istungi kutse ja esialgne päevakord saadetakse töörühma liikmetele hiljemalt kolm

nädalat enne istungi toimumist.

21. Töörühma liige võib ühe nädala jooksul pärast istungi kutse saamist teha ettepanekuid

päevakorra muutmiseks.

22. Töörühma korralise istungi materjalid edastab materjalide esitaja Siseministeeriumile

hiljemalt kaks nädalat enne istungi toimumist.

23. Korralise istungi päevakord, otsuse kavand ja muud materjalid saadetakse töörühma

liikmete e-posti aadressil hiljemalt üks nädal enne istungi toimumist.

24. Töörühma istungi protokolli kavand koostatakse viivitamata pärast istungi toimumist ja

saadetakse istungil osalenutele e-posti teel kooskõlastamiseks hiljemalt kümme tööpäeva pärast

istungit.

25. Töörühma istungi protokolli kavand on märkega asutusesiseseks kasutamiseks, kui

komisjon ei otsusta teisiti.

26. Töörühma istungi protokolli kavandi kohta võib teha parandusettepanekuid viie tööpäeva

jooksul pärast protokolli kavandi kättesaamist, seejärel loetakse protokoll kooskõlastatuks.

27. Kooskõlastatud protokolli allkirjastab digitaalselt töörühma esimees ning see edastatakse

töörühma liikmetele või nende asendajatele ja istungil osalenutele.

28. Töörühma istungi protokollid arhiveeritakse Siseministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt.

VII. ELEKTROONILISE ISTUNGI ERISUSED

29. Töörühma istungi võib vajaduse korral viia läbi e-posti teel või videokoosolekuna.

Elektroonilise istungi korraldamise otsustab töörühma esimees või aseesimees ning istungi

korraldab Siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse osakond.

30. E-posti teel või videokoosolekuna korraldatava istungi korral võetakse otsus vastu siis, kui

vähemalt pool töörühma koosseisust on otsuse poolt.

3

31. Kui istung viiakse läbi e-posti teel, avaldab töörühma liige arvamust ja annab oma hääle e-

kirja või digitaalselt allkirjastatud kirjaga.

IX. TÖÖRÜHMA SUHTLEMINE AVALIKKUSEGA

32. Töörühma suhtlemist avalikkusega korraldavad töörühma esimees ja esimehe aseesimees.

SIM_ELVL tööplaan 2023 kinnitatud.pdf

1

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm koostöö

koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse

valdkonnas

TÖÖPLAAN 2023

Kinnitatud 14.02.2023 koosolekul pp nr 1.

I kvartal, teisipäev, 14. veebruar kl 9-10.30

Nr Teema Ettekandjad

1 Töörühma töökorraldus SIM, ELVL

2 Julgeolekupoliitika alused 2023 tutvustus Riigikantselei

3 Kriisideks valmisoleku seaduse eelnõu tutvustus Riigikantselei

4 Esialgsed ettepanekud ja info RES ja RE

läbirääkimisteks

PäA, SIM KKPO, ELVL

II kvartal, teisipäev 18. aprill kl 9-11

Nr Teema Ettekandjad

1 Ulatuslik evakuatsioon, soovitav vaadata

koos RES taotlustega

SIM SKVO

2 Kokkuvõte ja järeldused tegevustest KOV

kriisideks valmisoleku tõstmisel,

SIM SKVO

3 Veevõtukohtade võrgustiku planeerimisest ja

rajamisest

SIM POPO

4 Kohaliku omavalitsuse territooriumil toimuva

avaliku ürituse kooskõlastamine ja turvalisuse

tagamine

SIM KKPO

5 Riigikantselei poolt tellitud riskianalüüsi

metoodika tutvustus

Riigikantselei

III kvartal, teisipäev, 19. september kl 9-11

Nr Teema Ettekandjad

1 Päästevõrgustiku planeerimise põhimõtted PäA

2 Varjumise korraldamisest ja ohuteavitusest

ning sellealasest koostööst KOV-dega

PäA

3 Ülevaade VV CREVEX õppusest (ulatuslik

evakuatsioon),

SIM SKVO

4 Häirekeskuse ja KOV infovahetus/tegevused

nende juhtumite lahendamiseks, mis ei vaja

kiirabi, pääste ega politsei reageerimist

HäK

5 Kriitilise taristu ja seda puudutavate andmete

kaitse korraldamine. KOV-d on mitmete

elutähtsate teenuste nagu vesi, keskküte

SIM JUPO

2

korraldav asutus (ETKA). Ukraina õppetund on

see, et kriitiline taristu on vastase sihtmärk

6 Kohtumine Elektrileviga. Viia eelnevalt

liikmete hulgas läbi ideekorje probleemidest

ELVL, MKM, Elektrilevi

IV kvartal, teisipäev, 14. november kl 9-11

Nr Teema Ettekandjad

1 Elanikkonnakaitse plaan Siseministeerium SKVO

2 2024. aasta tööplaan ja koosolekute ajad,

Siseministeerium, ELVL.

3 Ülevaade kodukeskkonna vigastusriskide

hindamismetoodika piloteerimisest KOV-ides

PäA

4 KOV riigihangetes ebausaldusväärsete toodete,

teenuste, pakkujate välistamine - KOV

toimimist, turvalisust, elutähtsaid teenuseid ja

kriitilise taristu mõjutavad teenused

Siseministeerium JUPO

5 Personalipoliitika kujundamine (avalike

andmete pinnalt kontroll tööle soovija

usaldusväärsuse ja aususe hindamiseks jms),

Siseministeerium JUPO

6 KOV-d ja korruptsiooni järjepidev

vähendamine (riigihanked, eelarveliste

vahendite väärkasutamise vähendamine,

sisekontrollimeetmed, koostöö

õiguskaitseasutustega jms)

Siseministeerium JUPO

Ootel, lisada päevakorda vajadusel või vaba aja tekkides.

Nr Teema Ettekandjad

1 Vaenulik mõjutustegevus – kuidas edendada

kogu ühiskonna kerksust vaenuliku

mõjutustegevuse vastu

Siseministeerium JUPO

2 Vastutegevus Venemaa Föderatsiooni ja Hiina

Rahvavabariigi mõjutustegevusele haridus-,

kultuuri- ja ühiskonnaküsimustes, ühiskonna

sidususe kasvatamine

3 Välisinvesteeringute usaldusväärsuse seaduse

põhimõtete tutvust. Mis võimalused pakub

VUHS ja mida KOV saaks ise teha, et välistada

julgeolekut ohustavaid investeeringuid oma

piirkonnas

Siseministeerium JUPO

4 KOVide tasandil inimeste lõimumise

tõhustamine, sh ühtse haridussüsteemi ja

ühtekuuluvuse tekitamine

Siseministeerium JUPO

5 Radikaliseerumise ennetamise Siseministeerium JUPO

3

******

Dokumendiregister	Politsei- ja Piirivalveamet
Viit	1.1-13/8-1
Registreeritud	06.03.2023
Sünkroonitud	27.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.1 Juhtimine ja töökorraldamine. Siseaudit
Sari	1.1-13 Asutuste vaheliste komisjonide, töögruppide ja juhtgruppide dokumendid (AV)
Toimik	1.1-13/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Maarja Mitt
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Juhtrühma/töörühma/komisjoni koosoleku protokoll	10.05.2024	4	1.1-16/38-1	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium
Juhtrühma/töörühma/komisjoni koosoleku protokoll	12.03.2024	63	1.1-16/19-1 🔒	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium
Käskkiri	28.02.2024	28	1.1-13/7-1	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium
Käskkiri	30.01.2023	422	1.1-13/3-1	Sissetulev kiri	ppa	Siseministeerium

Failid

Digiallkirjad

Seosed