Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-1/4225-1 |
Registreeritud | 15.05.2024 |
Sünkroonitud | 17.05.2024 |
Liik | Õigusakti eelnõu |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 8-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kätlin-Chris Kruusmaa (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Riigikantselei Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad:
1. Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Kooskõlastustabel
Kätlin-Chris Kruusmaa 54280069 [email protected]
Meie 15.05.2024 nr 8-1/4225-1
1
Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu kaasajastatakse korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest
tulenenud probleemidest. KVS on kehtinud alates 2013. aastast. Seaduse rakendamine on
toonud endaga kaasa küsimusi ning diskussioone, millele eelnõu lahendusi pakub. Lisaks tegi
Justiitsministeerium 2021. aastal küsitluse KVS-i rakendajate (riigi- ja omavalitsustöötajate)
seas1 ja 2020. aastal kohaliku omavalitsuse volikogude ning linna- ja vallavalitsuste liikmete
hulgas,2 kust selgusid ettepanekud seaduse täiendamiseks.
Eelnõu aitab lahendada segaduse, mida on ette tulnud olukorras, kus ametikohustuste raames
tekkinud seose tõttu tuleb ametiisikul vastu võtta otsuseid või teha toiminguid iseenda kui
füüsilise isiku suhtes. Kehtivas seaduses ei ole sõnaselgelt väljendatud, et sellises olukorras
peab ennast taandama. Seda täpsustatakse ning edaspidi ei kehti nn seotud isiku juriidilise isiku
erand siis, kui ametiisik peab tegema otsuse näiteks endaga seotud soodustuse kohta.
Samuti on tulnud ette tõlgendamisraskusi toimingupiirangu kohaldamisel, kuna lähenemine
toimingupiirangule on avar. Eelnõuga täpsustataksegi seotud isiku ja toimingupiirangu
mõisteid, muudetakse ka toimingupiirangu eranditest teavitamise korda ning täpsustatakse
toimingupiirangu kohaldamata jätmise avalikustamist.
Eelnõuga lahendatakse ka küsimused, mis puudutavad tervishoiutöötajaid ning nende rolli
ametiisikuna. Kuna kehtiv toimingupiirang võib osutuda takistuseks erialase põhitöö tegemisel,
luuakse toimingupiirangu erand tervishoiutöötajale.
Samuti lisatakse huvide deklaratsiooni kohustus deklareerida uusi varaliike, milleks on osalus
ühisrahastusprojektis või nõue ühisrahastusprojekti vastu ning krüptovara. Samuti tuleb
edaspidi deklareerida, kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik
Kätlin-Chris Kruusmaa ([email protected]) ja analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt
(teenistusest lahkunud).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse
toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse KVS redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 48.
1 Küsitluse tulemuste põhjal valmis Justiitsministeeriumis aruanne „KVS-i rakendamisega tõusetunud teemad“,
mis ei ole avalikus veebis kättesaadav. Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 2 p 2. 2 Mari-Liis Sööt. Omavalitsuste arvamus korruptsiooni ennetuse ja siseauditi kohta. Kriminaalpoliitika
lühianalüüs. Justiitsministeerium: 2020.
https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/omavalitsuste_kusitlus.pdf
2
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktiga 11.7, mille
kohaselt tuleb täpsustada toimingupiirangu rikkumisega seonduvat regulatsiooni ja suurendada
teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu kaasajastatakse korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest
tulenenud probleemidest.
Muudatuste üldiseks eesmärgiks on vähendada korruptsiooniriski, parandades veelgi
ametiisikute ning laiema avalikkuse arusaamist olukordadest, kus sellised riskid avalduda
võivad. Muudatused loovad suurema õigusselguse ning vähendavad praktikas ette tulevaid
probleeme korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Muudatustega:
täpsustatakse asutuse kohustust tagada korruptsioonialane teadlikkus;
täpsustatakse KVS § 7 lg-s 2 toodud erandit: seotud isiku juriidilise isiku erand ei kehti
siis, kui ametiisik peab tegema otsuse endaga seotud soodustuse kohta;
täpsustatakse seotud isiku ja toimingupiirangu mõisteid;
luuakse toimingupiirangu erand tervishoiutöötajale, kuna kehtiv toimingupiirang võib
takistada erialase põhitöö tegemist;
muudetakse eranditest teavitamise korda ning täpsustatakse toimingupiirangu
kohaldamata jätmise avalikustamist;
muudetakse krüptovarasse ja ühisrahastusprojektidesse tehtud investeeringute
deklareerimine kohustuslikuks.
KVS-i on seni muudetud kaheksal korral, üldjuhul on tegemist olnud väiksemat laadi
muudatustega (näiteks kaotati väärteokoosseis huvide deklaratsioonis teadvalt valeandmete
esitamisel, kuna see kattus KarS § 280 koosseisuga (2014); laiendati korruptsioonijuhtumist
teatamise regulatsiooni erasektori korruptsioonijuhtumist teatamisele (2016); loodi piirang,
millega välistatakse korruptiivse kuriteo eest karistatud isikute töötamine riigi ja kohaliku
omavalitsuse ametiasutustes (2019); laiendati deklarantide ringi (2021) jne).
KVS-i puhul on teadlikult olnud eesmärgiks avatus ning võimalikult paindlik regulatsioon, mis
ühelt poolt aitab vältida nn JOKK-skeeme ning teisalt paneb rakendajatele vastutuse olukordi
hinnata ning sobivaid korruptsiooni ennetamise vahendeid leida. Korruptsiooni ennetamise eest
vastutab ametiisik, kes peab veenduma, et ta teadlikult KVS-is sätestatud kohustusi ja
toimingupiiranguid ei riku, mistõttu on rakendamise käigus tekkinud küsimused loomulikud.
Aastate jooksul on nii riigi kui ka omavalitsusüksuste ametiisikuid koolitatud, sh on loodud e-
koolitus. Hetkel ei ole märke, et valitud suund olnuks väär (korruptsiooni tajutud tase Eestis on
langenud) ning valdkond vajaks põhjalikumat regulatsiooni, küll aga on seaduse rakendamisel
kerkinud hulganisti küsimusi, mida on lahendatud jooksvalt Justiitsministeeriumi pakutavate
3
juhiste ja koolituste kaudu. Mõned kerkinud probleemid vajavad siiski seaduses täpsustamist.
Samuti täiendatakse veebilehel www.korruptsioon.ee olevaid küsimusi ja vastuseid3.
Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK)4, mis lähtus VTK-s väljatoodud küsitlustest ja
analüüsidest, aruteludest korruptsiooni ennetuse võrgustikus ning eraldi kohtumistest
ekspertide ja teistega. VTK kohta esitasid arvamuse ka Sotsiaalministeerium,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu
Maakohus, Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Riigikogu õiguskomisjon, MTÜ
Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tartu
Ülikool ning Tallinna Arstide Liit. Eelnõu koostamisel on väljatöötamiskavatsusele antud
tagasisidega arvestatud.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 täpsustatakse ametiasutuste kohustust tagada korruptsiooni ennetamise alane
teadlikkus. KVS § 3 lõikesse 3 lisatakse punkt 3, mille kohaselt on edaspidi riigi- või kohaliku
omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul, nende asutatud sihtasutusel ja
konkurentsiseaduse tähenduses avalikul ettevõtjal lisaks korruptsiooni ennetamise alase
teadlikkuse tagamise ja kohustustest kinnipidamise kontrollimise kohustusele kohustus tagada,
et nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitvad ametiisikud oleksid
teadlikud ametiseisundist ning sellega kaasnevatest kohustustest. Täpsustus on vajalik, sest
esineb olukordi, kus isik küll täidab avalikku ülesannet, kuid ei ole selle olemasolust teadlik või
ei tea, et selle tulemusena saab temast ametiisik. Näitena võib tuua Riigikohtu 14.03.2023
otsuses nr 1-19-10225 esinenud olukorra, kus ministri käskkirjaga määratud hindamiskomisjoni
liige ei olnud teadlik enda ametiseisundist ega taandanud ennast huvide konflikti olukorras
otsuse või toimingu tegemisest. Tuleb siiski tähele panna, et kui asutus jätab selle kohustuse
täitmata, ei vabasta see ametiisikut ilmtingimata kohustusest järgida tegevus- ja
toimingupiiranguid.
Eelnõu punktidega 2 ja 3 täpsustatakse seotud isiku mõistet. KVS § 7 lg 1 p-d 1–3 ei ole
suuremaid tõlgendusraskusi tekitanud, sest need on võrdlemisi üheselt mõistetavad.
Probleemseks on peetud KVS § 7 lg 1 p 4, mille kohaselt on seotud isik ka isik, keda seob
ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut
väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus
väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub
ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Leides, et otsus või toiming
tehti KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud seotud isiku suhtes, kohaldub automaatselt KVS § 11 lg 1 p-
s 1 sätestatud toimingupiirang ning vähemasti seaduse tekstist ei ilmne, et sel juhul tuleks
täiendavalt hinnata, kas ametiisiku ja otsuse või toimingu adressaadi suhtel oli ka tegelikult
otsuse mõjutamise potentsiaali. Selles väljendub eeldatavasti seadusandja hinnang, et teatud
lähiseoste korral on otsuse või toimingu tegemisel üksnes avalike huvide järgimine sedavõrd
3 https://www.korruptsioon.ee/et/huvide-konflikt/korduma-kippuvad-kusimused 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3fb742c5-6cc6-4abe-a2ea-30c086a3a23c
4
raske (või vähemalt esineb erahuvide eelistamise sedavõrd tõsine oht), et toimingupiirang
kohaldub üldreeglina alati.
KVS § 11 lg 1 punktid 1 ja 2 erinevad selle poolest, et kui esimene punkt loeb toimingupiirangu
rikkumiseks otsused ja toimingud seotud isiku suhtes, siis teine punkt katab ka sellised otsused
või toimingud, mida ei tehtud küll seotud isiku suhtes, kuid kus domineeris ametiisiku isiklik
huvi. KVS § 7 lg 1 p 4 on vähemasti suures osas sõnastatud sarnasest – domineeriva erahuvi –
eeldusest lähtudes. Mõiste „isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit
oluliselt ja vahetult mõjutab“ vähemasti sellele viitab. Samas on mõeldavad olukorrad, kus isik
küll mõjutab ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt, kuid sel mõjul puudub potentsiaal
otsuse või toimingu mõjutamiseks. Nii näiteks sõltuvad eelduslikult kõik ametiisikud vähemal
või suuremal määral mõnest pangast, elektrienergia, veevärgi vm teenuse pakkujast. Samas ei
ole igal lepingulisel suhtel potentsiaali ametiisiku otsuse mõjutamiseks. Näemegi, et
kohtupraktikas on KVS § 7 lg 1 p 4 tõlgendatud kitsendavalt, kusjuures olulisuse hindamisel
on mh käsitletud seda, kui tõenäoline on, et isik, kelle suhtes otsus või toiming tehakse, võiks
teha mingi ootamatu vastukäigu,5 näiteks pank lõpetada enne tähtaega ametiisikuga sõlmitud
lepingu. See aga omakorda tõstatab küsimuse, kas KVS § 7 lg 1 p 4 sedavõrd lai sõnastus on
põhjendatud või piisab karistusväärsete olukordade hõlmamiseks ka KVS § 11 lg 1 p-st 2, mis
ongi mõeldud nende olukordade kohta, kus otsust või toimingut ei tehta küll otse seotud isiku
suhtes, kuid otsuse tegemisel domineerib erahuvi (sh huvi soodustada seotud isikut).
Eespool kirjeldatud kaalutlustel kitsendatakse eelnõuga KVS § 7 lg 1 p 4 sõnastust. Seotud
isikuks jääb endiselt isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, ehk siis ametiisiku
elukaaslane, kuid see on nüüd ühtlustatud ATS § 15 lg-s 4 toodud eluskaaslase mõistega ning
tõstetud sama sätte punkti 1 ning sõnastatud nii, et seotud isik on ka abieluga sarnanevas suhtes
olev elukaaslane. Sättest on välja jäetakse raskesti sisustatav osa, mis puudutab isikuid, kes
väljaspool ametiseisundit ametiisikut võivad mõjutada või kes väljaspool ametiseisundit
alluvad tema korraldustele. Lisakriteeriumina tuuakse välja isikud, kes on ametiisikuga
lähedastes suhetes. Need isikud oleksid hõlmatud ka kehtiva KVS § 7 lg 1 p 4 sõnastusega.
Lähedaste suhete mõistet tuleks ennekõike sisustada sarnaselt KarS § 121 lg 1 p-ga 2 nimetatud
lähisuhte mõistega.6 Riigikohus selgitab oma lahendis, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda
pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, st lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata
üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on
sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste
kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne
side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele.
Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Nimetatud isikute suhtes
otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang KVS § 11 lg 1 p 1
alusel.
Kehtivas KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud „isik, kes väljaspool ametiseisundit allub tema
korraldustele“ võiks olla isik, kes näiliselt taotleb otsust enda huvides, kuid tegelikult seisab
varjatult ametiisiku huvide eest (nt on sellise juriidilise isiku ainuosanik, mille tegelik kasusaaja
5 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 165-176. 6 Vt nt Riigikohtu 21.10.2022, nr 1-21-3307, p 27.
5
on ametiisik). Ka sellises olukorras kohaldub KVS § 11 lg 1 punkt 2 ning ametiisikul on
keelatud teha otsust või toimingut, kuna esineb tema majanduslik või muu huvi. Samuti võib
sel juhul olla ametiisiku näol tegemist juriidilise isiku tegeliku kasusaajaga, mis hõlmatakse
kõnesoleva eelnõuga samuti seotud isiku mõiste alla. Seega muutub küll säte oma olemuselt
selgemaks ja kitsamaks, kuid samas ei suurenda korruptsiooniohtlike olukordade sagenemise
riski ega normaliseeri korruptsiooni teatud eluvaldkondades.
Kokkuvõtvalt on muudatuse järel KVS § 7 lg 1 p 4 järgi seotud isikuks isik, keda seob
ametiisikuga ühine majapidamine või temaga lähisuhtes olev isik. Juhul, kui otsus või toiming
tehakse isiku suhtes, kes ei ole nimetatud KVS § 7 lg-s 1, kuid otsuse tegemisel lähtus ametiisik
olulisest erahuvist, kohaldub KVS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud toimingupiirang.
Punktiga 4 lisatakse seotud isikute hulka ka juriidilised isikud, mille tegelik kasusaaja on
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses ametiisik või temaga
seotud isik, ja mille juurde on deklarant tegelike kasusaajate andmekogus sisestatud. Tegelik
kasusaaja on füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev
mõju füüsilise või juriidilise isiku üle, või füüsiline isik, kelle huvides, kasuks või nimel tehing
või toiming tehakse. Seega tuleb KVS-i mõtte kohaselt lugeda ka sellised juriidilised isikud,
kelle puhul võibolla seose laad on kaudsem, seotud isikuteks, kuna ametiisiku huvid tegeliku
kasusaajana on sarnased huvidega, mis kaasnevad otsese osalusega juriidilises isikus.
Punktiga 5 täpsustakse, et ametiisik on endiselt seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta
küll on määratud tööalaselt, kuid kus ta peab tegema toimingu või otsuse, mis puudutab tema
isiklikke soodustusi (nt töötasu jms). Kehtiva KVS § 7 lg 2 kohaselt ei loeta juriidilist isikut
seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku
ametikohustusest – see säte jääb endiselt kehtima. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või
avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorganis loetakse ametikohustuseks. Lihtsustatult öeldes lubab nimetatud erand
ametiisikul teha tehinguid ja otsuseid iseendaga, kui ametiisik on määratud mõne juriidilise
isiku, nt riigi või omavalitsuse asutatud ettevõtte või sihtasutuse nõukogusse tööülesannete
täitmiseks, sh omaniku huvide esindamiseks. Erand tervikuna on vajalik selleks, et riik või
kohalik omavalitsus saaks avalike äriühingute jt suhtes strateegilisi otsuseid vastu võtta.
Näiteks on riigi sihtasutuse või aktsiaseltsi nõukogudes kantslereid ja asekantslereid (nt Riigi
Infokommunikatsiooni SA, AS Elering, Tallinna Sadam, Eesti Energia jne), kes oma
igapäevatöös kantsleri, asekantsleri või muu ametiisikuna kujundavad valdkonna poliitikat ning
räägivad kaasa ka valdkonna äriühingute ja sihtasutuste tuleviku küsimustes. Kui nad oleksid
nimetatud juriidiliste isikute suhtes seotud isikud, kaoks neil võimalus äriühingut puudutavates
teemades üleüldse kaasa rääkida ning nii seataks nad püsivasse huvide konflikti olukorda. Kuna
ametiisik täidab avaliku võimu esindaja funktsiooni äriühingu nõukogu liikmena, ei esinda ta
nõukogus isiklikke huvisid ja järelikult ei ole keelatud vastava äriühingu üle järelevalve
teostamine või seda äriühingut puudutavate otsuste ja tehingute tegemine või selles osalemine
ametiisikuna.
See erand on tekitanud küsimusi, kas ametiisik võib teha otsuseid iseenda kui füüsilise isiku
suhtes sellistes juriidilistes isikutes (ennekõike enda töötasu puudutavaid otsuseid). Sätte
sõnastus jätab võimaluse tõlgendada seda ka nii, justkui ei kehtiks seaduse kehtiva sõnastuse
6
kohaselt toimingupiirang sellistes olukordades, ning praktikas on ette tulnud olukordi, kus
ametiisik otsustab iseenda töötasu üle nõukogu liikmena. Õigusselguse huvides on vaja
nimetatud sätet täiendada selliselt, et toimingupiirangut tuleb kohaldada endiselt siis, kui
ametiisik otsustab iseenda soodustuste üle. Kokkuvõttes on muudatuse eesmärk see, et
ametiisik ei tohi teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, nt töötasu ja
hüvitiste küsimuses, ka juhul, kui tema kohta kehtib KVS § 7 lg-s 2 toodud erand, aga ta saab
otsustada või teha toiminguid juriidilise isiku üldisi eesmärke jm strateegilisi otsuseid
puudutavates küsimustes.
Eelnõu punktidega 6 ja 7 täpsustatakse toimingupiirangu mõistet. Kehtiva KVS § 11 lg 1 järgi
on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist,
mis võib mõjutada toimingut või otsust;
3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
KVS § 11 lg 1 p 1 korral piisab sellest, et toiming või otsus tehti ametiisiku enda või temaga
seotud isiku suhtes. Seotud isiku mõiste tuleneb KVS §-st 7. Kohtupraktikas sageli
aktsepteeritud arusaama järgi ei eelda KVS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangu
rikkumise tuvastamine seda, et ametiisik oleks ka tegelikult erahuvidest lähtunud. Piisavaks on
peetud seotud isikuga toimingu tegemisega kaasnevat abstraktset ohtu.
KVS § 11 lg 1 p 2 kohaldub siis, kui otsust või toimingut ei tehta ametiisiku või temaga seotud
isiku suhtes, kuid ametiisik on sellegipoolest teadlik enda või temaga seotud isiku
majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.
KVS § 11 lg 1 p 3 on kõige raskemini mõistetav, sest näeb toimingupiirangu ette juhuks, kui
ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Toimingupiirangu regulatsiooni on kritiseeritud, leides, et seotud isiku sõnastus on liiga lai ning
ametiisikule ei ole ettenähtav, keda temaga seotud isikuks lugeda võidakse. Võimalik ebaselgus
seotud isiku mõistes on eriti probleemne seetõttu, et KarS § 3001 järgi on toimingupiirangu
teadev rikkumine suures ulatuses (s.o üle 40 000 euro) kuriteona karistatav.
Seega muudetakse punktiga 6 § 11 lg 1 p 2 sõnastust ning jäetakse sealt välja sõna „teadlik“.
Selle sätte mõtte kohaselt ei tohi ametiisik teha toimingut või otsust, kui esineb tema enda või
temaga seotud isiku majanduslik või muu huvi, mis võib toimingut või otsust mõjutada. Sõna
„teadlikkus“ ei anna sisuliselt sätte mõttele midagi juurde ega muudaks põhimõtteid
karistusõiguslikus vastutuses, sest teadlikkusele viidatakse nii KVS §-s 19 kui ka
karistusseadustiku §-s 3001. Lisaks täpsustatakse, et tegemist peab olema olulise majandusliku
või muu huviga. Ka praktikas on seni sätet tõlgendatud nii, et huvi peab olema domineeriv või
vähemalt oluline. Vastasel juhul võimaldab see hõlmata väga laia juhtumite hulka ning see ei
ole sätte eesmärgiga kooskõlas, sest mingisugune huvi võib nii ametiisikul kui ka liiga laialt
määratud seotud isikul olla (nt kohtupraktikas toodud näide, et otsustades jalgrattatee rajamist,
võib ametnik ka ise olla huvitatud sellel sõitmisest). See kriteerium võimaldab
7
toimingupiirangu alt välja jätta need olukorrad, kus ametiisikul on küll otsuse või toimingu
adressaadiga mingi seos (kas või mingisugune lepinguline suhe vm), kuid selle seose ja/või
otsuse või toimingu iseloomu arvestades ei esine otsuses ametiisiku või seotud isiku olulist
majanduslikku või muud huvi, mis võib otsust mõjutada.7 Väljend muu huvi ei ole tekitanud
praktikas rakendamisel suuri küsimusi ning see annab seaduse tõlgendamisel võimaluse mitte
lähtuda üksnes majanduslikust aspektist vaid tegelikust olukorrast, nt siis kui kohaliku
omavalitsuse ametnik otsustab külaväljaku rajamise üle, tal on valida mitme asukoha vahel ning
valituks osutub asukoht, mis tekitab küll vallale lisakulusid, kuid on ametnikule isiklikult kõige
soodsamas asukohas.
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 11 lg 1 p 3 ehk „teadlikkus korruptsiooniohust“. KVS §
11 lg 1 loetleb punktides 1–3 juhud, mil ametiisik peab kohaldama toimingupiirangut: 1) otsus
või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik
tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada
toimingut või otsust, ning 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2019. aastal täpsustati
KVS § 11 lg-t 1 ning sätestati sõnaselgelt, et toimingupiirangut kohaldatakse, kui esineb
vähemalt üks kolmest asjaolust (otsus enda või seotud isiku suhtes, majanduslik või muu huvi
enda või seotud isiku suhtes, korruptsioonioht). Enne seda tõlgendati nimetatud loetelu ka
kumulatiivselt. Muudatusele eelnenud ringkonnakohtu otsuses8 põhjendatakse muu hulgas,
miks peavad kolm alternatiivi olema kumulatiivsed, mitte alternatiivsed: „On kaheldav, millisel
juhul peaks ametiisik end taandama või saaks teda vastutusele võtta ainuüksi sellepärast, et ta
on teadlik korruptsiooniohust (p 3), samas otsus ei puuduta teda ennast või mõnda temaga
seotud isikut.“
„Korruptsioonioht“ on üldine ning määratlemata mõiste, mistõttu on keeruline ka ametiisikult
eeldada, et ta pidi olema teadlik korruptsiooniohust. Tegemist on praktikas segadust tekitanud
abstraktse sättega, kust ei ole täpsemalt aru saada, millises olukorras piirang kehtib. Samuti
annavad sama sätte kaks esimest punkti piisava juhise selle kohta, millal on ametiisikul keelatud
otsust või toimingut teha. Tartu Ringkonnakohus on oma 28.09.2021 otsuses nr 1-19-6293
leidnud, et tagamaks KVS § 11 lg 1 p 3 kooskõla põhiseadusega, tuleb seda normi tõlgendada
äärmiselt kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata KVS § 11 lg 1 p 1
või p 2 eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge) korruptsioonioht, kuid
praktikas on sellise olukorra ilmnemine väga ebatõenäoline.9
Punktidega 8, 9 ja 11 tunnistatakse kehtetuks asutuste kohustus teavitada teatud juhtudel
toimingupiirangu eranditest oma veebilehel. Selline üldine avalikustamise kohustus on
abstraktne, praktikas ebaühtlastelt järgitav ning avalikustamisele ei ole seatud vormi ega
tähtaega.
Suuremal osal avaliku sektori asutustest puudub praegu veebilehel koht erandi kohaldamise
avalikustamiseks, samas ei saa välistada, et mõningatel juhtudel on erand avalikustatud uudiste
vms rubriigi all, ent sellisel juhul ei ole avalikustamise praktika süsteemne – infol on väärtus,
kui see on kergesti leitav. Mõningaid näiteid kohustuse järgimisest siiski on, näiteks kuue
7 Vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 147. 8 Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2018 otsus nr 1-17-2185. 9 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293.
8
suurema omavalitsuse veebilehte vaadates võis näha, et Tallinna ja Pärnu lehel olid vastavad
avalikustamise kohad olemas, ent teiste linnade puhul ei olnud need leitavad. Seega peavad
seaduse rakendajad avalikustamise kohustust paremini teadvustama ning tagama seaduse
täitmise. Senine kohustus avaldada teave asutuse veebilehel asendatakse kohustusega teavitada
erandi kasutamisest ametisse nimetamise õigusega isikut või organit (vt selgitusi KVS § 11 lg
3¹ selgituste juures).
Punktiga 10 muudetakse § 11 lg 3 p 6 sõnastust nii, et sätte mõte oleks paremini välja toodud.
Kehtiv sõnastus „kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub“ on
mõneti ebaõnnestunud. Nimelt otsused ja toimingud, kus siiski esineb korruptsioonioht, ei ole
enam rutiinsed ning nendes olukordades ei ole kõnealust erandit kasutada võimalik.
Toimingupiirangut välistavaks tingimuseks on otsuse või toimingu rutiinsus. Sätte mõte seisneb
selles, et otsus või toiming on rutiinne ehk on olukord, kus ametiisikul puudub võimalus
asjaolusid mõjutada ning (ulatuslikku) kaalutlusõigust kasutada. Teoreetiliselt võiks rutiinseks
toiminguks olla see, kui ametiisik väljastab mõne arhiividokumendi oma lähedasele. Rutiinsus
ise välistabki korruptsiooniohu esinemise ja toimingupiirangu kohaldamise.
Punkt 12 loob toimingupiirangu erandi tervishoiutöötajatele. Muudatus on vajalik selleks, et
ühe valdkonna spetsialistid saaksid keskenduda oma kutsetegevusele ega peaks muretsema, et
panevad selle raames tahtmatult toime korruptsioonialase süüteo.
Arst või muu tervishoiutöötaja vastab korruptsioonivastase seaduse (KVS § 2) ametiisiku
tunnustele kehtiva regulatsiooni järgi näiteks töövõimetuslehe väljastamisel, töövõimetuse
tuvastamisel, retsepti väljakirjutamisel, patsiendi uuringule saatmisel. Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 3 lg 6 kohaselt on tervishoiutöötajaga võrdsustatud ka füsioterapeut,
kliiniline psühholoog ning logopeed, kui nad osutavad ravi ja on registreeritud
tervishoiukorralduse infosüsteemis.
Olukordades, kus arstil puudub voli otsustada isiku üle, nt patsiendi läbivaatus,
analüüsitulemuste väljastamine jms, st arst tegeleb vahetult patsiendi diagnoosimise ja
ravimisega, ta KVS mõttes üldjuhul ametiisik ei ole, samas näiteks uuringule saatmine
diagnoosi panemiseks võib endas kätkeda ka ametiisiku tegevuse tunnuseid, kuna tekitatakse
kohustusi avalikku ülesannet täitvale asutusele (nt tervisekassa kohustus tasuda raviarve). See
tähendab, et arst peab nendes olukordades oma lähedast ravides kehtiva regulatsiooni järgi
kohaldama toimingupiirangut (end taandama) või kohaldama toimingupiirangu erandit (nt KVS
§ 11 lg 3 p 3, 4, 6 või 7), muutes sellega keerulisemaks oma lähedastele abi andmise, retsepti
väljastamise jms. Kuna viimase kümne aasta praktikas pole alustatud ühtegi süüteomenetlust,
kus arsti või muud tervishoiutöötajat oleks kahtlustatud või süüdistatud toimingupiirangu
rikkumises oma lähedase ravimise pärast, on probleemipüstitus mõneti teoreetiline, samas
mõnes sihtrühmas siiski teadvustatud.
Tallinna Arstide Liidu ja Eesti Arstide Liidu pöördumises Riigikogu poole10 (18.12.2019)
väljendati muret seotud isikute ning toimingupiirangu rikkumise liiga laia määratluse üle. Eesti
Arstide Liidu seisukoha järgi ei peaks KVS toimingupiirangud kohalduma juhul, kui arstid
osutavad tervishoiuteenust ja teevad sellega lahutamatult seotud toiminguid, sealhulgas
10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/6a97e200-d103-489b-8cad-7c505b1ac6ef
9
väljastavad töövõimetuslehti ja retsepte. Kardetakse, et vastasel juhul satuvad arstid juhuslikult
korruptantideks. Õiguskantsleri seisukoht on (17.02.2020 nr 7-4/200233/2000830)11, et
korruptsioonivastane seadus ei tohiks segada arstide põhitööd ehk inimeste ravimist ning
lahenduseks oleks see, kui toimingupiiranguid ei kohaldataks tervishoiuteenuse osutamisele
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes ning tervishoiuteenuse osutamisega
lahutamatult seotud otsustele ja toimingutele. Seega on õiguskantsleri ettepanek määratleda
tervishoiuteenuse osutamine toimingupiirangu erandina. Justiitsministeerium toetab
õigusselguse huvides sellist lahendust. Küsimust on arutatud Riigikogu komisjonides
(õiguskomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon) ning kohtumistel Eesti Arstide Liidu (EAL)
ja erialaseltside esindajatega ning kokkuvõttes on leitud, et lisaks seaduse võimalikule
muutmisele tuleks EAL-il lähedaste ravimise küsimust reguleerida ka käitumisjuhistes või
eetikakoodeksis.
Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg-e 1 esimesele lausele on
tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema
terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Seaduse mõistes on
tervishoiutöötaja see arst, hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreerinud end
Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemis. Riigikohus on oma lahendis12 (3-1-1-46-06)
selgitanud, et tervishoiuteenus on toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult
arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi, ning ei ole vahet, kas tervishoiutöötaja osutab
tervishoiuteenust iseseisvalt või on palgaline töötaja. Erandi sätestamisel võivad
tervishoiuteenuse osutajad seotud isikuid ravida ning diagnoosida, sh saata neid uuringutele,
kirjutada välja retsepti ja töövõimetuslehte, määrata neid eriarsti vastuvõtule. Samas ei võiks
nad väljastada tõendeid, nt mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kui see ei ole vahetult vajalik
patsiendi haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks. Arstid jt annavad välja u 60 tõendit,
sh rasedus- ja sünnituspuhkuse, toidu- ja joogiveekäitleja, õpetaja ja noortega kokkupuutuva
töötaja, politseiametniku, pääseteenistuja, kaitseväeteenistuja, turvatöötaja, piloodi
tervisetõendit. Nii näiteks on töövõimetuslehe väljastamine operatsiooni järel ravitegevuse osa,
kuna on vajalik inimese tervise taastumiseks, aga läbivaatus näiteks juhi- või relvaloa saamiseks
seda eesmärki ei täida ega ole seetõttu käsitatav KVS-i toimingupiirangu erandina – sellise
tõendi väljastamisel oleks arst endiselt ametiisik. Ka seotud isiku ravijärjekorda panemine (nt
operatsiooniaja määramine vms) oleks sellisel juhul lubatud eeldusel, et tegevus vastab
tervishoiuteenuse mõistele ning on kooskõlas tegevuse kohta ette nähtud reeglitega.
Lisaks tuleb tervishoiutöötajal jälgida, et ta ei annaks erandi kasutamisel seotud isikule
põhjendamatut eelist. Näiteks võib põhjendamatu eelis võib tekkida ka olukorras, kus arst ilma
piisava meditsiinilise põhjenduseta tõstab enda lähedase operatsiooni järjekorras ette.
Olukorras, kus järjekorras ettetõstmisel on objektiivsed meditsiinilised põhjused, see
põhjendamata eelise loomine ei ole. Põhjendamatu eelisena saab käsitleda ka olukorda, kus arst
11https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Korruptsioonivastase%20seaduse%20rakenda
mine%20(pere)arsti%20t%C3%B6%C3%B6s.pdf 12 RKKK 29.06.2006 a otsus nr 3-1-1-46-06.
10
suunab seotud isiku ilma piisava meditsiinilise näidustuseta teraapiafondi kaudu
füsioteraapiasse, samas mõni teine patsient samadel tingimustel suunamist ei saa.
Samas tuleb tervishoiutöötajatel tegeleda ka huvide konflikti vältimise kutsesiseste reeglitega.
Nii on Kanada, USA ja Soome arstide liidud oma koodeksiga reguleerinud arstide ja nende
lähedaste ravi küsimusi13. USA-s ei soovitata lähedaste ravimist, Soome ei soovita tõendeid
anda lähedastele, kusjuures tööandja võib keelduda haiguslehest, mis on lähedase poolt välja
kirjutatud. Üldine reegel on, et lähedase raviga pole soovitatav tegeleda, ja seda mitte ainult
korruptiivsest vaatenurgast, vaid ka seetõttu, et see ei pruugi kummalegi osapoolele olla mugav
(nt laps ja tema vanem või vastupidi). Ameerika meditsiiniliit (American Medical Association)
leiab, et kui patsient on pereliige, võivad arsti isiklikud tunded põhjendamatult mõjutada tema
professionaalset meditsiinilist otsust, patsiendi läbivaatamist vms. Või ei pruugi arst patsienti
läbi vaadates ning haiguslugu kogudes tegutseda samamoodi kui tavapatsiendi puhul, nt võivad
arstid tunda kohustust hoolitseda pereliikmete eest rohkem. Samuti võivad ennast ebamugavalt
tunda patsiendid. Seega taandub lähedase ravimine ennekõike mitte niivõrd huvide konflikti
vältimisele, kuivõrd ravi sisule endale. Ka Eesti puhul on oluline, et sisemine regulatsioon ehk
käitumisjuhis aitaks tervishoiutöötajatel selgust luua piiripealsetes olukordades, kujundaks
läbipaistvuskultuuri ning toimiks suunanäitajana, kui sellega kaasneksid koolitused ja
selgitused eriala esindajatele. See võimaldaks tervishoiutöötajatel aru saada, millised on
võimalikud huvide konflikti tekitavad ja eetilist otsustust nõudvad olukorrad nende
igapäevatöös, ning pakkuda ka lahendusi, mis on kutsealal läbi räägitud ja tunnustatud. Eriala
sees antakse sõnum, et enda või oma pereliikme ravimine, sh retsepti kirjutamine jms, tekitab
tervishoiutöötajale probleeme, sealhulgas võib tekkida mure ametialase objektiivsuse pärast.
Näiteks tervisekassa tasutud kalli ning suhteliselt pika ravijärjekorraga operatsiooni või muu
protseduuri puhul on võimalik reguleerida haiglate sisekorras, et patsiendi suunamise otsuse
vaataks läbi teine sama eriala arst. Kui ka tema teeks sama otsuse samadel tingimustel, võib
eeldada, et isikut ei ole eeliskoheldud. Mh võiks patsiendil olla õigus pöörduda
tervishoiuasutuse poole temale määratud operatsiooniaja läbivaatamiseks. Samas tooks selline
õigus kaasa halduskoormuse kasvu tervishoiuasutustele.
Punkt 13 on seotud toimingupiirangute erandi kasutamisega (vt ka p-d 7, 8 ja 10). Sätte
sõnastuse järgi tuleb KVS § 11 lg 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud erandi kohaldamisest teavitada
ametisse nimetamise õigusega isikut (nt asutuse juhti) või selle võimatusel avaldada teade
kodulehel. Samuti täpsustab säte, millist infot see teavitus peab sisaldama ning milline on selle
teabe säilitamise tähtaeg. Teavitamise viisi ja laadi üle jäetakse ise otsustamise õigus, mis
võimaldab kõigil organisatsioonidel integreerida see tavapärasesse asjaajamiskorda. Samas on
teave avalik ning infot tuleb soovijatele avaliku teabe seaduse alusel väljastada. Teavituste
säilitamisele konkreetse tähtaja seadmisega muutub regulatsioon hoomatavamaks ja selgemaks
võrreldes kehtivaga. Analoogset viieaastast tähtaega on näiteks kasutatud ka isikuandmete
kaitse seaduses vastavate registriandmete säilitamise puhul (IKS § 74).
13 Treating Self or Family. Code of Medical Ethics Opinion 1.2.1. https://www.ama-assn.org/delivering-
care/ethics/treating-self-or-family;
Lääkärin etiikka. Suomen Lääkäriliitto: 2021. https://www.laakariliitto.fi/site/assets/files/29259/laakarin-etiikka-
2021.pdf;
11
Lisatud on klausel, et asutusesisese teavitamise võimatuse korral tuleb teade avaldada
veebilehel. Selline olukord võib tekkida juhul, kui ametisse nimetamise õigust omavat isikut ei
ole võimalik või otstarbekas teavitada, näiteks ei ole õiguskantsleril ega riigikontrolöril
otstarbekas teavitada Riigikogu, ning selle asemel tuleb teavitus avaldada asutuse veebilehel.
Punktiga 14 lisatakse § 14 lg 1 punkti 3 huvide deklaratsiooni esitajale kohustus deklareerida
ka investeeringud krüptovarasse ning osalused ühisrahastusprojektides ja nõuded ühisrahastuse
projektide vastu. Viimasel kümnendil on lisandunud uusi investeerimisinstrumente, mida
kehtiva regulatsiooni järgi deklareerima ei pea, kuid neid kasutatakse üha laiemalt. Uute
investeerimisinstrumentide hulka kuuluvad ka osalused ühisrahastusprojektides või nõuded
ühisrahastuse projektide vastu ja investeerimine krüptovarasse. Krüptovara puhul tuleb
deklaratsioonis märkida selle liik ja väärtus ning ühisrahastusprojekti investeeringu või nõude
puhul ühisrahastu teenuseosutaja ning osaluse väärtus.
Ühisrahastus on finantseerimisviis, kus raha, mida on äriühingutel või füüsilistel isikutel vaja
projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt.
Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate
eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha
paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu, või
saada osa kasumist. Ühisrahastusel on kolm liiki:
1. laenupõhine ühisrahastus, kus viiakse kokku isikud, kes soovivad laenu võtta, ja isikud,
kes on valmis seda tasu eest andma;
2. investeeringupõhine ühisrahastus, kus rahastuse taotleja pakub ühisrahastusplatvormi
kaudu võimalust investeerida taotleja väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või
omakapitali instrumentidesse ning rahastuse andja saab vastutasuks osaluse, võlakirja
või osa projekti tulust;
3. finantstulu mitte pakkuv ühisrahastus, kus toetatakse projekte või annetatakse raha
heategevusena ilma rahalise kasuta.14
Neist kahte esimesse investeerimist tuleb eelnõu järgi edaspidi deklareerida.
Krüptovara on konkreetse väärtuse digitaalne esitus, mida ei ole emiteerinud keskpank,
krediidiasutus ega e-raha asutus, kuid mida mõnel juhul võib kasutada alternatiivse
maksevahendina, arvestusühiku või väärtuse kogumise vahendina. Virtuaalsed mündid (coins)
või tokenid võivad esindada ka teisi õigusi, näiteks väärtpabereid. Sellisel juhul võib nende
müügi tehingutele kohalduda väärtpaberituru seadus (VPTS).15 Tuntuim krüptovara on bitcoin.
Vabariigi Valitsusel on plaanis reguleerida eelnimetatud investeerimisinstrumentide valdkond
ning ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu
läbis juba 2021. aastal kooskõlastusringi. Augustis 2023 oli kooskõlastusringil krüptovara
seaduse eelnõu ning seisuga 19.04.2024 on Riigikogu menetluses. Samuti reguleerib
ühisrahastusteenuse osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503.
14 https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/innovatsioonikeskus/uhisrahastus 15 https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/innovatsioonikeskus/virtuaalraha-ico
12
Kui seni ei pidanud deklareerima kogumispensioni osakut, siis muudatusega lisandub sellele
pensioni investeerimiskonto, mis lisandus alternatiivina kogumispensionile seoses II samba
pensionireformiga.
Lisaks kaob kohustus deklareerida äriühingu osaluse nimiväärtust. Nimiväärtuse märkimine
deklaratsioonis on väheinformatiivne, kuna osaluse nimiväärtus ei peegelda selle tegelikku
väärtust. Ka osaluse turuväärtuse deklareerimine mingil ajahetkel (näiteks deklaratsiooni
esitamise ajal) ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda tulenevalt osaluse väärtuse
muutumisest.
Eelnõu punktiga 15 lisandub huvide deklareerijale kohustus kanda deklaratsiooni andmed selle
kohta, kui ta on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9
tähenduses. Tegelike kasusaajate andmete avaldamise kohustus tekkis 1. septembril 2018.
aastal ning sellest alates avaldatakse sellekohased andmed tegelike kasusaajate andmekogus.
Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava
arvu aktsiate või osade, hääleõiguste või otsese või kaudse omamise kaudu.
Parim korruptsiooni ennetamise viis on läbipaistvus ning üks viis läbipaistvuse tagamiseks on
oma huvide avaldamine. Kui osalus juriidilises isikus näitab kindlasti deklarandi huve mõne
juriidilise isiku suhtes, siis kaudne osalus seda teha ei pruugi ning seega tegeliku kasusaamise
märkimine deklaratsioonil on huvide avalikustamise ning läbipaistvuse suurendamise
seisukohast oluline.
Punktiga 16 diferentseeritakse KVS §-s 19 toimingupiirangu rikkumise väärteovastutus. Uue
sõnastuse kohaselt on KVS § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikutele, näiteks Riigikogu liikmetele,
kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, kohtunikele, ministritele, ministeeriumi
kantsleritele jt, võimalik toimingupiirangu või selle kohaldamata jätmise tingimuste teadva
rikkumise eest määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, samas kui teistele ametiisikutele
ettenähtud maksimaalne rahatrahv on 200 trahviühikut (s.o senine trahvi ülemmäär).
Kõrgemate ametiisikute toime pandud korruptsioonikuriteod põhjustavad suuremat
ühiskondlikku kahju ning õõnestavad avalikkuse usaldust suuremal määral, seega on oluline
eristada nende toime pandud süüteod ning näha neile toimingupiirangu rikkumise eest ette
karmim sanktsioon.
Punktiga 17 asendatakse KVS § 21 lõikes 2 nimetatud politseiasutus Politsei- ja
Piirivalveametiga. Tegemist on täpsustava muudatusega, kuna alates 01.01.2012 on Eestis
ainult üks politseiasutus ning selleks on Politsei- ja Piirivalveamet.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu reguleerimisese ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.
13
6. Seaduse mõjud
6.1. Mõju riigivalitsemisele
Muudatused loovad suurema õigusselguse ning vähendavad praktikas ette tulevaid probleeme
korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Ametiisikute arusaam sellest, millisel juhul tuleb
kohaldada toimingupiirangut, on ühetaolisem. Toimingupiirangu kohaldamise tingimustes on
edaspidi abstraktsust vähem ning kehtima jäävad kaks eeldust, millal toimingupiirangut tuleb
kohaldada: 1) kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes või
2) kui esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis
võib mõjutada toimingut või otsust. Pannakse asutustele kohustus teavitada ametiisikut tema
ametiseisundist, mis aitab ennetada rikkumisi, mis on toime pandud teadmatusest. Kuigi ka
kehtiva KVS-i kohaselt on ametiasutusel kohustus tagada teadlikkus korruptsiooni
ennetamisest, on kohtupraktika16 järgi tulnud ette probleeme teadlikkuse tagamisega olukorras,
kus ametiseisund ei tulene ametisse nimetamisest või töölepingust. Seega saab mõju lugeda
pigem väheseks, sest selline kohustus on ka praegu olemas ning muudatus on pigem täpsustava
loomuga.
Toimingupiirangu erandite kohaldamisest teavitamine muutub ühetaolisemaks –
avalikustamise kohustus, mida seni praktikas eriti ei järgita, muutub teavitamiskohustuseks
asutuse sees. Mõju töökoormusele on selle muudatusega siiski väike: asutused, kus töötavad
ametiisikud toimingupiirangu erandit kasutavad, peavad looma korra, mille alusel kogutakse ja
säilitatakse teavitusi. Asutused, kus on kehtestatud kõrvaltegevusest teavitamise kord, on
eelisseisus, kuna analoogia on olemas – toimingupiirangute eranditest teavitamise kord võiks
olla samalaadne. Suureneda võivad ajakirjanike jt päringud erandite kasutamise kohta, mis
sunnib asutusi vastavat infot koguma – samas ei ole teada, et praegu, mil on avalikustamise
kohustus, selliseid päringuid oleks tehtud. Samuti, kui praegu peaks info olema avalik ilma
päringuta (paraku on see nii vaid teoorias, sest üldjuhul sellist infot avalikust veebist ei leia),
siis edaspidi avalikustatakse info päringu peale.
Ametiisikuks võib olla iga füüsiline isik, kes täidab mõnda avalikku ülesannet ja kellel selle
ülesande täitmisel on õigus midagi otsustada või kuidagi toimida nii, et sellel on tagajärjed
muule isikule. Seetõttu on potentsiaalselt mõjutatud sihtrühm suur. Eraldi gruppidena saab välja
tuua kohaliku omavalitsuse ametiisikud, ametiisikud, kes on samal ajal kahes rollis: ühelt poolt
ametiisik oma põhitöökohas või esindusorganis ning teiselt poolt riigi või kohaliku
omavalitsuse eraõigusliku juriidilise isiku juht- või järelevalveorganis. Lisaks on sihtrühmaks
kohalikud omavalitsused ja riigiasutused.
Eelnõuga kitsendatakse seotud isiku mõistet. Seotud isikuks jääb endiselt isik, keda seob
ametiisikuga ühine majapidamine, kuid välja jäetakse raskesti sisustatav osa, mis puudutab
isikuid, kes väljaspool ametiseisundit ametiisikut võivad mõjutada või kes väljaspool
ametiseisundit alluvad tema korraldustele. Kohtupraktikas on kõnealust sätet juba tõlgendatud
kitsendavalt17, kusjuures olulisuse hindamisel on mh käsitletud seda, kui tõenäoline on, et isik,
kelle suhtes otsus või toiming tehakse, võiks teha mingi ootamatu vastukäigu. Seega ei ole
16 RKKK14.03.2023 otsus nr 1-19-10225 17 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 165-176.
14
selline lai määratlus põhjendatud ning karistusväärsete olukordade hõlmamiseks piisab ka KVS
§ 11 lg 1 p-st 2, mis ongi mõeldud nende olukordade kohta, kus otsust või toimingut ei tehta
küll otse seotud isiku suhtes, kuid otsuse tegemisel domineerib erahuvi. Seega ei suurenda
seotud isiku mõiste mõnevõrra kitsamaks, kuid selgemaks muutmine korruptsiooniohtlike
olukordade esinemist, vaid loob suurema õigusselguse. Kuna abstraktsust jääb õigusnormis
vähemaks, vähenevad ka süütegude menetlemisel ettetulevad vaidluskohad, mistõttu peaks
vähenema menetlemise kuluv aeg ning kokkuvõtvalt aitab see kokku hoida menetlemisele
kuluvat ressurssi. Muudatuse sihtrühmaks on kõik ametiisikud, kellest eraldi grupina saab esile
tuua süüteo menetlemisega tegelevad politseinikud, prokurörid ja kohtunikud.
Deklareeritavate andmete hulka lisatakse uued investeerimisinstrumendid ning lisaks tuleb
deklareerida oma seisund tegeliku kasusaajana – see puudutab umbes 5000 ametiisikut, kellel
on kohustus deklaratsioon esitada18. Samas saab mõju ulatust pidada väikeseks, kuna
puudutatud isikute hulk ei ole suur, deklarandi jaoks lisanduvad deklaratsiooni täidetavad
lisaväljad ning info tegeliku kasusaaja kohta kuvatakse automaatselt tegeliku kasusaaja
andmekogust.
Positiivne on mõju läbipaistvusele ja korruptsiooni ennetusele, kuna huvide deklaratsiooni
eesmärk on teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta
need kontrollitavaks. Võrreldes 2013. aastaga, mil jõustus kehtiv deklaratsioonide süsteem, on
juurde tulnud uusi investeerimisinstrumente, mille kaudu ametiisikud investeerivad, ent mida
praegu deklareerima ei pea, näiteks investeerimine ühisrahastusse või krüptovarasse.
6.2. Mõju tervishoiule
Eelnõuga laiendatakse toimingupiirangu erandeid tervishoiutöötajale. Toimingupiirangu erandi
lisamine mõjutab avaliku sektori läbipaistvust. Tervishoiuteenuse korraldamiseks erandi
loomisega võetakse korruptsiooni vältimisel arvesse tervishoiutöötajate eripära, kus nende
kutsetegevusest johtuvad tegevused võivad põhjendamatult sattuda vastuollu
korruptsioonivastase seadusega. See aitab luua õigusselgust ning ühtset arusaama, millisel juhul
on tervishoiuga seotud tegevused käsitletavad korruptsioonivastase seaduse kontekstis ja
millisel juhul mitte. Teisalt suureneb korruptsioonirisk seal, kus tervishoiutöötaja otsus on küll
tervishoiuteenuse osa, ent kus defitsiitne teenus ei pruugi kõigile ühetaoliselt kättesaadav olla
(nt operatsioonile pääsemise kiirus jms). Eriarsti puhul võib suureneda risk, et ta eelistab seotud
isikuid näiteks kallite protseduuride puhul, kus tervisekassa rahastus on piiratud. Igal juhul ei
tohi tervishoiutöötaja eelistada seotud isikuid teistele ning kõiki patsiente tuleb kohelda võrdselt
ka seaduse muutmise järel – seotud isiku eelistamine oleks käsitatav ametiseisundi korruptiivse
kasutamisena. Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring näitab, et tervishoidu tajutakse
korruptsiooniohtlikuna (nt tajutakse, et isiklikud suhted mängivad teatud teenuste saamisel
olulist rolli19) ning inimesed on teiste valdkondadega võrreldes arstidega suheldes enam kokku
18 Huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikud on toodud KVS § 13 lg-s 1 19 Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2009. Haigekassa, Sotsiaalministeerium.
https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/haigekassa_ja_sotsiaalminist
eerium._elanike_hinnangud_tervisele_ja_arstiabile._2009._korruptsioon_ptk_4.15.pdf
15
puutunud meeleheaga20. Kuna võimalik korruptsioonirisk suureneb, siis on eelnõus erandi
juurde lisatud klausel, et olulist põhjendamatut eelist selle rakendamisel luua ei tohi. Sisuliselt
tähendab see, et ka teine, neutraalne tervishoiutöötaja oleks sarnases olukorras samasuguse
otsuse teinud patsiendi operatsioonile suunamise vms kohta. Näiteks võib põhjendamatu eelis
tekkida olukorras, kus arst ilma piisava meditsiinilise põhjenduseta tõstab enda lähedase
operatsiooni järjekorras ette. Olukorras, kus järjekorras ettetõstmisel on objektiivsed
meditsiinilised põhjused, see põhjendamata eelise loomine ei ole. Korruptsiooniriski
maandamiseks oleks siiski oluline, et tervishoiutöötajad oma eriala siseselt reguleeriksid
lähedaste ravimise küsimust ka oma käitumisjuhistes või eetikakoodeksites.
Kuna praegu ei ole teada juhtumeid, kus tervishoiutöötaja vastu oleks alustatud lähedase
ravimise pärast ehk toimingupiirangu rikkumise tõttu süüteomenetlus, siis puudub muudatusel
mõju riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvele (nt menetluskulude languse
tõttu). Mõju sihtrühma ehk tervishoiutöötajate töökoormusele puudub. Seega kuigi tegemist on
olulise ja põhimõttelise seadusemuudatusega, on selle mõju väike.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Justiitsministeeriumi tegevuskuludest kaetakse need kulud, mis on seotud seaduse muudatustest
teavitamisega ning juhiste väljatöötamisega.
Lahendusega kaasneb kulu huvide deklaratsioonide registri arendusele. Kuna 2025. aastal
võetakse kasutusele uus huvide deklaratsioonide register, siis eraldi konkreetsete arenduste
summat ei ole võimalik välja tuua.
8. Rakendusaktid
Rakendusakte eelnõuga ei kavandata ega muudeta.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse § 1 punktid 13 ja 14 jõustuvad 01.05.2025, kuna eeldavad huvide deklaratsioonide
registri muudatusi. Muud sätted jõustuvad üldises korras
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Kaasatud osapooled on korruptsioonivaldkonna eksperdid, nende hulgas korruptsioonivastase
võrgustiku liikmed21, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, õiguskomisjon, prokurörid,
politseinikud, arstide ja advokatuuri esindajad jt.
20 Mari-Liis Sööt. Korruptsioon Eestis. Eesti elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate 2016 küsitluse
tulemused. Justiitsministeerium.
https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korru-uuringu_esitlus0.2.pdf 21 https://www.korruptsioon.ee/et/korruptsiooni-ennetus/korruptsiooni-ennetuse-kontaktid-ministeeriumides
16
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks kohtutele, Riigiprokuratuurile, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Tallinna Arstide Liidule.
Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium
kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Linnade ja Valdade
Liit, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ja Riigikantselei. Kooskõlastustabel on seletuskirjale
lisatud. Riigiprokuratuur ja Eesti Arstide Liit toetasid eelnõu pakutud kujul ja kommentaare ei
esitanud.
EELNÕU
09.05.2024
Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus
§ 1. Korruptsioonivastase seaduse muutmine
Korruptsioonivastases seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:
„1¹) teadlikkuse ametiseisundi olemasolust.“;
2) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „registreeritud elukaaslane,“
tekstiosaga „ abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane,“;
3) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) ametiisikule lähedased isikud;“;
4) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) juriidiline isik, mille ametiisik või temaga seotud isik on rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse §-s 9 sätestatud tunnuste alusel tegelike kasusaajate andmekogusse
sisestatud.“;
5) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb
eranditult ametiisiku ametikohustusest, välja arvatud juhul, kui ametiisik otsustab iseenda
soodustuste üle. Kui ametiisikul on riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku
juriidilise isiku esindamise pädevus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis või kui ametiisik
on märgitud sellise juriidilise isiku tegeliku kasusaajana, loetakse seda ametikohustuseks käesoleva
seaduse tähenduses.“;
6) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis võib
mõjutada toimingu või otsuse tegemist.“;
7) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel
toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade avalikku
ülesannet täitva asutuse veebilehel“;
9) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel
toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade asutuse
veebilehel“;
10) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„6) kui ametiisik teeb rutiinse või õigusaktis üheselt kindlaksmääratud tingimustel otsuse või
toimingu, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, ilma et tal oleks võimalik
määrata selle asjaolusid;“;
11) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel
toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade valla või
linna veebilehel“;
12) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) tervishoiuteenuste osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 esimese
lause tähenduses, kui see ei loo ametiisikule või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut
eelist.“;
13) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Ametiisik peab viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigusega isikut või organit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või selle võimatuse korral avaldama teate asutuse
veebilehel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu
kohaldamata jätmisest, sealhulgas teatama erandi aluse ja aja. Teavet säilitatakse viis aastat.“;
14) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) väärtpaber väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud kogumispensioni osak ja pensioni
investeerimiskonto, osalus äriühingus, samuti osalus äriühingus, milles vähemalt 1/10 osalusest
kuulub ametiisikuga seotud äriühingule, samuti krüptovara ja osalus ühisrahastusprojektis või nõue
ühisrahastusprojekti vastu, välja arvatud finantstulu mittepakkuv ühisrahastus. Deklaratsioonis
märgitakse väärtpaberi kohta emitendi nimi, väärtpaberite liik ja arv, osaluse kohta äriühingu nimi
ja osaluse suurus, krüptovara kohta nimetus ja arv, ühisrahastuse kohta teenuseosutaja ja osaluse
või nõude suurus;“;
15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Deklaratsioon peab sisaldama deklareerimise päeva seisuga andmeid selle kohta, kui
ametiisik on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 9 sätestatud tunnuste alusel
tähenduses sisestatud tegelike kasusaajate andmekogusse. Deklaratsioonis märgitakse äriühingu
nimi, mille tegelik kasusaaja deklarant on.“;
16) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisiku poolt toimingupiirangu või
toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
17) paragrahvi 21 lõige 2 asendatakse sõna „politseiasutus“ sõnadega Politsei-ja Piirivalveamet.:
§ 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 13 ja 14 jõustuvad 2025. aasta 1. mail.
Lauri Hussar
3
Riigikogu esimees
Tallinn 2024
Algatab Vabariigi Valitsus
1
Eelnõu seletuskirja
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega
arvestamine/mittearvestamine
Kaitseministeerium
1. Kehtiv KVS § 3 lg 3 näeb avalikku ülesannet
täitvale asutusele ette kaks kohustust, milleks on
tagada ametiisiku korruptsiooni ennetamise alane
teadlikkus ning ametiisiku kohustustest
kinnipidamise kontroll. Käesoleva eelnõuga
lisatakse asutuse kohustuste hulka kohustus tagada
ametiisiku teadlikkus ametiseisundi olemasolust.
Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole vastav
täiendus otseselt vajalik, kuivõrd see on sisuliselt
kaetud juba kahe eelneva punktiga. Seda lähenemist
toetab ka 2013. aastal jõustunud KVS eelnõu
seletuskiri, kus on märgitud: „Asutus on samuti
kohustatud tagama ametiisiku korruptsiooni
ennetamise alase teadlikkuse. Selle kohustuse
täitmine eeldab ametiisiku kvalifikatsiooni
selgitamist eelnõu § 2 kohaselt, selgituste andmist
ja tingimuste loomist teadlikkuse omandamiseks.“
Kvalifikatsiooni selgitamine ja tingimuste loomine
teadlikkuse omandamiseks katavad endas ka
kohustust tagada ametiisiku teadlikkus
ametiseisundist.
Võetud teadmiseks.
2. Eelnõu punktiga 12 lisatakse deklareeritavate
andmete koosseisu osalus ühisrahastuses. Eelnõu
seletuskirjas on märgitud, et ühisrahastust on kolme
liiki, millest kaht esimest (laenupõhine ühisrahastus
ja investeeringupõhine ühisrahastus) tuleb edaspidi
deklareerida ning deklareerimisele ei kuulu
finantstulu mitte pakkuv ühisrahastus. Mõistlik
oleks see fikseerida seaduse tasemel, sätestades seal
„osalus ühisrahastuses, välja arvatud finantstulu
mitte pakkuv ühisrahastus“. Sarnaselt on toimitud
ka väärtpaberite puhul, kus on seadusega teatud
väärtpaberite deklareerimine välistatud „välja
arvatud kogumispensioni osak ja pensioni
investeerimiskonto“.
Arvestatud.
Eelnõu sõnastust vastavalt
muudetud.
3. Eelnõu punktiga 13 lisandub deklarandile kohustus
esitada huvide deklaratsioonis andmed tegelikuks
kasusaajaks olemise kohta. Vastav kohustus on
lisatud deklaratsiooni sisu käsitleva § 14 lõikele 1,
mis sätestab deklareeritava vara koosseisu. Kas
tegelikuks kasusaajaks olemine on käsitletav varana
(kellelegi kuuluva asja või rahas hinnatava õiguse ja
Arvestatud.
Eelnõu vastavalt muudetud ning
vastav säte tõstetud § 14 lõikesse
4¹.
2
kohustusena), millega on võimalik teha tehinguid,
või pigem on tegemist valitseva mõjuga teise
füüsilise või juriidilise isiku üle? Rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9
kohaselt on tegemist mõjuga ning seega oleks see
mõistlik vastav deklareerimise kohustus sätestada §
14 eraldi lõikena või siis lisada vastav punkt lõikele
7.
4. Samuti tasuks seaduses täpsustada andmekoosseisu,
mille deklareerimist tegelikuks kasusaajaks olemise
puhul deklarandilt eeldatakse, sh mis hetke seisuga
andmed esitatakse (näiteks kas deklaratsiooni
esitamise kuupäeva seisuga või eelneva aasta kohta)
ning mis andmed deklareeritakse (näiteks juriidilise
isiku nimi ja kuupäev, mis ajast deklarant on
juriidilise isiku tegelikuks kasusaajaks).
Arvestatud.
Eelnõu vastavalt täiendatud
Sotsiaalministeerium
5. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkt 10
järgmiselt:
„10) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9
järgmises sõnastuses:
„9) tervishoiuteenuste osutamisel
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1
tähenduses, kui see ei loo ametiisikule või temaga
seotud isikule olulist põhjendamatut eelist.“;
Arvestatud.
Eelnõu vastavalt muudetud
6. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et seaduse
mõistes on tervishoiutöötaja see arst, hambaarst,
õde või ämmaemand, kes on registreerinud end
Terviseameti tervishoiutöötajate registris. See lause
tuleks ümber muuta nii, et Terviseameti
tervishoiutöötajate registri asemel kasutatakse
lauseosa „Terviseameti tervishoiukorralduse
infosüsteem“ (vastav muudatus jõustus
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses
27.06.2022).
Arvestatud
Seletuskirja vastavalt muudetud.
7. Juhime tähelepanu, et alates 01.10.2023 on
jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muudatused (§ 3 lg 6), mille kohaselt on
tervishoiutöötajaga võrdsustatud ka füsioterapeut,
kliiniline psühholoog ning logopeed, kui ta osutab
ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse
infosüsteemis. Seega tuleks seletuskirja täiendada
ka selgitustega tervishoiutöötajatega võrdsustatud
isikute osas.
Arvestatud.
Seletuskirja vastavalt täiendatud
Rahandusministeerium
8. Seletuskirjas on toodud, et Rahandusministeeriumi
esialgse hinnangu kohaselt on huvide deklaratsiooni
registri arendamise maksumus 75 000 eurot ning et
Justiitsministeeriumi tegevuskuludest kaetakse need
kulud, mis on seotud seaduse muudatustest
Arvestatud
Seletuskirja muudetud.
3
teavitusega ning juhiste väljatöötamisega. Siit ei
selgu registri arendamisega seotud kulude
katteallikas. Palume seletuskirjas täpsustada,
millisest katteallikast kavandab Justiitsministeerium
registri arendamisega seotud kulud katta.
9. Palume eelnõu § 1 punktis 12 (ja seletuskirjas)
korrigeerida ühisrahastut puudutavat
terminoloogiat. Nimelt on isikul kas osalus
ühisrahastusprojektis või nõue ühisrahastusprojekti
vastu (kui on nn laenupõhine platvorm), samuti
tuleks ühisrahastu vahendaja asemel kasutada
ühisrahastu teenuseosutaja (vt täpsemalt
väärtpaberituru seaduse §-i 281).
Arvestatud
Eelnõu ja seletuskirja vastavalt
täiendatud.
10. Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse § 14 lõike 1 punkti
3 huvide deklaratsiooni esitajale kohustus
deklareerida ka investeeringud virtuaalvääringusse
ehk krüptovarasse ning osalus ühisrahastus.
Mõlema puhul tuleb näidata ka nende väärtus.
Kehtiva seaduse kohaselt (ja seda eelnõuga ei
muudeta) ei ole väärtpaberi väärtust vaja
deklaratsioonis märkida. Palume erisust selgitada.
Samuti palume selgitada, miks on vaja
deklaratsioonis esitada osaluse nimiväärtus, kuivõrd
see ei pruugi näidata osaluse tegelikku väärtust ning
kohati võib selle esitamine ka keeruliseks osutuda
(nt välisriigi äriühingu osaluse puhul).
Arvestatud
Eelnõu vastavalt muudetud
Tuleb nõustuda seisukohaga, et
osaluse nimiväärtus ei anna
eesmärgipärast ülevaadet ning
seetõttu on see asendatud osaluse
suurusega.
11. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeerium on
koostanud ja sealhulgas Justiitsministeeriumiga
kooskõlastanud krüptovaraturu seaduse eelnõu
(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b0
641c6-2bba-433f-94d3-30c4abbe5b12), mille
kohaselt on alates 2024. aasta 1. juuli kasutusel
samaaegselt
terminid „virtuaalvääring“ ja „krüptovara“, kuid
alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kasutusel üksnes
termin „krüptovara“.
Arvestatud
Eelnõu ja seletuskirja vastavalt
muudetud.
Siseministeerium
12. Toetame ametiisikute teadlikkuse tõstmist nende
ametiseisundist ja sellega kaasnevatest kohustustest.
Õigusselguse huvides on oluline eelnõu
seletuskirjas üheselt välja tuua, et teadlikkuse
mittetagamine ei muuda olematuks isiku
ametiseisundit KVS § 2 tähenduses. Teisisõnu,
ametiisiku ja ametiseisundi määratlemisel tuleb
jätkuvalt lähtuda KVS §-st 2, mitte sellest, kas
isikut on KVS § 3 lõike 3 punkti 3 kohaselt
teavitatud ametiseisundi olemasolust või mitte.
Teeme ettepaneku seletuskirja punkti 1 juurde lisada
lause: „Kui asutus jätab käesoleva paragrahvi lõikes
Arvestatud
Seletuskirja vastavalt täiendatud
4
3 sätestatud kohustuse täitmata, ei vabasta see
asjaolu ametiisikut kohustusest järgida tegevus- ja
toimingupiiranguid“.
13. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 7 lõike 1 punktis 4
seotud isiku mõistet. Muudatuse järel oleks KVS §
7 lõike 1 punkti 4 järgi seotud isikuks isik, keda
seob ametiisikuga ühine majapidamine või kes on
temaga lähi- või sõltuvussuhtes olev isik. Eelnõu
seletuskirja kohaselt on eesmärk kitsendada senist
seotud isiku mõistet ning jätta välja raskesti
sisustatav osa, mis puudutab isikuid, kes väljaspool
ametiseisundit ametiisikut võivad mõjutada või kes
väljaspool ametiseisundit alluvad tema korraldusele
(eelnõu seletuskiri, lk 4).
Juhime tähelepanu, et termini „sõltuvussuhe“ sisse
toomine võib põhjustada hoopis vastupidist
olukorda ehk seotud isiku mõistet laiendada. Nimelt
eelnõu seletuskirja kohaselt tuleks lähi- ja
sõltuvussuhet sisustada sarnaselt karistusseadustiku
(edaspidi KarS) § 121 lõike 2 punktiga 2. Märgime,
et seletuskirjas viidatud Riigikohtu lahend sisustab
üksnes lähisuhte mõistet ja KarS § 121 lõike 2
punkti 2 kommentaar viitab sõltuvussuhte
sisustamisel KarS § 143 kommentaarile.
Kommentaaride kohaselt saab sõltuvussuhe olla
õigusel põhinev ja õiguslikult reguleerimata
suhtluses. Õigusel põhinevas sõltuvussuhtes on
näiteks juht ja alluv töösuhtes, ohvitser ja sõdur
ajateenistuses, vangivalvur ja kinnipeetav, uurija ja
kahtlustatav, kohtunik ja kohtualune jne (vt KarS §
143 kommentaarid, p 3.3.2). Eelnõu kontekstis
võiks uus § 7 lg 1 p 4 sõnastus sel juhul tähendada
seda, et tulevikus ei tohiks näiteks: kohtunik
ametiisikuna teha KVS § 11 lg 1 p 1 mõttes
toiminguid ja otsuseid kohtualuse kui endaga
sõltuvussuhtes (õigusel põhinev) oleva isikuga;
uurija teha toiminguid kahtlustatavaga; juht anda
alluvale korraldusi jne.
Välistamaks seotud isiku mõiste laienemist õigusel
põhinevale sõltuvussuhtele, kuid tagamaks
sõltuvussuhet nt ametiisiku kõrvaltegevuses nii
tema tööandja kui alluva ja juhiga, teeme
ettepaneku sõnastada § 7 lg 1 p 4 järgmiselt:
„4) isik, keda seob ametiisikuga ühine
majapidamine või lähisuhe, samuti väljaspool
ametiseisundit ametiisikuga sõltuvussuhtes olev
isik.“.
Arvestatud osaliselt
Eelnõu täiendatud ning
„sõltuvussuhe“ on sättest välja
jäetud.
14. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) punkti 9 kirjeldavas osas
on lause, mis võib vajada täpsustamist või
Arvestatud
5
parandamist. „Punktiga 8 asendatakse
avalikustamise kohustus teavitamiskohustusega
ning sellest tuleb jutt punkti 8 juures.“ Palume see
üle vaadata.
Seletuskirja vastavalt parandatud
ning viidatud lause kustutatud.
15. Eelnõu seletuskirja punktis 10, mis käsitleb
tervishoiutöötajale erandi kohaldamise vajalikkust,
on mitmes kohas toonitatud lisaks selgitavale
seadusemuudatusele ka Eesti Arstide Liit
eestvedamisel käitumisjuhiste või eetikakoodeksi
koostamise ja kasutuselevõtmise vajadust. See
aitaks selgitada spetsiifilises valdkonnas riske ning
tegeleda huvide konflikti vältimiseks kutsesiseste
reeglite väljatöötamise ja nende
tervishoiutöötajaskonnas tutvustamise ja
rakendamisega. Siseministeerium on KVS VTK-le
antud arvamuses samuti pidanud äärmiselt oluliseks
valdkonnas vajaliku juhendmaterjali koostamist ja
selle ühist kasutuselevõttu tervishoiusektoris.
Ainuüksi seadusemuudatus ise ei too selgust
olukorrale, mille probleemi tunnetus on teoreetiline,
sest süüteomenetlusi pole antud küsimuses seni
olnud. Arusaamist ja mõistmist aitavad luua selgelt
väljendatud kokkulepped ja juhendmaterjalid, mis
toetavad tervishoiutöötajaid otsuste tegemisel.
Eeldame, et 2019. aastast alguse saanud soov
seaduse täiendamiseks erandi loomisega on olnud
ajaliselt piisav tervishoiutöötajaskonnale vajalike
juhiste koostamiseks ja lähiajal tutvustamiseks.
Võetud teadmiseks
16. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse KVS § 11 lõikega
3¹, mille kohaselt tuleb § 11 lõike 3 punktides 4, 5
ja 7 nimetatud erandi kohaldamisest teavitada
ametisse nimetamise õigusega isikut (nt asutuse
juhti) või selle võimatusel avaldada teade
kodulehel. Siseministeeriumi hinnangul tähendab
see muudatus seda, et iga ametiisik otsustab ise, kas
ta järgib toimingu piirangut või näeb enda puhul
alust erandiks. Selline kord võib tuua korruptiivset
käitumist soosiva muutuse, kus ametisse
nimetamise pädevusega isik või organ saab erandi
kohaldamisest teada vaid tagantjärgi teavituse
kaudu. Läbipaistvam oleks, kui erandi kohaldamist
ei otsusta ametnik ise, vaid see oleks delegeeritud
kõrgemalseisvale juhile, nt ametiisiku vahetule
juhile või ametisse nimetamise õigusega isikule.
Teeme ettepaneku sõnastada § 11 lg 3¹ järgmiselt:
„(3¹) Ametiisik peab viivitamata teavitama oma
vahetut juhti või ametisse nimetamise õigusega
isikut või organit kirjalikku taasesitamist
võimaldaval viisil käesoleva paragrahvi lõike 3
punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu
Mitte arvestatud
Ei saa jagada seisukohta, et lõike
3¹ sõnastus tähendab seda, et
ametnik saab ise otsustada, kas
peab toimingupiirangust kinni või
mitte. Sätte sõnastuse kohaselt
tuleb viivitamatult teatada KVS §
11 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7
nimetatud erandi kohaldamisest ja
ka seda põhjendada. Selle
teavituse kinnitamine või mitte
kinnitamine ei anna juurde sisulist
väärtust, kuna sätte eesmärk on
teavitada erandi kasutamisest,
mitte küsida luba erandi
kasutamiseks.
Kehtiv regulatsioon näeb ette, et
toimingupiirangu kohaldamata
jätmise kohta avaldatakse
viivitamata ja alaliselt teade
asutuse veebilehel ning teate
avaldamisele eelnevalt ei pea
6
kohaldamata jätmise vajadusest sealhulgas teatama
erandi alusest ja ajast. Toimingupiirangu
kohaldamata jätmise kinnitab ametiisiku vahetu juht
või ametisse nimetamise õigusega isik või organi
liige. Teavitamise võimatuse korral tuleb
toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta
avaldada viivitamata teade asutuse veebilehel.
Teavet säilitatakse vähemalt viis aastat.“.
teavitama juhti vms. Kuna
peamiselt on erandi kasutajaks
asutuse või KOVi valitsuse juht,
kuna sellisel ametikohal ei ole
toimingupiirangu korral võimalik
otsuse või toimingu tegemist
kellelegi delegeerida, siis lisaks
ettepanek asjatut bürokraatiat.
Erinevalt kehtivast korrast
lisandub kohustus põhjendada
erandi kasutamist ning kui erandi
kasutamine ei ole põhjendatud, siis
võib kaasneda süüteovastutus.
17. I Eelnõu punktiga 13 täiendatakse §-i 14 lõiget 1
punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) ametiisik on
tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse § 9 tähenduses. Juhime
tähelepanu, et § 14 lõige 1 sätestab loetelu, milliseid
andmeid deklarandi vara kohta peab deklareerimise
päeva seisuga deklaratsioon sisaldama. Eelnõus
toodud täiendusettepaneku sõnastus punktis 6 jääks
varasemate punktide sõnastusega võrreldes
kaheldavalt sobivaks, mistõttu teeme ettepaneku
selle sõnastust kohendada, et § 14 lõike 1 mõte
oleks kõikide punktide juures järgitud.
Arvestatud
Eelnõu täiendatud ning kõnealune
säte on nüüd § 14 lõige 4¹.
18. Täiendavalt lisame, et kehtiv KVS § 21 lõige 2
sätestab:
„(2) Käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud
väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
Kui Kaitsepolitseiamet tuvastab käesoleva seaduse
§-des 17–19 nimetatud väärteo süüteomenetluse
käigus, on kohtuväline menetleja
Kaitsepolitseiamet.“ Korrektsuse huvides märgime,
et kuna alates 01.01.2012 on Eestis ainult üks
politseiasutus, siis tuleks täpsustada, et kohtuväline
menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
Teeme ettepaneku sõnastada § 21 lõike 2 esimene
lause järgmiselt:
„2) Käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud
väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja
Piirivalveamet.“.
Arvestatud
Eelnõu vastavalt täiendatud
19. Seletuskirja punktis 6.2 käsitletakse mõju
tervishoiule. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja,
et tervishoiutöötajatele tuleb hiljemalt 2024. aasta
jooksul välja töötada juhendmaterjal
korruptsioonivastase seaduse rakendamise,
sealhulgas huvide konflikti ning toimingupiirangute
kohta.
Mitte arvestatud
Kuigi nõustume põhimõttega, et
tervishoiutöötajatel tuleb
enesereguleerimiseks
juhendmaterjalid välja töötada, siis
seletuskirjaga ei saa kolmandatele
isikutele ette näha kohustusi.
Seega on seletuskirjas lahti
7
kirjutatud vajadus sellised
juhendmaterjalid koostada.
20. Seletuskirjas on erinevate muudatuste juurde lisatud
mitme punkti juures esitatud tõdemus, et seaduse
täitmine ennetavate meetmete kasutuselevõtuks on
avalikus sektoris varieeruv, sealhulgas erinev
praktika ka kohalike omavalitsuste riskide
maandamisega seotud tegevustes, veebilehel teadete
kajastamine jms. KVS § 3 lõikes 3 toodud
kohustustes sarnase parima praktika loomiseks ja
kasutusele võtmiseks teeme ettepaneku edaspidi
rohkem pöörata tähelepanu seaduse täitmise
praktikale, vajadusel seotud asutuste juhendamisele
ja kaasamisele.
Võetud teadmiseks
Riigikantselei
21. Eelnõu punkti 3 kohaselt muudetakse kehtiva
seaduse § 7 lõike 1 punkti 4 ja kitsendatakse
isikute ringi, keda loetakse seotud isikuks KVSi
mõttes. Eelnõu kohaselt loetakse edaspidi
seotud isikuks sellist isikut, keda seob ametiisikuga
ühine majapidamine või kes on
ametiisikuga lähi- või sõltuvussuhtes olev isik.
Seletuskirja kohaselt tuleks lähi- või
sõltuvussuhte mõistet ennekõike sisustada sarnaselt
karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 p-ga
2. Viidatud normi ei ole olemas, ilmselt on õige
viide sama paragrahvi lõike 2 punktile 2. Kuid
ka sellisel juhul jääb arusaamatuks, kuidas lähi- või
sõltuvussuhte mõistet praktikas selle sätte
kaudu sisustada tuleb. Viidatud norm reguleerib
karistuse määra teise inimese tervise
kahjustamise eest, kui see on toime pandud lähi- või
sõltuvussuhtes (kehaline
väärkohtlemine).
Sama lause lõpus on ülamärkega 6 viide Riigikohtu
21. oktoobri 2022. a otsuse nr 1-21-3307
punktile 27, mille kohaselt ei saa lähisuhte
tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste
tunnuste sedastamisega, ehk lähisuhte jaatamiseks
ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-,
põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest.
Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side
inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi,
hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist
jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka
emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb
nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning
usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab
suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. (Vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2020. a
Arvestatud
Seletuskirja vastavalt täiendatud.
Lisaks on muudetud eelnõu, kus
säte on sõnastatud järgnevalt:
„4) ametiisikule lähedased
isikud
8
otsus nr 1-19-3377/32, p 10.) Tegemist on seega
faktilise asjaoluga, mis kuulub
tõendamiseseme hulka.
Ettepanek: Arvestades seotud isiku mõiste selguse
olulisust toimingupiirangu rakendamiseks,
palume täiendada seletuskirja selgitustega, millest
lähtudes tuleb lisaks KarSile lähi- või
sõltuvussuhe määratleda ja milliseid isikuid
võidakse uue regulatsiooni järgi lugeda
ametiisikuga lähi- või sõltuvussuhtes olevateks
isikuteks. Mõistame, et ammendavat isikute
loetelu ei ole võimalik seaduses anda, kuid sisulisi
selgitusi praegu seletuskirjas ei ole.
Riigikohtu lahendi punkti 27 võiks seletuskirjas
taasesitada, sest see aitab seaduse rakendajatel
mõtestada lähisuhte sisu ning olemust. KVSi
kohaselt vastutab ametiisik seaduses sätestatud
kohustuste täitmise ja toimingupiirangute järgimise
eest, kuid selleks peab seadus olema talle
mõistetav.
22. Samuti palume seletuskirja mõjude osa täiendada
selgitustega, kuidas seotud isikute ringi
kitsendamine mõjutab edaspidi ühiskonna
korruptsioonitaluvuse nivood. Kehtiva seaduse
seletuskirjas on mainitud, et mõjutamine hõlmab ka
mittemajanduslikke suhteid. Näiteks võib
tuua poliitilised sõbrasuhted, nn käsi peseb kätt
olukorrad. Nõustume, et kehtivas
regulatsioonis on seotud isiku mõiste lai, kuid
samas jätab see võimaluse hõlmata ka olukordi,
kus seosed ei tulene tingimata kooselust või lähi- ja
sõltuvussuhtest. Jättes seotud isikute
loetelust välja nn mõjusuhted, ei tule eelnõust ega
selle seletuskirjast välja, kuidas sellisel
juhul korruptsiooni välditakse, või olemegi valmis
aktsepteerima, et toimingud ja tehingud
inimestega, kes ametiisikuid väljaspool
ametikohustusi mõjutavad, ei liigitu enam
korruptsiooniks ning toimingupiirangut enam ei
vaja.
Arvestatud
Seletuskirja vastavalt täiendatud.
23. Lisaks tekkis küsimus, kas seoses seotud isikute
ringi kitsendamisega on kaalutud laiendada §
7 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute ringi, näiteks
lisada sinna ametiisiku vanema külgneja
sugulane ja tema laps vms.
Selgitus lisatud
Eelnõu koostamise käigus ei ole
kaalutud laiendada §-s 7 lg 1 p-s 1
toodud loetelu, kuna nimetatud
sugulased ei pea ilmtingimata
olema sellistes suhetes, kus
korruptsioonioht võib tekkida. Kui
vanema külgneja ja tema lapsega
on siiski selline suhe, siis saab seda
9
tõlgendada läbi KVS § 7 lg 1
punktis 4 toodud lähisuhte.
24. Eelnõu punkti 4 kohaselt lisatakse seotud isikute
hulka ka juriidilised isikud, mille tegelik
kasusaaja on rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 9
tähenduses ametiisik või temaga seotud isik.
Seletuskirja järgi on tegelik kasusaaja füüsiline
isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise
kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või
juriidilise isiku üle, või füüsiline isik, kelle huvides,
kasuks või nimel tehing või toiming
tehakse, seega tuleb KVSi mõtte kohaselt lugeda ka
sellised juriidilised isikud, kus võib olla
seose laad on kaudsem, seotud isikuteks, kuna
ametiisiku huvid tegeliku kasusaajana on
sarnased huvidega, mis kaasnevad otsese osalusega
juriidilises isikus.
Kuna tegemist on uue sättega selle kohta, keda
loetakse seotud isikuks, palume
seletuskirja täiendavaid selgitusi. Praegu ei ole
tegeliku kasusaaja määratlus tervikuna
arusaadav. RahaPTS seletuskirja järgi on kasusaaja
isik, kellel on suurem kui 50% osalus
konsolideeritava üksuse hääleõiguses ning otsene
või kaudne õigus nimetada või tagasi
kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast. Kuidas mõista
määratlust: „ kus võib olla seose laad
kaudsem“? Kas see ongi hinnanguline, ilma
konkreetse arvulise piiranguta? Kuidas uus säte
suhestub sama lõike punktidega 2 ja 3 (vähemalt
1/10 osalust ja juhtimis- või kontrollorgani
liige)? Kas siin on mõeldud tegelikku kasusaajat,
kes on nimetatud äriregistris tegeliku
kasusaajana? Või on siin mõeldud midagi muud, sel
juhul kuidas seda saab kontrollida?
Arvestatud
Eelnõu ja seletuskirja vastavalt
täiendatud.
25. Normitehnilise märkusena märgime, et seletuskirja
punkti 9 selgituste juures on ekslik viide
eelnõu punktile 8. Õige viide on punktile 11.
Arvestatud
Seletuskirja parandatud
Eesti Linnade ja Valdade Liit
26. KVS § 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises
sõnastuses:
„(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse
käesolevas seaduses sätestatud õigused ja
kohustused on ka kohaliku omavalitsuse organil.“;
Seletuskirja kohaselt on muudatus suunatud
õigusselguse suurendamisele ning sisulist muutust
see kaasa ei too. Leiame siiski, et nimetatud
muudatus õigusselgust ei suurenda, vaid pigem
suurendab ebaselgust.
Arvestatud
Kõnealune täiendus on eelnõust
välja jäetud.
10
Kui seletuskirjas on antud muudatuse kohta
selgitatud, et see puudutab ainult KVS § 3 lõigetes
3 ja 4 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse
õigusi ja kohustusi, siis seaduse eelnõu § 3 uues
lõikes 5 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse
organile laienevad kõik käesolevas seaduses
asutusele sätestatud õigused ja kohustused, samas
puudub seletuskirjas analüüs, kuidas kollegiaalsed
organid peaksid seda seadusesätet praktikas
järgima. Ka jääb üldsõnaliseks seletuskirjas toodud
muudatuse põhjendus.
Kohaliku omavalitsuse organid on kollegiaalsed
organid ning nende töö vorm on istung. Volikogu
valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike
poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise
seaduse alusel; valitsus moodustatakse volikogu
poolt. Palume selgitada lähemalt, kuidas toimub
KVS § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud õiguste ja
kohustuste realiseerimine kohaliku omavalitsuse
organi poolt kollegiaalse organi liikme suhtes.
Samuti juhime tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduses (KOKS) on sätestatud, et
volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega
seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva
kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud
kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna
valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta
volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele
mittevastamise tõttu (KOKS § 18 lg 1 p 8); samuti
on sätestatud, et vallavanemaks või linnapeaks ei või
valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut,
kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo
eest ning kui välistavad asjaolud ilmnevad või
tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme
volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist
ametikohale mittevastavuse tõttu (KOKS § 482).
Missugust täiendavat kohustust KVS § 3 lg 4 peaks
tähendama, eelnõust ega seletuskirjast ei selgu. Seda
enam, et KOKSi kohaselt on laiemad alused volituste
lõppemiseks või ametist vabastamiseks kui KVS § 3
lg-s 4.
27. KVS § 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises
sõnastuses:
„5) juriidiline isik, mille tegelik kasusaaja rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9
tähenduses on ametiisik või temaga seotud isik;“
Eesmärgiga vältida (ametiisiku
korruptsioonijuhtumini viivaid) eksitusi tegelike
kasusaajate määramisel tuleb sätet täpsustada ning
Arvestatud
Eelnõu vastavalt täiendatud
11
lisada sellese kasusaajate andmete allikana sõnad
„tegeliku kasusaajana äriregistrisse kantud“.
Ettepanek on kõnealune säte sõnastada: „5)
juriidiline isik, mille tegelik kasusaaja rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9
tähenduses on tegeliku kasusaajana äriregistrisse
kantud ametiisik või temaga seotud isik;“.
28. Rahandusministeeriumi kodulehel on 8. septembri
2020 juhis tegeliku kasusaaja tuvastamiseks. Selles
on öeldud, et: „Valla või linna sihtasutuse, mille
ainuasutajaks on vald või linn, samuti osaühingu
või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või
aktsionäriks on vald või linn, nõukogu liikmed
nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või
aktsionäri õigusi teostab valla- või linnavalitsus ja
seega võib tegelikeks kasusaajateks pidada
vallavanemat või linnapead ja valla- või
linnavalitsuse liikmeid.“
Näiteks Tallinna linna asutatud äriühingute ja
sihtasutuste tegelikeks kasusaajateks on
äriregistrisse kantud linnapea ja linnavalitsuse
liikmed. Tulenevalt KVS § 7 lg 1 punktist 5 on
linna äriühingud ja sihtasutused muutunud
linnavalitsuse liikmetega seotud isikuteks. Kas
sellisel juhul on linnavalitsus õigustatud võtma
vastu otsuseid nendega seotud isikute kohta
(äriühingute majandusaasta aruande kinnitamine,
kasumi jaotamine ja audiitori määramine,
aktsiakapitali suuruse muutmine, nõukogu liikmete
määramine ja tagasikutsumine jne)? Ka juhul, kui
tegeliku kasusaajana kantakse äriregistrisse vaid
linnapea, jääb kahtlus, kas linnapea on õigustatud
alla kirjutama linnavalitsuse korraldustele
eelnimetatud juriidiliste isikute (linnapeaga seotud
isikute) kohta vastuvõetud otsustele.
Ettepanek on tõusetunud küsimuse lahendamiseks
täiendada KVS § 7 lg-t 2 ning nimetada tegelik
kasusaaja samuti erandi alla kuuluvaks.
Pakume järgmist sõnastust: „Juriidilist isikut ei
loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja
juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku
ametikohustusest, välja arvatud juhul, kui ametiisik
otsustab iseenda soodustuste üle. Riigi, kohaliku
omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise
isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis-
või kontrollorganis või tegeliku kasusaajana
äriregistrisse kandmist loetakse ametikohustuseks
käesoleva seaduse tähenduses.“
Arvestatud
Vastav täiendus on lisatud KVS §
7 lõikesse 2
29. KVS § 11 lõike 1 punkti 2 sõnastusest jäetakse
välja sõna „teadlik“. Punkti sõnastus on eelnõus:
Mittearvestatud
Selgitus lisatud
12
„2) esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku
oluline majanduslik või muu huvi, mis võib
mõjutada toimingut või otsust.“.
Kui jätta välja sõna „teadlik“, võib punkti sõnastust
mõista ka nii: esineb ametiisiku enda või temaga
seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi,
millest ametiisik ei ole teadlik, kuid mis võib
mõjutada toimingut või otsust.
Ilmselt seaduse eelnõu koostajad ei soovinud, et uut
sätet võiks ka selliselt mõista. Leiame, et huvi
teadvustamist ei saa punktist välja jätta. Seotud
isikul võib olla oluline huvi, millest ametiisik ei ole
teadlik.
Ettepanek on sõnastada kõnealune säte järgmiselt:
„2) ametiisik on teadlik enda või temaga seotud
isiku olulisest majanduslikust või muust huvi, mis
võib mõjutada toimingut või otsust.“.
Sõna „teadlikkus“ ei anna sisuliselt
sätte mõttele midagi juurde, kuna
KVS § 7 lg 3 sätestab, et
ametiisikul ei ole käesolevast
seadusest tulenevat seotud isiku
huvi puudutavat kohustust, kui ta
ei tea ega peagi teadma käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud
seosest või seotud isiku huvist.
30. KVS § 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6
sõnastuses: „6) ametiisik on tegelik kasusaaja
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse § 9 tähenduses;“.
Juriidiliste isikute tegelikud kasusaajad on kantud
äriregistrisse. Vältimaks olukorda, kus äriregistrisse
kantud andmed ametiisiku kui tegeliku kasusaaja
kohta erinevad ametiisiku enda
hinnangust enda kui tegeliku kasusaaja kohta ning
sellest tulenevat „ekslike“ andmete sisestamist
huvide deklaratsiooni, tuleks KVSis ühemõtteliselt
sätestada tegeliku kasusaajate andmete allikas.
Ettepanek on sätesada andmete allikana äriregister
ja sõnastada kõnealune säte järgmiselt:
„6) ametiisik on äriregistrisse kantud tegelik
kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse § 9 tähenduses.“.
Arvestatud
Eelnõu vastavalt täiendatud
31. Seletuskirja võiks lisada täpsustuse, kas andmed
juriidiliste isikute kohta, kus ametiisik on tegelik
kasusaaja, sisestatakse huvide deklaratsioonide
registripidaja poolt „automaatselt“ eeltäidetud
huvide deklaratsiooni või peab ametiisik loetelu ise
koostama.
Võetud teadmiseks
Loomisel on uus HDRi register
ning hetkel ei saa veel väita, kuidas
andmed deklaratsiooni jõuavad,
samas on see arendusel üks
eesmärke, et võimalikult palju
andmeid oleks eeltäidetud.
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
32. Soovime eraldi tähelepanu juhtida täiendava
toimingupiirangu erandi lisandumisele. On igati
mõistlik ja ootuspärane, et erinevate valdkondade
esindajad saaksid seadusest tulenevatest
piirangutest ja kohustustest selgelt ja ülemäärase
tõlgendamiseta aru ning et need ei muutuks
takistuseks ausal tegutsemisel. Sel põhjusel on
Võetud teadmiseks
13
asjakohane selgelt piiritleda
arstide/meditsiinitöötajate igapäevatöö seoses
patsientide ravimisega ja ametiisiku rollis
sooritatavad tegevused avalike ülesannete täitmisel.
Korruptsioonivastane seadus ei saa tegeleda kõikide
valdkondlike ohukohtadega. Valdkonnas
ettetulevate erinevate eeliste ja ebaeetiliste
tegevuste maandamisega tuleks tegeleda
valdkonnaüleste arstide/meditsiinitöötajate
käitumist reguleerivate kordade ja juhiste abil.
Viimaste ellukutsumise eest võiksid vastutada
erialaorganisatsioonid, nt Eesti Arstide Liit.
Selline tegevus kindlustaks, et tervishoiusektoris
leviksid ning leiaksid järgimist selle korruptsiooni
ja huvide konflikti maandavad ja seadust
tasakaalustavad meetmed. On ilmselge, et iga
valdkond peab vastavate siseregulatsioonidega
seisma hea selle eest, et seaduse kohaldamisalast
väljapoole jäävate riskide realiseerumisega oleks
arvestatud ning astutud sammud nõuetekohaste
maandamismeetmete kasutuselevõtuks.
Vastupidisel juhul esineb oht, et
korruptsioonivastase seaduse muudatusega
täiendava erandi lisandumisel tegeldakse vaid
karistusähvarduse välistamisega ning kõrvale
jäetakse probleemi lahendamine ja korruptsiooni
ennetavate muude meetmete kohaldamine.
Valdkonnapõhised juhised ja reeglid oleksid
piisavaks garantiiks täiendava toimingupiirangu
erandi lisandumisel.
Eelpool kirjeldatud valdkondlike lisajuhiste ja -
reeglite loomise vajalikkus on esile toodud ka
Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirjas, mistõttu oleks otstarbekas
nende loomine ja juurutamine ka vastava protsessi
kavandamisega tagada. Soovitame lisada antud
juhiste ning reeglite loomine tegevusena
järgmisesse korruptsioonivastasesse tegevuskavasse
ja/või luua vastav töörühm, mis hõlmaks mh ka
valdkonna spetsiifikat tundvaid erialaseid eksperte.
Täiendavalt võiks reeglite ja juhiste loomisprotsessi
olla kaasatud ka korruptsiooniennetuse võrgustik.
Arstide Liit
33. Tõdeme heameelega, et eelnõus tehakse
toimingupiirangu erand tervishoiutöötajatele
Võetud teadmiseks
14
tervishoiuteenuste osutamisel. Arstidele on väga
oluline, et patsientidele saaks arstiabi osutada ilma
ravitööd häirivate piiranguteta. Mõistame eelnõu
seletuskirjas väljendatud muret võimalike huvide
konfliktide pärast ja ettepanekut tegeleda nende
vältimisega ka kutsesiseste reeglite abil. Kinnitame,
et olemegi seda teinud eelkõige Eesti Arstide Liidu
poolt vastu võetud Eesti arstieetika koodeksiga,
mille järgimine on EAL põhikirja järgi liikmetele
kohustuslik. Eetikakoodeksi järgi peab arst suhtuma
kõikidesse patsientidesse võrdselt. Arst on
kohustatud kasutama kõiki kättesaadavaid
patsiendile vajalikke abistamismeetodeid, patsiendi
huve tuleb eelistada oma teaduslikele ja
ühiskondlikele huvidele, kuid arvestada sealjuures
ühiskonna reaalsete võimalustega. Arst ei tohi
põhjendamatult määrata uuringuid ja
raviprotseduure, suunata patsienti vajaduseta teiste
arstide konsultatsioonidele ega lähtuda suunamisel
kasu saamise eesmärgist. Patsiendil on soovi korral
õigus saada oma tervisliku seisundi kohta teisest
arvamust.
Oma lähedaste ravimise teemat on käsitletud ka
Maailma Arstide Liidu arstieetika käsiraamatus,
mille EAL eesti keeles välja andis ja mis on kõigile
arstidele kättesaadav.
Lähedaste ravimist ei saa alati vältida meie väikese
rahvaarvu, hajaasustuse ja mõne eriala arstide väga
piiratud arvu tõttu, kuid kehtivate eetikareeglite
täitmine aitab huvide konflikte ära hoida.
Tunnustame justiitsministeeriumit, riigikogu
õiguskomisjoni, õiguskantslerit ning kõiki teisi, kes
arstide liidu ettepanekuid ja seadusemuudatust on
toetanud.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kiri | 09.12.2024 | 1 | 8-1/4225-2 | Õigusakti eelnõu | jm | |
Kooskõlastuskiri | 05.12.2023 | 164 | 8-1/7144 | Sissetulev kiri | jm | Riigikantselei |
Arvamuse edastamine | 30.11.2023 | 169 | 8-1/7144 | Sissetulev kiri | jm | Riigiprokuratuur |
Arvamuse edastamine | 30.11.2023 | 169 | 8-1/7144 | Sissetulev kiri | jm | Tallinna Arstide Liit |
Arvamuse edastamine | 30.11.2023 | 169 | 8-1/7144 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Arstide Liit |
Arvamuse edastamine | 29.11.2023 | 170 | 8-1/7144 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Arstide Liit |
Arvamuse edastamine | 28.11.2023 | 171 | 8-1/7144 | Sissetulev kiri | jm | Kaitseministeerium |
Kiri | 01.11.2023 | 198 | 8-1/7144 | Väljaminev kiri | jm | Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Arstide Liit, Tallinna Arstide Liit, Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Riigikohus, Harju Maakohus Tallinna kohtumaja, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Riigikogu õiguskomisjon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Riigikohus |