Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad:

1. Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Kooskõlastustabel

Kätlin-Chris Kruusmaa 54280069 [email protected]

Meie 15.05.2024 nr 8-1/4225-1

1

Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kaasajastatakse korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest

tulenenud probleemidest. KVS on kehtinud alates 2013. aastast. Seaduse rakendamine on

toonud endaga kaasa küsimusi ning diskussioone, millele eelnõu lahendusi pakub. Lisaks tegi

Justiitsministeerium 2021. aastal küsitluse KVS-i rakendajate (riigi- ja omavalitsustöötajate)

seas1 ja 2020. aastal kohaliku omavalitsuse volikogude ning linna- ja vallavalitsuste liikmete

hulgas,2 kust selgusid ettepanekud seaduse täiendamiseks.

Eelnõu aitab lahendada segaduse, mida on ette tulnud olukorras, kus ametikohustuste raames

tekkinud seose tõttu tuleb ametiisikul vastu võtta otsuseid või teha toiminguid iseenda kui

füüsilise isiku suhtes. Kehtivas seaduses ei ole sõnaselgelt väljendatud, et sellises olukorras

peab ennast taandama. Seda täpsustatakse ning edaspidi ei kehti nn seotud isiku juriidilise isiku

erand siis, kui ametiisik peab tegema otsuse näiteks endaga seotud soodustuse kohta.

Samuti on tulnud ette tõlgendamisraskusi toimingupiirangu kohaldamisel, kuna lähenemine

toimingupiirangule on avar. Eelnõuga täpsustataksegi seotud isiku ja toimingupiirangu

mõisteid, muudetakse ka toimingupiirangu eranditest teavitamise korda ning täpsustatakse

toimingupiirangu kohaldamata jätmise avalikustamist.

Eelnõuga lahendatakse ka küsimused, mis puudutavad tervishoiutöötajaid ning nende rolli

ametiisikuna. Kuna kehtiv toimingupiirang võib osutuda takistuseks erialase põhitöö tegemisel,

luuakse toimingupiirangu erand tervishoiutöötajale.

Samuti lisatakse huvide deklaratsiooni kohustus deklareerida uusi varaliike, milleks on osalus

ühisrahastusprojektis või nõue ühisrahastusprojekti vastu ning krüptovara. Samuti tuleb

edaspidi deklareerida, kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Kätlin-Chris Kruusmaa ([email protected]) ja analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt

(teenistusest lahkunud).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse KVS redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 48.

1 Küsitluse tulemuste põhjal valmis Justiitsministeeriumis aruanne „KVS-i rakendamisega tõusetunud teemad“,

mis ei ole avalikus veebis kättesaadav. Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 2 p 2. 2 Mari-Liis Sööt. Omavalitsuste arvamus korruptsiooni ennetuse ja siseauditi kohta. Kriminaalpoliitika

lühianalüüs. Justiitsministeerium: 2020.

https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/omavalitsuste_kusitlus.pdf

2

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktiga 11.7, mille

kohaselt tuleb täpsustada toimingupiirangu rikkumisega seonduvat regulatsiooni ja suurendada

teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu kaasajastatakse korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest

tulenenud probleemidest.

Muudatuste üldiseks eesmärgiks on vähendada korruptsiooniriski, parandades veelgi

ametiisikute ning laiema avalikkuse arusaamist olukordadest, kus sellised riskid avalduda

võivad. Muudatused loovad suurema õigusselguse ning vähendavad praktikas ette tulevaid

probleeme korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Muudatustega:

 täpsustatakse asutuse kohustust tagada korruptsioonialane teadlikkus;

 täpsustatakse KVS § 7 lg-s 2 toodud erandit: seotud isiku juriidilise isiku erand ei kehti

siis, kui ametiisik peab tegema otsuse endaga seotud soodustuse kohta;

 täpsustatakse seotud isiku ja toimingupiirangu mõisteid;

 luuakse toimingupiirangu erand tervishoiutöötajale, kuna kehtiv toimingupiirang võib

takistada erialase põhitöö tegemist;

 muudetakse eranditest teavitamise korda ning täpsustatakse toimingupiirangu

kohaldamata jätmise avalikustamist;

 muudetakse krüptovarasse ja ühisrahastusprojektidesse tehtud investeeringute

deklareerimine kohustuslikuks.

KVS-i on seni muudetud kaheksal korral, üldjuhul on tegemist olnud väiksemat laadi

muudatustega (näiteks kaotati väärteokoosseis huvide deklaratsioonis teadvalt valeandmete

esitamisel, kuna see kattus KarS § 280 koosseisuga (2014); laiendati korruptsioonijuhtumist

teatamise regulatsiooni erasektori korruptsioonijuhtumist teatamisele (2016); loodi piirang,

millega välistatakse korruptiivse kuriteo eest karistatud isikute töötamine riigi ja kohaliku

omavalitsuse ametiasutustes (2019); laiendati deklarantide ringi (2021) jne).

KVS-i puhul on teadlikult olnud eesmärgiks avatus ning võimalikult paindlik regulatsioon, mis

ühelt poolt aitab vältida nn JOKK-skeeme ning teisalt paneb rakendajatele vastutuse olukordi

hinnata ning sobivaid korruptsiooni ennetamise vahendeid leida. Korruptsiooni ennetamise eest

vastutab ametiisik, kes peab veenduma, et ta teadlikult KVS-is sätestatud kohustusi ja

toimingupiiranguid ei riku, mistõttu on rakendamise käigus tekkinud küsimused loomulikud.

Aastate jooksul on nii riigi kui ka omavalitsusüksuste ametiisikuid koolitatud, sh on loodud e-

koolitus. Hetkel ei ole märke, et valitud suund olnuks väär (korruptsiooni tajutud tase Eestis on

langenud) ning valdkond vajaks põhjalikumat regulatsiooni, küll aga on seaduse rakendamisel

kerkinud hulganisti küsimusi, mida on lahendatud jooksvalt Justiitsministeeriumi pakutavate

3

juhiste ja koolituste kaudu. Mõned kerkinud probleemid vajavad siiski seaduses täpsustamist.

Samuti täiendatakse veebilehel www.korruptsioon.ee olevaid küsimusi ja vastuseid3.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK)4, mis lähtus VTK-s väljatoodud küsitlustest ja

analüüsidest, aruteludest korruptsiooni ennetuse võrgustikus ning eraldi kohtumistest

ekspertide ja teistega. VTK kohta esitasid arvamuse ka Sotsiaalministeerium,

Rahandusministeerium, Siseministeerium, Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu

Maakohus, Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Riigikogu õiguskomisjon, MTÜ

Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tartu

Ülikool ning Tallinna Arstide Liit. Eelnõu koostamisel on väljatöötamiskavatsusele antud

tagasisidega arvestatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 täpsustatakse ametiasutuste kohustust tagada korruptsiooni ennetamise alane

teadlikkus. KVS § 3 lõikesse 3 lisatakse punkt 3, mille kohaselt on edaspidi riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul, nende asutatud sihtasutusel ja

konkurentsiseaduse tähenduses avalikul ettevõtjal lisaks korruptsiooni ennetamise alase

teadlikkuse tagamise ja kohustustest kinnipidamise kontrollimise kohustusele kohustus tagada,

et nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitvad ametiisikud oleksid

teadlikud ametiseisundist ning sellega kaasnevatest kohustustest. Täpsustus on vajalik, sest

esineb olukordi, kus isik küll täidab avalikku ülesannet, kuid ei ole selle olemasolust teadlik või

ei tea, et selle tulemusena saab temast ametiisik. Näitena võib tuua Riigikohtu 14.03.2023

otsuses nr 1-19-10225 esinenud olukorra, kus ministri käskkirjaga määratud hindamiskomisjoni

liige ei olnud teadlik enda ametiseisundist ega taandanud ennast huvide konflikti olukorras

otsuse või toimingu tegemisest. Tuleb siiski tähele panna, et kui asutus jätab selle kohustuse

täitmata, ei vabasta see ametiisikut ilmtingimata kohustusest järgida tegevus- ja

toimingupiiranguid.

Eelnõu punktidega 2 ja 3 täpsustatakse seotud isiku mõistet. KVS § 7 lg 1 p-d 1–3 ei ole

suuremaid tõlgendusraskusi tekitanud, sest need on võrdlemisi üheselt mõistetavad.

Probleemseks on peetud KVS § 7 lg 1 p 4, mille kohaselt on seotud isik ka isik, keda seob

ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut

väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus

väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub

ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Leides, et otsus või toiming

tehti KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud seotud isiku suhtes, kohaldub automaatselt KVS § 11 lg 1 p-

s 1 sätestatud toimingupiirang ning vähemasti seaduse tekstist ei ilmne, et sel juhul tuleks

täiendavalt hinnata, kas ametiisiku ja otsuse või toimingu adressaadi suhtel oli ka tegelikult

otsuse mõjutamise potentsiaali. Selles väljendub eeldatavasti seadusandja hinnang, et teatud

lähiseoste korral on otsuse või toimingu tegemisel üksnes avalike huvide järgimine sedavõrd

3 https://www.korruptsioon.ee/et/huvide-konflikt/korduma-kippuvad-kusimused 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3fb742c5-6cc6-4abe-a2ea-30c086a3a23c

4

raske (või vähemalt esineb erahuvide eelistamise sedavõrd tõsine oht), et toimingupiirang

kohaldub üldreeglina alati.

KVS § 11 lg 1 punktid 1 ja 2 erinevad selle poolest, et kui esimene punkt loeb toimingupiirangu

rikkumiseks otsused ja toimingud seotud isiku suhtes, siis teine punkt katab ka sellised otsused

või toimingud, mida ei tehtud küll seotud isiku suhtes, kuid kus domineeris ametiisiku isiklik

huvi. KVS § 7 lg 1 p 4 on vähemasti suures osas sõnastatud sarnasest – domineeriva erahuvi –

eeldusest lähtudes. Mõiste „isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit

oluliselt ja vahetult mõjutab“ vähemasti sellele viitab. Samas on mõeldavad olukorrad, kus isik

küll mõjutab ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt, kuid sel mõjul puudub potentsiaal

otsuse või toimingu mõjutamiseks. Nii näiteks sõltuvad eelduslikult kõik ametiisikud vähemal

või suuremal määral mõnest pangast, elektrienergia, veevärgi vm teenuse pakkujast. Samas ei

ole igal lepingulisel suhtel potentsiaali ametiisiku otsuse mõjutamiseks. Näemegi, et

kohtupraktikas on KVS § 7 lg 1 p 4 tõlgendatud kitsendavalt, kusjuures olulisuse hindamisel

on mh käsitletud seda, kui tõenäoline on, et isik, kelle suhtes otsus või toiming tehakse, võiks

teha mingi ootamatu vastukäigu,5 näiteks pank lõpetada enne tähtaega ametiisikuga sõlmitud

lepingu. See aga omakorda tõstatab küsimuse, kas KVS § 7 lg 1 p 4 sedavõrd lai sõnastus on

põhjendatud või piisab karistusväärsete olukordade hõlmamiseks ka KVS § 11 lg 1 p-st 2, mis

ongi mõeldud nende olukordade kohta, kus otsust või toimingut ei tehta küll otse seotud isiku

suhtes, kuid otsuse tegemisel domineerib erahuvi (sh huvi soodustada seotud isikut).

Eespool kirjeldatud kaalutlustel kitsendatakse eelnõuga KVS § 7 lg 1 p 4 sõnastust. Seotud

isikuks jääb endiselt isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, ehk siis ametiisiku

elukaaslane, kuid see on nüüd ühtlustatud ATS § 15 lg-s 4 toodud eluskaaslase mõistega ning

tõstetud sama sätte punkti 1 ning sõnastatud nii, et seotud isik on ka abieluga sarnanevas suhtes

olev elukaaslane. Sättest on välja jäetakse raskesti sisustatav osa, mis puudutab isikuid, kes

väljaspool ametiseisundit ametiisikut võivad mõjutada või kes väljaspool ametiseisundit

alluvad tema korraldustele. Lisakriteeriumina tuuakse välja isikud, kes on ametiisikuga

lähedastes suhetes. Need isikud oleksid hõlmatud ka kehtiva KVS § 7 lg 1 p 4 sõnastusega.

Lähedaste suhete mõistet tuleks ennekõike sisustada sarnaselt KarS § 121 lg 1 p-ga 2 nimetatud

lähisuhte mõistega.6 Riigikohus selgitab oma lahendis, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda

pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, st lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata

üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on

sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste

kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne

side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele.

Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Nimetatud isikute suhtes

otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang KVS § 11 lg 1 p 1

alusel.

Kehtivas KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud „isik, kes väljaspool ametiseisundit allub tema

korraldustele“ võiks olla isik, kes näiliselt taotleb otsust enda huvides, kuid tegelikult seisab

varjatult ametiisiku huvide eest (nt on sellise juriidilise isiku ainuosanik, mille tegelik kasusaaja

5 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 165-176. 6 Vt nt Riigikohtu 21.10.2022, nr 1-21-3307, p 27.

5

on ametiisik). Ka sellises olukorras kohaldub KVS § 11 lg 1 punkt 2 ning ametiisikul on

keelatud teha otsust või toimingut, kuna esineb tema majanduslik või muu huvi. Samuti võib

sel juhul olla ametiisiku näol tegemist juriidilise isiku tegeliku kasusaajaga, mis hõlmatakse

kõnesoleva eelnõuga samuti seotud isiku mõiste alla. Seega muutub küll säte oma olemuselt

selgemaks ja kitsamaks, kuid samas ei suurenda korruptsiooniohtlike olukordade sagenemise

riski ega normaliseeri korruptsiooni teatud eluvaldkondades.

Kokkuvõtvalt on muudatuse järel KVS § 7 lg 1 p 4 järgi seotud isikuks isik, keda seob

ametiisikuga ühine majapidamine või temaga lähisuhtes olev isik. Juhul, kui otsus või toiming

tehakse isiku suhtes, kes ei ole nimetatud KVS § 7 lg-s 1, kuid otsuse tegemisel lähtus ametiisik

olulisest erahuvist, kohaldub KVS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud toimingupiirang.

Punktiga 4 lisatakse seotud isikute hulka ka juriidilised isikud, mille tegelik kasusaaja on

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses ametiisik või temaga

seotud isik, ja mille juurde on deklarant tegelike kasusaajate andmekogus sisestatud. Tegelik

kasusaaja on füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev

mõju füüsilise või juriidilise isiku üle, või füüsiline isik, kelle huvides, kasuks või nimel tehing

või toiming tehakse. Seega tuleb KVS-i mõtte kohaselt lugeda ka sellised juriidilised isikud,

kelle puhul võibolla seose laad on kaudsem, seotud isikuteks, kuna ametiisiku huvid tegeliku

kasusaajana on sarnased huvidega, mis kaasnevad otsese osalusega juriidilises isikus.

Punktiga 5 täpsustakse, et ametiisik on endiselt seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta

küll on määratud tööalaselt, kuid kus ta peab tegema toimingu või otsuse, mis puudutab tema

isiklikke soodustusi (nt töötasu jms). Kehtiva KVS § 7 lg 2 kohaselt ei loeta juriidilist isikut

seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku

ametikohustusest – see säte jääb endiselt kehtima. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või

avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorganis loetakse ametikohustuseks. Lihtsustatult öeldes lubab nimetatud erand

ametiisikul teha tehinguid ja otsuseid iseendaga, kui ametiisik on määratud mõne juriidilise

isiku, nt riigi või omavalitsuse asutatud ettevõtte või sihtasutuse nõukogusse tööülesannete

täitmiseks, sh omaniku huvide esindamiseks. Erand tervikuna on vajalik selleks, et riik või

kohalik omavalitsus saaks avalike äriühingute jt suhtes strateegilisi otsuseid vastu võtta.

Näiteks on riigi sihtasutuse või aktsiaseltsi nõukogudes kantslereid ja asekantslereid (nt Riigi

Infokommunikatsiooni SA, AS Elering, Tallinna Sadam, Eesti Energia jne), kes oma

igapäevatöös kantsleri, asekantsleri või muu ametiisikuna kujundavad valdkonna poliitikat ning

räägivad kaasa ka valdkonna äriühingute ja sihtasutuste tuleviku küsimustes. Kui nad oleksid

nimetatud juriidiliste isikute suhtes seotud isikud, kaoks neil võimalus äriühingut puudutavates

teemades üleüldse kaasa rääkida ning nii seataks nad püsivasse huvide konflikti olukorda. Kuna

ametiisik täidab avaliku võimu esindaja funktsiooni äriühingu nõukogu liikmena, ei esinda ta

nõukogus isiklikke huvisid ja järelikult ei ole keelatud vastava äriühingu üle järelevalve

teostamine või seda äriühingut puudutavate otsuste ja tehingute tegemine või selles osalemine

ametiisikuna.

See erand on tekitanud küsimusi, kas ametiisik võib teha otsuseid iseenda kui füüsilise isiku

suhtes sellistes juriidilistes isikutes (ennekõike enda töötasu puudutavaid otsuseid). Sätte

sõnastus jätab võimaluse tõlgendada seda ka nii, justkui ei kehtiks seaduse kehtiva sõnastuse

6

kohaselt toimingupiirang sellistes olukordades, ning praktikas on ette tulnud olukordi, kus

ametiisik otsustab iseenda töötasu üle nõukogu liikmena. Õigusselguse huvides on vaja

nimetatud sätet täiendada selliselt, et toimingupiirangut tuleb kohaldada endiselt siis, kui

ametiisik otsustab iseenda soodustuste üle. Kokkuvõttes on muudatuse eesmärk see, et

ametiisik ei tohi teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, nt töötasu ja

hüvitiste küsimuses, ka juhul, kui tema kohta kehtib KVS § 7 lg-s 2 toodud erand, aga ta saab

otsustada või teha toiminguid juriidilise isiku üldisi eesmärke jm strateegilisi otsuseid

puudutavates küsimustes.

Eelnõu punktidega 6 ja 7 täpsustatakse toimingupiirangu mõistet. Kehtiva KVS § 11 lg 1 järgi

on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist,

mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

KVS § 11 lg 1 p 1 korral piisab sellest, et toiming või otsus tehti ametiisiku enda või temaga

seotud isiku suhtes. Seotud isiku mõiste tuleneb KVS §-st 7. Kohtupraktikas sageli

aktsepteeritud arusaama järgi ei eelda KVS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangu

rikkumise tuvastamine seda, et ametiisik oleks ka tegelikult erahuvidest lähtunud. Piisavaks on

peetud seotud isikuga toimingu tegemisega kaasnevat abstraktset ohtu.

KVS § 11 lg 1 p 2 kohaldub siis, kui otsust või toimingut ei tehta ametiisiku või temaga seotud

isiku suhtes, kuid ametiisik on sellegipoolest teadlik enda või temaga seotud isiku

majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.

KVS § 11 lg 1 p 3 on kõige raskemini mõistetav, sest näeb toimingupiirangu ette juhuks, kui

ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

Toimingupiirangu regulatsiooni on kritiseeritud, leides, et seotud isiku sõnastus on liiga lai ning

ametiisikule ei ole ettenähtav, keda temaga seotud isikuks lugeda võidakse. Võimalik ebaselgus

seotud isiku mõistes on eriti probleemne seetõttu, et KarS § 3001 järgi on toimingupiirangu

teadev rikkumine suures ulatuses (s.o üle 40 000 euro) kuriteona karistatav.

Seega muudetakse punktiga 6 § 11 lg 1 p 2 sõnastust ning jäetakse sealt välja sõna „teadlik“.

Selle sätte mõtte kohaselt ei tohi ametiisik teha toimingut või otsust, kui esineb tema enda või

temaga seotud isiku majanduslik või muu huvi, mis võib toimingut või otsust mõjutada. Sõna

„teadlikkus“ ei anna sisuliselt sätte mõttele midagi juurde ega muudaks põhimõtteid

karistusõiguslikus vastutuses, sest teadlikkusele viidatakse nii KVS §-s 19 kui ka

karistusseadustiku §-s 3001. Lisaks täpsustatakse, et tegemist peab olema olulise majandusliku

või muu huviga. Ka praktikas on seni sätet tõlgendatud nii, et huvi peab olema domineeriv või

vähemalt oluline. Vastasel juhul võimaldab see hõlmata väga laia juhtumite hulka ning see ei

ole sätte eesmärgiga kooskõlas, sest mingisugune huvi võib nii ametiisikul kui ka liiga laialt

määratud seotud isikul olla (nt kohtupraktikas toodud näide, et otsustades jalgrattatee rajamist,

võib ametnik ka ise olla huvitatud sellel sõitmisest). See kriteerium võimaldab

7

toimingupiirangu alt välja jätta need olukorrad, kus ametiisikul on küll otsuse või toimingu

adressaadiga mingi seos (kas või mingisugune lepinguline suhe vm), kuid selle seose ja/või

otsuse või toimingu iseloomu arvestades ei esine otsuses ametiisiku või seotud isiku olulist

majanduslikku või muud huvi, mis võib otsust mõjutada.7 Väljend muu huvi ei ole tekitanud

praktikas rakendamisel suuri küsimusi ning see annab seaduse tõlgendamisel võimaluse mitte

lähtuda üksnes majanduslikust aspektist vaid tegelikust olukorrast, nt siis kui kohaliku

omavalitsuse ametnik otsustab külaväljaku rajamise üle, tal on valida mitme asukoha vahel ning

valituks osutub asukoht, mis tekitab küll vallale lisakulusid, kuid on ametnikule isiklikult kõige

soodsamas asukohas.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 11 lg 1 p 3 ehk „teadlikkus korruptsiooniohust“. KVS §

11 lg 1 loetleb punktides 1–3 juhud, mil ametiisik peab kohaldama toimingupiirangut: 1) otsus

või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik

tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada

toimingut või otsust, ning 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2019. aastal täpsustati

KVS § 11 lg-t 1 ning sätestati sõnaselgelt, et toimingupiirangut kohaldatakse, kui esineb

vähemalt üks kolmest asjaolust (otsus enda või seotud isiku suhtes, majanduslik või muu huvi

enda või seotud isiku suhtes, korruptsioonioht). Enne seda tõlgendati nimetatud loetelu ka

kumulatiivselt. Muudatusele eelnenud ringkonnakohtu otsuses8 põhjendatakse muu hulgas,

miks peavad kolm alternatiivi olema kumulatiivsed, mitte alternatiivsed: „On kaheldav, millisel

juhul peaks ametiisik end taandama või saaks teda vastutusele võtta ainuüksi sellepärast, et ta

on teadlik korruptsiooniohust (p 3), samas otsus ei puuduta teda ennast või mõnda temaga

seotud isikut.“

„Korruptsioonioht“ on üldine ning määratlemata mõiste, mistõttu on keeruline ka ametiisikult

eeldada, et ta pidi olema teadlik korruptsiooniohust. Tegemist on praktikas segadust tekitanud

abstraktse sättega, kust ei ole täpsemalt aru saada, millises olukorras piirang kehtib. Samuti

annavad sama sätte kaks esimest punkti piisava juhise selle kohta, millal on ametiisikul keelatud

otsust või toimingut teha. Tartu Ringkonnakohus on oma 28.09.2021 otsuses nr 1-19-6293

leidnud, et tagamaks KVS § 11 lg 1 p 3 kooskõla põhiseadusega, tuleb seda normi tõlgendada

äärmiselt kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata KVS § 11 lg 1 p 1

või p 2 eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge) korruptsioonioht, kuid

praktikas on sellise olukorra ilmnemine väga ebatõenäoline.9

Punktidega 8, 9 ja 11 tunnistatakse kehtetuks asutuste kohustus teavitada teatud juhtudel

toimingupiirangu eranditest oma veebilehel. Selline üldine avalikustamise kohustus on

abstraktne, praktikas ebaühtlastelt järgitav ning avalikustamisele ei ole seatud vormi ega

tähtaega.

Suuremal osal avaliku sektori asutustest puudub praegu veebilehel koht erandi kohaldamise

avalikustamiseks, samas ei saa välistada, et mõningatel juhtudel on erand avalikustatud uudiste

vms rubriigi all, ent sellisel juhul ei ole avalikustamise praktika süsteemne – infol on väärtus,

kui see on kergesti leitav. Mõningaid näiteid kohustuse järgimisest siiski on, näiteks kuue

7 Vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 147. 8 Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2018 otsus nr 1-17-2185. 9 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293.

8

suurema omavalitsuse veebilehte vaadates võis näha, et Tallinna ja Pärnu lehel olid vastavad

avalikustamise kohad olemas, ent teiste linnade puhul ei olnud need leitavad. Seega peavad

seaduse rakendajad avalikustamise kohustust paremini teadvustama ning tagama seaduse

täitmise. Senine kohustus avaldada teave asutuse veebilehel asendatakse kohustusega teavitada

erandi kasutamisest ametisse nimetamise õigusega isikut või organit (vt selgitusi KVS § 11 lg

3¹ selgituste juures).

Punktiga 10 muudetakse § 11 lg 3 p 6 sõnastust nii, et sätte mõte oleks paremini välja toodud.

Kehtiv sõnastus „kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub“ on

mõneti ebaõnnestunud. Nimelt otsused ja toimingud, kus siiski esineb korruptsioonioht, ei ole

enam rutiinsed ning nendes olukordades ei ole kõnealust erandit kasutada võimalik.

Toimingupiirangut välistavaks tingimuseks on otsuse või toimingu rutiinsus. Sätte mõte seisneb

selles, et otsus või toiming on rutiinne ehk on olukord, kus ametiisikul puudub võimalus

asjaolusid mõjutada ning (ulatuslikku) kaalutlusõigust kasutada. Teoreetiliselt võiks rutiinseks

toiminguks olla see, kui ametiisik väljastab mõne arhiividokumendi oma lähedasele. Rutiinsus

ise välistabki korruptsiooniohu esinemise ja toimingupiirangu kohaldamise.

Punkt 12 loob toimingupiirangu erandi tervishoiutöötajatele. Muudatus on vajalik selleks, et

ühe valdkonna spetsialistid saaksid keskenduda oma kutsetegevusele ega peaks muretsema, et

panevad selle raames tahtmatult toime korruptsioonialase süüteo.

Arst või muu tervishoiutöötaja vastab korruptsioonivastase seaduse (KVS § 2) ametiisiku

tunnustele kehtiva regulatsiooni järgi näiteks töövõimetuslehe väljastamisel, töövõimetuse

tuvastamisel, retsepti väljakirjutamisel, patsiendi uuringule saatmisel. Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 3 lg 6 kohaselt on tervishoiutöötajaga võrdsustatud ka füsioterapeut,

kliiniline psühholoog ning logopeed, kui nad osutavad ravi ja on registreeritud

tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Olukordades, kus arstil puudub voli otsustada isiku üle, nt patsiendi läbivaatus,

analüüsitulemuste väljastamine jms, st arst tegeleb vahetult patsiendi diagnoosimise ja

ravimisega, ta KVS mõttes üldjuhul ametiisik ei ole, samas näiteks uuringule saatmine

diagnoosi panemiseks võib endas kätkeda ka ametiisiku tegevuse tunnuseid, kuna tekitatakse

kohustusi avalikku ülesannet täitvale asutusele (nt tervisekassa kohustus tasuda raviarve). See

tähendab, et arst peab nendes olukordades oma lähedast ravides kehtiva regulatsiooni järgi

kohaldama toimingupiirangut (end taandama) või kohaldama toimingupiirangu erandit (nt KVS

§ 11 lg 3 p 3, 4, 6 või 7), muutes sellega keerulisemaks oma lähedastele abi andmise, retsepti

väljastamise jms. Kuna viimase kümne aasta praktikas pole alustatud ühtegi süüteomenetlust,

kus arsti või muud tervishoiutöötajat oleks kahtlustatud või süüdistatud toimingupiirangu

rikkumises oma lähedase ravimise pärast, on probleemipüstitus mõneti teoreetiline, samas

mõnes sihtrühmas siiski teadvustatud.

Tallinna Arstide Liidu ja Eesti Arstide Liidu pöördumises Riigikogu poole10 (18.12.2019)

väljendati muret seotud isikute ning toimingupiirangu rikkumise liiga laia määratluse üle. Eesti

Arstide Liidu seisukoha järgi ei peaks KVS toimingupiirangud kohalduma juhul, kui arstid

osutavad tervishoiuteenust ja teevad sellega lahutamatult seotud toiminguid, sealhulgas

10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/6a97e200-d103-489b-8cad-7c505b1ac6ef

9

väljastavad töövõimetuslehti ja retsepte. Kardetakse, et vastasel juhul satuvad arstid juhuslikult

korruptantideks. Õiguskantsleri seisukoht on (17.02.2020 nr 7-4/200233/2000830)11, et

korruptsioonivastane seadus ei tohiks segada arstide põhitööd ehk inimeste ravimist ning

lahenduseks oleks see, kui toimingupiiranguid ei kohaldataks tervishoiuteenuse osutamisele

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes ning tervishoiuteenuse osutamisega

lahutamatult seotud otsustele ja toimingutele. Seega on õiguskantsleri ettepanek määratleda

tervishoiuteenuse osutamine toimingupiirangu erandina. Justiitsministeerium toetab

õigusselguse huvides sellist lahendust. Küsimust on arutatud Riigikogu komisjonides

(õiguskomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon) ning kohtumistel Eesti Arstide Liidu (EAL)

ja erialaseltside esindajatega ning kokkuvõttes on leitud, et lisaks seaduse võimalikule

muutmisele tuleks EAL-il lähedaste ravimise küsimust reguleerida ka käitumisjuhistes või

eetikakoodeksis.

Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg-e 1 esimesele lausele on

tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema

terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Seaduse mõistes on

tervishoiutöötaja see arst, hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreerinud end

Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemis. Riigikohus on oma lahendis12 (3-1-1-46-06)

selgitanud, et tervishoiuteenus on toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult

arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi, ning ei ole vahet, kas tervishoiutöötaja osutab

tervishoiuteenust iseseisvalt või on palgaline töötaja. Erandi sätestamisel võivad

tervishoiuteenuse osutajad seotud isikuid ravida ning diagnoosida, sh saata neid uuringutele,

kirjutada välja retsepti ja töövõimetuslehte, määrata neid eriarsti vastuvõtule. Samas ei võiks

nad väljastada tõendeid, nt mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kui see ei ole vahetult vajalik

patsiendi haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks. Arstid jt annavad välja u 60 tõendit,

sh rasedus- ja sünnituspuhkuse, toidu- ja joogiveekäitleja, õpetaja ja noortega kokkupuutuva

töötaja, politseiametniku, pääseteenistuja, kaitseväeteenistuja, turvatöötaja, piloodi

tervisetõendit. Nii näiteks on töövõimetuslehe väljastamine operatsiooni järel ravitegevuse osa,

kuna on vajalik inimese tervise taastumiseks, aga läbivaatus näiteks juhi- või relvaloa saamiseks

seda eesmärki ei täida ega ole seetõttu käsitatav KVS-i toimingupiirangu erandina – sellise

tõendi väljastamisel oleks arst endiselt ametiisik. Ka seotud isiku ravijärjekorda panemine (nt

operatsiooniaja määramine vms) oleks sellisel juhul lubatud eeldusel, et tegevus vastab

tervishoiuteenuse mõistele ning on kooskõlas tegevuse kohta ette nähtud reeglitega.

Lisaks tuleb tervishoiutöötajal jälgida, et ta ei annaks erandi kasutamisel seotud isikule

põhjendamatut eelist. Näiteks võib põhjendamatu eelis võib tekkida ka olukorras, kus arst ilma

piisava meditsiinilise põhjenduseta tõstab enda lähedase operatsiooni järjekorras ette.

Olukorras, kus järjekorras ettetõstmisel on objektiivsed meditsiinilised põhjused, see

põhjendamata eelise loomine ei ole. Põhjendamatu eelisena saab käsitleda ka olukorda, kus arst

11https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Korruptsioonivastase%20seaduse%20rakenda

mine%20(pere)arsti%20t%C3%B6%C3%B6s.pdf 12 RKKK 29.06.2006 a otsus nr 3-1-1-46-06.

10

suunab seotud isiku ilma piisava meditsiinilise näidustuseta teraapiafondi kaudu

füsioteraapiasse, samas mõni teine patsient samadel tingimustel suunamist ei saa.

Samas tuleb tervishoiutöötajatel tegeleda ka huvide konflikti vältimise kutsesiseste reeglitega.

Nii on Kanada, USA ja Soome arstide liidud oma koodeksiga reguleerinud arstide ja nende

lähedaste ravi küsimusi13. USA-s ei soovitata lähedaste ravimist, Soome ei soovita tõendeid

anda lähedastele, kusjuures tööandja võib keelduda haiguslehest, mis on lähedase poolt välja

kirjutatud. Üldine reegel on, et lähedase raviga pole soovitatav tegeleda, ja seda mitte ainult

korruptiivsest vaatenurgast, vaid ka seetõttu, et see ei pruugi kummalegi osapoolele olla mugav

(nt laps ja tema vanem või vastupidi). Ameerika meditsiiniliit (American Medical Association)

leiab, et kui patsient on pereliige, võivad arsti isiklikud tunded põhjendamatult mõjutada tema

professionaalset meditsiinilist otsust, patsiendi läbivaatamist vms. Või ei pruugi arst patsienti

läbi vaadates ning haiguslugu kogudes tegutseda samamoodi kui tavapatsiendi puhul, nt võivad

arstid tunda kohustust hoolitseda pereliikmete eest rohkem. Samuti võivad ennast ebamugavalt

tunda patsiendid. Seega taandub lähedase ravimine ennekõike mitte niivõrd huvide konflikti

vältimisele, kuivõrd ravi sisule endale. Ka Eesti puhul on oluline, et sisemine regulatsioon ehk

käitumisjuhis aitaks tervishoiutöötajatel selgust luua piiripealsetes olukordades, kujundaks

läbipaistvuskultuuri ning toimiks suunanäitajana, kui sellega kaasneksid koolitused ja

selgitused eriala esindajatele. See võimaldaks tervishoiutöötajatel aru saada, millised on

võimalikud huvide konflikti tekitavad ja eetilist otsustust nõudvad olukorrad nende

igapäevatöös, ning pakkuda ka lahendusi, mis on kutsealal läbi räägitud ja tunnustatud. Eriala

sees antakse sõnum, et enda või oma pereliikme ravimine, sh retsepti kirjutamine jms, tekitab

tervishoiutöötajale probleeme, sealhulgas võib tekkida mure ametialase objektiivsuse pärast.

Näiteks tervisekassa tasutud kalli ning suhteliselt pika ravijärjekorraga operatsiooni või muu

protseduuri puhul on võimalik reguleerida haiglate sisekorras, et patsiendi suunamise otsuse

vaataks läbi teine sama eriala arst. Kui ka tema teeks sama otsuse samadel tingimustel, võib

eeldada, et isikut ei ole eeliskoheldud. Mh võiks patsiendil olla õigus pöörduda

tervishoiuasutuse poole temale määratud operatsiooniaja läbivaatamiseks. Samas tooks selline

õigus kaasa halduskoormuse kasvu tervishoiuasutustele.

Punkt 13 on seotud toimingupiirangute erandi kasutamisega (vt ka p-d 7, 8 ja 10). Sätte

sõnastuse järgi tuleb KVS § 11 lg 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud erandi kohaldamisest teavitada

ametisse nimetamise õigusega isikut (nt asutuse juhti) või selle võimatusel avaldada teade

kodulehel. Samuti täpsustab säte, millist infot see teavitus peab sisaldama ning milline on selle

teabe säilitamise tähtaeg. Teavitamise viisi ja laadi üle jäetakse ise otsustamise õigus, mis

võimaldab kõigil organisatsioonidel integreerida see tavapärasesse asjaajamiskorda. Samas on

teave avalik ning infot tuleb soovijatele avaliku teabe seaduse alusel väljastada. Teavituste

säilitamisele konkreetse tähtaja seadmisega muutub regulatsioon hoomatavamaks ja selgemaks

võrreldes kehtivaga. Analoogset viieaastast tähtaega on näiteks kasutatud ka isikuandmete

kaitse seaduses vastavate registriandmete säilitamise puhul (IKS § 74).

13 Treating Self or Family. Code of Medical Ethics Opinion 1.2.1. https://www.ama-assn.org/delivering-

care/ethics/treating-self-or-family;

Lääkärin etiikka. Suomen Lääkäriliitto: 2021. https://www.laakariliitto.fi/site/assets/files/29259/laakarin-etiikka-

2021.pdf;

11

Lisatud on klausel, et asutusesisese teavitamise võimatuse korral tuleb teade avaldada

veebilehel. Selline olukord võib tekkida juhul, kui ametisse nimetamise õigust omavat isikut ei

ole võimalik või otstarbekas teavitada, näiteks ei ole õiguskantsleril ega riigikontrolöril

otstarbekas teavitada Riigikogu, ning selle asemel tuleb teavitus avaldada asutuse veebilehel.

Punktiga 14 lisatakse § 14 lg 1 punkti 3 huvide deklaratsiooni esitajale kohustus deklareerida

ka investeeringud krüptovarasse ning osalused ühisrahastusprojektides ja nõuded ühisrahastuse

projektide vastu. Viimasel kümnendil on lisandunud uusi investeerimisinstrumente, mida

kehtiva regulatsiooni järgi deklareerima ei pea, kuid neid kasutatakse üha laiemalt. Uute

investeerimisinstrumentide hulka kuuluvad ka osalused ühisrahastusprojektides või nõuded

ühisrahastuse projektide vastu ja investeerimine krüptovarasse. Krüptovara puhul tuleb

deklaratsioonis märkida selle liik ja väärtus ning ühisrahastusprojekti investeeringu või nõude

puhul ühisrahastu teenuseosutaja ning osaluse väärtus.

Ühisrahastus on finantseerimisviis, kus raha, mida on äriühingutel või füüsilistel isikutel vaja

projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt.

Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate

eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha

paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu, või

saada osa kasumist. Ühisrahastusel on kolm liiki:

1. laenupõhine ühisrahastus, kus viiakse kokku isikud, kes soovivad laenu võtta, ja isikud,

kes on valmis seda tasu eest andma;

2. investeeringupõhine ühisrahastus, kus rahastuse taotleja pakub ühisrahastusplatvormi

kaudu võimalust investeerida taotleja väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või

omakapitali instrumentidesse ning rahastuse andja saab vastutasuks osaluse, võlakirja

või osa projekti tulust;

3. finantstulu mitte pakkuv ühisrahastus, kus toetatakse projekte või annetatakse raha

heategevusena ilma rahalise kasuta.14

Neist kahte esimesse investeerimist tuleb eelnõu järgi edaspidi deklareerida.

Krüptovara on konkreetse väärtuse digitaalne esitus, mida ei ole emiteerinud keskpank,

krediidiasutus ega e-raha asutus, kuid mida mõnel juhul võib kasutada alternatiivse

maksevahendina, arvestusühiku või väärtuse kogumise vahendina. Virtuaalsed mündid (coins)

või tokenid võivad esindada ka teisi õigusi, näiteks väärtpabereid. Sellisel juhul võib nende

müügi tehingutele kohalduda väärtpaberituru seadus (VPTS).15 Tuntuim krüptovara on bitcoin.

Vabariigi Valitsusel on plaanis reguleerida eelnimetatud investeerimisinstrumentide valdkond

ning ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu

läbis juba 2021. aastal kooskõlastusringi. Augustis 2023 oli kooskõlastusringil krüptovara

seaduse eelnõu ning seisuga 19.04.2024 on Riigikogu menetluses. Samuti reguleerib

ühisrahastusteenuse osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503.

14 https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/innovatsioonikeskus/uhisrahastus 15 https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/innovatsioonikeskus/virtuaalraha-ico

12

Kui seni ei pidanud deklareerima kogumispensioni osakut, siis muudatusega lisandub sellele

pensioni investeerimiskonto, mis lisandus alternatiivina kogumispensionile seoses II samba

pensionireformiga.

Lisaks kaob kohustus deklareerida äriühingu osaluse nimiväärtust. Nimiväärtuse märkimine

deklaratsioonis on väheinformatiivne, kuna osaluse nimiväärtus ei peegelda selle tegelikku

väärtust. Ka osaluse turuväärtuse deklareerimine mingil ajahetkel (näiteks deklaratsiooni

esitamise ajal) ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda tulenevalt osaluse väärtuse

muutumisest.

Eelnõu punktiga 15 lisandub huvide deklareerijale kohustus kanda deklaratsiooni andmed selle

kohta, kui ta on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9

tähenduses. Tegelike kasusaajate andmete avaldamise kohustus tekkis 1. septembril 2018.

aastal ning sellest alates avaldatakse sellekohased andmed tegelike kasusaajate andmekogus.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava

arvu aktsiate või osade, hääleõiguste või otsese või kaudse omamise kaudu.

Parim korruptsiooni ennetamise viis on läbipaistvus ning üks viis läbipaistvuse tagamiseks on

oma huvide avaldamine. Kui osalus juriidilises isikus näitab kindlasti deklarandi huve mõne

juriidilise isiku suhtes, siis kaudne osalus seda teha ei pruugi ning seega tegeliku kasusaamise

märkimine deklaratsioonil on huvide avalikustamise ning läbipaistvuse suurendamise

seisukohast oluline.

Punktiga 16 diferentseeritakse KVS §-s 19 toimingupiirangu rikkumise väärteovastutus. Uue

sõnastuse kohaselt on KVS § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikutele, näiteks Riigikogu liikmetele,

kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, kohtunikele, ministritele, ministeeriumi

kantsleritele jt, võimalik toimingupiirangu või selle kohaldamata jätmise tingimuste teadva

rikkumise eest määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, samas kui teistele ametiisikutele

ettenähtud maksimaalne rahatrahv on 200 trahviühikut (s.o senine trahvi ülemmäär).

Kõrgemate ametiisikute toime pandud korruptsioonikuriteod põhjustavad suuremat

ühiskondlikku kahju ning õõnestavad avalikkuse usaldust suuremal määral, seega on oluline

eristada nende toime pandud süüteod ning näha neile toimingupiirangu rikkumise eest ette

karmim sanktsioon.

Punktiga 17 asendatakse KVS § 21 lõikes 2 nimetatud politseiasutus Politsei- ja

Piirivalveametiga. Tegemist on täpsustava muudatusega, kuna alates 01.01.2012 on Eestis

ainult üks politseiasutus ning selleks on Politsei- ja Piirivalveamet.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerimisese ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.

13

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju riigivalitsemisele

Muudatused loovad suurema õigusselguse ning vähendavad praktikas ette tulevaid probleeme

korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Ametiisikute arusaam sellest, millisel juhul tuleb

kohaldada toimingupiirangut, on ühetaolisem. Toimingupiirangu kohaldamise tingimustes on

edaspidi abstraktsust vähem ning kehtima jäävad kaks eeldust, millal toimingupiirangut tuleb

kohaldada: 1) kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes või

2) kui esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis

võib mõjutada toimingut või otsust. Pannakse asutustele kohustus teavitada ametiisikut tema

ametiseisundist, mis aitab ennetada rikkumisi, mis on toime pandud teadmatusest. Kuigi ka

kehtiva KVS-i kohaselt on ametiasutusel kohustus tagada teadlikkus korruptsiooni

ennetamisest, on kohtupraktika16 järgi tulnud ette probleeme teadlikkuse tagamisega olukorras,

kus ametiseisund ei tulene ametisse nimetamisest või töölepingust. Seega saab mõju lugeda

pigem väheseks, sest selline kohustus on ka praegu olemas ning muudatus on pigem täpsustava

loomuga.

Toimingupiirangu erandite kohaldamisest teavitamine muutub ühetaolisemaks –

avalikustamise kohustus, mida seni praktikas eriti ei järgita, muutub teavitamiskohustuseks

asutuse sees. Mõju töökoormusele on selle muudatusega siiski väike: asutused, kus töötavad

ametiisikud toimingupiirangu erandit kasutavad, peavad looma korra, mille alusel kogutakse ja

säilitatakse teavitusi. Asutused, kus on kehtestatud kõrvaltegevusest teavitamise kord, on

eelisseisus, kuna analoogia on olemas – toimingupiirangute eranditest teavitamise kord võiks

olla samalaadne. Suureneda võivad ajakirjanike jt päringud erandite kasutamise kohta, mis

sunnib asutusi vastavat infot koguma – samas ei ole teada, et praegu, mil on avalikustamise

kohustus, selliseid päringuid oleks tehtud. Samuti, kui praegu peaks info olema avalik ilma

päringuta (paraku on see nii vaid teoorias, sest üldjuhul sellist infot avalikust veebist ei leia),

siis edaspidi avalikustatakse info päringu peale.

Ametiisikuks võib olla iga füüsiline isik, kes täidab mõnda avalikku ülesannet ja kellel selle

ülesande täitmisel on õigus midagi otsustada või kuidagi toimida nii, et sellel on tagajärjed

muule isikule. Seetõttu on potentsiaalselt mõjutatud sihtrühm suur. Eraldi gruppidena saab välja

tuua kohaliku omavalitsuse ametiisikud, ametiisikud, kes on samal ajal kahes rollis: ühelt poolt

ametiisik oma põhitöökohas või esindusorganis ning teiselt poolt riigi või kohaliku

omavalitsuse eraõigusliku juriidilise isiku juht- või järelevalveorganis. Lisaks on sihtrühmaks

kohalikud omavalitsused ja riigiasutused.

Eelnõuga kitsendatakse seotud isiku mõistet. Seotud isikuks jääb endiselt isik, keda seob

ametiisikuga ühine majapidamine, kuid välja jäetakse raskesti sisustatav osa, mis puudutab

isikuid, kes väljaspool ametiseisundit ametiisikut võivad mõjutada või kes väljaspool

ametiseisundit alluvad tema korraldustele. Kohtupraktikas on kõnealust sätet juba tõlgendatud

kitsendavalt17, kusjuures olulisuse hindamisel on mh käsitletud seda, kui tõenäoline on, et isik,

kelle suhtes otsus või toiming tehakse, võiks teha mingi ootamatu vastukäigu. Seega ei ole

16 RKKK14.03.2023 otsus nr 1-19-10225 17 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 165-176.

14

selline lai määratlus põhjendatud ning karistusväärsete olukordade hõlmamiseks piisab ka KVS

§ 11 lg 1 p-st 2, mis ongi mõeldud nende olukordade kohta, kus otsust või toimingut ei tehta

küll otse seotud isiku suhtes, kuid otsuse tegemisel domineerib erahuvi. Seega ei suurenda

seotud isiku mõiste mõnevõrra kitsamaks, kuid selgemaks muutmine korruptsiooniohtlike

olukordade esinemist, vaid loob suurema õigusselguse. Kuna abstraktsust jääb õigusnormis

vähemaks, vähenevad ka süütegude menetlemisel ettetulevad vaidluskohad, mistõttu peaks

vähenema menetlemise kuluv aeg ning kokkuvõtvalt aitab see kokku hoida menetlemisele

kuluvat ressurssi. Muudatuse sihtrühmaks on kõik ametiisikud, kellest eraldi grupina saab esile

tuua süüteo menetlemisega tegelevad politseinikud, prokurörid ja kohtunikud.

Deklareeritavate andmete hulka lisatakse uued investeerimisinstrumendid ning lisaks tuleb

deklareerida oma seisund tegeliku kasusaajana – see puudutab umbes 5000 ametiisikut, kellel

on kohustus deklaratsioon esitada18. Samas saab mõju ulatust pidada väikeseks, kuna

puudutatud isikute hulk ei ole suur, deklarandi jaoks lisanduvad deklaratsiooni täidetavad

lisaväljad ning info tegeliku kasusaaja kohta kuvatakse automaatselt tegeliku kasusaaja

andmekogust.

Positiivne on mõju läbipaistvusele ja korruptsiooni ennetusele, kuna huvide deklaratsiooni

eesmärk on teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta

need kontrollitavaks. Võrreldes 2013. aastaga, mil jõustus kehtiv deklaratsioonide süsteem, on

juurde tulnud uusi investeerimisinstrumente, mille kaudu ametiisikud investeerivad, ent mida

praegu deklareerima ei pea, näiteks investeerimine ühisrahastusse või krüptovarasse.

6.2. Mõju tervishoiule

Eelnõuga laiendatakse toimingupiirangu erandeid tervishoiutöötajale. Toimingupiirangu erandi

lisamine mõjutab avaliku sektori läbipaistvust. Tervishoiuteenuse korraldamiseks erandi

loomisega võetakse korruptsiooni vältimisel arvesse tervishoiutöötajate eripära, kus nende

kutsetegevusest johtuvad tegevused võivad põhjendamatult sattuda vastuollu

korruptsioonivastase seadusega. See aitab luua õigusselgust ning ühtset arusaama, millisel juhul

on tervishoiuga seotud tegevused käsitletavad korruptsioonivastase seaduse kontekstis ja

millisel juhul mitte. Teisalt suureneb korruptsioonirisk seal, kus tervishoiutöötaja otsus on küll

tervishoiuteenuse osa, ent kus defitsiitne teenus ei pruugi kõigile ühetaoliselt kättesaadav olla

(nt operatsioonile pääsemise kiirus jms). Eriarsti puhul võib suureneda risk, et ta eelistab seotud

isikuid näiteks kallite protseduuride puhul, kus tervisekassa rahastus on piiratud. Igal juhul ei

tohi tervishoiutöötaja eelistada seotud isikuid teistele ning kõiki patsiente tuleb kohelda võrdselt

ka seaduse muutmise järel – seotud isiku eelistamine oleks käsitatav ametiseisundi korruptiivse

kasutamisena. Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring näitab, et tervishoidu tajutakse

korruptsiooniohtlikuna (nt tajutakse, et isiklikud suhted mängivad teatud teenuste saamisel

olulist rolli19) ning inimesed on teiste valdkondadega võrreldes arstidega suheldes enam kokku

18 Huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikud on toodud KVS § 13 lg-s 1 19 Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2009. Haigekassa, Sotsiaalministeerium.

https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/haigekassa_ja_sotsiaalminist

eerium._elanike_hinnangud_tervisele_ja_arstiabile._2009._korruptsioon_ptk_4.15.pdf

15

puutunud meeleheaga20. Kuna võimalik korruptsioonirisk suureneb, siis on eelnõus erandi

juurde lisatud klausel, et olulist põhjendamatut eelist selle rakendamisel luua ei tohi. Sisuliselt

tähendab see, et ka teine, neutraalne tervishoiutöötaja oleks sarnases olukorras samasuguse

otsuse teinud patsiendi operatsioonile suunamise vms kohta. Näiteks võib põhjendamatu eelis

tekkida olukorras, kus arst ilma piisava meditsiinilise põhjenduseta tõstab enda lähedase

operatsiooni järjekorras ette. Olukorras, kus järjekorras ettetõstmisel on objektiivsed

meditsiinilised põhjused, see põhjendamata eelise loomine ei ole. Korruptsiooniriski

maandamiseks oleks siiski oluline, et tervishoiutöötajad oma eriala siseselt reguleeriksid

lähedaste ravimise küsimust ka oma käitumisjuhistes või eetikakoodeksites.

Kuna praegu ei ole teada juhtumeid, kus tervishoiutöötaja vastu oleks alustatud lähedase

ravimise pärast ehk toimingupiirangu rikkumise tõttu süüteomenetlus, siis puudub muudatusel

mõju riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvele (nt menetluskulude languse

tõttu). Mõju sihtrühma ehk tervishoiutöötajate töökoormusele puudub. Seega kuigi tegemist on

olulise ja põhimõttelise seadusemuudatusega, on selle mõju väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Justiitsministeeriumi tegevuskuludest kaetakse need kulud, mis on seotud seaduse muudatustest

teavitamisega ning juhiste väljatöötamisega.

Lahendusega kaasneb kulu huvide deklaratsioonide registri arendusele. Kuna 2025. aastal

võetakse kasutusele uus huvide deklaratsioonide register, siis eraldi konkreetsete arenduste

summat ei ole võimalik välja tuua.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte eelnõuga ei kavandata ega muudeta.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 13 ja 14 jõustuvad 01.05.2025, kuna eeldavad huvide deklaratsioonide

registri muudatusi. Muud sätted jõustuvad üldises korras

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Kaasatud osapooled on korruptsioonivaldkonna eksperdid, nende hulgas korruptsioonivastase

võrgustiku liikmed21, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, õiguskomisjon, prokurörid,

politseinikud, arstide ja advokatuuri esindajad jt.

20 Mari-Liis Sööt. Korruptsioon Eestis. Eesti elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate 2016 küsitluse

tulemused. Justiitsministeerium.

https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korru-uuringu_esitlus0.2.pdf 21 https://www.korruptsioon.ee/et/korruptsiooni-ennetus/korruptsiooni-ennetuse-kontaktid-ministeeriumides

16

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele

ning arvamuse avaldamiseks kohtutele, Riigiprokuratuurile, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti,

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Tallinna Arstide Liidule.

Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Linnade ja Valdade

Liit, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ja Riigikantselei. Kooskõlastustabel on seletuskirjale

lisatud. Riigiprokuratuur ja Eesti Arstide Liit toetasid eelnõu pakutud kujul ja kommentaare ei

esitanud.

EELNÕU

09.05.2024

Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus

§ 1. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastases seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) teadlikkuse ametiseisundi olemasolust.“;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „registreeritud elukaaslane,“

tekstiosaga „ abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane,“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ametiisikule lähedased isikud;“;

4) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) juriidiline isik, mille ametiisik või temaga seotud isik on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse §-s 9 sätestatud tunnuste alusel tegelike kasusaajate andmekogusse

sisestatud.“;

5) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb

eranditult ametiisiku ametikohustusest, välja arvatud juhul, kui ametiisik otsustab iseenda

soodustuste üle. Kui ametiisikul on riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku

juriidilise isiku esindamise pädevus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis või kui ametiisik

on märgitud sellise juriidilise isiku tegeliku kasusaajana, loetakse seda ametikohustuseks käesoleva

seaduse tähenduses.“;

6) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis võib

mõjutada toimingu või otsuse tegemist.“;

7) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel

toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade avalikku

ülesannet täitva asutuse veebilehel“;

9) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel

toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade asutuse

veebilehel“;

10) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„6) kui ametiisik teeb rutiinse või õigusaktis üheselt kindlaksmääratud tingimustel otsuse või

toimingu, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, ilma et tal oleks võimalik

määrata selle asjaolusid;“;

11) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel

toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade valla või

linna veebilehel“;

12) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) tervishoiuteenuste osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 esimese

lause tähenduses, kui see ei loo ametiisikule või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut

eelist.“;

13) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ametiisik peab viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigusega isikut või organit

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või selle võimatuse korral avaldama teate asutuse

veebilehel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu

kohaldamata jätmisest, sealhulgas teatama erandi aluse ja aja. Teavet säilitatakse viis aastat.“;

14) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) väärtpaber väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud kogumispensioni osak ja pensioni

investeerimiskonto, osalus äriühingus, samuti osalus äriühingus, milles vähemalt 1/10 osalusest

kuulub ametiisikuga seotud äriühingule, samuti krüptovara ja osalus ühisrahastusprojektis või nõue

ühisrahastusprojekti vastu, välja arvatud finantstulu mittepakkuv ühisrahastus. Deklaratsioonis

märgitakse väärtpaberi kohta emitendi nimi, väärtpaberite liik ja arv, osaluse kohta äriühingu nimi

ja osaluse suurus, krüptovara kohta nimetus ja arv, ühisrahastuse kohta teenuseosutaja ja osaluse

või nõude suurus;“;

15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Deklaratsioon peab sisaldama deklareerimise päeva seisuga andmeid selle kohta, kui

ametiisik on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 9 sätestatud tunnuste alusel

tähenduses sisestatud tegelike kasusaajate andmekogusse. Deklaratsioonis märgitakse äriühingu

nimi, mille tegelik kasusaaja deklarant on.“;

16) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisiku poolt toimingupiirangu või

toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

17) paragrahvi 21 lõige 2 asendatakse sõna „politseiasutus“ sõnadega Politsei-ja Piirivalveamet.:

§ 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 13 ja 14 jõustuvad 2025. aasta 1. mail.

Lauri Hussar

3

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

1

Eelnõu seletuskirja

Lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega

arvestamine/mittearvestamine

Kaitseministeerium

1. Kehtiv KVS § 3 lg 3 näeb avalikku ülesannet

täitvale asutusele ette kaks kohustust, milleks on

tagada ametiisiku korruptsiooni ennetamise alane

teadlikkus ning ametiisiku kohustustest

kinnipidamise kontroll. Käesoleva eelnõuga

lisatakse asutuse kohustuste hulka kohustus tagada

ametiisiku teadlikkus ametiseisundi olemasolust.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole vastav

täiendus otseselt vajalik, kuivõrd see on sisuliselt

kaetud juba kahe eelneva punktiga. Seda lähenemist

toetab ka 2013. aastal jõustunud KVS eelnõu

seletuskiri, kus on märgitud: „Asutus on samuti

kohustatud tagama ametiisiku korruptsiooni

ennetamise alase teadlikkuse. Selle kohustuse

täitmine eeldab ametiisiku kvalifikatsiooni

selgitamist eelnõu § 2 kohaselt, selgituste andmist

ja tingimuste loomist teadlikkuse omandamiseks.“

Kvalifikatsiooni selgitamine ja tingimuste loomine

teadlikkuse omandamiseks katavad endas ka

kohustust tagada ametiisiku teadlikkus

ametiseisundist.

Võetud teadmiseks.

2. Eelnõu punktiga 12 lisatakse deklareeritavate

andmete koosseisu osalus ühisrahastuses. Eelnõu

seletuskirjas on märgitud, et ühisrahastust on kolme

liiki, millest kaht esimest (laenupõhine ühisrahastus

ja investeeringupõhine ühisrahastus) tuleb edaspidi

deklareerida ning deklareerimisele ei kuulu

finantstulu mitte pakkuv ühisrahastus. Mõistlik

oleks see fikseerida seaduse tasemel, sätestades seal

„osalus ühisrahastuses, välja arvatud finantstulu

mitte pakkuv ühisrahastus“. Sarnaselt on toimitud

ka väärtpaberite puhul, kus on seadusega teatud

väärtpaberite deklareerimine välistatud „välja

arvatud kogumispensioni osak ja pensioni

investeerimiskonto“.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust vastavalt

muudetud.

3. Eelnõu punktiga 13 lisandub deklarandile kohustus

esitada huvide deklaratsioonis andmed tegelikuks

kasusaajaks olemise kohta. Vastav kohustus on

lisatud deklaratsiooni sisu käsitleva § 14 lõikele 1,

mis sätestab deklareeritava vara koosseisu. Kas

tegelikuks kasusaajaks olemine on käsitletav varana

(kellelegi kuuluva asja või rahas hinnatava õiguse ja

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud ning

vastav säte tõstetud § 14 lõikesse

4¹.

2

kohustusena), millega on võimalik teha tehinguid,

või pigem on tegemist valitseva mõjuga teise

füüsilise või juriidilise isiku üle? Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9

kohaselt on tegemist mõjuga ning seega oleks see

mõistlik vastav deklareerimise kohustus sätestada §

14 eraldi lõikena või siis lisada vastav punkt lõikele

7.

4. Samuti tasuks seaduses täpsustada andmekoosseisu,

mille deklareerimist tegelikuks kasusaajaks olemise

puhul deklarandilt eeldatakse, sh mis hetke seisuga

andmed esitatakse (näiteks kas deklaratsiooni

esitamise kuupäeva seisuga või eelneva aasta kohta)

ning mis andmed deklareeritakse (näiteks juriidilise

isiku nimi ja kuupäev, mis ajast deklarant on

juriidilise isiku tegelikuks kasusaajaks).

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt täiendatud

Sotsiaalministeerium

5. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu punkt 10

järgmiselt:

„10) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9

järgmises sõnastuses:

„9) tervishoiuteenuste osutamisel

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1

tähenduses, kui see ei loo ametiisikule või temaga

seotud isikule olulist põhjendamatut eelist.“;

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud

6. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et seaduse

mõistes on tervishoiutöötaja see arst, hambaarst,

õde või ämmaemand, kes on registreerinud end

Terviseameti tervishoiutöötajate registris. See lause

tuleks ümber muuta nii, et Terviseameti

tervishoiutöötajate registri asemel kasutatakse

lauseosa „Terviseameti tervishoiukorralduse

infosüsteem“ (vastav muudatus jõustus

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses

27.06.2022).

Arvestatud

Seletuskirja vastavalt muudetud.

7. Juhime tähelepanu, et alates 01.10.2023 on

jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muudatused (§ 3 lg 6), mille kohaselt on

tervishoiutöötajaga võrdsustatud ka füsioterapeut,

kliiniline psühholoog ning logopeed, kui ta osutab

ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse

infosüsteemis. Seega tuleks seletuskirja täiendada

ka selgitustega tervishoiutöötajatega võrdsustatud

isikute osas.

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt täiendatud

Rahandusministeerium

8. Seletuskirjas on toodud, et Rahandusministeeriumi

esialgse hinnangu kohaselt on huvide deklaratsiooni

registri arendamise maksumus 75 000 eurot ning et

Justiitsministeeriumi tegevuskuludest kaetakse need

kulud, mis on seotud seaduse muudatustest

Arvestatud

Seletuskirja muudetud.

3

teavitusega ning juhiste väljatöötamisega. Siit ei

selgu registri arendamisega seotud kulude

katteallikas. Palume seletuskirjas täpsustada,

millisest katteallikast kavandab Justiitsministeerium

registri arendamisega seotud kulud katta.

9. Palume eelnõu § 1 punktis 12 (ja seletuskirjas)

korrigeerida ühisrahastut puudutavat

terminoloogiat. Nimelt on isikul kas osalus

ühisrahastusprojektis või nõue ühisrahastusprojekti

vastu (kui on nn laenupõhine platvorm), samuti

tuleks ühisrahastu vahendaja asemel kasutada

ühisrahastu teenuseosutaja (vt täpsemalt

väärtpaberituru seaduse §-i 281).

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja vastavalt

täiendatud.

10. Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse § 14 lõike 1 punkti

3 huvide deklaratsiooni esitajale kohustus

deklareerida ka investeeringud virtuaalvääringusse

ehk krüptovarasse ning osalus ühisrahastus.

Mõlema puhul tuleb näidata ka nende väärtus.

Kehtiva seaduse kohaselt (ja seda eelnõuga ei

muudeta) ei ole väärtpaberi väärtust vaja

deklaratsioonis märkida. Palume erisust selgitada.

Samuti palume selgitada, miks on vaja

deklaratsioonis esitada osaluse nimiväärtus, kuivõrd

see ei pruugi näidata osaluse tegelikku väärtust ning

kohati võib selle esitamine ka keeruliseks osutuda

(nt välisriigi äriühingu osaluse puhul).

Arvestatud

Eelnõu vastavalt muudetud

Tuleb nõustuda seisukohaga, et

osaluse nimiväärtus ei anna

eesmärgipärast ülevaadet ning

seetõttu on see asendatud osaluse

suurusega.

11. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeerium on

koostanud ja sealhulgas Justiitsministeeriumiga

kooskõlastanud krüptovaraturu seaduse eelnõu

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b0

641c6-2bba-433f-94d3-30c4abbe5b12), mille

kohaselt on alates 2024. aasta 1. juuli kasutusel

samaaegselt

terminid „virtuaalvääring“ ja „krüptovara“, kuid

alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kasutusel üksnes

termin „krüptovara“.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja vastavalt

muudetud.

Siseministeerium

12. Toetame ametiisikute teadlikkuse tõstmist nende

ametiseisundist ja sellega kaasnevatest kohustustest.

Õigusselguse huvides on oluline eelnõu

seletuskirjas üheselt välja tuua, et teadlikkuse

mittetagamine ei muuda olematuks isiku

ametiseisundit KVS § 2 tähenduses. Teisisõnu,

ametiisiku ja ametiseisundi määratlemisel tuleb

jätkuvalt lähtuda KVS §-st 2, mitte sellest, kas

isikut on KVS § 3 lõike 3 punkti 3 kohaselt

teavitatud ametiseisundi olemasolust või mitte.

Teeme ettepaneku seletuskirja punkti 1 juurde lisada

lause: „Kui asutus jätab käesoleva paragrahvi lõikes

Arvestatud

Seletuskirja vastavalt täiendatud

4

3 sätestatud kohustuse täitmata, ei vabasta see

asjaolu ametiisikut kohustusest järgida tegevus- ja

toimingupiiranguid“.

13. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 7 lõike 1 punktis 4

seotud isiku mõistet. Muudatuse järel oleks KVS §

7 lõike 1 punkti 4 järgi seotud isikuks isik, keda

seob ametiisikuga ühine majapidamine või kes on

temaga lähi- või sõltuvussuhtes olev isik. Eelnõu

seletuskirja kohaselt on eesmärk kitsendada senist

seotud isiku mõistet ning jätta välja raskesti

sisustatav osa, mis puudutab isikuid, kes väljaspool

ametiseisundit ametiisikut võivad mõjutada või kes

väljaspool ametiseisundit alluvad tema korraldusele

(eelnõu seletuskiri, lk 4).

Juhime tähelepanu, et termini „sõltuvussuhe“ sisse

toomine võib põhjustada hoopis vastupidist

olukorda ehk seotud isiku mõistet laiendada. Nimelt

eelnõu seletuskirja kohaselt tuleks lähi- ja

sõltuvussuhet sisustada sarnaselt karistusseadustiku

(edaspidi KarS) § 121 lõike 2 punktiga 2. Märgime,

et seletuskirjas viidatud Riigikohtu lahend sisustab

üksnes lähisuhte mõistet ja KarS § 121 lõike 2

punkti 2 kommentaar viitab sõltuvussuhte

sisustamisel KarS § 143 kommentaarile.

Kommentaaride kohaselt saab sõltuvussuhe olla

õigusel põhinev ja õiguslikult reguleerimata

suhtluses. Õigusel põhinevas sõltuvussuhtes on

näiteks juht ja alluv töösuhtes, ohvitser ja sõdur

ajateenistuses, vangivalvur ja kinnipeetav, uurija ja

kahtlustatav, kohtunik ja kohtualune jne (vt KarS §

143 kommentaarid, p 3.3.2). Eelnõu kontekstis

võiks uus § 7 lg 1 p 4 sõnastus sel juhul tähendada

seda, et tulevikus ei tohiks näiteks: kohtunik

ametiisikuna teha KVS § 11 lg 1 p 1 mõttes

toiminguid ja otsuseid kohtualuse kui endaga

sõltuvussuhtes (õigusel põhinev) oleva isikuga;

uurija teha toiminguid kahtlustatavaga; juht anda

alluvale korraldusi jne.

Välistamaks seotud isiku mõiste laienemist õigusel

põhinevale sõltuvussuhtele, kuid tagamaks

sõltuvussuhet nt ametiisiku kõrvaltegevuses nii

tema tööandja kui alluva ja juhiga, teeme

ettepaneku sõnastada § 7 lg 1 p 4 järgmiselt:

„4) isik, keda seob ametiisikuga ühine

majapidamine või lähisuhe, samuti väljaspool

ametiseisundit ametiisikuga sõltuvussuhtes olev

isik.“.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu täiendatud ning

„sõltuvussuhe“ on sättest välja

jäetud.

14. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) punkti 9 kirjeldavas osas

on lause, mis võib vajada täpsustamist või

Arvestatud

5

parandamist. „Punktiga 8 asendatakse

avalikustamise kohustus teavitamiskohustusega

ning sellest tuleb jutt punkti 8 juures.“ Palume see

üle vaadata.

Seletuskirja vastavalt parandatud

ning viidatud lause kustutatud.

15. Eelnõu seletuskirja punktis 10, mis käsitleb

tervishoiutöötajale erandi kohaldamise vajalikkust,

on mitmes kohas toonitatud lisaks selgitavale

seadusemuudatusele ka Eesti Arstide Liit

eestvedamisel käitumisjuhiste või eetikakoodeksi

koostamise ja kasutuselevõtmise vajadust. See

aitaks selgitada spetsiifilises valdkonnas riske ning

tegeleda huvide konflikti vältimiseks kutsesiseste

reeglite väljatöötamise ja nende

tervishoiutöötajaskonnas tutvustamise ja

rakendamisega. Siseministeerium on KVS VTK-le

antud arvamuses samuti pidanud äärmiselt oluliseks

valdkonnas vajaliku juhendmaterjali koostamist ja

selle ühist kasutuselevõttu tervishoiusektoris.

Ainuüksi seadusemuudatus ise ei too selgust

olukorrale, mille probleemi tunnetus on teoreetiline,

sest süüteomenetlusi pole antud küsimuses seni

olnud. Arusaamist ja mõistmist aitavad luua selgelt

väljendatud kokkulepped ja juhendmaterjalid, mis

toetavad tervishoiutöötajaid otsuste tegemisel.

Eeldame, et 2019. aastast alguse saanud soov

seaduse täiendamiseks erandi loomisega on olnud

ajaliselt piisav tervishoiutöötajaskonnale vajalike

juhiste koostamiseks ja lähiajal tutvustamiseks.

Võetud teadmiseks

16. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse KVS § 11 lõikega

3¹, mille kohaselt tuleb § 11 lõike 3 punktides 4, 5

ja 7 nimetatud erandi kohaldamisest teavitada

ametisse nimetamise õigusega isikut (nt asutuse

juhti) või selle võimatusel avaldada teade

kodulehel. Siseministeeriumi hinnangul tähendab

see muudatus seda, et iga ametiisik otsustab ise, kas

ta järgib toimingu piirangut või näeb enda puhul

alust erandiks. Selline kord võib tuua korruptiivset

käitumist soosiva muutuse, kus ametisse

nimetamise pädevusega isik või organ saab erandi

kohaldamisest teada vaid tagantjärgi teavituse

kaudu. Läbipaistvam oleks, kui erandi kohaldamist

ei otsusta ametnik ise, vaid see oleks delegeeritud

kõrgemalseisvale juhile, nt ametiisiku vahetule

juhile või ametisse nimetamise õigusega isikule.

Teeme ettepaneku sõnastada § 11 lg 3¹ järgmiselt:

„(3¹) Ametiisik peab viivitamata teavitama oma

vahetut juhti või ametisse nimetamise õigusega

isikut või organit kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil käesoleva paragrahvi lõike 3

punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu

Mitte arvestatud

Ei saa jagada seisukohta, et lõike

3¹ sõnastus tähendab seda, et

ametnik saab ise otsustada, kas

peab toimingupiirangust kinni või

mitte. Sätte sõnastuse kohaselt

tuleb viivitamatult teatada KVS §

11 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7

nimetatud erandi kohaldamisest ja

ka seda põhjendada. Selle

teavituse kinnitamine või mitte

kinnitamine ei anna juurde sisulist

väärtust, kuna sätte eesmärk on

teavitada erandi kasutamisest,

mitte küsida luba erandi

kasutamiseks.

Kehtiv regulatsioon näeb ette, et

toimingupiirangu kohaldamata

jätmise kohta avaldatakse

viivitamata ja alaliselt teade

asutuse veebilehel ning teate

avaldamisele eelnevalt ei pea

6

kohaldamata jätmise vajadusest sealhulgas teatama

erandi alusest ja ajast. Toimingupiirangu

kohaldamata jätmise kinnitab ametiisiku vahetu juht

või ametisse nimetamise õigusega isik või organi

liige. Teavitamise võimatuse korral tuleb

toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta

avaldada viivitamata teade asutuse veebilehel.

Teavet säilitatakse vähemalt viis aastat.“.

teavitama juhti vms. Kuna

peamiselt on erandi kasutajaks

asutuse või KOVi valitsuse juht,

kuna sellisel ametikohal ei ole

toimingupiirangu korral võimalik

otsuse või toimingu tegemist

kellelegi delegeerida, siis lisaks

ettepanek asjatut bürokraatiat.

Erinevalt kehtivast korrast

lisandub kohustus põhjendada

erandi kasutamist ning kui erandi

kasutamine ei ole põhjendatud, siis

võib kaasneda süüteovastutus.

17. I Eelnõu punktiga 13 täiendatakse §-i 14 lõiget 1

punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) ametiisik on

tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 9 tähenduses. Juhime

tähelepanu, et § 14 lõige 1 sätestab loetelu, milliseid

andmeid deklarandi vara kohta peab deklareerimise

päeva seisuga deklaratsioon sisaldama. Eelnõus

toodud täiendusettepaneku sõnastus punktis 6 jääks

varasemate punktide sõnastusega võrreldes

kaheldavalt sobivaks, mistõttu teeme ettepaneku

selle sõnastust kohendada, et § 14 lõike 1 mõte

oleks kõikide punktide juures järgitud.

Arvestatud

Eelnõu täiendatud ning kõnealune

säte on nüüd § 14 lõige 4¹.

18. Täiendavalt lisame, et kehtiv KVS § 21 lõige 2

sätestab:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud

väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.

Kui Kaitsepolitseiamet tuvastab käesoleva seaduse

§-des 17–19 nimetatud väärteo süüteomenetluse

käigus, on kohtuväline menetleja

Kaitsepolitseiamet.“ Korrektsuse huvides märgime,

et kuna alates 01.01.2012 on Eestis ainult üks

politseiasutus, siis tuleks täpsustada, et kohtuväline

menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

Teeme ettepaneku sõnastada § 21 lõike 2 esimene

lause järgmiselt:

„2) Käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud

väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja

Piirivalveamet.“.

Arvestatud

Eelnõu vastavalt täiendatud

19. Seletuskirja punktis 6.2 käsitletakse mõju

tervishoiule. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja,

et tervishoiutöötajatele tuleb hiljemalt 2024. aasta

jooksul välja töötada juhendmaterjal

korruptsioonivastase seaduse rakendamise,

sealhulgas huvide konflikti ning toimingupiirangute

kohta.

Mitte arvestatud

Kuigi nõustume põhimõttega, et

tervishoiutöötajatel tuleb

enesereguleerimiseks

juhendmaterjalid välja töötada, siis

seletuskirjaga ei saa kolmandatele

isikutele ette näha kohustusi.

Seega on seletuskirjas lahti

7

kirjutatud vajadus sellised

juhendmaterjalid koostada.

20. Seletuskirjas on erinevate muudatuste juurde lisatud

mitme punkti juures esitatud tõdemus, et seaduse

täitmine ennetavate meetmete kasutuselevõtuks on

avalikus sektoris varieeruv, sealhulgas erinev

praktika ka kohalike omavalitsuste riskide

maandamisega seotud tegevustes, veebilehel teadete

kajastamine jms. KVS § 3 lõikes 3 toodud

kohustustes sarnase parima praktika loomiseks ja

kasutusele võtmiseks teeme ettepaneku edaspidi

rohkem pöörata tähelepanu seaduse täitmise

praktikale, vajadusel seotud asutuste juhendamisele

ja kaasamisele.

Võetud teadmiseks

Riigikantselei

21. Eelnõu punkti 3 kohaselt muudetakse kehtiva

seaduse § 7 lõike 1 punkti 4 ja kitsendatakse

isikute ringi, keda loetakse seotud isikuks KVSi

mõttes. Eelnõu kohaselt loetakse edaspidi

seotud isikuks sellist isikut, keda seob ametiisikuga

ühine majapidamine või kes on

ametiisikuga lähi- või sõltuvussuhtes olev isik.

Seletuskirja kohaselt tuleks lähi- või

sõltuvussuhte mõistet ennekõike sisustada sarnaselt

karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 p-ga

2. Viidatud normi ei ole olemas, ilmselt on õige

viide sama paragrahvi lõike 2 punktile 2. Kuid

ka sellisel juhul jääb arusaamatuks, kuidas lähi- või

sõltuvussuhte mõistet praktikas selle sätte

kaudu sisustada tuleb. Viidatud norm reguleerib

karistuse määra teise inimese tervise

kahjustamise eest, kui see on toime pandud lähi- või

sõltuvussuhtes (kehaline

väärkohtlemine).

Sama lause lõpus on ülamärkega 6 viide Riigikohtu

21. oktoobri 2022. a otsuse nr 1-21-3307

punktile 27, mille kohaselt ei saa lähisuhte

tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste

tunnuste sedastamisega, ehk lähisuhte jaatamiseks

ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-,

põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest.

Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side

inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi,

hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist

jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka

emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb

nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning

usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab

suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2020. a

Arvestatud

Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Lisaks on muudetud eelnõu, kus

säte on sõnastatud järgnevalt:

„4) ametiisikule lähedased

isikud

8

otsus nr 1-19-3377/32, p 10.) Tegemist on seega

faktilise asjaoluga, mis kuulub

tõendamiseseme hulka.

Ettepanek: Arvestades seotud isiku mõiste selguse

olulisust toimingupiirangu rakendamiseks,

palume täiendada seletuskirja selgitustega, millest

lähtudes tuleb lisaks KarSile lähi- või

sõltuvussuhe määratleda ja milliseid isikuid

võidakse uue regulatsiooni järgi lugeda

ametiisikuga lähi- või sõltuvussuhtes olevateks

isikuteks. Mõistame, et ammendavat isikute

loetelu ei ole võimalik seaduses anda, kuid sisulisi

selgitusi praegu seletuskirjas ei ole.

Riigikohtu lahendi punkti 27 võiks seletuskirjas

taasesitada, sest see aitab seaduse rakendajatel

mõtestada lähisuhte sisu ning olemust. KVSi

kohaselt vastutab ametiisik seaduses sätestatud

kohustuste täitmise ja toimingupiirangute järgimise

eest, kuid selleks peab seadus olema talle

mõistetav.

22. Samuti palume seletuskirja mõjude osa täiendada

selgitustega, kuidas seotud isikute ringi

kitsendamine mõjutab edaspidi ühiskonna

korruptsioonitaluvuse nivood. Kehtiva seaduse

seletuskirjas on mainitud, et mõjutamine hõlmab ka

mittemajanduslikke suhteid. Näiteks võib

tuua poliitilised sõbrasuhted, nn käsi peseb kätt

olukorrad. Nõustume, et kehtivas

regulatsioonis on seotud isiku mõiste lai, kuid

samas jätab see võimaluse hõlmata ka olukordi,

kus seosed ei tulene tingimata kooselust või lähi- ja

sõltuvussuhtest. Jättes seotud isikute

loetelust välja nn mõjusuhted, ei tule eelnõust ega

selle seletuskirjast välja, kuidas sellisel

juhul korruptsiooni välditakse, või olemegi valmis

aktsepteerima, et toimingud ja tehingud

inimestega, kes ametiisikuid väljaspool

ametikohustusi mõjutavad, ei liigitu enam

korruptsiooniks ning toimingupiirangut enam ei

vaja.

Arvestatud

Seletuskirja vastavalt täiendatud.

23. Lisaks tekkis küsimus, kas seoses seotud isikute

ringi kitsendamisega on kaalutud laiendada §

7 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute ringi, näiteks

lisada sinna ametiisiku vanema külgneja

sugulane ja tema laps vms.

Selgitus lisatud

Eelnõu koostamise käigus ei ole

kaalutud laiendada §-s 7 lg 1 p-s 1

toodud loetelu, kuna nimetatud

sugulased ei pea ilmtingimata

olema sellistes suhetes, kus

korruptsioonioht võib tekkida. Kui

vanema külgneja ja tema lapsega

on siiski selline suhe, siis saab seda

9

tõlgendada läbi KVS § 7 lg 1

punktis 4 toodud lähisuhte.

24. Eelnõu punkti 4 kohaselt lisatakse seotud isikute

hulka ka juriidilised isikud, mille tegelik

kasusaaja on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 9

tähenduses ametiisik või temaga seotud isik.

Seletuskirja järgi on tegelik kasusaaja füüsiline

isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise

kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või

juriidilise isiku üle, või füüsiline isik, kelle huvides,

kasuks või nimel tehing või toiming

tehakse, seega tuleb KVSi mõtte kohaselt lugeda ka

sellised juriidilised isikud, kus võib olla

seose laad on kaudsem, seotud isikuteks, kuna

ametiisiku huvid tegeliku kasusaajana on

sarnased huvidega, mis kaasnevad otsese osalusega

juriidilises isikus.

Kuna tegemist on uue sättega selle kohta, keda

loetakse seotud isikuks, palume

seletuskirja täiendavaid selgitusi. Praegu ei ole

tegeliku kasusaaja määratlus tervikuna

arusaadav. RahaPTS seletuskirja järgi on kasusaaja

isik, kellel on suurem kui 50% osalus

konsolideeritava üksuse hääleõiguses ning otsene

või kaudne õigus nimetada või tagasi

kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast. Kuidas mõista

määratlust: „ kus võib olla seose laad

kaudsem“? Kas see ongi hinnanguline, ilma

konkreetse arvulise piiranguta? Kuidas uus säte

suhestub sama lõike punktidega 2 ja 3 (vähemalt

1/10 osalust ja juhtimis- või kontrollorgani

liige)? Kas siin on mõeldud tegelikku kasusaajat,

kes on nimetatud äriregistris tegeliku

kasusaajana? Või on siin mõeldud midagi muud, sel

juhul kuidas seda saab kontrollida?

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja vastavalt

täiendatud.

25. Normitehnilise märkusena märgime, et seletuskirja

punkti 9 selgituste juures on ekslik viide

eelnõu punktile 8. Õige viide on punktile 11.

Arvestatud

Seletuskirja parandatud

Eesti Linnade ja Valdade Liit

26. KVS § 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises

sõnastuses:

„(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse

käesolevas seaduses sätestatud õigused ja

kohustused on ka kohaliku omavalitsuse organil.“;

Seletuskirja kohaselt on muudatus suunatud

õigusselguse suurendamisele ning sisulist muutust

see kaasa ei too. Leiame siiski, et nimetatud

muudatus õigusselgust ei suurenda, vaid pigem

suurendab ebaselgust.

Arvestatud

Kõnealune täiendus on eelnõust

välja jäetud.

10

Kui seletuskirjas on antud muudatuse kohta

selgitatud, et see puudutab ainult KVS § 3 lõigetes

3 ja 4 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse

õigusi ja kohustusi, siis seaduse eelnõu § 3 uues

lõikes 5 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse

organile laienevad kõik käesolevas seaduses

asutusele sätestatud õigused ja kohustused, samas

puudub seletuskirjas analüüs, kuidas kollegiaalsed

organid peaksid seda seadusesätet praktikas

järgima. Ka jääb üldsõnaliseks seletuskirjas toodud

muudatuse põhjendus.

Kohaliku omavalitsuse organid on kollegiaalsed

organid ning nende töö vorm on istung. Volikogu

valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike

poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduse alusel; valitsus moodustatakse volikogu

poolt. Palume selgitada lähemalt, kuidas toimub

KVS § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud õiguste ja

kohustuste realiseerimine kohaliku omavalitsuse

organi poolt kollegiaalse organi liikme suhtes.

Samuti juhime tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduses (KOKS) on sätestatud, et

volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega

seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva

kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud

kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna

valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta

volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele

mittevastamise tõttu (KOKS § 18 lg 1 p 8); samuti

on sätestatud, et vallavanemaks või linnapeaks ei või

valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut,

kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo

eest ning kui välistavad asjaolud ilmnevad või

tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme

volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist

ametikohale mittevastavuse tõttu (KOKS § 482).

Missugust täiendavat kohustust KVS § 3 lg 4 peaks

tähendama, eelnõust ega seletuskirjast ei selgu. Seda

enam, et KOKSi kohaselt on laiemad alused volituste

lõppemiseks või ametist vabastamiseks kui KVS § 3

lg-s 4.

27. KVS § 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises

sõnastuses:

„5) juriidiline isik, mille tegelik kasusaaja rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9

tähenduses on ametiisik või temaga seotud isik;“

Eesmärgiga vältida (ametiisiku

korruptsioonijuhtumini viivaid) eksitusi tegelike

kasusaajate määramisel tuleb sätet täpsustada ning

Arvestatud

Eelnõu vastavalt täiendatud

11

lisada sellese kasusaajate andmete allikana sõnad

„tegeliku kasusaajana äriregistrisse kantud“.

Ettepanek on kõnealune säte sõnastada: „5)

juriidiline isik, mille tegelik kasusaaja rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9

tähenduses on tegeliku kasusaajana äriregistrisse

kantud ametiisik või temaga seotud isik;“.

28. Rahandusministeeriumi kodulehel on 8. septembri

2020 juhis tegeliku kasusaaja tuvastamiseks. Selles

on öeldud, et: „Valla või linna sihtasutuse, mille

ainuasutajaks on vald või linn, samuti osaühingu

või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või

aktsionäriks on vald või linn, nõukogu liikmed

nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või

aktsionäri õigusi teostab valla- või linnavalitsus ja

seega võib tegelikeks kasusaajateks pidada

vallavanemat või linnapead ja valla- või

linnavalitsuse liikmeid.“

Näiteks Tallinna linna asutatud äriühingute ja

sihtasutuste tegelikeks kasusaajateks on

äriregistrisse kantud linnapea ja linnavalitsuse

liikmed. Tulenevalt KVS § 7 lg 1 punktist 5 on

linna äriühingud ja sihtasutused muutunud

linnavalitsuse liikmetega seotud isikuteks. Kas

sellisel juhul on linnavalitsus õigustatud võtma

vastu otsuseid nendega seotud isikute kohta

(äriühingute majandusaasta aruande kinnitamine,

kasumi jaotamine ja audiitori määramine,

aktsiakapitali suuruse muutmine, nõukogu liikmete

määramine ja tagasikutsumine jne)? Ka juhul, kui

tegeliku kasusaajana kantakse äriregistrisse vaid

linnapea, jääb kahtlus, kas linnapea on õigustatud

alla kirjutama linnavalitsuse korraldustele

eelnimetatud juriidiliste isikute (linnapeaga seotud

isikute) kohta vastuvõetud otsustele.

Ettepanek on tõusetunud küsimuse lahendamiseks

täiendada KVS § 7 lg-t 2 ning nimetada tegelik

kasusaaja samuti erandi alla kuuluvaks.

Pakume järgmist sõnastust: „Juriidilist isikut ei

loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja

juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku

ametikohustusest, välja arvatud juhul, kui ametiisik

otsustab iseenda soodustuste üle. Riigi, kohaliku

omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise

isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis-

või kontrollorganis või tegeliku kasusaajana

äriregistrisse kandmist loetakse ametikohustuseks

käesoleva seaduse tähenduses.“

Arvestatud

Vastav täiendus on lisatud KVS §

7 lõikesse 2

29. KVS § 11 lõike 1 punkti 2 sõnastusest jäetakse

välja sõna „teadlik“. Punkti sõnastus on eelnõus:

Mittearvestatud

Selgitus lisatud

12

„2) esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku

oluline majanduslik või muu huvi, mis võib

mõjutada toimingut või otsust.“.

Kui jätta välja sõna „teadlik“, võib punkti sõnastust

mõista ka nii: esineb ametiisiku enda või temaga

seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi,

millest ametiisik ei ole teadlik, kuid mis võib

mõjutada toimingut või otsust.

Ilmselt seaduse eelnõu koostajad ei soovinud, et uut

sätet võiks ka selliselt mõista. Leiame, et huvi

teadvustamist ei saa punktist välja jätta. Seotud

isikul võib olla oluline huvi, millest ametiisik ei ole

teadlik.

Ettepanek on sõnastada kõnealune säte järgmiselt:

„2) ametiisik on teadlik enda või temaga seotud

isiku olulisest majanduslikust või muust huvi, mis

võib mõjutada toimingut või otsust.“.

Sõna „teadlikkus“ ei anna sisuliselt

sätte mõttele midagi juurde, kuna

KVS § 7 lg 3 sätestab, et

ametiisikul ei ole käesolevast

seadusest tulenevat seotud isiku

huvi puudutavat kohustust, kui ta

ei tea ega peagi teadma käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud

seosest või seotud isiku huvist.

30. KVS § 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6

sõnastuses: „6) ametiisik on tegelik kasusaaja

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 9 tähenduses;“.

Juriidiliste isikute tegelikud kasusaajad on kantud

äriregistrisse. Vältimaks olukorda, kus äriregistrisse

kantud andmed ametiisiku kui tegeliku kasusaaja

kohta erinevad ametiisiku enda

hinnangust enda kui tegeliku kasusaaja kohta ning

sellest tulenevat „ekslike“ andmete sisestamist

huvide deklaratsiooni, tuleks KVSis ühemõtteliselt

sätestada tegeliku kasusaajate andmete allikas.

Ettepanek on sätesada andmete allikana äriregister

ja sõnastada kõnealune säte järgmiselt:

„6) ametiisik on äriregistrisse kantud tegelik

kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 9 tähenduses.“.

Arvestatud

Eelnõu vastavalt täiendatud

31. Seletuskirja võiks lisada täpsustuse, kas andmed

juriidiliste isikute kohta, kus ametiisik on tegelik

kasusaaja, sisestatakse huvide deklaratsioonide

registripidaja poolt „automaatselt“ eeltäidetud

huvide deklaratsiooni või peab ametiisik loetelu ise

koostama.

Võetud teadmiseks

Loomisel on uus HDRi register

ning hetkel ei saa veel väita, kuidas

andmed deklaratsiooni jõuavad,

samas on see arendusel üks

eesmärke, et võimalikult palju

andmeid oleks eeltäidetud.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

32. Soovime eraldi tähelepanu juhtida täiendava

toimingupiirangu erandi lisandumisele. On igati

mõistlik ja ootuspärane, et erinevate valdkondade

esindajad saaksid seadusest tulenevatest

piirangutest ja kohustustest selgelt ja ülemäärase

tõlgendamiseta aru ning et need ei muutuks

takistuseks ausal tegutsemisel. Sel põhjusel on

Võetud teadmiseks

13

asjakohane selgelt piiritleda

arstide/meditsiinitöötajate igapäevatöö seoses

patsientide ravimisega ja ametiisiku rollis

sooritatavad tegevused avalike ülesannete täitmisel.

Korruptsioonivastane seadus ei saa tegeleda kõikide

valdkondlike ohukohtadega. Valdkonnas

ettetulevate erinevate eeliste ja ebaeetiliste

tegevuste maandamisega tuleks tegeleda

valdkonnaüleste arstide/meditsiinitöötajate

käitumist reguleerivate kordade ja juhiste abil.

Viimaste ellukutsumise eest võiksid vastutada

erialaorganisatsioonid, nt Eesti Arstide Liit.

Selline tegevus kindlustaks, et tervishoiusektoris

leviksid ning leiaksid järgimist selle korruptsiooni

ja huvide konflikti maandavad ja seadust

tasakaalustavad meetmed. On ilmselge, et iga

valdkond peab vastavate siseregulatsioonidega

seisma hea selle eest, et seaduse kohaldamisalast

väljapoole jäävate riskide realiseerumisega oleks

arvestatud ning astutud sammud nõuetekohaste

maandamismeetmete kasutuselevõtuks.

Vastupidisel juhul esineb oht, et

korruptsioonivastase seaduse muudatusega

täiendava erandi lisandumisel tegeldakse vaid

karistusähvarduse välistamisega ning kõrvale

jäetakse probleemi lahendamine ja korruptsiooni

ennetavate muude meetmete kohaldamine.

Valdkonnapõhised juhised ja reeglid oleksid

piisavaks garantiiks täiendava toimingupiirangu

erandi lisandumisel.

Eelpool kirjeldatud valdkondlike lisajuhiste ja -

reeglite loomise vajalikkus on esile toodud ka

Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirjas, mistõttu oleks otstarbekas

nende loomine ja juurutamine ka vastava protsessi

kavandamisega tagada. Soovitame lisada antud

juhiste ning reeglite loomine tegevusena

järgmisesse korruptsioonivastasesse tegevuskavasse

ja/või luua vastav töörühm, mis hõlmaks mh ka

valdkonna spetsiifikat tundvaid erialaseid eksperte.

Täiendavalt võiks reeglite ja juhiste loomisprotsessi

olla kaasatud ka korruptsiooniennetuse võrgustik.

Arstide Liit

33. Tõdeme heameelega, et eelnõus tehakse

toimingupiirangu erand tervishoiutöötajatele

Võetud teadmiseks

14

tervishoiuteenuste osutamisel. Arstidele on väga

oluline, et patsientidele saaks arstiabi osutada ilma

ravitööd häirivate piiranguteta. Mõistame eelnõu

seletuskirjas väljendatud muret võimalike huvide

konfliktide pärast ja ettepanekut tegeleda nende

vältimisega ka kutsesiseste reeglite abil. Kinnitame,

et olemegi seda teinud eelkõige Eesti Arstide Liidu

poolt vastu võetud Eesti arstieetika koodeksiga,

mille järgimine on EAL põhikirja järgi liikmetele

kohustuslik. Eetikakoodeksi järgi peab arst suhtuma

kõikidesse patsientidesse võrdselt. Arst on

kohustatud kasutama kõiki kättesaadavaid

patsiendile vajalikke abistamismeetodeid, patsiendi

huve tuleb eelistada oma teaduslikele ja

ühiskondlikele huvidele, kuid arvestada sealjuures

ühiskonna reaalsete võimalustega. Arst ei tohi

põhjendamatult määrata uuringuid ja

raviprotseduure, suunata patsienti vajaduseta teiste

arstide konsultatsioonidele ega lähtuda suunamisel

kasu saamise eesmärgist. Patsiendil on soovi korral

õigus saada oma tervisliku seisundi kohta teisest

arvamust.

Oma lähedaste ravimise teemat on käsitletud ka

Maailma Arstide Liidu arstieetika käsiraamatus,

mille EAL eesti keeles välja andis ja mis on kõigile

arstidele kättesaadav.

Lähedaste ravimist ei saa alati vältida meie väikese

rahvaarvu, hajaasustuse ja mõne eriala arstide väga

piiratud arvu tõttu, kuid kehtivate eetikareeglite

täitmine aitab huvide konflikte ära hoida.

Tunnustame justiitsministeeriumit, riigikogu

õiguskomisjoni, õiguskantslerit ning kõiki teisi, kes

arstide liidu ettepanekuid ja seadusemuudatust on

toetanud.