Kiri

EELNÕU
11.10.2023
Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus
Korruptsioonivastases seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) teadlikkuse ametiseisundi olemasolust.“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused on ka kohaliku omavalitsuse organil.“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine või ametiisikuga lähi- või sõltuvussuhtes olev isik.“;

4) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) juriidiline isik, mille tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses on ametiisik või temaga seotud isik;

5) paragrahvi 7 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest, välja arvatud juhul, kui ametiisik otsustab iseenda soodustuste üle.“;

6) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis võib mõjutada toimingut või otsust.“;

7) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kui ametiisik teeb rutiinse otsuse või toimingu, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, ilma et tal oleks võimalik määrata selle asjaolusid;“;

9) paragrahvi 11 lõike 3 punktide 4, 5 ja 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) tervishoiuteenuste osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel, kui see ei loo ametiisikule või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist.“;

11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:
„(3¹) Ametiisik peab viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigusega isikut või organit kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil või selle võimatuse korral avaldama teate asutuse veebilehel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu kohaldamata jätmisest, sealhulgas teatama erandi aluse ja aja. Teavet säilitatakse vähemalt viis aastat.“;

12) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) väärtpaber väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud kogumispensioni osak ja pensioni investeerimiskonto, osalus äriühingus, samuti osalus äriühingus, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub ametiisikuga seotud äriühingule, samuti virtuaalvääring ja osalus ühisrahastuses. Deklaratsioonis märgitakse väärtpaberi kohta emitendi nimi, väärtpaberite liik ja arv, osaluse kohta äriühingu nimi ja osaluse nimiväärtus, virtuaalvääringu kohta nimetus, arv ja väärtus, ühisrahastuse kohta vahendamise teenuseosutaja ja osaluse väärtus;“;

13) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) ametiisik on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses;

14) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2023. a

Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................2023. a

Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on kaasajastada korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest tulenenud probleemidest. KVS on kehtinud alates 2013. aastast. Seaduse rakendamine on toonud endaga kaasa küsimusi ning diskussioone, millele eelnõu lahendusi pakub. Lisaks tegi Justiitsministeerium 2021. aastal küsitluse KVS-i rakendajate (riigi- ja omavalitsustöötajate) seas1 ja 2020. aastal kohaliku omavalitsuse volikogude ning linna- ja vallavalitsuste liikmete hulgas,2 kust selgusid ettepanekud seaduse täiendamiseks.
KVS-i on seni muudetud kaheksal korral, üldjuhul on tegemist olnud väiksemat laadi muudatustega (näiteks kaotati väärteokoosseis huvide deklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamisel, kuna see kattus KarS § 280 koosseisuga (2014); laiendati korruptsioonijuhtumist teatamise regulatsiooni erasektori korruptsioonijuhtumist teatamisele (2016); loodi piirang, millega välistatakse korruptiivse kuriteo eest karistatud isikute töötamine riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes (2019); laiendati deklarantide ringi (2021) jne).
KVS-i puhul on teadlikult olnud eesmärgiks avatus ning võimalikult paindlik regulatsioon, mis ühelt poolt aitab vältida nn JOKK-skeeme ning teisalt paneb rakendajatele vastutuse olukordi hinnata ning sobivaid korruptsiooni ennetamise vahendeid leida. Korruptsiooni ennetamise eest vastutab ametiisik, kes peab veenduma, et ta teadlikult KVS-is sätestatud kohustusi ja toimingupiiranguid ei riku, mistõttu on rakendamise käigus tekkinud küsimused loomulikud. Aastate jooksul on nii riigi kui ka omavalitsuste ametiisikuid koolitatud, sh on loodud e-koolitus. Hetkel ei ole märke, et valitud suund olnuks väär (korruptsiooni tajutud tase Eestis on langenud) ning valdkond vajaks põhjalikumat regulatsiooni, küll aga on seaduse rakendamisel kerkinud hulganisti küsimusi, mida on lahendatud jooksvalt Justiitsministeeriumi pakutavate juhiste ja koolituste kaudu. Mõned kerkinud probleemid vajavad siiski seaduses täpsustamist. Samuti täiendatakse veebilehel www.korruptsioon.ee olevaid küsimusi ja vastuseid3.
Eelnõu aitab lahendada segaduse, mida on ette tulnud olukorras, kus ametikohustuste raames tekkinud seose tõttu tuleb ametiisikul vastu võtta otsuseid või teha toiminguid iseenda kui füüsilise isiku suhtes. Kehtivas seaduses ei ole sõnaselgelt väljendatud, et sellises olukorras peab ennast taandama, seda täpsustatakse ning edaspidi ei kehti nn seotud isiku juriidilise isiku erand siis, kui ametiisik peab tegema otsuse näiteks endaga seotud soodustuse kohta.
Samuti on tulnud ette tõlgendamisraskusi toimingupiirangu kohaldamisel, kuna lähenemine toimingupiirangule on avar. Eelnõuga täpsustaksegi seotud isiku ja toimingupiirangu mõisteid, muudetakse ka toimingupiirangu eranditest teavitamise korda ning täpsustatakse toimingupiirangu kohaldamata jätmise avalikustamist.
Eelnõuga lahendatakse ka küsimused, mis puudutavad tervishoiutöötajaid ning nende rolli ametiisikuna, kuna kehtiv toimingupiirang võib osutuda takistuseks erialase põhitöö tegemisele, siis luuakse toimingupiirangu erand tervishoiutöötajale.
Samuti lisatakse huvide deklaratsiooni uued varaliikide deklareerimise kohustus, milleks on osalus ühisrahatuses ning virtuaalvääringud ning samuti tuleb edaspidi deklareerida, kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa ([email protected]) ja analüüsitalitluse juhataja Mari-Liis Sööt (teenistusest lahkunud).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]) ja Taima Kiisverk ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse redaktsiooni RT I, 13.04.2021, 4.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 punktiga 11.7.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on kaasajastada korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest tulenenud probleemidest.
Eelnõu eesmärgiks on:
• Täpsustada KVS § 7 lg-s 2 toodud erandit: seotud isiku juriidilise isiku erand ei kehti siis, kui ametiisik peab tegema otsuse endaga seotud soodustuse kohta.
• Täpsustada seotud isiku ja toimingupiirangu mõisteid.
• Luua toimingupiirangu erandid tervishoiutöötajale, kuna kehtiv toimingupiirang võib osutuda takistuseks erialase põhitöö tegemisele.
• Muuta eranditest teavitamise korda ning täpsustada toimingupiirangu kohaldamata jätmise avalikustamist.
• Muuta virtuaalvääringutesse ja ühisrahastusse tehtud investeeringute deklareerimine kohustuslikuks.
Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK)4, mis lähtus VTK-s väljatoodud küsitlustest ja analüüsidest, aruteludest korruptsiooni ennetuse võrgustikus, eraldi kohtumistest ekspertide ja teistega. VTK kohta esitasid arvamuse ka Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu Maakohus, Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Riigikogu õiguskomisjon, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tartu Ülikool ning Tallinna Arstide Liit.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 täpsustatakse ametiasutuste kohustust tagada korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus. KVS § 3 lõikesse 3 lisatakse punkt 3, mille kohaselt on edaspidi riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku, nende asutatud sihtasutuse ja konkurentsiseaduse tähenduses avalikul ettevõtjal kohustus lisaks korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tagamise ja kohustustest kinnipidamise kontrollile kohustus tagada, et nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitvad ametiisikud oleksid teadlikud ametiseisundist ning sellega kaasnevatest kohustustest. Täpsustus on vajalik, sest esineb olukordi, kus isik küll täidab avalikku ülesannet, kuid ta ei ole selle olemasolust teadlik või ei tea, et selle tulemusena saab temast ametiisik. Näitena võib tuua Riigikohtu 14.03.2023 otsuses nr 1-19-10225 esinenud olukorra, kus ministri käskkirjaga määratud hindamiskomisjoni liige ei olnud teadlik enda ametiseisundist ning ei ole taandanud ennast huvide konflikti olukorras otsuse või toimingu tegemisest.
Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse KVS-is sätestatud õigused ja kohustused on ka kohaliku omavalitsuse organil. Kehtivas KVS-is on tekitanud probleeme volikogu ja vallavalitsuse (siin kitsamas, poliitilise organi tähenduses) paigutamine läbivalt kasutatud mõiste „asutus“ alla. See on tekitanud küsimusi KVS § 11 lg 3 punktide 5 ja 7 kohaldamisel, justkui ei kohalduks neile KVSi regulatsioon. Lisatud lõikega selgitatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse KVS § 3 lg-des 3 ja 4 toodud õigused ja kohustused laienevad ka kohaliku omavalitsuse organile. Muudatus on suunatud õigusselguse suurendamisele ning sisulist muutust see kaasa ei too.
Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse seotud isiku mõistet. KVS § 7 lg 1 p-d 1-3 ei ole suuremaid tõlgendusraskusi tekitanud, sest need on võrdlemisi üheselt mõistetavad. Probleemseks on peetud KVS § 7 lg 1 p 4, mille kohaselt on seotud isik ka isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Leides, et otsus või toiming tehti KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud seotud isiku suhtes, kohaldub automaatselt KVS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirang ning vähemasti seaduse tekstist ei ilmne, et sel juhul tuleks täiendavalt hinnata ka seda, kas ametiisiku ja otsuse või toimingu adressaadi suhe omas ka tegelikult otsuse mõjutamise potentsiaali. Selles väljendub eeldatavasti seadusandja hinnang, et teatud lähiseoste korral on otsuse või toimingu tegemisel üksnes avalike huvide järgimine sedavõrd raske (või vähemalt esineb erahuvide eelistamise sedavõrd tõsine oht), et toimingupiirang kohaldub üldreeglina alati.
KVS § 11 lg 1 punktid 1 ja 2 erinevad üksteisest selle poolest, et kui esimene punkt loeb toimingupiirangu rikkumiseks otsused ja toimingud seotud isiku suhtes, siis teine punkt katab ka sellised otsused või toimingud, mida ei tehtud küll seotud isiku suhtes, kuid kus domineeris ametiisiku isiklik huvi. KVS § 7 lg 1 p 4 vähemasti suures osas sõnastatud sarnasest – domineeriva erahuvi - eeldusest. Mõiste „isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab“ vähemasti sellele viitab. Samas on mõeldavad olukorrad, kus isik küll mõjutab ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt, kuid sel mõjul puudub potentsiaal otsuse või toimingu mõjutamiseks. Nii näiteks sõltuvad eelduslikult kõik ametiisikud vähemal või suuremal määral mõnest pangast, elektrienergia, veevärgi vm teenuse pakkujast. Samas ei ole igal lepingulisel suhtel potentsiaali ametiisiku otsuse mõjutamiseks. Näemegi, et kohtupraktikas on KVS § 7 lg 1 p 4 tõlgendatud kitsendavalt, kusjuures olulisuse hindamisel on mh käsitletud ka seda, kui tõenäoline on, et isik, kelle suhtes otsus või toiming tehakse võiks teha mingi ootamatu vastukäigu,5 näiteks lõpetab pank ennetähtaega ametiisikuga sõlmitud lepingu. See aga omakorda tõstatab küsimuse, kas KVS § 7 lg 1 p 4 sedavõrd lai sõnastus on põhjendatud või piisab karistusväärsete olukordade hõlmamiseks ka KVS § 11 lg 1 p-st 2, mis ongi mõeldud nende olukordade katmiseks, kus otsust või toimingut ei tehta küll otse seotud isiku suhtes, kuid otsuse tegemisel domineerib erahuvi (sh huvi soodustada seotud isikut).
Eespool kirjeldatud kaalutlustel kitsendatakse eelnõuga KVS § 7 lg 1 p 4 sõnastust. Seotud isikuks jääb endiselt isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, kuid välja jäetakse raskesti sisustatav osa, mis puudutab isikuid, kes väljaspool ametiseisundit ametiisikut võivad mõjutada või kes väljaspool ametiseisundit alluvad tema korraldusele. Täiendava kriteeriumina tuuakse välja isikud, kes on ametiisikuga lähi- või sõltuvussuhtes. Need isikud oleksid hõlmatud ka kehtiva KVS § 7 lg 1 p 4 sõnastusega. Lähi- või sõltuvussuhte mõistet tuleks ennekõike sisustada sarnaselt KarS § 121 lg 1 p-ga 2.6 Nimetatud isikute suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang KVS § 11 lg 1 p 1 alusel.
Kehtivas KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud „isik, kes väljaspool ametiseisundit alluvad tema korraldusele“ võiks olla isik, kes justkui näiliselt taotleb otsust enda huvides, kuid tegelikkuses seisab ta varjatult ametiisiku huvide eest (nt on sellise juriidilise isiku ainuosanik, mille tegelik kasusaaja on ametiisik). Ka sellises olukorras kohaldub KVS § 11 lg 1 punkt 2 ning ametiisikul on keelatud teha otsust või toimingut, kuna esineb tema majanduslik või muu huvi. Samuti võib sel juhul olla ametiisiku näol tegemist juriidilise isiku tegeliku kasusaajaga, mis hõlmatakse kõnesoleva eelnõuga samuti seotud isiku mõiste alla. Seega muutub küll säte oma olemuselt selgemaks ja kitsamaks, kuid samas ei suurenda korruptsiooniohtlikke olukordade suurenemise riski ning ei normaliseeri korruptsiooni teatud eluvaldkondades.
Kokkuvõtvalt on muudatuse järel KVS § 7 lg 1 p 4 järgi seotud isikuks isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine või temaga lähi- või sõltuvussuhtes olev isik. Juhul, kui otsus või toiming tehakse isiku suhtes, kes ei ole nimetatud KVS § 7 lg-s 1, kuid otsuse tegemisel lähtus ametiisik olulisest erahuvist, kohaldub KVS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud toimingupiirang.
Punktiga 4 lisatakse seotud isikute hulka ka juriidilised isikud, mille tegelik kasusaaja on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses ametiisik või temaga seotud isik. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või füüsiline isik, kelle huvides kasuks või nimel tehing või toiming tehakse. Seega tuleb KVSi mõtte kohaselt lugeda ka sellised juriidilised isikud, kus võib olla seose laad on kaudsem seotud isikuteks, kuna ametiisiku huvid tegeliku kasusaajana on sarnased huvidega, mis kaasnevad otsese osalusega juriidilises isikus.
Punktiga 5 täpsustakse, et ametiisik on endiselt seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta küll on määratud tööalaselt, kuid kus ta peab tegema toimingu või otsuse, mis puudutab tema isiklikke soodustusi (nt töötasu jms). Kehtiva KVS § 7 lg 2 kohaselt ei loeta juriidilist isikut seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest – see säte jääb endiselt kehtima. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks. Lihtsustatult öeldes lubab nimetatud erand ametiisikul teha tehinguid ja otsuseid iseendaga, kui ametiisik on määratud mõne juriidilise isiku, nt riigi või omavalitsuse asutatud ettevõtte või sihtasutuse nõukogusse tööülesannete täitmiseks, sh omaniku huvide esindamiseks. Erand tervikuna on vajalik selleks, et riik või kohalik omavalitsus saaks avalike äriühingute jt suhtes strateegilisi otsuseid vastu võtta. Näiteks on mitme riigi sihtasutuse või aktsiaseltsi nõukogus kantslerid ja asekantslerid (nt Riigi Infokommunikatsiooni SA, AS Elering, Tallinna Sadam, Eesti Energia jne), kes oma igapäevatöös kantsleri, asekantsleri või muu ametiisikuna kujundavad valdkonna poliitikat ning räägivad kaasa ka valdkonna äriühingute ja sihtasutuste tuleviku küsimustes. Kuna nad oleksid nimetatud juriidiliste isikute suhtes seotud isikud, kaoks neil võimalus äriühingut puudutavates teemades üleüldse kaasa rääkida ning nii seataks nad püsivasse huvide konflikti olukorda. Kuna ametiisik täidab avaliku võimu esindaja funktsiooni äriühingu nõukogu liikmena, ei esinda ta nõukogus isiklikke huvisid ja järelikult ei ole keelatud vastava äriühingu üle järelevalve teostamine või seda äriühingut puudutavate otsuste ja tehingute tegemine või selles osalemine ametiisikuna.
See erand on tekitanud küsimusi, kas ametiisik võib teha otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes sellistes juriidilistes isikutes (ennekõike enda töötasu puudutavaid otsuseid). Sätte sõnastus jätab võimaluse tõlgendada seda ka nii, et justkui ei kehtiks seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt toimingupiirang ka selliste olukordade kohta, ning praktikas on ette tulnud olukordi, kus ametiisik otsustab iseenda töötasu üle nõukogu liikmena. Õigusselguse huvides on vaja nimetatud sätet täiendada selliselt, et toimingupiirangut tuleb kohaldada endiselt siis, kui ametiisik otsustab iseenda soodustuste üle. Kokkuvõttes on muudatuse eesmärk see, et ametiisik ei tohi teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, nt töötasu ja hüvitiste küsimuses ka juhul, kui tema kohta kehtib KVS § 7 lg-s 2 toodud erand, aga ta saab otsustada või teha toiminguid juriidilise isiku üldisi eesmärke jm strateegilisi otsuseid puudutavates küsimustes.
Eelnõu punktidega 6 ja 7 täpsustatakse toimingupiirangu mõistet. Kehtiva KVS § 11 lg 1 järgi on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
KVS § 11 lg 1 p 1 korral piisab sellest, et toiming või otsus tehti ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Seotud isiku mõiste tuleneb KVS §-st 7. Kohtupraktikas sageli aktsepteeritud arusaama järgi ei eelda KVS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangu rikkumise tuvastamine seda, et ametiisik oleks ka tegelikult erahuvidest lähtunud. Piisavaks on peetud seotud isikuga toimingu tegemisega kaasnevat abstraktset ohtu.
KVS § 11 lg 1 p 2 kohaldub siis, kui otsust või toimingut ei tehta ametiisiku või temaga seotud isiku suhtes, kuid ametiisik on sellegipoolest teadlik enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.
KVS § 11 lg 1 p 3 on kõige raskemini mõistetav, sest näeb toimingupiirangu ette juhuks, kui ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Toimingupiirangu regulatsiooni on kritiseeritud leides, et seotud isiku sõnastus on liiga lai ning ametiisikule ei ole ettenähtav, keda temaga seotud isikuks lugeda võidakse. Võimalikud ebaselgused seotud isiku mõistes on eriti probleemsed seetõttu, et KarS § 3001 järgi on toimingupiirangu teadev rikkumine suures ulatuses (so üle 40 000 euro) kuriteona karistatav.
Seega muudetakse punktiga 6 § 11 lg 1 p 2 sõnastust ning jäetakse sealt välja sõna „teadlik“. Selle sätte mõtte kohaselt ei tohi ametiisik teha toimingut või otsust, kui esineb tema enda või temaga seotud isiku majanduslik või muu huvi, mis võib toimingut või otsust mõjutada. Sõna „teadlikkus“ ei anna sisuliselt sätte mõttele midagi juurde ega muudaks põhimõtteid karistusõiguslikus vastutuses, sest teadlikkusele viidatakse nii KVS §‑s 19 kui ka karistusseadustiku §-s 3001. Lisaks täpsustatakse, et tegemist peab olema olulise majandusliku või muu huviga. Ka praktikas on seni sätet tõlgendatud nii, et huvi peab olema domineeriv või vähemalt oluline. Vastasel juhul võimaldab see hõlmata väga laia juhtumite hulka ning see ei ole sätte eesmärgiga kooskõlas, sest mingisugune huvi võib ametiisikul kui ka liiga laialt määratud seotud isikul olla (nt kohtupraktikas toodud näide, et otsustades jalgrattatee rajamist võib ametnik ka ise olla huvitatud sellel sõitmisest). See kriteerium võimaldab toimingupiirangu alt välja jätta ka need olukorrad, kus ametiisikul on küll otsuse või toimingu adressaadiga mingi seos (kas või mingisugune lepinguline suhe vm), kuid selle seose ja/või otsuse või toimingu iseloomu arvestades ei esine otsuses ametiisiku või seotud isiku olulist majanduslikku või muud huvi, mis võib otsust mõjutada.7
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 11 lg 1 p 3 ehk „teadlikkus korruptsiooniohust“. KVS § 11 lg 1 loetleb punktides 1–3 juhud, mil ametiisik peab kohaldama toimingupiirangut: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, ning 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2019. aastal täpsustati KVS § 11 lg-t 1 ning sätestati sõnaselgelt, et toimingupiirangut kohaldatakse, kui esineb vähemalt üks kolmest asjaolust (otsus enda või seotud isiku suhtes, majanduslik või muu huvi enda või seotud isiku suhtes, korruptsioonioht). Sellele eelnevalt tõlgendati nimetatud loetelu ka kumulatiivselt. Muudatusele eelnenud ringkonnakohtu otsuses8 põhjendatakse muu hulgas, miks peavad kolm alternatiivi olema kumulatiivsed, mitte alternatiivsed: „On kaheldav, millisel juhul peaks ametiisik end taandama või saaks teda vastutusele võtta ainuüksi sellepärast, et ta on teadlik korruptsiooniohust (p 3), samas otsus ei puuduta teda ennast või mõnda temaga seotud isikut.“
„Korruptsioonioht“ on üldine ning määratlemata mõiste, mistõttu on keeruline ka ametiisikult eeldada, et ta pidi olema teadlik korruptsiooniohust. Tegemist on praktikas segadust tekitanud abstraktse sättega, kust ei ole täpsemalt aru saada, millises olukorras piirang kehtib. Samuti annavad sama sätte kaks esimest punkti piisava juhise selle kohta, millal on ametiisikul keelatud otsust või toimingut teha. Tartu Ringkonnakohus on oma 28.09.2021 otsuses nr 1-19-6293 leidnud, et tagamaks KVS § 11 lg 1 p 3 kooskõla põhiseadusega, tuleb seda normi tõlgendada äärmiselt kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata KVS § 11 lg 1 p 1 või p 2 eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge), kuid praktikas on sellise olukorra ilmnemine väga ebatõenäoline.9
Punktiga 8 muudetakse § 11 lg 3 p 6 sõnastust nii, et sätte mõte oleks paremini välja toodud. Kehtiv sõnastus „kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub“ on mõneti ebaõnnestunud. Nimelt otsused ja toimingud, kus siiski esineb korruptsioonioht, ei ole enam rutiinsed ning nendes olukordades ei ole kõnealust erandit kasutada võimalik. Toimingupiirangut välistavaks tingimuseks on otsuse või toimingu rutiinsus. Sätte mõte seisneb selles, et otsus või toiming on rutiinne ehk on olukord, kus ametiisikul puudub võimalus asjaolusid mõjutada ning (ulatuslikku) kaalutlusõigust kasutada. Teoreetiliselt võiks rutiinseks toiminguks olla see, kui ametiisik väljastab mõne arhiividokumendi oma lähedasele. Rutiinsus ise välistabki korruptsiooniohu esinemise ja toimingupiirangu kohaldamise.
Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks asutuste kohustus teavitada teatud juhtudel toimingupiirangu eranditest oma veebilehel. Selline üldine avalikustamise kohustus on abstraktne, praktikas ebaühtlastelt järgitav ning avalikustamisele ei ole seatud vormi ega tähtaega.
Suuremal osal avaliku sektori asutustest puudub praegu veebilehel koht erandi kohaldamise avalikustamiseks, samas ei saa välistada, et mõningatel juhtudel on erand avalikustatud uudiste vms rubriigi all, ent sellisel juhul ei ole avalikustamise praktika süsteemne – infol on väärtus, kui see on ka kergesti leitav. Mõningaid näiteid kohustuse järgimisest siiski on, näiteks kuue suurema omavalitsuse veebilehte vaadates võis näha, et Tallinna ja Pärnu lehel olid vastavad avalikustamise kohad olemas, ent teiste linnade puhul ei olnud need leitavad. Seega peavad seaduse rakendajad avalikustamise kohustust paremini teadvustama ning tagama seaduse täitmise. Punktiga 8 asendatakse avalikustamise kohustus teavitamiskohustusega ning sellest tuleb täpsemalt juttu p 8 juures.
KVS § 11 lg 3 p-d 4, 5 ja 7 näevad praegu ette toimingupiirangu erandi kohaldamisel erandi avalikustamise kohustuse. See nõue pole kõikide erandite puhul kohustuslik ega saagi olla, samuti ei ole kindlaks määratud avalikustatavate andmete sisu ega avalikustamise kohustuse tähtaega. Erand tuleb praegu avalikustada kolmel juhul ehk ametiisiku asendamatuse, asutuse töökorralduse tagamise ning omavalitsuse eripära erandi puhul. Erandit ei tule avalikustada rutiinse otsuse puhul, üldakti (seaduse või määruse) puhul, pankrotihalduri tegevuse ning organisisese valimise puhul. Nendest kahel juhul võiks edaspidi kaaluda põhjendamist/avalikustamist: hädaseisundi ning rutiinse otsuse puhul, kus kummalgi juhul pole ilmseid põhjuseid, miks erandi kasutamist põhjendama ei peaks. Näiteks poleks avalikustamise kohustus organisisese valimise korral mõistlik, kui volikogu liige peab informeerima, et ta hääletas komisjoni liikme valikul enda poolt. Samuti ei peaks seda tegema üldakti puhul, sest vastasel juhul tooks see kaasa Riigikogu liikmete jt puhul massilise teavitamise, kui arutatakse või otsustatakse seaduste üle, mis võiksid neid puudutada.
Senine kohustus avaldada teave asutuse veebilehel asendatakse kohustusega teavitada erandi kasutamisest ametisse nimetamise õigusega isikut või organit (vt selgitusi p 11 juures).
Punkt 10 loob toimingupiirangu erandi tervishoiutöötajatele. Muudatus on vajalik selleks, et ühe valdkonna spetsialistid saaksid keskenduda oma kutsetegevusele ega peaks muretsema, et panevad selle raames tahtmatult toime korruptsioonialase süüteo.
Arst või muu tervishoiutöötaja vastab korruptsioonivastase seaduse (KVS § 2) ametiisiku tunnustele kehtiva regulatsiooni järgi näiteks töövõimetuslehe väljastamisel, töövõimetuse tuvastamisel, retsepti väljakirjutamisel, patsiendi uuringule saatmisel. Olukordades, kus arstil puudub voli otsustada isiku üle, nt patsiendi läbivaatus, analüüsitulemuste väljastamine jms, kus arst tegeleb vahetult patsiendi diagnoosimise ja ravimisega, ta KVS mõttes üldjuhul ametiisik ei ole, samas näiteks uuringutele saatmine diagnoosi panemiseks võib endas kätkeda ka ametiisiku tegevuse tunnuseid, kuna tekitatakse kohustusi avalikku ülesannet täitvale asutusele (nt haigekassa kohustus tasuda raviarve). See tähendab, et arst peab nendes olukordades oma lähedast ravides kehtiva regulatsiooni järgi kohaldama toimingupiirangut (end taandama) või kohaldama toimingupiirangu erandit (nt KVS § 11 lg 3 p 3, 4, 6 või 7), muutes sellega keerulisemaks oma lähedastele abi andmise, retsepti väljastamise jms. Kuna ka viimase kümne aasta praktikas pole alustatud ühtegi süüteomenetlust, kus arsti või muud tervishoiutöötajat oleks kahtlustatud või süüdistatud toimingupiirangu rikkumises oma lähedase ravimise pärast, on probleemipüstitus mõneti teoreetiline, samas mõnes sihtrühmas siiski teadvustatud.
Tallinna Arstide Liidu ja Eesti Arstide Liidu pöördumises Riigikogu poole10 (18.12.2019) väljendati muret seotud isikute ning toimingupiirangu rikkumise liiga laia määratluse üle. Eesti Arstide Liidu seisukoha järgi ei peaks KVS toimingupiirangud kohalduma juhul, kui arstid osutavad tervishoiuteenust ja teevad sellega lahutamatult seotud toiminguid, sealhulgas väljastavad töövõimetuslehti ja retsepte. Kardetakse, et vastasel juhul satuvad arstid juhuslikult korruptantideks. Õiguskantsleri seisukoht on (17.02.2020 nr 7-4/200233/2000830)11, et korruptsioonivastane seadus ei tohiks segada arstide põhitööd ehk inimeste ravimist ning lahenduseks oleks see, kui toimingupiiranguid ei kohaldataks tervishoiuteenuse osutamisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes ning tervishoiuteenuse osutamisega lahutamatult seotud otsustele ja toimingutele. Seega on õiguskantsleri ettepanek määratleda tervishoiuteenuse osutamine toimingupiirangu erandina. Justiitsministeerium toetab õigusselguse huvides sellist lahendust. Küsimust on arutatud Riigikogu komisjonides (õiguskomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon) ning kohtumistel Eesti Arstide Liidu (EAL) ja erialaseltside esindajatega ning kokkuvõttes on leitud, et lisaks seaduse võimalikule muutmisele tuleks EAL-il paralleelselt lähedaste ravimise küsimust reguleerida ka käitumisjuhistes või eetikakoodeksis.
Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg-le 1 on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Seaduse mõistes on tervishoiutöötaja see arst, hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreerinud end Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Riigikohus on oma lahendis12 (3-1-1-46-06) selgitanud, et tervishoiuteenus on toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi, ning ei ole vahet, kas tervishoiutöötaja osutab tervishoiuteenust iseseisvalt või on palgaline töötaja. Erandi sätestamisel võivad tervishoiuteenuse osutajad seotud isikuid ravida ning diagnoosida, sh saata neid uuringutele, kirjutada välja retsepti ja töövõimetuslehte, määrata neid eriarsti vastuvõtule. Samas ei võiks nad väljastada tõendeid, nt mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kui see ei ole vahetult suunatud patsiendi haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks. Arstid jt annavad välja u 60 tõendit, sh rasedus- ja sünnituspuhkuse, toidu- ja joogiveekäitleja, õpetaja- ja noortega kokkupuutuva töötaja, politseiametniku, pääseteenistuja, kaitseväeteenistuja, turvatöötaja, piloodi tervisetõendit. Nii näiteks on töövõimetuslehe väljastamine operatsiooni järel ravitegevuse osa, kuna on suunatud inimese tervise taastamisele, aga läbivaatus näiteks juhi- või relvaloa saamiseks seda eesmärki ei täida ega ole seetõttu käsitatav KVS-i toimingupiirangu erandina – sellise tõendi väljastamisel oleks arst endiselt ametiisik. Ka seotud isiku ravijärjekorda panemine (nt operatsiooniaja määramine vms) oleks sellisel juhul lubatud eeldusel, et tegevus vastab tervishoiuteenuse mõistele ning on kooskõlas tegevuse kohta ette nähtud reeglitega.
Samas tuleb tegeleda ka huvide konflikti vältimise kutsesiseste reeglitega. Nii on Kanada, USA ja Soome arstide liidud oma koodeksiga reguleerinud arstide ja nende lähedaste raviküsimused13. USA-s ei soovitata lähedaste ravimist, Soome ei soovita tõendeid anda lähedastele, kusjuures tööandja võib keelduda haiguslehest, mis on lähedase poolt välja kirjutatud. Üldine reegel on, et lähedase raviga pole soovitatav tegeleda ja seda mitte ainult korruptiivsest vaatenurgast, vaid ka seetõttu, et see ei pruugi kummalegi osapoolele olla mugav (nt laps ja tema vanem või vastupidi). Ameerika meditsiiniliit (American Medical Association) leiab, et kui patsient on pereliige, võivad arsti isiklikud tunded põhjendamatult mõjutada tema professionaalset meditsiinilist otsust, patsiendi läbivaatamist vms. Või ei pruugi arst patsienti läbi vaadates ning haiguslugu kogudes tegutseda samamoodi kui tavapatsiendi puhul, nt võivad arstid tunda kohustust hoolitseda pereliikmete eest rohkem. Samuti võivad ennast ebamugavalt tunda patsiendid. Seega taandub lähedase ravimine ennekõike mitte niivõrd huvide konflikti vältimisele, kuivõrd ravi sisule endale. Ka Eesti puhul on oluline, et sisemine regulatsioon ehk käitumisjuhis aitaks selgust luua piiripealsetes olukordades, kujundaks läbipaistvuskultuuri ning toimiks suunanäitajana, kui sellega kaasneksid koolitused ja selgitused eriala esindajatele. See võimaldaks tervishoiutöötajatel aru saada, millised on võimalikud huvide konflikti tekitavad ja eetilist otsustust nõudvad olukorrad nende igapäevatöös, ning pakkuda ka lahendusi, mis on kutsealal läbi räägitud ning tunnustatud. Eriala sees antakse sõnum, et enda või oma pereliikme ravimine, sh retsepti kirjutamine jms tekitab tervishoiutöötajale probleeme, sealhulgas võib tekkida mure ametialase objektiivsuse pärast. Näiteks haigekassa tasutud kalli ning suhteliselt pika ravijärjekorraga operatsiooni või muu protseduuri puhul on võimalik reguleerida haiglate sisekorras, et patsiendi suunamise otsuse vaataks läbi teine sama eriala arst. Kui ka tema oleks sama otsuse teinud samadel tingimustel, võib eeldada, et isikut ei ole eeliskoheldud. Mh võiks patsiendil olla õigus pöörduda tervishoiuasutuse poole küsimusega temale määratud operatsiooniaja läbivaatamise kohta, samas tooks selline õigus kaasa ka halduskoormuse kasvu tervishoiuasutustele.
Punkt 11 on seotud toimingupiirangute erandi kasutamisega (vt ka p 9). Sätte sõnastuse järgi tuleb KVS § 11 lg 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud erandi kohaldamisest teavitada ametisse nimetamise õigusega isikut (nt asutuse juhti) või selle võimatusel avaldada teade kodulehel. Samuti täpsustab säte, millist infot see teavitus peab sisaldama ning milline on selle teabe säilitamise tähtaeg. Teavitamise viisi ja laadi üle jäetakse ise otsustamise õigus, mis võimaldab kõigil organisatsioonidel integreerida see tavapärasesse asjaajamiskorda. Samas on teave avalik ning infot tuleb soovijatele avaliku teabe seaduse alusel väljastada. Teavituste säilitamisele konkreetse tähtaja seadmisega muutub regulatsioon hoomatavamaks ja selgemaks võrreldes kehtivaga. Analoogset viieaastast tähtaega on näiteks kasutatud ka isikuandmete kaitse seaduses vastavate registriandmete säilitamisele (IKS § 74).
Lisatud on ka klausel, et asutusesisese teavitamise võimatuse korral tuleb teade avaldada veebilehel. Selline olukord võib tekkida juhul, kui ametisse nimetamise õigust omavat isikut ei ole võimalik või otstarbekas teavitada, näiteks ei ole õiguskantsleril ega riigikontrolöril otstarbekas teavitada Riigikogu ning selle asemel tuleb teavitus avaldada asutuse veebilehel.
Punktiga 12 lisatakse § 14 lg 1 punkti 3 huvide deklaratsiooni esitajale kohustus deklareerida ka investeeringud virtuaalvääringusse ehk krüptorahasse ning ühisrahastusse. Viimasel kümnendil on lisandunud uusi investeerimisinstrumente, mida kehtiva regulatsiooni järgi deklareerima ei pea, kuid neid kasutatakse üha laiemalt. Uute investeerimisinstrumentide hulka kuuluvad ka investeerimine ühisrahastuse kaudu ja investeerimine virtuaalvääringusse ehk krüptorahasse. Virtuaalvääringu puhul tuleb deklaratsioonis märkida selle liik ja väärtus ning ühisrahastusse investeeringu puhul investeeringu vahendaja ning osaluse väärtus.
Ühisrahastus on finantseerimisviis, kus raha, mida on äriühingutel või füüsilistel isikutel vaja projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu, või saada osa kasumist. Ühisrahastusel on kolm liiki:
1. laenupõhine ühisrahastus, kus viiakse kokku isikud, kes soovivad laenu võtta, ja isikud, kes on valmis seda tasu eest andma;
2. investeeringupõhine ühisrahastus, kus rahastuse taotleja pakub ühisrahastusplatvormi kaudu võimalust investeerida taotleja väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või omakapitali instrumentidesse ning rahastuse andja saab vastutasuks osaluse, võlakirja või osa projekti tulust;
3. finantstulu mitte pakkuv ühisrahastus, kus toetatakse projekte või annetatakse raha heategevusena ilma rahalise kasuta.14
Neist kahte esimesse investeerimist tuleb eelnõu järgi edaspidi deklareerida.
Virtuaalvääring on konkreetse väärtuse digitaalne esitus, mida ei ole emiteerinud keskpank, krediidiasutus ega e-raha asutus, kuid mida mõnel juhul võib kasutada alternatiivse maksevahendina, arvestusühiku või väärtuse kogumise vahendina. Virtuaalsed mündid (coins) või tokenid võivad esindada ka teisi õigusi, näiteks väärtpabereid. Sellisel juhul võib nende müügitehingutele kohalduda väärtpaberituru seadus (VPTS).15 Tuntuim virtuaalvääring on bitcoin.
Vabariigi Valitsusel on plaanis reguleerida eelnimetatud investeerimisinstrumentide valdkond ning ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu läbis juba 2021. aastal kooskõlastusringi. Samuti reguleerib ühisrahastusteenuse osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503.
Kui seni ei pidanud deklareerima kogumispensioni osakut, siis lisandub muudatusega sellele ka pensioni investeerimiskonto, mis lisandus alternatiivina kogumispensionile seoses II samba pensionireformiga.
Eelnõu punktiga 13 lisandub huvide deklareerijale kohustus kanda deklaratsiooni andmed selle kohta, kui ta on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses. Tegelike kasusaajate andmete deklareerimise kohustus tekkis 1. septembril 2018. aastal ning sellest alates avaldatakse sellekohased andmed Äriregistri juures. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate või osade, hääleõiguste või otsese või kaudse omamise kaudu.
Parimaks korruptsiooni ennetamise vahendiks on läbipaistvus ning üks viis läbipaistvuse tagamiseks on oma huvide avaldamine. Kui osalus juriidilises isikus näitab kindlasti deklarandi huve mõne juriidilise isiku suhtes, siis kaudne osalus seda teha ei pruugi ning seega tegeliku kasusaamise märkimine deklaratsioonil on huvide avalikustamise ning läbipaistvuse suurendamise seisukohast oluline.
Punktiga 14 diferentseeritakse KVS §-s 19 toimingupiirangu rikkumise väärteovastutus. Uue sõnastuse kohaselt on KVS § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikutele, näiteks Riigikogu liikmetele, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, kohtunikele, ministritele, ministeeriumi kantsleritele jt, võimalik toimingupiirangu või selle kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest võimalik määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, samas kui teistele ametiisikutele ettenähtud maksimaalne rahatrahv on 200 trahviühikut (so senine trahvi ülemmäär). Kõrgemate ametiisikute poolt toime pandud korruptsioonikuriteod põhjustavad suuremat ühiskondlikku kahju ning õõnestavad avalikku usaldust suuremal määral, seega on oluline eristada nende poolt toime pandud süüteod ning näha neile toimingupiirangu riikumise eest ette kõrgem sanktsioon.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu reguleerimisese ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud
6.1. Mõju riigivalitsemisele
Muudatustega luuakse suurem õigusselgus ning täpsustatakse seaduse mõtet. Ametiisikute arusaam sellest, millisel juhul tuleb kohaldada toimingupiirangut, on ühetaolisem. Toimingupiirangu kohaldamise tingimustes on edaspidi abstraktsust vähem ning kehtima jäävad kaks eeldust, millal toimingupiirangut tuleb kohaldada: 1) kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes või 2) kui esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Muudatused loovad suurema õigusselguse ning vähendavad praktikas ette tulevaid probleeme korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Asutustele pannakse kohustus teavitada ametiisikut tema ametiseisundist, mis aitab ennetada rikkumisi, mis on toime pandud teadmatusest.
Mõju töökoormusele on pigem väike ning puudub mõju eelarvele. Toimingupiirangu erandite kohaldamisest teavitamine muutub ühetaolisemaks – avalikustamise kohustus, mida seni praktikas eriti ei järgita, muutub teavitamiskohustuseks asutuse sees. Mõju töökoormusele on selle muudatusega siiski väike: asutused, kus töötavad ametiisikud toimingupiirangu erandit kasutavad, peavad looma korra, mille alusel kogutakse ja säilitatakse teavitusi. Asutused, kus on kehtestatud kõrvaltegevusest teavitamise kord, on eelisseisus, kuna analoogia on olemas – toimingupiirangute eranditest teavitamise kord võiks olla samalaadne. Suureneda võivad ajakirjanike jt päringud erandite kasutamise kohta, mis sunnib asutusi vastavat infot koguma – samas ei ole teada, et praegu sellisid päringuid, mil on avalikustamise kohustus, oleks tehtud. Samuti, kui praegu peaks info olema avalik ilma päringuta (paraku on see nii vaid teoorias, sest üldjuhul sellist infot avalikest veebidest ei leia), siis edaspidi avalikustatakse info päringu peale.
Muudatuste sihtrühmaks on kõik ametiisikud, eraldi gruppidena saab välja tuua kohalikud omavalitsuste ametiisikud, ametiisikud, kes on samal ajal kahes rollis: ühelt poolt ametiisik oma põhitöökohas või esindusorganis ning teiselt poolt riigi või kohaliku omavalitsuse eraõigusliku juriidilise isiku juht- või järelevalveorganis. Lisaks on sihtrühmaks kohalikud omavalitsused ja riigi asutused.
Võrreldes praegusega olukord oluliselt ei muutu ning tegemist on täpsustava täiendusega, mis panustab õigusselgusesse ja läbipaistvusesse, seega on mõju ebaoluline.

6.2. Mõju tervishoiule
Eelnõuga laiendatakse toimingupiirangu erandeid tervishoiutöötajale. Toimingupiirangu erandi lisamisel tekib mõju avaliku sektori läbipaistvusele. Erandi loomine tervishoiuteenuse korraldamiseks võtab korruptsiooni vältimisel arvesse tervishoiutöötajate eripära, kus nende kutsetegevusest johtuvad tegevused võivad põhjendamatult sattuda vastuollu korruptsioonivastase seadusega. See aitab luua õigusselgust ning ühtset arusaama, millisel juhul on tervishoiuga seotud tegevused käsitletavad korruptsioonivastase seaduse kontekstis ja millisel juhul mitte. Teisalt suureneb korruptsioonirisk seal, kus tervishoiutöötaja otsus on küll tervishoiuteenuse osa, ent kus defitsiitne teenus ei pruugi kõigile ühetaoliselt kättesaadav olla (nt operatsioonile pääsemise kiirus jms). Eriarsti puhul võib suureneda risk, et ta eelistab seotud isikuid näiteks kallite protseduuride puhul, kus haigekassa rahastus on piiratud. Igal juhul ei tohi tervishoiutöötaja eelistada seotud isikuid teistele ning kõiki patsiente tuleb kohelda võrdselt ka seaduse muutmise korral – seotud isiku eelistamine oleks käsitatav ametiseisundi korruptiivse kasutamisena. Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring näitab, et tervishoidu tajutakse korruptsiooniohtlikuna (nt tajutakse, et isiklikud suhted mängivad teatud teenuste saamisel olulist rolli16) ning inimesed on teiste valdkondadega võrreldes arstidega suheldes enam kokku puutunud meeleheaga17. Kuna võimalik korruptsioonirisk suureneb, siis on eelnõus erandi puhul lisatud klausel, et olulist põhjendamatut eelist selle rakendamisel luua ei tohi. Sisuliselt tähendab see, et ka teine neutraalne tervishoiutöötaja oleks sarnases olukorras samasuguse otsuse teinud patsiendi operatsioonile suunamise vms kohta.
Kuna praegu ei ole teada juhtumeid, kus tervishoiutöötaja vastu oleks alustatud lähedase ravimise pärast ehk toimingupiirangu rikkumise tõttu väärteo- või kriminaalmenetlust, siis puudub muudatusel mõju riigieelarvele ja KOV-ide eelarvele (nt menetluskulude languse tõttu). Mõju sihtrühma ehk tervishoiutöötajate töökoormusele puudub. Seega kuigi tegemist on olulise ja põhimõttelise seadusemuudatusega, on selle mõju väike.

6.3. Mõju siseturvalisusele
Deklareeritavate andmete hulka lisatakse uued investeerimisinstrumendid -- see puudutab umbes 5000 ametiisikut, kellel on kohustus deklaratsioon esitada. Samas saab mõju ulatust pidada väheseks, kuna puudutatud isikute hulk ei ole suur ning deklarandi jaoks lisandub deklaratsiooni täidetav lisaväli. Lahendusega kaasneb deklaratsiooniregistri arendus, mille maksumuse suurusjärk on Rahandusministeeriumi hinnangul 75 000 eurot.
Positiivne on mõju läbipaistvusele ja korruptsiooniennetusele, kuna huvide deklaratsiooni eesmärk on teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta need kontrollitavaks. Võrreldes 2013. aastaga, mil jõustus kehtiv deklaratsioonide süsteem, on juurde tulnud uusi investeerimisinstrumente, mille kaudu ametiisikud investeerivad, ent mida praegu deklareerima ei pea, näiteks investeerimine ühisrahastusse või virtuaalvääringusse.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Rahandusministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt on huvide deklaratsiooni registri arendamise maksumus 75 000 eurot. Justiitsministeeriumi tegevuskuludest kaetakse need kulud, mis on seotud seaduse muudatustest teavitusega ning juhiste väljatöötamisega.

8. Rakendusaktid
Rakendusakte eelnõuga ei kavandata.

9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, s.o kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, sest jõustumises erandite tegemiseks puudub põhjus.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Kaasatud osapooled on korruptsioonivaldkonna eksperdid, nende hulgas korruptsioonivastase võrgustiku liikmed18, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, õiguskomisjon, prokurörid, politseinikud, arstide ja advokatuuri esindajad jt.
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kohtutele, Riigiprokuratuurile, Eesti Arstide Liidule, Tallinna Arstide Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti ja Riigikogu õiguskomisjonile ning korruptsioonivastasele erikomisjonile.