Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Hanno Pevkur

Kaitseministeerium

Teie: 05.04.2024 nr KAM/24-0347/-1K

Meie: 16.05.2024 nr 1-7/78-3

Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (kaitsetööstuse

tugevdamine)

Austatud minister

Siseministeerium kooskõlastab relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.

1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835 ja 8323 lõike 2 muudatuse eesmärk on eelnõu

seletuskirja kohaselt võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil ettevõtjatel, kelle

aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi

NATO) või Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanik. Sealjuures täiendatakse RelvS-i tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL liikmesriigi kodanik, ei tohi olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu

Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.

Arvestades praegust julgeolekuolukorda, ei ole Siseministeeriumi hinnangul hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang eesmärgipärane. Seoses sõjalise tegevusega, inimõigus te

rikkumisega jne täiendatakse sanktsiooninimekirju EL-is igakuiselt, kui mitte iganädalase lt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud. Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika

Ameerika Ühendriikide sanktsioonipoliitikas ja EL-is seda ei järgitud, kuid see on muutunud. Võivad tekkida olukorrad, kus Eesti kaitsevaldkonna ettevõtted on seotud kolmandate riikide

isikutega, kes paari kuu pärast võivad sanktsiooni all olla. Sanktsioonid toovad kaasa varade külmutamise ja pangakontode sulgemise ning nende rikkumine omakorda süüteomenetluse.

Tõhusaks kontrolliks on eeldus, et Eesti riigil on kolmandate riikidega õigus- ja justiitsa lane koostöö. Paratamatult tõusetub aga küsimus, kuidas sellistest kolmandatest riikidest pärit

ettevõtjaid või eraisikuid kontrollida või nende Eesti kaitsetööstuses tegutsemisega kaasnevat riski hinnata, kui nendega sisuline koostöö puudub.

Kui võimaldame kaitsetööstusvaldkonnas tegutseda kolmandate riikide esindajatel, on vaja teha senisest rohkem taustakontrolle ja kasvab sellega seotud töökoormus. Kolmandatest riikidest

andmete saamine on paratamatult keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Andmeid ei

2 (4)

ole võimalik kontrollida registrist, vaid see eeldab arvukate üksikpäringute tegemist. Sageli on andmete saamine võimatu. Seetõttu ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjast nähtuvaga, et Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töömaht taustakontrollide teostamisel kavandatava

eelnõu kohaselt väheneb.

Selleks, et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd näiteks eelnõu seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani, Lõuna-Korea, Singapuri ja Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Üksnes

sanktsioonialuste riikide välistamist Siseministeerium ei toeta.

Lähtuvalt eelnõu kooskõlastamisel toimunud Siseministeeriumi ja Kaitseministeer iumi esindajate vaheliste arutelude tulemusest, toetab Siseministeerium ettepanekut, mille kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli

saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest

tingimustest: 1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; 2) ta on NATO liikmesriigi kodanik;

3) ta on OECD liikmesriigi kodanik; 4) ta on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse

kaitse lepingu; 5) ta on muu riigi kodanik, kellele riigikaitse valdkonna eest vastutav minister on andnud siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastusel nõusoleku erandi tegemiseks.

Eelnevalt toodud erisuse kaalumiseks esitab põhjendatud taotluse kaitseminister siseministr ile,

mille alusel hindab siseminister erisuse tegemise võimalust. Toome siiski esile, et selline kooskõlastamine võib ka olla ametkondlik ning ei pea eeldama ministri volitust ehk kooskõlastamine võib ka toimuda vastutavate ministeeriumite vahel. Rõhutame, et iga taotluse

puhul tuleb kodakondsusest ja konkreetsest isikust tulenevat erisuse tegemise vajadust põhjalikult hinnata sõltumata sellest, kas tegemist on nn agressorriigiga või mitte.

2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti 4 pärast sõna

„millele“ sõnadega „valmistamise käigus“.

RelvS-is ei ole sätestatud, millest koosneb sõjarelv. RelvS § 3 lõike 3 kohaselt on sõjarelv

sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteem. Määratlemata on aga sõjarelva osad, olulised osad ja oluliste osadega võrdsed relvale või relvasüsteemile kinnitatavad lisaseadmeid .

RelvS § 833 lõige 1 ütleb, et sõjarelvi liigitatakse järgmiselt: „1) käsitulirelvad; 2) raketisüsteemid; 3) raskerelvad; 4) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.“ Selleks, et oleks

võimalik kontrollida sõjarelva tootmist oleks vajalik määratleda ka sõjarelva osad, olulised osad ja lisaseadmed. Näiteks Milrem AS toodab mehitamata sõidukeid ja paigaldab sellele relvasüsteemi sihtimisseadmed või selle osad. Relva ennast ei paigalda. RelvS-i § 21 lõike 2

kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis RelvS-iga on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS-i peatükis 111 sellist nõuet

sätestatud ei ole. Sõjarelv on tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelvast suurem ohuallikas ja selle käitlemine peaks

olema rangemalt reguleeritud. Nii näiteks kehtestab strateegilise kauba seadus strateegilise kauba kontrolli süsteemi, reguleerides strateegilise kauba vedu, strateegilise kaubaga seotud

teenuse osutamist, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet, strateegilise kauba

3 (4)

käitlemist, sealhulgas demilitariseerimist, vastutust ning riikliku järelevalve tegemist nimetatud valdkondades.

Strateegilise kauba seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse strateegiliseks kaubaks sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega

kaup. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel

kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.

Eeltoodust tulenevalt tuleks sõjarelva oluliseks osaks pidada vähemalt neid osi, mida loetakse piiratud käibega tulirelva osadeks – osa või varuosa, mis on spetsiaalselt sõjarelva jaoks

konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks. Seda enam, et RelvS-is ei reguleerita sõjarelva osa käitlemist, küll aga sõjarelva olulise osa käitlemist.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) muuta eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud RelvS-i § 833 lõiget 3 ja sõnastada see järgmise lt :

„(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka, nende osade ja oluliste osade loetlemiseks kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“

2) täiendada RelvS-i § 833 uue lõikega, milles sätestatakse nõuded sõjarelva osade, olulis te osade ja lisaseadmete käitlemisele sarnaselt RelvS-i § 21 sätestatule;

3) täiendada RelvS-i § 8833 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või lisaseade, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RelvS § 8324 lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv

relvaluba.“ Siseministeeriumi hinnangul saaks täiendavast tervisekontrollist vabastada vaid need isikud,

kes on läbinud RelvS § 351 nõuetele vastava tervisekontrolli. Sellisteks isikuteks käesoleval hetkel on RelvS alusel relvaluba omavad isikud ja Kaitseliidu relvakandmisluba omavad isikud.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4 nimetatud 8324 lõiget 51 ja sõnastada järgmiselt:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel väljastatud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse aluselt

väljastatud kehtiv relvakandmisluba.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Lauri Läänemets siseminister