Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Madis Tapupere

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Avalike pilveteenuste

kontseptsiooni tagasiside

Austatud härra Tapupere

Täname Rahandusministeeriumi valitsemisala (RMV) poolt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse eest panustada avalike pilvteenuste

kasutuselevõtu kontseptsiooni ja selle tegevuskavasse (edaspidi APTK).

Nagu te ka oma 25.04.2024.a kirjas nr 9-1/1168-1 välja toote, on oluline, arvestades, et avaliku

pilve kasutamise osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral tõuseb leppida riigis

kokku ja teha otsused avalike pilvteenuste kasutamise põhimõtetes ja lahendustes. RMV poolt

nõustume eelpool toodud seisukohaga ja üldise suunana toetame pilvteenuste kasutuselevõttu,

kuid peame ka oluliseks edastada täiendused APTK-i järgmiste teemade kaupa:

1. APTK eesmärk ja käsitluse ulatus ning tegevuskava piisavus.

APTK on eesmärgiks seadnud: „Kontseptsiooni eesmärk oli välja selgitada, kes ja

kuidas peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus

sektoris. Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trende Eesti avaliku sektori avalike

pilvteenuste kasutamises, tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel,

mis neid muutuseid efektiivselt toetaks. Juhtimismudeli elluviimiseks loodi

tegevuskava.“.

Analüüsides APTK toome välja, et dokumendi näol on tegemist pigem avalike

pilvteenuste kasutuselevõttu ettevalmistava kontseptsiooniga, mis käsitleb

peamiselt RIT-i (Riigi Infotehnoloogia Keskus) rolli ja tulevasi ülesandeid. APTK

tegevuskavas loetletakse RIT tegevusi keskseks kompetentsikeskuseks muutumisel,

kuid ministeeriumide valitsemisalade IT majade roll ja tegevused on jäänud

kirjeldamata. Praktikas oleks teenuseomaniku vaatest IT-maja roll selgitada

teenuseomanikele, kas ja millal on mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda ja

planeerida või kasutusele võtta. Samuti oleks valitsemisalade IT majade ülesandeks

Teie 25.04.2024 nr 9-1/1168-1

Meie 15.05.2024 nr 1.6-2/1999-2

2

toetada ja nõustada neid pilvteenustele üleminekul, kuid pakutud tegevuskava ei toeta

neid selles.

2. Tegevuskava sisu täiendamine

Dokumendi sissejuhatavas osas toote õigesti välja, et: „Teenuseomanik peab valikut

tehes arvestama paljude muutujatega: nii strateegiliste eesmärkidega kui ka õigusliku

korraldusega, lühi- ning pikaajaliste vajadustega, aga ka tava- ja kriisiolukorraga.

Samas on avalike pilvteenuste kasutuselevõtt pikaajaline horisontaalne muutus, mis

nõuab ümberkorraldusi nii tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses ja

eelarve struktuuris, aga ka kompetentside juhtimises.“.

Lisaks lk 25 olete juhtimismudeli loomise nõuete kirjeldamisel selgitanud, et:

„Teenuseomanikel peab säilima vastutus tema avalikest ülesannetest tulenevate

andmete töötlemise ja küberturbe nõuete täitmise üle. Selle vastutuse täitmisel

tuginevad teenuseomanikud reeglina kompetentsile, mis on koondatud IT-majadesse.

Seetõttu peavad muudatusettepanekuid tegema, adekvaatseid riskianalüüse koostama

ja muudatuste ellu viimist juhtima IT-majad koostöös teenuseomanikega.“.

Seega peame oluliseks, et tegevuskava täiendatakse tegevuste osas, mis aitaks ja

toetaks IT majasid pilvteenustele üleminekul. Tegevuskavas peaks olema käsitletud

konkreetsemalt riigisektori IT-majade avalike pilvteenuste kasutuselevõtu

valmisolek, mis mh sisaldaks:

 IT-majade pakutavate teenuste pilvekõlbulikuks üleviimise ajakavasid;

 teenuste mahtusid ja prioriteete;

 projekti rahastuse allikaid ja mahtusid.

Tegevuskava koostamisel peab reaalselt arvestama IT majade tänast küpsust tulla

üleminekuga toime ettenähtud ajaraamides, arvestades juba olemasolevaid kohustusi,

kompetentse ja töömahtusid. RMV-s ootab pilve viimist 600+ rakendust, mis on liialt

ambitsioonikas väljakutse aastateks 2025-2030 ning vajab selgelt planeerimist,

prioriseerimist nii tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses ja eelarve

struktuuris, aga ka kompetentside juhtimises, nagu ka kontseptsioonis olete välja

toonud.

Täiendavalt võiks APTK praktilise näitena sisaldada ühe tüüpilise riigi e-teenuse

näidisteekonda, mis oleks koostatud üle seotud osapoolte (teenuse omanik, IT maja,

MKM, AKI, RIA, RIT jt), et joonistuks välja sammud, millest avalikku pilve liikumine

koosneb, kes mida tegema peab, sh mis osa riigis keskselt lahendatakse. Nt, mis osa

üleminekuks vajalikest riskianalüüsidest jääb RIT kanda ja mis osa teenuseomaniku.

3. RIT kui kompetentsikeskus.

Kontseptsiooni kohaselt teete ettepaneku sõnastada avalike pilvteenuste

kasutuselevõtu juhtimise alusprintsiibid (5-10 a vaates), kus lk 5 punktide 5 ja 6

sõnastuses on vastuolud ja ebaselgus vastutuse jaotuse osas: „IT-maju toetab valikute

tegemisel ja avalike pilvteenuste kasutuselevõtul keskne kompetentsikeskus… …RIT

ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike

3

pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. RIT saab toetada avaliku sektori osapooli

läbi parimate praktikate ja kogemuste jagamise.“.

Palume sõnastust täiendada või selgitada, kuna RIT on justkui avalike pilvteenuste

kasutuselevõtul keskne kompetentsikeskus, kuid järgmises lõigus on RIT-le omistatud

vaid parimate praktikate ja kogemuste jagamise vastutus. Tekib küsimus, milles ikkagi

seisneb kompetentsikeskuse roll ja vastutus ning võimekus tagada koosvõime

asutuste/IT-majade vajaduste/nõuete haldusel?

Samuti on oluline täpsustada pakutud juhtimismudelis IT majade rolli ja vastutuse

jaotust ning kontseptsiooni selles osas täiendada.

4. RIT võimalik huvide konflikt Riigipilve ja APT-de pakkumisel.

Peame oluliseks, et APTK-s täpsustatakse, kuidas maandatakse RIT puhul huvide

konflikti? Arvestades, et RIT on IT-teenuste turul huvitatud osapool, kellel oma

eelarve seisukohalt on alati suurem huvi suunata teenused enda hallatud Riigipilve

APTK-s käsitletud avaliku pilve asemel. Teenuste avalikku pilve liikumist saab juhtida

rakenduste tasemel, kõrgemas kihis. Kuidas RIT-ist kujuneb siin kompetentsikeskus

ja nõuandja IT majadele, kui ta ise ei tegutse rakenduse kihis ega oma seetõttu

ülevaadet sealsetest vajadustest, mustritest, spetsiifikast jms.

5. APTK-ga seatavate lisaülesannete täitmiseks vajalikud ressursid.

Teenuseomanikele ja IT-majadele pannakse APTK-s mitmeid (uusi) ülesandeid, kuid

nende täitmiseks vajalike ressursside planeerimist ja tagamist APTK-s ei käsitleta (vt

punkt 3.4, lk37-38).

Näiteks on teenusomanikele pandud vastutus APT kasutamise ja turvalisuse tagamise

eest, luua sisemine kompetents riskianalüüside tegemiseks jne. Samas peavad APTK

alusel sarnaseid kompetentse omama ka IT-majad ning keskselt ka RIT.

Juhime tähelepanu, et selliste kompetentside loomine ja hoidmine nõuavad

lisarahastust ning riskianalüüside ajakohasena hoidmine peaks juhtimismudelis olema

osapoolte vahel võimalikult optimeeritud, et vältida samade ülesannete täitmisel

ressursiraiskamist.

6. APTK eesmärkide täitmise ja tegevuskava rakendamise mõju riigieelarvele.

Lõpetuseks palume APTK kontseptsiooni täiendada mõjuhinnanguga riigieelarvele, et

tagada teadlik ja kaalutletud otsus kontseptsiooni jõustamiseks läbi asjakohaste

muudatuste sisse viimise digiühiskonna arengukavasse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merle Küngas

osakonnajuhataja

4

Kristi Müürsepp 58851397

[email protected]