2(2)
lõpeb või mil lõpeb ajavahemik, mille kohta esitatakse arve. KMS § 11 lg-t 4 tuleb tõlgendada
kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga käibemaksudirektiivi art 64 lg 1 kohta. Euroopa Kohtu
seisukohtadest asjades nr C-324/20 ja C-463/14 nähtub, et käibemaksu sissenõutavus on seotud
ajavahemiku lõpuga, mille eest tasu makstakse (seda ka siis, kui teenuse osutamine kestab
edasi).1 Samuti on Euroopa Kohus järeldanud käibemaksudirektiivi art 64 lg-st 1, et
advokaaditeenuse osutamine loetakse lõpetatuks pärast arvepidamist või maksete tähtaja
lõppu2, mistõttu peavad need tähtajad olema arvetel märgitud (otsus asjas nr C-516/14, p 31).
Eeltoodu tekitab kahtlust, et KMS § 11 lg-t 4 tõlgendamisel ei pruugi olla võimalik arvestada
asjaoluga, et tasu suurus pole enne menetleja määrust lõplikult kindel. Arvete (ja seeläbi
käibedeklaratsioonide) korrigeerimist tuleb ette ka lepingulistes suhetes.
Samas tuleb möönda, et eeltoodud lähenemise korral tekib mitmeid praktilisi küsimusi. Nt pole
selge, mida lugeda sellisel juhul arveks, kuna määruse nr 16 §-s 4 sätestatud arvet pole üldjuhul
võimalik KMS § 37 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul väljastada.3 Kuigi erinevalt advokatuuri
kirjas toodust ei tekiks advokaadibüroodel kohustust võtta käibemaksutõusu enda kanda, sest
nad saavad KMS § 29 lg 13 järgi lähtuda teenuse osutamise päeval kehtinud maksumäärast,
tekiks käibemaksu tagantjärele deklareerimisel intressivõlg. Samuti ei saa mööda vaadata
sellest, et tulenevalt RÕS § 22 lg-st 7 võib käibemaksukohustus sel juhul tekkida mitu kuud
enne tasu saamist.4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Koopia: Eesti Advokatuur
advokatuur@advokatuur.ee
1 Asjas nr C-324/20 tehtud otsuse p-s 43 märkis Euroopa Kohus, et „maksukohustuse tekkimine ja maksu
sissenõutavus [on] seotud nende ajavahemike möödumisega, mille kohta käib tehtud soorituste eest makstud tasu.“
Asjas nr C-463/14 tehtud otsuse p-s 50 märkis Euroopa Kohus kestva nõustamisteenuse kohta, mille eest esitati
perioodiliselt arveid, järgmist: „Teenuse osutamine tuleb lugeda lõpetatuks käibemaksudirektiivi artikli 64 lõike 1
mõttes iga ajavahemiku lõpus, mille eest tasu maksti. Kuna aga maksustatav teokoosseis ja maksu sissenõutavus
sõltub selle direktiivi artikli 63 kohaselt hetkest, mil teenust osutatakse, tuleneb sellest, et nii maksustatav
teokoosseis kui ka maksu sissenõutavus tekib iga perioodi lõpus.“
2 Siin peetakse silmas ajavahemikku, mil teenust osutati. Vt inglise keeles: „[o]n expiry of the periods to which
the statements of account or payments relate.“
3 Nt võib sel juhul tekkida küsimus, kas riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus vastab arve tunnustele
käibemaksõiguse mõttes.
4 Siiski võib ka lepingulistes suhetes selliseid maksetähtaegu ette tulla. Samuti saab märkida, et
käibemaksudirektiivi art 66 lg 1 p b võimaldab liikmesriigil ette näha teatavate tehingute puhul kassapõhise
erikorra.