Käibemaksumäära tõus ja riigi õigusabi tasud

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikohus

[email protected]

Riigi õigusabi maksustamine

Austatud proua Reisberg

Nõustume Eesti Advokatuuri seisukohaga lugeda riigi õigusabi teenuse osutamisel käibe

toimumise ajaks tasu ja kulude suurust kindlaks määrava määruse tegemise aeg.

Käibemaksuseaduse kohaselt maksustatakse majandustegevuse käigus osutatavaid teenuseid

ehk tasulisi teenuseid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt teenus on osutatud tasu eest, kui

teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on

vastastikused ning teenuse osutaja saadav vastutasu vastab majanduslikult väärtuselt teenuse

saajale osutatavale teenusele (Euroopa Kohtu kohtuasi C-520/14). Antud juhul isikul, kes saab

riigi õigusabi teenust, selline suhe puudub. Riigi õigusabi teenuse tellijaks on riik, kes on selle

korraldamise delegeerinud Eesti Advokatuurile. Käibemaksuseaduse kohaselt osutatakse

õigusabi teenust Eesti Advokatuurile.

Käibemaksuseaduse § 11 üldreegli kohaselt loetakse käive toimunuks varasema hetke

põhimõttel - kas siis teenuse osutamise aja või raha laekumise järgi. Kui teenuse osutamine

kestab kauem, kui üks maksustamisperiood, loetakse teenus osutatuks maksustamisperioodil,

millal selle teenuse osutamine lõpeb.

Kui riigi õigusabi teenuse osutaja ja Eesti Advokatuur on kokku leppinud, et teenus loetakse

osutatuks siis, kui teenus vastu võetakse ja määratakse selle maksumus, on teenuse toimumise

ajaks ja seega ka käibe toimumise ajaks riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määruse

tegemise aeg. Sellist lähenemist toetavad Euroopa Kohtu kohtuasjas C-224/18 toodud

seisukohad.

Käibemaksuseaduse § 37 kohaselt tuleb arvele märkida muuhulgas teenuse nimetus või

kirjeldus, teenuse maht ja teenuse osutamise kuupäev, kui see erineb arve väljastamise

kuupäevast. Teenuse kuupäev on vajalik arvele märkida, et oleks teada, millises

maksustamisperioodis tuleb käivet deklareerida. Samuti seetõttu, et tehingupooled kajastaksid

makstavat ja mahaarvatavat käibemaksu ühes perioodis. Antud juhul makstav käibemaks

mahaarvamisele ei kuulu.

Arvele kehtestatud nõudeid käsitatakse Euroopa Kohtu kohtuasjades enamikel juhtudel kauba

või teenuse saaja seisukohast - kas antud arve vastab nõuetele, mille kohaselt kauba või

teenuse saajal on õigus sisendkäibemaks maha arvata. Euroopa Kohus otsustas kohtuasjas C-

Teie 31.01.2024 nr 6-1/23-686

Meie 01.03.2024 nr 5-1/553-2

2

516/14, et arved, millel on esitatud vaid märge „õigusteenused, mis on osutatud /konkreetsest

kuupäevast/ kuni käesoleva ajani“ või märge „kuni käesoleva ajani osutatud õigusteenused“

ei vasta käibemaksudirektiivi artikli 226 punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. Põhiküsimuseks

selles kohtuasjas ei olnud, millal on teenuse osutamise aeg, vaid see, et nimetatud märgete

järgi ei olnud võimalik tuvastada, millist teenust ja millal teenust osutati.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Lisaadressaadid:

Justiitsministeerium

Eesti Advokatuur

Sirje Pulk 58851469

[email protected]