Kiri

Tere

Aitäh Jana selle kirja eest, vastan omaltpoolt teile kõigile. Olen nõus, et sama teema on esile kerkinud erinevates omavalitsustes ja seetõttu püüan selgitada meie seisukohta, mida oleme ka varem jaganud.

Baastoetuse osutaja ja lisatoetuse osutaja vaheline suunamine ei ole mudelis reguleeritud, erinevad omavalitused kasutavad erinevaid praktikaid. Kindlasti julgustan teid siin omavahel kokku leppima, et kui palju on ruumi suunamises muudatuste tegemiseks, kuidas see muudatuse tegemine toimub ja kui pikk on kohtumise aeg. Olme näinud, et selline konkreetse mahuga suunamine on õigustatud kui isikule osutatud teenus on jagatud mitme teenuseosutaja vahel ning vajalik rahaliste vahendite kontrollimiseks. Olulisemaks peaks siiski jääma isiku vajadus ja seda on teenuse protsessis keeruline jäigalt fikseerida, siia peaks jääma teatud paindlikkus ja võimalus seda ajas muuta. See paindlikkus on mudeli väga oluline põhimõte. Samuti, kui on näha, et kohtumised oleksid sisukamad ja efektiivsemad kui nende kestus on 1,5 tundi siis võiksite seda koos arutada. Soovitan olla mahtude fikseerimisel paindlik ( mitte nii konkreetselt kuu lõikes arvestust pidav) ja arvestada/usaldada kohtumise läbiviija ja isiku omavahelist koostööd ja tunnetust. Aga siin on alati kõige parem lahendus KOV-BTO-LTO koostöö ja mulle tundus, et see on teil hea, rääkige omavahel. Ka rahalised vahendid täna lubavad teil olla paindlikum.

Teine punkt kirjas mis viitab aruandele on, kui ma õigesti mõistan, vahehindamise teema. Näitena toodud Tallinna puhul oli meie seisukoht, et välise eksperdi kaasamise komponent on teise sisu ja eesmärgiga ja regulaarseks mõju hindamiseks või võrgustikutööks/ koostööks seda kasutada ei saa.

Toon välja „Välise spetsialisti/eksperdi konsultatsioon teenuse planeerimiseks“ komponendi kirjelduse:

Välise spetsialisti konsultatsiooni eesmärk on luua lisapädevuse kaasamise võimalus baastoetuse osutajale teenuse planeerimisel. Lisapädevuse kaasamise vajadus võib tuleneda keerulisest kliendijuhtumist, kus baastoetuse osutajal puudub spetsiifilise psüühilise erivajadusega sihtgrupiga töös kogemus. Komponendi raames on võimalik sisse osta konsultatsiooni spetsialistidelt/ekspertidelt, kel on rehabilitatsioonispetsialisti pädevus ja/või kogemus väga spetsiifiliste või keeruliste kliendigruppidega. Baastoetuse osutaja saab välist spetsialisti kaasata teenuse planeerimise protsessis, enne tegevusplaani valmimist, aga ka regulaarse toetusvajaduse ja tegevusplaani ülevaatamise käigus ja muudatuste planeerimisel. Näiteks on võimalik kaasata eripädevusega väline ekspert juhtumite puhul, kus inimene keeldub abist madala haigusteadlikkuse tõttu, kuid sotsiaaltöötaja hinnangul vajab juhtum sekkumist. Väline ekspert aitab sel juhul baastoetuse osutajal koostada toetusplaani kontakti loomiseks ja koostöövalmiduse saavutamiseks.

Ma rõhutaks siin, et eesmärgiks on lisapädevuse juurde muretsemisega BTO poolt ( tegu on BTO komponendiga) kui juhtumiga tegelevate spetsialistel jääb puudu teadmistest ja oskustest. Siia alla ei kuulu regulaarne teenuse mõju hindamine, juhtumikorraldus ega koostöö. Mõistan, et TO annab sisendit BTO-le isiku teenuse ja mõju kohta, kuid samuti võib seda fikseerida andmestiku kandes või andmestiku märkuste lahtris. Tuginen siin ISTE mudeli kirjelduse punktile 4.4 Teenuse planeerimine ja punktile 5. Komponentide loetelu.

Tänane ISTE mudel on näinud, et lisatoetuse osutaja on enda hinnakirja koostades ( KOV hange/konkurss) pidanud arvestama töödega, mis sisalduvad teenuse hinnas. ISTE mudeli teenuskomponentide tabel, mis on paljudel omavalitsustel hanke alusdokumendiks toob välja, et:

Lisatoetuse teenuskomponendi osutaja:

•vastutab oma teenuskomponendi sisuliste tegevuste ja teenuskomponendi kvaliteedi eest.

•teeb oma tegevuste läbiviimiseks ja eesmärgi täitmiseks teenuskomponendi sees vajadusel võrgustikutööd. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt);

•hindab oma tegevuse mõju ja tulemusi.

Teenuskomponendid sisaldavad eeltööd, otsest tööd inimesega ja järeltööd, vajadusel dokumenteerimist. Kõik teenuskomponendi läbiviimisega kaasnevad kulud sisalduvad selle hinnas.

Seetõttu ma ei saa soovitada kasutada LTO võrgustikutööks ja mõju hindamiseks „välise eksperdi“ komponenti. Ja kuna KOV peab tagama ja korraldama tegevused vastavalt mudeli kirjeldusele siis ma soovitan lähtuda koostöös projekti mudeli kirjeldusest ja KOV hankest, koostöölepingust.

Sama teema on olnud korduvalt arutamisel ja meile on tehtud ettepanekuid, et LTO-l võiks olla eraldi komponent millega on võimalik teha koostööd, hindamist ja võrgustikutööd. Tänases mudelis seda ei ole, täna on see arvestatud LTO tunnihinna sisse ning hind on kõigil teenusosutajatel enda poolt määratav.

ISTE arendusmeeskond ja projektijuht on täna koos Sotsiaalministeeriumiga läbi rääkimas uue perioodi tingimuste osas ja kõik ettepankuid kaalutakse.

Jana ettepanekud punktides 1.-3. on kindlasti teil omavahel arutamist väärt.

Loodan, et see keeruline teema sai arusaadavalt selgitatud, kui tekib küsimusi siis palun helistage või kirjutage.

Heade soovidega

Mairi Lilleleht

Koordinaator-nõustaja

Teenuste osakond

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

tel. 53816831

Akadeemia 2, Pärnu linn 80010

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Tere!

Pöördun mõtete ja ettepanekutega Rakvere ISTE projekti inimeste poole, kuid panen kirja saajateks ka ISTE meeskonna töötajad, sest tegemist ei ole Rakvere ISTE teemaga. Sama teema on kõigis omavalitsustes, kus baastoetuse osutamine ja lisatoetuse osutamine on erinevate teenuseosutajate käes.

Rakvere Linnavalitsuse ja Inger koolitus OÜ vahel on sõlmitud hankeleping nr  4-7/74-6 “Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine Rakvere linnas 2023-2024”.

Baastoetuse osutaja suunab kliendid lisatoetuse osutaja juurde suunamiskirjaga, milles märgib teenuse osutamise mahud nt järgmiselt: „Kogemusnõustamine perele“ teenuse osutamine 2 x kuus 10 kohtumist, alates aprill 2024, kuni september 2024 (1 h 2 x kuus). Samamoodi on ka psühholoogilise nõustamise ja kogemusnõustamise mahud olnud määratletud konkreetselt kordade arvu ja ühe nõustamiskorra pikkusega.

Teenuse osutamise käigus on korduvalt selgunud, et tegelikult kulub teenusele aega 1,5 tundi. Aruandesse märgime me suunamiskirjas toodud mahud, seega jääb osa nõustaja tööst tasustamata. Üks võimalus on muidugi see, et nõustaja peab konkreetsest ajast kinni, kuid oleme lähtunud kliendi huvidest ja ei ole 1 tunni möödumisel klienti ära saatnud. Samuti võib vahest juhtuda, et suunamises märgitud 2x kuus ei ole hea lahendus, sest klient või nõustaja võivad haigestuda, mingil perioodil ei vaja klient seda teenust ja tuleb paus sisse jne.

Klientide kohta, kes on suunatud psühholoogilisele teenusele on meie psühholoog esitanud aruande iga 3 kuu järel. See on psühholoogi jaoks lisatöö ja ei ole tavapärane teenuse dokumenteerimine. Samuti on meie nõustajad arutanud baastoetuse esindajaga teenuse osutamisega seotud teemasid ja andnud sisendit teenuse klientide teenuse vajaduse kohta. Selline taustatöö on näiteks Tallinna ISTE projektis tasustatud välise spetsialisti kaasamise komponendi kaudu.

Lähtuvalt eeltoodust on mul ettepanekud suunamiste muutmiseks järgmiselt:

1.            Teenuse maksimaalne maht on 1,5 tundi ja kui nõustamiseks kulub vähem aega, siis osavõtulehele märgitakse teenuse osutamisele kulunud aeg.

2.            Baastoetuse osutaja määrab ära teenuse kordade arvu ja lisatoetuse osutaja otsustab ise teenuse sageduse.

3.            Kokkuvõte kliendi kohta esitatakse baastoetuse osutajale peale suunamises märgitud tähtaega või kui kõik suunamises märgitud kohtumised on toimunud.

4.            Kümne nõustamistunni  kohta on kokku lepitud 1,5 tundi võrgustikutööks, mille raames nõustaja saab baastoetuse osutajale anda suulist tagasisidet kliendi kohta.

Lugupidamisega

Jana Laanemets

Inger koolitus OÜ

+372 5294246

[email protected]