| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/23/2383-1 |
| Registreeritud | 04.04.2023 |
| Sünkroonitud | 20.05.2024 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Pühalepa Osavalla Valitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Pühalepa Osavalla Valitsus |
| Vastutaja | Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
___________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post: [email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud kuupäev digiallkirjas nr 8-4./23-2
ja asutused
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta
ettepanekute küsimine (Heltermaa sadam, Heltermaa k)
Hiiumaa Vallavolikogu algatas 16.12.2023 otsusega nr 20 Heltermaa sadama detailplaneeringu
koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH).
Detailplaneeringu eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine,
maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja
neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine
ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning
kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine. Planeeringusse
haaratud merealale on kavas ehitada kaubakai ja parvlaeva seisukai. Lisaks võib kaasneda ka
lainemurdjate/muulide kavandamise vajadus. Kogu algatamise otsuse kohasele planeeringualale
jääva mereala ulatuses toimub tahkete ainete merre paigutamine). Süvendusala jääb aga
väljapoole planeeringu algatamisotsuse kohast planeeringuala.
Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa Vallavalitsus koostöös
planeerimiskonsultandiga K-Projekt Aktsiaselts ning KSH eksperdiga Lemma OÜ. Koostöös
konsultantidega on täpsustatud esialgsed detailplaneeringu lähteseisukohad ning koostatud KSH
programm.
Tuginedes planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 ja § 124 lõikele 9 küsime nende kohta ettepanekuid
planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt.
Kõik ettepanekud ja tähelepanekud, mida soovite esitada edasise planeeringu koostamise ja KSH
juures arvestamiseks, palume saata hiljemalt 5. mail 2023 aadressil [email protected] või
kirjaga aadressil Vallamaja Tempa küla, 92348 Hiiumaa vald.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmiga on võimalik tutvuda aadressil
Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisa: Heltermaa sadama detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Mai Julge 463 6845; [email protected]
Tallinn 2023
Heltermaa sadama detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
2
Nimetus: Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Tellija: Hiiumaa Vallavalitsus Reg nr 77000424
Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Keskväljak 5a, 92413 Tel 463 6082 E-post [email protected]
DP koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Reg nr 12203754 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 6a, 10151 Tel +372 6264100 E-post [email protected]
DP juhtivkonsultant: Ülle Kadak (Ruumilise keskkonna planeerija tase 7)
KSH teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)
Huvitatud isik: Aktsiaselts Saarte Liinid Reg nr 10216057
Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819 Tel +372 453 0140 E-post [email protected]
Töö versioon: 16.03.2023
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
3
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 5
2 Detailplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6
2.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded ................................................................................................. 6
2.2 Planeeringu koostamistingimused ........................................................................................... 7
2.3 Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus .......................................................................... 9
2.4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega ............................................................. 10
2.4.1 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 ............................................................. 10
2.4.2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ............................................. 10
2.4.3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................... 11
2.4.4 Hiiumaa valla arengukava 2035+ .................................................................................... 11
2.4.5 Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering ................................... 11
2.4.6 Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering8 ................. 11
3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm .................................................................... 12
3.1 Eesmärk .................................................................................................................................. 12
3.2 Võimalike kaadamisalade kaardistamine ............................................................................... 12
3.3 Alternatiivid ............................................................................................................................ 15
3.3.1 0-alternatiiv ..................................................................................................................... 15
3.3.2 I-alternatiiv ...................................................................................................................... 15
3.3.3 Kaadamisala alternatiivid ................................................................................................ 17
3.3.4 Muud alternatiivid .......................................................................................................... 17
3.4 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus .................................................................. 18
3.4.1 Heltermaa sadam ............................................................................................................ 18
3.4.2 Looduskaitselised objektid ja alad .................................................................................. 19
3.4.3 Kultuuripärand ................................................................................................................ 20
3.5 Asjakohaste mõjude selgitamine............................................................................................ 22
3.5.1 Mõju Natura aladele ehk Natura eelhindamine ............................................................. 22
3.5.2 Mõju merekeskkonnale .................................................................................................. 29
3.5.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................................................... 30
3.5.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ja lõhn ........................................................................... 30
3.5.5 Mõju taristule.................................................................................................................. 31
3.5.6 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele ................................................................ 31
3.5.7 Mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus ......................................................................... 31
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
4
3.5.8 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 31
3.5.9 Jäätmeteke ...................................................................................................................... 31
3.5.10 Mõju kultuuripärandile ................................................................................................... 31
3.5.11 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .......................................................... 32
3.5.12 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega 32
3.5.13 Mõju hädaolukordadest ja mõju laevaliikluse ohutusele ............................................... 32
3.6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud ............................................................................. 32
4 Osapooled ja KSH ekspertgrupp ................................................................................................... 35
5 Ajakava ......................................................................................................................................... 38
Lisad ..................................................................................................................................................... 39
Lisa 1 Detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise otsus .......................................................... 39
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
5
Sissejuhatus
Aktsiaselts Saarte Liinid (edaspidi Arendaja) esitas 07.10.2021. a taotluse detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamiseks. Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021. a otsusega nr 20.
Hiiumaa Vallavalitsus algatas KSH planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lg-te 5, 7 ja 10, § 125 lg 2, § 77 lg-te 1 ja 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p-de 16 ja 17, § 33 lg 1 p 3, § 35 lg-te 2, 5 ja 6 alusel.
KSH on algatatud, sest DP-ga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 16 kohaselt on maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, ja KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.
Arendaja esitatud DP taotluse kohaselt on DP ala suurus 9,4 ha ja sellel asuvad kuus kinnistut tervikuna, kaks riigitee alust kinnistut osaliselt ja seotud mereala. Võimalik on vajadus laiendada planeeringuala planeeringu koostamise käigus.
Detailplaneeringu alal asub funktsioneeriv sadam, mis teenindab reisiparvlaevu liinil Heltermaa– Rohuküla, kauba- ja kalalaevu ning väikelaevu. Tulenevalt suurenenud reisijate- ja kaubaveo mahtudest on tekkinud vajadus vabastada avaliku liiniveo teenindamiseks kasutatav sadamaala kaubavedudest koos selleks vajalike laoplatside ja universaalkai ehitamisega. Samuti on tekkinud vajadus täiendava kai rajamiseks reisiparvlaevadele.
Planeeritav kaubakai hakkab teenindama aluseid, mille veeväljasurve ületab 1350 tonni. Kaubakai rajamisel uputatakse merre tahkeid aineid mahuga üle 10 000 m3 ja tuleb teostada süvendustöid mahuga üle 10 000 m3. Uue kaubakai valmimisega Heltermaa sadama olemasolev kaubamaht lähiaastatel ei suurene ja jääb aastas 150 000 tonni piiresse.
Keskkonnamõju strateegiline hindamise koostamine on oma olemuselt kaheetapiline protsess. Esimeses etapis koostatakse KSH programm ehk lähteülesanne hindamiseks ning teises etapis KSH aruanne ehk hindamistulemusi kokkuvõttev dokument. Käesoleva dokumendi näol on tegu KSH programmiga, millega pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
6
2 Detailplaneeringu lähteseisukohad
2.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.
Planeeringusse haaratud merealale on kavas ehitada kaubakai ja parvlaeva seisukai. Lisaks võib kaasneda ka lainemurdjate/muulide kavandamise vajadus. Kogu planeeringualale jääva mereala ulatuses toimub tahkete ainete merre paigutamine). Eskiisplaanile (Joonis 3) märgitud süvendusala jääb aga väljapoole planeeringu algatamisotsuse kohast planeeringuala.
KSH objektiks oleva DP ala suurus on u 9,4 ha (Joonis 1) ja sellel asuvad kuus kinnistut tervikuna, kaks riigitee alust kinnistut osaliselt ja seotud mereala:
− Heltermaa sadam (kü 63902:001:0645, tootmismaa 70%, ärimaa 20% ja ühiskondlike ehitiste maa 10%) pindalaga 6,49 ha;
− Anti (kü 63902:001:0050, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%) pindalaga 5598 m2;
− Heltermaa alajaam (kü 63902:001:2230, tootmismaa 100%) pindalaga 48 m2;
− Unga (kü 63902:001:0255, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%) pindalaga 2712 m2;
− Suuremaja-Sadama (kü 20501:001:1343, maatulundusmaa 100%) pindalaga 3071 m2;
− Elisa mast (kü 63902:001:0620, ärimaa 100%) pindalaga 77 m2;
− 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (kü 63902:001:3971, transpordimaa 100%) pindalaga 16,30 ha;
− 12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla tee (kü 63902:001:4010, transpordimaa 100%) pindalaga 13,87 ha;
− lisaks mereala, mis hõlmab ka akvatooriumis asuvat võimalikku süvendusala ning täiendavaid lainemurdjaid/muule.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
7
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Planeeringuala võib hõlmata lisaks mereala, mis hõlmab ka akvatooriumis asuvat võimalikku süvendusala ning täiendavaid lainemurdjaid/muule, mis jäävad sadama akvatooriumisse.
2.2 Planeeringu koostamistingimused
Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga liidetakse AS Saarte Liinidele kuuluvad katastriüksused üheks krundiks.
Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Täpsustada tuleb kaldaala täitmise ulatus seoses uue kaubakai ja reisiparvlaevakai rajamisega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
− ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;
− hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
− suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
8
Liikluskorralduse määramine
Detailplaneeringu koostamisel tuleb lahendada riigimaanteede ristmiku liikluskorraldus, et tagada ohutu juurdepääs reisiparvlaevade kassadele ja ootealale, kavandatavale kaubasadamale ning Sarve küla suunas liiklejatele. Lahenduse koostamisel tuleb arvestada sadama suurema läbilaskevõime vajadusega ning analüüsida võimalusi reisiparvlaevade sadamaala suurendamiseks (täiendavate kassapääslate ja ooteala radade rajamiseks või olemasolevate pikendamiseks). Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine.
Samuti tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele ning teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega.
Sel eesmärgil haaratakse planeeringualasse lisaks sadama territooriumile osaliselt ka riigimaantee nr. 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja (katastritunnus 63902:001:3971, pindala 16,30 ha, sihtotstarve transpordimaa 100%) ja riigimaantee nr. 12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla (katastritunnus 63902:001:4010, pindala 14,01 ha, sihtotstarve transpordimaa 100%) katastriüksused.
Kaasaegsel tasemel on vajalik lahendada mootorsõidukite, jalakäijate ja kergliiklejate liiklus sadamaalale sisse- ja väljapääsudel ning sadamaalal. Sadama territooriumil on oluline eraldada parvlaevapiletiga jalakäijad muust jalakäijate liiklusest. Näha ette lihtne ja arusaadav teekond piletita sõidukitele, millega transporditakse parvlaevadele kaupa või tullakse vastu jalgsi reisijatele. Kavandada uus juurdepääsutee planeeritavale kaubakaile planeeringuala lõunaosas. Samuti on detailplaneeringu koostamisel vajalik analüüsida sõidukite ja jalgrataste parkimisalade laiendamise vajadust ning nende varustamist laadimistaristuga.
Kaubasadama juurde on vajalik kavandada kaasaegsetele nõuetele vastav tollitsoon ja tagada turvanõuded sadamateenuse osutamisel, mis tulenevad rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelisest laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksist (ISPS koodeks), samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta.
Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritsevat looduskeskkonda ja hoonestust. Reisijatele mõeldud sadamaala, jalgteed ja puhkekohad tuleb kavandada avaliku väljaku ja pargi põhimõtteid järgides. Kõva kattega alade vahele on vajalik luua haljastatud alasid, mis aitavad immutada liigset sadevett ning vähendada suviste kuumasaarte tekkimist. Jalgteede äärde ja puhkealadele kavandada istumiskohti, mis võimaldavad vajadusel varjuda päikese ja/või tuule eest (nt puuvõrad ja/või varjualused).
Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. Jäätmekäitlus sadama territooriumil toimub vastavalt Sadamaseaduses toodud nõuetele.
Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldatakse üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatise planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.
Veevarustus lahendatakse planeeringualal olemasoleva puurkaevu baasil säilitades väljaehitatud veevarustus Kiviranniku ja Suuremaja kinnistutele. Kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt. Täpsem
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
9
kanalisatsiooni lahendus selgub planeeringu koostamisel. Sadama territooriumil on olemasolev bioloogiline puhasti (PUH0390220).
Määrata tingimused roheenergia tootmise seadmete (energiatuulikud, täiendavad päikesepaneelid) paigutamiseks planeeringualale.
Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadus ja nende ulatus.
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.
2.3 Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
− seletuskiri;
− joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon, sademevesi) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, haljastus;
− ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
− lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).
Detailplaneeringu kooskõlastamine
− Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
− Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Keskkonnaameti, Maa-ameti, Päästeameti, Transpordiameti ja tehnovõrkude valdajatega.
− Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab riigihalduse minister.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
10
Detailplaneeringu vastuvõtmine
− Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavolikogule vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneeringu kehtestamine
− Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.
2.4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega
2.4.1 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–20351
Arengukavaga soovitakse muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Arengukavaga soovitakse arendada keskkonnasäästlike rajatisi ja teenuseid sadamates.
Arengukava kohasel on enamik Eesti sadamaid avatud või poolavatud veealade/akvatooriumidega. Arvestades kliimamuutusi, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Et kliimamuutuste mõjudega kohaneda, tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja otstarbeliste projektide rahastamiseks.
Arengukavas on üheks arenguobjektiks merendus. Merenduses soovitakse arendada välja toimiv väikesadamavõrgustik koos nüüdisaegsete teenustega. Uute väikesadamate arendamisel on kesksel kohal ohutuse tagamine, sadamakoha loodustingimuste sobivus ning juurdepääsuteede võrgustiku rajamine. Laienev väikesadamavõrgustik suurendab ka väikelaevade ja nende juhtide arvu.
Kavandatav tegevus on kooskõlas arengukavaga.
2.4.2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering2
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine.
Sadamate osas rõhutab planeering mitmeotstarbelise kasutuse vajadust. Heltermaa puhul nähakse vajadust merepääste kasutusviisi lisandumiseks.
Planeeringuga kavandatav on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega, aidates kaasa sadama mitmeotstarbelise kasutuse arendamisele.
1 https://valitsus.ee/media/4015/download 2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
11
2.4.3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 3
Hiiu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/65.
Hiiu maakonnaplaneeringus tuuakse välja olulise arengupotentsiaaliga sadamad. Ühenduste parendamisel on oluline reisi- ja kaubasadama funktsioonide mitmekesistamise ning teenuse kvaliteedi parendamise seisukohalt reisisadam Heltermaa. Seoses uute laevade tulekuga vajab sadam rekonstrueerimist ning reisijate teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist. Samuti on Heltermaa sadama rekonstrueerimine vajalik kaubaveo arendamiseks ja turismi arenguks.
Planeeringuga kavandatav on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega.
2.4.4 Hiiumaa valla arengukava 2035+4
Tuginedes Hiiumaa valla arengukavale, siis on Heltermaa poolel ülioluline kauba- ja reisijakai eraldamine. Arengukava seab eesmärgiks ka, et Heltermaa sadama piirkonna liikluskorraldus muudetakse ohutuks. Samuti on vajalik parvlaevaliikluse elektrifitseerimiseks vajaliku taristu väljaarendamine Heltermaa sadamas.
Arengukava tegevuskava näeb ette Heltermaa ja Rohuküla sadamatesse lisa sildumisvõimaluse loomise vajadust ja lainemurdja ehitamist liinilaevu teenindava akvatooriumiosa kaitseks ja eraldiseisva kaubakai ehitamist Heltermaa sadamasse.
Detailplaneering on kooskõlas valla arengukavaga.
2.4.5 Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering5
Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering on kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 20.12.2005. a otsusega nr 33.
Planeeringuala paikneb osaliselt (vähesel määral ala loode nurgas) üldplaneeringu alal. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohases kehtestatud detailplaneeringu alal.
Üldplaneering ei sea piiranguid planeeringualale.
2.4.6 Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering5
Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering on kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008. a otsusega nr 334.
Planeeringuala paikneb osaliselt üldplaneeringu kohasel sadama maal ja osaliselt Väinamere hoiualal.
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale võib sadamates ja lautrikohtadel rajada ainult merega või kalapüügiga seotud hooneid ja rajatisi.
Üldplaneering ei sea piiranguid planeeringualale.
3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/ 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/428092022007 5 https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
12
3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
3.1 Eesmärk
KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.
3.2 Võimalike kaadamisalade kaardistamine
Lähtuvalt riigihanke 253113 tehnilisest kirjeldusest ja Keskkonnaameti 26.01.2022 kirjast nr 6- 5/22/648-2 tuleb Heltermaa sadama detailplaneeringu KSH käigus käsitleda süvendatava materjali kaadamisega kaasnevaid mõjusid, sh tuleb leida sobilik kaadamisala.
Veeseaduse alusel tuleb kaadamiskoha määramisel arvesse võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele.
Heltermaa sadamale lähim kaadamisala on Vormsi S kaadamisala, mis asub Väinamere hoiualal. Kaadamisala on madal, läheduses asuvad siia ja kevadkuduräime kudealad, ala on tuhandete hahkade sulgimispaik. Lisaks paikneb Vormsi maastikukaitseala Rumpo sihtkaitsevööndi lähedal, kuhu setted võivad kanduda (ja kohalike elanike hinnangul on 1990ndatel ka kandunud). Seega ala pigem ei sobi suuremahuliseks kaadamisalaks6. Seni on ala olnud kasutuses väiksemate mahtude korral ning järgides kitsendusi (piirangutega tuulesuunale, tugevusele, kaadamisajale ja täpsemale alale (süvendatud pinnase kaadamine on keelatud kaadamisala kaguserva)). Suuremahulisteks töödeks peaks leidma sobiva kaadamisala, mis võiks teenindada ka teisi piirkonna sadamaid (N: Rohuküla, Sviby, Rohuküla Heltermaa laevatee jne).
Kaadamisala valimisel tuleb arvesse võtta keskkonnaalaseid kaalutlusi ja ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Asukoha valikul tuleks võtta eesmärgiks tagada, et süvendamisjääkide ladestamine ei mõjutaks ega devalveeriks merekeskkonna seaduslikke ärilisi ja majanduslikke kasutusviise ega tooks haavatavatele merelistele ökosüsteemidele kaasa soovimatuid mõjusid.
Sadama pidaja hinnangul ei ole majanduslikult mõistlik kasutada kaadamiskohta, mis jääks veeteed mööda rohkem kui 30 km (st linnulennult u 25 km) kaugusele sadamast.
Eesti mereala planeering7 esitab kaadamiskohtade valikul suunised ja tingimused.
Suunised:
− Uute kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja erosiooni rannikupiirkonnas.
6 Keskkonnaameti kiri 26.01.2022 nr 6-5/22/648-2 7 Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
13
− Üldpõhimõttena tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-majanduslikult võimalik.
Tingimused:
− Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele võtmine täpsustatakse veekogu süvendamise kaadamise loa menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas määratletud tingimustest.
− Uute kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju.
− Kaadamiskoha (sh sügavus), -aja (nt väljaspool kalade kudemisaegasid ja noorjärkude kriitilist perioodi) ja tehnoloogia (nt heljumi teket ja levikut piiravad meetmed) valikul tuleb arvestada mõju mereelustikule laiemalt, ent kitsamalt tuleb arvestada mõju kaladele ja seeläbi kalandusele koos selle sotsiaal-majandusliku aspektiga.
− Kaadamisaladele ei kavandata vesiviljeluse arendusala.
− Uute kaadamisalade kasutusele võtmisel tuleb arvestada mõjuga kasutatavatele supluskohtadele. Kaadamishõljum ei tohi halvendada suplusvee kvaliteeti.
− Uute kaadamisalade kavandamisel tuleb teostada seni avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandi allveearheoloogiline uuring.
− Uute kaadamisalade kasutusele võtmisel tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas.
− Uute kaadamisalade kasutuselevõtmisel tuleb tegevus kooskõlastada Transpordiametiga ja Keskkonnaametiga.
Võimalike kaadamiskohtade leidmiseks teostati kaardianalüüs. Kaadamiskoha potentsiaalseks kauguseks võeti 25 km Heltermaa sadamast. Kaadamiskoha asukohana välistati esmases kaardianalüüsis:
− Kaitsealused alad;
− Veeliiklusalad;
− Riigikaitselised alad;
− Kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid ning allveeleidude uputusalad;
− Maardlad;
− Hiiu mereala planeeringus määratud vesiviljelusalad,
− Alad mille suhtes on esitatud hoonestusloa taotlus.
Kaardianalüüsi tulemusena ilmnes, et sellistel alustel välistatult ei esine lähipiirkonnas sobilikke kaadamisalasid. Arvestades Väinamere hoiuala ulatust, siis kogu Heltermaa sadamast 25 km raadiusesse jääv mereala on kaitsealune ala. Seega konsulteeriti Keskkonnaametiga ning jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeering ja Väinamere hoiuala (ühtlasi Väinamere linnu- ja loodusala) kaitse eesmärgid ei välista otseselt uue kaadamisala rajamist hoiualale kui selle käigus ei kahjustata kaitse-eemärke. Arvestades, et Heltermaa ja Rohuküla vahele jääval merealal on piirkondi, kus mereelupaigatüüpide esinemise tõenäosus on väga väike või neid ei esine eeldatavalt üldse, siis on Keskkonnaameti hinnangul tõenäoliselt võimalik leida uus kaadamisala, mille mõju Väinamere hoiuala, loodusala ja linnuala kaitse eesmärkidele on väike.
Hea kaadamisala oleks selline, kus materjali edasikandumise risk on madal:
− põhja tüüp – settekivimid;
− batümeetria – ümbritsevast alast sügavam;
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
14
− keskmised hoovuse kiirused, suunad ja põhja kalle – resuspendeeritud setted liiguvad hoovuse ja põhja kalde suunas, keskmine hoovuse kiirus <5 cm/s, maksimaalne <10 cm/s;
− sügavus > 10 m;
− ei esine loodusdirektiivi mereelupaigatüüpe (eeskätt veealuste liivamadalate elupaigatüüpi, millele kaadamine kehtiva kaitsekorralduskava kohaselt Väinameres ei ole lubatud);
Kuna Heltermaa sadamat ümbritsev mereala on väga madal, siis reaalselt ei esine piirkondi, kus mere sügavus oleks üle 10 m. Suurimad sügavused küündivad 8 meetrini. Reaalselt esineb merealal üks piirkond, kus merepõhja sügavused on suuremad kui ümbritsev ala ning alal loodusdirektiivi mereelupaigatüüpide esinemise tõenäosus on väga madal8. Ala paikneb Heinlaiust idas. Olemasolevate andmete alusel on ala põhjasubstraadiks liiv9, sügavus 7-8 m10, inventeeritud ja modelleeritud mereelupaikadega kattuvus puudub ning ala paikneb väljaspool laevateid, riigikaitselisi alasid, maardlaid, kultuurimälestiste kaitsevööndeid, vesiviljelusalasid ja hoonestusloa taotluse alasid.
Joonis 2. Potentsiaalse kaadamisala piirkond – joonisel määratud lilla ala sees otsitakse KSH raames sobilik kaadamisala (ehk kaalutakse erinevaid asendialternatiive). Rohelisega näidatud teadaolev veealuste liivamadalate esinemisala.
8 PlanWise4Blue projekti raames avaldatud Loodusdirektiivi mereelupaikade potentsiaalsete esinemisalade modelleeringu alusel https://gis.sea.ee/planwise4blue 9 https://emodnet.ec.europa.eu/geoviewer/ 10 https://gis.vta.ee/nutimeri/
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
15
3.3 Alternatiivid
3.3.1 0-alternatiiv
Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KSH metoodikast lähtudes võrdluses 0-alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk Heltermaa sadama territooriumil ei tehta mingeid muudatusi, merealale ei rajata kaubakaid ega parvlaeva seisukaid ehk ei toimu merre tahkete ainete uputamist. Heltermaa sadama territooriumil säilib praegune olukord.
3.3.2 I-alternatiiv
Käesoleva KSH raames käsitletakse kavandatava tegevuse ehk I-alternatiivina kavandatava tegevuse elluviimist lähtuvalt detailplaneeringus püsitatud eesmärgile.
Detailplaneeringu alal asub funktsioneeriv sadam, mis teenindab reisiparvlaevu liinil Heltermaa–Rohuküla, kauba- ja kalalaevu ning väikelaevu. Tulenevalt suurenenud reisijate- ja kaubaveo mahtudest on tekkinud vajadus vabastada avaliku liiniveo teenindamiseks kasutatav sadamaala kaubavedudest koos selleks vajalike laoplatside ja universaalkai ehitamisega. Samuti on tekkinud vajadus täiendava kai rajamiseks reisiparvlaevadele.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.
Detailplaneeringu eskiisplaani (Joonis 3) kohaselt on kogu planeeringualasse haaratud merealale kavas ehitada kaubakai, parvlaeva seisukai, põhja- ja lõunamuul. Kaide ja muulide rajamisel toimub tahkete ainete merre paigutamine. Samuti nähakse ette sadama akvatooriumi süvendamist.
Kaubasadama juurde on vajalik kavandada kaasaegsetele nõuetele vastav tollitsoon ja tagada turvanõuded sadamateenuse osutamisel.
Planeeritav kaubakai hakkab teenindama aluseid, mille veeväljasurve ületab 1350 tonni. Kaubakai rajamisel uputatakse merre tahkeid aineid mahuga üle 10 000 m3 ja tuleb teostada süvendustöid mahuga üle 10 000 m3. Täpsemad mahud leitakse KSH käigus. Esialgsel hinnangul on süvendatava materjali maht u 210 000 m3.
Uue kaubakai valmimisega Heltermaa sadama olemasolev kaubamaht lähiaastatel ei suurene ja jääb 150 000 tonni piiresse aastases arvestuses.
Detailplaneeringu eesmärk on muuhulgas määrata tingimused roheenergia tootmise seadmete (energiatuulikud, täiendavad päikesepaneelid) paigutamiseks planeeringualale. Huvitatud isik on huvitatud sadama territooriumile tuulegeneraatori paigaldamisest. DP ja KSH käigus selgitatakse välja selle tehniline võimalikkus (sh kõrguspiirang) ning kui osutub, et tuulegeneraatori rajamine on tehnilistest piirangutest tulenevalt võimalik, siis määratakse keskkonnatingimused tuuliku kavandamiseks, sh vajalike uuringute teostamise vajadus.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
16
Joonis 3. Kaide ja muulide paiknemise esialgne eskiis.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
17
3.3.3 Kaadamisala alternatiivid
HELCOMI suuniste kohaselt tuleks süvendamisel saadud materjalide võimalikku ressursiväärtust arvestades kaaluda, kas seda oleks võimalik kasutada otstarbekamalt maismaal. Materjali kasutusvõimalused on:
a) tööstuslik kasutamine – pinnase täitmine ja maaparandus, kalda taastamine, avameretammid, katte- ja täitematerjal;
b) põllumajanduslik ja tootev kasutamine – veemajandus, ehitusmaterjalid, vooderdised ja c) keskkonnaseisundi parandamine – märgalade, maismaaelupaikade, pesitsussaarte ja
püügikohtade taastamine ja rajamine.
Süvendataval alal teostatud ehitusgeoloogiliste uuringute alusel on süvendatav materjal suures osas saviliiv, muda ning voolav liivsavi, mille kasutus materjalina on raskendatud (nõudlus puudub). Sügavamad süvendatavad kihid koosnevad saviliivmoreenist ja jämepurdmoreenist11 – neid materjale on võimalik kasutada kaubakai ehitusel täitepinnasena.
Kuna süvendamisel tekkivat materjali ei ole lähtuvalt selle omadustest võimalik otstarbekamalt kasutada, siis tuleb see kaadata. Keskkonnaameti seisukoha alusel ei ole Heltermaa sadamale lähimat kaadamisala (Vormsi S) võimalik kavandatavatel sadama süvendustöödel tekkiva materjali kaadamiseks kasutada.
Käesoleva dokumendi koostamisel on viidud läbi esialgne kaardianalüüs leidmaks võimalikke kaadamisalasid (vt ptk 3.2). KSH aruandes käsitletakse määratud potentsiaalselt sobiliku kaadamispiirkonna siseselt kaadamisala asendialternatiive.
Potentsiaalselt sobilik kaaadamispiirkond paikneb:
23,2163E; 58,8741N
23,2693E; 58,8748N
23,2707E; 58,8547N
23,2181E; 58,8546N
3.3.4 Muud alternatiivid
Keskkonnaameti12 seisukoha kohaselt tuleb KSH käigus kaaluda erinevaid ajalisi alternatiive, teguviisi alternatiive ja asukohaalternatiive. Ajaliste alternatiivide puhul tuleb lisaks ehitusaegsele tegevusele ajaliste piirangute seadmisele kaaluda ka kasutusaegseid alternatiive seda just kaubalaevade osas.
Kuna KSH objektiks on detailplaneering, mille planeeringuala on määratletud, siis ei ole võimalik KSH käigus käsitleda asukohaalternatiive ehk vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala (va kaadamisala osas lähtuvalt ptk 3.3.3 kirjeldatule). KSH raames võib esineda vajadus hinnata nö alamalternatiividena hoonete ja rajatiste paigutuslikke lahendusi planeeringuala sees.
Ehitusaegseid ja kasutusaegseid piiranguid ja kitsendusi nt ehitustegevuse tehnoloogiatele käsitletakse KSH aruandes kui leevendavaid meetmeid, juhul kui selleks vajadus ilmneb, mitte kui eraldiseisvaid alternatiive.
11 OÜ REI Geotehnika. 2010. Heltermaa sadama kaid nr 3 ja 4. Ehitusgeoloogia aruanne. 12 Keskkonnaameti kiri 26.01.2022 nr 6-5/22/648-2
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
18
3.4 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus
3.4.1 Heltermaa sadam
Heltermaa sadam asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Heltermaa külas, jäädes Kärdlast u 25 km kaugusele. Sadamas on käesoleval hetkel seitse kaid (Joonis 3). Info kaide kohta on leitav Tabel 1-st.
Joonis 4. Heltermaa sadama-ala ja kaide asetus13.
Tabel 1. Heltermaa sadama kaid14.
Kai nimetus Liik Sügavus kai ääres (m), EH2000
Pikkus (m)
Kai nr 1 (rambiga) Statsionaarne kai 4,5 86,0
Kai nr 2 Statsionaarne kai 3,9 21,0
Kai nr 3 (rambiga) Statsionaarne kai 5,0 117,0
Kai nr 4 (rambiga) Statsionaarne kai 4,8 101,0
Kai nr 5 (tankla) Statsionaarne kai 2,8 50,0
Kai nr 6 (ujuvkai) Ujuvkai 2,5 50,0
Kai nr 7 (ujuvkai) Ujuvkai 2,2 50,0
Tuginedes sadamaregistri andmetele14, siis osutatakse Heltermaa sadamas sadamateenuseid sõltumata veesõiduki suurusest . Veesõiduki suurim pikkus on 118 m, laius 20 m ja suurim süvis 4,8 m. Sadama sissesõidutee väikseim laius on 60 m ja väikseim sügavus 5,2 m (EH2000). Sadamas on
13 https://saarteliinid.ee/heltermaa/ 14 https://www.sadamaregister.ee/sadam/154
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
19
põhilisteks teenuseosutajateks aktsiaselts Saarte Liinid (veesõiduki lastimine ja lossimine, veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, veesõiduki sildumise võimaldamine), TS Laevad OÜ (reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine) ja AKTSIASELTS JETOIL (veesõiduki punkerdamine).
3.4.2 Looduskaitselised objektid ja alad
Planeeringualale ulatuvad kahe II kaitsekategooria taimeliigi (harilik muguljuur (Herminium monorchis, KLO9305974) ja madal kadakkaer (Cerastium pumilum, KLO9305657)) ning seitsme III kaitsekategooria taimeliigi (kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, KLO9303900), tui tähtpea (Scabiosa columbaria, KLO9309809), kaljukress (Hornungia petraea, KLO9309770), veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea, KLO9310606), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens, KLO9309787), hall käpp (Orchis militaris, KLO9309852), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea, KLO9309823)) kasvukohad. (Joonis 5, tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad joonisel andmed II kategooria taimeliikide kohta)
Planeeringualale jääv ja sellega piirnev mereala kuulub Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340, Joonis 5) koosseisu. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide – soopardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata), piilpardi (Anas crecca), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), rääkspardi (Anas strepera), suur-laukhane (Anser albifrons), hallhane (Anser anser), väike-laukhane (Anser erythropus), rabahane (Anser fabalis), hallhaigru (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), soorätsa (Asio flammeus), punapea-vardi (Aythya ferina), tuttvardi (Aythya fuligula), merivardi (Aythya marila), hüübi (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtka (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketülli (Charadrius dubius), liivatülli (Charadrius hiaticula), mustviirese (Chlidonis niger), valge-toonekure (Ciconia ciconia), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), auli (Clangula hyemalis), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige (Cygnus columbianus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus), kühmnokk-luige (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laugu (Fulica atra), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajaka (Larus canus), tõmmukajaka (Larus fuscus), naerukajaka (Larus ridibundus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra), väikekoskla (Mergus albellus), jääkoskla (Mergus merganser), rohukoskla (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), tutka (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpüti (Podiceps cristatus), väikehuigu (Porzana parva), täpikhuigu (Porzana porzana), naaskelnoka (Recurvirostra avosetta), haha (Somateria molissima), väiketiiru (Sterna albifrons), räusktiiru (Sterna caspia), jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea), tutt-tiiru (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tumetildri (Tringa erythropus), mudatildri (Tringa glareola), heletildri (Tringa nebularia), punajalg-tildri (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaikade kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
20
ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), saarma (Lutra lutra), viigerhülge (Phoca hispida botnica), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lamptera fluviatilis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), madala unilooga (Sisymbrium supinum) ja könttanuka (Encalypta mutica) elupaikade kaitse.
Väinamere hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodusalana (EE0040002, Joonis 5) ja Väinamere linnualana (EE0040001, Joonis 5).
KSH aruandes käsitletav potentsiaalne kaadamisala kattub Väinamere hoiualaga.
3.4.3 Kultuuripärand
Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi. Maa-ameti geoportaali andmetel paikneb planeeringualale lähim kultuurimälestis 120 m kaugusel lääne suunas (ajaloomälestis II maailmasõjas hukkunute ühishaud, registrinumber 30).
Planeeringualale ei jää pärandkultuuriobjekte. Lähim pärandkultuuriobjekt jääb planeeringualast u 50 m kaugusele lääne suunda (Heltermaa piirivalvekordon; kood 205:MMS:001; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50–90%).
Piirkonna üheks ajaloopärandiks on ka vahetult planeeringuala piiri ääres asuv Soonlepa mõisale kuulunud kõrts-teemaja, mille säilinud talliosas tegutseb täna Heltermaa Käsitöömaja.
Potentsiaalses kaadamispiirkonnas või selle lähialal kultuurimälestisi ei paikne.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
21
Joonis 5. Planeeringuala ja sellega seotud looduskaitselised kitsendused (andmed EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur seisuga 02.01.2023. a).
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
22
3.5 Asjakohaste mõjude selgitamine
3.5.1 Mõju Natura aladele ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad15.
Natura hindamine on kavade ja projektidega kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi (hõlmab ka linnudirektiivi) alusel moodustatud Natura 2000 võrgustiku alale. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele ja hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust.
Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist16 ja Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhenditest17.
Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada ja tuvastada projekti või kava võimalik mõju Natura alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga. Eelhindamisel saab olla kolm väljundit:
1) Ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud ja tegevusloa võib väljastada või kava kehtestada;
2) Ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks;
3) Tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju Natura ala kaitse eesmärkidele
Juhul kui eelhindamisel selgub, et ebasoodne mõju on tõenäoline või on selle avaldumine ebaselge, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp, milleks on nn asjakohane hindamine. Eestis viiakse Natura asjakohane hindamine läbi KSH aruande osana.
3.5.1.1 Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.
3.5.1.2 Mõjuala ulatuse määratlemine
Käesoleva Natura eelhindamise ulatus hõlmab planeeringuala ja perspektiivse kaadamisala mõjualasse jäävaid Natura-alasid.
15 https://www.envir.ee/et/natura-2000 16 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 17 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
23
3.5.1.3 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatavaks tegevuseks on Väinamere loodus- (RAH0000605) ja linnualaga (RAH0000133) (Joonis 6) kattuval detailplaneeringualal Heltermaa sadama laiendamine. Täpsemalt on kavandatavat tegevust kirjeldatud käesoleva KSH programmi peatükis 2 ning siinkohal seda ei korrata.
3.5.1.4 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Kavandatava tegevuse ala kattub kahe Natura 2000 alaga: Väinamere loodus- (RAH0000605) ja linnualaga (RAH0000133) (Joonis 6). Samad Natura 2000 alad jäävad ka potentsiaalse kaadamisalaga kattuvaks.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
24
Joonis 6. Planeeringuala paiknemine Natura 2000 loodus- ja linnualade suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur seisuga 04.01.2023).
Natura alasid on kirjeldatud Tabel 2-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
25
Tabel 2. Natura alad Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.
Natura ala nr ja nimi
Pindala (ha)
Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
EE0040002 Väinamere loodusala
253958,9 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused
liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),
liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad
(*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),
esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
(1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised
muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud
(1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad
(1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),
kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba
ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),
rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad
madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad
(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid
(8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised
metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),
puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -
*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-
lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite
elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus),
saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),
Väinamere loodusala asub Lääne-Eestis. Väinamere loodusalale jäävad paljud kaitstavad loodusobjektid, millest olulisemad on Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala, Vormsi maastikukaitseala, Väinamere hoiuala, Selgrahu, Pujuderahu, Kadakalaiu hallhülge püsielupaik, Vahtrepa maastikukaitseala, Sarve maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kesselaiu maastikukaitseala, Puhtu-Laelatu looduskaitseala, Nehatu looduskaitseala, Varbla laidude maastikukaitseala. Loodusala on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab enda alla osaliselt Lääne-Eesti maismaa rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealse mereala. Tegemist on rändlindude Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub tuhandeid veelinde. Looduse elurikkus on loodusalal tihedalt seotud traditsioonilise maakasutusega, eriti poollooduslike rohumaade niitmise ja karjatamisega. Loodusala esinduslikumaks osaks on rahvusvahelise tähtsusega Matsalu rahvuspark, mis on moodustatud lindude rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade ja Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere kaitseks. Lisaks ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala (Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning Haapsalu-Noarootsi ala).
Traditsioonilise maakasutuse vähenemine.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
26
Natura ala nr ja nimi
Pindala (ha)
Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis
taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra
fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk
(Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp.
arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride),
könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis
loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-
linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal
(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas
aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),
paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii)
ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri)
EE0040001
Väinamere
linnuala
273217 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris
Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealset mereala. Väinameri on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa. Tegemist on Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub, pesitseb, toitub ja sulgib tuhandeid veelinde. Väinameres leidub üle 600 saare, millest enamuse pindala on alla 0,1 km². Maatõusu tagajärjel tekib merest aegamööda uusi saari juurde ning kasvab olemasolevate pindala ja kõrgus. Seetõttu on nad vägagi erineva ilmega, pakkudes mitmekesiseid elupaiku ja soodustades rikkaliku elustiku kujunemist. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari
Peamiseks ohuks on pool-looduslike koosluste kinnikasvamine traditsioonilise majandamise lakkamisel.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
27
Natura ala nr ja nimi
Pindala (ha)
Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)
canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja- loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
ala (Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning Haapsalu-Noarootsi ala).
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
28
Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet.
3.5.1.5 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele
Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.
Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS’es (Eesti looduse infosüsteem) ja Keskkonnaagentuuri registris olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel 3-s.
Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.
Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus
EE0040002 Väinamere loodusala
Sadama planeeringualale ei jää registreeritud loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe. Lähialal on registreeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja loopealsed (6280*) (Joonis 6), kuid need jäävad väljaspoole planeeringuala ning ei ole oodata, et tegevusega neid otseselt mõjutataks. Samas ei saa KSH programmi etapis välistada heljumi kandumist rannaalale, kus rannaniidu elupaigatüüp esineb.
Lähimad loodusalal registreeritud mereelupaikadest jäävad elupaigatüübi 1110 eraldised u 2 km kaugusele sadamaalast ja vastavalt 2.6 ja 2.1 km kaugusele võimalikest kaadamisaladest. Vähetõenäoline on neile olulise mõju avaldamine, kuid ilma heljumi levikut modelleerimata ei ole võimalik mõju ka välistada.
Mõju ei saa välistada.
Programmi etapis ei saa välistada süvendamisel, merre ehitamisel ja kaadamisel heljumi levikut kaitse- eesmärkideks olevatele elupaikade 1630 ja 1110 suhtes.
EE0040001 Väinamere linnuala
Sadamaala piirkonnas pesitsevad ja peatuvad mitmed Väinamere linnuala kaitse eesmärkidena nimetatud linnuliigid. Sadama ehitusega võivad kaasneda häiringud linnustikule.
Kaadamisala puhul ei saa programmi etapis välistada mõju kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Mõju ei saa välistada kaitse eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
29
3.5.1.6 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest ja Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidest ei saa välistada negatiivse keskkonnamõju esinemist Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala suhtes. Nimetatud alade suhtes tuleb KSH raames läbi viia Natura asjakohane hindamine.
3.5.2 Mõju merekeskkonnale
Planeeringuala jääb peaaegu kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse. Keskkonnaamet on oma kirjas18 esitanud nõude, et juhul kui kavandatakse ehitisi, mis vajavad Keskkonnaameti nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks, tuleb KSH raames hinnata nende mõju ranna kaitse eesmärkidele, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Tuginedes looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p-le2, siis ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Planeeringuga kavandatakse teadaolevalt sadamaaehitisi, millele ehituskeeld ei rakendu. Juhul kui ilmneb, et vajalik on planeeringus ehituskeeluvööndi vähendamist, siis hinnatakse tegevuse vastavust ranna kaitse eesmärkidele. Veeseaduse kohaselt ei ole veekaitsevööndit õiguslikul alusel rajatud sadamaalal ja kalda- või rannakindlustuse alal.
KSH raames tuleb hinnata kavandatava tegevuse (ehitustegevus meres ja merepõhja süvendamine) võimalikku mõju rannikuprotsessidele ning selle kaudu muudele teguritele (sh kaitstavad mere ja rannikuelupaigatüübid). Seejuures arvestatakse ka sadama akvatooriumi regulaarse süvendusvajadusega tulevikus (protsesside järjepidevusega ning kestvate mõjudega).
KSH raames käsitletakse järgnevaid teemasid:
1) selgitatakse välja süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahud arvestades planeeringu täpsusastet (st ehitusprojektid puuduvad);
2) käsitletakse süvenduspinnase iseloomu (koostis, saasteainete sisaldus) – lähtutakse sadama akvatooriumis teostatud varasematest ehitusgeoloogilistest uuringutest;
3) modelleeritakse heljumi levikut süvendamisel ja kaadamisel (modelleerimiseks vajalikud materjali omadusi puudutavad andmed saadakse varasematest ehitusgeoloogilistest uuringutest, hoovuste ja meteororoloogiliste andmete osas lähtutakse riikliku seirevõrgu andmestikust);
4) hinnatakse sadamasse lisanduva kaubakai, parvlaeva seisukai ning muulide mõju piirkonna hoovuste liikumisele ning sellest tulenevalt rannaprotsessidele.
Kaadamisala puhul käsitletakse:
1) merepõhja füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi (topograafia, põhjasubstraat, merepõhja elupaigad, põhjaelustik, ala potentsiaal kalade kudealana/lindude toitumisalana) – kaadamisala osas nähakse ette merepõhja uuringud;
2) veesamba füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi (hüdrodünaamika) – potentsiaalse kaadamisala veekogumit iseloomustavad seirejaama SJA8399000 väärtused. Veesamba omadusi käsitletakse vastavalt rannikumere veekogumite seire andmestikule.
Kaadamisala sobivuse hindamisel ja asendialternatiivide omavahelisel võrdlemisel võetakse arvesse lähedust:
3) looduskaunitele kohtadele või märkimisväärse kultuurilise või ajaloolise tähtsusega paikadele;
18 26.01.2022. a kirjas nr 6-5/22/648-2
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
30
4) kindla bioloogilise või teadusliku tähtsusega aladele; 5) turismialadele; 6) elatus-, ärilise ja sportliku kalastamise aladele; 7) kudemis-, kogunemis ja noorkalade elualadele; 8) mereorganismide rändeteedele; 9) laevateedele; 10) sõjaliste õppuste aladele; 11) mere tehnilistele kasutuspaikadele, nt allveekaablitele, torustikele jne.
3.5.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringuala puhul on tegu olemasoleva pikaajalises kasutuses oleva sadama alaga. Nii sadama maismaaosa kui ka akvatoorium on tugevalt mõjutatud inimtegevusest.
Planeeringuala osaliselt kattub ja piirneb Väinamere hoiualaga. Hoiuala kaitse-eesmärgid ühtivad Väinamere linnu- ja loodusalaga. Seega mõju hinnatakse Natura hindamise raames.
Planeeringuala kattub II ja III kategooria taimeliikide esinemisaladega (peatükk 3.4.2, Joonis 5). Kohati on leiukohad kaardistatud väga ulatuslikult ning ebaselge on kas kaitsealuseid taimi reaalselt kasvab sadama territooriumil. KSH raames tuleb selgitada liikide reaalne esinemisala planeeringualal ja hinnata planeeritava tegevuse mõju kaitsealustele taimeliikidele. Taimestiku inventuur teostatakse vegetatsiooniperioodil botaaniku poolt.
Sadama süvendamisel ja materjali kaadamisel esineb heljumi levik. Heljum võib mõjutada kalasid ning nende kudealasid. Mõju kalastikule hinnatakse KSH aruandes eksperthinnanguna. Antakse hinnang kas süvendustööde käigus on vaja teostada lõhkamistöid ning kui need on vajalikud, siis kuidas see mõjutab elustikku. Kalastikule mõju hindamisel lähtutakse varasematest uuringutest – täiendavaid kalastiku uuringuid ei kavandata.
Sadama süvendamisel, kaide ja muulide ehitusel ja materjali kaadamisel võib olla otsene mõju merepõhja elupaikadele (otsene elupaikade hävimine) ja kaitsealustele liikidele. Lisaks võib mereelupaiku ja kaitsealuste liikide levikualasid mõjutada heljumi levik neile. Mõju mereelupaikadele ja –liikidele hinnatakse KSH aruandes eksperthinnanguna. Uue kaadamisala kasutuselevõtuks on vaja potentsiaalses kaadamispiirkonnas mereelupaikade uuringu läbiviimine loodusdirektiivi elupaikade ja HELCOM punase raamatu (Red List) põhjaloomastiku ja põhjataimestiku ohustatud liikide nimekirja (kategooriad CR, NE, VU, NT) kuuluvate liikide leiukohtade selgitamiseks. Uuringust lähtuvalt on võimalik tuvastada ka kaadamisala asendialternatiivid.
Kavandatud tegevusel võib esineda mõju lindudele. Lindude pesitsemist võib mõjutada ehitusaegne müra. Samuti võib mõju lindudele esineda kui tegevusega kaasneb heljumi levik lindude toitmisaladele. Mõju linnustikule hinnatakse KSH aruandes eksperthinnanguna. Linnustikule mõju hindamisel lähtutakse varasematest uuringutest – täiendavaid linnustiku uuringuid ei kavandata.
3.5.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ja lõhn
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ei ehitusaegset ega käitamisaegset olulist mõju õhukvaliteedile, sh lõhna teket. Mõjuvaldkonda KSH aruandes ei käsitleta.
Ehitustöödega võib kaasneda ehitusaegne suurenenud müratase (mh ka liiklusest tulenev müra materjale vedavatest liiklusvahenditest). Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Olulist kaubamahtude suurenemist kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole kavandatud, seega ei ole oodata ka müratasemete olulist suurenemist ümbritsevatel
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
31
aladel. Tegu on väljakujunenud ja pikaajalises kasutuses olnud sadamaalaga. Mistõttu müratasemete hindamist KSH aruande koostamisel ette ei nähta.
3.5.5 Mõju taristule
Kavandatava tegevusega seotud ehitustöödega merel ja sadamaalal kaasneb tihedam autoliiklus (sh ehitusaegne materjali vedu). Olulist liikluskoormuse kasvu uute sadamarajatiste kasutamise perioodil ei ole oodata. Planeeringuga soovitakse suurendada liiklusohutust. Planeeringu ja KSH raames hinnatakse arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, analüüsitakse lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele ning teostatakse ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega.
DP ja KSH raames kaalutakse sadama alale kütusetankla rajamise võimalust, mis võimaldaks nii maismaa- kui veesõidukite tankimist. Kütusetankla kavandamisel hinnatakse võimalikke riske lähtudes kemikaaliseadusest ja selle alamaktidest ning Päästeameti koostatud valdkonna juhendmaterjalidest. Arvestatakse ka vajadust korraldada autoliiklus ohutult.
3.5.6 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse tasemes. Teemat KSH aruandes ei käsitleta.
3.5.7 Mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus
KSH raames koostatakse Kliimakindluse analüüs vastavalt Euroopa Komisjoni teatises nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–202719“ toodud juhistele. Vastavalt juhistele lähtutakse sadama süsiniku jalajälje arvutamisel järgmisest metoodikast: EIB Methodologies for the Assessment of Project GHG Emissions and Emission Variations: ANNEX 5: PORTS AND AIRPORTS CARBON FOOTPRINT CALCULATION METHODOLOGY
3.5.8 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
KSH raames käsitletakse eeldatavalt multifunktsionaalsema sadamakasutusega kaasnevaid sotsiaal- majanduslikke mõjusid keskkonnale, sh inimese tervisele, vajadustele ja varale (ettevõtlus, majandus, piirkonna areng, puhkemajandus, turism, turvalisus).
3.5.9 Jäätmeteke
Ehitustööde käigus ja sadamat kasutatavate laevade ja muude veesõidukitega kaasneb erinevat liiki jäätmeid sõltuvalt sadama konkreetsest lõplikust lahedusest ja seda kasutavatest alustest. Sadam peab vastama laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise nõuetele (hetkel reguleeritud vastavalt sadamaseadusele §25–29). KSH käigus käsitletakse seda teemat niivõrd kui see on planeerimise ja mõju hindamise etapis asjakohane.
3.5.10 Mõju kultuuripärandile
Planeeringualale, sh sadama akvatooriumi alale, ei jää kultuuripärandit, mistõttu sadama laiendamisel mõju kultuuripärandile puudub ja teemat KSH aruandes ei käsitleta.
19 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
32
Mõju kultuuripärandile võib esineda süvendatava materjali kaadamisel kaadamisaladele. Potentsiaalses kaadamispiirkonnas ja selle lähipiirkonnas kultuurimälestisi ei ole kaardistatud. Programmi koostamisel selgitatakse koostöös Muinsuskaitseametiga välja ala eelnev uuritus ning vajadus allveearheoloogilise uuringu järele uue kaadamisala piirkonnas.
3.5.11 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.
3.5.12 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega
Käesoleva KSH programmi koostamise hetkel jääb kavandatava tegevuse lähedusse 2 detailplaneeringut, millest üks on menetluses (76 m kaugusel) ja teine kehtiv (115 m kaugusel). Mõlema detailplaneeringu eesmärk on määrata krundi ehitusõigus ja hoonestusala. Teadaolevalt ei avalda kavandatav tegevus nimetatud detailplaneeringutega koosmõju, tegu on üksikelamute kavandamisega.
3.5.13 Mõju hädaolukordadest ja mõju laevaliikluse ohutusele
KSH aruandes käsitletakse kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid hädaolukordades. Käsitletakse nii ehitusaegseid võimalikke hädaolukordi kui sadama toimimise ajal tekkida võivad hädaolukordi.
Planeeringu koostamise käigus hinnatakse kalda navigatsioonimärkide (nr 601 ja nr 602) nähtavust ja nende töövõimet sihina uues olukorras ning tuuakse välja sellekohased piirangud edasisele projekteerimis- ja ehitustegevusele.
3.6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud
KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda, sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja tehiskeskkonda. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS- le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne hindamine, mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
33
KSH käigus:
− koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister jt). KSH koostamise mahus viiakse läbi täiendavaid vajalikke uuringuid;
− kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust;
− analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi);
− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart;
− hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi;
− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus, hinnangud on kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis;
− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega keskkonnaseisundile;
− konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;
− analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele;
− hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse meetmete eeldatavat efektiivsust;
− antakse vajaduse korral ülevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast ebasoodsast keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 mõistes, samuti hinnang nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule;
− lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
− hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
− võrreldakse kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega;
− esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;
− käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;
− esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;
− käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku arutelu protokoll;
− käsitletakse KSH programmi, mis lisatakse aruandele;
− käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH programmiga on kaasatud täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud;
− käsitletakse vajaduse korral muid lisasid;
− esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
34
Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu kontaktvöönd. Lisaks kaadamisala ning selle mõjuala. Kaadamisala mõjuala ulatus selgub heljumi leviku modelleerimisel. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus.
Alternatiive võrreldakse omavahel mõjutatavatele keskkonnaelementidele avalduva mõju alusel kasutades skaalat:
− tugev positiivne mõju;
− keskmine positiivne mõju;
− vähene positiivne mõju;
− oluline mõju puudub;
− vähene negatiivne mõju;
− keskmine negatiivne mõju;
− tugev negatiivne mõju.
DP ja KSH raames nähakse ette järgmiseid uuringuid:
1. Geodeetilise alusplaani koostamine planeeringuala maismaa osale Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.
2. Kaitsealuste taimede inventuur planeeringuala looduslikus seisundis maismaa-alal
Alal on registreeritud kaitsealuste taimede esinemine. Inventuuri käigus kontrollitakse taimede reaalset esinemist alal.
3. Merepõhja uuring kaadamispiirkonnas (vt ptk 3.3.3)
Uuringu peamine eesmärk on tuvastada loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja HELCOM punase raamatu (Red List) põhjaloomastiku ja põhjataimestiku ohustatud liikide nimekirja (kategooriad CR, NE, VU, NT) kuuluvate liikide leiukohtade esinemist alal.
4. Heljumi leviku, hoovuste liikumise ja rannaprotsesside mõju modelleerimine. Modelleeritakse heljumi levikut nii süvendamisel kui kaadamisel. Lisaks hinnatakse lisanduva kaubakai, parvlaeva seisukai ja muulide mõju piirkonna hoovuste liikumisele ning sellest tulenevalt rannaprotsessidele.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
35
4 Osapooled ja KSH ekspertgrupp
DP ja KSH koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Reg nr 77000424
Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Keskväljak 5a, 92413 Tel 463 6082 E-post [email protected]
DP ja KSH algataja ja kehtestaja: Hiiumaa Vallavolikogu
Huvitatud isik: Aktsiaselts Saarte Liinid Reg nr 10216057
Saare maakond, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819 Tel +372 453 0140 E-post [email protected]
Planeeringu konsultant: K-Projekt Aktsiaselts Reg nr 12203754 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 6a, 10151 Kontaktisik: Veiko Rakaselg, e-post: [email protected], telefon: +372 5341 4263
KSH läbiviija: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Kontaktisik: Piret Toonpere, e-post: [email protected], telefon: +372 505 9914
KSH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp:
− Piret Toonpere – KSH juhtekspert (KMH0153), tehnikateaduse magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduse bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Ekspert on olnud juhteksperdiks paljudes Lemma OÜ poolt koostatud KSH ja KMH-des, samuti osalenud erinevates keskkonnaprojektides ning omab KMH juhteksperdina vajalikku kvalifikatsiooni. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele, kumulatiivsed mõjud, sotsiaalmajanduslikud mõjud.
− Heli Aun – keskkonnakonsultant, tehnikateaduse magister (geotehnoloogia). Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, kartograafilised tööd ja analüüsid, kliimakindluse hindamine.
− Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: tehnilise taristu küsimused, mõju veekvaliteedile, hädaolukordade mõju.
− Laura Elina Tuovinen – keskkonnakonsultant, maastikuehituse bakalaureus – taimestiku inventuuri läbiviimine sadama territooriumil võimalike kaitsealuste liikide levikualal.
− Siim Viin (K-Projekt AS) – liiklusekspert - liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu hindamine, lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele, ristmike kontrollarvutused.
− Rannikuprotsesside ja -tehnika ekspert (isik täpsustamisel) – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: Heljumi leviku modelleerimine ja hindamine (täitematerjali kaadamisel ja merepõhja süvendamisel), uute potentsiaalsete rajatiste mõju hindamine piirkonna veerežiimile – hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele. Lõhkamistööde vajalikkuse ja mahu hindamine olemasolevate uuringute põhjal. Heljumi modelleerimine merepõhja süvendamisel saadud
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
36
pinnase kaadamisel. Kanali optimaalsuse hindamine, sihimärkide võimalik varjestamine silduvate kaubalaevade poolt.
− Merebioloog (isik täpsustamisel) - Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju vee-elustikule, sh põhjakooslustele (k.a. Natura elupaikadele).
Merebioloogi pädevus peab hõlmama ka kalastikule mõju hindamist või kaasatakse täiendavalt kalastiku spetsialist (ihtüoloog).
− Ornitoloog (isik täpsustamisel) – KMH ekspertgruppi kaasatakse merelinnustiku ekspert, kelle isik selgub edasiste läbirääkimiste käigus – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju linnustikule, sh Natura alade linnustikule.
KSH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega.
Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KSH programmi koostamise ajal määratletud Tabel 4-s. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda.
Tabel 4. Huvitatud isikud või asjaomased asutused.
Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus
Koostöö tegijad
Kaitseministeerium Planeeringuga kaalutakse üksiktuuliku rajamist ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise. Kui tuuliku rajamine ei osutu võimalikuks, siis koostöö vajadus puudub.
Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Planeeringualale jääv ja sellega piirnev mereala kuulub Väinamere hoiuala koosseisu.
Politsei- ja Piirivalveamet Planeeringuga kaalutakse üksiktuuliku rajamist, juhul kui kavandatakse enam kui 28 m kõrgust tuulegeneraatorit tuleb koostööd teha PPA-ga. Kui tuuliku rajamine ei osutu võimalikuks, siis koostöö vajadus puudub.
Transpordiamet Planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, planeeringu elluviimisel muudetakse liiklusskeemi, planeeringualal asub meri ja navigatsioonimärgistus.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Planeeringuga kaalutakse üle 28 m kõrguse tuulegeneraatori ehitamist, planeeringualal asub meri.
Terviseamet Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi.
Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid
Muinsuskaitseamet Planeeringualal asub avalik veekogu
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Planeeringuga võidakse kavandada avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist (lainemurdjad)
Kaasatavad isikud ja asutused
Elektrilevi OÜ Telia Eesti AS Enefit Connect OÜ Eesti Lairiba Arenduse SA
Võrguvaldajad
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
37
Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (neid ühendav organisatsioon on Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Kohalikud kodanikuühendused: Hiiu Tuul MTÜ
Avaliku huvi esindaja keskkonna valdkonnas. Huvitatud looduskeskkonnaalaste väärtuste kaitse tagamisest.
Planeeringualaga piirnevate kinnistute (Fredi, Posti, Soolalao, Passi, Suuremaja, Kiviranniku) omanikud.
Naaberkinnistutele vahetult ulatuv mõju; potentsiaalsed häiringud tööde teostamise ajal.
Heltermaa küla elanikud ja teised huvitatud isikud (laiem üldsus) Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Heltermaa sadam on küla jaoks oluline objekt.
Rahandusministeerium Detailplaneeringu järelevalve teostaja.
KSH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja Keskkonnaameti veebilehe vahendusel, millega on võimalik KSH protsessi kaasata kõik huvitatud isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või kavandatud tegevuse elluviimise vastu.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
38
5 Ajakava
Tabel 5. DP ja KSH ajakava.
Töö etapp
Etapi kirjeldus Etapi kestvus
Etapi kestvus lähtuvalt lepingu sõlmimise hetkest
I • DP ala geodeetilise alusplaani koostamine
• DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine koostöös Tellija ja Huvitatud isikuga
• DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta tehniliste tingimuste ja arvamuste küsimine asjaomastelt asutustelt ja planeeringusse kaasatavatelt isikutelt
• DP lähteseisukohtade ja KSH programmi lõplike versioonide esitamine Tellijale ja Huvitatud isikule
• DP lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine KOV’i kodulehel
4 kuud 0 – 4. kuu
II • Vajalike alusuuringute läbiviimine
• DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu koostamine
• DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu vormistamine ning Tellija ja Huvitatud isiku poolne heakskiitmine vaheotsusena
• DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelud
8 kuud 5. – 12. kuu
II • Ametkondadega ja tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud DP esitamine Tellijale ja Huvitatud isikule täiendavaks kooskõlastamiseks
• DP lahenduse ja KSH aruande kooskõlastamine
• DP lahenduse ja KSH aruande vastuvõtmine
• DP lahenduse ja KSH aruande avalik väljapanek ja arutelud
8 kuud 13. – 20. kuu
IV • DP ja KSH aruande korrigeerimine avaliku väljapaneku järgselt
• Vajadusel täiendav kooskõlastamine ja avalikustamine
• Vajadusel esitamine regionaalhalduse ministrile heakskiitmiseks
2 kuud 21. – 22. kuu
V • DP kehtestamine Hiiumaa Vallavolikogu poolt 2 kuud 23. – 24. kuu
Programmi koostamise hetkel ei ole detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
39
Lisad Lisa 1 Detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise otsus
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
40
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
41
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
42
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
43
Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023
44
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Edastuskiri | 10.07.2024 | 1 | 9.3-4/24/5242-3 | Sissetulev dokument | ta | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Kiri | 07.06.2024 | 3 | 9.3-4/24/5242-2 | Väljaminev dokument | ta | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Teade | 17.05.2024 | 3 | 9.3-4/24/5242-1 | Sissetulev dokument | ta | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Taotlus | 15.06.2023 | 340 | 9.3-4/23/2383-3 | Sissetulev dokument | ta | Pühalepa Osavalla Valitsus |
| Kiri | 06.04.2023 | 410 | 9.3-4/23/2383-2 | Väljaminev dokument | ta | Pühalepa Osavalla Valitsus |