Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja kinnitamine

KÄSKKIRI

18.06.2018 nr 1-3/62

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital

põhikirja kinnitamine

Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ning 3 ja riigivaraseaduse § 6 lõike 5 alusel ning kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a korraldusega nr 586 „Volituste andmine sihtasutuse

Kodanikuühiskonna Sihtkapital asutamiseks“

1. Muudan Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja ning kinnitan selle uues

sõnastuses.

2. Käskkiri jõustub 17. juunist 2018. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Anvelt

siseminister

Lisa. Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikiri

KINNITATUD

siseministri …….

käskkirjaga nr 1-3/…..

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK).

KÜSKi nimi inglise keeles on The National Foundation of Civil Society.

1.2 KÜSKi asutaja on Vabariigi Valitsus, asutajaõiguste teostaja on Siseministeerium.

1.3 KÜSKi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.4 KÜSK on avalikes huvides tegutsev kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mille

tegevust reguleerivad sihtasutuste seadus, riigivaraseadus ja p muud õigusaktid ning

käesolev põhikiri (edaspidi põhikiri).

1.5 KÜSKi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

1.6 KÜSKi arveldused tehakse riigikassa kaudu.

1.7 KÜSK võtab vastu, säilitab ja käsutab rahalisi vahendeid, kinke ja annetusi ning kasutab,

maksab välja või annetab sellest saadavat tulu või selle põhiosa oma põhikirjas sätestatud

eesmärkide saavutamiseks.

1.8 KÜSK on asutatud määramata tähtajaks.

1.9 KÜSKi juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

II EESMÄRK JA ÜLESANDED

2.1 KÜSKi eesmärgiks on kaasa aidata Eesti avalikes huvides tegutsevate

mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna

arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

2.2 Eesmärgi saavutamiseks täidab KÜSK järgmisi ülesandeid:

2.2.1 Mittetulundussektori tegevusvõimekuse arendamise, organisatsioonide ja võrgustike

tegevuse toetamise programmide väljatöötamine ja elluviimine ning nende raames

projekti- ja tegevustoetuste sihtotstarbeline eraldamine tegutsevatele

organisatsioonidele või üksikisikutele avalike konkursside korraldamise ja

stipendiumide eraldamise korras või nõukogu otsuse alusel;

2.2.2 Vajalikus mahus KÜSKi vahendite kaasamine riigieelarvelistest vahenditest

sihtotstarbelistest välisvahenditest ning eraannetustest, selle haldamine ning

vahendamine kodanikuühiskonna arendamise vajadusteks;

2.2.3 Programmide väljatöötamine ja juhtimine, sealhulgas toetuste eraldamise

korraldamine, toetavate kodanikuühiskonna arengu alaste analüüside teostamine ja

uuringute tellimine;

2.2.4 Kahe- või mitmepoolse koostöö arendamine Eesti ja välisriikide organisatsioonidega,

kelle eesmärgid ja tegevus toetavad kodanikuühiskonna arendamist;

2.2.5 Kodanikuühiskonna alase teadlikkuse kasvu toetamine läbi süsteemse

teavitustegevuse.

2.3 KÜSK lähtub oma tegevuses kodanikuühiskonna arendamist puudutavatest riiklikest

strateegilistest dokumentidest.

III ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJA

3.1 Asutajaõiguste teostaja konsulteerib nõukogu liikmete nimetamiseks Eesti

kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimiseks ja

täitmise hindamiseks ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamiseks moodustatud

valitsuskomisjoniga.

3.2 Nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ning nõukogu liikmete tagasikutsumise otsustab

asutajaõiguste teostaja, konsulteerides eelnevalt põhikirja punktis 3.1 nimetatud

valitsuskomisjoniga. Nõukogu liiget ei või määrata rohkemaks kui kaheks järjestikuseks

põhikirja punktis 4.4. sätestatud perioodiks.

3.3 Asutajaõiguste teostaja pädevusse kuulub KÜSKi põhikirja muutmine, milleks ta saab

ettepaneku või konsulteerib nõukoguga.

3.4 KÜSKi nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja:

3.4.1 KÜSKi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või

Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata

suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema

osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu

organi tegevuses.

3.4.2 KÜSKi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu

koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

3.4.3 KÜSKi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

3.4.4 Kui KÜSKi puhul riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust

ei täideta, võib asutajaõiguste teostaja riigivaraseaduse paragrahvi 85 lõikes 2

nimetatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või

tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust

ei täidetud.

3.5 Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme igal ajal olenemata põhjustest tagasi kutsuda.

IV KÜSKi NÕUKOGU

4.1 Nõukogu kavandab KÜSKi tegevust ning korraldab KÜSKi juhtimist ja teostab

järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esindab KÜSKi vaidlustes ja tehingute

tegemisel juhatusega.

4.2 Nõukogu liige on teovõimeline füüsiline isik, kes vastab põhikirja punktides 6.1.- 6.3.

juhtorganite liikmete kohta sätestatud piirangutele.

4.3 Nõukogu liikme vastutus ja kohustused:

4.3.1 Nõukogu liige vastutab oma kohustuste mittetäitmisel KÜSKile tekitatud kahju

hüvitamise eest seaduses ettenähtud korras.

4.3.2 Nõukogu liige vabaneb vastutusest KÜSKi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse

aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud

protokolli. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kahju

tekitamisest arvates.

4.3.3 Nõukogu liige on kohustatud teavitama asutajaõiguste teostajat KÜSKi kavast teha

tavapärasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid.

4.4 Nõukogu koosseisu kuulub 5 kuni 7 liiget, kes määratakse asutajaõiguste teostaja poolt 3

(kolmeks) aastaks. Nõukogu koosseis moodustatakse põhimõttel – kuni pooled nõukogu

liikmetest on riigi esindajad ja vähemalt pooled mittetulundusühingute ja sihtasutuste

esindajad. Riigi ühe esindaja esitab rahandusminister.

4.5 Nõukogu liikmel on õigus tagasi astuda, kui ta teatab tagasiastumisest nõukogu esimehele

kirjalikult vähemalt üks (1) kuu ette. Nõukogu esimehel on kohustus edastada taotlus

asutajaõiguse teostajale.

4.6 Nõukogu pädevus:

4.6.1 põhikirja muutmise ettepaneku või seisukoha andmine asutajaõiguste teostajale;

4.6.2 KÜSKi juhatuse liikmete määramine, tagasikutsumine, juhatuse liikmega tehingu

tegemine ning juhatuse liikmetele tasu maksmise otsustamine;

4.6.3 KÜSKi strateegia, tegevuskava ja toetusprogrammide kinnitamine;

4.6.4 KÜSKi majandusaasta aruande kinnitamine;

4.6.5 KÜSKi toetuste eraldamise tingimuste kinnitamine;

4.6.6 KÜSKi audiitori nimetamine, tema volituste kehtivuse ja tasustamise korra

määramine;

4.6.7 Nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest;

4.6.8 Nõukogu töökorra - kodukorra ja heade tavade - kinnitamine;

4.6.9 Ettepaneku tegemine asutajaõiguste teostajale KÜSKi ühinemise, jagunemise ja

lõpetamise küsimuses otsustamiseks;

4.6.10 Seadusega nõukogu pädevusse antud teiste küsimuste otsustamine.

4.7 KÜSKi nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. KÜSKi nõukogu

esimees:

4.7.1 korraldab nõukogu tegevust;

4.7.2 juhatab nõukogu koosolekuid;

4.7.3 kontrollib nõukogu otsuste täitmist;

4.7.4 esindab nõukogu;

4.7.5 teeb asutajaõiguste teostajale vajadusel ettepaneku nõukogu liikmete tagasikutsumise

ja määramise kohta.

4.8 Nõukogu esimehe äraolekul või puudumisel täidab tema ülesandeid ja omab esimehe

õigusi nõukogu aseesimees.

4.9 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks (1) kord

kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda

asendav aseesimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab asutajaõiguste

teostaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse nõukogu

liikmetele kirjalikult või elektroonselt vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku

toimumist. Kutses peab olema ära märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning

koosoleku päevakord.

4.10 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või teda asendav aseesimees. Nõukogu otsus on

vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Juhul, kui

hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks nõukogu esimehe hääl.

4.11 Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal nõukogu liikmel on üks (1)

hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja

arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

4.12 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu esimehe poolt

kirjaliku hääletamise väljakuulutamise järel keegi nõukogu liikmetest ei nõua koosoleku

kokkukutsumist või hääletamise peatamist. Nõukogu liikme poolt kirjaliku hääletamise

ajal algatatud arutelu hääletamisele pandud otsuse üle peatab hääletamise.

4.13 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus

juhul, kui ta seda soovib. Protokoll saadetakse nõukogu liikmetele ülevaatamiseks

elektrooniliselt hiljemalt 10-ndal päeval pärast koosoleku toimumist. Nõukogu otsused

jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest ning on juhatusele kohustuslikud.

4.14 Protokollid allkirjastatakse digitaalselt. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu liikmed,

kindlasti aga koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolle koos

lisadega säilitatakse tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende

säilitamise eest vastutab KÜSKi juhatus.

4.15 Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõigi KÜSKi dokumentidega,

samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning KÜSKi tegevuse

vastavust Põhikirjale ja nõukogu otsustele.

4.16 Kulutused, mis tekivad seoses osalemisega nõukogu koosolekutel, hüvitab KÜSK.

V KÜSKi JUHATUS

5.1 KÜSKi juhatus (edaspidi juhatus) esindab ja juhib KÜSKi. Juhatusel on kuni kolm (3)

liiget. Juhatuse liikmete koosseisu, koosseisu muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete

tagasikutsumise otsustab nõukogu.

5.2 Juhatuse liige on teovõimeline füüsiline isik, kes vastab põhikirja punktis 6.1 juhtorganite

liikmete kohta sätestatud piirangutele.

5.3 Juhatuse liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi KÜSKi poolt jagatavate hüvede saamiseks.

Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse juhatuse liikme ja KÜSKi vahelise tehingu

teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale

juhatuse liige küsimuse otsustamisel.

5.4 Kui juhatusel on üle ühe (1) liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse

esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

5.5 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli (4) aastat.

5.6 Juhatus esindab KÜSKi kõigis õigustoimingutes. Juhatuse õigust esindada KÜSKi võib

piirata nõukogu otsusega.

5.7 KÜSKi juhatus (juhataja):

5.7.1 vastutab KÜSKi raamatupidamise korraldamise eest;

5.7.2 otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt KÜSKi tegevuseks

vajalike kulutuste tegemise;

5.7.3 võtab tööle ja vabastab töölt KÜSKi töötajaid sõlmides, muutes ja lõpetades nendega

töölepingud;

5.7.4 annab volikirju KÜSKi esindamiseks;

5.7.5 osaleb nõukogu koosolekutel, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

5.8 Juhatus peab KÜSKi juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ja täitma

põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

5.9 Juhatus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama

KÜSKi finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni ja

netovõlakoormuse reeglitele ning riigieelarve seaduses kehtestatud piirangutele.

5.10 Juhatus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt

finantsplaani, mis on aluseks KÜSKi eelarve koostamisel.

5.11 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult

nõukogu nõusolekul.

5.12 Nõukogu võib delegeerida juhatuse pädevusse kõigi KÜSKi tegevust puudutavate

küsimuste otsustamise, mis ei ole vastuolus seadusega. Juhatuse liige ei või oma

kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

5.13 Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse

liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

5.14 Juhatuse liikmete töökord ja muud tingimused (sh tasustamine) määratakse kindlaks

juhatuse liikme ja nõukogu vahelises lepingus. Lepingu sõlmimisel juhatuse liikmega

esindab KÜSKi nõukogu esimees.

5.15 Juhatuse liikme tasustamine

5.15.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks KÜSKi juhatuse liikme ülesannetele muid

KÜSKile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes

juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

5.15.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab

KÜSKile seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava

tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud

neljakordset keskmist kuutasu.

5.15.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta

juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

5.16 Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud KÜSKile kahju, vastutab kahju

tekitamise eest. Kui juhatuses on enam kui üks (1) liige, vastutavad juhatuse liikmed tekitatud

kahju eest solidaarselt.

5.17 Juhatuse pädevus:

5.17.1 nõukogu otsuste elluviimise tagamine ja nende täitmise eest vastutamine;

5.17.2 nõukogu kehtestatud piirangutest või volitustest tulenev KÜSKi esindamine ja selle

nimel tegutsemine;

5.17.3 KÜSKi igapäevase majandustegevuse kavandamine, korraldamine ja juhtimine,

vara käsutamine, lepingute sõlmimine, arvete avamine krediidiasutustes;

5.17.4 KÜSKi strateegia, toetusprogrammide, tegevuskava, aastaeelarve ning

toetustingimuste koostamine ning muudatusettepanekute tegemine ja nõukogule

kinnitamiseks esitamine;

5.17.5 KÜSKi investeerimisstrateegia koostamine ning nõukogule kinnitamiseks

esitamine;

5.17.6 KÜSKi majandusaasta aruande koostamine ning nõukogule kinnitamiseks

esitamine nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest;

5.17.7 nõukogu otsuse alusel täiendavate finantsvahendite kaasamiseks lepingute

sõlmimine;

5.17.8 KÜSKi finantsülevaate koostamine kord kvartalis ning nõukogule esitamine.

VI PIIRANGUD NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE NIMETAMISEL

6.1 KÜSKi nõukogu ja juhatuse liikmeks ei või olla isik:

6.1.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

6.1.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

6.1.3 kellel on ärikeeld;

6.1.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

6.1.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

6.1.6 kellel on KÜSKiga seotud olulised ärihuvid või on oluline kaupade müüja või ostja,

teenuste osutaja või tellija.

6.2 Põhikirja punktides 6.1.1 – 6.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist. Põhikirja punkti 6.1.5 keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

6.3 Nõukogu liikmeks ei või olla:

6.3.1 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui KÜSK;

6.3.2 täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui KÜSK;

6.3.3 isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või

aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui KÜSK;

6.3.4 KÜSKiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui

tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

6.3.5 KÜSKi juhatuse liige.

6.4 Nõukogu liikmel ei tohi olla isiklikku huvi KÜSKi poolt jagatavate hüvede saamiseks.

Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse nõukogu liikme ja KÜSKi vahelise tehingu

teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale

nõukogu liige küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

VII KÜSKi VARA

7.1 KÜSKi vara moodustub riigieelarvest tehtavatest eraldistest, muudest annetustest ja

sihtotstarbelistest eraldistest, samuti KÜSKi majanduslikust tegevusest saadud tulust.

7.2 KÜSK osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb

teiste sihtasutustega või jaguneb üksnes asutajaõiguste teostaja otsuse alusel. KÜSK võib

osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud KÜSKi eesmärkide

saavutamisega. Vara omandamise, kasutamise ja käsutamise korras kehtestatud ulatuses on

vara käsutajaks juhatus.

7.3 KÜSK võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara

sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse riigivaraseaduse §-s 33

sätestatu kohaselt.

7.4 Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes asutajaõiguste teostaja

otsuse alusel.

7.5 KÜSKi halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse eesmärkide ja

iseloomuga.

7.6 Vara üleandmise kord:

7.6.1 KÜSKile laekuvad rahalised vahendid kantakse KÜSKi arvelduskonto(de)le;

7.6.2 üleantava vara väärtuse kohta annab hinnangu üldiselt tunnustatud ekspert;

7.6.3 KÜSKile antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel;

7.6.4 raha ja muu vara üleandmist tõendab KÜSKi juhatus oma allkirjaga;

7.6.5 KÜSK ei või vastu võtta vara, mis ei lange kokku tema eesmärkidega või on

vastuolus heade tavadega.

7.7 Vara kasutamise ja käsutamise üldine kord:

7.7.1 vara kasutatakse KÜSKi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete

täitmiseks ning KÜSKi jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks;

7.7.2 KÜSK ei või anda laenu ega seda tagada KÜSKi juhatuse ega nõukogu liikme(te)le

ega töötajatele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele;

7.7.3 sihtotstarbelisi annetusi võib kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil.

VIII ARUANDLUS, SISEKONTROLL JA SISEAUDIT, AUDIITOR

8.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande (edaspidi majandusaasta aruanne) ning esitab selle audiitorile

kontrollimiseks selliselt, et nõukogu jõuaks auditeeritud aruande kinnitada enne seaduse ja

põhikirjaga sätestatud tähtaega.

8.2 Juhatus esitab auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile nelja (4) kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning

näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summad.

8.3 Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse ja nõukogu liikmed.

8.4 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile nelja (4) kuu jooksul

majandusaasta lõpust.

8.5 KÜSK avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord

kvartalis, hiljemalt esimesele ja kolmandale kvartalile järgneva kuu lõpuks ning kahe kuu

jooksul pärast teise ja neljanda kvartali lõppemist.

8.6 KÜSKi sisekontrollisüsteem

8.6.1 Siseaudiitori ametikoht moodustatakse või siseaudiitori teenust ostetakse

audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on KÜSKi bilansimaht

suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit

eurot;

8.6.2 KÜSKil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest audiitorühingult, kui see on nõukogu hinnangul majanduslikult

otstarbekas. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõigusi

teostava isikuga;

8.6.3 Asutajaõiguste teostajal on õigus erikontrolli tegemiseks ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

8.7 KÜSKil on audiitor(id). Audiitori(d) ühekordseks kontrolliks või kuni kolmeks (3) aastaks

määrab nõukogu.

8.8 KÜSKi audiitoriks ei või olla KÜSKi nõukogu liige, juhatuse liige ega töötaja.

8.9 Asutajaõiguste teostaja esitab Rahandusministeeriumile igal aastal nõukogu kinnitatud

tegevusaruande KÜSKile seatud eesmärkide täitmise ning asutajaõiguste teostamise kohta.

IX PÕHIKIRJA MUUTMINE

9.1 Põhikirja võib muuta seadustes ja põhikirjas sätestatud alustel ja korras.

9.2 Põhikirja muutmiseks, mille algatamise ettepaneku teeb nõukogu, on vajalik kahe

kolmandiku (2/3) KÜSKi nõukogu liikmete heakskiit.

9.3 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud

isikud seda ei tee, võib Põhikirja muutmise otsustada kohus huvitatud isiku nõudel.

X ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE, TEGEVUSE LÕPETAMINE

10.1 Asutajaõiguste teostaja otsusega võib KÜSK, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse

võttes KÜSKi eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses

sätestatud korrale.

10.2 KÜSKi lõpetamine toimub asutajaõiguste teostaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud

juhtudel. KÜSK lõpetatakse või ühendatakse teiste sihtasutustega riigi nõudmisel. KÜSKi

ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta.

10.3 KÜSKi likvideerijad määrab nõukogu.

10.4 Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub

seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad KÜSKi dokumendid hoiule

asutajaõiguste teostajale.

10.5 Likvideerimisel antakse järelejäänud vara nõukogu otsusega ja asutajaõiguste teostaja

nõusolekul üle riigile, tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste

nimekirja kuuluvale samalaadse eesmärgiga sihtasutusele või avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule.

10.6 Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse KÜSKi registrist

kustutamiseks.