Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 10-4/77-1 |
Registreeritud | 03.01.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
Toimik | 10-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Finantsinspektsioon |
Saabumis/saatmisviis | Finantsinspektsioon |
Vastutaja | Karl Joonas Kendla (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Eraõiguse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <[email protected]>
Saadetud: 03.01.2024 16:27
Adressaat: <"JM info Shared MB">
Teema: Finantsinspektsiooni kiri
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 4.12-3/16.
Lugupidamisega
Reelika Kivistu-Liivrand
Assistent | Assistant
Finantsinspektsioon
+ 372 668 0539
KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on
adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on
konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või
loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega
ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate
ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat
elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle
lisadega oma arvutisüsteemist.
CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended
only for the use of the person to whom it is addressed and is
confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in
whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal
relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in
error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its
attachments from your system.
Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected]
Meie 03.01.2024 nr 4.12-3/16
Eluasemelaenude refinantseerimisega seonduvad kulud
Lugupeetud Justiitsministeeriumi esindaja Finantsinspektsioon pöördub Justiitsministeeriumi poole küsimusega, mis puudutab eluasemelaene ja nendega seonduvaid kulusid. Finantsinspektsioon on koostöös Eesti Pangaga uurimas laenuturu konkurentsi Eesti panganduses. Eesmärk on analüüsida konkurentsi toimimist Eesti pangandussektoris ja kaardistada võimalikke kitsaskohti ning võimalusel pakkuda lahendusi kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Analüüsi üks osa keskendub laenusaajate mobiilsusele ja laenutoodete valikut puudutavatele teemadele, rõhuasetusega eluasemelaenulepingute refinantseerimise kuludel. Üldiselt on klientide mobiilsuse tase madal ning pigem ollakse oma kodupangale lojaalne, seda nii üksikute toodete kui ka laia tootepaketi osas. Üheks vähese mobiilsuse põhjuseks peetakse panga vahetusega seonduvaid kulusid (switching costs), mis lisaks rahalistele väljaminekutele võivad olla ka mittemateriaalsed, näiteks kliendi ajakulu parima pakkumise otsimisel või lisatoimingute tegemisel. Rahalistelt seonduvad refinantseerimisega erinevad tasud alustades nendest, mis tulenevad olemasoleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, lõpetades tasudega, mis tuleb maksta uue lepingu sõlmimisel, millele omakorda lisanduvad mitmed kohustuslikest toimingutest tulenevad kulud nagu notariaalne tehing hüpoteegi muutmiseks. Kõrged vahetuskulud vähendavad tarbijate huvi kaaluda panga vahetust, isegi kui teised pangad teevad paremaid pakkumisi. Oligopoolsel turul, nagu seda on Eesti pangandusturg, on tähtis, et refinantseerimisega seotud kulud ei pärsiks turu efektiivset toimimist. Üheks võimaluseks, mis võiks aidata konkurentsi laenuturul suurendada on abinõud, mis teevad kliendile laenu refinantseerimise teises pangas lihtsamaks ja soodsamaks. Erinevatele võimalikele abinõudele lisaks, mis on konkreetselt seotud pankade poolt võetavate tasudega, on alternatiiviks abinõud, mis seonduvad selliste kohustuslike toimingute kuludega nagu on notari ametitegevus. Mõistame, et notariaalse tõestamise nõude läbi tagatakse tehingupoolte õiguste kaitse. Uurides teistes riikides kehtivaid tavasid ja seadusandlust seoses hüpoteeklaenude refinantseerimisega ilmnes, et lähiriikides on praktikaid, kus eluasemelaenude refinantseerimisel ei ole tehingu notariaalne tõestamine nõutav, isegi kui hüpoteegi seadmisel tehingu notariaalse tõestamise nõue kehtib. Võrreldes Eestiga on nendes riikides seega kliendi jaoks refinantseerimisega seotud protseduur lihtsam ning kulud madalamad. Leiame, et on asjakohane kaaluda eluasemelaenu refinantseerimisega seotud kulude vähendamiseks (st hüpoteegipidaja muutmisel) alternatiivseid lahendusi, näiteks lahendust, kus eluasemelaenu refinantseerimisel ja teenusepakkuja muutmisel piisaks üksnes tehingupoolte digitaalselt allkirjastatud avaldusest registripidajale.
2 / 2
Palume Justiitsministeeriumil kaaluda ja anda Finantsinspektsioonile esialgset tagasisidet, kas väljapakutud alternatiivne lahendus eluasemelaenu refinantseerimisega seonduvate kulude vähendamiseks, st hüpoteegipidaja muutmisel tehingu notariaalse tõestamise nõude kaotamine (säilitades seejuures hüpoteegi seadmisel tehingu notariaalse tõestamise nõude) on võimalus, mis oleks Justiitsministeeriumi hinnangul Eesti õigusruumi eripärasid arvestades võimalik ja teostatav? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Teele Jürjer 668 0503 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus | 15.02.2024 | 41 | 10-4/77-3 | Väljaminev kiri | jm | Finantsinspektsioon |
Kodulaenu refinantseerimisega seotud kuludest | 16.01.2024 | 71 | 10-4/77-2 | Sissetulev kiri | jm | Notarite Koda |