Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit

Meie 24.05.2024 nr 1.2-2/56-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisa 1. SHSi muutmise VTK kooskõlastustabel Lisa 2. Rakendusaktide kavand Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Kaidy Aljama [email protected]

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskiri

LISA 1

Kooskõlastustabel

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Eesti Linnade

ja valdade Liit

1) VTK üheks eesmärgiks on vaimse tervise abi

kättesaadavuse korrastamine. Omavalitsused leiavad, et

vaimse tervise osade teenuste rahastamine KOV-ide poolt

seda eesmärki ei täida. Vaimse tervise abi vajava inimese

jaoks on abi saamine jätkuvalt killustatud ja jääb ebaselgeks,

millise abi saamiseks tuleb kuhu pöörduda. Hägustub (nagu

on VTK väljatöötajad esile toonud) riigi vastutus vaimse

tervise abi korraldamisel.

1) Selgitame. Muudatuse eesmärk on rahastada KOV-i

tegevust iga-aastase toetusmeetme asemel toetusfondi

vahenditest, et anda KOV-idele võimalus iseseisvalt ja

madalama halduskoormusega teenuseid pakkuda. Tegemist

ei ole vaimse tervise teenuste korrastamise, vaid seni

puudolevate kogukonna tasandi teenuste täitmisega.

Tervikliku vaimse tervise teenuste korraldamise süsteemi1

poole liikumisel on üheks oluliseks teenuste kihiks

kogukonnas pakutavad vaimse tervise teenused. Maailma

Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib kogukonna–

teenustena kõiki eriarstiabist allpool pakutavaid teenuseid

(sh ka nt esmatasand)2. Selle meetmega tekib KOV-idel

võimalus rahastada toetusfondi kaudu vaimse tervise

teenuseid, mis ei asenda tervishoius pakutavaid vaimse

tervise teenuseid. Seega on tegemist senise tühimiku

katmisega täiendava võimaluse näol, mida varasemalt pole

olnud ning viimastel aastatel on täitnud SoM toetusmeetmed

kohalikele omavalitsustele.

2) Vastuoluline on, et ühelt poolt rõhutatakse vaimse tervise

abi andmise vabatahtlikkust KOV-ide poolt, teisalt

kohustatakse KOV-e välja arendama vaimse tervise teenuste

2) Selgitame. Muudatusega tekib KOV-ile võimalus

rahastada toetusfondi kaudu vaimse tervise teenuseid

kohalikul tasandil. Kuna tegemist on SHSI-i muudatusega,

1 Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026, lk 8. 2 World mental health report: transforming mental health for all. Geneva: World Health Organization; 2022.

2

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

osutamise regulatsiooni ja kehtestama vastavat korda. KOV

kehtestatud korra alusel tekib inimestel põhjendatud ootus

KOV-lt vaimse tervise teenuseid saada. Toetusfondi kaudu

KOV-le tulev rahastus abivajadust kindlasti ei kata ja seega

kasvab surve KOV-i eelarvele.

siis vajab muudatus KOV-i poolt korra kehtestamist ehk läbi

mõtlemist, kuidas seda ressurssi kasutada.

3) Seda, et KOV-ide rahastus ei pruugi inimeste abivajadust

katta, põhjustab ka olukord, et kliiniline vaimse tervise abi

on ebapiisavalt ja ebaühtlaselt kättesaadav. Inimesed, kes

kliinilist abi vajavad, aga seda ei saa, pöörduvad KOV-i

poole, et saada alternatiivina KOV-i korraldatavaid vaimse

tervise teenuseid, mis võib ebakohase teenuse korral kasu

asemel hoopis kahju tuua.

3) Selgitame. Muudatus ei ole seotud vaimse tervise

teenuste korraldamise püramiidi ülemiste kihtide ehk nn

kliiniliste teenustega psüühikahäirete diagnoosimiseks ja

raviks. Selle reguleerimisega tegeleb Tervishoiuteenuste

korraldamise seadus (TTKS), defineerides tervishoiu- (ja

nendega võrdsustatud) töötajad, kes pakuvad

psühholoogilise ravi ja eriarstiabi (psühhiaatria) teenuseid.

KOV-i poolt korraldatavad teenused on psühholoogiline ja

psühhosotsiaalne abi. Seni ei ole toetusmeetmetest olnud

lubatud dubleerida keskselt rahastatavaid, sh kliinilisi

teenuseid, ning ka toetusfondi rahastus on mõeldud

kasutamiseks psühholoogilise ja psühhosotsiaalse teenuse

rahastamiseks. On oluline, et kui teenusepakkuja märkab, et

inimesel on vajadus teenuse järele, mille pakkumiseks tal

puudub kvalifikatsioon ja väljaõpe, siis on tema kohustus

sellest inimest teavitada - spetsialist saab pakkuda vaid

teenust, milleks tal on olemas piisav ettevalmistus. Hinnang,

et kliiniline abi on ebapiisav ja ebaühtlane, on õigustatud,

kuid ei puuduta praeguse SHS muudatuse sisu ega ole

vastuargumendiks muudatusele.

3

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

4) Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt selgitab KOV välja

abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava

abi ulatuse ning korraldab abi osutamist. VTK-s ei ole

puudutatud teemat, kas KOV spetsialistid on piisavalt

pädevad, et tuvastada vaimse

tervise teenuse vajadust ja teenuse liiki. Täpsustamist vajab,

kuidas peaks KOV tagama, et abi on kvaliteetne? VTK-s

märgitakse, et inimese vaimset tervist ja heaolu toetaks

kvaliteetsed ja (kulu) tõhusad sekkumised ning

tugisüsteemide koostöö.

4) Selgitame. KOV ei hinda inimese individuaalset

abivajadust, vaid mõtestab ja määratleb oma elanike

peamised abivajavad sihtrühmad3 ning neile sobivad

teenused ning kavandab nende teenuste pakkumise sõlmides

selleks sobivate teenusepakkujatega lepingud. Tegemist on

psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi alla kuuluvate

teenustega ning konkreetse teenuse pakkumiseks peab

teenusepakkujal olema vastav ettevalmistus.

5) VTK kohaselt on üheks vaimse tervise teenuseks

psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või

inimrühmale suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga

leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja

heaolu. Samuti märgitakse VTK-s, et 2023. a lõpus

toimunud vaimse tervise seire andmetel tunnevad inimesed

kõige rohkem puudust psühholoogi ja psühhoterapeudi

vastuvõtust. Kohalike omavalitsuste tagasiside kohaselt on

psühholoogi vastuvõtule väga raske aega saada, sest teenuse

osutajaid ei ole piisavalt ja seda juba aastaid. Eriti terav on

probleem maapiirkondades,

kus üldjuhul puudub vastav teenus kodulähedal. VTK-st ei

selgu, kuidas kavandatavate muudatustega soovitakse

eeltoodud probleemi lahendada.

5) Selgitame. Teenusepakkujad ei pea olema tingimata

kutsega või magistrikraadiga psühholoogid, vaid sobiva

ettevalmistusega psühhosotsiaalsete ja psühholoogiliste

teenuste (nt hingehoidjad, teraapiad, tugigrupid,

kogemusnõustajad jm) pakkujad. Psühholoogiline

nõustamine, mida saab pakkuda kutsega psühholoog-

nõustaja ja mille eelduseks on vähemalt magistrikraad

psühholoogias, on üks võimalik teenus teiste seas.

6) VTK-s tuuakse negatiivsena välja, et taotlusvoorude

põhine rahastus tõi nii Sotsiaalministeeriumile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele kui ka KOV-idele kaasa

6) Selgitame. Varasemalt pidid KOV-id läbi mõtlema oma

peamiste sihtrühmade vajadused, esitama taotlused,

sõlmima teenusepakkujatega lepingud, esitama aruande.

Muudatusega jääb ära senine taotluse esitamine, kõik

3 Heaks näiteks, kuidas KOVid on seda teinud, on esitatud küsitlusuuringu kokkuvõttes Vaimse tervise toetamine KOV tasandil (Sotsiaalministeerium, 2021), mis oli ka Sotsiaalministeeriumile KOVidele mõeldud toetusmeetmete väljatöötamisel.

4

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

märgatava halduskoormuse. Kahjuks on hindamata, milline

on lisanduva ülesande mõju KOV-le juhul, kui rahastamine

toimub läbi toetusfondi. Ebaselgeks jääb, millele toetudes

oletatakse VTK-s üldsõnaliselt, et kavandatavad muudatused

võimaldavad KOV-il teenuseid pakkuda madalama

halduskoormusega. Täpsustamist vajaks ka VTK-s olev

viide, et KOV hakkab sõlmima teenusepakkujaga

koostööleppeid.

ülejäänud etapid jäävad samaks, seetõttu hindame, et selle

muudatusega halduskoormus ei suurene.

7) Kuivõrd on ootus, et vaimse tervise teenused oleksid

inimestele kodulähedaselt kättesaadavad üle riigi, jääb

ebaselgeks, kuidas KOV-ides pakutavad teenused (millele ei

ole kehtestatud standardeid ja milliseid KOV-id korraldavad

vabatahtlikult) tagaksid

inimestele ühtlase kättesaadavuse kõigis Eesti erinevates

paikades.

7) Selgitame. Muudatusega tekib kõikidel KOV-idel

võimalus kodulähedasi psühhosotsiaalseid ja

psühholoogilisi teenuseid pakkuda, mistõttu näeme, et

liigume senisest olukorrast, mil kõik KOV-id seda võimalust

kasutada ei saanud, sammu edasi ühtlasema kogukonna

tasandi vaimse tervise teenuste kättesaadavuse poole.

8) VTK-s on kinnitatud: „Muudatusega jääb vaimse tervise

teenuste pakkumine jätkuvalt KOV-le vabatahtlikuks ning

KOV saab ise otsustada kuidas ja millises ulatuses tegevusi

teeb ning kohustusi sellega ei panda“. Samas sõnastus:

„VTK keskne siht on luua

regulatiivsed eeldused, et sisustada vaimse tervise teenuste

süsteemi puuduolevad komponendid – madala lävega

kliinilist kompetentsi mittenõudvad psühhosotsiaalsed

teenused (sh abivajaja lähedastele) kohalikul tasandil, mis

aitavad jõuda lähemale

Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020-2030 nimetatud

eesmärgile.“, viitab sellele, et muudatustega kavandatakse

sätestada ka KOV-ile kohustuslikud konkreetsed ülesanded,

millega kaasneb täiendavate eelarveliste vahendite vajadus.

8) Selgitame. Tõlgendus pole korrektne. Kavandatava

muudatusega tekib kõikidel KOV-idel võimalus pakkuda

toetusfondist oma elanikele psühhosotsiaalseid ja

psühholoogilisi teenuseid. VTK keskne siht on luua

regulatiivsed eeldused, et sisustada vaimse tervise teenuste

süsteemist puuduolevaid komponente – täpsemalt madala

lävega ehk kliinilist kompetentsi mittenõudvad

psühhosotsiaalsed ja psühholoogilised teenused kohalikul

tasandil, mis aitavad jõuda lähemale RTA-s nimetatud

eesmärgile.

5

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

9) Vastavalt SHS-le tegeleb kohalik omavalitsus 13

kohustusliku sotsiaalteenuse korraldamisega. Kui panna veel

kohalikule omavalitsusele kohustuseks vaimse tervise

teenuste korraldamine, siis kindlasti peaks olema vaimse

tervise teenuse kinnitatud kirjeldus ja standardiseeritud

abivajaduse hindamisinstrument ning väljatöötatud nõuded

teenuseosutajatele, et vajadusel saab teostada ka järelevalvet

teenuse osutamise üle. Samuti rahastamine toetusfondi

kaudu peaks katma kõiki teenuse kulusid. Kuna vaimse

tervise teenuseosutajaid palju pole, siis planeeritav seaduse

muudatus ei too koheselt tulemusi ka, sh teenuse vajaduse

paindlikust. Loogilisem oleks seda teenust korraldada

tervisekeskuste kaudu, eriti praegu, kui käib sotsiaal- ja

tervishoiuteenuste integreerimise ja arendamise katseprojekt.

9) Selgitame. Tõlgendus pole korrektne. Kavandatava

muudatusega tekib kõikidel KOV-idel võimalus pakkuda

toetusfondist oma elanikele psühhosotsiaalseid ja

psühholoogilisi teenuseid. Abivajadust on selgitatud punktis

4. Teenuse korraldamise tagab KOV, kelle on kohustus

teostada järelevalvet teenuse osutaja kvaliteedi üle.

Justiitsministee

rium

10) Palume eelnõu etapis mõjuanalüüsis kajastada, kuidas

hakkab toetuse suurus KOV-de vahel jagunema, kuidas

täpsemalt toetuse kasutamist reguleerima hakatakse, millised

on toetuse kasutamise nõuded ja kuidas näeb välja kontroll

raha kasutamise üle.

10) Arvestatud. Täpsustatakse eelnõus ja seletuskirjas.

11) Samuti vajaks käsitlemist see, kuidas on korraldatud

vaimse tervise teenuste pakkumine väiksemates KOV-des,

kus vastavaid spetsialiste pole või napib (nt on VTK-s

viidatud, et vaimset tervist toetavaid teenuseid pakkuvaid

organisatsioone on ca 60-80, KOV-e on kokku aga 79).

11) Selgitame. Teenusepakkujad ei pea olema seotud ühe

konkreetse KOV-iga. Ka senine praktika näitab, et osa

teenusepakkujaid pakuvad oma teenuseid mitmes (sageli

lähestikku asuvas) KOV-is. Teenuste ja teenuste pakkujate

spekter on lai.

12) Kuidas haakub KOV-de poolt pakutav ja rahastatav

vaimse tervise teenus esmatasandi arstiabiga?

12) Selgitame. Kogukonna formaalsed teenused ja

esmatasandi teenused kuuluvad vaimse tervise teenuste

optimaalse korralduse raamistiku ehk vaimse tervise

püramiidi järgi ühele ja samale kihile, mis täiendavad

6

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

teineteist4. Kavandatav SHS muudatus ei tegele selle piiri

määratlemisega, mis täpsemalt kuulub kogukonna ja mis

esmatasandi teenuste sekka, vaid pakub KOV-ile võimaluse

pakkuda oma elanikele psühhosotsiaalset ja psühholoogilist

abi.

Seni on psühholoogi palga-ja juhendamistoetust saanud

taotleda KOV-de kõrval ka esmatasandi tervisekeskused,

kuid kuna SHS ei reguleeri TTO-de rahastamist, siis need

küsimused tuleb lahendada mujal.

Alates 01.04.24 on võimalik psühholoog-nõustajaid

rahastada taotlusvooru asemel Tervisekassa eelarvest

(https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024012), mis ei

asenda senist esmatasandi tervisekeskuste poolt kasutatud

psühholoog-nõustaja palkamise praktikat, kuid leevendab

vajadust psühholoog-nõustajaid tervishoius kasutada.

13) Eelnõu mõjuanalüüsis palume analüüsida sihtgruppidele

avalduvat mõju läbi järgmiste kriteeriumite: mõju

avaldumise ulatus – ehk kas ja kuivõrd eeldab muudatus

sihtrühma kohanemist (nt kuidas täpsemalt KOV teenuseid

pakkuma hakkab, kuidas muutub vaimse tervise

spetsialistide senine töö, kuidas elanikud teenust kasutada

saaksid jms); mõju avaldumise sagedus (sh millises mahus

on toetusfondist võimalik teenust pakkuda) ning võimalike

ebasoovitavate mõjude avaldumise risk.

13) Arvestatud. Lisatakse eelnõu seletuskirja.

Täpsustame, et ressurss jääb senisega samaks, kuid

muudatusega muudame ressursi jagamise korraldust. Vt

vastavaid selgitusi punktis 6.

Teenusepakkujate ja teenuse saajate vaatest ei muutu senise

korraldusega võrreldes midagi. Potentsiaalse sihtrühma

suurust on täpsustatud punktis 4 ja 16.

Rahandusminis

teerium

14) VTK-st ei selgu, kes on KOV elanikest sihtrühm, kellele

vaimse tervise teenus suunatakse.

14) Selgitame. Sihtrühma kirjeldus on esitatud punktis 4.

Tegemist on vaimse tervise kogukonna tasandi teenustega,

4 Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026, lk 8.

7

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

VTK mõjude osa kohaselt on muudatuse rakendamisel

potentsiaal mõjutada kõiki Eesti

elanikke (1,36 miljonit). Samas on KOV-l asutusi, nt koolid

ja hooldekodud, kus peaks see teenus olema olemas teiste

allikate arvelt. Kuidas VTK-ga reguleeritav vaimse tervise

teenus haakub nende ülejäänud teenustega?

mis ei dubleeri KOV-i asutustes sihitatult pakutavaid

teenuseid.

15) VTK 3. osas on lahendustena välja pakutud kaks peamist

võimalikku regulatiivset lahendust. Variandiks A on viia

rahastus kohalikule tasandile läbi KOV toetusfondi, st luua

selleks õiguslik alus sotsiaalhoolekandeseaduses (SHS) ning

variandiks B on panna kohalikele omavalitsustele

asjakohases regulatsioonis otsene kohustus vaimse tervise

teenuse pakkumiseks. Välja pakutud variant A puhul, kus

KOV-le antakse vahendid toetusena KOV toetusfondi

kaudu, kuid samas jääb vaimse tervise teenuse pakkumine

KOV-le vabatahtlikuks, kaasnevad riskid, et kas teenust ei

pakuta üldse (kuna teenuse pakkumine on vabatahtlik) või

KOV-l võib küll olla hea tahe kasutada toetust vaimse

tervise teenuse pakkumiseks, kuid ei leia sobivaid

kvalifitseeritud inimesi, kes seda teenust pakuks.

Psühholoogide põud pole saladus. Seega ei pruugi ainult

raha KOV-dele juurde andmine tagada teenuse

kättesaadavust Eesti kõigis 79-s omavalitsuses.

VTK-s on küll viidatud Vaimse tervise rohelise raamatu 4.

osas „Ettepanekud“ toodud punktile 11, mille kohaselt on

Sotsiaalministeeriumile pandud ülesanne tugevdada vaimse

tervise teenuseid kogukonna tasandil ja tervishoius erinevate

sekkumiste ja meetmetega, et tagada inimeste elukoha

lähedane, õigeaegne ja kvaliteetne abi. Kuid seda ei saa

vaadelda lahus punktiga 5 pandud ülesandest tagada piisav

15) Selgitame. SHS muudatus annab KOV-ile võimaluse

pakkuda psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi, mille

teenusepakkujateks ei pea tingimata olema kutsega või

magistrikraadiga psühholoogid. Seega laieneb teenuse–

pakkujate ring senise eriarstiabi teenuste ja selle pakkujate

poole kaldu oleva olukorraga võrreldes. Senine praktika

näitab ka vastupidist – KOV-idel on õnnestunud leida

psühhosotsiaalsete ja psühholoogiliste teenuste

pakkumiseks vastavad teenusepakkujad ning sõlmida

nendega lepingud nende teenuste pakkumiseks.

Tõsi, et selle muudatusega ei lahenda me valdkonna tööjõu

puuduse küsimusi, milleks käib paralleelne töö, kuid selle

muudatusega seonduvalt olukord ei halvene, vaid pisut

leeveneb.

8

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

hulk spetsialiste, et ennetada vaimse tervise probleeme,

toetada varajast märkamist ja kompleksset ravi. Ülesanne

seab eesmärgiks ka põhjalikult analüüsida ja vajaduse korral

täiendada nende väljaõppe ja täiendõppe korraldust, arvulist

vajadust ning teenuste pakkumise rolli ja vastutust.

Regionaal-ja

Põllumajandus

ministeerium

16) VTK on seotud ReM-i kohalike omavalitsuste poliitika

kujundamise ülesannetega ja leiame, et VTK-s võiks

olemasoleva info põhjal ära kirjeldada teenuse tegeliku

vajaduse, sh kui suure osa toetusfondi antud vahendid sellest

vajadusest katavad. Praeguses VTK eelnõus jääb ebaselgeks,

kas hetkel on mitte-kliinilise vaimse toe pakkumine täiesti

katmata (või üksnes KOV-ide vabatahtlikul ja/või riigi

projektipõhise toetuse alusel)?

16) Arvestatud. Lisame eelnõu seletuskirja.

Varasemalt on kogukonna teenuste pakkumine KOV-ide

poolt olnud puudu, mida täitsid osaliselt alates 2021. aastast

SoMi pakutavad toetusmeetmed ning KOV-ide endi poolt

vabatahtlikult tehtud pingutused oma elanikele

mittekliinilisi vaimse tervise teenuseid pakkuda. Punktis 4

on kirjeldatud, kuidas määratlesid ja hindasid KOVid

peamisi sihtrühmi, kellele vaimse tervise teenuseid oleks

vaja pakkuda. Üldistatult võib öelda, et tegemist on vaimse

tervise mõttes riskirühmadega, kelle puhul toetavate

tegurite/meetmete suurendamine on oluline5. Abivajajate

hulk ei ole konstantne suurus, see sõltub mitmetest

konkreetse elanikkonda puudutavatest ja ka keskkondlikest

teguritest. Kindlasti aga ei ole formaalsete teenuste kiht

mõeldud katma kõikide inimeste vajadusi, suure osa

igapäevastest vaimse tervise vajadustest katab inimene

isiklike ressursside ja kogukonna toega (baasilised kihid

vaimse tervise teenuste optimaalse korralduse püramiidist).

17) VTK-s võiks olla kirjeldatud, miks see projektipõhisus

üldse tekkis ja kas on mingid regulatiivsed või KOV-ide

võimekusega seotud "augud", mida siin riigi teenusega ei saa

17) Arvestatud. Lisame eelnõu seletuskirja.

5 Vaimse tervise probleemide riski- ja kaitseteguritest on kokkuvõtlik ülevaade esitatud Rahvastiku vaimse tervise uuringu lühikokkuvõttes lk 10-11.

9

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

või ei ole mõistlik katta, s.t. on vaja tagada kohapealne

toetav tugi kõikides KOV-ides.

18) Kuna Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti

9.2.4 tõttu on tegemist kiireloomulise VTK kooskõlastusega

ja samas KOV-ide võimekuse ning nii sotsiaalsete,

majanduslike, riigihalduslike kui ka regionaalsete mõjude

hindamisega seotud andmed vajavad täpsustamist, siis teeme

ettepaneku kaasata ReM-i esindajad seaduse eelnõu

väljatöötamisse juba varakult, enne ametlikku

kooskõlastamise etappi.

18) Arvestatud. Kaasame lisaks veel ühe ReM-i esindaja.

Sotsiaalkindlus

tusamet

19) SKA ei ole kavandatud muudatuse vastu ja näeme, et

tegu on inimeste jaoks positiivse muudatusega. Samas kui

muudatus tekitab vaimse tervise abi osutajates suuremat

konkurentsi ja ka traumast taastumist toetava vaimse tervise

abi (TTTVT) teenuse osutajad peaksid asuma

omavalitsustele teenust pakkuma, võib see avaldada mõju

TTTVT teenuse kättesaadavusele. Seejuures oleks oluline

vaadata, kas KOV vaimse tervise abi osutamisel seatakse

ootused ka kvalifikatsiooninõuetele. Juhul kui sellised

nõuded seatakse ja need erineksid ohvriabi seaduses toodud

nõuetest, siis piirkondades, kus TTTVT teenuse osutajaid

täna napib, tekiks võimalus pakkuda inimestele muid vaimse

tervise toetamise võimalusi. Ühtlasi näeme, et SHS-i

muutmisel tuleks läbi mõelda ka muudatusega kaasneva

tegevuse järelevalve korraldus ja näha ette sellekohased

erisused. Ehk kui vaimse tervisega seonduvates küsimustes

on pädevus ennekõike tervisevaldkonna asutustel, siis meie

hinnangul ei peaks muudatusega kaasnev järelevalve

19) Selgitame.

VTK-s välja toodud muudatuse eesmärk on rahastada

vaimse tervise teenuseid kohalikul tasandil iga-aastase

toetusmeetme asemel toetusfondi vahenditest. Muudatusega

soovitakse luua eeldused, et kõikides KOV-ides oleks seal

elavatele inimestele kättesaadav kodulähedane

psühholoogiline ja psühhosotsiaalne abi.

Tagasiside puudutas mainitud eesmärkide kontekstis

teenuste kättesaadavuse, teenuseosutajate

kvalifikatsiooninõuete ja järelevalve küsimusi. Need on

kõik olulised ja vajavad tähelepanu. Murekohana tõite välja,

et muudatus võib avaldada mõju traumast taastumist toetava

vaimse tervise (TTTVT) abi kättesaadavusele. KOV-i

toetusmeetmete üks põhimõte on olnud see, et riiklikult

pakutavaid teenuseid ei dubleerita. Seega me otseselt seda

murekohana ei näe. Käesoleva eelnõuga ei ole planeeritud

SHS-s sätestatud haldus- ja riikliku järelevalve menetluse

reeglite muutmist. Leiame, et kui selles muudatusi teha, siis

10

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

langema SKA ülesandeks. Seetõttu vajaks SHS-i muutmisel

täpsustamist ka antud tegevusega seonduv riiklik- ja

haldusjärelevalve.

vajaks see täiendavat analüüsi ja sisulist otsust üldisemalt

mitte üksnes käesoleva eelnõuga kehtestatava regulatsiooni

vaates. Vajadusel saab selle teema eraldi arutlusele võtta.

Eelnõuga nähakse ette üldise kvalifikatsiooni nõudena

"asjakohane ettevalmistus" mida avatase nii seletuskirjas,

kui ka koostatakse KOVide juhend teenuste paremaks ja

efektiivsemaks rakendamiseks.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskirja

lisa 2

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord” täiendatakse §-ga 33 järgmises sõnastuses:

㤠33. Vaimse tervise teenuse korraldamise toetus

(1) Vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise korraldamiseks mõeldud toetuse jaotamisel

kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 310.

Toetuse jaotamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste elanike arv vastava aasta 1.

jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma sotsiaalhoolekande seaduse

§ 155 lõikes 39 sätestatud tingimustest. Psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi osutab oma

pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isik.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Piret Hartman

Regionaalminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

EELNÕU

06.05.2024

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise

seadus (vaimse tervise teenus)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) käesoleva seaduse § 156 lõikes 39 nimetatud vaimse tervise teenuse osutamise andmed;“;

2) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 39 ja 310 järgmises sõnastuses:

„(39) Riigieelarvest määratakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarve võimalustest

lähtuvalt toetus vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise korraldamiseks selleks

asjakohase ettevalmistusega isiku kaudu. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste

vahel proportsionaalselt elanike arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne toetus kohaliku

omavalitsuse üksuse kohta oleks vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 kogu toetuse

mahust.

(310) Käesoleva paragrahvi lõikes 39 nimetatud toetuse kasutamisel peab kohaliku omavalitsuse

üksus lähtuma põhimõttest, et vaimse tervise teenuse toetusega ei asendata oma eelarvest

kaetavaid kulusid.“.

§ 2. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ja 1301“ tekstiosaga „, 1301

ja § 156 lõikes 39“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga sätestatakse toetusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)

finantseerimine vaimse tervise teenuse1 korraldamiseks kogukonna tasandil.

Seoses COVID-19 pandeemiaga eraldas Riigikogu 2021. aasta riigieelarve seadusega

Sotsiaalministeeriumile rahalised vahendid elanikkonna vaimse tervise toetamiseks eesmärgiga

parandada vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavust. Ministeerium kogus KOV-idelt

tagasisidet elanikele vaimse tervise teenuse pakkumise praktika ja vajaduste, sealhulgas abi

vajavate sihtrühmade kohta.2 Sama aasta sügisel testis Sotsiaalministeerium vaimse tervise teenuse

osutamist, võimaldades KOV-idel taotleda määruse alusel vaimse tervise teenuse toetust ja

psühholoogi palga- ja juhendamistoetust.

Eelnõu järgi viiakse rahastus riigieelarvest KOV-ile määratava toetusfondi vahenditesse, mis loob

KOV-ile võimaluse rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist. Muudatusega luuakse

eeldused, et kõikidel KOV-idel oleks võimalus pakkuda oma elanikele kodulähedast vaimse tervise

teenust ja seeläbi paraneks selle teenuse kättesaadavus.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna

kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama ([email protected], tel 5913 7973) ja vaimse

tervise osakonna juhataja Anne Randväli ([email protected], tel 5911 8463) koostöös

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõuniku Andrus

Jõgiga ([email protected], tel 5885 1311).

Eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik

Tiina Linno ([email protected], tel 5919 2738).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]; tel 626 9199).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS) avaldamismärkega RT I, 14.12.2023, 4;

2) käibemaksuseadus (KMS) avaldamismärkega RT I, 21.11.2023, 11.

1 Vaimse tervise teenus – KOV-i elanikele pakutav psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi:

 psühhosotsiaalne abi – inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase

ettevalmistusega isikud;

 psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu.

2 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Sotsiaalministeerium: 2021.

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2023–2027 punktiga 9.2.4.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on luua eeldused, et kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja

psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadav. Selleks on vaja muuta olemasolevat

praktikat ehk anda KOV-idele võimalus iseseisvalt vaimse tervise teenuseid korraldada, kasutades

selleks KOV-i toetusfondi vahendeid Sotsiaalministeeriumi korraldatud iga-aastaste taotlusvoorude

asemel. Muudatus on seotud Sotsiaalministeeriumi laiema sihiga luua regulatiivsed eeldused, et

sisustada terviklik vaimse tervise teenuste süsteem, sealhulgas selle puuduolevad komponendid –

madala lävega kliinilist kompetentsi mittenõudvad psühhosotsiaalsed ja psühholoogilised teenused

nii abivajajale kui tema lähedastele kogukonna tasandil.

2.1. Terviklik vaimse tervise teenuste süsteem, kogukonna tasandi teenused ja kohaliku

omavalitsuse roll selles

Vaimse tervise teenuste süsteemi kirjeldamisel lähtutakse kõige sagedamini Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) optimaalset teenuste kombinatsiooni kirjeldavast püramiidist3, mille

Eestile kohandatud versiooni tutvustab ka vaimse tervise roheline raamat4.

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023–20265 koostamisel lähtuti võrreldes

2019. aastal vaimse tervise rohelise raamatu jaoks kohandatud visiooniga mõnevõrra täpsustatud

ülesehitusest. Täpsustamisel juhinduti WHO vaimse tervise parandamise kogukonna juhendist6

ning eelkõige puudutabki erinevus kogukonnateenuste sisu ja paiknemist püramiidil: kui vaimse

tervise rohelises raamatus on kogukonnateenused näidatud esmatasandi teenuste ja mitteformaalse

kogukonnatoe vahel, ei arvesta selline asukoht püramiidis sellega, et formaalseid vaimse tervise

teenuseid pakutakse kogukonna tasandil praeguse visiooni järgi nii esmatasandi tervishoius, töö- ja

koolitervishoius ning haridustugiteenuste näol kui ka KOV-ide poolt. Sellest tulenevalt on need

praeguses püramiidis asetatud ühele tasandile kõrvuti. Nii lähtus Sotsiaalministeerium vaimse

tervise tegevuskava koostamisel püramiidist (joonis 1), mis on kombinatsioon kaasaegsetest

suundumustest ja Eesti praegusest olukorrast.

Siiski ei ole kõik püramiidi tasandid ja komponendid Eestis praegu ammendavalt sisustatud ning

selle arendamisega tuleb tegeleda. Eelkõige on puudulikud või ebaühtlaselt kaetud püramiidi

keskmised kihid (mitteametlik kogukonna tugi ning kogukonna- ja esmatasandi teenused), mistõttu

kasutavad spetsialistid eelviidatud vaimse tervise püramiidi kirjeldamiseks liivakella-metafoori ja

rõhutavad vajadust muuta see püramiidikujuliseks.

3 The optimal mix of services. WHO (2007). Improving health systems and services for mental health. WHO (2009). 4 Vaimse tervise roheline raamat, Sotsiaalministeerium (2020), lk 24. 5 Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026. Sotsiaalministeerium (2022). 6 Vaimse tervise parandamise kogukonna juhend: WHO vaimse tervise parandamise tegevuskava (mhGAP) (2022), lk 5.

3

Joonis 1. Vaimset tervist toetavate tegevuste ja teenuste korralduse optimaalne jaotus

Allikas: Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026, Sotsiaalministeerium, 2022

Ka WHO näeb inimeste vaimse tervise vajaduste ja kättesaadavate teenuste vahel lõhet üle kogu

maailma ning selle ühe peamise lahendusena just ennetavate ja kogukonnateenuste (community-

based mental health care) mahu suurendamise. Seejuures defineerib WHO kogukonnateenustena

kõiki teenuseid, mida pakutakse väljaspool eriarstiabi.7 Seega kuuluvad sinna nii esmatasandi

tervishoius (nt perearsti, pereõe, vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi) ja regionaalsete

üldhaiglate (nt vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi, sotsiaaltöötaja) pakutavad teenused kui ka

asjassepuutuvate sotsiaalsüsteemi teenused. Need hõlmavad ka laia spektrit kogukonna tasandi

vaimse tervise teenuseid, mida pakutakse kohalikes tervise-, pere- ja päevakeskustes.

Ka väljatöötamiskavatsuse tagasiside sisaldas küsimusi ja kommentaare, mis puudutasid KOV-i

pakutavate vaimse tervise teenuste seost ja haakuvust esmatasandil pakutavate teenustega ning

vastutuse selgust riigi ja KOV-i pakutavate teenuste suhtes, aga ka teenusepakkujate piisavuse

küsimusi. Nii esmatasandil kui kogukonna tasandil, sealhulgas KOV-i pakutavad teenused

kuuluvad vaimse tervise püramiidi mõttes ühele tasandile. See aga ei tähenda vastutuse hajumist.

Riigil on ikka vastutus tagada inimesele vajalikud tervise-, sealhulgas vaimse tervise teenused

esmatasandil (kus perearstidele on loodud võimalused vaimse tervise spetsialistide kaasamiseks

alates vaimse tervise õest kuni psühhiaatrilisele ravile suunamiseni). KOV-ile tekitatakse eelnõuga

võimalus pakkuda oma elanikele madala lävega ehk prekliinilisi vaimse tervise teenuseid –

psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi. See lähenemisviis ei liiguta süsteemis teenuseid või

vastutust ringi, vaid loob täiendava võimaluse seni puuduolevaid teenuseid sisustada ja pakkuda.

Eelnõuga loodav täiendav võimalus ei asendaks juba KOV-i rahastatavaid ja pakutavaid teenuseid.

Väljatöötamiskavatsuse tagasisides väljendati muret, et teenusepakkujaid ei pruugi piisata ning võib

tekkida täiendav surve ühtedele ja samadele juba praegu mittepiisavalt esindatud spetsialistidele (nt

psühholoog-nõustajad, kliinilised psühholoogid). KOV-i võimalus pakkuda mittekliinilisi vaimse

tervise teenuseid on ühtlasi võimalus kaasata spetsialiste, keda senine süsteem piisavalt ei rakenda.

Nii on võimalik haarata kaasa vaimse tervise spetsialiste, kes ei kuulu erineva spetsialiseerumisega

kutsega psühholoogide hulka, kuid kellel on asjakohane ettevalmistus pakkuda mingit konkreetset

7 World mental health report: transforming mental health for all. Geneva: World Health Organization; 2022.LK 189.

4

psühhosotsiaalse või psühholoogilise abi teenust. Vastavad definitsioonid on esitatud seletuskirja

peatükis 4. osas (eelnõu terminoloogia) ning näitlik teenuste nimekiri ja asjakohased spetsialistid

on esitatud seletuskirja 3. osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs).

2.2. Senine praktika ja selle muutmise vajadus

Riigikogu eraldas 2021. aastal Sotsiaalministeeriumile rahalised vahendid elanikkonna vaimse

tervise toetamiseks seoses COVID-19 pandeemiast tuleneva survega. Loodi valdkondadeülene

vaimse tervise staap, mis kaardistas vajadusi ja probleeme, aga ka pakutavaid lahendusi.8 KOV-

ides korraldatud uuring9 keskendus elanikkonna abivajaduse muutustele seoses pandeemiaga,

KOV-ide vaimset tervist toetavate teenuste korraldusele ning KOV-ide ootustele ja vajadustele

elanike vaimse tervise toetamiseks (sh millised sihtrühmi nähti peamiste abivajajatena).

Küsitlusuuringu tulemustele tuginedes valmistati 2021. aasta sügisel riigieelarve seaduse § 531 lõike

1 alusel KOV-idele ette taotlusvoorud ning nendega on jätkatud 2024. aastani.

Kuna seni on taotlusvooru kaudu vaimse tervise teenuste rahastuse taotlemine KOV-ide poolt

pidevalt kasvanud, võib öelda, et KOV-id on meetme omaks võtnud. Esmatasandi tervisekeskustel

on võimalik kasutada psühholoogi palga- ja juhendamistoetust, et palgata kogukonnapsühholooge,

kuid seda võimalust on kasutanud vaid 2–3 tervisekeskust. Seega tuleb tõdeda, et see meede pole

esmatasandi tervisekeskuste jaoks muutunud hästi toimivaks.

Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel taotlusvooru korraldamine on siiski ajutine lahendus

seaduses seni reguleerimata valdkonna rahastamiseks, mistõttu on vajaduse säilimise korral oluline

reguleerida tegevuse rahastamist püsivamalt. Taotlusvooruga kaasnevad nii rahastamise

järjepidevuse kui ka jätkuvuse probleem, millele on viidanud ka Riigikontroll COVID-19 kriisiga

seotud meetmeid analüüsides järgmiselt: „kiired jalad ega nobedad näpud ei saa olla toetuse

andmise mõõdupuu“10.

Sarnaselt senisega jääb ka toetusfondi vahendite jaotamisel teenuse pakkumine KOV-i otsuseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SHS § 144 lõiget 1 punktiga 17, millega luuakse õiguslik alus,

et KOV saaks kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) andmed isikule

vaimse tervise teenuse osutamise kohta. Andmete STAR-i kandmine võimaldab teha statistikat ja

andmeanalüüsi, mis on aluseks nii ülevaate saamiseks kui ka teenuste edasiseks kavandamiseks ja

arendamiseks. Muudatusega ei kaasne STAR-i arendusvajadust. KOV-id saavad STAR-i ka praegu

luua asjakohase abinõu, mis käesoleval juhul oleks nimetusega „vaimse tervise teenus“.

Teadaolevalt on KOV-id seda võimalust kasutanud ka ajal, kui rahastust anti taotlusvooru kaudu.

Selleks, et STAR-ist oleks võimalik saada koondväljavõtet, lepitakse kokku ühine abinõu nimetus

(vaimse tervise teenus).

Eelnõuga ei nähta ette KOV-i kohustust hinnata inimese individuaalset abivajadust ega teenust

saama suunamist. KOV määrab peamised abi vajavad sihtrühmad ja neile sobivad teenused ning

planeerib need vastavalt, arvestades olemasolevaid ressursse (sihtrühmade suurus ja proportsioon,

rahalised vahendid, teenusepakkujad piirkonnas jm). Kuivõrd muudatusega luuakse alused ja

eeldused toetusfondi rahaliste vahendite kasutamiseks, on KOV-il võimalik ise otsustada, millistel

8 Kroonviiruse epideemia psühhosotsiaalsete tagajärgedega toimetulek. 2. eksperdiarvamus. Lk 4. Lisa: Vaimse tervise staabi tegevused elanike

vaimse tervise toetamiseks ja kriisi õppetunnid. 9 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. (Sotsiaalministeerium, 2021). 10 Koroonakriisi viis õppetundi. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule (2021).

5

tingimustel hakkab inimene teenust saama (nt pöördub teenuse saamiseks otse teenusepakkuja

poole või suunab teenust saama KOV). Kui KOV ei ole isikut ise teenust saama suunanud, edastab

teenuseosutaja vastavalt teenuse pakkumise lepingule KOV-ile info selle kohta, kellele on teenust

pakutud.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 156 lõikega 39, mis annab aluse kasutada toetusfondi

vahendeid. Vahendid on mõeldud KOV-ile vaimse tervise teenuse korraldamise rahastamiseks, et

aidata parandada teenuste kättesaadavust. KOV võib toetust kasutada vaimse tervise teenuse, s.o

psühholoogilise ja psühhosotsiaalse abi kättesaadavuse edendamiseks KOV-i elanikele kooskõlas

SHS § 5 lõikega 1. Sellega on muu hulgas hõlmatud ka näiteks üldhooldusteenust saavad inimesed,

kelle elukohana on vastav KOV kantud rahvastikuregistrisse. Kuivõrd toetusfondist rahastamisel

on tegemist KOV-i korraldatava abiga, hindab KOV ise teenuste vajadust ja KOV-i võimalusi

(eelarve, teenusepakkujad piirkonnas) ning sõlmib koostööleppe teenusepakkujaga, kes osutab

elanikele vaimse tervise teenuseid KOV-i poolt etteantud mahus.

Teenuse korraldamisel on KOV seotud nõudega, et teenust saab pakkuda üksnes asjakohase

ettevalmistusega isik. Psühholoogiline abi on vastava väljaõppega (psühholoogia bakalaureuse-

või magistrikraadiga, kutsetunnistusega spetsialist) psühholoogi rakendatav inimesele või

inimrühmale suunatud professionaalne tegevus. Psühhosotsiaalne abi on inimeste

psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks

asjakohase ettevalmistuse saanud isikud. Asjakohaseks ettevalmistuseks loetakse piisavat

hariduslikku ja kutsealast ettevalmistust, kui see loob eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks

teenuseosutamiseks. Teenust vahetult osutav isik on saanud ettevalmistuse (sh tasemeharidus,

täiendkoolitus, praktika ehk töökogemus), mida saab eeldada vastava teenuse osutamise korral.

Selle näiteks võib olla ka teenusepakkuja kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal. Töökogemuse

hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob eeldused vaimse tervise teenuse pakkumiseks

iseseisvalt ja tulemuslikult, arvestades sihtrühma vajadusi ning tunda seejuures ära kutsealased

piirid abi osutamisel.

Teenusepakkujad ei pea olema tingimata kutsega või magistrikraadiga psühholoogid, vaid tegemist

võib olla ka teiste toetavate teenuste (nt hingehoid, teraapiad, tugigrupid, kogemusnõustamine jm)

pakkujatega, kellel on vastav ettevalmistus nende teenuste pakkumiseks. Täpsemalt kirjeldatakse

soovituslikke nõudeid toetuse andmise juhendis, mis aitab muudatust tulemuslikumalt rakendada.

Juhend on mõeldud KOV-ide toetamiseks teenuste planeerimise protsessis.

Seniste taotlusvoorude raames on KOV-id kõige enam pakkunud psühholoogilist nõustamist, lisaks

on pakutud ka näiteks pereteraapiat, perenõustamist, esmast vaimse tervise kriisinõustamist ja

psühhosotsiaalset kriisiabi, hingehoidlikku nõustamist, grupiteraapiat lapsevanematele,

kogemusnõustamist, leinanõustamist, loovteraapiat (muusika-, kunsti-, liikumisteraapia) ja

mänguteraapiat.

KOV peab teenuse osutamise alustamisel teavitama oma elanikke teenusest ja selle osutamise

korraldusest kooskõlas SHS § 14 lõikega 2, kehtestades teenuse pakkumise tingimused ja korra.

Toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse Vabariigi

Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse

üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“. Seaduses

nähakse ette põhireeglid ja määrad. Toetus jaotatakse KOV-ide vahel proportsionaalselt elanike

arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne toetus KOV-i kohta on vähemalt 1/250 ja

maksimaalne toetus kuni 1/16 kogu toetuse mahust. Selliselt on võimalik ka kõige väiksemates

KOV-ides luua eeldused teenuste pakkumiseks. Näiteks 2025. aasta eelarve on planeeritud selliselt,

et toetuse summa jääb KOV-i kohta vahemikku 7000–111 000 eurot. Muudatusega liiguvad

vahendid eesmärgipäraseks kasutamiseks KOV-i eelarvesse ning KOV-il on endal võimalus

6

otsustada teenuse pakkumine. Kuna tegemist on KOV-i korraldatava abiga, vajab muudatus KOV-

i poolt korra kehtestamist ehk läbimõtlemist, kas ja kuidas seda ressurssi eesmärgist lähtuvalt

kasutada. Toetuse summa osas, mida KOV ei ole eelarveaasta jooksul ära kasutanud, tuleb üle

kanda järgmisesse eelarveaastasse samal otstarbel kasutamiseks (riigieelarve seaduse § 52).

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 156 ka lõikega 310, mis piirab KOV-ide õigust kasutada

toetusfondist vaimse tervise teenuse osutamiseks ette nähtud vahendeid sellisteks kuludeks, mida

KOV juba katab oma eelarvest. SHS § 156 lõikes 39 sätestatud toetusfondi rahastus ei ole näiteks

mõeldud vaimse tervise teenuse või psühholoogilise abi osutamiseks üldhariduskoolis,

kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena. Nimetatud

tugispetsialistide tegevust peaks KOV koolipidajana rahastama riigieelarvest saadavast selleks

ettenähtud tulust.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega SHS § 156 lõikele 39. Nimetatu

annab aluse lisada vaimse tervise teenus käibemaksuga mittemaksustavate sotsiaalteenuste loetellu.

KMS § 16 lõikes 1 on välja toodud kaupade ja teenuste käive, mida ei maksustata. Viidatud lõike

punktis 4 on sätestatud SHS-is nimetatud sotsiaalteenused, mida käibemaksuga ei maksustata,

sealhulgas ka need teenused, mida osutavad KOV-id. Tulenevalt sellest, et eelnõuga lisatakse SHS-

i uue teenusena vaimse tervise teenus, täiendatakse eelnõuga ka KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega

SHS § 156 lõikele 39 (vaimse tervise teenus).

Vaimse tervise teenuse käsitamine maksuvaba käibena tähendab seda, et teenuse hinnale ei lisata

käibemaksu ning teenuseosutajal (maksukohustuslasel) puudub maksuvaba käibe tarbeks soetatud

kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamiseks õigus.

Eelnõu §-s 3 nähakse ette, et eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on piisavalt pika

ajaga, et KOV-id jõuaksid kavandada võimaliku korra kehtestamise ning läbi mõelda vajaduse

teenuse pakkumiseks nii teenuse tüübi kui ka mahu osas. Kuna tegemist on KOV-i võimalusega

rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist, on KOV-il sõltumata sätete jõustumisest

võimalik teenuse pakkumisega alustada ka hiljem. Kui KOV-il läheb aega hindamaks kogukonna

võimalusi ja vajadusi ning teenuseosutajate valmidust pakkuda vaimse tervise teenust ning alles

seejärel kavandatakse ja kehtestatakse teenuste osutamise kord, saab teenuse osutamisega alustada

peale korra kehtestamist. Toetusfondist on aga KOV-ile asjakohased vahendid juba eraldatud ning

need saab vastava korra valmimisel igal ajal kasutusele võtta. Samuti on KOV-il võimalik

planeerida omapoolseid täiendavaid vahendeid, et toetada vaimse tervise teenuse terviklikumat või

suuremahulisemat osutamist. Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse vaimse tervise teenuseid

riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud määruste11 alusel.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse seaduse tasandil kasutusele uus termin „vaimse tervise teenus“. Vaimse tervise

teenus on selle seaduse tähenduses KOV-i elanikele pakutav abi, mille komponendid on

psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi järgmises tähenduses:

• psühhosotsiaalne abi on inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad

oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isikud;

• psühholoogiline abi on psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud

professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

11 Sotsiaalkaitseministri 7. veebruari 2024. a määrus nr 5 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal“ ja

sotsiaalkaitseministri 12. veebruari 2024. a määrus nr 6 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi

tervisekeskusele 2024. aastal“.

7

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalteenuste korraldus on iga

liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud.

6. Seaduse mõjud

Seadusemuudatuse keskne siht on luua regulatiivsed eeldused, et sisustada vaimse tervise teenuste

süsteemi puuduolevad komponendid – madala lävega kliinilist kompetentsi mittenõudvad

psühhosotsiaalsed teenused kohalikul tasandil. Muudatuse toel luuakse vaimse tervise

kogukonnateenuste tasandil kas peamine või täiendav võimalus inimestele abi saamiseks.

Seadusemuudatuse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad)

Seadusemuudatuse rakendamisel on potentsiaal mõjutada kõiki Eesti KOV-e (79) ja elanikke, kuna

õigus teenust saada on võrdselt kõigil inimestel üle Eesti. Seda eeldusel, et KOV otsustab vaimse

tervise teenust pakkuda. Kaudsemalt mõjutatakse vaimse tervise teenuse pakkujaid ja nende

personali.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatuse otseseks sihtrühmaks on inimesed, kes suurenenud stressi tõttu otsivad tõenäoliselt

esmalt kohalikul tasandil (kogukonnas) tuge paremaks emotsionaalseks toimetulekuks (tõsisemate

probleemide korral aga võivad vajada ka kõrgema tasandi tuge). Sotsiaalministeeriumi vaimse

tervise seire (märts 2024) andmetel on Eestis viimase 30 päeva jooksul enda hinnangul suurt või

väga suurt stressi kogenud 15-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 35% (seejuures meestest 31%

ja naistest 38%), mis on suurim viimase 12 kuu jooksul (27% märtsis 2023). Seega võib

hinnanguliselt erineva, sealhulgas kohaliku tasandi tuge vaimse tervise või emotsionaalse

enesetunde toetamiseks suuremal või vähemal määral vajada 368 000–429 000 inimest.

Seadusemuudatuse otsene positiivne mõju vahetutele abisaajatele võib seega olla keskmine kuni

suur. Arvestades, et vaimse tervise teenuse korraldajana jääb KOV-ile koos teenusepakkujatega

vastutus tagada teenuste kvaliteet teenusepakkujate asjakohase ettevalmistuse kaudu, ei kaasne

muudatuse rakendamisega elanikkonnale ebasoovitava mõju riski.

Mõju majandusele ja regionaalarengule

Seaduse rakendamine lisab vaimse tervise teenuste valdkonda ligi 1,7 miljonit eurot aastas ning

elavdab nii kohalikul tasandil teenusepakkujate turgu kui ka pakub erialast rakendust ja sissetulekut

meetme raames teenusepakkujaks kvalifitseeruvatele vaimse tervise teenust pakkuvatele

spetsialistidele.

Vaimse tervise teenuse arendamine varasema projektipõhise toetuse asemel toetusfondi

püsirahastuse toel võimaldab pakkuda piirkonniti senisest ühtlasemat ja stabiilsemat abi elanikele,

kelle vaimse tervise olukord ei vaja veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi

saamata kujuneda välja vaimse tervise häire. Sellega vähendatakse survet psühholoogilisele abile

eriarstiabi tasemel, mis on kallim teenus.

Lisaks on vaimse tervise seire (märts 2024) andmetel oluliseks riskirühmaks majanduslikult halvasti

toime tulevad inimesed. Sageli on selle põhjuseks töö kaotus, sealhulgas pikaajaline töötus ja

vaimse tervise murede teke või kuhjumine võivad konkurentsivõimet tööturul veelgi halvendada.

Seire andmetel koges 50% neist, kellel on enda hinnangul majanduslikult raske või väga raske

hakkama saada, samuti 56% töötutest viimase 30 päeva jooksul ka suurt või väga suurt stressi.

Toetades võimalikult vara nende inimeste vaimset tervist, suureneb oluliselt ka võimalus, et töötud

või majandusraskustes inimesed suudavad tööturule tagasi pöörduda või seal rohkem panustada,

mis avaldab positiivset mõju nii majandusele kui ka inimressurssi ühiskondliku panuse

8

suurenemisele. Sissetulekute tase, tööpuudus ja suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus on

püsinud piirkonniti ebaühtlane ja on teravam probleem eelkõige Ida-Virumaal, Kagu-Eestis ja

suurematest linnapiirkondadest kaugemal paiknevates piiriregioonides ja maapiirkondades. Seeläbi

võib eeldada, et eelnõu loob kaudse mõjuna mõnevõrra soodsamad eeldused just nende piirkondade

elanikkonna vaimse tervise paranemisele, tööjõus osalemisele ja majandusarengule. Mõju

väljendumises on kesksel kohal otsus, kas KOV hakkab teenust pakkuma või ei. Varasemate

taotlusvoorude põhjal on teenust osutanud 60% KOV-idest, kelle hulka kuuluvad nii linnalised

(Tartu, Pärnu, Haapsalu, Rakvere) kui ka väiksemad KOV-id (Muhu, Saarde, Luunja). Arvestades

toetusfondi eelarve jaotuse põhimõtteid, on tagatud teenuse potentsiaalne rahastus kõigile KOV-

idele selliselt, millega on võimalik pakkuda vähemalt minimaalsel tasemel teenust. Seega on loodud

eeldused teenuste osutamiseks kõigis KOV-ides.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõu eesmärk on parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja

psühholoogilise abi kättesaadavust. Vaimse tervise teenuse pakkumine elanikele, kelle abivajadust

ei ole hinnatud, on olnud KOV-ide vabatahtlik ülesanne, mida enne 2024. aastat pakkus 60% KOV-

idest. Muudatus suurendab tõenäoliselt seni taotlusvoorude kaudu rahastust saanud KOV-ide

valmidust jätkata vaimse tervise teenuste pakkumisega. Olulise mõjuna annab see seni

taotlusvoorude kaudu rahastust mittesaanud KOV-idele võimaluse hakata korraldama vaimse

tervise teenuste pakkumist, kuivõrd toetusfondi vahendid kantakse eesmärgipäraseks kasutamiseks

üle kõikidele KOV-idele, kes saavad ise otsustada, kas soovivad teenuse osutamise korraldada.

Paraneb vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavus ja see

aitab leevendada vajadust Tervisekassa rahastatavate psühholoogilise ravi ja psühhiaatrilise

eriarstiabi teenuste järele. Kuna tegemist on varasema taotlusvooru põhiselt toimunud tegevusega,

ei kaasne KOV-idele täiendavat koormust. Olukorras, kus KOV ei soovi mingil põhjusel ette nähtud

vahendeid kasutada, jäävad vaimse tervise teenuse pakkumiseks mõeldud ressursid kasutamata ning

inimesed vastava teenuseta.

Mõju teenusesaajatele

Vaimse tervise abi vajadusega sihtrühmale luuakse eeldused saada kodulähedasi vaimse tervise

teenuseid kogukonna tasandil. Varajane sekkumine ja kodulähedane teenus aitavad ära hoida

probleemide kuhjumise ja süvenemise, mis on positiivse mõjuga. Kui KOV otsustab kasutada

toetusfondi vahendeid vaimse tervise teenuse pakkumiseks, on muudatuse otsene positiivne mõju

vahetutele abisaajatele keskmine kuni suur.

Mõju teenuseosutajatele

Mõju teenuseosutajatele võib hinnata keskmiseks kuni suureks. Kui KOV-ides kujunevad

jätkusuutliku toetusfondi kaudu ja rahastamise toel välja vaimse tervise teenuste pakkumise

võrgustik ja järjepidev korraldus (traditsioon), on see oluliseks positiivseks signaaliks. See

motiveerib uusi, nõutava kvalifikatsiooniga teenusepakkujaid, kellest praegu on puudus, täiendavalt

turule tulema ning seniseid teenusepakkujaid oma teenuste pakkumist laiendama ja selle mahtu

suurendama. Püsirahastus annab KOV-ile võimaluse sõlmida teenuseosutajatega pikemaajalised

lepingud, mis tagab neile püsivama teenusevajaduse ning suurendab nende kindlustunnet.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu seadusena jõustumisel töötlevad KOV ja teenuseosutaja vaimse tervise teenuse saajate

andmeid. Teenuse saamisel sisestab KOV STAR-i vaimse tervise teenust saanud isiku juurde

märke. Teabe selle kohta, et inimene on teenust saanud, saab KOV eelkõige teenusepakkujalt, sest

inimene on otse teenusepakkuja poole pöördunud (eelkõige on inimesel õigus ja võimalus ise

9

otsustada selle üle, kas ta teenuse saamiseks KOV-i võimaldatud pakkuja poole pöördub ja selleks

ei ole tal vaja KOV-i suunamist), või ka omapoolsest suunamisotsusest, kui KOV on ise

teenusevajaduse tuvastanud. Kui isik on pöördunud otse teenusepakkuja poole, edastab asjakohase

teabe teenusepakkuja vastavalt KOV-iga sõlmitud lepingule.

SHS § 144 lõike 1 punkt 17 ja sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72

„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 8 lõige 1 sätestavad, milliseid andmeid

STAR-is töödeldakse ja milliste andmekogude andmeid STAR andmeallikana kasutab. Nimetatud

sätetest nähtub, et STAR-i kantakse osutatava abi eesmärgist lähtuvalt ja tulenevalt SHS § 156

lõikest 39 andmed isiku kohta, kellele on teenust osutatud. Kuivõrd teenusesaaja abivajadust ei ole

vaja hinnata, on sellisteks andmeteks STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt

isikuandmed ja punkti 12 kohaselt isikule osutatud teenuse, s.o vaimse tervise teenuse andmed. Kui

isiku suunab teenust saama KOV, kantakse STAR-i ka STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punkt 11

kohaselt teenust saama suunamise otsuste andmed.

Eelnõuga nähakse ette, et KOV kannab teenusesaajate andmed STAR-i, mille turvatase on

keskmine.

Register on piiratud ligipääsuga ja registriandmed on ette nähtud vaid ametialaseks kasutamiseks.

Ligipääsu registrile annab asutuse STAR-i administraator ning STAR-i töökeskkonnas on võimalik

ennast autentida ja autoriseerida ainult ID-kaardiga.

Andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid volitatud töötleja, kelleks on KOV-i ametnik. KOV-i

ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS § 55) ja ametnik ei tohi ei teenistussuhte ajal

ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste

inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teavet. Tuleb tagada, et andmesubjektidel (nt teenusesaajatel) on võimalik teostada oma

õigusi seoses oma andmetega, muu hulgas juurdepääs, parandamine, kustutamine ja

andmetöötlusele vastuväidete esitamine.

Tulenevalt asjaolust, et STAR-i kantakse vaid teenusesaaja isikuandmed ja teenuse andmed ning

tegemist on isiku enda soovil saadava teenusega (st isikul on põhimõtteliselt õigus andmetöötlusest

loobuda) ning volitatud töötleja STAR-is (KOV) jääb sotsiaalteenuse vaates samaks, võib

andmekaitsealast riivet pidada väikeseks. Andmetöötlus toimub riiklike andmekogude vahel, mille

turvaklass on keskmine. Andmekaitsealane mõju on vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad

kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile

jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Seega rakendatakse ka

isikuandme kaitse üldmääruse artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete

rakendamine) – vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul kas avaram või piiratum ja

töötlustoimingud kontrollitud.

Kokkuvõttes saab öelda, et kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel kantakse STAR-i

minimaalsed andmed isikule vaimse tervise teenuse osutamise kohta vaid üldistavalt, võib eelnõuga

tehtavate muudatuste andmekaitselist mõju pidada väheseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala vaimse tervise edendamise programmi tegevuse all on

planeeritud kulud KOV-i vaimse tervise teenuse toetuseks, psühholoogi palga- ja

juhendamistoetuseks ja hoolekandeasutustes pakutava hingehoiuteenuse osutamise toetamiseks:

2025. aastal 1 748 424 eurot, 2026. aastal 1 728 106 eurot ja alates 2027. aastast 1 713 000 eurot.

10

Seaduse rakendamisel suunatakse eespool nimetatud vahendid KOV-i toetusfondi ning

rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise

ja kasutamise tingimused ja kord“;

Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse vaimse tervise

teenuseid riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud määruste alusel.

10. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning arvamise avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile.

Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud märkused on koondatud kooskõlastustabelisse, mis on

esitatud seletuskirja lisas 1.