Detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega

Track 2 (Põhiliini Vasak / M ainline Left)

Track 3 (Põhiliini Parem / M

ainline R ight)

R ada / Track 1

R ada / Track 4

Tootsi Station

3+ 00

0 3+

10 0

3+ 20

0 3+

30 0

0+200

0+300

0+400

0+500

0+600

3.00 3.00

3.00

4.00

4.003.30

3.30

3.00

11 5

R12

X

X X

X X

X

X

X

XX X

X X

X XX

X X

X X

X X

X

X

X

X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

5

40 14

P 30

P 24

P 4

P 12

1

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE KÕRGUS (m)

MAX. HOONETE EHITISEALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE ARV

KRUNDI PIND (m²)

HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HOONE

VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD / PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE

RAIL BALTICA HOOLDUSTEE XXXX LIKVIDEERITAV OBJEKT

PROJEKTEERITAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

PLANEERITUD JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

PLANEERITUD HALJASALA

5350 1000 1

LJ 80 ÄK 20 12 1

OLEMASOLEV ASFALDKATTEGA TEE

PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD

JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUS

OLEMASOLEV VÕIMALUSEL SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD PARKLA I ETAPP / II ETAPP

SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE

PLANEERINGUALA PIIRIETTEPANEK

MÄRKUSED: · Joonisel on kajastatud Rail Baltica raudtee võimalik lahendus ning kokku viidud Rail Baltica projektiga kavandatud hooldusteega. · Joonisele on kantud kergliiklejate viaduktilt mahatulek perspektiivsena ja see lahendatakse põhitrassi projektiga. Perspektiivset kergliiklusteed

saab kasutada Tootsi-Piistaoja viadukti hooldustee juurdepääsuna ning täpsem lahendus tuleb projekteerimise käigus. · Topo-geodeetiline uuring on koostatud AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022. aasta novembris, töö nr 162-G-22-2. Koordinaadid riiklikus L-Est'97,

kõrgused EH2000 süsteemis. Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

Põhijoonis

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Pärnu-Paide mnt 2 87701 Vändra alev EESTI [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Piret Kirs

Planeerija Evelin Kuusik

DP

26.02.2024

1:1000 2022_0008_03

DP-04

1 5350 LJ 80% ÄK 20% L 80% /Ä 20%1000 11 Ä 1000

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Pos nr

Krundi planeeritud suurus m²

Hoonete ehitise- alune pind m²

Suurim korruse- lisus

Maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuste sihtotstarvete kaupa

Märkused ja kitsendused

Maa sihtotstarve ja osakaal % (detailplaneeringu liikide kaupa)

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD

~4,9 ha

100%11 012 m²KOKKU

2Kavandatud kruntide arv

Parkimiskohtade arv Planeeritud 70

Krunditud maa bilanss: 1Kavandatud hoonete arv 1000 m²Suletud brutopind1 070 m² 10%

Krundi aadress / aadressi ettepanek

9 938 m²L - transpordimaa 90%

Hoonete kõrgus maa- pinnast

12

Hoonete arv krundil

-

ArhitektuurinõudedParkimis- kohtade arv normatiivne / planeeritud

Vt seletuskiri ptk 4.2

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; LJ - reisijaid teenindava transpordihoone maa; LT - tee ja tänava maa-ala; LP - parkimisehitise maa.

16

2 5662 L 100% 54- - - - LT / LP 100% - Vt seletuskiri ptk 4.9-

Ä - ärimaa

Rail Baltica Tootsi peatuse detailplaneering Põhijoonis (1:1000)

Planeeringuga haaratud ala

10

Kavandatud täisehitusprotsent 19%

+ 14 868

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Pos nr

Krundi aadress

Krundi planeeritud sihtotstarve (katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus m²

Liidetavate/ lahutatavate osade suurused m²

Osade senine sihtotstarve (katastriüksuse liik)

Moodustatakse kinnistutest

1a 63801:001:0665 S 100%1 L80% Ä 20% 5350

T 100%1b 80501:001:0076

S 100%2 L 100% 5662 2a 63801:001:0665

- 10 489 + 6826 - 6784

+ 14 868 - 13 496

M 100%1c 93001:001:0061 + 4 801 057 - 4 800 744

S 100%1d 63801:001:0797 + 4094 - 3478

2c 80501:001:0076

S 100%2d 63801:001:0797 + 4094 - 3286

S 100%2b 63801:001:0665 - 11 500 + 14 868

T 100% + 6826 - 6712

2b

2

5662 - -

LT / LP 100 - -

5350 1000 1

LJ 80 ÄK 20 12 1

1

1d

1c1a2a

1b

2c

2d

701 Ä 10001000Kokku:

Töö number 2022_0008_03

Tellija Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev 87701

Telefon 4430330

e-post: [email protected]

Huvitatud isik Osaühing Rail Baltic Estonia

Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn

e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund

Kuupäev

DP

27.02.2024

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse

detailplaneering

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

2 / 26

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6 1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6 1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6 1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud .............................................................. 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 7

2.1. Planeeringuala suurus ja selle muutmise ettepanek .................................................. 7 2.2. Olemasolev olukord .............................................................................................. 7 2.3. Olemasolevad kitsendused .................................................................................... 8

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED

....................................................................................................................... 10

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................. 10 3.2. Vastavus Pärnu maakonna planeeringu ning Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele. .................................................................................. 10 3.2.1. Pärnu maakonna planeering ................................................................................ 10 3.2.2. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ...................................................................................................... 10 3.3. Vastavus üldplaneeringule ja valla arengukavale .................................................... 12

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 15

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 15 4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 16 4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 16 4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 17 4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 17 4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 18 4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 18 4.7.1. Rohevõrgustik ................................................................................................... 19 4.7.2. Radoon ............................................................................................................. 19 4.7.3. Keskkonnamüra ................................................................................................. 20 4.7.4. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused .............................................................. 20 4.7.5. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 21 4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 21 4.9. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 21 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 22

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 23

5.1. Veevarustus ...................................................................................................... 23 5.2. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 23 5.3. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 24 5.4. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 24 5.5. Elektrivarustus ................................................................................................... 25 5.6. Sidevarustus ..................................................................................................... 25 5.7. Välisvalgustus .................................................................................................... 25 5.8. Soojusvarustus .................................................................................................. 25

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 26

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

3 / 26

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Kontaktvöönd/Väljavõte koostatavast üldplaneeringust

DP-03 Tugiplaan

DP-04 Põhijoonis

DP-05 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.10.2022 otsus nr 45;

2. Detailplaneeringu algatamise teade 28.10.2022 Ametlikes Teadaannetes;

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 28.10.2022 Ametlikes

Teadaannetes;

4. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 01.11.2022 detailplaneeringu algatamise teavituskiri

puudutatud isikutele nr 7-2/2115-4;

5. Transpordiameti 25.11.2022 seisukohad nr 7.2-2/22/24738-2;

6. Terviseameti 17.02.2023 lähteseisukohad nr 9.3-1/23/1086-2;

7. Põllumajandus- ja Toiduameti 27.02.2023 arvamus detailplaneeringu eelnõule

nr 6.2-6/1542-2;

8. Keskkonnaameti 06.03.2023 lähteseisukohad nr 6-2/23/2983-2;

9. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

10. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 25.09.2023 eskiisi avaliku väljapaneku teade puudutatud

isikutele nr 7-2/383-7;

11. Riigimetsa Majandamise Keskuse 26.10.2023 vastuskiri nr 3-1.1/2023/5918;

12. Transpordiameti 01.11.2023 ettepanekud detailplaneeringu eelnõule nr 7.2-1/23/20334-2;

13. Kalev Kaljuste 10.11.2023 ettepanek;

14. Keskkonnaameti 10.11.2023 seiskoht detailplaneeringu eskiislahenduse kohta

nr 6-2/23/19427-2:

15. Kliimaministeeriumi 10.11.2023 kiri nr 19-11/23/4412-2;

16. Detailplaneeringu eskiisi 17.11.2023 avaliku tutvustuse protokoll;

17. Keskkonnaameti 07.12.2023 kiri nr 14-4/23/24112-2 puurkaevu sanitaarkaitseala/

hooldusala moodustamisest.

IV LISAD

Lisa 1 Liiklusuuring

Lisa 2 Metsainventuur

Lisa 3 Tänavavalgustuse tehnilised tingimused

Lisa 4 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 420655

Lisa 5 Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring

Lisa 6 Kirjavahetus veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste teemal

Lisa 7 Keskkonnamüra hinnang

Lisa 8 Illustratsioonid

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

4 / 26

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse, Osaühing Rail Baltic Estonia ning

Skepast&Puhkim OÜ konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov Projektijuht (kuni juuni 2023)

Triin Koorits Projektijuht, vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)

Piret Kirs Planeerija-maastikuarhitekt (diplom BD002070)

Evelin Kuusik Planeerija

Margus Mikk Volitatud teedeinsener, tase 8 (200624)

Piret Kikkas VK projekteerija

Korraldaja

Reet Olev vallaarhitekt, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Huvitatud isik

Rauno Lee vanemprojektijuht, Osaühing Rail Baltic Estonia

Jan-Ander Kaur nooremprojektijuht, Osaühing Rail Baltic Estonia

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

5 / 26

Sissejuhatus

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline

kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on

rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h.

Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses

üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi

liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi

territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem

asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide

peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

6 / 26

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse

rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise,

liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus;

• Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• 08.03.2022 planeeringu algatamise ettepanek;

• Põhja Pärnumaa Vallavolikogu 19.10.2022 otsus nr 45 „Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise

algatamata jätmine“.

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

• Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneering;

• Rail Baltica Design Guidelines;

• Viluvere küla osas kehtiv Vändra valla üldplaneering (kehtestatud Vändra Vallavolikogu

21.09.2010 määrusega nr 30)

• koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

21.10.2018 otsusega nr 53);

• Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.08.2023 määrusega nr 15 vastuvõetud Põhja-Pärnumaa

valla arengukava aastani 2030;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud

• AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022 novembris koostatud topo-geodeetiline uuring, töö nr 162-G-

22-2;

• Skepast&Puhkim OÜ poolt märtsis 2023 koostatud Rail Baltica kohalikud peatused – Tootsi

peatuse liiklusuuring, töö nr 2022_0007_05;

• Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu

uuringud: Metsainventuur ja Rohevõrgustiku toimivuse hinnang, töö nr 2022_0008_06;

• Maves OÜ poolt juunis 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa

kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud URGE, töö nr

22063.

• Kajaja Acoustics OÜ poolt augustis 2023 koostatud keskkonnamüra hinnang, töö

nr 22076-02.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

7 / 26

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeringuala suurus ja selle muutmise ettepanek

Vastavalt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.10.2022 otsusele nr 45 on planeeringuala suurus kokku

ca 4,9 ha. Otsusega määratud planeeringuala on antud arvestamata tegelikku raudteekompleksi

toimimise tagamiseks vajalikku maavajadust.

Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 2 on detailplaneeringu eesmärk planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine ning § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik

planeeringuala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõiguse määramine.

Eeltoodust tulenevalt on tehtud ettepanek planeeringuala piiri korrigeerimiseks selliselt, et see

kulgeks loogiliselt seoses planeeringu lahendusega. Planeeringuala piiriettepaneku suurus on endiselt

ca 4,9 ha.

2.2. Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Tootsi alevi ja Viluvere küla piiril

jäädes Tootsi alevi keskusest ca 2 km kaugusele. Juurdepääsutee on ühendatud 19271 Tootsi-

Piistaoja teega. Kavandatava peatuse asukohas on praegu looduslik maastik ning seda ümbritsevad

peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud

Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Vändra metskond 6 * 93001:001:0061 480,11 ha Maatulundusmaa 100%

Tootsi mnt 3* 63801:001:0665 14 868 m² Sihtotstarbeta maa 100%

Tootsi mnt 1 80501:001:0076 6826 m² Tootmismaa 100%

Tootsi mnt 5* 63801:001:0797 4094 m² Sihtotstarbeta maa 100%

19271 Tootsi-

Piistaoja tee* 80501:001:0071 28 744 m² Transpordimaa 100%

Rein Luubi* 80501:001:0092 69 106 m2 Maatulundusmaa 100%

Anastassia Ivanoffi* 80501:001:0093 234 670 m² Maatulundusmaa 100%

Kergliiklustee* 63801:001:0154 71 383 m² Maatulundusmaa 70% Transpordimaa 30%

* 63801:001:0577 10 171 m² Sihtotstarbeta maa 100%

* Osaliselt planeeringualasse haaratud maaüksused.

Planeeringuga kavandatud maa-alale jäävad üksikud ehitised, mis ehitusregistris ei kajastu.

Nimetatud ehitised jäävad Tootsi mnt 1 ja Tootsi mnt 5 kinnistutele. Juurdepääsutee on ühendatud

19271 Tootsi-Piistaoja teega. Tee projekteerimist käesolevas planeeringus ei käsitleta.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

8 / 26

Joonis 1. Vaade planeeritavale alale (kaldaerofoto, Maa-ameti fotoladu 19.04.2021)

2.3. Olemasolevad kitsendused

Planeeritav ala jääb TOOTSI MK maaparandussüsteemi maa-alale. Ala läbib Elektrilevi OÜ keskpinge

õhuliinid ning paralleelselt kõrvalmaateega kulgevad sidepaigaldised. Lisaks jääb planeeritavale alale

laiarööpmelise raudtee kaitsevöönd ning 19271 Tootsi-Piistaoja tee avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

9 / 26

planeeringuala

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

10 / 26

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Vaadeldavat ala ümbritsevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused ning

kavandava peatuse asukohas on praegu looduslik maastik. Tihedam linnaline asustus jääb ca 900 m

kaugusele Tootsi alevisse. Kavandatava tegevusega luuakse uus kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikum

võimalus inimeste liikumiseks keskuste vahel, mis omakorda tugevdab piirkondade

konkurentsivõimet. Tegevus võimaldab liigelda paindlikumalt töökohtadele ning mitmekesistab

ettevõtlust piirkonnas.

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta lähiajal kehtestatud või menetluses

olevad detailplaneeringud puuduvad.

3.2. Vastavus Pärnu maakonna planeeringu ning Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele.

3.2.1. Pärnu maakonna planeering

Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringus

on välja toodud, et Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast

raudteetaristu kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail

Balticu kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel

kui ka Lääne-Euroopa suunal.

Rail Balticu kiirraudtee rajamine, koos kohalike peatustega, toob maakonnale aegruumiliselt

lähemale nii Tallinna kui ka Riia, rääkimata sellele trassile jäävatest kaugematest keskustest. See

annab maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule uue impulsi.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Pärnu maakonnaplaneeringule.

3.2.2. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“

Rail Baltic trassi koridor (lõik 5D) riivab Tootsi alevi kaguserva maanteede ristumiskohas. Planeeritud

trassi koridori laius on 350 m.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

11 / 26

PLANEERITAV

Joonis 3. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

12 / 26

Joonis 4. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjast. Skeem võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas.

3.3. Vastavus üldplaneeringule ja valla arengukavale

Põhja-Pärnumaa, ühinenud omavalitsuse territooriumi hõlmav üldplaneeringu koostamine algatati

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53. Käesolevalt on koostamisel olev ühinenud

valdade üldplaneeringu eelnõu läbinud avaliku väljapaneku eskiisi staadiumi.

Tootsi vallal varasem kehtiv üldplaneering puudub. Planeeritav ala paikneb Tootsi valla ja

Vändra valla piiril, kus Vändra valla territooriumil kehtib üldplaneering, mis on kehtestatud Vändra

Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30.

Vändra valla kehtivasse üldplaneeringusse on Rail Baltica trassikoridor sisse kantud vastavalt

maakonnaplaneeringus kehtestatud lahendusele. Rail Baltic kohalik peatus, kui joonehitise juurde

kuuluv ning selle kasutusega seotud hoonete ja rajatiste kogum, jääb maakonnaplaneeringus

määratud ja kehtivasse Vändra valla üldplaneeringusse kantud Rail Baltic raudtee trassikoridori.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

13 / 26

Joonis 5. Väljavõte Vändra valla kehtivast üldplaneeringust

Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on kajastatud kokkulepitud kohalike peatuste

asukohad ning Tootsi peatuse asukohaks on määratud riigitee nr 19271 Tootsi-Piistaoja ja riigitee nr

19270 Suigu-Tootsi ristumise piirkond, nagu on kavandatud ka maakonnaplaneeringuga. Põhja-

Pärnumaa valla üldplaneeringus on kirjeldatud valla ruumilise arengu põhimõtted, millest üheks

olulisemaks on tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik

arengupotentsiaal.

Joonis 6. Väljavõte Põhja-Pärnumaa valla koostatava üldplaneeringu jooniselt

Kavandatav kohalik peatus jääb üldplaneeringuga määratud raudtee trassikoridori ning kavandatav

kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv selle kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum

VÄNDRA VALD

TOOTSI VALD

PLANEERITAV

ALA

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

14 / 26

(raudteejaama hooned, alajaam või muu selline), mistõttu on tegemist üldplaneeringu kohase

detailplaneeringuga.

Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030 kohaselt on valla üheks peamisteks arengusuunaks

koos tulemuse saavutamiseks seatud eesmärkide ja tegevustega 1) elukeskkonna säilitamine koos

korrastatud ühistranspordivõrguga ja 2) ettevõtlikkust soodustav keskkond koos ettevõtlusalade

ning taristu arendamise ja kaasajastamisega. Kiirraudtee ja sellest tulenevate kohalike peatuste

kavandamine on kooskõlas valla arengukava eesmärkide ja selle ootustega.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

15 / 26

4. PLANEERINGULAHENDUS

Tootsi peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga, juurdepääsu- ja

kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline altpääs.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri-

ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on vajalikud Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse

rajamiseks.

Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse reisijatele

ühendus altpääsuga.

Joonis 7. Illustratiivne pilt võimalikust peatusest

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud moodustada kaks krunti. Jaama hoone ja selle väliala tarbeks

moodustatakse Vändra metskond 6, Tootsi mnt 3 ning Tootsi mnt 5 maaüksustest 5 350 m2 suurune

80% reisijaid teenindava transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

sihtotstarbega krunt pos.1 . Tootsi mnt 1, Tootsi mnt 3 ja Tootsi mnt 5 maaüksustest moodustatakse

juurdepääsuks ja parkimiseks 5 646 m2 suurune tee ja tänava ja parkimisehitise maa sihtotstarbega

krunt pos.2. Kavandatav jaamahoone koos seda teenindavate rajatistega ning tee- ja tänavamaad

koos parkimisega on ette nähtud munitsipaalomandisse. Kruntide jagamise käigus alles jäävatel

maaüksustel säilib senine maakasutus.

Planeeringuga nähakse ette, et krundi pos.1 hoonestusala ulatub kinnistu raudteepoolses küljes

krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone hilisema ooteplatvormiga. Kavandatavaid

raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee ja raudteealune altpääs) näidatakse planeeringus

informatiivsena.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning välirajatised. Lisaks

luuakse ühendus altpääsuga, mille täpsemad lahendused jäävad järgmistesse

projekteerimisetappidesse ning mille osas väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja

kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kavandatav ehitisealune pind on kuni

1000 m². Kavandatava väliala mõõtmed 40x115 m.

Planeeringulahendus hoone mahu ja asukoha osas täpsustub hoone projekteerimise etapis

planeeringuga etteantud piirides.

Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada ehitusteatise kohustusega väikeehitisi ehitisealuse

pinnaga 0…60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. Sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone

funktsiooni toetavad, nagu nt katusealune jalgrattaparkla, prügihoone vms. Nimetatud rajatised ja

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

16 / 26

hooned peavad mahtuma lubatud ehitisealuse pinna sisse ja tuleb kavandada arhitektuurselt ning

mahuliselt sidusatena jaamahoonega ja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning

antud soovitus lähtuda jaamahoone projekteerimisel energiasäästliku hoone põhimõttest.

Jaamahoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrusest nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja

tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone

jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia

ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sademevee kasutamine) ning automaatika

ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade

sihiteadlik planeerimine).

Jaamahoone projekteerimiseks on määratud vastavalt Rail Baltica Design Guidelines-ile nõue

kasutada Balti riikidele iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid traditsioonilisi ehitusmaterjale.

Rajatav hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega, visuaalselt nauditav.

Värvilahenduses eelistada naturaalseid toone ja Balti riikide tunnusvärve, Eesti - sinine. Väikeehitised

peavad sobima jaamahoone arhitektuuriga. Samad kujunduspõhimõtted kehtivad kogu

planeeringuala ja selle detailide kohta, sh väliala ja parkimisala.

Rongijaama terminalihoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil

modulaarsete kergpaneelidest fassaadidega.

Arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: vaba

Katuse harja suund: vaba

Piire: ei kavandata*

Välisviimistlus: betoon, metall, puit, klaas ja/või kombineeritud materjalid

* Piirdeaedu ei kavandata. Turvaaiad ja müratõkked on lubatud perrooni ja väliala vahele ning täpsed

lahendused antakse raudtee projekti koosseisus.

Tagamaks puudega inimeste takistuseta ehitise kasutamine, tuleb projekteerimisel arvestada

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“.

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Planeeritav Rail Baltica Tootsi kohalik peatus asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere

külas. Tootsi kohalik peatus on kavandatud kõrvalmaantee nr 19271 Tootsi-Piistaoja äärde, Tootsi

alevi ja Viluvere küla piirile. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Tootsi maanteelt.

Tootsi kohaliku peatuse osas on koostatud liiklusuuring, mille eesmärk on anda hinnang kohaliku

peatusega seotud liiklusele arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida

erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata

teenindustasemed ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks (vt Lisa 1).

Üldparkimine on kavandatud eraldi krundil pos.2. Hoone välialale on ette nähtud parkimiskohad 4

invasõidukile, 2 elektrilaadimisega sõidukile ja minimaalselt 4 taksole. Kokku on kavandatud 70

parkimiskohta. Kuigi suur osa kasutajaskonnast vajab peatusesse jõudmiseks lisatransporti kas

sõiduauto või ühistranspordi näol, on kavandatud parkimiskohtade arv eelpool nimetaud hinnangu

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

17 / 26

kohaselt piisav. Üldparkla pos.2 on kavandatud välja ehitada kahes etapis. Esimeses järjekorras on

kavas rajada 24 parkimiskohta ning II etapi 30 parkimiskoha rajamine selgub vastavalt reaalsele

parkimisvajadusele.

Jaamahoone juurde autode parkimise alast eraldi on kavandatud kaetud jalgrattahoidla. Vastavalt

Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud „Pargi ja reisi“ parklale on planeeringualal

tagatud vähemalt 10 kohta.

Jaama teenindav bussipeatus jääb juurdepääsutee äärde.

Kergliiklejate juurdepääs on kavandatud ühendada endisel raudteetammil kulgeva olemasoleva

jalgratta- ja jalgteega. Kergliiklejate viaduktilt mahatulek on kajastatud perspektiivsena ja

lahendatakse põhitrassi projektiga. Perspektiivset kergliiklusteed saab kasutada Tootsi-Piistaoja

viadukti hooldustee juurdepääsuna ning täpsem lahendus tuleb projekteerimise käigus.

4.4. Haljastus ja heakord

Planeeritaval alal on teostatud metsainventuur (vt Lisa 2), mille tulemusena on välja selgitatud alal

kasvava kõrghaljastuse väärtus. Alal puuduvad metsakooslused, mis looduskaitselistel või muudel

põhjustel vajaksid säilitamist. Raadamise üldpõhimõttena tuleks siiski metsad raiuda vaid aladelt,

millelt see on vajalik ehk ehitusaluselt pinnalt, peatuse välialalt, teede alalt koos minimaalse vajaliku

nähtavuskoridoriga. Spontaanselt võsastunud-metsastunud alade osas võib teostada raadamist

maastikukujunduse eesmärgil kuna võsastunud alad ei oma ei looduslikku ega haljastuslikku

väärtust. Säilitada tuleks haljastuslikul eesmärgil rajatud männinoorendik ala põhjaosas.

Peatuse alal domineerib spontaanselt võsastunud ala, milles pole olulisel määral sobivaid puid, mida

haljastuslikel eesmärkidel säilitada. Peatuse põhjaossa jääb keskealine mets, mille puhul on peatuse

välialal tõenäoliselt võimalik säilitada väiksemaid (kuni 5 m kõrgusi) kuuski või kuuskede gruppe.

Väiksemad kuused pole tormihellad ning lagedal kasvades omandavad tiheda ja dekoratiivse võra.

Olemasolevaid kaski ja haabu säilitada on keerukam kuna need on kõrged ja laasunud ning ei ole

haljastuse mõttes dekoratiivsed ega sobivad. Samuti on kõrgete üksikpuude puhul suurem tormiheite

oht.

Inventuuril kaardistati vaid üks haljastuslikku väärtust omav üksikobjekt, milleks on planeeringuala

lõunaservas asuval lagendikul kasvav 7-haruline remmelgas. Tegu on spontaanselt kasvanud

pajupõõsast kujunenud puuga, mis ei ole kõrge väärtusega kuna pole väga dekoratiivne ega

pikaealine puuliik, kuid mis võimaluse korral on soovitatav säilitada.

Ette on nähtud likvideerida olemasolevat haljastust ca 10 229 m2, mis jääb kavandatava peatuse

hoone, väliala, juurdepääsuteede ja parklate alla. Jaamahoonega seotud välialal (krundil pos.1)

tagada minimaalselt 20% haljastust. Haljastus on ette nähtud rajada üksikpuudena ja väiksemate

murualadena. Haljastuse kavandamisel juhinduda standardist EVS 939-2:2020 „Puittaimed

haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“. Haljastuse planeerimisel tagada

istikutele liigiomased kasvutingimused.

Vastavalt Rail Baltica Design Guidelines-ile peab haljastuse lahendus moodustama arhitektuurse

terviku jaamahoonega ning lähtuma terve raudteetrassi kohalike peatuste lahendusest. Võimalikud

väikevormid selgitatakse välja edasisel projekteerimisel. Väliruumi projekteerimiseks on vajalik

kaasata 7. taseme maastikuarhitekt ning väliruumi kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata ka selle

hoolduse võimalustele.

4.5. Jäätmekäitlus

Planeeringualal tagatakse heakord platside ja haljasalade hea ehitustava järgi väljaehitamisel ning

tekkivate jäätmete korralise äreveoga. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Põhja-

Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

18 / 26

hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks

ettenähtud kohtadesse. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele.

Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit

omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirja

nõuetele.

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud Siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Konkreetsed nõuded täpsustatakse

ehitusprojekti käigus. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata ehitistevahelisi kujasid, tuleleviku

takistamine ühelt ehitiselt teisele toimub ehituslike meetmetega ja täpsustub ehitusprojektis. Väline

tuletõrje veevarustus kajastatakse eraldi peatükis 5.2.

Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitistele ja tuletõrje-veevõtukohale, hüdrandile tuleb hoida vaba

ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Teede projekteerimisel tuleohutusõuete

seisukohast lähtuda EVS 812-7:2018 standardis toodud nõuetest. Minimaalne sõidutee laius

päästeautoga juurdepääsu tagamiseks peab olema vähemalt 3,5 m.

Tulenevalt elektiraoutode üha laiema levikuga on vajalik tähelepanu pöörata ka elektriautode

tuleohutuse seisukohalt. Sellest tulenevalt on vajalik nt parklate rajamisel arvestada võimalike

riskide maandamisega. Täpsemad lahendused antakse ehitusprojektiga. Ühe võimaliku lahendusena

elektriautode põlemasüttimisel on nõue tagada parklates tulekustutustekkide olemasolu.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Planeeritava maa-ala kohta on Skepast&Puhkim OÜ poolt on koostatud “Rail Baltica kohalike peatuste

detailplaneeringute koostamine. Teabe andmine Tootsi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks.

Aruanne“ (töö nr 2022_0008), mille põhjal koostas vallaarhitekt Reet Olev keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid ning mille tulemusel jättis Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.10.2022 otsusega nr

45 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval

alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike,

püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku põllumajandusmaad ega

kultuurimälestisi.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonda saastavaid objekte. Käesoleva detailplaneeringuga

määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse jaamahoone ja

seda teenindava infrastruktuuri ehitamiseks. Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad

negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava kinnistu

ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev

vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele

ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele

või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi

vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning

ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

19 / 26

4.7.1. Rohevõrgustik

Planeeringualal on teostatud rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnang (vt Lisa 2). RB Tootsi kohaliku

peatuse piirkonna rohevõrgustik on määratud Pärnu maakonnaplaneeringuga (kehtestatud

riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74).

Kavandatav Tootsi peatus ja kogu planeeringuala paikneb Pärnu maakonnaplaneeringu kohasel

rohekoridori alal konfliktses asukohas, kus põhiliseks rohevõrgustiku sidususe katkestajaks on

tarastatud RB raudtee, mis põhjustab barjääriefekti loomade liikumisele ja rohekoridori toimimisele,

ning mille mõjusid on hinnatud vastava raudteelõigu keskkonnamõjude hindamisel (KMH). Ühtlasi

näeb KMH ette meetmed võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Raudtee äärde

kavandatav peatus enam olulisel määral antud barjääriefekti ei suurenda, kuid peatuse alal pole

võimalik ka sidusust leevendusmeetmete (loomapääsude) abil tagada.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud,

mille tulemusena üldplaneeringu eelnõu ei näe rohekoridori ette maakonnaplaneeringuga määratud

asukohas, vaid see on nihutatud lõuna poole Sauga jõe äärde (olemasoleva Tootsi raudteejaama ja

jõe vahele). Maakonnaplaneeringus näidatud rohekoridori asukohta, sh planeeritava peatuse

lähedusse on koostatava üldplaneeringuga kavandatud arenguala.

Arvestades rohevõrgustiku täpsustamist koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga,

puuduvad seoses Tootsi peatuse rajamisega negatiivsed mõjud rohevõrgustiku sidususele ja

funktsioneerimisele.

4.7.2. Radoon

Joonis 8. Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardist

(andmed 2020. aasta seisuga)

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

on radoonisisaldus väga varieeruv ning sõltub paljuski piirkonna geoloogilisest ehitusest ning võib

ületada kohati 500 kBq/m³ piiri. Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL

maades tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50

kBq/m³.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

20 / 26

Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav ala keskmise või madala radoonisisaldusega pinnasega

alal. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal on soovituslik enne hoone projekteerimist mõõta

täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid

radooni siseruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017

“Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud

nõuetele. Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine

ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

4.7.3. Keskkonnamüra

Selleks, et hinnata Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava

tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja

aladele ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed on Kajaja Acoustics OÜ poolt augustis 2023

koostatud keskkonnamüra hinnang, töö nr 22076-02 (vt Lisa 7).

Planeeringualale lähimad müratundlikud kinnistud Metsa tn 15, Metsa tn19, Metsa tn 22 ja Metsa tn

26 asuvad planeeritava kohaliku peatuse planeeringualast ca ≥240 m kaugusel loodesuunas ning

perspektiivsest Rail Balticu raudteetrassist ca ≥400 m kaugusel läänesuunas.

Käesoleva kohaliku peatuse detailplaneeringu kontekstis on summaarsete müratasemete mõttes

kõige kriitilisemad need müratundlikud hooned ja alad, mis asuvad perspektiivsest raudteetrassist

läänesuunal ning on mõjutatud korraga perspektiivse raudteetrassi ning kõrvalmaantee

19271 Tootsi-Piistaoja mürast. Selliselt on müratasemete kontekstis kõige kriitilisemad hoonestatud

elamumaad Metsa tn 15, Metsa tn 19 ja Metsa tn 22 ning hoonestamata elamumaa Metsa tn 26.

Vastavalt perspektiivse (2040+) olukorra liiklusmüra leviku arvutustele selgus, et kohaliku peatuse

planeerinuala piirkonda jääva maantee- ja raudteeliikluse koosmõjust tulenev arvutuslik müra

ekvivalenttase müratundlikele hoonetele on päevasel ajal Ld ≤60 dB ning öisel ajal Ln ≤55 dB ning

kinnistutele päevasel ajal Ld ≤65 dB ning öisel ajal Ln ≤60 dB (II kategooria liiklusmüra piirväärtus).

Kohaliku Tootsi peatuse planeeringu realiseerimiseks ei ole vaja müratundlike hoonete kaitseks

täiendavaid liiklusmüra leevendavaid meetmeid kavandada.

Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et

lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.

4.7.4. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused

Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Tootsi peatuse planeeringuala

territooriumil on Maves OÜ poolt juunis 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja

Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud TOOTSI, töö

nr 22063 (vt Lisa 5).

Veevarustuse lahendamiseks saab aluspõhjakivimitesse, mis on keskmiselt suhteliselt rahuldava

veeandvuse ja valdavalt rahuldava kvaliteediga, rajada Tootsi raudteepeatuse kaevu.

Reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit või juhtida eelnevalt bioloogiliselt

puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi alal olevatesse kraavidesse, tagades nendest vee

äravoolu. Imbväljaku rajamisel tuleb arvestada suhteliselt kõrge põhjavee tasemega ja seetõttu

peavad imbtorud asuma praegusest maapinnast kuni 1 m kõrgemal imbpeenras. Probleeme võib

tekkida pinnase (moreeni) väikese veejuhtivuse tõttu.

Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate rajamiseks on rahuldavad.

Hoone vundeerimissügavusele jääb ehitusalal kruusaga ja rohke liivaga savimöll, mis on heade

geotehniliste omadustega. Vältida tuleb vee kogunemist vundamendisüvenditesse kuna kruusaga ja

rohke liivaga savimöll on kergesti loenduv pinnas, mille kandevõime vee all seistes väheneb.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

21 / 26

4.7.5. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust

võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev välisvalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• madala ja ebaregulaarsete kasutustega aladel olema juhitav läbi liikumisanduri;

• hämardatav võimalikult sujuvalt, et vältida liiga kiirelt valgustustasemete muutusi;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada asustatud piirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

4.8. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

4.9. Servituutide seadmise vajadus

Seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega on vajalik seada järgmised servituudid:

• planeeritud veetorule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundil pos.2 ning naabermaaüksustel Anastassia Ivanoffi ja 19271 Tootsi-Piistaoja tee;

• kavandatud puurkaevu 10 m hooldusala naabermaaüksusel Tootsi mnt 3;

• planeeritud survekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;

• planeeritud sademeveetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;

• planeeritud keskpinge maakaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2 ja naabermaaüksustele 19271 Tootsi-Piistaoja tee ning Anastassia Ivanoffi;

• planeeritud trafoalajaamale ulatusega 2 m alajaama välisseinast tehnovõrgu valdaja kasuks krundil pos.2;

• planeeritud tänavavalgustuse kaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2 ja naabermaaüksustele Tootsi mnt 3 ja 19271 Tootsi-Piistaoja tee.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

22 / 26

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• Rajada hoone ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus.

• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale.

• Luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid.

• Hoida planeeritav ala korras.

• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid ja välimööblit.

• Orienteerida hoone peasissepääs tänava suunas.

• Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ning CPTED (kuritegevuse

ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) esitatud üldistest põhimõtetest.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

23 / 26

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil ja seda

täpsustatakse ehitusprojektis.

5.1. Veevarustus

Veevarustuse planeerimise aluseks on AS-i Mako 13.02.2023.a väljastatud tehnilised tingimused (vt

Lisa 6).

AS-il Mako on Kaisma küla varustamiseks välja ehitatud ühisveevärk, mille lähim punkt asub Tootsi

alevis sees (Tootsi katlamaja) ehk ca 2 km kaugusel planeeritavast Tootsi peatusest.

Planeeringuala ligikaudsete olmevee ja reovee vooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud

järgmised lähteandmed:

Külastajad - keskmiselt 111 inimest päevas, külastajatest ca 80% kasutab WC-d, ühiktarbimine 10

l/d.

Töötajad - 2 inimest, ühiktarbimine 30 l/d.

Hetke tarbimise (l/s) arvutuste aluseks on vastava hoone tüübi põhikorruse plaanil toodud

lahendused.

Planeeringuala arvutuslik olmevee tarbimine on:

Qkesk=0,95 m³/d

Qmax=0,40 m3/h

Qarv=0,68 l/s

Planeeringuala veevarustus on lahendatud planeeritud puurkaev-pumpla baasil. Planeeringuala asub

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Veeseaduse § 154 on puurkaevul, mille kaudu

võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas hooldusala 10 m. Puurkaevu sügavus ja vajalik

veekäitlus täpsustatakse projekteerimisel.

Puurkaevust on planeeritud veetorustik hooneni.

Ühisveevärgi torustik tuleb rajada PE PN10 torustikust. Planeeritud veetorustike rajamissügavus on

minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Planeeringuala veetarve, puurkaev-pumpla parameetrid, torustike läbimõõdud ja paiknemine

täpsustatakse projekteerimistööde käigus.

5.2. Tuletõrje veevarustus

Väline tuletõrje veevarustus piirkonnas puudub.

Planeeringuala tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringuala välistulekustutusvee

vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2), mis saadakse planeeritud tuletõrjevee

mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi abil. Hüdrandi kaugus hoonest peab olema min 30 m. Planeeritud

tuletõrjevee mahuti täitmine toimub planeeritud veetorustikust.

Välistulekustutusvee vajadus tuleb täpsustada hoone projektiga ning mahuti suurus vajadusel

muuta.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

24 / 26

5.3. Reovee kanalisatsioon

Kanalisatsiooni planeerimise aluseks on AS-i Mako 13.02.2023.a väljastatud tehnilised tingimused

(vt Lisa 6).

AS-il Mako on Kaisma küla varustamiseks välja ehitatud ühiskanalistasioonivõrk, mille lähim punkt

asub Tootsi alevis sees (Tootsi katlamaja) ehk ca 2 km kaugusel planeeritavast Tootsi peatusest.

Planeeringuala arvutuslik reovee vooluhulk on:

Qkesk=0,95 m³/d

Qmax=0,40 m3/h

Qarv=4,0 l/s

Arvutuste alused vt peatükist Veevarustus.

Planeeringuala reovesi kogutakse isevoolselt kokku ja suunatakse planeeritud reoveepuhastisse

(biopuhastisse) kujaga 25 m. Peale reoveepuhastit on planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m, mis

pumpab heitvee olemasolevasse kraavi. Enne heitvee kraavi juhtimist tuleb paigaldada

proovivõtukaev.

Isevoolne torustik tuleb rajada De160 PVC või PP SN8 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,2 m

toru peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru

peale.

5.4. Sademevee käitlemine

Planeeringuala ärajuhtimist vajav sademevesi koguneb hoone katuselt ning kõvakattega teedelt ja

platsidelt.

Planeeringualalt kogutakse sademevesi restkaevude ja torustike abil kokku ning juhitakse

möödavooluga liiva-mudapüüduriga õlipüüdurisse. Peale lokaalset puhastust on sademevesi

planeeritud juhtida planeeritud ühtlustusmahutisse mahuga 79 m3. Ühtlustusmahuti võib rajada

mahutitest või geomembraaniga ümbritsetud plastist immutuskastidest. Juhul kui välialalt (v.a.

planeeritud asfaltkattega parkla) kogutakse kokku tinglikult puhas sademevesi, võib selle juhtida

eraldi sademeveetorustikuga õlipüüdurist mööda otse ühtlustusmahutisse.

Planeeringuala sademevee eesvooluks on olemasolev kraav. Sademevee juhtimiseks nimetatud

kraavi on planeeritud sademeveepumpla, mille abil pumbatakse kraavi vooluhulka 5 l/s, mis ei tohiks

olemasoleva kraavi läbilaskevõimet oluliselt mõjutada. Tingimused sademevee juhtimiseks kraavi

tuleb taotleda projekteerimise käigus.

Peale õlipüüdurit ja ka enne väljalasku kraavi tuleb paigaldada proovivõtukaev. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ kehtestatud

nõuetele.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool on 138 l/s. Püüduri suuruse valikul arvestada ka

torustiku ja kaevude enda osalise akumuleeriva (ühtlustava) mahuga. Sademevee vooluhulga

arvutuste aluseks on EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Arvutusvihma korduvuseks on võetud

3 aastat ja kestuseks 10 minutit.

Sademeveetorustik tuleb rajada isevoolsetest PP SN8 torustikest, min rajamissügavus 1,2 m toru

peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale.

Restkaevud settekotiga min 0,6 m, soovitavalt settepalliga mahuga 300 liitrit.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

25 / 26

Täpne sademevee ärajuhtimise lahendus, täpsustatud vooluhulgad ja vajadusel

sademeveekoormuste vähendamise meetmed antakse projekteerimise käigus ning lahendatakse

koos ala vertikaalplaneerimisega.

5.5. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Elektrilevi väljastatud tehnilised tingimused 420655 (vt

Lisa 4).

Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale võimalikult koormuskeskme

lähedusse, planeeritava tee äärde, et tagada selle teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Uue alajaama toide on planeeritud keskpinge maakaabelliiniga planeeritava juurdepääsutee algusest

sisselõikena RB raudteeprojektiga ette nähtud ümbertõstetavasse maakaablisse.

Madalpinge liitumispunkt on ette nähtud planeeritavasse komplektalajaama peakaitsme suurusega

560 A. Elektritoide liitumispunktist nähakse ette maakaabliga.

5.6. Sidevarustus

Sidevarustus tagatakse raudtee sisevõrgu või 5G võrgu kaudu.

5.7. Välisvalgustus

Detailplaneeringuga on näidatud tänavavalgustuse põhimõtteline lahendus.

Käesolev detailplaneering näeb ette parkla, kõnni- ja sõidutee ning jaamahoone väliala nõuetekohase

valgustamise. Valgustuse toide saadakse kavandatava komplektalajaama vahetus lähedusse

kavandavast liitumiskilbist. Tänavavalgustusele nähakse ette juhtimiskilp ja tänavavalgustuse

elektrivarustus lahendatakse maakaabelliinidega.

Tänavavalgustuse lahendus peab arvestama, et oleks tagatud nii nägemisülesanneteks vajalik

valgustus, valgustuse kvalitatiivsed nõuded kui ka kasutajate nägemismugavus. Valgustuslahendus

ei tohi tekitada valgusreostust, häirivat valgust ümbritsevale keskkonnale ega kutsuks esile räiguse

aistinguid. Samuti peab valgustuspaigaldis olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, sobituma

esteetiliselt ja disainilt keskkonda ning tekitama koos olemasolevate ehitistega ühtse terviku.

Valgustitena kasutada leedvalgusteid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti

paigalduskõrgusele: kuni 6 m – IK08, 6 m ja kõrgem – IK07. Kasutatavad valgusallikad peavad

vastama fotobioloogilise ohutuse standardi ohutuse klassile minimaalselt RG0 või RG1. Kuna õhtusel

ja öisel ajal liikluse intensiivsus väheneb oluliselt, tuleks õhtusel ja öisel ajal valgustustaset

hämardada või lülitada välja, kuid tagades selle süttimise läbi andurite teede kasutamisel.

Täpsed valgustusklassid vastavalt teevalgustuse standardile, hämardamise graafik, valgustuse

värvsustemperatuur (CCT), värviedastuse üldindeks (CRI), valgustite paigalduskõrgused, mastide

paigustus ning maakaablite tüübid ja trasside täpsed asukohad lahendatakse ehitusprojekti käigus.

Valgustuse projekteerimisel lähtuda teevalgustuse standardist EVS-EN 13201 ja välistöökohtade

standardist EVS-EN 12464-2.

5.8. Soojusvarustus

Piirkonnas puudub soojusvõrk. Jaamahoone küte lahendatakse lokaalselt soojuspumba baasil.

Rail Baltica Tootsi kohaliku peatuse detailplaneering

26 / 26

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• sõlmida liitumislepingud;

• ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• jaamahoone ehitamine ja vastuvõtmine;

• enne kasutusloa taotlemist jaamahoonele tuleb välja ehitada tehnovõrgud kuni liitumispunktini.

Raudteerajatistele väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Vastavalt Rail Baltic Estonia ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel 2021 aastal sõlmitud

koostöökokkuleppele ei ole Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringu

kohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teid ja sellega seonduvaid rajatisi,

haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi. Detailplaneeringu kohased rajatised ehitab välja

huvitatud isik. Täpsem kohustuste jaotus lepitakse kokku detailplaneeringu elluviimise kokkuleppes.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu-Paide mnt 2

87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa

vald Pärnu maakond

Teie 09.05.2024 nr 7-2/383-13

Meie 27.05.2024 nr 7.2-1/24/20334-4

Rail Baltica Tootsi peatuse detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Põhja-Pärnumaa vallas asuvale Rail Baltica

Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringule (edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri-

ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks

antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 25.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/24738-2 (edaspidi

seisukohad).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et enne planeeringu vastuvõtmist täiendatakse planeeringu seletuskirja järgnevate

märkuste alusel.

1. Seletuskirja osasse 4.3. Teed, liiklus ja parkimine lisada lause: „Teede osa projekteerimisel

koostada projekti mahus eraldiseisvad asendiskeemi joonised, kus samal joonisel on eri värvi

tingmärkidega ära näidatud kõik teeomanikud: riigiteed (omaniku ülesandeid täidab

Transpordiamet, edaspidi TRAM), kohalikud teed (KOV), sh volikogu poolt avalikuks

kasutamiseks määratud erateed kinnistutele juurdepääsuks mööda teistel erakinnistutel olevat

teed pidi, erateed, metsateed (RMK), raudtee hooldusteed ehk mitteavalikud raudteerajatiste

hooldusteed (RB) ning mitteavalikud teed riigi transpordimaal riigitee rajatiste hooldamiseks

(TRAM)“.

2. Seletuskirja osasse 6. Planeeringu elluviimine lisada laused: „Arendusega seotud teed tuleb

rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada vastavalt EhS § 72 lõikele 2 enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa

väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee kaitsevööndis, (sh tuleb arvestada ka perspektiivse riigitee asukohaga) tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha ümberehitamiseks või

tehnovõrkude rajamiseks riigitee piirides (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile

Transpordiametilt.“

Planeeringu elluviimisel arvestada, et kui pädev asutus annab planeeringualal

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis

palume kaasata Transpordiametit menetlusse järgnevaga.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. 2022_0008_03_Tootsi_4_Põhijoonis_20240226.pdf

2. 2022_0008_03_Tootsi_peatus_SK_20240227.pdf

58581095, [email protected]