Maa-ameti Maa- ja Ruumiametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Seletuskirja lisa 2


Ministri määruste kavandid


1) Ministri määruste muutmine Maa-ameti ümberkujundamise tõttu Maa- ja Ruumiametiks


Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 51 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 3 ja § 42 lõike 3 ning planeerimisseaduse § 41 lõike 3 alusel.

§ 1. Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ muutmine

Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ § 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 2. Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ muutmine

Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ § 3 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 3. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametil“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametil“.

§ 4. Riigihalduse ministri 18. oktoobri 2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ muutmine

Riigihalduse ministri 18. oktoobri 2022. a määrust nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

2) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametis“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametis“.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

2) Maaeluministri 18. augusti 2020. aasta määruse nr 57
„Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Maaeluministri 18. augusti 2020. aasta määrust nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ muudetakse järgmiselt:

1) sõnastan § 5 teksti järgmiselt:

„Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusvaldkonnad on toidu- ja söödaohutus, loomatervis ja -heaolu, põllumajandusloomade aretus, taimekaitse ja taimetervis, taimne paljundusmaterjal, väetis, mahepõllumajandus ja kutseline kalapüük ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamine.“;

2) sõnastan § 6 punkti 5 järgmiselt:

„5) tegutseb riikliku alkoholiregistri, riigi toidu ja sööda käitlejate registri, kutselise kalapüügi registri, taimetervise registri, taimekaitsevahendite registri, mahepõllumajanduse registri, väetiseregistri ja sordiregistri volitatud töötlejana ning veterinaararstide registri vastutava ja volitatud töötlejana ning peab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud andmekogu;“;

3) tunnistan kehtetuks § 11 punkti 3 ja § 14.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

3) Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. aasta määruse nr “Nõuded ehitusprojektile” muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. aasta määruse nr “Nõuded ehitusprojektile” § 7 lõikes 11 asendatakse tekstiosa “Kliimaministeeriumi” tekstiosaga “Ehitisregistri”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

4) Majandus- ja taristuministri 14. veebruari 2020. aasta määruse nr 3 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 15 lõike 5 punktide 1 ja 2 ning § 17 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri 14. veebruari 2020. aasta määruse nr “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded” § 14 lõikes 5 asendatakse tekstiosa “Kliimaministeerium” tekstiosaga “Ehitisregister”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2025. aasta määruse nr 32 “Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse ehituseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2015. aasta määruse nr 32 “Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded” § 3 lõigetes 1 ja 2 ning § 5 asendatakse tekstiosa “Maa-ametile” tekstiosaga “Eesti Geoloogiateenistusele”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

4) Maa- ja Ruumiameti põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Maa- ja Ruumiamet

(1) Maa- ja Ruumiamet (edaspidi amet) on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas asuv valitsusasutus.

(2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki.

(3) Ameti ingliskeelne nimi on Land and Spatial Development Board.

§ 2. Ameti pitsat ja sümbolid

(1) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis ja millel on sõõri äärt mööda sõnad «Maa- ja Ruumiamet».
  
(2) Ametil on oma sümboolikanimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord määratakse kindlaks ameti teabehalduse korras.

§ 3. Aruandekohustus

Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet.

§ 4. Eelarve
Ameti tegevust rahastatakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasulistest teenustest saadud tulust, programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest ja muudest laekumistest.

§ 5. Asukoht
Ameti asukoht on Tallinn.

2. peatükk
Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded

§ 6. Ameti tegevusvaldkond
(1) Ameti tegevusvaldkonnad on:
1) strateegiline ruumiloome;
2) maakatastri toimingud;
3) maa analüüs;
4) maakorraldamine;
5) riigimaade haldamine;
6) maaparandus;
7) ruumiandmete hõive, analüüsimine, avalikustamine, andmekogude haldamine ja arendamine ning andmepõhiste teenuste tagamine;
8) heakskiidu andmine kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule.

§ 7. Ameti ülesanded
(1) Amet:
1) täidab tegevusvaldkonna õigusaktides sätestatud ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi koos järelevalve), teeb majandustegevusteate, tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuetekohasuse kontrolli ja viib läbi muud haldusmenetlust;
2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid;
3) täidab oma tegevusvaldkonnas riikliku pädeva ja kontaktasutuse ülesandeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustikus;
4) korraldab oma tegevusvaldkonna ühtsete infosüsteemide arendamist vastavalt ministeeriumi antud ülesannetele;
5) töötab välja ameti strateegilised arengudokumendid ning korraldab nende elluviimise ja tulemuste hindamise;
6) analüüsib §-s 6 nimetatud tegevusvaldkondades olukorda riigis ning osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegia, rahvusvahelise arengudokumendi ja projekti väljatöötamisel ja elluviimisel;
7) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta;
8) teeb oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga;
9) osaleb oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja Euroopa Liidu asutuste töös, töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti ning esitab asjakohase aruande ja teabe;
10) täidab õigusakti, välislepingu või ametkondliku välislepinguga temale pandud ülesandeid;
11) nõustab ja korraldab koolitust vastavalt oma tegevusvaldkonnale;
12) osutab teenuseid lähtudes asjaomaste tegevusvaldkondade arengusuundadest ja arendab nende kvaliteeti, sealhulgas töötleb isikuandmeid;
13) täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalikke ülesandeid;
14) korraldab oma tegevusvaldkonnas ennetustegevust ja avalikkuse teavitamist ohtudest ning juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele;
15) täidab muid temale õigusaktiga pandud ülesandeid, samuti ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.

3. peatükk
Ameti juhtimine

§ 8. Ameti juht
Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul.

§ 9. Peadirektor
(1) Peadirektor:
1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või peadirektori asetäitja kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd;
3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida täitev ametnik või töötaja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev ametnik tegutseb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel;
4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile;
5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tulemuslikkuse eest;
6) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku ning sõlmib töötajaga töölepingu ja lõpetab selle;
7) kinnitab ameti arengu- ja tegevuskava, struktuuriüksuse põhimääruse, ametikoha ametijuhendi, teabehalduse korra ning muu ameti töökorraldust reguleeriva dokumendi;
8) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani ning sõlmib oma pädevuse piires lepingu;
9) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra;
10) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemeheliku kasutamise kooskõlas riigivaraseadusega;
11) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
12) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna ja teenuse otstarbekamaks korraldamiseks ning arvestab oma tegevuses ministri moodustatud ministrite nõukogu ja asekantsleri nõukoja kokkulepetega;
13) täidab temale seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või käskkirjaga või kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid.

(2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusküsimuses käskkirju ning ameti asjaajamise korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi.

(3) Peadirektor teeb õigusaktiga ettenähtud juhul ettekirjutuse ja otsuse.

(4) Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral asendab teda peadirektori määratud asetäitja või selle äraolekul muu ametnik.

§ 10. Peadirektori asetäitja
(1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitjate ametikohad.

(2) Peadirektori asetäitja:
1) täidab temale ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid;
2) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd;
3) koordineerib struktuuriüksuste koostööd oma vastutusvaldkonnas;
4) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;
5) teeb peadirektorile ettepaneku ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
6) osaleb ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitika strateegia, arengukava ja rahvusvahelise arengudokumendi väljatöötamisel ning vastutab nende elluviimise eest oma vastutusvaldkonnas;
7) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja haldusakti eelnõu väljatöötamisel;
8) vastutab talle alluvate struktuuriüksuste töö korraldamise ja nende tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest;
9)  täidab peadirektori antud muid ülesandeid.

(2) Peadirektori asetäitja vastutusvaldkond, täpsemad teenistusülesanded, pädevus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

4. peatükk
Ameti struktuur, struktuuriüksuste põhiülesanded ja struktuuriüksuste juhtimine

§ 11. Ameti struktuur
(1) Teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister või tema volitusel peadirektor.

(2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Osakonna koosseisu võib kuuluda büroo.

(3) Osakonna ning büroo täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor.

(4) Ameti- ja töökohtade ülesanded, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

§ 12. Ameti struktuuriüksused
Ameti struktuuriüksused on:
1) strateegilise ruumiloome osakond;
2) maakatastri osakond:
3) maa analüüsi ja korraldamise osakond;
4) maaparanduse ja riigimaade hooldamise osakond;
5) ruumiandmete hõive osakond;
6) avalike digiteenuse ja andmekogude osakond;
7) kesksete teenuste osakond;
8) kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo.

§ 13. Strateegilise ruumiloome osakond
Strateegilise ruumiloome osakonna põhiülesanded on:
1) osaleda riigi ruumilise arengu suunamises ning strateegiate elluviimises;
2) mõtestada riigi üldised huvid ruumis;
3) nõustada kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja -ettevõtteid ühiskonna liikmete vajadusi ja huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamisel, sh ruumilise visiooni loomisel, ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamisel ja GIS küsimustes;
4) viia läbi või korraldada ruumipoliitika kujundamiseks  või rakendamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse;
5) edendada riigiasutuste, esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste horisontaalset koostööd ruumiloome valdkonnas;
6) edendada teadlikkust ruumivaldkonnas läbi nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise ja rahvusvahelise ruumialase teadmiste ja arengusuundade levitamise.

§ 14. Maakatastri osakond
Maakatastri osakonna põhiülesanded on:
1) korraldada katastritoiminguid, sh omandi ulatuse ja omandi piirangute ning haldus- ja asustusjaotuse pidamist; 
2) tagada katastrikannete aluseks olevate dokumentide arhiveerimine;
3) korraldada katastriandmete töötlemist, avalikustamist ja kasutusse andmist;
4) korraldada kontrollmõõdistamist ja kontrollida katastriüksuste algdokumentide vastavust piirimärkidele ja situatsioonile looduses, jagada oskusteavet katastrimõõdistamisest;
5) väljastada maakorraldustööde tegevuslitsentse ja viia läbi kvaliteedikontrolli maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavate isikute üle.

§ 15. Maa analüüsi ja korraldamise osakond
Maa analüüsi ja korraldamise osakonna põhiülesanded on:
1) korraldada maa hindamisega seotud tegevusi; 
2) teostada järelevalvet maa hindamisega seotud tegevuse üle;
3) pidada tehingute andmebaasi, avalikustada kinnisvaraturu ülevaated;
4) korraldada avalikes huvides maa omandamist, vahetamist ja sundvõõrandamist ning maakorraldust;
5) korraldada maareformi-alaste ülesannete täitmist;
6) korraldada riigimaade enampakkumisel müümist, kasutusse andmist ja hoonestusõigusega koormamist;
7) täita maareformi käigus seatud hüpoteekide korral hüpoteegipidaja ülesandeid ja teostada järelevalvet väljaostuvõla tasumise üle;  
8) teha riigimaadega seotud toiminguid ja tehinguid selleks antud volituste piires; 
9) osaleda planeeringute ja insener-tehniliste projektide menetlustes selleks antud volituste piires ning koondada ja avalikustada ameti käsutuses olev planeeringuteave.
10) hallata hoonestamata riigimaid, sh hallata riigimaade lepinguid, anda riigimaadel seisukohti ja nõusolekuid volituste piires;
11) pidada arvestust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade üle, mille valitseja volitatud asutus amet on, sh teostada riigi reservmaade kohta analüüse ja esindada riiki maaparandusühistutes.

§ 16. Maaparanduse ja riigimaade hooldamise osakond
Maaparanduse ja riigimaade haldamise osakonna põhiülesanded on:
1) hooldada hoonestamata riigimaid;
2) teostada maaparanduse järelevalvet;
3) korraldada riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutöid;
4) korraldada maaparandushoiukava koostamist ja täitmist, sh rakendada oma tegevusvaldkonnas veemajanduskava ja üleujutuse ohjamiskava meetmeprogramme;
5) korraldada maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju seiret;
6) korraldada ja kontrollida maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse teatamiskohustuse täitmist ja sellega seotud andmete haldust, sh anda heakskiit maaparanduse täiendkoolituste õppekavadele;
7) korraldada maaparandussüsteemide andmete haldamist;
8) teha maaparandussüsteemide ehitamise ja nende toimise tagamise otsuseid, anda lube, nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitada seisukohti;
9) nõustada maaparandusteemadel, sh maaparandusühistuid.

§ 17. Ruumiandmete hõive osakond
Ruumiandmete hõive osakonna põhiülesanded on:
1) hallata geodeetilist süsteemi ja Eesti üleilmse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrku;
2) korraldada ja koordineerida riiklike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimistöid;
3) pidada geodeetiliste punktide andmekogu;
4) kooskõlastada kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimisega seotud tööde ning geodeetiliste märkide teisaldamise või kõrvaldamise taotluseid;
5) korraldada geodeesia, kartograafia ja aeromõõdistamise alast tegevust ning kaugseirel põhinevate riiklike teenuste osutamiseks vajalikku andmekorjet, sealhulgas loodusressursside kasutamise jälgimiseks vajalikke töid;
6) tagada aeromõõdistamise, kaugseire ja laserskaneerimise andmetöötlus;
7) tagada geodeetiliste, kaugseire ja aeromõõdistamise andmete arhiveerimine, levitamine ja kaitsmine;
8) korraldada topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja kaartide koostamist.

§18. Avalike digiteenuse ja andmekogude osakond
Avalike digiteenuste ja andmekogude osakonna põhiülesanded on:
1) osutada ja arendada ehitamise ja ruumilise planeerimise menetluste läbiviimiseks vajalikke ja menetlusi toetavaid avalikke teenuseid;
2) osutada ja arendada ehitatud keskkonna keskkonnajalajälje vähendamiseks suunatud teenuseid;
3) osutada ja arendada avaliku ruumi planeerimise ning ehitus- ja kinnisvarasektori arengut toetavaid avalikke teenuseid;
4) osutada ja arendada läbimõeldud ruumiotsuseid ning kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda toetavaid teenuseid;
5) hallata ja arendada ruumiandmete, sh aadressid, kohanimed jms infrastruktuuri ja ameti geoinfosüsteeme;
6) koondada ja avalikustada ameti ja teiste andmevaldajate andmekogudest pärit maa ja ruumi, sh ehitatud keskkonna, planeeringute, aadresside, kohanimede, geoloogia jm andmeid;
7) väärindada avalikkuse ja ameti tellimusel või proaktiivselt ameti ja teiste andmevaldajate andmekogudest pärit maa ja ruumi, sh ehitatud keskkonna, planeeringute, aadresside, kohanimede, geoloogia jm andmeid;
8) hallata ja arendada ametis peetavaid andmekogusid ja nendega seotud teenuseid, sealhulgas parendada ja lihtsustada andmete kättesaadavust;
9) tagada andmete koostalitus ja korraldada andmekvaliteedi tõstmine ametile antud õiguste raamistikus.

§ 19. Kesksete teenuste osakond
Kesksete teenuste osakonna põhiülesanded on:
1) tagada ameti tegevuse,  sh õigus- ja haldusaktide õiguspärasus, osaleda õigusloomes ning esindada ametit õiguslikes vaidlustes;
2) tagada teabehaldus;
3) korraldada arhiivitöö;
4) korraldada ja koordineerida ameti strateegilise planeerimise protsessi;
5) arendada ja koordineerida ameti teenuspõhist juhtimist;
6) korraldada finantsjuhtimine ja raamatupidamine;
7) korraldada personali planeerimine, arendamine, töötajakogemuse ning töökeskkonna kujundamine;
8) korraldada haldustegevust;
9) korraldab kommunikatsiooni ja välissuhtlust;
10) kirjeldada, analüüsida ja koordineerida ameti infotehnoloogilisi arendusvajadusi;
11) planeerida ja koordineerida andmekogude arendusi;
12) korraldada ameti valitsemisprotsesside-, riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi.

§ 20. Kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo
Kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo kuulub kesksete teenuste osakonda ning selle põhiülesanded on:
1) anda planeerimisseaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiit;
2) nõustada kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringu koostamise ja õigusaktile vastavuse küsimuses.

§ 21. Struktuuriüksuse (edaspidi üksus) juhtimine
(1) Iga üksuse juht tagab tema juhitava üksuse ülesannete täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise.
(2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks üksuse juht:
1) vastutab tema juhitavale üksusele pandud ülesannete nõuetekohase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluva ametniku või töötaja teenistus- või tööülesannete täitmist;
2) osaleb ameti organisatsioonipõhise arengukava väljatöötamisel ning elluviimisel;
3) tagab kontrollisüsteemi nõuetekohase ülesehituse ja toimimise, sealhulgas planeerimise ja aruandluse, töötajatele koolituse ja tööjuhiste olemasolu, töö tulemuslikkuse analüüsi ja hindamise;
4) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning annab vahetule juhile aru osakonna tegevusest;
5) annab temale alluvale ametnikule ja töötajale korralduse üksuse ülesannete täitmiseks;
6) annab üksuse nimel arvamuse ja kooskõlastuse;
7) teeb vahetule juhile ettepaneku muuta üksuse struktuuri ja töökorraldust ning teenistuskohtade koosseisu, määrata osakonna ametnikule palk või töötajale töötasu;
8) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;
9) taotleb ametnikule ja töötajale koolitust teenistuskoha ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks;
10) sõlmib peadirektori antud volituse alusel ja hankekorra järgi iga-aastases hankeplaanis määratud piirsumma ulatuses lepinguid;
11) osakonna juhataja allkirjastab osakonna või allüksuse koostatud kirja ja dokumendi, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi, välja arvatud punktis 10 nimetatud lepingud, ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
12) teeb koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusega.

§ 22. Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht
(1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht.
(2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus.

5. peatükk
Komisjon, nõukogu, töörühm

§ 23. Komisjon, nõukogu ja töörühm
(1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi koos komisjon).
(2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni liikmed, töökord, ülesanded ja nende täitmise tähtajad.
(3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.

6. peatükk
Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

§ 25. Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras.

7. peatükk
Rakendussätted

§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistan kehtetuks keskkonnaministri 2. mai 2016. a määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“.

§ 27. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.


EELNÕU
23.05.2024


Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks)


§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõnad „võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse“ tekstiosaga „soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste, sealhulgas ligipääsetavuse“;

2) paragrahvi 651 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine,“;

3) paragrahvi 651 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Maa- ja Ruumiamet;“;

4) seadust täiendatakse §-dega 10520 ja 10521 järgmises sõnastuses:

„§ 10520. Maa-ameti ümberkorraldamine

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuv Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Maa-ameti ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb regionaalminister.

(2) Õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete täitmise; Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete täitmise, samuti Maa-ameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile.

(3) Kõigis õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki esindanud ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete valdkonnas Kliimaministeerium; Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise valdkonnas Rahandusministeerium; ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete valdkonnas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maa-amet või maaparanduse ja maakasutuse valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduamet, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Maa- ja Ruumiamet.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse korraldamise ülesande täitmise valdkonna õigusaktides sätestatud õiguste ja kohustuste suhtes, mis lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale riigiasutusele, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine ning säilitada geoloogilist teavet ja tagada selle kättesaadavus (edaspidi riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus).

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata kõigi geoloogia-alase tegevuse korraldamise ülesande täitmise korral tekkinud nende õigussuhete suhtes, milles on Eesti Vabariiki esindanud Maa-amet. Nendes õigussuhetes on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

§ 10521. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala ümberkorraldamine

Kõigis ligipääsetavuse valdkonna õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki alates 2023. aasta
1. juulist esindanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, on alates 2025. aasta
1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.“.

§ 2. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 3. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Ehitisregistri“ sõnadega „vastutav töötleja ja“;

3) paragrahvi 11321 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 4. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne 2025. aasta 1. jaanuari algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiidu andmine menetletakse lõpuni Maa- ja Ruumiametis.“;

3) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

4) seadust täiendatakse §-ga 308 järgmises sõnastuses:

„§ 308. Planeerimisseaduse § 27 lõike 71 ja § 55 lõike 41 rakendamine

Planeerimisseaduse § 27 lõiget 71 ja § 55 lõiget 41 ei kohaldata enne 2025. aasta 1 jaanuari algatatud riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamisele, mille kehtestamise tähtpäev saabub hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril.“.

§ 5. Eluruumide erastamise seaduse muutmine

Eluruumide erastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 215 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

2) paragrahvi 218 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 6. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 7. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3 ja § 12 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 8. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduse § 17 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 9. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 341 lõike 71 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa-ametile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“.

§ 10. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 91 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Enne 2025. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 10 lõigete 1 või 6 alusel tehtud otsuses olev viide maainfosüsteemile domeeninimega www.maaamet.ee loetakse viiteks maainfosüsteemile domeeninimega www.maaruum.ee.“.

§ 11. Maa hindamise seaduse muutmine

Maa hindamise seaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.


§ 12. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 13. Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 14. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses, välja arvatud § 96 lõikes 2 ning § 103 lõikes 4, asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 15. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maavarade komisjoni põhiülesanne on Kliimaministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.“;

2) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, kelle ülesanne on riigi geoloogiline kaardistamine ning säilitada geoloogiline teave ja tagada selle kättesaadavus (edaspidi riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus), võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:“;

3) paragrahvi 14 lõikes 21 ja §-s 15 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse volitatud asutus“ tekstiosaga „kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“ vastavas käändes;

4) paragrahvi 21 lõikes 2, § 24 lõikes 1, § 25 lõikes 1 ja lõike 4 teises lauses, § 27 lõikes 2 ja § 49 lõikes 2 asendatakse sõnad „maavarade registri vastutav töötleja“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“;

6) paragrahvi 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse sõnad „maavarade registri vastutaval töötlejal ja Kliimaministeeriumil“ tekstiosaga „riigiasutusel, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“;

8) paragrahvi 25 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus, otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, kas kogutud materjali tuleb säilitada. Selle riigiasutuse nõudmisel annab loa omaja kogutud materjali nimetatud riigiasutusele säilitamiseks üle selle riigiasutuse määratud ulatuses ja kohas.“;

9) paragrahvi 39 lõikes 4, § 70 lõikes 3 ja § 71 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Maa-ametit“ tekstiosaga „riigiasutust, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“ vastavas käändes;

10) paragrahvi 95 lõikes 7 asendatakse sõnad „maavarade registri vastutavale töötlejale“ sõnadega „maavarade registrisse“;

11) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „3‒5“ tekstiosaga „4 ja 5“;

12) paragrahvi 107 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Maareformi seaduse muutmine

Maareformi seaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 17. Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmine

Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõikes 42, § 6  
lõikes 1 ja § 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 18. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktis 52 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 19. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 41 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldamise korral täidab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 3‒5 nimetatud ülesandeid Maa- ja Ruumiamet.“;

4) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldamise korral täidab käesoleva seaduse § 4
lõike 2 punktides 3‒5 nimetatud ülesandeid Maa- ja Ruumiamet.“;

5) paragrahvi 76 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

6) paragrahvi 90 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

7) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastus.“;

8) paragrahvi 91 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“;

9) paragrahvi 92 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

10) paragrahvi 99 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

11) paragrahvi 121 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

12) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastus.“;

13) paragrahvi 122 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“;

14) paragrahvi 138 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

15) paragrahvi 139 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“.

§ 20. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 21. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) tekstiosa „Maa-amet“ asendatakse tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „Kliimaministeerium“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.
§ 22. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 193 täiendatakse pärast tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „või Maa- ja Ruumiameti“.

§ 23. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 4 punkt 4 ja § 19 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.


___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … …..2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)


Maa-ameti Maa- ja Ruumiametiks ümberkorraldamisega seonduvalt VVS ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 3

Kooskõlastustabel
Ettepaneku sisu
Seisukoht
Kultuuriministeerium

1. Eelnõu § 1 p 4, kavandatava Vabariigi Valitsuse seaduse § 10520 – täiendusega lisatakse lõigetesse 7, 8 ja 9 sätted „Kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike ülesannete täitmise“. Palume need eelnõust välja jätta, kuna praegu ei tulene otseselt ühestki seadusest Kultuuriministeeriumile sellist kohustust. Arhitektuuriteemad on osa planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku tõlgendamisest ja kohaldamisest, millest lähtuvalt Kultuuriministeerium täna neid ülesandeid on täitnud.

Kultuuriministeerium toetab eesmärki, et arhitektuurivaldkonna rakenduslikud ülesanded, mida seni on täitnud Kultuuriministeerium koostöös strateegiliste partneritega, saavad edaspidi MARU ülesanneteks ning teeb ettepaneku sätestada need MARU põhimääruses. Soovime selles osas edaspidi teha koostööd.

Kultuuriministeerium toetab samuti eelnõu eesmärki, et arhitektuurivaldkond võiks olla edaspidi tugevamalt esindatud ning selleks luuakse MARUsse eraldi töökohad. Kultuuriministeerium kordab varasemat kokkulepet, et Kultuuriministeeriumist ametikohti MARUsse ei liigu, kuid Kultuuriministeerium on valmis panustama Kultuuriministeeriumi eelarvest arhitektuuripoliitika rakendamise eest vastutava eksperdi teenistuskoha loomisesse.
Arvestatud.
Eelnõus ja seletuskirjas on muudatused tehtud.
Rahandusministeerium
1. Seletuskirjas on mitmes kohas mainitud kulude võimalikku kokkuhoidu (kontoripinnad), palume lisada seletuskirja esialgne analüüs (hetkeolukord ja indikatiivne kokkuhoiu maht) või vähemalt optimeerimise aluspõhimõtted. Samuti võiks fookusesse võtta sõidukite optimeerimise. Soovitame Maa-ameti baasil loodava MaRu moodustamiseks seada konkreetsed eesmärgid ja mõõdikud, mille alusel hiljem hinnata maa- ja ruumivaldkonna ühendamise protsessi edukust.
Tegevuskohtade optimeerimise osas on seletuskiri segadust tekitav. Mõistetav on, et samas asukohas olevate tegevuskohtade (kontoripindade) arvu vähendatakse ning koondutakse kokku. Samas on seletuskirjas märgitud, et riigiasutuste töökorraldusega seotud mõjud on positiivses seoses ka sotsiaalsete (rahvastik), majanduslike (tööhõive) ja regionaalsete mõjudega, sest pakkudes võimalust töötada Maa- ja Ruumiametis üle Eesti luuakse elanikele eeldused kohapealseks toimetulekuks ning vähendatakse töökoha asukohast tulenevat sundliikumist ning Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse elama suundumist.
Seega jääb ebaselgeks, kas vaatamata sellele, et täna toimub tegevus 38 tegevuskohas, eksisteerib siiski töökoha asukohast tulenevalt sundliikumise ning Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse elama suundumise probleem ning kas selle probleemi lahendamiseks planeeritakse veel üle Eesti töökohti luua?
Palume ühtlasi täpsustada, kas ja kuivõrd ümber paiknemised on seotud riigimajade projektiga.
Arvestatud.
Seletuskiri on täiendatud. Selgitame, et eelnõuga kavandatav Maa-ameti ümberkorraldamise eesmärk ei ole otsene riigieelarve kulude kokkuhoid ega tulude suurendamine. Eesmärk on saavutada seni killustatud valdkondade koostoimes suurem tulemuslikkus ja tõhusam tegevus, sh geoloogiavaldkonnas.

Sõidukite arvu ja kasutamise optimeerimise võimalus on vähene. Sõidukite arvu on näiteks Maa-amet võrreldes 2023. aastaga ka juba vähendanud. Esmase analüüsi põhjal võib mõningane kokkuhoid tekkida tulenevalt teenuste ülesest töövoogude terviklikust planeerimisest.

Mõõdikute osas märgime, et Maa ja ruumiloome programm 2025-2028 on koostamisel ja Maa- ja Ruumiameti mõõdikud saavad olema seotud mh programmiga (arengukava valdkonnal ei ole). Lisaks uurime Rahandusministeeriumilt nende riigireformi ja avaliku halduse muudatuste rahvusvahelisel praktikal ja analüüsidel põhinevaid soovitusi, millega oleks kõige otstarbekam riigis mõõta sarnaste ümberkorralduste tulemusi (et tulemused oleks ka võrreldavad). Saadud soovitustega arvestame oma edasises tegevuses.

Töökoha asukohast tingitud sundliikumist esineb. See ei ole otseselt seotud tegevuskohtade arvuga, vaid pigem tingitud eelkõige atraktiivsete ametikohtade (ja tööandjate) vähesusest piirkondades, juhtimiskultuurist ning harjumusest, kuidas tööd korraldatakse. Hübriidtöö võimaldab täna varasemast veelgi paremini rakendada riigisektoris juba mitmeid aastaid soodustatud kompetentsipõhist värbamist – ametikoht luuakse piirkonda, kus tööks parim sobilik inimene elab.
Maa- ja Ruumiamet saab olukorda mõjutada läbi atraktiivseks tööandjaks olemise ja samuti ka läbi oma põhitegevuse – parema keskkond linnas ja maal.

Täpsustame, et nendes linnades, kus tulevase Maa- ja Ruumiameti töökohad asuvad riigimajades, jäävad töökohad 01.01.2025 seisuga jätkuvalt riigimajadesse. Seal kus riigimaja on projekteerimisel või rajamisel arvestatakse sellega, et töökohad saaksid viidud rajatavasse riigimajja ning võimalusel lähestikku asuvale tööalale.
Nendes asukohtades, kuhu riigimaja planeeritud ei ole, tuuakse töökohad kokku ühele mahu poolest sobilikule pinnale. Eesmärk on vältida olukorda, kus Maa- ja Ruumiamet tegutseks ühes linnas mitmes asukohas.
Seletuskirjas on välja toodud hinnangulised MARU loomisega seotud ühekordsed kulud 2024. aastal ning märgitud on, et eeltoodule lisanduvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna kulud. Palume seletuskirja lisada vastavate kulude analüüs ning kajastada ka katteallikad.
Arvestatud.
Seletuskiri on täiendatud.


Seletuskirjas on märgitud, et ümberkorraldamisega seoses ei kaasne kokkuhoidu palgakuludes. Märgime, et palgakulud ei saa ka suureneda, seega palume see selgelt seletuskirjas kajastada.
Teadmiseks võetud.
Lisavahendid on vajalikud, et täita strateegiadokumentides kirjeldatud ootust ruumiloome ülesannete täitmisel.
Justiitsministeerium
1. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse Vabariigi Valitsuse seadust (VVS) §-dega 105.20 ja 105.21. Lisatavate sätetega reguleeritakse Maa-ameti ümberkorraldamisega seonduvat. Leiame, et suur osa lisatavatest sätetest ei ole vajalikud, sest kordavad kehtivas õiguses juba olemasolevaid norme.

Nii ei ole meie hinnangul vajalikud lisatava § 105.20 lõiked 2–6, sest need kordavad kehtiva avaliku teenistuse seaduse (ATS) ja töölepinguseaduse (TLS) sätteid.

Samuti leiame, et vajalik ei ole eelnõuga lisatava § 105.20 lõige 8, millega reguleeritakse ministeeriumite ning Maa-ameti ametnike ja töötajate volituste ja pädevuse üleminekut. Sama paragrahvi lõikes 7 on reguleeritud valdkonna üleminek ühelt asutuselt teisele. Kuna asutused täidavad ülesandeid ametnike ja töötajate kaudu, ei ole asutuse ülesannete ülemineku kõrval vajalik täiendavalt reguleerida ametnike ja töötajate ülesannete üleminekut. Tähele tuleb aga panna, et kui mõnes õigusaktis on antud volitused konkreetsele ametnikule või töötajatele, tuleb neid sätteid muuta.

Üleliigne on ka lisatava § 105.20 lõige 9, millega kehtestatakse Eesti Vabariigi esindamise õigus üleminevate valdkondadega seotud õigussuhetes. VVS § 44 lõike 1 kohaselt on riiki volitatud esindama valitsusasutus või muu riigiasutus seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Seega läheb ülesannete üleandmisel teisele asutusele sellele asutusele üle ka esindusõigus ja täiendavat sätet esindusõiguse ülemineku kohta vaja ei ole.

Ka eelnõuga VVS-i lisatav § 10521 ei ole meie hinnangul vajalik – paragrahvi esimene lõige kordab kehtiva ATS-i ja TLS-i sätteid, teine lõige aga VVS §-i 44.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõust on välja jäetud § 105.20 lõiked 2­6, 8 ja 11 ning § 105.21 lõige 1.



























Ettepanek jätta eelnõust välja § 105.20 lõige 9 on arusaadav. Kuna aga eelnõu kohaselt toimub nii riigiasutuse üksikute ülesannete kui ka kõigi ülesannete tervikuna üleandmine ja neid ülesandeid antakse üle erinevatele riigiasutustele (lõikega 9 on vahetult seotud lõige 12), siis peame õigusselguse paremaks tagamiseks vajalikuks lõigete 9 ja 12 säilitamist. Paragrahvi 105.20 lõigete 9 ja 12 säilitamise tõttu on eelnõu ühtse ülesehituse järgimiseks vaja erinevate asutuste ümberkorraldamist reguleerida sama täpsusastmega ehk säilitada ka eelnõu § 105.21 lõige 2. See on vajalik, et vältida võimalikke tõlgendusraskusi ja segadust, mis võib tekkida samasuguse õigusliku olukorra erineva täpsusastmega reguleerimisest. Ka 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamiseks väljatöötatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduses on analoogset sätet siiski vajalikuks peetud.

2. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatava VVS § 10520 lõike 11 osas juhime tähelepanu, et töötajad saavad täita vaid selliseid ülesandeid, mis ei kujuta endast avaliku võimu teostamist. Seega tuleb ka Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse korraldamisega seotud ülesannete üleandmisel jälgida, et avaliku võimu teostamisega seotud ülesanded antakse üle ametnikele, mitte töötajatele.
Arvestatud.
Samas märgime, et haldusülesande eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule täitmiseks volitamise (halduskoostöö seaduse kohaselt) või seaduse alusel valitsusasutuste hallatavale riigiasutusele täidesaatva riigivõimu teostamise õiguse andmise (Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt) puhul on õiguslikult reguleerimata ja täpsemalt käsitlemata see, kuidas on sellise õiguse saanud eraõiguslikul isikul või hallataval riigiasutusel üldse võimalik neid ülesandeid täita, kui see saab toimuda üksnes ametnike kaudu. Nii eraõiguslikul isikul kui ka hallataval riigiasutusel on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile teadaolevalt võimalik kehtivate seaduste kohaselt sõlmida üksnes töösuhteid. Avaliku teenistuse seadus määratleb aga ammendavalt (§ 6 lõige 2) need ametiasutused, mille koosseisus olevale ametikohale on võimalik nimetada ametnik. Avaliku teenistuse seadus ei näe ette võimalust, et ametnikuks saab olla või ametnikuks saab lugeda eraõigusliku isiku või hallatava riigiasutuse töötaja. Kuna tänase praktika kohaselt on erinevaid avaliku võimu teostamise ülesandeid eespool mainitud seaduste kohaselt jätkuvalt võimalik volitada või anda ja on ka volitatud või antud täitmiseks nii eraõiguslikele isikutele kui ka valitsusasutuse hallatavatele riigiasutustele, siis ei ole kehtiva õiguse kohaselt õiguslikult võimalik saavutada olukorda, et selliseid eraõiguslikele isikutele või valitsusasutuse hallatavatele riigiasutustele täitmiseks volitatud või antud avaliku võimu teostamise ülesandeid täidavad ametnikud, mitte töötajad.
3. Eelnõu § 14 (maapõueseaduse (MaaPS) muutmine) – eelnõuga võimaldatakse kliimaministril edaspidi volitada Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevat geoloogia-alase pädevusega riigiasutust lubade andmiseks, sh sellisteks tegvusteks, mis mõjutavad maapõue seisundit ja kasutamist.
Märgime, et vastavalt VVS § 43 lõikele 1 ei saa avaliku võimu teostamine olla valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhiülesanne. Avalikku võimu teostavad ametnikud, kellel on usaldussuhe ametiasutusega ning kellele on teenistusse asumiseks ja avaliku võimu teostamiseks seatud seadusega teatud piirangud ja nõuded nagu nt kodakondsuse, hariduse ja keelenõue; ametnikku ei saa võtta teenistusse, kui teda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kui teda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Töötajate puhul selliseid piiranguid ei ole. Peame oluliseks, et riigi seisukohalt oluliste tegevuste load väljastataks isikute poolt, kellel on eriline usaldussuhe ametiasutusega.
Teadmiseks võetud.

Tegemist ei ole, vähemalt suures osas, riigi seisukohast oluliste tegevuste lubadega, need ei ole üldse tegevusload otseses mõttes, nagu seletuskirjas ka sai selgitatud, vaid tuginevad ainult varuhinnangule, v.a üks koht - § 14 lg 2 p 3 – mis eeldab alternatiivide kaalumist, milles kas otsustaja või sisendi andja võiks olla KLIM, samas praegu seaduses pakutud lahendus seda võimaldabki.

4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja eelnõu mõjuanalüüsi kohta tehtud märkustega.
Arvestatud.
Eelnõus ja seletuskirjas on muudatused tehtud.
Kliimaministeerium
1. Kooskõlastamisele esitatud Maa- ja Ruumiametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei sisaldanud regionaalministri ja kliimaministri kokkulepet viia maakonna- ja riigi eriplaneeringu (edaspidi vastavalt MP ja REP) koostamise korraldamine Maa- ja Ruumiametisse (edaspidi MaRu). Peame vajalikuks sätestada eelnõuga seaduse tasemel MP ja REP-ide koostamise korraldajana MaRu koos kokkulepitud eranditega.

17.05.2024 esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi RePõM) täiendava ettepaneku MP ja REP koostamise korraldamise osas. Ettepanekus täiendati planeerimisseaduse muudatusettepanekut sätetega, mille kohaselt planeeringu koostamise korraldajaks on endiselt RePõM, ning planeeringu sisuliseks koostajaks ja menetlejaks MaRu. Põhimõtteliselt toetame lahendust, et MP ja REP koostamise korraldamise ülesannete jaotus on reguleeritud seaduse tasandil. Täpsem regulatiivne lahendus vajab veel analüüsi ja arutelu, et hinnata, kas ministrite tasandil saavutatud kokkuleppeid on piisavalt arvesse võetud. Eelistame õigusselget lahendust, mille kohaselt MaRu määratakse vastavate planeeringute koostamise korraldajaks.
Teadmiseks võetud.

2. Seletuskirjas puudub seaduseelnõu terviklik finantsmõjude hinnang. Kõik ressursside siiretega seotud asjaolud peavad olema selged ja vastavad summad seletuskirja finantsmõjude peatükis esitatud. Seletuskirjas on toodud MaRu-sse liikuvate teenuste eelarve, kuid puudub nt hinnang KLiM-i valitsemisalasse liikuvate ülesannete ressursivajadusele ja eelarvelisele maksumusele. Samuti on asjakohane esitada eelarvemõju ka majandusliku sisu vaatega. Seletuskirja tuleb viidatud andmetega täiendada.
Arvestatud.
Kliimaministeeriumi valitsemisalasse liikuvate ülesannete eelarve on seletuskirja lisatud.
Täpsustame, et eelnõu seletuskirjas oli toodud Maa- ja Ruumiametisse liikuvate teenuste eelarve kõikide teiste teenuste kohta välja arvatud Kliimaministeeriumist liikuva teenuse kohta. Kliimaministeeriumi teenuse osas on siiani märge täpsustamisel ning seda põhjusel, et Kliimaministeerium ei ole esitanud vajalikke andmeid. Lisame, et finantsteemade arutelu liigub riigieelarve protsessiga samas graafikus ning arutelud detailide üle jätkuvad.
3. Üldine põhimõte funktsioonide MaRusse üle viimisel on, et ameti- ja töökohtadega koos viiakse MaRu baaseelarvesse üle ka ameti- ja töökohtade palgafond, ameti- ja töökohtadega seotud majandamiskulud ja ressurss tugiteenuste osutamise võimaldamiseks. Sama põhimõte peaks kohalduma ka ülesannete liigutamisel tänasest Maa-ametist välja, kuid seda ei ole hetkel nii rakendatud. Kliimaministeerium ei saa sellise lähenemisega nõustuda, kuna ka need vahendid on seotud üle antava ülesandega ja vajalikud selle täitmiseks.

Näiteks geoloogiaga seotud ülesannete üle andmisega seoses on seletuskirjas üle tulevana mainitud vaid seitsme ametikoha palgafond, seletuskirja kohaselt ei ole üle anda planeeritud ameti- ja töökohtadega seotud majandamiskulusid ega ressurssi tugiteenuste osutamise võimaldamiseks, samuti ülesandega seotud projektipõhiseid eraldisi (vt ka järgmine punkt).

Teadmiseks võetud.
Oleme seletuskirja koostamisel lähtunud ministrite kokkuleppest, milleks oli seitsme ametikoha palgafondi üle andmine. Kuna antud juhul on üleandmisel ülesanded, mida Kliimaministeerium on pidanud dubleerivaks tegevuseks, siis on seletuskirjas kajastatu korrektne ning kooskõlas ministrite kokkuleppega.
4. Juhime tähelepanu asjaolule, et seoses geoloogiaga seotud ülesannete üle andmisega peavad Maa-ametist üle tulema kõik spetsiifilist pädevust nõudvate ülesannete täitmiseks ette nähtud vahendid.

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ( vastu võetud 15.02.2023) raames jõustus maapõueseaduse muudatus, kus nähakse ette maardlate aladele tähtajaliste taastuvenergia ehitiste ja seonduva taristu rajamise võimalus. Uute menetluste läbiviimiseks ja uute põhimõtete rakendamiseks peeti vajalikuks luua perioodiks 2023-2027 üks täiendav peaspetsialisti ametikoht Maa ameti geoloogia osakonda, kuna see funktsioon pidi paiknema maavarade registri juures. Sisuliselt tugines see Eesti Geoloogiateenistuse kompetentsile.

Nimelt võib alates 17.03.2023 maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõike 21 punktist 3 tulenevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (praegu Kliimaministeerium) või volitatud asutus lubada taastuvenergia ehitise ehitamist maavarade maardla alal ning ministeeriumi nõusoleku korral võib seda teha tähtajaliselt kuni 35 aastaks.

Sellise ülesande täitmisel tegutses Maa-amet volitatud asutusena, aga vastavalt kokkuleppele Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, arvestas Maa-amet kooskõlastamisel MaaPS-i § 14 lõike 21 punktis 3 nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusoleku andmisel Eesti Geoloogiateenistuse esitatud seisukohtadega. Selle jaoks eraldati Maa-ameti eelarvesse RRFist aastateks 2023-2027 eelarvelised vahendid (RePower projektist tööjõukulu 138 128 eur (vahendid kuni 31.03.2026)). Vajalik on selgus, kas see tööjõukulu on Eesti Geoloogiateenistusele üleantavates vahendites. Need vahendid on seotud Eesti Geoloogiateenistusse üle antava ülesandega ja neid on hinnatud ülesande täitmiseks vajalikena, mistõttu on vajalik need Eesti Geoloogiateenistusele üle anda.

Nagu eespool rõhutatud, peab seletuskiri sisaldama selget infot üle antavate vahendite kohta.
Arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud.
5. Seletuskirja punktis 6.1 on kirjas, et „Ameti- ja töökohtadega koos viiakse MaRu baaseelarvesse üle ka /…/ ressurss tugiteenuste osutamise võimaldamiseks“. Siinkohal oleks vajalik täpsustada, kas lisaks baaseelarvele (ehk RE püsikuludele) lähevad MaRusse üle ka ühekordsed toetused (ehitisregistri ja RRF vahendid, SF toetused jne)
Arvestatud.

6. Palume muuta eelnõukohase seadusega kehtestatavaid Vabariigi Valitsuse seaduse § 10520 lõikeid 7, 8 ja 9 ning asendada igas lõikes lauseosa „ehitisregistriga seotud ülesannete“ lauseosaga „ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete“.

Eeltoodust johtuvalt palume täiendada ka seletuskirja iga lõike osas järgmise selgitusega:
“Kliimaministeeriumist liikuva ehitisregistri rakenduslike ülesannete all peetakse silmas eelkõige ehitisregistri põhimääruse § 4 lõikes 3 toodud ülesandeid. Kliimaministeeriumile jääb endiselt poliitika kujundamise roll ehk strateegiliste otsuste langetamine ja registriga seotud õigusloome sh põhimääruse ja muude registrit puudutavate õigusaktide koostamise pädevus. Muuhulgas jäävad ka ehitisregistrit puudutavad IT investeeringud KLiM-i haldusalasse või vastava täiendava kokkuleppe korral teenuste äriomaniku juurde ehk MaRu-sse.“
Muudatus on vajalik selleks, et ei tekiks hilisemalt segadust, kes on pädev asutus ehitisregistriga seonduvate õigusaktide koostamiseks, sest KliM annab ära vaid rakenduslikud ülesanded, mis on kirjeldatud ehitisregistri põhimääruse § 4 lõikes 3. Ministeerium jätkab endiselt valdkonna poliitika kujundamist, mis hõlmab endas nii strateegiliste otsuste tegemist registri osas, sh arenduste suunamist, ja õigusloome kujundamist. Kuna äriomaniku rollijaotus vajab täpsustamist, siis tuleb saavutada ka kokkulepe selles osas, millisesse asutusse IT investeeringute eelarve viiakse.

Arvestatud.
7. Paragrahvis 9 (looduskaitseseaduse muutmine) on sõnastuses sõna “tehtud” kordus, seega palume paragrahvi tekst sõnastada järgmiselt:
“Looduskaitseseaduse § 91 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Enne 1. jaanuari 2025. a käesoleva seaduse § 10 lõigete 1 või 6 alusel tehtud otsuses olev viide maainfosüsteemile domeeninimega www.maaamet.ee loetakse viiteks maainfosüsteemile domeeninimega www.maaruum.ee.“.”;
Arvestatud.
8. Palume täiendada paragrahvi 14 (maapõueseaduse muutmine) punktiga 5 järgmiselt:
„5) paragrahv 21 lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi geoloogiaalase pädevuse tagamine“ vastavas käändes.“;

Palume seletuskirja täiendada sätte selgitusega järgmiselt:
„Punktiga 5 muudetakse maapõueseaduse § 21 lõiget 3, mis reguleerib maavarade registrisse kandmist teiste maavarade osas kui järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turvas (seega peamiselt põlevkivi). Muudatusega antakse kõikide maavarade registrikande tegemine maavarade registripidajale (edaspidi Eesti Geoloogiateenistus). Sellisel juhul on maavaravarude registrikandmise pädevus ühes asutuses, kelle ülesandeks on riigi geoloogiaalase pädevuse tagamine“.
Arvestatud.
9. Palume täiendada paragrahvi 14 (maapõueseaduse muutmine) punktiga 6 järgmiselt:
„6) paragrahvi 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.“;

Palume seletuskirja täiendada sätte selgitusega järgmiselt:
„Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt tuleb muude varade kui järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turvas, geoloogilise uuringu aruanne esitada maavarade registri vastutavale töötlejale ja Kliimaministeeriumile. Kuna aruanne esitatakse ka § 25 lõike 1 alusel maavarade registri vastutavale töötlejale, siis seda sätet vaja ei ole. Kliimaministeeriumile saab aruande esitamise korraldada töö korras, saates § 21 lõikes 2 nimetamata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi kohta maavarade registrikande otsus teadmiseks.
Arvestatud.
10. Palume eelnõu § 14 punktist 4 jätta välja lauseosas „§ 25 lõigetes 1, 2 ja 4“ viide lõike 2 muutmisele, kuna § 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
Arvestatud.
11. Seletuskirjas tuleks selguse tagamiseks täpsustada, milliseid ülesandeid on mõeldud „Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise ülesannete“ all.
Arvestatud.
Ülesanded on seletuskirja lisatud.
12. Juhime tähelepanu, et seletuskirja punktis 6.1 ei ole selge lõplik MaRu ametnike/töötajate arv. Seletuskirjas on selgitatud „MaRusse koonduvaid ülesandeid täidavad seni erinevates asutustes kokku 407 teenistujat ning neist 302 töötavad Maa-ametis. Põhitegevusega seotud ameti- ja töökohti viiakse Põllumajandus- ja Toiduametist üle 65, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist 20 ja Kliimaministeeriumist 19.“ Seega 105 teenistujat peaks selle lõigu kohaselt tulema mujalt kui MaRust, kuid viidatud Põllumajandus- ja Toiduametist, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ja Kliimaministeeriumist üle tulevate töötajate arv annab kokku 104.
Teadmiseks võetud.
Selgitame, et arv 407 kajastab teenistujate arvu, kes Maa- ja Ruumiametisse koonduvaid ülesandeid praegu täidavad. Maa- ja Ruumiametisse viiakse lisaks 104 teenistujale üle ka ülesandeid, millega ei kaasne teenistuja üle viimine.
13. Palume seletuskirja lisa 1 (Vabariigi Valitsuse määruste kavandid) täiendada ka Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a nr 2023. a määrusega nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ järgmiselt:
„4) Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a nr 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a nr 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ paragrahvi 22 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ehituse ja elukeskkonna osakonna põhiülesanded on ehitus- ja elamuvaldkonna ning elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, sealhulgas läbi e-ehituse platvormi ja ehitisregistri;”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.“.

Arvestatud. Seletuskirja lisa 1 on kavandiga täiendatud.
14. RePõMi põhimääruses tuleks reguleerida MaRu tegevust suunavate ministrite ja asekantslerite nõukodade pädevus, õigused ja kohustused. Leiame, et üldine komisjonide moodustamise volitusnorm põhimääruses ei ole selleks piisav, kuna ei anna piisavat selgust.
Teadmiseks võetud.
Maa- ja Ruumiametisse koonduvad osapooled on teemat korduvalt arutanud. Ministri käskkirja kavandid on osapooltele andud ka vajaliku selguse. Lisaks oleme leppinud kokku, et moodustame need kaks poliitikatasandi koostööd koordineerivat kogu lähiajal.
15. Kuna MaRu-sse koonduvad mitme erineva valitsemisala rakenduslikud ülesanded, tuleb MaRu põhimääruses läbivalt tugevamalt esile tuua, et otsustuspädevus ja poliitika kujundamine valdkonna eest vastutava ministeeriumi käes. Näiteks MaRu põhimääruse kavandi (seletuskirja lisa 2) § 7 lõike 1 punkt 4 räägib infosüsteemide arendamisest vastavalt ministeeriumi (kelle all tuleb § 1 lõikest 1 tulenevalt mõista RePõM-i) antud ülesannetele, kuid sätet tuleb muuta nii, et teise ministeeriumi valitsemisala infosüsteemi arendamisel tuleks lähtuda vastava ministeeriumi antud suunistest.

Palume tagada, et MaRu põhimäärusest tuleneks selgelt, et MaRu peadirektor peab lähtuma ministrite koja poolt kokku lepitud tulemusleppest.

Lisaks märgime, et seni ei ole arutatud küsimust, milline ministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse seoses Maa-ameti Maa- ja Ruumiametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Teeme siinkohal ettepaneku, et valdkondlike ministeeriumite sisendite põhjal valmistab Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse ette ja esitab Vabariigi Valitsuse istungile RePõM.
Teadmiseks võetud
Selgitame, et põhimääruse kavand on kompromiss, mis on koostatud Maa- ja Ruumiametisse koonduvate osapoolte koostöös (sh Kliimaministeeriumi esindajad).

Nõustume, et seni ei ole veel täpsemalt arutatud ja kokku lepitud, kes valmistab ette ja esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks selle seaduse eelnõu rakendusaktiks oleva Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu.

Ettepanekut kaaludes leiame siiski, et kasutada võiks 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldamisel kasutatud praktikat, et iga ministeerium valmistas ette ja esitas Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda enda valdkonna, sh ülemineva valdkonna, Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu. Selliselt oli tagatud eelnõu menetlemine algusest lõpuni selle valdkonna asjatundjate poolt ja erinevate valdkondade puhul kerkida võivatest probleemidest tekkivad viivitused ei takista ülejäänud valdkondades vajalike muudatuste tegemist.
Eesti Arhitektide Liit
1. “Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muudatused 3) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:„13) ruumilise planeerimise osakonna põhiülesanne on suunata ja koordineerida üleriigilist planeerimisalast tegevust ning töötada välja oma valdkonna strateegilised dokumendid ja juhendid ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks;“.
EALi seisukoht:
Näeme dubleerimist Maa- ja Ruumiameti (MaRu) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimääruses sõnastatud ruumilise planeerimise osakonna ülesannetes. Üleriigiline planeerimine ja planeerimisvaldkonna strateegiliste dokumentide välja töötamine ja valdkonna suundumuste kujundamine peab olema MaRu pädevuses.

MaRu põhimääruses on sisuliselt sama ka kirjas:
“§ 7. Ameti ülesanded 6) analüüsib §-s 6 nimetatud tegevusvaldkondades olukorda riigis ning osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegia, rahvusvahelise arengudokumendi ja projekti väljatöötamisel ja elluviimisel;”
Seletuskirjas on MaRu loomise põhjendus järgmine: “Aastatel 2017-2018 Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome ekspertrühm jõudis seisukohale, et ruumipoliitika riigiasutuste vahelist killustatust tuleb vähendada ja tegi ettepaneku tuua eri ministeeriumites laiali olevad kompetentsid ühte üksusesse. Selle töö põhjal alustati ettevalmistusi Maa- ja Ruumiameti kui nn ühendameti loomiseks ning 2020. aastal valmis „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs“, mille põhjal tegi riigihalduse minister valitsusele ettepaneku ühendameti moodustamiseks.”
Peame seda eesmärki ainuõigeks. Kuna eesmärk on dubleerimist ja killustamist vähendada, siis tuleb nii ka toimida.
Arvestatud osaliselt.
Seletuskiri on täiendatud.
Oleme ülesandeid analüüsinud ja hoolikalt jälginud, et dubleerimist ei tekiks. Üleriigiline planeerimine ja valdkonna suundumuste kujundamine on osa poliitika kujundamisest ja poliitika kujundamise ülesanne on ministeeriumi täita. Maa- ja Ruumiamet osaleb planeerimisvaldkonna dokumentide välja töötamises ja valdkonna suundumuste kujundamises. Ruumilise planeerimise osakonna ülesannetest liiguvad lisaks eeltoodule 1.01.2025 Maa- ja Ruumiametisse üle järgnevad ülesanded: 1) korraldada ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamist; 2) anda planeerimisseaduse alusel heakskiit kohaliku omavalitsuse üksuse
planeeringule; 3) nõustada kohaliku omavalitsuse üksust planeeringu küsimuses.
Alates 01.01.2026 viib riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamisega seotud toiminguid läbi Maa- ja Ruumiamet. Nimetatud planeeringute Vabariigi Valitsuse otsused valmistab ette Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Erandiks on need maakonna ja riigi eriplaneeringud, mille kehtestamise tähtaeg saabub kehtivate lepingute järgi 2026. aasta vältel, nende planeeringute koostamisega seotud toimingud teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
2. Maa- ja Ruumiameti põhimäärus § 10. Peadirektori asetäitja
EALi seisukoht: MaRu ei vaja peadirektori ametikohale lisaks peadirektori asetäitjat, sest selle ametikoha olemasolu teeb otsustamisahelad veelgi pikemaks. Struktuuriüksused peavad alluma otse peadirektorile – nii jõuavad ruumivaldkonna otsused suurema tõenäosusega ka päriselt lahendusteni, mitte ei närbu ministeeriumi hierarhiapüramiidis.
Teadmiseks võetud.
Selgitame, et tegu on põhimääruse kavandiga. Oleme Maa- ja Ruumiametisse koonduvate osapoolte esindajatega leppinud kokku, et ametisse asuval peadirektoril peab olema võimalik kujundada struktuuri. Struktuur on juhtimisvahend ja seda peab peadirektor saama ise määrata, et saavutada ametile seatavad eesmärgid parimal moel. Täpsustame, et Maa- ja Ruumiamet on valitsusasutus ja asutusesisesed otsused ei käi läbi ministeeriumi.
3. Maa- ja Ruumiameti põhimäärus § 20. Kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo
EALi seisukoht: Kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo peab kuuluma strateegilise ruumiloome osakonna struktuuri.
Mittearvestatud.
Oleme viidatud teemat põhjalikult arutanud ja erinevaid lahendusi struktuuri puhul kaalunud. Kahjuks ei ole ettepanek teostatav, sest kohalike omavalitsuste planeeringutele heakskiidu andmise ülesanne peab olema selgelt eristatud ja lahus teistest planeeringutega seotud ülesannetest. Seetõttu on tehtud valik põhimääruse kavandis oleva lahenduse kasuks.
Eesti Planeerijate Ühing
1. Ühing on seisukohal, et ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete üleviimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist Maa- ja Ruumiametisse on õigustatud. Näeme ühendameti eesmärgina ruumilise planeerimise poliitika rakendamist elukeskkonna-, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks (eelnõu seletuskiri tabel 1, lk 21). Samas peame oluliseks ruumilise planeerimise poliitika kujundamise (üleriigilise planeeringu koostamine ja selle tegevuskava elluviimise jälgimine, õigusloome, valdkonna arengu suunamine) säilimist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Maa- ja Ruumiamet ei oleks rakendusasutusena võrdne partner teistele ministeeriumitele, samuti jääks puudulikuks poliitika kujundamiseks vajalik koostöö Riigikogu, Riigikantselei jt ametiasutustega, samuti rahvusvahelises koostöös riigi esindamine, mis eeldab samaväärsete institutsioonide esindatust.
Teadmiseks võetud.
Selgitame, et poliitikakujundamise ülesannet ei ole kavas Maa- ja Ruumiametisse viia, sest poliitika kujundamine on ministeeriumi ülesanne.
2. Maa- ja Ruumiameti põhimääruse eelnõus (edaspidi määruse eelnõu) sätestatakse § 12 ameti struktuuriüksused, kus on loetletud osakonnad ja punktis 8 kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo, § 20 järgi kuulub büroo kesksete teenuste osakonda, kus toimub muuhulgas raamatupidamise korraldamine, personalitöö, haldustegevus, arhiivitöö, kommunikatsioon, sisekontroll. Büroo ülesandeks on nõustada kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringu koostamise ja õigusaktile vastavuse küsimuses ning anda planeerimisseaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiit.

Planeeringute senini üheks peamiseks probleemiks on planeeringute taandamine pelgalt menetlusprotsessiks ning süsteemi sisulise arendamise puudumine. Edaspidi tuleb neid protsesse ühildada, luues ka tugevama sidususe kohaliku ja riigi tasandi planeeringute vahel. Omavalitsuste nõustamisega tegeleb nii nimetatud büroo kui strateegilise ruumiloome osakond, jääb selgusetuks, miks on sama teema nõustamine pandud erinevatesse struktuuriüksustesse, arvestades, et sihtgrupp on sama. Omavalitsuste nõustamine on jaotatud mitmete osakondade vahel, mis ei soodusta omavalitsuste puhul planeeringute ja planeeringu protsesside terviklikku käsitlemist, mis oli ameti loomise üks eesmärke.
Ühing teeb ettepaneku ruumilise planeerimisega tegelevad struktuuriüksused viia ühisesse osakonda.
Teadmiseks võetud.
Selgitame, et tegu on põhimääruse kavandiga. Oleme Maa- ja Ruumiametisse koonduvate osapoolte esindajatega leppinud kokku, et ametisse asuval peadirektoril peab olema võimalik kujundada struktuuri. Struktuur on juhtimisvahend ja seda peab peadirektor saama ise määrata, et saavutada ametile seatavad eesmärgid parimal moel.

Oleme viidatud teemat põhjalikult arutanud ja erinevaid lahendusi struktuuri puhul kaalunud. Kahjuks ei ole ettepanek teostatav, sest kohalike omavalitsuste planeeringutele heakskiidu andmise ülesanne peab olema selgelt eristatud ja lahus teistest planeeringutega seotud ülesannetest. Seetõttu on tehtud valik põhimääruse kavandis oleva lahenduse kasuks.
3. Määruse eelnõu § 13 sätestatakse strateegilise ruumiloome osakonna põhiülesanded, milleks on: 1) osaleda riigi ruumilise arengu suunamises ning strateegiate elluviimises; 2) mõtestada riigi üldised huvid ruumis; 3) nõustada kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja -ettevõtteid ühiskonna liikmete vajadusi ja huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamisel, sh ruumilise visiooni loomisel, ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamisel ja GIS küsimustes;
4) viia läbi või korraldada ruumipoliitika kujundamiseks või rakendamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse;
5) edendada riigiasutuste, esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste horisontaalset koostööd ruumiloome valdkonnas;
6) edendada teadlikkust ruumivaldkonnas läbi nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise ja rahvusvahelise ruumialase teadmiste ja arengusuundade levitamise.

Ühingu ettepanek on selgelt formuleerida osakonna ülesanded. Me võime vaid eeldada, et osakond tegeleb ruumilise planeerimisega, kuid seda ei ole kusagil ülesandena sätestatud. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist tuleb üle riigi tasandi planeeringute (eriplaneering ja maakonnaplaneering) koostamine, mida ei ole ülesandena samuti sätestatud. Selgusetuks jääb ka punkti 2 tegelik sisu riigi üldiste huvide mõtestamises ning mille poolest erineb see poliitika kujundamisest, millega tegeleb ministeerium.
“Maa- ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsioonis” (2023) on defineeritud ruumilist planeerimist kui tegevust, millel on konkreetne tulem ehk planeering ning ruumiloomet kui protsessi.1 Osakonna tegevuses peaks meie hinnangul olema selge eesmärk ja tulem, mitte keskendumine ainult protsessile või kommunikatsioonile (nõustamine, teadlikkuse tõstminekoostöö koordineerimine vms) ja see peaks kajastuma ka põhiülesannetes.

Ühingu hinnangul tuleb kindlasti täpsustada osakonna ülesandeid ja tuua selgelt välja, milline üksus hakkab tegelema ruumilise planeerimisega. Võrreldes teiste ameti osakondade ülesannetega on ruumiloome osakonna ülesanded väga ebamäärased ja pigem deklaratiivsed – edendamine ja mõtestamine. Arvestades, et osakond on uus, vajab ülesannete formuleerimine koostööd ja kokkulepet ka sihtgruppidega sh omavalitsustega.
Palume eelnõus ka täpsustada, mis on strateegiline ruumiloome. Varasemalt ei ole seda terminina kontseptsioonis kajastatud. Meie hinnangul peab strateegiline tasand olema ministeeriumis ning rakenduslik loodavas ametis, mistõttu teeme ettepaneku nimetada osakond ruumiloome ja planeeringute osakonnaks.
Ülesanded antakse loodavale ametile küll planeerimisseaduse muutmisega üle, kuid seda muudatust ei kajasta ameti põhimäärus.

Ühing palub end kaasata ameti ülesannete täpsustamisse, et tagada rakendusüksuse praktiline toimivus, lähtudes sihtgruppide vajadustest.

Teadmiseks võetud.
Selgitame, et põhimääruses kirjeldatakse ülesandeid põhiülesannete tasemel. Ülesannete täpsem määratlemine toimub osakonna põhimääruses.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga lahendatakse juba aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimust. Riigil puudub keskne rakendusüksus, mis käsitleks ruumi ja maa küsimusi kui tervikut, analüüsiks oluliste otsuste mõju elukeskkonnale ning annaks riigiasutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele nõu ruumiloome küsimustes ning aitaks kaasa riigi võetud eesmärkide saavutamisele, soovitud muudatuste elluviimisele ja parema ruumi kujundamisele. Eelnõu aitab kaasa maa- ja ruumivaldkonna korrastamise üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on parem elukeskkond linnas ja maal. Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Selleks luuakse Maa-ameti kaudu seda ümber korraldades Maa- ja Ruumiamet, mis aitab viia ellu eesmärke, mis on seatud ruumi tasakaalukaks ja kestlikuks arenguks ning kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks valdkondlikes arengukavades ja teistes strateegiadokumentides.

Maa- ja Ruumiametisse viiakse lisaks Maa-ameti praegustele ülesannetele üle järgmised ülesanded:
1) Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi kohased tegevused;
2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded;
3) Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
4) Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
5) strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Teenustena tähendab see järgmisi ülesandeid:
• strateegiline ruumiloome ja ruumilise planeerimise poliitika rakendamine,
• kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine,
• katastrimõõdistamine ja -kontroll,
• kinnisvara hindamine ja analüüsimine,
• maareform,
• kinnisasjade avalikes huvides omandamine,
• riigi maatoimingute elluviimine,
• riigimaade haldamine,
• maaparanduse valdkonna kooskõlastuste menetlemine,
• maaparandussüsteemi ehitamine,
• maaparandussüsteemide toimimise tagamine,
• geodeetilise süsteemi haldamine,
• aeropildistamine ja laserskaneerimine,
• baasruumiandmete tootmine,
• ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine,
• aadressi- ja kohanimeandmete haldamine,
• ehitiste eluringi menetluskeskkonna ülevalpidamine ja Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile, sest lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatust kuulub maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise pädevuse tagamine Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Eespool kirjeldatust tingituna ei hakka Maa- ja Ruumiamet täitma praeguse Maa-ameti geoloogiaosakonna ülesandeid.

Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule Maa- ja Ruumiameti loomisega seotud tegevused, sealhulgas Maa- ja Ruumiameti põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud, samuti lahendatakse eelarvega seotud küsimused ning alustatakse muudetavate seaduste alusel kehtestatud määruste muutmist.

Eelnõu kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 2025. aasta 1. jaanuaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa- ja Ruumiametisse koondatavate tegevusvaldkondade asutuste teenistujatest koosneva õiguse töörühma järgmised liikmed: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (625 6163, [email protected]), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna valdkonnajuht (maapoliitika) Vello Kima ([email protected], 626 2941), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna nõunik Eike Pärnamägi (626 0706, [email protected]), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuht Külli Siim (5817 0529, [email protected]), Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]), Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (5885 1149, [email protected]), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik Johanna Jõekalda (628 2207, [email protected]), Maa-ameti õigusosakonna juhataja Kaire Bamberg (5697 0784, [email protected]), Põllumajandus- ja Toiduameti õigusosakonna juhataja Raili Pruusapuu (515 2262, [email protected]) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna projektijuht Kristi Mikiver (5689 8694, [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (625 6163, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2022. a korraldusega nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027“ kinnitamine“, mis on kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ (edaspidi VVTP 2023-2027) järgmistes punktides loetletud ülesannete täitmisega:
1) punktiga 5.4.1: „Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks“;
2) punktiga 5.4.2: „MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda“ ning
3) punktiga 5.4.3: „MaRu eesmärk on kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal. Panustame kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge“.

Seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) Vabariigi Valitsuse seadus, RT I, 30.06.2023, 11;

2) asjaõigusseaduse rakendamise seadus, RT I, 10.03.2022, 19;

3) ehitusseadustik, RT I, 30.06.2023, 3;

4) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, RT I, 30.06.2023, 4;

5) eluruumide erastamise seadus, RT I, 23.12.2022, 6;

6) kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, RT I, 06.07.2023, 17;

7) kohanimeseadus, RT I, 30.06.2023, 29;

8) lennundusseadus, RT I, 20.03.2024, 3;

9) looduskaitseseadus, RT I, 17.04.2024, 7;

10) maa hindamise seadus, RT I, 27.04.2022, 8;

11) maakatastriseadus, RT I, 17.03.2023, 56;

12) maakorraldusseadus, RT I, 17.03.2023, 64;

13) maaparandusseadus, RT I, 30.06.2023, 38;

14) maapõueseadus, RT I, 21.12.2023, 2;

15) maareformi seadus, RT I, 06.07.2023, 53;

16) maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus, RT I, 19.05.2020, 10;

17) notariaadiseadus, RT I, 06.07.2023, 60;

18) planeerimisseadus, RT I, 30.06.2023, 57;

19) riigivaraseadus, RT I, 06.07.2023, 84;

20) ruumiandmete seadus, RT I, 30.06.2023, 68;

21) täitemenetluse seadustik, RT I, 22.03.2024, 9.

Kuna seadusega muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, on seaduse vastuvõtmiseks vaja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 8 kohaselt Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna Vabariigi Valitsuse seadus on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 8 kohaselt konstitutsiooniline seadus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu laiem eesmärk on aidata kaasa maa- ja ruumivaldkonna korrastamise üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on parem elukeskkond linnas ja maal. Samuti on eesmärk aidata kaasa loodava valdkondliku programmi eesmärgile: kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Seni on maa- ja ruumivaldkond olnud killustunud eri ministeeriumide valitsemisalades ja nende valitsemisala asutuste vahel.

Strateegias „Eesti 2035“ on arenguvajadusena nähtud riigi suuremat pädevust terviklikuks ruumiloomeks1 ning paremate ruumiloomeotsuste tegemiseks inimeste ruumipädevuse suurendamist, mida toetavad kvaliteetsed ruumiandmed ja nutikamad teenused. Sellest tingituna on strateegia „Eesti 2035“ üks sihte kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Selleks tuleb ruumi planeerida ja uuendada terviklikult ja kvaliteetselt, seda ühiskonna vajaduste, rahvastikumuutuste ning tervise ja keskkonnahoiuga arvestades.

Aastatel 2017‒2018 Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome eksperdirühm jõudis seisukohale, et ruumipoliitika riigiasutustevahelist killustatust tuleb vähendada, ja tegi ettepaneku tuua eri ministeeriumides laiali olev pädevus ühte üksusesse. Selle töö põhjal alustati ettevalmistusi Maa- ja Ruumiameti kui nn ühendameti loomiseks ning 2020. aastal valmis „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs“2, mille põhjal tegi riigihalduse minister valitsusele ettepaneku ühendameti moodustamiseks3. Analüüsi uuendati 2023. aastal ning samal aastal valmis ka maa- ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsioon4.

2023. aasta detsembris nõustus valitsuskabinet ettepanekuga korraldada Maa-amet ümber ning viia ümberkorraldatud ameti tegevusvaldkonda lisaks Maa-ameti juba osutatavatele teenustele üle järgmised teenused, sh digiteenused:
1) Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi teenused;
2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded;
3) Kultuuriministeeriumist arhitektuurivaldkonna rakenduslikud ülesanded;
4) Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
5) Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
6) osaliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning osaliselt Kultuuriministeeriumi eespool nimetatud ülesannete hulgast strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded, millega tegeletaks edaspidi eraldi ja põhjalikumalt.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“) § 1 lõike 2 punktist 5, ei ole seaduseelnõu jaoks koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Eelnõu kohaselt muudetakse seadusi peamiselt neis oleva ameti nime muutmiseks. Mõned muudatused on seotud ümberkorraldamise tõttu ülesannete täitja muutumisega. Seega ei ole tegemist olulist õiguslikku muudatust kaasa toova eelnõuga. Eelnõuga ei muudeta ministeeriumide valitsemisalade valdkondi maa- ja ruumivaldkonnas, vaid korrastatakse üksnes selle valdkonna õigusaktide rakenduspädevusi, andes need ühe ameti pädevusse. Seega ei kaasne eelnõuga ka muud olulist mõju. Ameti nime on võimalik muuta vaid seadust muutes, mistõttu ei annaks lisaanalüüsi tegemine „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lõike 1 alusel koostatavas väljatöötamiskavatsuses muid võimalusi ega lisasisendit küsimuse lahendamiseks. Samuti ei ole kaalumisel olnud teisi ameti nime variante.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus on 22 paragrahvi, milles nähakse ette 21 seaduse muutmine.

Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

Muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) sätet, milles nimetatakse Maa-ametit Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuvate ametite hulgas ja täiendatakse seadust rakendussätetega, mis on vajalikud Maa-ameti ümberkorraldamiseks. Samuti tehakse muudatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonnas, et viia ligipääsetavuse valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumisse.

Punktiga 1 lisatakse VVSi § 63 lõikesse 1, kus on sätestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, ligipääsetavuse valdkond. Ligipääsetavuse valdkond on osa võrdsete võimaluste valdkonnast, mis on juba Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. VVSi 2023. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni kohaselt lisati ligipääsetavuse valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonda, kuid otstarbekas on viia see Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, kus saab ligipääsetavust terviklikult edendada ja koordineerida võrdsete võimaluste valdkonnas.

Termin „võrdne kohtlemine“ tähendab diskrimineerimise puudumist, seda nii soo kui ka muude kaitstud tunnustega seotult. Võrdne kohtlemine peab olema tagatud. Samas selleks, et saavutada naiste ja meeste võrdsus (võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades, on samatähenduslik soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdsuse terminiga) ja vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste jaoks võrdsed võimalused oma õiguste teostamiseks, eneseteostuseks ja ühiskonnas osalemiseks, ei piisa vaid üksikisikute võrdsest kohtlemisest. Vajalik on tegeleda ka soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamisega, kaotades nii tavadest-praktikatest kui ka ühiskondlikest hoiakutest ja eelarvamustest põhjustatud takistused nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Seepärast on ka poliitikakujundamise tasandil võetud lisaks võrdse kohtlemise terminile kasutusele „soolise võrdsuse (võrdõiguslikkuse)“ ja „(vähemusrühmade ning neisse kuuluvate inimeste) võrdsete võimaluste“ terminid. Ligipääsetavuse parandamiseks elluviidavad tegevused kuuluvad võrdsete võimaluste poliitika hulka.

Punktiga 2 muudetakse VVSi § 651 lõiget 1, kus on sätestatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala nii, et sellest jäetakse välja ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine. VVSi 2023. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni kohaselt lisati see valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonda. Kavandatava muudatusega viiakse see valdkond kokkuleppel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja tema pakutud sõnastuses tema valitsemisalasse.
Punktiga 3 muudetakse VVSi § 651 lõike 2 punkti 1, kus on sätestatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuvad ametid, muutes seal nimetatud Maa-ameti nime Maa- ja Ruumiametiks.

Punktiga 4 täiendatakse VVSi §-ga 10520 ja §-ga 10521, milles nähakse ette rakendussätted Maa-ameti ümberkorraldamiseks Maa- ja Ruumiametiks ning Maa-ameti senise geoloogia-alase tegevuse korraldamise valdkonna (täpsustatud allpool) Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistuse ülesannete hulka viimiseks, samuti ligipääsetavuse valdkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonnast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valdkonda üleviimiseks.

Kavandatava § 10520 lõikes 1 sätestatakse, et Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist ja et Maa-ameti ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb kooskõlas VVSi § 49 lõike 1 punktiga 10 regionaalminister. Maa-amet asub alates 2023. aasta 1. juulist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas.

Maa-ameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Olukorras, kus Maa-ameti ametniku või töötaja ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded ei muutu ja ainus otsene mõju tema töösuhtele on ameti nime muutumine asutuse ümberkorraldamise tõttu, ei ole tegemist ametniku üleviimist tingiva olukorraga avaliku teenistuse seaduse tähenduses või töötaja töölepingu üleandmist tingiva olukorraga töölepingu seaduse tähenduses.

Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslikke, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslikke ülesandeid täitev ning Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ametnik ja töötaja, kelle ameti- või töökoht viiakse maa- ja ruumivaldkonna õigusaktide rakenduspädevuse korrastamiseks üle Maa- ja Ruumiametisse, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. Ministeeriumi asjakohase ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb tema ametisse nimetamise õigust omav isik avaliku teenistuse seaduse § 22 lõike 1 tähenduses. Põllumajandus- ja Toiduameti ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor.

Maa-ameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või töökoht ja teenistus- või tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ameti- või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale või kelle ameti- või töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht, mis täidetakse sisekonkursi korras, ja kes valitakse ameti- või töökohale sisekonkursi korras, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Nimetatud ettepaneku teeb ja sisekonkursi kuulutab välja Maa-ameti peadirektor.

Maa-ameti ametikoha asemele loodav uus ametikoht, mida ei täideta sisekonkursi korras, täidetakse avaliku konkursi korras, ja sellele valitud ametnik alustab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ametikohal. Avaliku konkursi kuulutab välja Maa- ameti peadirektor.

Maa-ameti peadirektoril on õigus enne 2025. aasta 1. jaanuari anda käskkiri enda poolt ametisse nimetatud ametniku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu või ütelda üles töötajaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu alates 2025. aasta 1. jaanuarist.

Kavandatava § 10520 lõikes 2 sätestatakse, et õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete täitmise, Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete ning Maa-ameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile. See tähendab, et kuni 2025. aasta 1. jaanuarini lähevad asutuste ja valdkondade ülesannete täitmise õigused ja kohustused, mis viiakse üle Maa- ja Ruumiametisse, nendelt asutustelt alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile. Samuti lähevad kõik Maa-ameti ülesannete täitmise õigused ja kohustused alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile.

Kliimaministeeriumist Maa- ja Ruumiametile üle minevate ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete all peetakse silmas eelkõige ehitisregistri põhimääruse § 4 lõikes 3 sätestatud ehitisregistri vastutava töötleja ülesandeid. Kliimaministeeriumile jääb endiselt poliitika kujundaja roll ehk strateegiliste otsuste langetamise ja registriga seotud õigusloome, sh põhimääruse ja muude registrit puudutavate õigusaktide eelnõude koostamise pädevus. Muuhulgas jäävad ka ehitisregistrit puudutavad infotehnoloogia-alased investeeringud Kliimaministeeriumi valitsemisalasse või kokkuleppe korral teenuste äriomaniku juurde ehk Maa- ja Ruumiametisse.

Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise ülesanne tähendab, et Maa- ja Ruumiametile lähevad üle tegevused, mis puudutavad maa korrashoidu (nt maale ebaseaduslikult ladustatud prügiga tegelemine, raadamine), maakorralduse käigus piiride muutmise kooskõlastuse ning maaparandusega seotud tegevusi (kraavide kuivendamine jne). Kõik riigivara valitseja sisulised otsused jäävad endiselt Kliimaministeeriumi otsusteks ning Rahandusministeeriumi ühisosakonna kinnisvaratalituse tegevusvaldkonda (servituutide seadmine, sh IKÕd, hoonestusõiguse jm varasid puudutavad lepingud, projektide kooskõlastamised jne).

Kavandatava § 10520 lõikes 8 sätestatakse, et õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslikke ülesandeid täitvate; Kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike ülesannete; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslikke ülesandeid täitvate ning Maa-ameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ametnike ja töötajate volitused ning pädevus lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiameti ametnikele ja töötajatele. See tähendab, et nende ametnike ja töötajate volitused ja pädevused, kes kuni 2025. aasta 1. jaanuarini töötasid nimetatud asutustes ja valdkondades, mille täitmise ülesanded viiakse koos nende ameti- ja töökohtadega üle Maa- ja Ruumiametisse, lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiameti ametnikele ja töötajatele. Samuti Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise ning maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamisega seotud töötajate ja kõigi Maa-ameti ametnike ja töötajate volitused ja pädevus lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiameti ametnikele ja töötajatele.

Kliimaministeeriumist Maa- ja Ruumiametisse üleminevate ehitisregistri rakenduslike ülesannete all peetakse silmas eelkõige ehitisregistri põhimääruse § 4 lõikes 3 sätestatud ehitisregistri vastutava töötleja ülesandeid. Kliimaministeeriumile jääb endiselt poliitika kujundaja roll ehk strateegiliste otsuste langetamise ja registriga seotud õigusloome, sh põhimääruse ja muude registrit puudutavate õigusaktide eelnõude koostamise pädevus. Muuhulgas jäävad ka ehitisregistrit puudutavad infotehnoloogia-alased investeeringud Kliimaministeeriumi valitsemisalasse või kokkuleppe korral teenuste äriomaniku juurde ehk Maa- ja Ruumiametisse.

Kavandatava § 10520 lõikes 3 sätestatakse, et kõigis õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki esindanud ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete täitmises Kliimaministeerium; Kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike ülesannete täitmise; Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise valdkonnas Rahandusministeerium; ruumilise planeerimise valdkonnas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maa-amet ning maaparanduse ja maakasutuse valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduamet, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Maa- ja Ruumiamet. See tähendab, et kõigis õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki seni esindanud teistest riigiasutustest pärit üleviidavates valdkondades olevad asjaomased teised riigiasutused, esindab alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki Maa- ja Ruumiamet. Samuti esindab kõigis õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki seni esindanud Maa-amet, alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki Maa- ja Ruumiamet.

Kliimaministeeriumist Maa- ja Ruumiametisse üleminevate ehitisregistri rakenduslike ülesannete all peetakse silmas eelkõige ehitisregistri põhimääruse § 4 lõikes 3 sätestatud ehitisregistri vastutava töötleja ülesandeid. Kliimaministeeriumile jääb endiselt poliitika kujundaja roll ehk strateegiliste otsuste langetamise ja registriga seotud õigusloome, sh põhimääruse ja muude registrit puudutavate õigusaktide eelnõude koostamise pädevus. Muuhulgas jäävad ka ehitisregistrit puudutavad infotehnoloogia-alased investeeringud Kliimaministeeriumi valitsemisalasse või kokkuleppe korral teenuste äriomaniku juurde ehk Maa- ja Ruumiametisse.

Kavandatava § 10520 lõikes 4 sätestatakse, et Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse korraldamise ülesande täitmise valdkonnas täidetavad õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus. Maa-ameti senise geoloogia-alase tegevuse (täpsustatud allpool) korraldamise valdkond antakse üle Eesti Geoloogiateenistusele. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi kokkuleppel viiakse senine Maa-ameti geoloogia-alaste tegevuste korraldamise ülesanne alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistuse ülesannete hulka.

Ka Maa-ameti selliste ametnike ja töötajate volitused ja pädevus geoloogia-alase tegevuse korraldamise valdkonnas lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Eesti Geoloogiateenistuse töötajatele. Kuna asutused täidavad ülesandeid ametnike ja töötajate kaudu, ei ole asutuse ülesannete ülemineku kõrval vaja seaduse tasemel lisaks reguleerida ametnike ja töötajate ülesannete üleminekut, v.a juhul, kui mõnes õigusaktis on antud volitused konkreetsele ametnikule või töötajatele.

Kavandatava § 10520 lõikes 5 sätestatakse, et kõigis geoloogia-alase tegevuse korraldamise ülesande täitmise korral tekkinud nendes õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki seni esindanud Maa-amet, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Eesti Geoloogiateenistus.

Selleks antakse Maa-ameti geoloogia osakonna kümnest geoloogia-alase tegevuse korraldamise ülesannet täitvast ametikohast seitsme ametikoha palgafond üle Eesti Geoloogiateenistusele.

Kavandatava § 10521 lõikes 1 Sätestatakse ka, et kõigis ligipääsetavuse valdkonna õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on alates 2023. aasta 1. juulist esindanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koosseisus olev ligipääsetavuse valdkonna ametnik, kelle ametikoht ning teenistusülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohal.

Paragrahviga 2 muudetakse asjaõigusseaduse rakendamise seadust.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lõikes 8, milles reguleeritakse talumistasu suurust, sätestades, et maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest, asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

Paragrahviga 3 muudetakse ehitusseadustikku.

Ehitusseadustikus tehakse muudatused, millega muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks ning muudetakse ehitisregistri vastutavat töötlejat. Vastutav töötleja määratakse edaspidi ehitisregistri põhimääruses.
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 59 lõige 1, milles on sätestatud, et ehitisregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.

Punktiga 2 muudetakse § 59 lõiget 2. Ehitusseadustiku § 59 lõikes 2 sätestatakse, et ehitisregistri volitatud töötlejad määratakse ehitisregistri põhimääruses. Kavandatava muudatusega täiendatakse lõiget nii, et ehitisregistri põhimääruses määratakse ka vastutav töötleja. Muudatus on kooskõlas avaliku teabe seaduse § 435 lõikega 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja.

Punktiga 3 muudetakse § 11321 lõikes 4 Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Ehitusseadustiku § 11321 lõikes 4, milles reguleeritakse hoonestustasu, sätestades, et hoonestustasu määramiseks arvutab Maa-amet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 4 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

Punktiga 1 asendatakse § 5 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Punktiga 2 muudetakse § 111 lõiget 3 ja sõnastatakse see nii, et enne 2025. aasta 1. jaanuari algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiidu andmine menetletakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asemel lõpuni Maa- ja Ruumiametis. Tegemist on erandiga haldusmenetluse seadusest, mille kohaselt peab tavapäraselt haldusorgani pädevuse muutumise korral viima menetluse lõpuni asja menetlusse võtnud haldusorgan.

Punktiga 3 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõiget 2, milles sätestatakse, et maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on ehitusseadustiku tähenduses Maa-amet. Sättes asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Punktiga 4 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust rakendussättega, mille kohaselt planeerimisseaduse § 27 lõiget 71 ja § 55 lõiget 41 ei kohaldata enne 2025. aasta 1. jaanuari algatatud riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamise suhtes, mille kehtestamise tähtpäev saabub hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk planeeringu koostamise korraldaja ülesanded on sätestatud planeerimisseaduse § 4 lõikes 2. Muu hulgas kuulub koostamise korraldamise alla ka planeeringu koostamine või selle koostamise tellimine, planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine ja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine (§ 4 lõike 2 punktid 3‒5). Sisuliselt hõlmavad need ülesanded kogu planeeringu koostamise ja menetlemise protsessi, mille elluviija on riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute korral alates 2026. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiamet. Seega, kuigi planeeringu koostamise korraldaja on endiselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, on planeeringu tegelik sisuline koostaja ja menetleja Maa- ja Ruumiamet.

VVSi § 49 lõike 3 kohaselt saavad ministeeriumi valitsemisalas olevad asutused pöörduda Vabariigi Valitsuse poole vaid ministri kaudu. Planeerimisseaduses sätestatu kohaselt on nii riigi eriplaneeringute kui ka maakonnaplaneeringute algatamise ja kehtestamise otsustajaks Vabariigi Valitsus. Arvestades ka Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 11 lõiget 4, mille kohaselt esitab eelnõud ja muud küsimused Vabariigi Valitsusele peaminister või asjaomane minister, peab riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute algatamise, lõpetamise ja kehtestamise otsuste ning riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ettevalmistamine ning Vabariigi Valitsusse edastamine jääma Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevusse.

Eespool mainitu ei kohaldu nende riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamisele, mis on algatatud enne 2025. aasta 1. jaanuari ja mille kehtestamise tähtaeg on planeeringute koostamise tellimiseks korraldatud riigihanke lepingu kohaselt hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril. Sellised maakonnaplaneeringud on Harjumaa maavarade teemaplaneering, Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneering ning Rail Balticu raudtee maakonnaplaneering. Sellised riigi eriplaneeringud on Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneering ja Eesti-Läti 4. elektriühenduse riigi eriplaneering.

Paragrahviga 5 muudetakse eluruumide erastamise seadust.

Punktiga 1 muudetakse 215 lõike 7 teises lauses Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.
Eluruumide erastamise seaduse 215 lõikes 7, milles reguleeritakse avalik-õiguslikke reaalkoormatisi, sätestades, et reaalkoormatis kustutatakse korteriomaniku ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui korteriomanik on tasunud kogu reaalkoormatise rahalise väärtuse ning reaalkoormatise kustutamisel on riigi kui puudutatud isiku esindajaks Maa-amet, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Punktiga 2 muudetakse § 218 lõike 3 teises lauses Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Eluruumide erastamise seaduse 218 lõikes 3, milles reguleeritakse korteriomandite tekkimist elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ja mille kohaselt läheb korteriomandite tekkimisel elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa eest tasumata summa maksmise kohustus üle korteriomanikele võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega maatükist ja kui maatükk koormatakse järelmaksu tagamiseks hüpoteegiga, tuleb korteriomandite seadmisel hüpoteek jagada elamuühistu (-kooperatiivi) avalduse alusel ja Maa-ameti nõusolekul osahüpoteekideks, asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

Paragrahviga 6 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikes 5, mis reguleerib kallasraja tõkestamist nii, et kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandus- ja Toiduameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks, asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

Paragrahviga 7 muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3 ja § 12 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3, milles sätestatakse, et menetluse läbiviija on riigi huvi korral asjaomane ministeerium, Transpordiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse §-s 12, milles reguleeritakse kinnisasja ja piiratud asjaõiguse väärtuse ning varalise kahju hindamist, sätestades lõikes 2, et vajaduse korral tellitakse väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 8 muudetakse kohanimeseadust.

Kohanimeseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Kohanimeseaduse § 17 lõikes 3, milles sätestatakse, et riikliku kohanimeregistri vastutav töötleja on Maa-amet, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 9 muudetakse lennundusseadust.

Lennundusseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Lennundusseaduse § 341 lõike 71, milles reguleeritakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete edastamist Transpordiametist Maa-ametile maakatastrisse kandmiseks, esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa-ametile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“.

Paragrahviga 10 muudetakse looduskaitseseadust.

Looduskaitseseaduse §-s 91 asuvaid rakendussätteid täiendatakse lõikega 25, mis on vajalik loodusobjektide kaitse alla võtmise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning kaitse-eeskirjades sisalduva normitehnilise märkuse tõttu, mille kohaselt saab ala piiridega tutvuda maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). MaRu moodustamise tõttu peab nimetatud viidet muutma.

Looduskaitseseaduses sätestatakse, et nimetatud domeeninimi loetakse nendes otsustes viiteks maainfosüsteemile Maa- ja Ruumiameti domeeninimega www.maaruum.ee.

Säte on vajalik, kuna viidet www.maaamet.ee sisaldavad looduskaitseseaduse alusel antud 36 keskkonnaministri määrust ja 374 Vabariigi Valitsuse määrust, mille ükshaaval muutmine oleks tarbetult koormav. Samas vajaks muudatus õigusaktis selget ära näitamist ja otsuste mittemuutmine õiguslikku alust. Isikutele see säte negatiivset mõju kaasa ei too, kuna veebiaadressilt www.maaamet.ee suunatakse isik automaatselt Maa- ja Ruumiameti domeeninimega maainfosüsteemi.

Paragrahviga 11 muudetakse maa hindamise seadust.

Maa hindamise seaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks. Maa hindamise seaduse § 4 lõigetes 1 ja 11, § 41 lõikes 2 ja §-s 82 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 12 muudetakse maakatastriseadust.

Maakatastriseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.
Maakatastriseaduse § 3 lõikes 1, § 161 lõikes 11 ja lõikes 2, § 162 lõikes 6, § 194 lõikes 3, § 20 lõigetes 41, 5 ja 16 ning § 201 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 13 muudetakse maakorraldusseadust.

Maakorraldusseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.
Maakorraldusseaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 14 muudetakse maaparandusseadust.

Maaparandusseaduses muudetakse sätteid, milles nimetatakse Põllumajandus- ja Toiduametit tema maaparandusega seotud ülesannetega seotult, välja arvatud § 96 lõikes 2 ning § 103 lõikes 4, mis on rakendussätted ja mille rakendamise aeg on praeguseks möödunud. Seaduses asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 15 muudetakse maapõueseadust.

Maapõueseaduses (edaspidi MaaPS) muudetakse sätteid, milles nimetatakse Maa-ametit, sest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi kokkuleppel viiakse senine Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse korraldamise valdkond alates 2025. aasta 1. jaanuarist Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistuse ülesannete hulka.

Maa-ameti geoloogiaosakonda on valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister) kehtiva MaaPSi alusel volitanud täitma erinevaid geoloogiavaldkonnaga seotud ülesandeid (MaaPSi § 21 lõike 11 alusel kehtestatud määruse kohaselt maavarade registri vastutav töötleja, § 14 ja § 15 kohane maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamine ning planeeringute kooskõlastamine, § 27 lõike 2 ja § 49 lõike 2 kohase arvamuse andja) ning kes on ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel määratud ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete vastuvõtjaks.

Seetõttu muudetakse seaduses viiteid ka maavarade registri vastutavale töötlejale. Neid ülesandeid hakkab samuti edaspidi täitma Eesti Geoloogiateenistus. Kuna praegu ei ole veel paika pandud, kas Eesti Geoloogiateenistus hakkab olema maavarade registri vastutav või volitatud töötleja, ei ole viidete sellisena seadusesse jätmine võimalik.

Kuna hallatava riigiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise või lõpetamise otsustamise pädevus on ministril, mitte Riigikogul, siis ei ole soovitatav hallatavat riigiasutust nimepidi seaduses nimetada. Seetõttu kasutatakse eelnõus riigiasutuse nimetamist tema tegevusvaldkonna kaudu.

Samuti, arvestades VVSi § 43 lõiget 1, ei ole hallatavate riigiasutuste põhiülesanne teostada täidesaatvat riigivõimu, kuid nad võivad täidesaatvat riigivõimu teostada seaduse alusel, mis tähendab, et viide hallatavale asutusele kui teatud ülesande täitjale peab konkreetse ülesande puhul olema piisavalt selge ja ei tohi selguda näiteks ainult volitusest. Seetõttu on MaaPSis nimetatud Eesti Geoloogiateenistusele üleminevate ülesannete puhul ülesande täitjana või alternatiivse täitjana „Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine, sealhulgas geoloogilise kaardistamise, maapõueressursside uurimise, geoloogilise teabe säilitamise ja kättesaadavuse tagamise ning maavarade kaitsega seotud ülesannete täitmise korraldamine“. Edaspidi kasutatakse tekstis lühendatud kuju ‒ riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

Kõik Eesti Geoloogiateenistusele antavad ülesanded on praktilise iseloomuga ning on seotud riigi kogutud geoloogilise info hoidmise ja kasutamisega. MaaPSi § 107 lõikes 3 sätestatud riikliku järelevalve teostamise ülesannet Eesti Geoloogiateenistusele ei anta, see jääb Keskkonnaametile nagu ka muu MaaPSi kohane järelevalve teostamine.

Punktiga 1 muudetakse MaaPSi § 12 lõike 1 teist lauset ja võetakse maavarade komisjoni põhiülesannete hulgast välja Maa-ameti nõustamise ülesanne, kuna sellega seotud ülesanded liiguvad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusse.

Punktidega 2 ja 3 muudetakse MaaPSi § 14 ja 15, mis reguleerivad maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamist ning planeeringute kooskõlastamist.

Ka 2023. aasta 1. juulil jõustuma kavandatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus, mille § 27 kohaselt muudeti ka MaaPSi § 14 ja 15, mööndi, et MaaPSi eelnõus kavandatud muudatused võivad vajada geoloogia valdkonna suhtes täpsustamist. Paragrahvides 14 ja 15 asendati sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“, mis andis maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamiseks pädeva asutuse (Maa-amet) volitamise õiguse ministri asemel Vabariigi Valitsusele. Paragrahvi 14 lõike 21 punkti 3 muudeti selliselt, et Kliimaministeeriumi nõusolek on vajalik ka juhul, kui § 14 lõikes 21 sätestatud loa andjaks ei ole Kliimaministeerium.

Eelnõuga tehakse ettepanek sätestada §-des 14 ja 15 nimetatud ülesannete täitjana Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

Paragrahvi 14 lõike 21 punktis 3 viidatud kohustus võtta muude maavarade puhul Kliimaministeeriumi nõusolek on jäetud, et tagada selle otsuse tegemise korral maapõuepoliitika laiema sisendi andmine, kuna tegemist on maavaradega, mille puhul võivad kasutuselevõtmise potentsiaal jm asjaolud vajada lisahindamist.

Nagu selgitatud, ei ole § 14 alusel ja § 15 kohaselt antava loa puhul tegemist tavapärase tegevusloaga.

MaaPSi § 14 lõige 1 sätestab maavara kaitse põhimõtted, millest peavad oma tegevuses lähtuma kõik haldusorganid: „Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb haldusorganil tagada:
1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;
2) juurdepääs maavarale;
3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.“.

Paragrahvide 14 ja 15 muude sätete peamine eesmärk on tagada, et sisend haldusotsuste tegemiseks tugineb riigi kogutud geoloogilisele infole ning selle asjakohasele tõlgendusele. Selleks annab riigi geoloogilist pädevust koondav asutus seisukoha § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise kohta.

Loa andmisel hinnatakse § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemist või mitteesinemist, st tegevust lubatakse, kui see täidab järgmisi tingimusi:
1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu praegust olukorda;
2) halvendab maavarale juurdepääsu praegust olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu praegust olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sh tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole leitud mõistlikku alternatiivset asukohta, või on tegemist elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja sellega seotud taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.

Üldiselt on loa taotlejaks kohaliku omavalitsuse üksused erinevates menetlustes, millega kavandatakse või lubatakse tegevust, mis avaldab mõju maapõue seisundile või kasutamisele.

Maavarale säilimise ja juurdepääsu olukorda puudutava otsuse tegemisel tuginetakse maardlate registri infole, mille järgi on võimalik maavara kvaliteeti, selle paiknemist, samuti kavandatud ehitise paiknemist maavara suhtes tuvastada, ning seisukoht kujundatakse geoloogiliste andmete alusel. Nende andmete koondamise ja haldamisega tegeleb alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Geoloogiateenistus, kes on riigi geoloogilise kompetentsi keskus, ning on seega sellise ülesande täitmiseks sobiv riigiasutus. Ülesande andmine Kliimaministeeriumile või muule riigiasutusele peale Eesti Geoloogiateenistuse tähendaks asjaomaste taotlejate ja muudatusega hõlmatud lubade (nt ehitusload) menetlejate jaoks suuremat ajakulu ning haldus- ja töökoormust, kuna sisend ning pädevus selle tõlgendamiseks on edaspidi Eesti Geoloogiateenistuses, mistõttu tuleks sisend täies mahus küsida geoloogiateenistusest. See oleks ressursikulukas lahendus, pakkumata seejuures mingisugust eelist.

Nende lubade andmisel ei kaaluta muid asjaolusid kui need, mis puudutavad maavara paiknemist, sellele juurdepääsu, selle kaevandamisväärsust jms, mida on võimalik objektiivselt tuvastada riigi geoloogilise teabe alusel ja mida haldab edaspidi Eesti Geoloogiateenistus. Muud asjaolud tulevad kaalumisele väga piiratud mahus ‒ avaliku huviga ehitise põhjendatuse ja alternatiivsete asukohtade kohta annab sisendi taotleja ning vajaduse korral saab selleks arvamust küsida teistelt riigiasutustelt, sh Kliimaministeeriumilt.

Kirjeldatut arvesse võttes on kõige mõistlikum ning kõige vähem aja- ja ressursikulukam lahendus §-des 14 ja 15 sätestatud ülesannete andmine Eesti Geoloogiateenistusele. Seadusesse on jäetud alternatiivina ka võimalus, et Kliimaministeerium täidab ülesannet ise. Selline lahendus on nende sätete puhul kehtinud algusest peale ning paindlikkuse andmiseks on põhjendatud seda säilitada ka edaspidi.

Punktiga 4 asendatakse § 21 lõikes 2, § 24 lõikes 1, § 25 lõikee 1 ja lõike 4 teises lauses, § 27 lõikes 2 ning § 49 lõikes 2 sõnad „maavarade registri vastutav töötleja“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“ vastavas käändes.

Paragrahvi 21 lõige 2 reguleerib maavarade registrisse kande tegemist. Kehtiva seaduse järgi otsustab järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba kohta kande tegemise maavarade registri vastutav töötleja (praegu Maa-amet). Kuna geoloogilise info kogumise ja säilitamise ülesannet (sh maavarade registri pidamise ülesannet) hakkab täitma Eesti Geoloogiateenistus, on otstarbekas, et registrikande tegemine muutuks samuti selle riigiasutuse ülesandeks.

Paragrahvi 24 lõige 1 reguleerib kirjeldatud registrikande tegemisega seotud ülesannet ‒ aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks tunnistamise jaoks geoloogilise lisauuringu nõudmine – mis lahendatakse seetõttu sarnaselt eelmises paragrahvis kirjeldatuga. Tegemist on maavarade registri pidaja ülesandega.

Paragrahvi 25 lõige 1 sätestab, kellele tuleb esitada geoloogilise uuringu aruanne. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb see esitada maavarade registri volitatud töötlejale. Kuna selle registri pidamine läheb edaspidi üle Eesti Geoloogiateenistusele, sätestatakse, et geoloogilise uuringu aruanne tuleb esitada riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

Paragrahvi 27 lõige 2 ja § 49 lõige 2 puudutavad arvamuse andmist geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa menetluse kohta, ka nendel juhtudel asendatakse viide maavarade registri volitatud töötlejale viitega „riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“.

Punktiga 5 muudetakse MaaPSi § 21 lõiget 3, mis reguleerib maavarade registrisse kandmist teiste maavarade kui järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba (seega peamiselt põlevkivi) suhtes. Kehtiva sõnastuse kohaselt otsustab nimetatud maavarade kohta maavarade registri kande tegemise valdkonna eest vastutav minister, küsides selleks maavarade komisjoni arvamust. Muudatusega antakse kõikide nimetatud maavarade kohta registrikande tegemise otsustamise pädevus maavarade registri pidajale. Sellisel juhul on maavaravarude registrikande tegemise pädevus asutusel, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus, ehk Eesti Geoloogiateenistusel.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks MaaPSi § 25 lõige 2, mille kohaselt sätestatakse, et kui geoloogilise uuringu aruanne sisaldab ettepanekut muude varade kui järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba kohta maavarade registri kande tegemiseks, esitatakse aruanne esimesel võimalusel pärast aruande valmimist maavarade registri vastutavale töötlejale ja Kliimaministeeriumile, kuid seda hiljemalt 30 päeva jooksul pärast loa kehtivuse lõppemist.

Kuna aruanne esitatakse ka MaaPSi § 25 lõike 1 alusel maavarade registri vastutavale töötlejale, siis seda sätet vaja ei ole. Kliimaministeeriumile saab aruande esitamise korraldada töö korras, saates MaaPSi § 21 lõikes 2 nimetamata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi kohta tehtud maavarade registri kande otsuse Kliimaministeeriumile teadmiseks.

Punktiga 7 muudetakse MaaPSi § 25 lõiget 3, mis sätestab, et kui üldgeoloogiline uurimistöö, geoloogiline uuring, üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruanne ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele, on maavarade registri vastutaval töötlejal ja Kliimaministeeriumil õigus nõuda aruande muutmist või selle koostamisel aluseks võetud andmete täiendamist. Sellekohane nõue tuleb esitada 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.

Tegemist on sisulise aruande kontrollimisega, et teave oleks piisav andmete maavarade registrisse kandmiseks, mis on registripidaja ülesanne, mida hakkab täitma Geoloogiateenistus. MaaPSis tehakse sellekohane muudatus.

Punktiga 8 muudetakse § 25 lõiget 5, mis käsitles seni Eesti Geoloogiateenistuse tegevust geoloogilise materjali säilitamise tagamise korral, kuid viidete ja rollide muutumise tõttu tuleb lõige ümber sõnastada.

Punktis 9 tehakse muudatused seaduse § 39 lõikes 4, § 70 lõikes 3 ja § 71 lõikes 4. Muudatuse kohaselt tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andjal või kaevandamisloa andjal teavitada üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtetuks tunnistamisest või kaevandamisloa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest Maa-ameti asemel Eesti Geoloogiateenistust kui riigiasutust, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

Punktis 10 muudetakse MaaPSi § 95 lõiget 7, milles reguleeritakse maavarade registrisse andmete esitamist, mis puudutavad § 95 lõike 1 alusel kinnisasja omaniku poolt oma tarbeks võetud maavara. Selles kontekstis pole vaja viidata maavarade registri vastutavale või volitatud töötlejale kui andmete saajale, piisab ka andmete registrisse esitamise sätestamisest. Konkreetse esitamiskanali ja -viisi saab vajaduse korral panna paika registri põhimääruses.

Punktid 11 ja 12 käsitlevad § 107 lõikes 3 sätestatud MaaPSi §-s 25 sätestatud riikliku järelevalve teostamist, mida tegi seni Maa-amet. Edaspidi teostab riiklikku järelevalvet vastavalt § 107 lõikele 1 Keskkonnaametüldises korras.

Sätte puhul ei ole seni põhimõtteliselt olnud vaja rakendada sunnivahendeid. Aruannete nõuetekohane ja tähtaegne esitamine on uuringu tegija huvides, kuna vastasel juhul ei ole andmeid võimalik maavarade registrisse kanda ega ka taotleda kaevandamisluba (MaaPSi kohaselt). Geoloogilise materjali esitamise kohta (§ 25 lõige 5) puudub samuti praktika.

Aruande nõuetekohasuse kontroll on maavarade registripidaja ülesanne registrikande alusdokumentide kontrollimise korral ning seda ei saa lugeda riikliku järelevalve teostamiseks § 107 lõike 3 tähenduses. Nõuetele mittevastamise korral ei tehta ettekirjutust ega rakendata sunniraha korrakaitseseaduse tähenduses, vaid juhitakse puudustele tähelepanu, nende kõrvaldamata jätmise korral ei tehta kuni puuduste kõrvaldamiseni registrikannet, arvestades registripidaja kohustust tagada registriandmete kvaliteet.

Paragrahviga 16 muudetakse maareformi seadust.

Maareformi seaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks. Maareformi seaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 17 muudetakse maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadust.

Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõikes 42, § 6 lõikes 1 ja § 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 18 muudetakse notariaadiseadust.

Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktis 52, mille kohaselt võib Maa-amet maakorralduse käigus kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud allkirja õigsuse kinnitamisel teha tõestamistoimingu notari asemel, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 19 muudetakse planeerimisseadust.

Planeerimisseaduses tehtavad muudatused on seotud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rakenduslike ülesannete – kohaliku omavalitsuse planeeringute heakskiitmine, ühtsete infosüsteemide arendamine ning maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamisega seotud toimingute – üleviimisega Maa- ja Ruumiametisse.

Punktides 1, 5‒6, 8–11 ja 13–14 muudetakse planeerimisseaduse sõnastust kohaliku omavalitsuse planeeringute heakskiitmise ülesande üleviimise tõttu, asendades senise ülesande täitja Maa- ja Ruumiametiga.

Punktis 2 kavandatavad muudatused on seotud ruumilise planeerimise valdkonna ühtsete infosüsteemide arendamise rakenduslike ülesannete üleminekuga Maa- ja Ruumiametisse.

Punktides 3 ja 4 kavandatavate muudatustega antakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesannetest Maa- ja Ruumiametile üle maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamisega seotud sisulised toimingud, sh nt planeeringu sisuline koostamine ja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine.

Punktid 7 ja 12 reguleerivad maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu puhul nõusoleku andmist või nõusoleku andmisest keeldumise eeldust, samuti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastuse olemasolu. Seaduse täiendus on seotud asjaoluga, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses on maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine (planeerimisseaduse § 55 lõige 4).

Paragrahviga 20 muudetakse riigivaraseadust.

Riigivaraseaduse § 4 lõikes 3, § 181 lõike 2 punktis 6, § 46 lõike 2 punktis 1 ja § 1051 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 21 muudetakse ruumiandmete seadust.

Ruumiandmete seaduses muudetakse Maa-ameti ja Kliimaministeeriumi nimi Maa- ja Ruumiametiks. Tekstiosa „Maa-amet“ ja „Kliimaministeerium“ asendatakse tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 22 muudetakse täitemenetluse seadustikku.

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 193, mille kohaselt täidetakse selle seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad täitedokumentidest, milleks on ka maareformi seaduse § 351 lõikes 9 nimetatud kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe või maavanema või Maa-ameti peadirektori otsus, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks, täiendatakse pärast tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „või Maa- ja Ruumiameti“. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on Maa-ameti ümberkorraldamise tõttu uues Maa- ja Ruumiametis otsuste tegemiseks pädev isik Maa- ja Ruumiameti peadirektor. Seega teeb uued otsused Maa- ja Ruumiameti peadirektor, kuid varem maavanemate või Maa-ameti peadirektori tehtud otsused jäävad kehtima ja neid ei muudeta. Samuti ei ole otstarbekas muuta kinnistusraamatus asjaomaseid reaalkoormatiste kandeid. Lisaks jäävad tulevastele Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsustele seetõttu täitedokumentide hulka ka varasemad maavanemate ja Maa-ameti peadirektori otsused, mida saab vajaduse korral kohtutäiturile täitmiseks esitada.

Paragrahvis 23 sätestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Tähtpäev on määratud arvestusega, et kõik vajalikud ümberkorraldused jõuaks ära teha. Samas eelnõu § 4 punkt 4 (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse rakendussäte) ja § 19 punktid 3 ja 4 (sätted, mille kohaselt riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldamise korral täidab korraldavaid ülesandeid Maa- ja Ruumiamet) on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kavandatav muudatus on seotud eelkõige strateegia „Eesti 2035“ ja VVTP 2023‒2027 ruumipoliitika ja riigivalitsemise järgmiste mõjueesmärkidega: elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna rakenduslike ülesannete täitmisega seotud teadmised, pädevus ja andmed koondatakse eri riigiasutustest kokku ühte, seda Maa-ameti kaudu ametit ümber korraldades loodavasse Maa- ja Ruumiametisse (edaspidi MaRu). Õiguslike ja administratiivsete muutuste üks lähtekoht on tõsta riigi tugiteenuste ja avalike teenuste kvaliteeti.

Lähtudes "Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ §-st 46, ei kaasne seaduse rakendamisega otsest ega olulist mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele, sh kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesannete täitmisele.

Kuna seaduse muutmise üks eesmärke on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist maa- ja ruumivaldkonnas, siis on ümberkorralduste peamised positiivsed mõjud seotud riigiasutuste töökorraldusega („Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõike 1 punkt 6), sh avalike teenuste kvaliteedi paranemine ja riigiasutuste ressursitõhusam juhtimine. Muudatuse laiem mõju riigis üldiselt on maa- ja ruumipoliitika tulemuslik rakendamine vähemate asutuste kaudu, mis tähendab teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate seisukohast ajaga seotud standardkulude ja halduskoormuse vähenemist ning paremate kompleksteenuste osutamist.

Lisaks kaasneb seaduse muutmisega mõningane positiivne mõju regionaalarengule (sh erinevad linna-, maa- ja rannapiirkonnad) seoses senisest terviklikuma riigi arengukavade, õigusaktide ja planeeringute regionaalsete mõjude hindamisega, mille andmekorjesse ja analüüsi MaRu panustab, samuti seoses võimalike töökohtade loomise ja säilitamisega eri piirkondades ning seniste regionaalsete teenuste osutamise kvaliteedi parandamisega.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisega võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades.

6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.

Sihtrühm: riigiasutused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaamet) ja kohaliku omavalitsuse üksused.

Muudatuse tulemusel saavutatakse riigiasutuste vahel suurem sünergia ning tõhusus maa- ja ruumivaldkonna sisutegevustes. Kulude kokkuhoid väljendub eelkõige läbimõeldud tegevuskohtade valiku ja kontoripindade kokkuhoidmise tulemusel tekkivas kulude kokkuhoius. Tulevikus on oodata kokkuhoidu ka registrite koostoimest saavutatavast sünergiast. MaRu teenuseid ja tulevast korraldust on täpsemalt käsitletud seletuskirja punktis 7.

Muudatustega kaasneb otsene mõju neile riigiasutustele, kelle tegevused viiakse üle Maa- ja Ruumiametisse. Nagu seletuskirja punktis 2 on esitatud, on need Kliimaministeeriumi (ehituse- ja elukeskkonna osakonnast ehitisregister), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded), Põllumajandus- ja Toiduameti (maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesanded), Rahandusministeeriumi (Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused) ning strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Koos ülesannetega viiakse üle ka ameti- ja töökohti (v.a Kultuuriministeeriumist ja Rahandusministeeriumist), et maa- ja ruumivaldkonna teadmiste, pädevuse ja andmete ühte asutusse koondamise tulemusena oleks võimalik senisest paremini korraldada valdkonnapoliitiliste ja rakenduslike ülesannete täitmist ning kasutada paremini selleks eraldatud eelarve-, tööjõu- ja muid ressursse. Muudatusega ei suurendata riigiteenistujate arvu. MaRusse koonduvaid ülesandeid täidavad seni eri asutustes kokku töötanud 407 teenistujat, kellest 302 töötavad Maa-ametis. Põhitegevusega seotud ameti- ja töökohti viiakse Põllumajandus- ja Toiduametist üle 65, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist 20 ja Kliimaministeeriumist 19. Üleviidavate ametikohtade ülesanded ei muutu ning tõenäosus, et inimesed jätkavad oma ametikohtadel, on suur. Ümberkorraldused toovad tavapäraselt kaasa ka mõningase teenistujate lahkumise, võimalike riskide maadamiseks kaardistame olulisemad pädevused ja -ametikohad.

Ameti- ja töökohtadega koos viiakse MaRu eelarvesse üle ka ameti- ja töökohtade palgafond, ameti- ja töökohtadega seotud majandamiskulud ning selleks vajalik ressurss, et võimaldada osutada tugiteenuseid. See tähendab, et MaRu eelarvesse viiakse üle kõik vahendid, mis on seotud üleviidavate ameti- ja töökohustustega seotud tegevuste tegemiseks planeeritud varem eri valitsemisalades ja asutustes. Uued ameti- ja töökohad, mis on seotud eelkõige strateegilise ruumiloome pädevusega, luuakse olemasolevate ameti- ja töökohtade arvelt.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete korrastamisel on mõju ka geoloogiavaldkonnale ja Eesti Geoloogiateenistusele. Ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile, sest lähtudes VVSis sätestatust kuulub maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Eespool kirjeldatu tõttu ei hakata MaRus täitma praeguse Maa-ameti geoloogiaosakonna ülesandeid, ning seitsme ametikoha palgafond summas 115 458 eurot läheb üle Eesti Geoloogiateenistusele. Eesti Geoloogiateenistusele läheb Maa-ametist üle ka RePower EU vahenditest maardlate tegevusteks planeeritav 2025. ja 2026. aasta eelarve summas72 440 eurot, sh tööjõukulud summas 62 991 eurot ja kaudsed kulud summas 9449 eurot.

Keskkonnaametile liigub MaaPSi § 107 lõike 3 kohane riikliku järelevalve teostamise ülesanne, kuid nagu on ka muudatuse juures selgitatud, ei ole seni MaaPSi § 25 alusel sätestatud riikliku järelevalve ülesannete kohta praktikat tekkinud. Seda pole võimalik ka § 25 regulatsiooni arvestades prognoosida, seega pole Keskkonnaameti töökoormuse suurenemist samuti võimalik ette näha. MaRu ülesandeks jääb geoloogia-alaste ruumiandmete visualiseerimine ametkondliku koostöö käigus, nagu see toimub ka praegu kõikides teistes riigiasutustes. Eespool kirjeldatud muudatus toob kaasa geoloogiavaldkonna ülesannete täitmise senisest suurema korrastatuse, sh lõppeb ülesannete täitmise dubleerimine ning valdkondlik pädevus koondub ühe juhtimise alla. Ühtlasi toetab muudatus ministeeriumidevaheliste ülesannete jaotuse ja vastutuse selgust.

Samuti kaasneb positiivne mõju neile riigiasutustele, kes on eespool nimetatud ja ümberkorraldusega seotud riigiasutuste kliendid ja koostööpartnerid eespool nimetatud valdkondades (vt joonis 1). Kui koondada seotud valdkonnad ühte asutusse, siis on võimalik saada senise mitme asutusega suhtlemise asemel vajalik ja eeldatavasti sidusam teenus ühest asutusest.

Joonis 1. Maa- ja ruumipoliitikaga seotud osapoolte ja partnerite võrgustik (allikas: Maa- ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsioon)
Sisulisi muudatusi suhtlemisel rahvusvaheliste organisatsioonidega ei kaasne, kuid välispartnereid tuleb teavitada asutuse nime muutmisest. Lisaks kavandatakse põhjalikult ja riigisiseselt teavitada nii organisatsioone kui ka isikuid ühte asutusse koondatavate teenuste sisu ja nende osutamise korralduse kohta.

Seaduse vastuvõtmine ei muuda kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) töökorraldust. Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema muudatusi nende kehtestatud eeskirjades ja kordades, kus on tehtud viide MaRusse koonduvaid teenuseid seni osutanud asutustele, ja asendama selle viitega MaRule. Tegu on ühekordse tegevusega, mille kulu ei ole suur (sh ei ole suur mõju töökoormusele) ning mille ajavahemik muudatuse tegemiseks on mõistlik.

Muudatusel on MaRu pakutavate strateegilise ruumiloome valdkonna nõustamisteenuste kaudu mõningane positiivne mõju KOVi võimekusele täita avalikke ülesandeid ruumiküsimuste valdkonnas ja seda eeldatud kvaliteedi ja professionaalsusega. Muudatus ei mõjuta riigi ega KOVi omavahelisi suhteid, sh pädevussuhteid, või ülesannete jaotust ega finantsautonoomiat. Samuti puudub mõju KOVide autonoomiale.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine. Eeldame, et osapooltel ei esine olulisi kohanemisraskusi teenuste osutamise korraldusega ning ümberkorraldustega ei kaasne kriitilist pädevuse kadu. Riigiasutuste töökorraldusega seotud mõjud on positiivses seoses ka sotsiaalsete (rahvastik), majanduslike (tööhõive) ja regionaalsete mõjudega, sest pakkudes võimalust töötada Maa- ja Ruumiametis üle Eesti, luuakse elanikele eeldused kohapealseks toimetulekuks ning vähendatakse töökoha asukohast tingitud sundliikumist ning Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse elama suundumist. Maa- ja Ruumiametisse koonduvatest ametikohtadest asub regioonides 251 ametikohta (61% kõigist ametikohtadest).


6.2. Mõju majandusele

Sihtrühm: ehituse ja maakorralduse valdkonna ettevõtjad ja maaomanikud

Seaduse rakendamisega ei kavandata riigilõivude suurendamist, samuti sunniraha määra ega trahvide suurendamist.

Ümberkorraldused aitavad teatud määral kaasa halduskoormuse vähenemisele eelkõige selle kaudu, et teenust ei osuta enam eri asutused. Teenused muutuvad kvaliteedi seisukohast ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks maa- ja ruumipoliitika rakenduslikke ülesandeid täitev amet, mis muudab riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Näiteks maaparanduses ja riigimaade hooldamises tehakse sarnaseid toiminguid, mille kohta saab klient edaspidi infot ühest asutusest (maaparanduse ehitusprojektide menetlusega seotud toimingud, maaparandusühistute küsimuste lahendamine jpt). Seaduste ühetaoline kohaldamine tagab isikute võrdse kohtlemise, parema teavitamise kehtivatest nõuetest ning aitab sel viisil kaasa nende täitmisele. Kuna edaspidi peab klient suhtlema maa- ja ruumiküsimustes ühe asutusega, siis on tal lihtsam oma probleemile lahendust leida. Seega on halduskoormuse muutus kaudne ning seda pole võimalik täpselt hinnata. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist ei ole ette näha suuri muudatusi avalike teenuste osutamises ning seetõttu ei ole halduskoormuse vähenemist täpsemalt hinnatud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine.

6.3. Mõju loodus- ja elukeskkonnale

Sihtrühm: riigi elanikud

Ameti üks ülesandeid on analüüsida ja osaleda tervikliku elukeskkonna loomises, mis aitab kujundada Eesti ruumilist arengut ja teha läbimõeldud ruumiotsuseid, tagades sellega inimestele parema elukeskkonna, soodsama majanduskeskkonna ja tänu ressursside tõhusamale kasutamisele kestliku ruumilise arengu, mis lähtub kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja väärtustab ruumi kui ressurssi.

Amet tagab Eesti inimestele, ettevõtjatele ja asutustele terviklikud maa- ja ruumiplaneerimise teenused tänu maa-, planeerimis-, ehitus-, kinnisvara- ja arhitektuurivaldkondade sidususele. Seekaudu paraneb keskkonnainfo kättesaadavus ruumiandmetel põhinevate teenuste kaudu, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks, elukeskkonna andmepõhiseks kujundamiseks (sh segregeerumise küsimused) ning ressursside paremaks kasutamiseks.

Maa- ja Ruumiamet nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, riigiasutusi ja ettevõtjaid ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamise korral, sh ruumilise visiooni loomise, ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamise ning nimetatud teemadega seotud õigusküsimuste tekkimise korral.

Muudatusel on pikaajaline positiivne mõju keskkonnateadlikkusele hoiakute kujundamise kaudu, sest MaRu üks ülesandeid on edendada teadlikkust maa- ja ruumivaldkonnas nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise ja rahvusvahelise ruumialase teadmise ja arengusuundade levitamise kaudu. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna tulevikus võib mainitud tegevuste tulemusel oodata elanikkonna teadlikkuse kasvu.

Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, millest tingituna on selle kaudne mõju Eesti loodus- ja elukeskkonnale ning kliimamõjudega kohanemisele keskmine.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine.

6.4. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Sihtrühm: riigi elanikud ja ettevõtjad

Kavandatavad muudatused on kooskõlas regionaalpoliitika suundade ja suundumustega.

Muudatusel on ootuslikult positiivne mõju ühtlasemale piirkondlikule arengule kõikides Eesti piirkondades, kuna maa- ja ruumivaldkonna rakenduslike ülesannete koondamine loob tingimused mõjusama regionaalpoliitika kujundamiseks, samuti aitab professionaalsem ruumiloome vähendada sundliikumisi ja ennetada segregeerumist. Koondatud elukeskkonna ning maa- ja ruumivaldkonna alased teadmised, pädevus ja andmed võimaldavad kasutada piirkondliku arengu toetamiseks ettenähtud ressursse sihipärasemalt, mille kaudu on riigil võimalik piirkondlikku arengut (sh planeeringuid) strateegilisemalt ja tõhusamalt toetada.

MaRus jätkatakse maa- ja ruumivaldkonna teenuste osutamisega eri piirkondades.

Muudatusel on pikaajaline positiivne mõju tänu elukeskkonna kvaliteedi tõusule.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine, kuideeldatavasti ajas kasvav.

6.5. Kokkuvõtteks

Kuna seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõike 3 kohane mõjude analüüsi aruanne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõuga kavandatav Maa-ameti ümberkorraldamise eesmärk ei ole otsene riigieelarve kulude kokkuhoid ega tulude suurendamine. Eesmärk on saavutada seni killustunud valdkondade koostoimes suurem tulemuslikkus ja tõhusam tegevus, sh geoloogiavaldkonnas. Kavandatav aitab ühelt poolt vähendada pädevuse dubleerimist eri asutustes ning selle käigus riigiasutuste omavahelist konkureerimist valdkonnas tipp-pädevuse omandamiseks (sh ekspertide üleostmine). Viimasel on mõju vähendada survet palgarallile valdkonnas.

MaRu teenustest ja seosest riigitasandi strateegilise planeerimisega annab ülevaate allolev tabel (vt tabel 1). MaRu põhiteenused on loetletud tabelis rohelisel taustal.

Tabel 1. MaRu teenused seostatuna riigitasandi strateegilise planeerimisega


Teenused jagunevad ametis kaheksa tegevusvaldkonna vahel. Tegevusvaldkonnad on järgmised:
1) strateegiline ruumiloome;
2) maakataster;
3) maa analüüs ja korraldamine;
4) riigimaade haldamine;
5) maaparandus;
6) ruumiandmete hõive;
7) ruumiandmeteenused ja andmekogud;
8) kohaliku omavalituse planeeringute heakskiitmine.

Lisaks sisuvaldkondadele on ametis kesksete teenuste valdkond, mis osutab asutusesiseseid juhtimist toetavaid tugiteenuseid. MaRu käivitamisel on IT-majaks KeMIT (Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus).

Ametit juhib peadirektor. Kuna struktuur on eelkõige juhtimisvahend ja peab toetama seatud eesmärkide täitmist, siis ameti lõpliku struktuuri (sh osakondadeks jaotumise) ja direktori asetäitjate arvu kohta teeb ettepaneku ametisse asuv peadirektor.

MaRu teenistuskohtade ülempiir on 407 ameti- või töökohta. Nii palju oli MaRu ettevalmistusperioodil ametisse koonduvate tegevusvaldkondade ülesannete täitmisega seotud teenistuskohti asutuste peale kokku. MaRu teenistuskohtade kavandamise ja täitmise läbiv põhimõte on, et riigitöötajate arvu ei suurendata ning uued teenistuskohad luuakse seniste teenistuskohtade arvelt.

Suurema osa MaRu teenustest moodustavad praegu osutatavad teenused, mille koondamisest ühte asutusse oodatakse eelkõige sünergiast tekkivat teenuste sidusust ja lisakvaliteeti, kuid strateegilise ruumiloome valdkond on põhimõtteliselt uus ning tekib sellises kvaliteedis alles MaRu loomisega. Seega vajab ruumiloome valdkond nii MaRu asjakohaste teenistuskohtade valdkonna ekspertidega täitmist kui ka raha põhitegevuse jaoks. Strateegilise ruumiloome valdkonna ülesanded on näiteks:
1) osaleda riigi ruumilise arengu suunamises ning strateegiate elluviimises;
2) mõtestada riigi üldisi huve ruumis;
3) nõustada kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja -ettevõtteid ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamise korral, sh ruumilise visiooni loomise ning ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamise korral ja GISi küsimustes;
4) teha või korraldada ruumipoliitika kujundamiseks või rakendamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse;
5) edendada riigiasutuste, esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste omavahelist koostööd ruumiloome valdkonnas;
6) edendada teadlikkust ruumivaldkonnas nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise ja rahvusvaheliste ruumiteadmiste ning arengusuundade levitamise kaudu.

Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise ülesanne tähendab, et MaRusse lähevad üle need tegevused, mis puudutavad maa korrashoidu (nt maale ebaseaduslikult ladustatud prügiga tegelemine, raadamine) ja maakorralduse käigus piiride muutmise kooskõlastusi ning maaparandusega seotud tegevusi (kraavide kuivendamine jne). Kõik riigivara valitseja sisulised otsused jäävad endiselt Kliimaministeeriumi otsusteks ning Rahandusministeeriumi ühisosakonna kinnisvaratalituse tegevusvaldkonda (servituutide seadmine, sh IKÕd, hoonestusõiguse jm vara puudutavad lepingud, projektide kooskõlastamised jne). Mainitu tähendab, et ministeeriumide koostöö kokkuleppe lisas 5 kirjeldatud ülesannete jaotusest lähevad MaRusse üle punktides 1.2.1 (lubade ja nõusolekute andmine üksnes kitsalt maakorraldust puudutavates küsimustes, mitte kinnisasja koormamises) ja 1.2.2 kirjeldatud tegevused.

Ümberkorraldamisega ei kaasne kokkuhoidu palgakuludes, kuna Maa-ameti keskmine mahajäämus avaliku teenistuse mediaanist on 9% ning Põllumajandus- ja Toiduametist MaRusse liikuva maaparanduse valdkonna keskmine mahajäämus on ligi 20%. Ümberkorraldamise tulemusena muudetakse tegevuskohtade (kontoripindade) arvu nii MaRu kui tema klientide vajadustele vastavaks kui võimalik. MaRu tegevusvaldkonna ülesannete täitmine toimub praegu 38 tegevuskohas ning ülesannete täitmiseks on kasutada 41 maismaasõidukit ning üks eriotstarbeline lennuk. Võimaluse korral koondutakse piirkondades ühele kontoripinnale. Kaardistatud on MaRusse liikuvate üksuste väljaspool Tallinnat asuvad töökohad. Tallinnas hakkab MaRu tegutsema Loodusmajas (Vesilennuki tn 14) pärast Loodusmaja valmimist 2026. aastal. Nendes linnades, kus tulevase MaRu töökohad asuvad riigimajades, jäävad töökohad 2025. aasta 1. jaanuari seisuga jätkuvalt riigimajadesse. Seal, kus riigimaja on projekteerimisel või rajamisel, arvestatakse sellega, et töökohad saaksid viidud rajatavasse riigimajja ning võimaluse korral sellele lähedal asuvale tööalale. Asukohtades, kuhu riigimaja planeeritud ei ole, tuuakse töökohad kokku ühele mahu poolest sobilikule pinnale. Eesmärk on vältida olukorda, kus MaRu tegutseks ühes linnas mitmes asukohas. Kontoripindade kavandamisel võetakse arvesse töökoha jagamismäära näitajaid, büroopinna suurust töötaja kohta ja tegevuspõhise töökeskkondade rakendamise võimalusi.

Esmase analüüsi põhjal võib kaasneda vähene kokkuhoid sõidukite kasutamises tingituna teenusteülesest töövoogude terviklikust planeerimisest.

Töökohtadega seotud kinnisvarakuludest vabanevat raha on võimalik kasutada ameti põhitegevusteks ning teenistujate palkade mahajäämuse vähendamiseks. Pikema aja jooksul on oodata säästu seoses võimalike andmekogude arenduste, nendekohaste kogemuste ja haldamiste ning kogude kasutajatugede jne ühise ja ühetaolisema arendamise või kasutamisega.

MaRu ettevalmistamine riigieelarve revisjoni käivitamisega samal ajal annab võimaluse vaadata ametisse koondatavaid teenuseid tervikuna ning valmistada ette vajalikud ümberkorraldused. Uue asutuse töölehakkamise alguses 2025. aastal jätkub töö teenustega ning arvesse võetakse eelarverevisjoni (nullbaasilise eelarve) lähtekohti ja metoodikat.

MaRusse liikuvate teenuste eelarve TERE-teenuste seisukohast on 2024. aastal järgmine:

Tabel 2. MaRusse koonduvate teenuste eelarve 2024. aastal TERE-teenustena
TERE-teenuse nimetus
TERE-teenuste summa eurodes
Tööjõukulu eurodes
Märkus projektipõhise rahastamise kohta
Riigimaade haldamine
2 894 868
792 710
Teenuse summas on kajastatud 1 816 000 euro ulatuses riigimaade maamaksu ja hooldamise kulusid (eelarve liik 10). Lisaks ORFi rahastus kuni 31.12.2024
Maatoimingute läbiviimine
755 672
598 876

Avalikes huvides maade omandamine
300 043
136 759
Lisaks finantseerimine Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektist
Maareform
1 122 585
747 129
Lisaks ORFi rahastus kuni 31.12.2024
Topograafiliste andmete hõivamine
1 132 576
850 734
Lisaks REPowerEU rahastus kuni 31.03.2026
Geodeetilise süsteemi haldamine
339 461
234 012
Lisaks REPowerEU rahastus kuni 31.03.2026
Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine
1 930 571
1 517 017

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine
1 108 702
926 916
Lisaks REPowerEU rahastus kuni 31.03.2026
Kinnisvara hindamine ja analüüsimine
312 728
259 384
Lisaks finantseerimine Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektist
Katastrimõõdistamise ja 
-kontrolli teostamine
675 588
543 468

Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine
409 953
305 157

Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine
603 798
466 913
Lisaks REPowerEU rahastus kuni 31.03.2026
Maaparanduse järelevalve
146 970

139 481


Maaparanduse kooskõlastused
596 805

583 673


Maaparandussüsteemi ehitamine
549 913

537 441

218 704 eurot (millest 210 304 eurot on tööjõukulu)

MAKi tehniline välisabi
2024. aastaks (2P50-PF21-TA)
Maaparandussüsteemide toimimise tagamine
975 680

296 574

3 000 000 eurot sildfinantseering (2P50-PF14-MAKME2020; PRIAlt)


Ministeeriumidest üleminevate tegevuste eelarve ja tööjõukulu 2024. aasta eelarves on järgmine:

Tabel 3. Ministeeriumidest MaRusse liikuvate tegevuste eelarve 2024. aastal
Tegevuse nimetus
Summa eurodes
Tööjõukulu eurodes
Märkus projektipõhise rahastamise kohta
Ehitiste eluringi menetluskeskkonna ülevalpidamine ja Eesti ehitatud keskkonnaandmete haldamine (KliM)
täpsustamisel
804 396
Tööjõukuludest on 161 784 eur liigilt 40
ReMi ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded
736 745
729 745



MaRu loomisega seotud ühekordsed kulud 2024. aastal on umbes 115 000 eurot. Asutuste tegevusvaldkondade MaRusse üleviimise ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maa-ameti olemasolevatest vahenditest.

Mainitule lisanduvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna kulud, mis on seotud asutuse sise- ja välisveebi ettevalmistustega (umbes 16 0000 euro väärtuses, mis kaetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest). Hilisemad kulud on pigem seotud teenuste arendamise, mitte eri asutuste tegevusvaldkondade Maa- ja Ruumiametisse üleviimise protsessiga, ja alluvad RES-mehhanismile või võimalike projekti toetuseks antud summade kasutamisele.

8. Rakendusaktid

Muudetavate seaduste kaupa on muudetavad või kehtestatavad rakendusaktid järgmised:

1) Vabariigi Valitsuse seadus:

1.1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määrus nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121112023017).

1.2. Maaeluministri 18. augusti 2020. a määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023034).

1.3. Regionaalministri määrus „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“.

1.4. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrus nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ (Kliimaministeeriumi põhimäärus–Riigi Teataja).

1.5. Majandus- ja taristuministri 13. aprilli 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 punktiga 2 kinnitatud „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ (egt_mood_kaskkiri.pdf; 2022_07_03_EGT_pohimaarus_KK_lisa_terviktekst.pdf).

1.6. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus–Riigi Teataja).

2) ehitusseadustik:

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määrus nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023239).

3) looduskaitseseadus:

keskkonnaministri 3. juuni 2004. a määrus nr 65 „Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022018).

4) maapõueseadus:

4.1. Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrus nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/110062022003).

4.2. Keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022026).

4.3. Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022032).

5) notariaadiseadus:

justiitsministri 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/125042023004).

6) planeerimisseadus (§ 41 lõige 3):

riigihalduse ministri 18. oktoobri 2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ § 9 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametis“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametis“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/115072023039).

Seaduste kaupa, mida eelnõu kohaselt ei muudeta, on muudetavad rakendusaktid järgmised:

1) atmosfääriõhu kaitse seadus (§ 43 lõige 1):
keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023066).

2) Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (§ 6 lõige 51 ja § 71 lõige 3):

2.1. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a määruse nr 233 „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine“ punktis 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametit“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametit“ (Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine–Riigi Teataja).

2.2. Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ § 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/123122023010).

3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (§ 32 lõige 3 ja § 42 lõige 3):

3.1. Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ § 3 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/117082022003).

3.2. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametil“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametil“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023003).

4) metsaseadus (§ 23 lõiked 2, 3 ja 10):

keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023065).

5) sadamaseadus (§ 40 lõige 5):

majandus- ja taristuministri 28. märtsi 2022. a määrus nr 25 „Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/101042022005).

6) veeseadus (§ 37 lõige 2 ja § 168 lõige 4):

keskkonnaministri 5. novembri 2021. a määrus nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/109112021010).

Vabariigi Valitsuse määruste kavandid on seletuskirja lisas 1.

Ministri määruste kavandid on seletuskirja lisas 2.

Sarnaselt eelnõuga ei kavandata enamikus rakendusaktides sisulisi muudatusi, vaid peamised muudatused on seotud ameti nime asendamisega või ümberkorraldamise tõttu ülesannete täitja muutumisega seotud muudatuste tegemisega. Seetõttu ei ole muudetavate rakendusaktide loetelu ammendav ja rakendusaktide kavandites ei ole esitatud ammendavalt kõiki neid muudatusi, mis seisnevad üksnes Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril, kuna Maa-ameti ümberkorraldamine on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Nagu seletuskirja eespool kirjeldatust nähtub, on Maa-Ameti ümberkorraldamiseks vajalikke ettevalmistavaid töid tehtud suhteliselt pikka aega ja põhjalikult ning kõiki asjassepuutuvaid osapooli igati kaasates. Arvestades 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldamise käigus saadud kogemust, saab ümberkorraldatud ameti tegevuse alustamiseks vajalike toimingute tegemiseks pidada ka kahekuulist tähtaega piisavaks.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse ettepanekuteks ja kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuste ja ettepanekute esitamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Maaparandajate Seltsile, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Tartu Ülikoolile, Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Kunstiakadeemiale.

Eespool nimetatud huvirühmade ja asjaomaste riigiasutustega on toimunud kohtumised perioodil august 2023– aprill 2024 (kokku enam kui 40 kohtumist).

Lisaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler saatnud regulaarseid infokirju huvirühmade ja asjaomaste riigiasutuste kontaktisikutele ning MaRu tulevastele teenistujatele. Teenistujatele on toimunud ka infotunnid.

Eelnõu kohta tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise ning mittearvestamise tabel on seletuskirja lisas 3.



___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2024. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa 1

Vabariigi Valitsuse määruste kavandid



1) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine


Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvist 5 jäetakse välja sõnad „ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine“;

2) paragrahvist 6 jäetakse välja sõnad „ligipääsetavuse valdkonna arenguks“;

3) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) ruumilise planeerimise osakonna põhiülesanne on suunata ja koordineerida üleriigilist planeerimisalast tegevust, korraldada üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringu koostamist, mereala ruumilist planeerimist ning planeerimisalast koostööd ning töötada välja oma valdkonna strateegilised dokumendid ja juhendid ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks;“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

2) Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a
määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 10 tekstis, § 11 tekstis ning § 17 punkti 183 esimeses ja teises lauses asendatakse sõnad „võrdse kohtlemise“ tekstiosaga „võrdsete võimaluste, sealhulgas ligipääsetavuse,“.

3) Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a nr 2023. a
määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a nr 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 22 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) ehituse ja elukeskkonna osakonna põhiülesanded on ehitus- ja elamuvaldkonna ning elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, sealhulgas läbi e-ehituse platvormi ja ehitisregistri;”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

4) Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69
“Ehitisregistri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 58 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 19. Juuni 2015. a määruse nr 69 “Ehitisregistri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

(1) Registri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.

(2) Vastutav töötleja:

1) otsustab strateegiliste teenuste vajaduse ja arendamise ning esitab volitatud töötlejale teenuse üldised tingimused;

2) tagab strateegiliste teenuste arendamiseks vajalikud eelarvelised vahendid või otsustab nende ümberkorraldamise.

2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri volitatud töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

3) paragrahvi 4 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Volitatud töötleja:“

4) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõna “Kliimaministeerium” tekstiosaga “Maa- ja Ruumiamet”;

5) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna “Kliimaministeerium” tekstiosaga “Maa- ja Ruumiamet”;

6) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 9 asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga “Maa- ja Ruumiamet”;

7) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 13 asendatakse sõna “Kliimaministeerium” tekstiosaga “Maa- ja Ruumiamet”

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

5) Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a määruse nr 233
„Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 71 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a määruse nr 233 „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine“ punktis 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametit“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametit“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: REM/24-0468 - Maa-ameti Maa- ja Ruumiametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 03.06.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf4bb1c1-ddd8-40d9-b2da-f9df3f82a46e 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf4bb1c1-ddd8-40d9-b2da-f9df3f82a46e?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main