Maa-ameti Maa- ja Ruumiametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kooskõlastamine


EELNÕU
23.05.2024


Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks)


§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõnad „võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse“ tekstiosaga „soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste, sealhulgas ligipääsetavuse“;

2) paragrahvi 651 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine,“;

3) paragrahvi 651 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Maa- ja Ruumiamet;“;

4) seadust täiendatakse §-dega 10520 ja 10521 järgmises sõnastuses:

„§ 10520. Maa-ameti ümberkorraldamine

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuv Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Maa-ameti ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb regionaalminister.

(2) Õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete täitmise; Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete täitmise, samuti Maa-ameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile.

(3) Kõigis õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki esindanud ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete valdkonnas Kliimaministeerium; Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise valdkonnas Rahandusministeerium; ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete valdkonnas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium janing Maa-amet või maaparanduse ja maakasutuse valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduamet, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Maa- ja Ruumiamet.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikesget 2 sätestatut ei kohaldata Maa-ameti geoloogia-alaise tegevuse korraldamise ülesande täitmise valdkonna õigusaktides sätestatud õiguste ja kohustuste suhtes, mis lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale riigiasutusele, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine ning säilitada geoloogiliset teavetbe säilitamine ja tagada selle kättesaadavuse tagamine (edaspidi riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus).

(5) Käesoleva paragrahvi lõikesget 3 sätestatut ei kohaldata kõigi nende geoloogia-alaise tegevuse korraldamise ülesande täitmise korral tekkinud nende õigussuhete suhtes, milles on Eesti Vabariiki esindanud Maa-amet. Nendes õigussuhetes on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

§ 10521. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala ümberkorraldamine

Kõigis ligipääsetavuse valdkonna õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki alates 2023. aasta
1. juulist esindanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, on alates 2025. aasta
1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.“.

§ 2. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 3. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Ehitisregistri“ sõnadega „vastutav töötleja ja“;

3) paragrahvi 11321 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 4. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne 2025. aasta 1. jaanuari algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiidu andmine menetletakse lõpuni Maa- ja Ruumiametis.“;

3) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

4) seadust täiendatakse §-ga 308 järgmises sõnastuses:

„§ 308. Planeerimisseaduse § 27 lõike 71 ja § 55 lõike 41 rakendamine

Planeerimisseaduse § 27 lõiget 71 ja § 55 lõiget 41 ei kohaldata enne selliste 2025. aasta 1. jaanuari algatatud riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamisele, mille kehtestamise viimane tähtpäev saabub hiljemalton 2026. aasta 31. detsemberil.“.

§ 5. Eluruumide erastamise seaduse muutmine

Eluruumide erastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 215 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

2) paragrahvi 218 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 6. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 7. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3 ja § 12 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 8. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduse § 17 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 9. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 341 lõike 71 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa-ametile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“.

§ 10. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 91 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Enne 2025. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 10 lõigete 1 või 6 alusel tehtud otsuses olev viide maainfosüsteemile domeeninimega www.maaamet.ee loetakse viiteks maainfosüsteemile domeeninimega www.maaruum.ee.“.

§ 11. Maa hindamise seaduse muutmine

Maa hindamise seaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.


§ 12. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 13. Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 14. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses, välja arvatud § 96 lõikes 2 ning § 103 lõikes 4, asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 15. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maavarade komisjoni põhiülesanne on Kliimaministeeriumi ning ja tema valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.“;

2) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, kelle ülesanne on riigi geoloogiline kaardistamine ning säilitada geoloogilinse teavbe säilitamine ja tagada selle kättesaadavuse tagamine (edaspidi riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus), võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:“;

3) paragrahvi 14 lõikes 21 ja §-s 15 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse volitatud asutus“ tekstiosaga „kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“ vastavas käändes;

4) paragrahvi 21 lõikes 2, § 24 lõikes 1, § 25 lõikes 1 ja lõike 4 teises lauses, § 27 lõikes 2 ja § 49 lõikes 2 asendatakse sõnad „maavarade registri vastutav töötleja“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“;

6) paragrahvi 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse sõnad „maavarade registri vastutaval töötlejal ja Kliimaministeeriumil“ tekstiosaga „riigiasutusel, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus,“;

8) paragrahvi 25 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus, otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, kas kogutud materjali tuleb säilitada. Selle riigiasutuse nõudmisel annab loa omaja kogutud materjali nimetatud riigiasutusele säilitamiseks üle selle riigiasutuse määratud ulatuses ja kohas.“;

9) paragrahvi 39 lõikes 4, § 70 lõikes 3 ja § 71 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Maa-ametit“ tekstiosaga „riigiasutust, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“ vastavas käändes;

10) paragrahvi 95 lõikes 7 asendatakse sõnad „maavarade registri vastutavale töötlejale“ sõnadega „maavarade registrisse“;

11) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „3‒5“ tekstiosaga „4 ja 5“;

12) paragrahvi 107 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Maareformi seaduse muutmine

Maareformi seaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 17. Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmine

Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõikes 42, § 6  
lõikes 1 ja § 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

§ 18. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktis 52 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 19. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 41 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldamise korral täidab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 3‒5 nimetatud ülesandeid Maa- ja Ruumiamet.“;

4) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldamise korral täidab käesoleva seaduse § 4
lõike 2 punktides 3‒5 nimetatud ülesandeid Maa- ja Ruumiamet.“;

5) paragrahvi 76 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

6) paragrahvi 90 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

7) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastus.“;

8) paragrahvi 91 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“;

9) paragrahvi 92 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

10) paragrahvi 99 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

11) paragrahvi 121 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

12) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastus.“;

13) paragrahvi 122 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“;

14) paragrahvi 138 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

15) paragrahvi 139 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“.

§ 20. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 21. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) tekstiosa „Maa-amet“ asendatakse tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „Kliimaministeerium“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 22. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 193 täiendatakse pärast tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „või Maa- ja Ruumiameti“.

§ 23. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 4 punkt 4 ningja § 19 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.


___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … …..2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga lahendatakse juba aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimust. Riigil puudub keskne rakendusüksus, mis käsitleks ruumi ja maa küsimusi kui tervikut, analüüsiks oluliste otsuste mõju elukeskkonnale ning annaks riigiasutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele nõu ruumiloome küsimustes ning aitaks kaasa riigi võetud eesmärkide saavutamisele, soovitud muudatuste elluviimisele ja parema ruumi kujundamisele. Eelnõu aitab kaasa maa- ja ruumivaldkonna korrastamise üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on parem elukeskkond linnas ja maal. Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Selleks luuakse Maa-ameti kaudu seda ümber korraldades Maa- ja Ruumiamet, mis aitab viia ellu eesmärke, mis on seatud ruumi tasakaalukaks ja kestlikuks arenguks ning kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks valdkondlikes arengukavades ja teistes strateegiadokumentides.

Maa- ja Ruumiametisse viiakse lisaks Maa-ameti praegustele ülesannetele üle järgmised ülesanded:
1) Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi kohased tegevused;
2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded;
3) Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
4) Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
5) strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Teenustena tähendab see järgmisi ülesandeid:
• strateegiline ruumiloome ja ruumilise planeerimise poliitika rakendamine,
• kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine,
• katastrimõõdistamine ja -kontroll,
• kinnisvara hindamine ja analüüsimine,
• maareform,
• kinnisasjade avalikes huvides omandamine,
• riigi maatoimingute elluviimine,
• riigimaade haldamine,
• maaparanduse valdkonna kooskõlastuste menetlemine,
• maaparandussüsteemi ehitamine,
• maaparandussüsteemide toimimise tagamine,
• geodeetilise süsteemi haldamine,
• aeropildistamine ja laserskaneerimine,
• baasruumiandmete tootmine,
• ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine,
• aadressi- ja kohanimeandmete haldamine,
• ehitiste eluringi menetluskeskkonna ülevalpidamine ja Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile, sest lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatust kuulub maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise pädevuse tagamine Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Eespool kirjeldatust tingituna ei hakka Maa- ja Ruumiamet täitma praeguse Maa-ameti geoloogiaosakonna ülesandeid.

Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule Maa- ja Ruumiameti loomisega seotud tegevused, sealhulgas Maa- ja Ruumiameti põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud, samuti lahendatakse eelarvega seotud küsimused ning alustatakse muudetavate seaduste alusel kehtestatud määruste muutmist.

Eelnõu kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 2025. aasta 1. jaanuaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa- ja Ruumiametisse koondatavate tegevusvaldkondade asutuste teenistujatest koosneva õiguse töörühma järgmised liikmed: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (625 6163, [email protected]), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna valdkonnajuht (maapoliitika) Vello Kima ([email protected], 626 2941), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna nõunik Eike Pärnamägi (626 0706, [email protected]), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuht Külli Siim (5817 0529, [email protected]), Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]), Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (5885 1149, [email protected]), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik Johanna Jõekalda (628 2207, [email protected]), Maa-ameti õigusosakonna juhataja Kaire Bamberg (5697 0784, [email protected]), Põllumajandus- ja Toiduameti õigusosakonna juhataja Raili Pruusapuu (515 2262, [email protected]) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna projektijuht Kristi Mikiver (5689 8694, [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (625 6163, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2022. a korraldusega nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027“ kinnitamine“, mis on kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ (edaspidi VVTP 2023-2027) järgmistes punktides loetletud ülesannete täitmisega:
1) punktiga 5.4.1: „Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks“;
2) punktiga 5.4.2: „MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda“ ning
3) punktiga 5.4.3: „MaRu eesmärk on kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal. Panustame kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge“.

Seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) Vabariigi Valitsuse seadus, RT I, 30.06.2023, 11;

2) asjaõigusseaduse rakendamise seadus, RT I, 10.03.2022, 19;

3) ehitusseadustik, RT I, 30.06.2023, 3;

4) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, RT I, 30.06.2023, 4;

5) eluruumide erastamise seadus, RT I, 23.12.2022, 6;

6) kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, RT I, 06.07.2023, 17;

7) kohanimeseadus, RT I, 30.06.2023, 29;

8) lennundusseadus, RT I, 20.03.2024, 3;

9) looduskaitseseadus, RT I, 17.04.2024, 7;

10) maa hindamise seadus, RT I, 27.04.2022, 8;

11) maakatastriseadus, RT I, 17.03.2023, 56;

12) maakorraldusseadus, RT I, 17.03.2023, 64;

13) maaparandusseadus, RT I, 30.06.2023, 38;

14) maapõueseadus, RT I, 21.12.2023, 2;

15) maareformi seadus, RT I, 06.07.2023, 53;

16) maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus, RT I, 19.05.2020, 10;

17) notariaadiseadus, RT I, 06.07.2023, 60;

18) planeerimisseadus, RT I, 30.06.2023, 57;

19) riigivaraseadus, RT I, 06.07.2023, 84;

20) ruumiandmete seadus, RT I, 30.06.2023, 68;

21) täitemenetluse seadustik, RT I, 22.03.2024, 9.

Kuna seadusega muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, on seaduse vastuvõtmiseks vaja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 8 kohaselt Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna Vabariigi Valitsuse seadus on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 8 kohaselt konstitutsiooniline seadus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu laiem eesmärk on aidata kaasa maa- ja ruumivaldkonna korrastamise üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on parem elukeskkond linnas ja maal. Samuti on eesmärk aidata kaasa loodava valdkondliku programmi eesmärgile: kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega. Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Seni on maa- ja ruumivaldkond olnud killustunud eri ministeeriumide valitsemisalades ja nende valitsemisala asutuste vahel.

Strateegias „Eesti 2035“ on arenguvajadusena nähtud riigi suuremat pädevust terviklikuks ruumiloomeks1 ning paremate ruumiloomeotsuste tegemiseks inimeste ruumipädevuse suurendamist, mida toetavad kvaliteetsed ruumiandmed ja nutikamad teenused. Sellest tingituna on strateegia „Eesti 2035“ üks sihte kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Selleks tuleb ruumi planeerida ja uuendada terviklikult ja kvaliteetselt, seda ühiskonna vajaduste, rahvastikumuutuste ning tervise ja keskkonnahoiuga arvestades.

Aastatel 2017‒2018 Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome eksperdirühm jõudis seisukohale, et ruumipoliitika riigiasutustevahelist killustatust tuleb vähendada, ja tegi ettepaneku tuua eri ministeeriumides laiali olev pädevus ühte üksusesse. Selle töö põhjal alustati ettevalmistusi Maa- ja Ruumiameti kui nn ühendameti loomiseks ning 2020. aastal valmis „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs“2, mille põhjal tegi riigihalduse minister valitsusele ettepaneku ühendameti moodustamiseks3. Analüüsi uuendati 2023. aastal ning samal aastal valmis ka maa- ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsioon4.

2023. aasta detsembris nõustus valitsuskabinet ettepanekuga korraldada Maa-amet ümber ning viia ümberkorraldatud ameti tegevusvaldkonda lisaks Maa-ameti juba osutatavatele teenustele üle järgmised teenused, sh digiteenused:
1) Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi teenused;
2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded;
3) Kultuuriministeeriumist arhitektuurivaldkonna rakenduslikud ülesanded;
4) Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
5) Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
6) osaliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning osaliselt Kultuuriministeeriumi eespool nimetatud ülesannete hulgast strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded, millega tegeletaks edaspidi eraldi ja põhjalikumalt.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“) § 1 lõike 2 punktist 5, ei ole seaduseelnõu jaoks koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Eelnõu kohaselt muudetakse seadusi peamiselt neis oleva ameti nime muutmiseks. Mõned muudatused on seotud ümberkorraldamise tõttu ülesannete täitja muutumisega. Seega ei ole tegemist olulist õiguslikku muudatust kaasa toova eelnõuga. Eelnõuga ei muudeta ministeeriumide valitsemisalade valdkondi maa- ja ruumivaldkonnas, vaid korrastatakse üksnes selle valdkonna õigusaktide rakenduspädevusi, andes need ühe ameti pädevusse. Seega ei kaasne eelnõuga ka muud olulist mõju. Ameti nime on võimalik muuta vaid seadust muutes, mistõttu ei annaks lisaanalüüsi tegemine „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lõike 1 alusel koostatavas väljatöötamiskavatsuses muid võimalusi ega lisasisendit küsimuse lahendamiseks. Samuti ei ole kaalumisel olnud teisi ameti nime variante.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus on 22 paragrahvi, milles nähakse ette 21 seaduse muutmine.

Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

Muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) sätet, milles nimetatakse Maa-ametit Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuvate ametite hulgas ja täiendatakse seadust rakendussätetega, mis on vajalikud Maa-ameti ümberkorraldamiseks. Samuti tehakse muudatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonnas, et viia ligipääsetavuse valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumisse.

Punktiga 1 lisatakse VVSi § 63 lõikesse 1, kus on sätestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, ligipääsetavuse valdkond. Ligipääsetavuse valdkond on osa võrdsete võimaluste valdkonnast, mis on juba Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. VVSi 2023. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni kohaselt lisati ligipääsetavuse valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonda, kuid otstarbekas on viia see Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, kus saab ligipääsetavust terviklikult edendada ja koordineerida võrdsete võimaluste valdkonnas.

Termin „võrdne kohtlemine“ tähendab diskrimineerimise puudumist, seda nii soo kui ka muude kaitstud tunnustega seotult. Võrdne kohtlemine peab olema tagatud. Samas selleks, et saavutada naiste ja meeste võrdsus (võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades, on samatähenduslik soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdsuse terminiga) ja vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste jaoks võrdsed võimalused oma õiguste teostamiseks, eneseteostuseks ja ühiskonnas osalemiseks, ei piisa vaid üksikisikute võrdsest kohtlemisest. Vajalik on tegeleda ka soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamisega, kaotades nii tavadest-praktikatest kui ka ühiskondlikest hoiakutest ja eelarvamustest põhjustatud takistused nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Seepärast on ka poliitikakujundamise tasandil võetud lisaks võrdse kohtlemise terminile kasutusele „soolise võrdsuse (võrdõiguslikkuse)“ ja „(vähemusrühmade ning neisse kuuluvate inimeste) võrdsete võimaluste“ terminid. Ligipääsetavuse parandamiseks elluviidavad tegevused kuuluvad võrdsete võimaluste poliitika hulka.

Punktiga 2 muudetakse VVSi § 651 lõiget 1, kus on sätestatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala nii, et sellest jäetakse välja ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine. VVSi 2023. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni kohaselt lisati see valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonda. Kavandatava muudatusega viiakse see valdkond kokkuleppel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja tema pakutud sõnastuses tema valitsemisalasse.
Punktiga 3 muudetakse VVSi § 651 lõike 2 punkti 1, kus on sätestatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuvad ametid, muutes seal nimetatud Maa-ameti nime Maa- ja Ruumiametiks.

Punktiga 4 täiendatakse VVSi §-ga 10520 ja §-ga 10521, milles nähakse ette rakendussätted Maa-ameti ümberkorraldamiseks Maa- ja Ruumiametiks ning Maa-ameti senise geoloogia-alase tegevuse korraldamise valdkonna (täpsustatud allpool) Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistuse ülesannete hulka viimiseks, samuti ligipääsetavuse valdkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonnast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valdkonda üleviimiseks.

Kavandatava § 10520 lõikes 1 sätestatakse, et Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist ja et Maa-ameti ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb kooskõlas VVSi § 49 lõike 1 punktiga 10 regionaalminister. Maa-amet asub alates 2023. aasta 1. juulist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas.

Maa-ameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Olukorras, kus Maa-ameti ametniku või töötaja ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded ei muutu ja ainus otsene mõju tema töösuhtele on ameti nime muutumine asutuse ümberkorraldamise tõttu, ei ole tegemist ametniku üleviimist tingiva olukorraga avaliku teenistuse seaduse tähenduses või töötaja töölepingu üleandmist tingiva olukorraga töölepingu seaduse tähenduses.

Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslikke, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslikke ülesandeid täitev ning Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ametnik ja töötaja, kelle ameti- või töökoht viiakse maa- ja ruumivaldkonna õigusaktide rakenduspädevuse korrastamiseks üle Maa- ja Ruumiametisse, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. Ministeeriumi asjakohase ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb tema ametisse nimetamise õigust omav isik avaliku teenistuse seaduse § 22 lõike 1 tähenduses. Põllumajandus- ja Toiduameti ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor.

Maa-ameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või töökoht ja teenistus- või tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ameti- või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale või kelle ameti- või töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht, mis täidetakse sisekonkursi korras, ja kes valitakse ameti- või töökohale sisekonkursi korras, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Nimetatud ettepaneku teeb ja sisekonkursi kuulutab välja Maa-ameti peadirektor.

Maa-ameti ametikoha asemele loodav uus ametikoht, mida ei täideta sisekonkursi korras, täidetakse avaliku konkursi korras, ja sellele valitud ametnik alustab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ametikohal. Avaliku konkursi kuulutab välja Maa- ameti peadirektor.

Maa-ameti peadirektoril on õigus enne 2025. aasta 1. jaanuari anda käskkiri enda poolt ametisse nimetatud ametniku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu või ütelda üles töötajaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu alates 2025. aasta 1. jaanuarist.

Kavandatava § 10520 lõikes 2 sätestatakse, et õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete täitmise, Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete ning Maa-ameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile. See tähendab, et kuni 2025. aasta 1. jaanuarini lähevad asutuste ja valdkondade ülesannete täitmise õigused ja kohustused, mis viiakse üle Maa- ja Ruumiametisse, nendelt asutustelt alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile. Samuti lähevad kõik Maa-ameti ülesannete täitmise õigused ja kohustused alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile.

Kliimaministeeriumist Maa- ja Ruumiametile üle minevate ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete all peetakse silmas eelkõige ehitisregistri põhimääruse § 4 lõikes 3 sätestatud ehitisregistri vastutava töötleja ülesandeid. Kliimaministeeriumile jääb endiselt poliitika kujundaja roll ehk strateegiliste otsuste langetamise ja registriga seotud õigusloome, sh põhimääruse ja muude registrit puudutavate õigusaktide eelnõude koostamise pädevus. Muuhulgas jäävad ka ehitisregistrit puudutavad infotehnoloogia-alased investeeringud Kliimaministeeriumi valitsemisalasse või kokkuleppe korral teenuste äriomaniku juurde ehk Maa- ja Ruumiametisse.

Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise ülesanne tähendab, et Maa- ja Ruumiametile lähevad üle tegevused, mis puudutavad maa korrashoidu (nt maale ebaseaduslikult ladustatud prügiga tegelemine, raadamine), maakorralduse käigus piiride muutmise kooskõlastuse ning maaparandusega seotud tegevusi (kraavide kuivendamine jne). Kõik riigivara valitseja sisulised otsused jäävad endiselt Kliimaministeeriumi otsusteks ning Rahandusministeeriumi ühisosakonna kinnisvaratalituse tegevusvaldkonda (servituutide seadmine, sh IKÕd, hoonestusõiguse jm varasid puudutavad lepingud, projektide kooskõlastamised jne).

Kavandatava § 10520 lõikes 8 sätestatakse, et õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud rakenduslikke ülesandeid täitvate; Kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike ülesannete; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslikke ülesandeid täitvate ning Maa-ameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ametnike ja töötajate volitused ning pädevus lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiameti ametnikele ja töötajatele. See tähendab, et nende ametnike ja töötajate volitused ja pädevused, kes kuni 2025. aasta 1. jaanuarini töötasid nimetatud asutustes ja valdkondades, mille täitmise ülesanded viiakse koos nende ameti- ja töökohtadega üle Maa- ja Ruumiametisse, lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiameti ametnikele ja töötajatele. Samuti Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise ning maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamisega seotud töötajate ja kõigi Maa-ameti ametnike ja töötajate volitused ja pädevus lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiameti ametnikele ja töötajatele.

Kliimaministeeriumist Maa- ja Ruumiametisse üleminevate ehitisregistri rakenduslike ülesannete all peetakse silmas eelkõige ehitisregistri põhimääruse § 4 lõikes 3 sätestatud ehitisregistri vastutava töötleja ülesandeid. Kliimaministeeriumile jääb endiselt poliitika kujundaja roll ehk strateegiliste otsuste langetamise ja registriga seotud õigusloome, sh põhimääruse ja muude registrit puudutavate õigusaktide eelnõude koostamise pädevus. Muuhulgas jäävad ka ehitisregistrit puudutavad infotehnoloogia-alased investeeringud Kliimaministeeriumi valitsemisalasse või kokkuleppe korral teenuste äriomaniku juurde ehk Maa- ja Ruumiametisse.

Kavandatava § 10520 lõikes 3 sätestatakse, et kõigis õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki esindanud ehitisregistriga seotud rakenduslike ülesannete täitmises Kliimaministeerium; Kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike ülesannete täitmise; Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise valdkonnas Rahandusministeerium; ruumilise planeerimise valdkonnas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maa-amet ning maaparanduse ja maakasutuse valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduamet, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Maa- ja Ruumiamet. See tähendab, et kõigis õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki seni esindanud teistest riigiasutustest pärit üleviidavates valdkondades olevad asjaomased teised riigiasutused, esindab alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki Maa- ja Ruumiamet. Samuti esindab kõigis õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki seni esindanud Maa-amet, alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki Maa- ja Ruumiamet.

Kliimaministeeriumist Maa- ja Ruumiametisse üleminevate ehitisregistri rakenduslike ülesannete all peetakse silmas eelkõige ehitisregistri põhimääruse § 4 lõikes 3 sätestatud ehitisregistri vastutava töötleja ülesandeid. Kliimaministeeriumile jääb endiselt poliitika kujundaja roll ehk strateegiliste otsuste langetamise ja registriga seotud õigusloome, sh põhimääruse ja muude registrit puudutavate õigusaktide eelnõude koostamise pädevus. Muuhulgas jäävad ka ehitisregistrit puudutavad infotehnoloogia-alased investeeringud Kliimaministeeriumi valitsemisalasse või kokkuleppe korral teenuste äriomaniku juurde ehk Maa- ja Ruumiametisse.

Kavandatava § 10520 lõikes 4 sätestatakse, et Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse korraldamise ülesande täitmise valdkonnas täidetavad õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus. Maa-ameti senise geoloogia-alase tegevuse (täpsustatud allpool) korraldamise valdkond antakse üle Eesti Geoloogiateenistusele. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi kokkuleppel viiakse senine Maa-ameti geoloogia-alaste tegevuste korraldamise ülesanne alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistuse ülesannete hulka.

Ka Maa-ameti selliste ametnike ja töötajate volitused ja pädevus geoloogia-alase tegevuse korraldamise valdkonnas lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Eesti Geoloogiateenistuse töötajatele. Kuna asutused täidavad ülesandeid ametnike ja töötajate kaudu, ei ole asutuse ülesannete ülemineku kõrval vaja seaduse tasemel lisaks reguleerida ametnike ja töötajate ülesannete üleminekut, v.a juhul, kui mõnes õigusaktis on antud volitused konkreetsele ametnikule või töötajatele.

Kavandatava § 10520 lõikes 5 sätestatakse, et kõigis geoloogia-alase tegevuse korraldamise ülesande täitmise korral tekkinud nendes õigussuhetes, milles on Eesti Vabariiki seni esindanud Maa-amet, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Eesti Geoloogiateenistus.

Selleks antakse Maa-ameti geoloogia osakonna kümnest geoloogia-alase tegevuse korraldamise ülesannet täitvast ametikohast seitsme ametikoha palgafond üle Eesti Geoloogiateenistusele.

Kavandatava § 10521 lõikes 1 Sätestatakse ka, et kõigis ligipääsetavuse valdkonna õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on alates 2023. aasta 1. juulist esindanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koosseisus olev ligipääsetavuse valdkonna ametnik, kelle ametikoht ning teenistusülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohal.

Paragrahviga 2 muudetakse asjaõigusseaduse rakendamise seadust.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lõikes 8, milles reguleeritakse talumistasu suurust, sätestades, et maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest, asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

Paragrahviga 3 muudetakse ehitusseadustikku.

Ehitusseadustikus tehakse muudatused, millega muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks ning muudetakse ehitisregistri vastutavat töötlejat. Vastutav töötleja määratakse edaspidi ehitisregistri põhimääruses.
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 59 lõige 1, milles on sätestatud, et ehitisregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.

Punktiga 2 muudetakse § 59 lõiget 2. Ehitusseadustiku § 59 lõikes 2 sätestatakse, et ehitisregistri volitatud töötlejad määratakse ehitisregistri põhimääruses. Kavandatava muudatusega täiendatakse lõiget nii, et ehitisregistri põhimääruses määratakse ka vastutav töötleja. Muudatus on kooskõlas avaliku teabe seaduse § 435 lõikega 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja.

Punktiga 3 muudetakse § 11321 lõikes 4 Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Ehitusseadustiku § 11321 lõikes 4, milles reguleeritakse hoonestustasu, sätestades, et hoonestustasu määramiseks arvutab Maa-amet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 4 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

Punktiga 1 asendatakse § 5 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Punktiga 2 muudetakse § 111 lõiget 3 ja sõnastatakse see nii, et enne 2025. aasta 1. jaanuari algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiidu andmine menetletakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asemel lõpuni Maa- ja Ruumiametis. Tegemist on erandiga haldusmenetluse seadusest, mille kohaselt peab tavapäraselt haldusorgani pädevuse muutumise korral viima menetluse lõpuni asja menetlusse võtnud haldusorgan.

Punktiga 3 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõiget 2, milles sätestatakse, et maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on ehitusseadustiku tähenduses Maa-amet. Sättes asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Punktiga 4 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust rakendussättega, mille kohaselt planeerimisseaduse § 27 lõiget 71 ja § 55 lõiget 41 ei kohaldata enne 2025. aasta 1. jaanuari algatatud riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamise suhtes, mille kehtestamise tähtpäev saabub hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk planeeringu koostamise korraldaja ülesanded on sätestatud planeerimisseaduse § 4 lõikes 2. Muu hulgas kuulub koostamise korraldamise alla ka planeeringu koostamine või selle koostamise tellimine, planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine ja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine (§ 4 lõike 2 punktid 3‒5). Sisuliselt hõlmavad need ülesanded kogu planeeringu koostamise ja menetlemise protsessi, mille elluviija on riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute korral alates 2026. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiamet. Seega, kuigi planeeringu koostamise korraldaja on endiselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, on planeeringu tegelik sisuline koostaja ja menetleja Maa- ja Ruumiamet.

VVSi § 49 lõike 3 kohaselt saavad ministeeriumi valitsemisalas olevad asutused pöörduda Vabariigi Valitsuse poole vaid ministri kaudu. Planeerimisseaduses sätestatu kohaselt on nii riigi eriplaneeringute kui ka maakonnaplaneeringute algatamise ja kehtestamise otsustajaks Vabariigi Valitsus. Arvestades ka Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 11 lõiget 4, mille kohaselt esitab eelnõud ja muud küsimused Vabariigi Valitsusele peaminister või asjaomane minister, peab riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute algatamise, lõpetamise ja kehtestamise otsuste ning riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ettevalmistamine ning Vabariigi Valitsusse edastamine jääma Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevusse.

Eespool mainitu ei kohaldu nende riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamisele, mis on algatatud enne 2025. aasta 1. jaanuari ja mille kehtestamise tähtaeg on planeeringute koostamise tellimiseks korraldatud riigihanke lepingu kohaselt hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril. Sellised maakonnaplaneeringud on Harjumaa maavarade teemaplaneering, Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneering ning Rail Balticu raudtee maakonnaplaneering. Sellised riigi eriplaneeringud on Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneering ja Eesti-Läti 4. elektriühenduse riigi eriplaneering.

Paragrahviga 5 muudetakse eluruumide erastamise seadust.

Punktiga 1 muudetakse 215 lõike 7 teises lauses Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.
Eluruumide erastamise seaduse 215 lõikes 7, milles reguleeritakse avalik-õiguslikke reaalkoormatisi, sätestades, et reaalkoormatis kustutatakse korteriomaniku ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui korteriomanik on tasunud kogu reaalkoormatise rahalise väärtuse ning reaalkoormatise kustutamisel on riigi kui puudutatud isiku esindajaks Maa-amet, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Punktiga 2 muudetakse § 218 lõike 3 teises lauses Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Eluruumide erastamise seaduse 218 lõikes 3, milles reguleeritakse korteriomandite tekkimist elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ja mille kohaselt läheb korteriomandite tekkimisel elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa eest tasumata summa maksmise kohustus üle korteriomanikele võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega maatükist ja kui maatükk koormatakse järelmaksu tagamiseks hüpoteegiga, tuleb korteriomandite seadmisel hüpoteek jagada elamuühistu (-kooperatiivi) avalduse alusel ja Maa-ameti nõusolekul osahüpoteekideks, asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

Paragrahviga 6 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikes 5, mis reguleerib kallasraja tõkestamist nii, et kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandus- ja Toiduameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks, asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

Paragrahviga 7 muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3 ja § 12 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3, milles sätestatakse, et menetluse läbiviija on riigi huvi korral asjaomane ministeerium, Transpordiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse §-s 12, milles reguleeritakse kinnisasja ja piiratud asjaõiguse väärtuse ning varalise kahju hindamist, sätestades lõikes 2, et vajaduse korral tellitakse väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 8 muudetakse kohanimeseadust.

Kohanimeseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Kohanimeseaduse § 17 lõikes 3, milles sätestatakse, et riikliku kohanimeregistri vastutav töötleja on Maa-amet, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 9 muudetakse lennundusseadust.

Lennundusseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Lennundusseaduse § 341 lõike 71, milles reguleeritakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete edastamist Transpordiametist Maa-ametile maakatastrisse kandmiseks, esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Maa-ametile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“.

Paragrahviga 10 muudetakse looduskaitseseadust.

Looduskaitseseaduse §-s 91 asuvaid rakendussätteid täiendatakse lõikega 25, mis on vajalik loodusobjektide kaitse alla võtmise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning kaitse-eeskirjades sisalduva normitehnilise märkuse tõttu, mille kohaselt saab ala piiridega tutvuda maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). MaRu moodustamise tõttu peab nimetatud viidet muutma.

Looduskaitseseaduses sätestatakse, et nimetatud domeeninimi loetakse nendes otsustes viiteks maainfosüsteemile Maa- ja Ruumiameti domeeninimega www.maaruum.ee.

Säte on vajalik, kuna viidet www.maaamet.ee sisaldavad looduskaitseseaduse alusel antud 36 keskkonnaministri määrust ja 374 Vabariigi Valitsuse määrust, mille ükshaaval muutmine oleks tarbetult koormav. Samas vajaks muudatus õigusaktis selget ära näitamist ja otsuste mittemuutmine õiguslikku alust. Isikutele see säte negatiivset mõju kaasa ei too, kuna veebiaadressilt www.maaamet.ee suunatakse isik automaatselt Maa- ja Ruumiameti domeeninimega maainfosüsteemi.

Paragrahviga 11 muudetakse maa hindamise seadust.

Maa hindamise seaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks. Maa hindamise seaduse § 4 lõigetes 1 ja 11, § 41 lõikes 2 ja §-s 82 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 12 muudetakse maakatastriseadust.

Maakatastriseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.
Maakatastriseaduse § 3 lõikes 1, § 161 lõikes 11 ja lõikes 2, § 162 lõikes 6, § 194 lõikes 3, § 20 lõigetes 41, 5 ja 16 ning § 201 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 13 muudetakse maakorraldusseadust.

Maakorraldusseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.
Maakorraldusseaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 14 muudetakse maaparandusseadust.

Maaparandusseaduses muudetakse sätteid, milles nimetatakse Põllumajandus- ja Toiduametit tema maaparandusega seotud ülesannetega seotult, välja arvatud § 96 lõikes 2 ning § 103 lõikes 4, mis on rakendussätted ja mille rakendamise aeg on praeguseks möödunud. Seaduses asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 15 muudetakse maapõueseadust.

Maapõueseaduses (edaspidi MaaPS) muudetakse sätteid, milles nimetatakse Maa-ametit, sest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi kokkuleppel viiakse senine Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse korraldamise valdkond alates 2025. aasta 1. jaanuarist Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistuse ülesannete hulka.

Maa-ameti geoloogiaosakonda on valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister) kehtiva MaaPSi alusel volitanud täitma erinevaid geoloogiavaldkonnaga seotud ülesandeid (MaaPSi § 21 lõike 11 alusel kehtestatud määruse kohaselt maavarade registri vastutav töötleja, § 14 ja § 15 kohane maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamine ning planeeringute kooskõlastamine, § 27 lõike 2 ja § 49 lõike 2 kohase arvamuse andja) ning kes on ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel määratud ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete vastuvõtjaks.

Seetõttu muudetakse seaduses viiteid ka maavarade registri vastutavale töötlejale. Neid ülesandeid hakkab samuti edaspidi täitma Eesti Geoloogiateenistus. Kuna praegu ei ole veel paika pandud, kas Eesti Geoloogiateenistus hakkab olema maavarade registri vastutav või volitatud töötleja, ei ole viidete sellisena seadusesse jätmine võimalik.

Kuna hallatava riigiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise või lõpetamise otsustamise pädevus on ministril, mitte Riigikogul, siis ei ole soovitatav hallatavat riigiasutust nimepidi seaduses nimetada. Seetõttu kasutatakse eelnõus riigiasutuse nimetamist tema tegevusvaldkonna kaudu.

Samuti, arvestades VVSi § 43 lõiget 1, ei ole hallatavate riigiasutuste põhiülesanne teostada täidesaatvat riigivõimu, kuid nad võivad täidesaatvat riigivõimu teostada seaduse alusel, mis tähendab, et viide hallatavale asutusele kui teatud ülesande täitjale peab konkreetse ülesande puhul olema piisavalt selge ja ei tohi selguda näiteks ainult volitusest. Seetõttu on MaaPSis nimetatud Eesti Geoloogiateenistusele üleminevate ülesannete puhul ülesande täitjana või alternatiivse täitjana „Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine, sealhulgas geoloogilise kaardistamise, maapõueressursside uurimise, geoloogilise teabe säilitamise ja kättesaadavuse tagamise ning maavarade kaitsega seotud ülesannete täitmise korraldamine“. Edaspidi kasutatakse tekstis lühendatud kuju ‒ riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

Kõik Eesti Geoloogiateenistusele antavad ülesanded on praktilise iseloomuga ning on seotud riigi kogutud geoloogilise info hoidmise ja kasutamisega. MaaPSi § 107 lõikes 3 sätestatud riikliku järelevalve teostamise ülesannet Eesti Geoloogiateenistusele ei anta, see jääb Keskkonnaametile nagu ka muu MaaPSi kohane järelevalve teostamine.

Punktiga 1 muudetakse MaaPSi § 12 lõike 1 teist lauset ja võetakse maavarade komisjoni põhiülesannete hulgast välja Maa-ameti nõustamise ülesanne, kuna sellega seotud ülesanded liiguvad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusse.

Punktidega 2 ja 3 muudetakse MaaPSi § 14 ja 15, mis reguleerivad maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamist ning planeeringute kooskõlastamist.

Ka 2023. aasta 1. juulil jõustuma kavandatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus, mille § 27 kohaselt muudeti ka MaaPSi § 14 ja 15, mööndi, et MaaPSi eelnõus kavandatud muudatused võivad vajada geoloogia valdkonna suhtes täpsustamist. Paragrahvides 14 ja 15 asendati sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“, mis andis maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamiseks pädeva asutuse (Maa-amet) volitamise õiguse ministri asemel Vabariigi Valitsusele. Paragrahvi 14 lõike 21 punkti 3 muudeti selliselt, et Kliimaministeeriumi nõusolek on vajalik ka juhul, kui § 14 lõikes 21 sätestatud loa andjaks ei ole Kliimaministeerium.

Eelnõuga tehakse ettepanek sätestada §-des 14 ja 15 nimetatud ülesannete täitjana Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

Paragrahvi 14 lõike 21 punktis 3 viidatud kohustus võtta muude maavarade puhul Kliimaministeeriumi nõusolek on jäetud, et tagada selle otsuse tegemise korral maapõuepoliitika laiema sisendi andmine, kuna tegemist on maavaradega, mille puhul võivad kasutuselevõtmise potentsiaal jm asjaolud vajada lisahindamist.

Nagu selgitatud, ei ole § 14 alusel ja § 15 kohaselt antava loa puhul tegemist tavapärase tegevusloaga.

MaaPSi § 14 lõige 1 sätestab maavara kaitse põhimõtted, millest peavad oma tegevuses lähtuma kõik haldusorganid: „Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb haldusorganil tagada:
1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;
2) juurdepääs maavarale;
3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.“.

Paragrahvide 14 ja 15 muude sätete peamine eesmärk on tagada, et sisend haldusotsuste tegemiseks tugineb riigi kogutud geoloogilisele infole ning selle asjakohasele tõlgendusele. Selleks annab riigi geoloogilist pädevust koondav asutus seisukoha § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise kohta.

Loa andmisel hinnatakse § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemist või mitteesinemist, st tegevust lubatakse, kui see täidab järgmisi tingimusi:
1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu praegust olukorda;
2) halvendab maavarale juurdepääsu praegust olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu praegust olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sh tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole leitud mõistlikku alternatiivset asukohta, või on tegemist elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja sellega seotud taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.

Üldiselt on loa taotlejaks kohaliku omavalitsuse üksused erinevates menetlustes, millega kavandatakse või lubatakse tegevust, mis avaldab mõju maapõue seisundile või kasutamisele.

Maavarale säilimise ja juurdepääsu olukorda puudutava otsuse tegemisel tuginetakse maardlate registri infole, mille järgi on võimalik maavara kvaliteeti, selle paiknemist, samuti kavandatud ehitise paiknemist maavara suhtes tuvastada, ning seisukoht kujundatakse geoloogiliste andmete alusel. Nende andmete koondamise ja haldamisega tegeleb alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Geoloogiateenistus, kes on riigi geoloogilise kompetentsi keskus, ning on seega sellise ülesande täitmiseks sobiv riigiasutus. Ülesande andmine Kliimaministeeriumile või muule riigiasutusele peale Eesti Geoloogiateenistuse tähendaks asjaomaste taotlejate ja muudatusega hõlmatud lubade (nt ehitusload) menetlejate jaoks suuremat ajakulu ning haldus- ja töökoormust, kuna sisend ning pädevus selle tõlgendamiseks on edaspidi Eesti Geoloogiateenistuses, mistõttu tuleks sisend täies mahus küsida geoloogiateenistusest. See oleks ressursikulukas lahendus, pakkumata seejuures mingisugust eelist.

Nende lubade andmisel ei kaaluta muid asjaolusid kui need, mis puudutavad maavara paiknemist, sellele juurdepääsu, selle kaevandamisväärsust jms, mida on võimalik objektiivselt tuvastada riigi geoloogilise teabe alusel ja mida haldab edaspidi Eesti Geoloogiateenistus. Muud asjaolud tulevad kaalumisele väga piiratud mahus ‒ avaliku huviga ehitise põhjendatuse ja alternatiivsete asukohtade kohta annab sisendi taotleja ning vajaduse korral saab selleks arvamust küsida teistelt riigiasutustelt, sh Kliimaministeeriumilt.

Kirjeldatut arvesse võttes on kõige mõistlikum ning kõige vähem aja- ja ressursikulukam lahendus §-des 14 ja 15 sätestatud ülesannete andmine Eesti Geoloogiateenistusele. Seadusesse on jäetud alternatiivina ka võimalus, et Kliimaministeerium täidab ülesannet ise. Selline lahendus on nende sätete puhul kehtinud algusest peale ning paindlikkuse andmiseks on põhjendatud seda säilitada ka edaspidi.

Punktiga 4 asendatakse § 21 lõikes 2, § 24 lõikes 1, § 25 lõikee 1 ja lõike 4 teises lauses, § 27 lõikes 2 ning § 49 lõikes 2 sõnad „maavarade registri vastutav töötleja“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“ vastavas käändes.

Paragrahvi 21 lõige 2 reguleerib maavarade registrisse kande tegemist. Kehtiva seaduse järgi otsustab järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba kohta kande tegemise maavarade registri vastutav töötleja (praegu Maa-amet). Kuna geoloogilise info kogumise ja säilitamise ülesannet (sh maavarade registri pidamise ülesannet) hakkab täitma Eesti Geoloogiateenistus, on otstarbekas, et registrikande tegemine muutuks samuti selle riigiasutuse ülesandeks.

Paragrahvi 24 lõige 1 reguleerib kirjeldatud registrikande tegemisega seotud ülesannet ‒ aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks tunnistamise jaoks geoloogilise lisauuringu nõudmine – mis lahendatakse seetõttu sarnaselt eelmises paragrahvis kirjeldatuga. Tegemist on maavarade registri pidaja ülesandega.

Paragrahvi 25 lõige 1 sätestab, kellele tuleb esitada geoloogilise uuringu aruanne. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb see esitada maavarade registri volitatud töötlejale. Kuna selle registri pidamine läheb edaspidi üle Eesti Geoloogiateenistusele, sätestatakse, et geoloogilise uuringu aruanne tuleb esitada riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

Paragrahvi 27 lõige 2 ja § 49 lõige 2 puudutavad arvamuse andmist geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa menetluse kohta, ka nendel juhtudel asendatakse viide maavarade registri volitatud töötlejale viitega „riigiasutusele, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus“.

Punktiga 5 muudetakse MaaPSi § 21 lõiget 3, mis reguleerib maavarade registrisse kandmist teiste maavarade kui järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba (seega peamiselt põlevkivi) suhtes. Kehtiva sõnastuse kohaselt otsustab nimetatud maavarade kohta maavarade registri kande tegemise valdkonna eest vastutav minister, küsides selleks maavarade komisjoni arvamust. Muudatusega antakse kõikide nimetatud maavarade kohta registrikande tegemise otsustamise pädevus maavarade registri pidajale. Sellisel juhul on maavaravarude registrikande tegemise pädevus asutusel, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus, ehk Eesti Geoloogiateenistusel.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks MaaPSi § 25 lõige 2, mille kohaselt sätestatakse, et kui geoloogilise uuringu aruanne sisaldab ettepanekut muude varade kui järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba kohta maavarade registri kande tegemiseks, esitatakse aruanne esimesel võimalusel pärast aruande valmimist maavarade registri vastutavale töötlejale ja Kliimaministeeriumile, kuid seda hiljemalt 30 päeva jooksul pärast loa kehtivuse lõppemist.

Kuna aruanne esitatakse ka MaaPSi § 25 lõike 1 alusel maavarade registri vastutavale töötlejale, siis seda sätet vaja ei ole. Kliimaministeeriumile saab aruande esitamise korraldada töö korras, saates MaaPSi § 21 lõikes 2 nimetamata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi kohta tehtud maavarade registri kande otsuse Kliimaministeeriumile teadmiseks.

Punktiga 7 muudetakse MaaPSi § 25 lõiget 3, mis sätestab, et kui üldgeoloogiline uurimistöö, geoloogiline uuring, üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruanne ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele, on maavarade registri vastutaval töötlejal ja Kliimaministeeriumil õigus nõuda aruande muutmist või selle koostamisel aluseks võetud andmete täiendamist. Sellekohane nõue tuleb esitada 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.

Tegemist on sisulise aruande kontrollimisega, et teave oleks piisav andmete maavarade registrisse kandmiseks, mis on registripidaja ülesanne, mida hakkab täitma Geoloogiateenistus. MaaPSis tehakse sellekohane muudatus.

Punktiga 8 muudetakse § 25 lõiget 5, mis käsitles seni Eesti Geoloogiateenistuse tegevust geoloogilise materjali säilitamise tagamise korral, kuid viidete ja rollide muutumise tõttu tuleb lõige ümber sõnastada.

Punktis 9 tehakse muudatused seaduse § 39 lõikes 4, § 70 lõikes 3 ja § 71 lõikes 4. Muudatuse kohaselt tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andjal või kaevandamisloa andjal teavitada üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtetuks tunnistamisest või kaevandamisloa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest Maa-ameti asemel Eesti Geoloogiateenistust kui riigiasutust, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogia-alane pädevus.

Punktis 10 muudetakse MaaPSi § 95 lõiget 7, milles reguleeritakse maavarade registrisse andmete esitamist, mis puudutavad § 95 lõike 1 alusel kinnisasja omaniku poolt oma tarbeks võetud maavara. Selles kontekstis pole vaja viidata maavarade registri vastutavale või volitatud töötlejale kui andmete saajale, piisab ka andmete registrisse esitamise sätestamisest. Konkreetse esitamiskanali ja -viisi saab vajaduse korral panna paika registri põhimääruses.

Punktid 11 ja 12 käsitlevad § 107 lõikes 3 sätestatud MaaPSi §-s 25 sätestatud riikliku järelevalve teostamist, mida tegi seni Maa-amet. Edaspidi teostab riiklikku järelevalvet vastavalt § 107 lõikele 1 Keskkonnaametüldises korras.

Sätte puhul ei ole seni põhimõtteliselt olnud vaja rakendada sunnivahendeid. Aruannete nõuetekohane ja tähtaegne esitamine on uuringu tegija huvides, kuna vastasel juhul ei ole andmeid võimalik maavarade registrisse kanda ega ka taotleda kaevandamisluba (MaaPSi kohaselt). Geoloogilise materjali esitamise kohta (§ 25 lõige 5) puudub samuti praktika.

Aruande nõuetekohasuse kontroll on maavarade registripidaja ülesanne registrikande alusdokumentide kontrollimise korral ning seda ei saa lugeda riikliku järelevalve teostamiseks § 107 lõike 3 tähenduses. Nõuetele mittevastamise korral ei tehta ettekirjutust ega rakendata sunniraha korrakaitseseaduse tähenduses, vaid juhitakse puudustele tähelepanu, nende kõrvaldamata jätmise korral ei tehta kuni puuduste kõrvaldamiseni registrikannet, arvestades registripidaja kohustust tagada registriandmete kvaliteet.

Paragrahviga 16 muudetakse maareformi seadust.

Maareformi seaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks. Maareformi seaduses asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 17 muudetakse maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadust.

Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõikes 42, § 6 lõikes 1 ja § 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 18 muudetakse notariaadiseadust.

Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktis 52, mille kohaselt võib Maa-amet maakorralduse käigus kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud allkirja õigsuse kinnitamisel teha tõestamistoimingu notari asemel, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 19 muudetakse planeerimisseadust.

Planeerimisseaduses tehtavad muudatused on seotud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rakenduslike ülesannete – kohaliku omavalitsuse planeeringute heakskiitmine, ühtsete infosüsteemide arendamine ning maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamisega seotud toimingute – üleviimisega Maa- ja Ruumiametisse.

Punktides 1, 5‒6, 8–11 ja 13–14 muudetakse planeerimisseaduse sõnastust kohaliku omavalitsuse planeeringute heakskiitmise ülesande üleviimise tõttu, asendades senise ülesande täitja Maa- ja Ruumiametiga.

Punktis 2 kavandatavad muudatused on seotud ruumilise planeerimise valdkonna ühtsete infosüsteemide arendamise rakenduslike ülesannete üleminekuga Maa- ja Ruumiametisse.

Punktides 3 ja 4 kavandatavate muudatustega antakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesannetest Maa- ja Ruumiametile üle maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamisega seotud sisulised toimingud, sh nt planeeringu sisuline koostamine ja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine.

Punktid 7 ja 12 reguleerivad maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu puhul nõusoleku andmist või nõusoleku andmisest keeldumise eeldust, samuti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastuse olemasolu. Seaduse täiendus on seotud asjaoluga, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses on maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine (planeerimisseaduse § 55 lõige 4).

Paragrahviga 20 muudetakse riigivaraseadust.

Riigivaraseaduse § 4 lõikes 3, § 181 lõike 2 punktis 6, § 46 lõike 2 punktis 1 ja § 1051 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 21 muudetakse ruumiandmete seadust.

Ruumiandmete seaduses muudetakse Maa-ameti ja Kliimaministeeriumi nimi Maa- ja Ruumiametiks. Tekstiosa „Maa-amet“ ja „Kliimaministeerium“ asendatakse tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Paragrahviga 22 muudetakse täitemenetluse seadustikku.

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 193, mille kohaselt täidetakse selle seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad täitedokumentidest, milleks on ka maareformi seaduse § 351 lõikes 9 nimetatud kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe või maavanema või Maa-ameti peadirektori otsus, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks, täiendatakse pärast tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „või Maa- ja Ruumiameti“. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on Maa-ameti ümberkorraldamise tõttu uues Maa- ja Ruumiametis otsuste tegemiseks pädev isik Maa- ja Ruumiameti peadirektor. Seega teeb uued otsused Maa- ja Ruumiameti peadirektor, kuid varem maavanemate või Maa-ameti peadirektori tehtud otsused jäävad kehtima ja neid ei muudeta. Samuti ei ole otstarbekas muuta kinnistusraamatus asjaomaseid reaalkoormatiste kandeid. Lisaks jäävad tulevastele Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsustele seetõttu täitedokumentide hulka ka varasemad maavanemate ja Maa-ameti peadirektori otsused, mida saab vajaduse korral kohtutäiturile täitmiseks esitada.

Paragrahvis 23 sätestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Tähtpäev on määratud arvestusega, et kõik vajalikud ümberkorraldused jõuaks ära teha. Samas eelnõu § 4 punkt 4 (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse rakendussäte) ja § 19 punktid 3 ja 4 (sätted, mille kohaselt riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldamise korral täidab korraldavaid ülesandeid Maa- ja Ruumiamet) on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kavandatav muudatus on seotud eelkõige strateegia „Eesti 2035“ ja VVTP 2023‒2027 ruumipoliitika ja riigivalitsemise järgmiste mõjueesmärkidega: elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna rakenduslike ülesannete täitmisega seotud teadmised, pädevus ja andmed koondatakse eri riigiasutustest kokku ühte, seda Maa-ameti kaudu ametit ümber korraldades loodavasse Maa- ja Ruumiametisse (edaspidi MaRu). Õiguslike ja administratiivsete muutuste üks lähtekoht on tõsta riigi tugiteenuste ja avalike teenuste kvaliteeti.

Lähtudes "Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ §-st 46, ei kaasne seaduse rakendamisega otsest ega olulist mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele, sh kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesannete täitmisele.

Kuna seaduse muutmise üks eesmärke on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist maa- ja ruumivaldkonnas, siis on ümberkorralduste peamised positiivsed mõjud seotud riigiasutuste töökorraldusega („Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõike 1 punkt 6), sh avalike teenuste kvaliteedi paranemine ja riigiasutuste ressursitõhusam juhtimine. Muudatuse laiem mõju riigis üldiselt on maa- ja ruumipoliitika tulemuslik rakendamine vähemate asutuste kaudu, mis tähendab teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate seisukohast ajaga seotud standardkulude ja halduskoormuse vähenemist ning paremate kompleksteenuste osutamist.

Lisaks kaasneb seaduse muutmisega mõningane positiivne mõju regionaalarengule (sh erinevad linna-, maa- ja rannapiirkonnad) seoses senisest terviklikuma riigi arengukavade, õigusaktide ja planeeringute regionaalsete mõjude hindamisega, mille andmekorjesse ja analüüsi MaRu panustab, samuti seoses võimalike töökohtade loomise ja säilitamisega eri piirkondades ning seniste regionaalsete teenuste osutamise kvaliteedi parandamisega.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisega võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades.

6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.

Sihtrühm: riigiasutused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaamet) ja kohaliku omavalitsuse üksused.

Muudatuse tulemusel saavutatakse riigiasutuste vahel suurem sünergia ning tõhusus maa- ja ruumivaldkonna sisutegevustes. Kulude kokkuhoid väljendub eelkõige läbimõeldud tegevuskohtade valiku ja kontoripindade kokkuhoidmise tulemusel tekkivas kulude kokkuhoius. Tulevikus on oodata kokkuhoidu ka registrite koostoimest saavutatavast sünergiast. MaRu teenuseid ja tulevast korraldust on täpsemalt käsitletud seletuskirja punktis 7.

Muudatustega kaasneb otsene mõju neile riigiasutustele, kelle tegevused viiakse üle Maa- ja Ruumiametisse. Nagu seletuskirja punktis 2 on esitatud, on need Kliimaministeeriumi (ehituse- ja elukeskkonna osakonnast ehitisregister), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded), Põllumajandus- ja Toiduameti (maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesanded), Rahandusministeeriumi (Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused) ning strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Koos ülesannetega viiakse üle ka ameti- ja töökohti (v.a Kultuuriministeeriumist ja Rahandusministeeriumist), et maa- ja ruumivaldkonna teadmiste, pädevuse ja andmete ühte asutusse koondamise tulemusena oleks võimalik senisest paremini korraldada valdkonnapoliitiliste ja rakenduslike ülesannete täitmist ning kasutada paremini selleks eraldatud eelarve-, tööjõu- ja muid ressursse. Muudatusega ei suurendata riigiteenistujate arvu. MaRusse koonduvaid ülesandeid täidavad seni eri asutustes kokku töötanud 407 teenistujat, kellest 302 töötavad Maa-ametis. Põhitegevusega seotud ameti- ja töökohti viiakse Põllumajandus- ja Toiduametist üle 65, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist 20 ja Kliimaministeeriumist 19. Üleviidavate ametikohtade ülesanded ei muutu ning tõenäosus, et inimesed jätkavad oma ametikohtadel, on suur. Ümberkorraldused toovad tavapäraselt kaasa ka mõningase teenistujate lahkumise, võimalike riskide maadamiseks kaardistame olulisemad pädevused ja -ametikohad.

Ameti- ja töökohtadega koos viiakse MaRu eelarvesse üle ka ameti- ja töökohtade palgafond, ameti- ja töökohtadega seotud majandamiskulud ning selleks vajalik ressurss, et võimaldada osutada tugiteenuseid. See tähendab, et MaRu eelarvesse viiakse üle kõik vahendid, mis on seotud üleviidavate ameti- ja töökohustustega seotud tegevuste tegemiseks planeeritud varem eri valitsemisalades ja asutustes. Uued ameti- ja töökohad, mis on seotud eelkõige strateegilise ruumiloome pädevusega, luuakse olemasolevate ameti- ja töökohtade arvelt.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete korrastamisel on mõju ka geoloogiavaldkonnale ja Eesti Geoloogiateenistusele. Ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile, sest lähtudes VVSis sätestatust kuulub maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Eespool kirjeldatu tõttu ei hakata MaRus täitma praeguse Maa-ameti geoloogiaosakonna ülesandeid, ning seitsme ametikoha palgafond summas 115 458 eurot läheb üle Eesti Geoloogiateenistusele. Eesti Geoloogiateenistusele läheb Maa-ametist üle ka RePower EU vahenditest maardlate tegevusteks planeeritav 2025. ja 2026. aasta eelarve summas72 440 eurot, sh tööjõukulud summas 62 991 eurot ja kaudsed kulud summas 9449 eurot.

Keskkonnaametile liigub MaaPSi § 107 lõike 3 kohane riikliku järelevalve teostamise ülesanne, kuid nagu on ka muudatuse juures selgitatud, ei ole seni MaaPSi § 25 alusel sätestatud riikliku järelevalve ülesannete kohta praktikat tekkinud. Seda pole võimalik ka § 25 regulatsiooni arvestades prognoosida, seega pole Keskkonnaameti töökoormuse suurenemist samuti võimalik ette näha. MaRu ülesandeks jääb geoloogia-alaste ruumiandmete visualiseerimine ametkondliku koostöö käigus, nagu see toimub ka praegu kõikides teistes riigiasutustes. Eespool kirjeldatud muudatus toob kaasa geoloogiavaldkonna ülesannete täitmise senisest suurema korrastatuse, sh lõppeb ülesannete täitmise dubleerimine ning valdkondlik pädevus koondub ühe juhtimise alla. Ühtlasi toetab muudatus ministeeriumidevaheliste ülesannete jaotuse ja vastutuse selgust.

Samuti kaasneb positiivne mõju neile riigiasutustele, kes on eespool nimetatud ja ümberkorraldusega seotud riigiasutuste kliendid ja koostööpartnerid eespool nimetatud valdkondades (vt joonis 1). Kui koondada seotud valdkonnad ühte asutusse, siis on võimalik saada senise mitme asutusega suhtlemise asemel vajalik ja eeldatavasti sidusam teenus ühest asutusest.

Joonis 1. Maa- ja ruumipoliitikaga seotud osapoolte ja partnerite võrgustik (allikas: Maa- ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsioon)
Sisulisi muudatusi suhtlemisel rahvusvaheliste organisatsioonidega ei kaasne, kuid välispartnereid tuleb teavitada asutuse nime muutmisest. Lisaks kavandatakse põhjalikult ja riigisiseselt teavitada nii organisatsioone kui ka isikuid ühte asutusse koondatavate teenuste sisu ja nende osutamise korralduse kohta.

Seaduse vastuvõtmine ei muuda kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) töökorraldust. Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema muudatusi nende kehtestatud eeskirjades ja kordades, kus on tehtud viide MaRusse koonduvaid teenuseid seni osutanud asutustele, ja asendama selle viitega MaRule. Tegu on ühekordse tegevusega, mille kulu ei ole suur (sh ei ole suur mõju töökoormusele) ning mille ajavahemik muudatuse tegemiseks on mõistlik.

Muudatusel on MaRu pakutavate strateegilise ruumiloome valdkonna nõustamisteenuste kaudu mõningane positiivne mõju KOVi võimekusele täita avalikke ülesandeid ruumiküsimuste valdkonnas ja seda eeldatud kvaliteedi ja professionaalsusega. Muudatus ei mõjuta riigi ega KOVi omavahelisi suhteid, sh pädevussuhteid, või ülesannete jaotust ega finantsautonoomiat. Samuti puudub mõju KOVide autonoomiale.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine. Eeldame, et osapooltel ei esine olulisi kohanemisraskusi teenuste osutamise korraldusega ning ümberkorraldustega ei kaasne kriitilist pädevuse kadu. Riigiasutuste töökorraldusega seotud mõjud on positiivses seoses ka sotsiaalsete (rahvastik), majanduslike (tööhõive) ja regionaalsete mõjudega, sest pakkudes võimalust töötada Maa- ja Ruumiametis üle Eesti, luuakse elanikele eeldused kohapealseks toimetulekuks ning vähendatakse töökoha asukohast tingitud sundliikumist ning Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse elama suundumist. Maa- ja Ruumiametisse koonduvatest ametikohtadest asub regioonides 251 ametikohta (61% kõigist ametikohtadest).


6.2. Mõju majandusele

Sihtrühm: ehituse ja maakorralduse valdkonna ettevõtjad ja maaomanikud

Seaduse rakendamisega ei kavandata riigilõivude suurendamist, samuti sunniraha määra ega trahvide suurendamist.

Ümberkorraldused aitavad teatud määral kaasa halduskoormuse vähenemisele eelkõige selle kaudu, et teenust ei osuta enam eri asutused. Teenused muutuvad kvaliteedi seisukohast ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks maa- ja ruumipoliitika rakenduslikke ülesandeid täitev amet, mis muudab riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Näiteks maaparanduses ja riigimaade hooldamises tehakse sarnaseid toiminguid, mille kohta saab klient edaspidi infot ühest asutusest (maaparanduse ehitusprojektide menetlusega seotud toimingud, maaparandusühistute küsimuste lahendamine jpt). Seaduste ühetaoline kohaldamine tagab isikute võrdse kohtlemise, parema teavitamise kehtivatest nõuetest ning aitab sel viisil kaasa nende täitmisele. Kuna edaspidi peab klient suhtlema maa- ja ruumiküsimustes ühe asutusega, siis on tal lihtsam oma probleemile lahendust leida. Seega on halduskoormuse muutus kaudne ning seda pole võimalik täpselt hinnata. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist ei ole ette näha suuri muudatusi avalike teenuste osutamises ning seetõttu ei ole halduskoormuse vähenemist täpsemalt hinnatud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine.

6.3. Mõju loodus- ja elukeskkonnale

Sihtrühm: riigi elanikud

Ameti üks ülesandeid on analüüsida ja osaleda tervikliku elukeskkonna loomises, mis aitab kujundada Eesti ruumilist arengut ja teha läbimõeldud ruumiotsuseid, tagades sellega inimestele parema elukeskkonna, soodsama majanduskeskkonna ja tänu ressursside tõhusamale kasutamisele kestliku ruumilise arengu, mis lähtub kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja väärtustab ruumi kui ressurssi.

Amet tagab Eesti inimestele, ettevõtjatele ja asutustele terviklikud maa- ja ruumiplaneerimise teenused tänu maa-, planeerimis-, ehitus-, kinnisvara- ja arhitektuurivaldkondade sidususele. Seekaudu paraneb keskkonnainfo kättesaadavus ruumiandmetel põhinevate teenuste kaudu, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks, elukeskkonna andmepõhiseks kujundamiseks (sh segregeerumise küsimused) ning ressursside paremaks kasutamiseks.

Maa- ja Ruumiamet nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, riigiasutusi ja ettevõtjaid ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamise korral, sh ruumilise visiooni loomise, ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamise ning nimetatud teemadega seotud õigusküsimuste tekkimise korral.

Muudatusel on pikaajaline positiivne mõju keskkonnateadlikkusele hoiakute kujundamise kaudu, sest MaRu üks ülesandeid on edendada teadlikkust maa- ja ruumivaldkonnas nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise ja rahvusvahelise ruumialase teadmise ja arengusuundade levitamise kaudu. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna tulevikus võib mainitud tegevuste tulemusel oodata elanikkonna teadlikkuse kasvu.

Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, millest tingituna on selle kaudne mõju Eesti loodus- ja elukeskkonnale ning kliimamõjudega kohanemisele keskmine.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine.

6.4. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Sihtrühm: riigi elanikud ja ettevõtjad

Kavandatavad muudatused on kooskõlas regionaalpoliitika suundade ja suundumustega.

Muudatusel on ootuslikult positiivne mõju ühtlasemale piirkondlikule arengule kõikides Eesti piirkondades, kuna maa- ja ruumivaldkonna rakenduslike ülesannete koondamine loob tingimused mõjusama regionaalpoliitika kujundamiseks, samuti aitab professionaalsem ruumiloome vähendada sundliikumisi ja ennetada segregeerumist. Koondatud elukeskkonna ning maa- ja ruumivaldkonna alased teadmised, pädevus ja andmed võimaldavad kasutada piirkondliku arengu toetamiseks ettenähtud ressursse sihipärasemalt, mille kaudu on riigil võimalik piirkondlikku arengut (sh planeeringuid) strateegilisemalt ja tõhusamalt toetada.

MaRus jätkatakse maa- ja ruumivaldkonna teenuste osutamisega eri piirkondades.

Muudatusel on pikaajaline positiivne mõju tänu elukeskkonna kvaliteedi tõusule.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine, kuideeldatavasti ajas kasvav.

6.5. Kokkuvõtteks

Kuna seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõike 3 kohane mõjude analüüsi aruanne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõuga kavandatav Maa-ameti ümberkorraldamise eesmärk ei ole otsene riigieelarve kulude kokkuhoid ega tulude suurendamine. Eesmärk on saavutada seni killustunud valdkondade koostoimes suurem tulemuslikkus ja tõhusam tegevus, sh geoloogiavaldkonnas. Kavandatav aitab ühelt poolt vähendada pädevuse dubleerimist eri asutustes ning selle käigus riigiasutuste omavahelist konkureerimist valdkonnas tipp-pädevuse omandamiseks (sh ekspertide üleostmine). Viimasel on mõju vähendada survet palgarallile valdkonnas.

MaRu teenustest ja seosest riigitasandi strateegilise planeerimisega annab ülevaate allolev tabel (vt tabel 1). MaRu põhiteenused on loetletud tabelis rohelisel taustal.

Tabel 1. MaRu teenused seostatuna riigitasandi strateegilise planeerimisega


Teenused jagunevad ametis kaheksa tegevusvaldkonna vahel. Tegevusvaldkonnad on järgmised:
1) strateegiline ruumiloome;
2) maakataster;
3) maa analüüs ja korraldamine;
4) riigimaade haldamine;
5) maaparandus;
6) ruumiandmete hõive;
7) ruumiandmeteenused ja andmekogud;
8) kohaliku omavalituse planeeringute heakskiitmine.

Lisaks sisuvaldkondadele on ametis kesksete teenuste valdkond, mis osutab asutusesiseseid juhtimist toetavaid tugiteenuseid. MaRu käivitamisel on IT-majaks KeMIT (Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus).

Ametit juhib peadirektor. Kuna struktuur on eelkõige juhtimisvahend ja peab toetama seatud eesmärkide täitmist, siis ameti lõpliku struktuuri (sh osakondadeks jaotumise) ja direktori asetäitjate arvu kohta teeb ettepaneku ametisse asuv peadirektor.

MaRu teenistuskohtade ülempiir on 407 ameti- või töökohta. Nii palju oli MaRu ettevalmistusperioodil ametisse koonduvate tegevusvaldkondade ülesannete täitmisega seotud teenistuskohti asutuste peale kokku. MaRu teenistuskohtade kavandamise ja täitmise läbiv põhimõte on, et riigitöötajate arvu ei suurendata ning uued teenistuskohad luuakse seniste teenistuskohtade arvelt.

Suurema osa MaRu teenustest moodustavad praegu osutatavad teenused, mille koondamisest ühte asutusse oodatakse eelkõige sünergiast tekkivat teenuste sidusust ja lisakvaliteeti, kuid strateegilise ruumiloome valdkond on põhimõtteliselt uus ning tekib sellises kvaliteedis alles MaRu loomisega. Seega vajab ruumiloome valdkond nii MaRu asjakohaste teenistuskohtade valdkonna ekspertidega täitmist kui ka raha põhitegevuse jaoks. Strateegilise ruumiloome valdkonna ülesanded on näiteks:
1) osaleda riigi ruumilise arengu suunamises ning strateegiate elluviimises;
2) mõtestada riigi üldisi huve ruumis;
3) nõustada kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja -ettevõtteid ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamise korral, sh ruumilise visiooni loomise ning ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamise korral ja GISi küsimustes;
4) teha või korraldada ruumipoliitika kujundamiseks või rakendamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse;
5) edendada riigiasutuste, esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste omavahelist koostööd ruumiloome valdkonnas;
6) edendada teadlikkust ruumivaldkonnas nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise ja rahvusvaheliste ruumiteadmiste ning arengusuundade levitamise kaudu.

Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise ülesanne tähendab, et MaRusse lähevad üle need tegevused, mis puudutavad maa korrashoidu (nt maale ebaseaduslikult ladustatud prügiga tegelemine, raadamine) ja maakorralduse käigus piiride muutmise kooskõlastusi ning maaparandusega seotud tegevusi (kraavide kuivendamine jne). Kõik riigivara valitseja sisulised otsused jäävad endiselt Kliimaministeeriumi otsusteks ning Rahandusministeeriumi ühisosakonna kinnisvaratalituse tegevusvaldkonda (servituutide seadmine, sh IKÕd, hoonestusõiguse jm vara puudutavad lepingud, projektide kooskõlastamised jne). Mainitu tähendab, et ministeeriumide koostöö kokkuleppe lisas 5 kirjeldatud ülesannete jaotusest lähevad MaRusse üle punktides 1.2.1 (lubade ja nõusolekute andmine üksnes kitsalt maakorraldust puudutavates küsimustes, mitte kinnisasja koormamises) ja 1.2.2 kirjeldatud tegevused.

Ümberkorraldamisega ei kaasne kokkuhoidu palgakuludes, kuna Maa-ameti keskmine mahajäämus avaliku teenistuse mediaanist on 9% ning Põllumajandus- ja Toiduametist MaRusse liikuva maaparanduse valdkonna keskmine mahajäämus on ligi 20%. Ümberkorraldamise tulemusena muudetakse tegevuskohtade (kontoripindade) arvu nii MaRu kui tema klientide vajadustele vastavaks kui võimalik. MaRu tegevusvaldkonna ülesannete täitmine toimub praegu 38 tegevuskohas ning ülesannete täitmiseks on kasutada 41 maismaasõidukit ning üks eriotstarbeline lennuk. Võimaluse korral koondutakse piirkondades ühele kontoripinnale. Kaardistatud on MaRusse liikuvate üksuste väljaspool Tallinnat asuvad töökohad. Tallinnas hakkab MaRu tegutsema Loodusmajas (Vesilennuki tn 14) pärast Loodusmaja valmimist 2026. aastal. Nendes linnades, kus tulevase MaRu töökohad asuvad riigimajades, jäävad töökohad 2025. aasta 1. jaanuari seisuga jätkuvalt riigimajadesse. Seal, kus riigimaja on projekteerimisel või rajamisel, arvestatakse sellega, et töökohad saaksid viidud rajatavasse riigimajja ning võimaluse korral sellele lähedal asuvale tööalale. Asukohtades, kuhu riigimaja planeeritud ei ole, tuuakse töökohad kokku ühele mahu poolest sobilikule pinnale. Eesmärk on vältida olukorda, kus MaRu tegutseks ühes linnas mitmes asukohas. Kontoripindade kavandamisel võetakse arvesse töökoha jagamismäära näitajaid, büroopinna suurust töötaja kohta ja tegevuspõhise töökeskkondade rakendamise võimalusi.

Esmase analüüsi põhjal võib kaasneda vähene kokkuhoid sõidukite kasutamises tingituna teenusteülesest töövoogude terviklikust planeerimisest.

Töökohtadega seotud kinnisvarakuludest vabanevat raha on võimalik kasutada ameti põhitegevusteks ning teenistujate palkade mahajäämuse vähendamiseks. Pikema aja jooksul on oodata säästu seoses võimalike andmekogude arenduste, nendekohaste kogemuste ja haldamiste ning kogude kasutajatugede jne ühise ja ühetaolisema arendamise või kasutamisega.

MaRu ettevalmistamine riigieelarve revisjoni käivitamisega samal ajal annab võimaluse vaadata ametisse koondatavaid teenuseid tervikuna ning valmistada ette vajalikud ümberkorraldused. Uue asutuse töölehakkamise alguses 2025. aastal jätkub töö teenustega ning arvesse võetakse eelarverevisjoni (nullbaasilise eelarve) lähtekohti ja metoodikat.

MaRusse liikuvate teenuste eelarve TERE-teenuste seisukohast on 2024. aastal järgmine:

Tabel 2. MaRusse koonduvate teenuste eelarve 2024. aastal TERE-teenustena
TERE-teenuse nimetus
TERE-teenuste summa eurodes
Tööjõukulu eurodes
Märkus projektipõhise rahastamise kohta
Riigimaade haldamine
2 894 868
792 710
Teenuse summas on kajastatud 1 816 000 euro ulatuses riigimaade maamaksu ja hooldamise kulusid (eelarve liik 10). Lisaks ORFi rahastus kuni 31.12.2024
Maatoimingute läbiviimine
755 672
598 876

Avalikes huvides maade omandamine
300 043
136 759
Lisaks finantseerimine Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektist
Maareform
1 122 585
747 129
Lisaks ORFi rahastus kuni 31.12.2024
Topograafiliste andmete hõivamine
1 132 576
850 734
Lisaks REPowerEU rahastus kuni 31.03.2026
Geodeetilise süsteemi haldamine
339 461
234 012
Lisaks REPowerEU rahastus kuni 31.03.2026
Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine
1 930 571
1 517 017

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine
1 108 702
926 916
Lisaks REPowerEU rahastus kuni 31.03.2026
Kinnisvara hindamine ja analüüsimine
312 728
259 384
Lisaks finantseerimine Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektist
Katastrimõõdistamise ja 
-kontrolli teostamine
675 588
543 468

Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine
409 953
305 157

Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine
603 798
466 913
Lisaks REPowerEU rahastus kuni 31.03.2026
Maaparanduse järelevalve
146 970

139 481


Maaparanduse kooskõlastused
596 805

583 673


Maaparandussüsteemi ehitamine
549 913

537 441

218 704 eurot (millest 210 304 eurot on tööjõukulu)

MAKi tehniline välisabi
2024. aastaks (2P50-PF21-TA)
Maaparandussüsteemide toimimise tagamine
975 680

296 574

3 000 000 eurot sildfinantseering (2P50-PF14-MAKME2020; PRIAlt)


Ministeeriumidest üleminevate tegevuste eelarve ja tööjõukulu 2024. aasta eelarves on järgmine:

Tabel 3. Ministeeriumidest MaRusse liikuvate tegevuste eelarve 2024. aastal
Tegevuse nimetus
Summa eurodes
Tööjõukulu eurodes
Märkus projektipõhise rahastamise kohta
Ehitiste eluringi menetluskeskkonna ülevalpidamine ja Eesti ehitatud keskkonnaandmete haldamine (KliM)
täpsustamisel
804 396
Tööjõukuludest on 161 784 eur liigilt 40
ReMi ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded
736 745
729 745



MaRu loomisega seotud ühekordsed kulud 2024. aastal on umbes 115 000 eurot. Asutuste tegevusvaldkondade MaRusse üleviimise ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maa-ameti olemasolevatest vahenditest.

Mainitule lisanduvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna kulud, mis on seotud asutuse sise- ja välisveebi ettevalmistustega (umbes 16 0000 euro väärtuses, mis kaetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest). Hilisemad kulud on pigem seotud teenuste arendamise, mitte eri asutuste tegevusvaldkondade Maa- ja Ruumiametisse üleviimise protsessiga, ja alluvad RES-mehhanismile või võimalike projekti toetuseks antud summade kasutamisele.

8. Rakendusaktid

Muudetavate seaduste kaupa on muudetavad või kehtestatavad rakendusaktid järgmised:

1) Vabariigi Valitsuse seadus:

1.1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määrus nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121112023017).

1.2. Maaeluministri 18. augusti 2020. a määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023034).

1.3. Regionaalministri määrus „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“.

1.4. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrus nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ (Kliimaministeeriumi põhimäärus–Riigi Teataja).

1.5. Majandus- ja taristuministri 13. aprilli 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 punktiga 2 kinnitatud „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ (egt_mood_kaskkiri.pdf; 2022_07_03_EGT_pohimaarus_KK_lisa_terviktekst.pdf).

1.6. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus–Riigi Teataja).

2) ehitusseadustik:

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määrus nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023239).

3) looduskaitseseadus:

keskkonnaministri 3. juuni 2004. a määrus nr 65 „Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022018).

4) maapõueseadus:

4.1. Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrus nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/110062022003).

4.2. Keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022026).

4.3. Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022032).

5) notariaadiseadus:

justiitsministri 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/125042023004).

6) planeerimisseadus (§ 41 lõige 3):

riigihalduse ministri 18. oktoobri 2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ § 9 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametis“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametis“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/115072023039).

Seaduste kaupa, mida eelnõu kohaselt ei muudeta, on muudetavad rakendusaktid järgmised:

1) atmosfääriõhu kaitse seadus (§ 43 lõige 1):
keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023066).

2) Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (§ 6 lõige 51 ja § 71 lõige 3):

2.1. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a määruse nr 233 „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine“ punktis 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametit“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametit“ (Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine–Riigi Teataja).

2.2. Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ § 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/123122023010).

3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (§ 32 lõige 3 ja § 42 lõige 3):

3.1. Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ § 3 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/117082022003).

3.2. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametil“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametil“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023003).

4) metsaseadus (§ 23 lõiked 2, 3 ja 10):

keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023065).

5) sadamaseadus (§ 40 lõige 5):

majandus- ja taristuministri 28. märtsi 2022. a määrus nr 25 „Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/101042022005).

6) veeseadus (§ 37 lõige 2 ja § 168 lõige 4):

keskkonnaministri 5. novembri 2021. a määrus nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/109112021010).

Vabariigi Valitsuse määruste kavandid on seletuskirja lisas 1.

Ministri määruste kavandid on seletuskirja lisas 2.

Sarnaselt eelnõuga ei kavandata enamikus rakendusaktides sisulisi muudatusi, vaid peamised muudatused on seotud ameti nime asendamisega või ümberkorraldamise tõttu ülesannete täitja muutumisega seotud muudatuste tegemisega. Seetõttu ei ole muudetavate rakendusaktide loetelu ammendav ja rakendusaktide kavandites ei ole esitatud ammendavalt kõiki neid muudatusi, mis seisnevad üksnes Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril, kuna Maa-ameti ümberkorraldamine on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Nagu seletuskirja eespool kirjeldatust nähtub, on Maa-Ameti ümberkorraldamiseks vajalikke ettevalmistavaid töid tehtud suhteliselt pikka aega ja põhjalikult ning kõiki asjassepuutuvaid osapooli igati kaasates. Arvestades 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldamise käigus saadud kogemust, saab ümberkorraldatud ameti tegevuse alustamiseks vajalike toimingute tegemiseks pidada ka kahekuulist tähtaega piisavaks.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatiakse ettepanekuteks ja kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuste ja ettepanekute esitamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Maaparandajate Seltsile, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Tartu Ülikoolile, Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Kunstiakadeemiale.

Eespool nimetatud huvirühmade ja asjaomaste riigiasutustega on toimunud kohtumised perioodil august 2023– aprill 2024 (kokku enam kui 40 kohtumist).

Lisaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler saatnud regulaarseid infokirju huvirühmade ja asjaomaste riigiasutuste kontaktisikutele ning MaRu tulevastele teenistujatele. Teenistujatele on toimunud ka infotunnid.

Eelnõu kohta tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise ning mittearvestamise tabel on seletuskirja lisas 3.



___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2024. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
valitsuse nõunik