Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Viive Aasma

Osaühing Alfa-Omega Communications

[email protected]

Vastus täiendavale pöördumisele

Austatud Viive Aasma

Osaühingu Alfa-Omega Communications, registrikood 10639849, seadusliku esindajana

edastasite Rahandusministeeriumile 24.04.2024 täiendava pöördumise seoses Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) lihthankemenetlusena korraldatud riigihankega "Dokumendid telli

Selverisse" reklaamkampaania korraldamine“ (viitenumber 275594).

Oma täiendavas pöördumise märkisite, et hankija saatis 11.04.2024 küll pakkujatele

väljavõtte hindamise protokollist, kuid see sisaldas ainult iga pakkuja saadud punktide jaotust.

Teie hinnangul ei olnud see tagasiside piisav, kuivõrd teatest ei saanud teada, mis olid eduka

pakkuja eelised Teie pakkumuse ees, nagu käsib teada anda riigihangete seadus (RHS). Lisaks

märkisite, et saite teada ainult eduka pakkuja punktisumma, aga ei tea isegi sarnaselt teistele

pakkujatele selle hinda, ega ka ühegi teise pakkuja oma. Leiate, et kui ei ole teada, miks ei

saadud mõnes kategoorias maksimaalseid punkte, siis ei saa ka otsustada, kas olla hankija

hinnanguga nõus või tuleks vajadusel oma õiguste eest riigihangete vaidlustuskomisjonis

(VaKo) vaielda. Olete seisukohal, et ainult pädev tagasiside näitaks, et hankija ikka tutvus iga

pakkumusega enne punktide andmist.

Esmalt selgitame, et RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib

järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud

järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad

käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206

lg 1 sätestab järelevalvemenetluse alustamist välistavad asjaolud, millisel juhul

järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse. RHS § 206 lg

1 p-st 4 tulenevalt ei alustata järelevalvemenetlust kui riigihanke menetlus on lõppenud. RHS

§ 73 lg 3 p 1 alusel lõppeb hankemenetlus raamlepingu või hankelepingu sõlmimisega.

Riigihangete registrist nähtub, et seisuga 22.04.2024 on lihthankemenetluse tulemusena PPA

ja ühispakkujate Inspired Universal McCann OÜ ja OÜ Dreamers, PR Concept OÜ vahel

sõlmitud leping nr 20-2.3/22-8. Järelikult on kõnealune riigihanke menetlus hankelepingu

sõlmimisega lõppenud ja esineb järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4).

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et kohustus teha hankemenetluses osalevale

ettevõtjale teatavaks pakkujate nimed ja registrikoodid või registrikoodi puudumisel pakkuja

tuvastamist võimaldav muu tunnus või isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg ja

Teie 25.04.2024

Meie 28.05.2024 nr 12.2-1/1692-5

2

esitatud pakkumuste maksumused, sh pakkumuse osamaksumused, kui neid arvestatakse

pakkumuste hindamisel, ning muud pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavad

pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad tuleneb RHS § 113 lg-st 2. Eelnimetatud säte

ei ole lihthankemenetluse puhul otsekohalduv, mistõttu juhul, kui hankija ei ole end riigihanke

alusdokumentides kõnealuse sättega sidunud, siis RHS § 113 lg 2 lihthankemenetluses ei

kohaldu. Samas peab hankija ka lihthankemenetluses esitama vastavaks tunnistatud

pakkumuse esitanud pakkujale eduka pakkuja või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust

iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega

võrreldes, koos teatega pakkumuse edukas tunnistamise otsuse kohta (RHS § 47 lg 4 p 3).

Teates tuleb hankijal esitada ka pakkujate nimed, kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti,

kuid eraldi kõigi pakkumuste maksumuste väljatoomine kohustuslik ei ole. Siinkohal

märgime, et eduka pakkumuse maksumuse peaks hankija ka lihthankemenetluses pakkumuse

edukaks tunnistamise otsusest teavitamisel siiski välja tooma, kui hankija ei ole eduka

pakkumuse või pakkumuste maksumusi enne avaldanud. Sellest tulenevalt peame vajalikuks

juhtida sellele ka hankija tähelepanu.

Samuti selgitame, et pakkumuste maksumuste kohta teabenõude saamisel tuleb hankijal

vastava teabe avaldamise puhul järgida avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatut, seda ka

lihthankemenetluses. Kui teabe mitteavaldamiseks on alus, siis teavet ei avaldata, ning kui

alus puudub, tuleb teave avaldada. AvTS § 35 lg 1 p-st 17 tuleneb teabevaldajale kohustus

tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks teave, mille avalikustamine võib kahjustada

ärisaladust. Kuni 1. juunini 2022 tuli hankijal lihthankemenetluses teabenõude saamisel

vastavalt AvTS-ile maksumused avaldada, kui need ei olnud kaetud pakkuja ärisaladusega.

Kui hankija ei olnud riigihanke alusdokumendis sätestanud ärisaladuse märkimise reegleid

või teinud siduvaks kuni 1. juunini 2022 kehtinud RHS § 111 lg-s 5 sätestatut, võis pakkuja

ärisaladusena märkida ka oma pakkumuse maksumuse. Sellisel juhul maksumus avaldamisele

ei kuulunud.

Alates 1. juunist 2022 on ärisaladuse märkimist reguleeriv regulatsioon sätestatud RHS-i 1.

peatükis §-s 461, mistõttu kohaldub see ka lihthankemenetluses. Seega on pakkujal alates 1.

juunist 2022 kohustus ka lihthankemenetluses märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja

ärisaladus, ja põhjendada teabe ärisaladuseks määramist, kusjuures teabe ärisaladuseks

määramisel tuleb lähtuda ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-

s 2 sätestatust. Sealjuures ei või pakkuja ärisaladusena märkida RHS § 461 lg 1 p 1 kohaselt

pakkumuse maksumust ega osamaksumusi. Seega ei saa alates 1. juunist 2022 olla

lihthankemenetluses pakkumuse maksumus ega osamaksumused ärisaladusega kaitstud1.

Vaatamata sellele, et Teie 24.04.2024 saadetud täiendava pöördumise ajaks oli hankija

sõlminud lihthankemenetluse tulemusena hankelepingu ja avaldanud 22.04.2024 selle kohta

ka riigihangete registris hankelepingu sõlmimise teate, palusime siiski ka hankija seisukohta

pöördumises märgitud maksumuste mitteavaldamise ja hindamistulemuste kohta.

Hankija seisukoht oli järgmine: „Riigihanke "Dokumendid telli Selverisse"

reklaamkampaania korraldamine“ (viitenumber 275594) puhul edastas PPA pakkujatele

väljavõtte hindamise protokollis, kus oli välja toodud pakkuja saadud punktide jaotus.

Pakkumuste hindamisel võttis PPA aluseks riigihanke alusdokumendis „Lihthankemenetluse

1 Rahandusministeeriumi KKK, alateema „Ärisaladus ja teabe avaldamine“, küsimus ja vastus nr 3:

https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#arisaladus-ja-

teabe.

3

kord“ punktis 7.2.2 väljatoodud hindamiskriteeriumite sisukirjeldusest. Pakkujatel on olnud

võimalus võrrelda oma hindepunktide jaotust hindamiskriteeriumides kirjeldatud

sisukirjeldusega, et näha kus nad on punkte kaotanud. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija

vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud

pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab

põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt

majanduslikult soodsaima pakkumuse. PPA selgitab, et RHS ei kohusta hankijat esitama

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses pakkujatele omistatud hindepunktide võrdlust. RHS

§ 117 lg 1 alusel on hankija pakkumusi hinnanud vastavalt riigihanke alusdokumentides

seatud hindamiskriteeriumidele, nendele omistatud osakaaludele ja hindamiskriteeriumite

sisukirjeldusele. PPA on otsuses selgitanud, et tunnistas edukaks pakkuja, kuna tegemist oli

enim väärtuspunkte saanud pakkumusega. Riigihanke hindamiskriteeriumid, osakaalud ja

metoodika on tehtud pakkujatele kättesaadavaks alates hankemenetluse algusest läbi

riigihangete alusdokumentide ja/või läbi riigihangete registri. Antud hanke puhul lähtus PPA

lihthankes pakkumuste maksumuste avalikustamisel riigihanke alusdokumendi

„Lihthankemenetluse kord“ punktides 2.5 ja 2.8 toodust. Hankes pakkumuste maksumuste

avaldamist pakkujate poolt teabevahetuse vahendusel ei küsitud. Kui lihtmenetluses pakkujad

soovivad teiste pakkujate maksumuse avaldamist, siis PPA edastab neile vastava info.

Pakkumuste avamisel ei avaldata pakkujatele pakkumuste sisu osas, mis on ärisaladusega

kaetud.“

Võttes aluseks Riigikohtu 11.12.2020 otsuse nr 3-20-1198 p-des 21-22 selgitatu, mille

kohaselt kui riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid

hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema

põhjendamiseta, leiab Rahandusministeerium, et sarnaselt viidatud haldusasjas käsitletud

riigihankele oli ka käesolevas PPA riigihanke alusdokumentides kehtestatud nii kriteeriumide

osakaalud kui ka hindamismetoodika koos põhjaliku hinnete sisukirjeldustega. Kuna antud

juhtumil järelevalvemenetlust läbi ei viidud, siis Rahandusministeerium ei saa siiski võtta

lõplikku seisukohta küsimuses, kas käesolevas riigihankes oli sarnaselt haldusasjas nr 3-20-

1198 leitule riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodika sedavõrd detailne,

täpne ja selge, et järelevalveteate esitajale pidi ka ilma hinnete põhjendamiseta olema

arusaadav (arvestades hindepunktide kirjeldust ja hankija poolt 11.04.2024 esitatud andmeid),

mille poolest oli edukas pakkumus tema pakkumusest „parem“, st milles seisnesid edukat

pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema

pakkumusega võrreldes (vrd RKHKo 11.12.2020, nr 3-20-1198, p 22).

Arvestades pakkumuses sisalduva konfidentsiaalse teabe avaldamise keeldu (RHS § 45 lg 7,

§ 46 lg 2, § 47 lg 5, vt ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-927/19, p-d 114-126), ühelt poolt,

ja teisalt seda, et Riigikohus on aktsepteerinud eduka pakkumuse hindamist puudutavate

asjaolude täpsustamise ja hindamisotsuse põhjendamise võimalust kohtumenetluses, ei pruugi

hankijad olla kohustatud esitama igale vastavaks tunnistatud pakkumuse teinud ettevõtjale

täielikku ja ammendavat teave eduka pakkumuse kõigi omaduste ja eeliste kohta. Riigikohus

on koguni aktsepteerinud edukaks tunnistamise otsuse kohta põhjenduste esitamist

kohtumenetluses ning riigihanke alusdokumentides märgitud hindamismetoodika selguse ja

arusaadavuse korral ka hinnete põhjendamise nõudest loobumist.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4

ning § 206 lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta täiendava järelevalveteate

ajendil järelevalvemenetlust, kuna riigihanke menetlus on lõppenud.

4

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele juhime Teie tähelepanu sellele, et

kirjeldatud olukorras on riigihankest osavõtva ja hankija hindamisotsuse õiguspärasuses

kahtleva ettevõtja jaoks esmalt võimalik esitada teabenõue AvTS alusel ning teiseks kasutada

hankija hindamisotsuste õiguspärasuse kontrollimiseks vaidlustus- ja kohtumenetluses ette

nähtud menetluslikke võimalusi. Seadusandja on lähtunud soovist vältida ühel ja samal alusel

õigusvaidlusi paralleelselt vaidlustus- ja järelevalvemenetluses, andes hankija otsuste

õiguspärasuse kontrolli prioriteedi VaKo-le ja kohtutele (RHS § 206 lg 1 p-d 1-2, vt ka (vt

RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139).

Täname pöördumise eest ning arvestame saadud infoga valimipõhise järelevalve tegevuse

kavandamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete

osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 58851394

[email protected]