Kiri

3.3-6248952-2 28.05.2024 Valjaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELLE TAMM PNOEE-48102260239 2024-05-28 07:59:26

Liiklusohutuse auditi aruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ERKI LEMBER PNOEE-39003230319 2024-05-03 09:08:28

MEELIS KREEVAN PNOEE-38712010257 2024-05-03 09:09:17

24017 Aruanne-LOA.docx

LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE
Riigitee 11115 Kurna-Tuhala km 4,56 asuva nihutatud harudega kanaliseeritud ristmiku ehitusprojekt

AUDITEERIMISE ETAPP:
auditeerimine II etapis
ARUANNE
Aruanne on koostatud Transpordiameti
projekteerimise osakonna tellimusel
Tallinn 2024

Sisukord
Sissejuhatus 3
1 Üldine informatsioon 4
1.1 Ehitusprojekt / objekt 4
1.2 Auditeerija 4
1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised 4
2 Kirjeldus 4
2.1 Olemasolev olukord 4
2.2 Kavandatud lahendus 5
3 Auditi teemad 5
3.1 Eelprojekti staadium 5
3.2 Põhiprojekti staadium 6
4 Riskide hindamise skaala 6
5 Auditeeritava projekti/objekti skeem 7
6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas 8
7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud 17
8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu 18
9 Audiitori kinnitus 18

Lisa 1 Kontroll-leht-Eelprojekt
Lisa 2 Kontroll-leht-Põhiprojekt

Sissejuhatus
Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini.
Põhiprojekti auditeerimise käigus käsitletakse eelneva etapi (eelprojekti) auditeerimise teemasid juhtudel, kui:
• auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt;
• auditeeritava lahenduse osas on koostatud eelprojekt, kuid seda ei ole auditeeritud;
• eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat;
• põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine.
Tee liikluseks avamisele eelnev auditeerimine tehakse pärast teetööde vastuvõtmist ja enne tee liikluseks avamist. Kui tee avatakse liikluseks etapi kaupa, siis tehakse auditeerimine vastavalt tee avamise etappidele.
Kuu aja möödumisel tee kasutusele võtmisest (ehitusaegse liikluskorralduse eemaldamist) teeb audiitor kohapealse vaatluse, kuidas liiklejad tegelikult teed kasutavad, analüüsides ka eelmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleeme.

1 Üldine informatsioon
1.1 Ehitusprojekt / objekt
Projekt/objekt:
Riigitee 11115 Kurna-Tuhala km 4,56 asuva nihutatud harudega kanaliseeritud ristmiku ehitusprojekt
Projekti koostaja:
Reaalprojekt OÜ
Töö nr:
P23089
Projekti/objekti vastutav isik:
Heljo Rannakivi
Tellija esindaja:
Elle Tamm
1.2 Auditeerija
Töövõtja nimi:
Road-Expert OÜ
Töö nr:
24017
Audiitor:
Erki Lember (Kutsetunnistus nr 167718, tase 7);
Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded:
Meelis Kreevan (Kutsetunnistus nr 163403, tase 7)

Auditeerimise etapp:
II
Töö teostamise aeg:
04.2024
Välitööde teostamise aeg:
02.04.2024
1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised
Eelnevalt ei ole läbi viidud auditeerimisi.
2 Kirjeldus
2.1 Olemasolev olukord
Mnt 11115 Kurna - Tuhala rekonstrueeritavat ristmikku kasutab eelkõige kohalik liiklus. Tee ühendab Kiili alevit ja selle lähiümbrust riigi põhimaanteedega nr 11 Tallinna ringtee ning nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ja tugimaanteega nr 15 Tallinn – Rapla – Türi ning neid kaudu põhilise tõmbekeskuse Tallinna linnaga. Tegemist on riigi kõrvalmaanteega, mille katendiks on 2015.a. ehitatud tihedast asfaltbetoonist AC 12 surf tsementstabiliseeritud alusele ehitatud kate pealmise kihi paksusega 4 cm. Katte laius ristmike vahelisel alal on 8,9m, millest sõidutee laius on 7m. Kiiruspiirang projektialal on 70 km tunnis. Kergliiklejad on autoliiklusest eraldatud, ristmiku piirkonnas on eraldussaarega valgustatud teeületuskoht kergliiklejatele. Sõidutee on valgustatud.
Olemasoleva ristmiku kõrvalharu on mnt 11506 Vaela tee (Opmani tee), mille AC 12 surf kate on ehitatud samuti 2015.a.. Katte laius on 9,2m, millest sõidutee laius on 7m.
Teeregistri 2022. aasta andmetel on riigitee 11115 Kurna - Tuhala km 4,169-7,15 lõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 4627 autot ööpäevas, millest raskeliiklus moodustab 5%. Vaela teel (Opmani teel) on aasta keskmine liiklussagedus 239 autot ööpäevas, millest raskeliikluse osakaal on 5%. Antud on keskmine liiklussagedus, kuid ristmiku piirkonnas on tegelik liiklussagedus oluliselt kõrgem
2.2 Kavandatud lahendus
Projektalal (Opmani ristmik, km 4,558) täna kehtiva liikluskorralduse alusel on peateeks riigitee 11115 Kurna – Tuhala. Opmani teel ja projekteeritud mahasõidul on liikluskorraldus lahendatud eesõigusmärkidega, Opmani teelt ja lasteaia projektselt mahasõidult riigiteele sõitjale kehtib teeandekohustus.
Riigiteel on sõiduradade parameetrid valitud vastavalt kehtestatud sõidukiirusele 50 km/h ja kokkuleppele Tellijaga. Sõiduradade laiuseks on valitud 3,0m. Kindlustatud peenar 0,5m, tugipeenar 0,5m.
Sõiduteed laiendatakse vasakpöörde sõiduraja kujunemise asukohas sõidusuunast vaadatuna paremal maksimaalselt 1,2m. Sõiduradade kattemärgistust on nihutatud vasakule vastavalt vajadusele, nii et tee ristlõige vastaks kiirusele 50 km/h, sõiduradade laius oleks 3m, kindlustatud peenar ca 0,5m.
Projekteeritud lõigu alguses ja lõpus on tee katte ja muldkeha laius sujuvalt kokku viidud olemasoleva katte ja muldkeha laiusega.
Teekatte markeering on projekteeritud ala alguses kokku viidud olemasoleva teekatte markeeringuga. Alates ülekäigukohast (km 4.5295) kuni Seedri teeni on projekteeritud katte markeeringu muudatusega sõiduradade laiuseks 3m, olemasolev markeering on ette nähtud eemaldada ja rajada uus markeering sõiduradade laiusega 3m.
3 Auditi teemad
3.1 Eelprojekti staadium
Auditi teemad
Teema osas probleemi ei tuvastatud
Probleem nr
Geograafilisest asukohast ja aastaaegadest tulenevad tingimused ning kliima- ja ilmastikutingimused
Ei tuvastatud

Ristmike lahendus ja nendevaheline kaugus

1
Sõiduradade arv ja tüüp
Ei tuvastatud

Uuele teele lubatava liikluse koosseis
Ei tuvastatud

Tee funktsioon teedevõrgus
Ei tuvastatud

Lubatud sõidukiirused, sealhulgas projekt- ja piirkiirus

2
Tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil, sõidutee laius, jalgrattateede ja kõnniteede olemasolu

4
Tee plaan ja pikiprofiil, sealhulgas tee horisontaalsed ja vertikaalsed raadiused

7
Nähtavus, sealhulgas nähtavuskaugus ning möödasõidu- ja külgnähtavus
Ei tuvastatud

Ristmike asendiplaanid

4
Ühistransport, ühissõidukite peatused ja vastav infrastruktuur
Ei tuvastatud

Maantee ja raudtee samatasandilised ristumised
Ei tuvastatud

3.2 Põhiprojekti staadium
Auditi teemad
Teema osas probleemi ei tuvastatud
Probleem nr
Asendiplaan

4
Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised

2;3;5;6;8
Valgustatud teede ja ristmike valgustus
Ei tuvastatud

Teerajatised
Ei tuvastatud

Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused
Ei tuvastatud

Teeäärsed püsitakistused
Ei tuvastatud

Turvaliste parklate olemasolu
Ei tuvastatud

Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused

5
Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine
Ei tuvastatud

4 Riskide hindamise skaala
Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus.

5 Auditeeritava projekti/objekti skeem

6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas
Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Üldine
Probleemi kirjeldus:
Projekteeritud lahendus ei taga ristmikule (eelkõige kõrvalteelt vasakpöörde sooritamiseks) teenindustaset, mis tagaks ohutu liikluse. Ka liiklusuuringus on see toodud: „Pakutud liiklusprognoosi korral kummalgi ristmikul ei ole võimalik hommikusel ega õhtusel tipptunnil sooritada vasakpööret kõrvalteelt. Ei mängi rolli, palju neid pöörajaid oleks – läbiva suuna liiklusvoog on nii tihe, et ohutu vasakpöörde võimalust ei teki.“ Projekti seletuskirjas on küll öeldud, et läbilaskvuse probleemid ei ilmne kohe ja süvenevad ajapikku liikluse kasvades, kuid ühtegi läbilaskvuse arvutust selle tõestuseks tehtud ei ole. Audiitori poolt teostatud arvutus, kus liiklussagedusi oli planeeritud kasvu võrra vähendatud, näitas et ohutu pööre ei ole võimalik ka praeguste liiklussageduste juures.
Risk:
C2/9
Riski selgitus:
Kuna sobivat võimalust tuleb pöörde sooritamiseks kaua oodata, hakkavad liiklejad tegema riskeerivaid manöövreid, mis toob kaasa külgkokkupõrke ohu ristmikul.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Variant 1: Rajada kohe perspektiivne fooriristmiku lahendus
Variant 2: Rajada nihutatud harudega ristmiku asemel ringristmik. Ringristmiku läbilaskvuse arvutus on tehtud küll Kurna tee ristmiku kohta, kuid mitte projekteeritava ristmiku puhul. Kuna vaadeldaval ristmikul puudub sedavõrd suur segav liiklusvoog ringi II harul nagu Kurna teel, siis ei teki ka ristmiku läbilaskvuse probleemi.
Variant 3: Rajada liiklusuuringus toodud võimalik lahendus ringristmikuga Kurna teel. Liiklusuuringu arvutuse järgi tekib küll probleem läbilaskvusega kasutusea lõpus, kuid kui kasutada uuendatud juhendis „Juhised tee-elementide läbilaskvuse arvutamiseks“ toodud kriitilise tühiku väärtust 4,1s, siis on teenindustase tagatud ka kasutusea lõpus. Samuti on läbilaskvus tagatud Hollandi arvutusmetoodika järgi.
Variant 4: Keelata Lasteaia ristmikul füüsiliste vahenditega (ohutussaar, kummipostid tee keskel jms)vasakpööre ning suunata vasakpöörajad Tallinna ringtee liiklussõlme ringristmikuni, kus nad saavad tagasipöörde sooritada(vt skeem). Sellega ei lahendata küll Opmani tee vasakpöörde probleemi kuid ei tekitataks ka uut probleemi juurde.

Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Mõningane oht ristmiku õnnetusteks säilib alati

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
MNT 11115 km 4,0- 4,37
Probleemi kirjeldus:
Antud lõigul on muudetud lubatud suurimat sõidukiirust 70-lt km/h 50-le km/h. Muutmata on jäänud aga sõiduraja laiused, mistõttu on oht et liiklejad hakkavad kiirust ületama.
Risk:
D4/4
Riski selgitus:
Suuremad sõidukiirused toovad kaasa tõsisemate tagajärgedega liiklusõnnetused, eriti teeületuskohtades.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Pikendada projekteeritud kattemärgistuse ulatust piirkonnas, kuhu on ette nähtud lubatud sõidukiiruse muutmine. Muuta 3,5 laiused sõiduraja 3,0m laiuseks, et sõidukijuhid peaksid paremini lubatud sõidukiirusest kinni.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Potentsiaalse õnnetuse tagajärjed on leebemad

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
PK 44+25
Probleemi kirjeldus:
Kurna poolt tulles on liiklusmärkidega tähistamata vasakpöörderaja algus. Vastavalt EVS 613:2023-le: Märgid 536 paigaldatakse lisa- või siirderaja algusesse liikluskorrast arusaamise tagamiseks. Sellel võidakse näidata aeglustusrajalt sooritatava pöörde suunda
Risk:
A3/2
Riski selgitus:
Liikluskorraldusvahendite puudumine võib kaasa tuua teiste liiklejate jaoks ootamatuid ja ohtlikke manöövreid ja nendega seotud liiklusõnnetusi.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Projekteerida täiendav liiklusmärk 536b vasakpöörderaja algusesse.
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Õnnetuste oht väheneb

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Lasteaia ristmik
Probleemi kirjeldus:
Bussi parempööre lasteaia poole kulgeb üle vastassuuna, mistõttu ei ole olukorras, kus teine sõiduk ootab peateele pääsemist, bussil parempööret võimalik sooritada ja buss peab peateele seisma jääma.
Risk:
B3/4
Riski selgitus:
Oht bussile tagant otsasõiduks ootamata peatumise tõttu / oht bussi ja peateele pööret ootava sõiduki kokkupõrkeks.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Projekteerida ristmik selliselt, et buss saaks pöörde sooritada vastassuunda kaldumata.
Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Kokkupõrke oht väheneb

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Lasteaia ristmik
Probleemi kirjeldus:
Lasteaia ristmikule on kergliiklustee ületuskohale projekteeritud liikluskorraldus, kus jalgrattur on kohustatud teed andma sõidukile. Kuna ülejäänud kergliiklustee mahasõidud on lahendatud jalgratturi peatee põhimõttel, siis ei ole antud liikluskorraldus ratturi jaoks oodatud ja võib jääda tähelepanuta.
Risk:
C3/6
Riski selgitus:
Oht ratturi ja sõiduki kokkupõrkeks

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Muuta liikluskorraldust nii, et teeandmise kohustus oleks sõidukijuhil.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Kokkupõrke oht väheneb

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Kuuse tee JJT
Probleemi kirjeldus:
Kuuse teel on liikluskorraldusvahenditega tähistamata jalg- ja jalgrattatee algus, mistõttu võib sõiduk kergliiklusteele sattuda.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Oht sõiduki ja kergliikleja kokkupõrkeks

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Lisada täiendav liiklusmärk 435
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Kokkupõrke oht väheneb

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Kuuse tee JJT
Probleemi kirjeldus:
Kuuse teele projekteeritud JJT katte madalaim punkt on madalamal, kui olemasolev maapind antud kohas. Projektpind 48.78 vs olemasolev maapind 48.90, mistõttu ei saa vesi kattelt ära voolata, Ka joonisel on näha, et nõlva tingmärk on kaldega katte poole.
Risk:
B2/6
Riski selgitus:
Oht libeduse tekkeks / kergliikleja kukkumiseks

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Muuta kergliiklustee vertikaalplaneeringut nii, et vesi saaks kattelt ära voolata.
Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Oht kukkumiseks väheneb

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
PK 43+80 – 45+40
Probleemi kirjeldus:
Projekteeritud tähispostide vahe on ettenähtud 50m asemel 59m.
Risk:
A3/2
Riski selgitus:
Liikluskorraldusvahendite vale paigutus võib kaasa tuua teiste liiklejate jaoks ootamatuid ja ohtlikke manöövreid ja nendega seotud liiklusõnnetusi.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Näha ette täiendavad tähispostid nii, et skeemil toodud tähispostide vahed jääksid 36m.
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Õnnetuste oht väheneb

7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud
Tähelepanek
Ettepanek
Lasteaia ristmikul jääb vesi projekteeritud mulde taha seisma ega pääse teisele poole mullet:

Kaaluda truubi rajamist mulde alla.
Maantee pikiprofiilil on näidatud väike vastukalle tee üldisele pikikaldele, mida vertikaalplaneeringul ei paista olevat.

Kontrollida üle kas esitatud pikiprofiil on õige

8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu

JAH
EI
Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil;

☐
Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks

☐
Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada

☐
Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud

☐
Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus.

☐
Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta

☐
Varasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele
☐

Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks
☐


9 Audiitori kinnitus
Käesoleva liiklusohutusauditi koostanud audiitorid kinnitavad, et läbi viidud audit on sõltumatu ning objektiivne.

24017 Aruanne-LOA.pdf

LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE Riigitee 11115 Kurna-Tuhala km 4,56 asuva nihutatud

harudega kanaliseeritud ristmiku ehitusprojekt

AUDITEERIMISE ETAPP:

auditeerimine II etapis

ARUANNE

Aruanne on koostatud Transpordiameti

projekteerimise osakonna tellimusel

Tallinn 2024

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1 Üldine informatsioon ...................................................................................................... 4

1.1 Ehitusprojekt / objekt ............................................................................................. 4

1.2 Auditeerija .............................................................................................................. 4

1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised ......................................................................... 4

2 Kirjeldus ......................................................................................................................... 4

2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................... 4

2.2 Kavandatud lahendus ............................................................................................. 5

3 Auditi teemad ................................................................................................................. 5

3.1 Eelprojekti staadium ............................................................................................... 5

3.2 Põhiprojekti staadium ............................................................................................. 6

4 Riskide hindamise skaala ............................................................................................... 6

5 Auditeeritava projekti/objekti skeem ............................................................................. 7

6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas ................................. 8

7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud ............................................................... 17

8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu ................................................................ 18

9 Audiitori kinnitus ......................................................................................................... 18

Lisa 1 Kontroll-leht-Eelprojekt

Lisa 2 Kontroll-leht-Põhiprojekt

Sissejuhatus Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust

mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust

liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi

ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid

uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste

miinimumini.

Põhiprojekti auditeerimise käigus käsitletakse eelneva etapi (eelprojekti) auditeerimise

teemasid juhtudel, kui:

• auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt;

• auditeeritava lahenduse osas on koostatud eelprojekt, kuid seda ei ole auditeeritud;

• eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat;

• põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti

etapiviisiline realiseerimine.

Tee liikluseks avamisele eelnev auditeerimine tehakse pärast teetööde vastuvõtmist ja enne tee

liikluseks avamist. Kui tee avatakse liikluseks etapi kaupa, siis tehakse auditeerimine vastavalt

tee avamise etappidele.

Kuu aja möödumisel tee kasutusele võtmisest (ehitusaegse liikluskorralduse eemaldamist) teeb

audiitor kohapealse vaatluse, kuidas liiklejad tegelikult teed kasutavad, analüüsides ka eelmiste

projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleeme.

1 Üldine informatsioon

1.1 Ehitusprojekt / objekt

Projekt/objekt: Riigitee 11115 Kurna-Tuhala km 4,56 asuva nihutatud

harudega kanaliseeritud ristmiku ehitusprojekt

Projekti koostaja: Reaalprojekt OÜ

Töö nr: P23089

Projekti/objekti vastutav

isik:

Heljo Rannakivi

Tellija esindaja: Elle Tamm

1.2 Auditeerija

Töövõtja nimi: Road-Expert OÜ

Töö nr: 24017

Audiitor: Erki Lember (Kutsetunnistus nr 167718, tase 7);

Kaasatud eksperdid nende

pädevus ja ülesanded:

Meelis Kreevan (Kutsetunnistus nr 163403, tase 7)

Auditeerimise etapp: II

Töö teostamise aeg: 04.2024

Välitööde teostamise aeg: 02.04.2024

1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised

Eelnevalt ei ole läbi viidud auditeerimisi.

2 Kirjeldus

2.1 Olemasolev olukord

Mnt 11115 Kurna - Tuhala rekonstrueeritavat ristmikku kasutab eelkõige kohalik liiklus. Tee

ühendab Kiili alevit ja selle lähiümbrust riigi põhimaanteedega nr 11 Tallinna ringtee ning nr

2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ja tugimaanteega nr 15 Tallinn – Rapla – Türi ning neid

kaudu põhilise tõmbekeskuse Tallinna linnaga. Tegemist on riigi kõrvalmaanteega, mille

katendiks on 2015.a. ehitatud tihedast asfaltbetoonist AC 12 surf tsementstabiliseeritud

alusele ehitatud kate pealmise kihi paksusega 4 cm. Katte laius ristmike vahelisel alal on

8,9m, millest sõidutee laius on 7m. Kiiruspiirang projektialal on 70 km tunnis. Kergliiklejad

on autoliiklusest eraldatud, ristmiku piirkonnas on eraldussaarega valgustatud teeületuskoht

kergliiklejatele. Sõidutee on valgustatud.

Olemasoleva ristmiku kõrvalharu on mnt 11506 Vaela tee (Opmani tee), mille AC 12 surf

kate on ehitatud samuti 2015.a.. Katte laius on 9,2m, millest sõidutee laius on 7m.

Teeregistri 2022. aasta andmetel on riigitee 11115 Kurna - Tuhala km 4,169-7,15 lõigul aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus 4627 autot ööpäevas, millest raskeliiklus moodustab 5%.

Vaela teel (Opmani teel) on aasta keskmine liiklussagedus 239 autot ööpäevas, millest

raskeliikluse osakaal on 5%. Antud on keskmine liiklussagedus, kuid ristmiku piirkonnas on

tegelik liiklussagedus oluliselt kõrgem

2.2 Kavandatud lahendus

Projektalal (Opmani ristmik, km 4,558) täna kehtiva liikluskorralduse alusel on peateeks

riigitee 11115 Kurna – Tuhala. Opmani teel ja projekteeritud mahasõidul on liikluskorraldus

lahendatud eesõigusmärkidega, Opmani teelt ja lasteaia projektselt mahasõidult riigiteele

sõitjale kehtib teeandekohustus.

Riigiteel on sõiduradade parameetrid valitud vastavalt kehtestatud sõidukiirusele 50 km/h ja

kokkuleppele Tellijaga. Sõiduradade laiuseks on valitud 3,0m. Kindlustatud peenar 0,5m,

tugipeenar 0,5m.

Sõiduteed laiendatakse vasakpöörde sõiduraja kujunemise asukohas sõidusuunast vaadatuna

paremal maksimaalselt 1,2m. Sõiduradade kattemärgistust on nihutatud vasakule vastavalt

vajadusele, nii et tee ristlõige vastaks kiirusele 50 km/h, sõiduradade laius oleks 3m,

kindlustatud peenar ca 0,5m.

Projekteeritud lõigu alguses ja lõpus on tee katte ja muldkeha laius sujuvalt kokku viidud

olemasoleva katte ja muldkeha laiusega.

Teekatte markeering on projekteeritud ala alguses kokku viidud olemasoleva teekatte

markeeringuga. Alates ülekäigukohast (km 4.5295) kuni Seedri teeni on projekteeritud katte

markeeringu muudatusega sõiduradade laiuseks 3m, olemasolev markeering on ette nähtud

eemaldada ja rajada uus markeering sõiduradade laiusega 3m.

3 Auditi teemad

3.1 Eelprojekti staadium

Auditi teemad

Teema osas

probleemi ei

tuvastatud

Probleem nr

Geograafilisest asukohast ja aastaaegadest tulenevad

tingimused ning kliima- ja ilmastikutingimused Ei tuvastatud

Ristmike lahendus ja nendevaheline kaugus 1

Sõiduradade arv ja tüüp Ei tuvastatud

Uuele teele lubatava liikluse koosseis Ei tuvastatud

Tee funktsioon teedevõrgus Ei tuvastatud

Lubatud sõidukiirused, sealhulgas projekt- ja piirkiirus 2

Tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil, sõidutee laius,

jalgrattateede ja kõnniteede olemasolu 4

Tee plaan ja pikiprofiil, sealhulgas tee horisontaalsed ja

vertikaalsed raadiused 7

Nähtavus, sealhulgas nähtavuskaugus ning möödasõidu- ja

külgnähtavus Ei tuvastatud

Ristmike asendiplaanid 4

Ühistransport, ühissõidukite peatused ja vastav

infrastruktuur Ei tuvastatud

Maantee ja raudtee samatasandilised ristumised Ei tuvastatud

3.2 Põhiprojekti staadium

Auditi teemad

Teema osas

probleemi ei

tuvastatud

Probleem nr

Asendiplaan 4

Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja

püstmärgised 2;3;5;6;8

Valgustatud teede ja ristmike valgustus Ei tuvastatud

Teerajatised Ei tuvastatud

Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad

takistused Ei tuvastatud

Teeäärsed püsitakistused Ei tuvastatud

Turvaliste parklate olemasolu Ei tuvastatud

Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused 5

Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine Ei tuvastatud

4 Riskide hindamise skaala

Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi

osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus.

5 Auditeeritava projekti/objekti skeem

6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas

Probleem nr: 1. Asukoht (PK/km): Üldine

Probleemi kirjeldus: Projekteeritud lahendus ei taga ristmikule (eelkõige kõrvalteelt

vasakpöörde sooritamiseks) teenindustaset, mis tagaks ohutu liikluse.

Ka liiklusuuringus on see toodud: „Pakutud liiklusprognoosi korral

kummalgi ristmikul ei ole võimalik hommikusel ega õhtusel tipptunnil

sooritada vasakpööret kõrvalteelt. Ei mängi rolli, palju neid

pöörajaid oleks – läbiva suuna liiklusvoog on nii tihe, et ohutu

vasakpöörde võimalust ei teki.“ Projekti seletuskirjas on küll öeldud,

et läbilaskvuse probleemid ei ilmne kohe ja süvenevad ajapikku

liikluse kasvades, kuid ühtegi läbilaskvuse arvutust selle tõestuseks

tehtud ei ole. Audiitori poolt teostatud arvutus, kus liiklussagedusi oli

planeeritud kasvu võrra vähendatud, näitas et ohutu pööre ei ole

võimalik ka praeguste liiklussageduste juures.

Risk: C2/9

Riski selgitus: Kuna sobivat võimalust tuleb pöörde sooritamiseks kaua oodata,

hakkavad liiklejad tegema riskeerivaid manöövreid, mis toob kaasa

külgkokkupõrke ohu ristmikul.

Audiitori arvamus

probleemi lahenduse

osas:

Variant 1: Rajada kohe perspektiivne fooriristmiku lahendus

Variant 2: Rajada nihutatud harudega ristmiku asemel ringristmik.

Ringristmiku läbilaskvuse arvutus on tehtud küll Kurna tee ristmiku

kohta, kuid mitte projekteeritava ristmiku puhul. Kuna vaadeldaval

ristmikul puudub sedavõrd suur segav liiklusvoog ringi II harul nagu

Kurna teel, siis ei teki ka ristmiku läbilaskvuse probleemi.

Variant 3: Rajada liiklusuuringus toodud võimalik lahendus

ringristmikuga Kurna teel. Liiklusuuringu arvutuse järgi tekib küll

probleem läbilaskvusega kasutusea lõpus, kuid kui kasutada uuendatud

juhendis „Juhised tee-elementide läbilaskvuse arvutamiseks“ toodud

kriitilise tühiku väärtust 4,1s, siis on teenindustase tagatud ka

kasutusea lõpus. Samuti on läbilaskvus tagatud Hollandi

arvutusmetoodika järgi.

Variant 4: Keelata Lasteaia ristmikul füüsiliste vahenditega

(ohutussaar, kummipostid tee keskel jms)vasakpööre ning suunata

vasakpöörajad Tallinna ringtee liiklussõlme ringristmikuni, kus nad

saavad tagasipöörde sooritada(vt skeem). Sellega ei lahendata küll

Opmani tee vasakpöörde probleemi kuid ei tekitataks ka uut probleemi

juurde.

Risk: B4/2

Riski selgitus: Mõningane oht ristmiku õnnetusteks säilib alati

Probleem nr: 2. Asukoht (PK/km): MNT 11115 km 4,0-

4,37

Probleemi kirjeldus: Antud lõigul on muudetud lubatud suurimat sõidukiirust 70-lt km/h

50-le km/h. Muutmata on jäänud aga sõiduraja laiused, mistõttu on oht

et liiklejad hakkavad kiirust ületama.

Risk: D4/4

Riski selgitus: Suuremad sõidukiirused toovad kaasa tõsisemate tagajärgedega

liiklusõnnetused, eriti teeületuskohtades.

Audiitori arvamus

probleemi lahenduse

osas:

Pikendada projekteeritud kattemärgistuse ulatust piirkonnas, kuhu on

ette nähtud lubatud sõidukiiruse muutmine. Muuta 3,5 laiused

sõiduraja 3,0m laiuseks, et sõidukijuhid peaksid paremini lubatud

sõidukiirusest kinni.

Risk: C4/3

Riski selgitus: Potentsiaalse õnnetuse tagajärjed on leebemad

Probleem nr: 3. Asukoht (PK/km): PK 44+25

Probleemi kirjeldus: Kurna poolt tulles on liiklusmärkidega tähistamata vasakpöörderaja

algus. Vastavalt EVS 613:2023-le: Märgid 536 paigaldatakse lisa- või

siirderaja algusesse liikluskorrast arusaamise tagamiseks. Sellel

võidakse näidata aeglustusrajalt sooritatava pöörde suunda

Risk: A3/2

Riski selgitus: Liikluskorraldusvahendite puudumine võib kaasa tuua teiste liiklejate

jaoks ootamatuid ja ohtlikke manöövreid ja nendega seotud

liiklusõnnetusi.

Audiitori arvamus

probleemi lahenduse

osas:

Projekteerida täiendav liiklusmärk 536b vasakpöörderaja algusesse.

Risk: A4/1

Riski selgitus: Õnnetuste oht väheneb

Probleem nr: 4. Asukoht (PK/km): Lasteaia ristmik

Probleemi kirjeldus: Bussi parempööre lasteaia poole kulgeb üle vastassuuna, mistõttu ei

ole olukorras, kus teine sõiduk ootab peateele pääsemist, bussil

parempööret võimalik sooritada ja buss peab peateele seisma jääma.

Risk: B3/4

Riski selgitus: Oht bussile tagant otsasõiduks ootamata peatumise tõttu / oht bussi ja

peateele pööret ootava sõiduki kokkupõrkeks.

Audiitori arvamus

probleemi lahenduse

osas:

Projekteerida ristmik selliselt, et buss saaks pöörde sooritada

vastassuunda kaldumata.

Risk: B4/2

Riski selgitus: Kokkupõrke oht väheneb

Probleem nr: 5. Asukoht (PK/km): Lasteaia ristmik

Probleemi kirjeldus: Lasteaia ristmikule on kergliiklustee ületuskohale projekteeritud

liikluskorraldus, kus jalgrattur on kohustatud teed andma sõidukile.

Kuna ülejäänud kergliiklustee mahasõidud on lahendatud jalgratturi

peatee põhimõttel, siis ei ole antud liikluskorraldus ratturi jaoks

oodatud ja võib jääda tähelepanuta.

Risk: C3/6

Riski selgitus: Oht ratturi ja sõiduki kokkupõrkeks

Audiitori arvamus

probleemi lahenduse

osas:

Muuta liikluskorraldust nii, et teeandmise kohustus oleks sõidukijuhil.

Risk: C4/3

Riski selgitus: Kokkupõrke oht väheneb

Probleem nr: 6. Asukoht (PK/km): Kuuse tee JJT

Probleemi kirjeldus: Kuuse teel on liikluskorraldusvahenditega tähistamata jalg- ja

jalgrattatee algus, mistõttu võib sõiduk kergliiklusteele sattuda.

Risk: C4/3

Riski selgitus: Oht sõiduki ja kergliikleja kokkupõrkeks

Audiitori arvamus

probleemi lahenduse

osas:

Lisada täiendav liiklusmärk 435

Risk: A4/1

Riski selgitus: Kokkupõrke oht väheneb

Probleem nr: 7. Asukoht (PK/km): Kuuse tee JJT

Probleemi kirjeldus: Kuuse teele projekteeritud JJT katte madalaim punkt on madalamal,

kui olemasolev maapind antud kohas. Projektpind 48.78 vs olemasolev

maapind 48.90, mistõttu ei saa vesi kattelt ära voolata, Ka joonisel on

näha, et nõlva tingmärk on kaldega katte poole.

Risk: B2/6

Riski selgitus: Oht libeduse tekkeks / kergliikleja kukkumiseks

Audiitori arvamus

probleemi lahenduse

osas:

Muuta kergliiklustee vertikaalplaneeringut nii, et vesi saaks kattelt ära

voolata.

Risk: B4/2

Riski selgitus: Oht kukkumiseks väheneb

Probleem nr: 8. Asukoht (PK/km): PK 43+80 – 45+40

Probleemi kirjeldus: Projekteeritud tähispostide vahe on ettenähtud 50m asemel 59m.

Risk: A3/2

Riski selgitus: Liikluskorraldusvahendite vale paigutus võib kaasa tuua teiste

liiklejate jaoks ootamatuid ja ohtlikke manöövreid ja nendega seotud

liiklusõnnetusi.

Audiitori arvamus

probleemi lahenduse

osas:

Näha ette täiendavad tähispostid nii, et skeemil toodud tähispostide

vahed jääksid 36m.

Risk: A4/1

Riski selgitus: Õnnetuste oht väheneb

7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud

Tähelepanek Ettepanek

Lasteaia ristmikul jääb vesi projekteeritud

mulde taha seisma ega pääse teisele poole

mullet:

Kaaluda truubi rajamist mulde alla.

Maantee pikiprofiilil on näidatud väike

vastukalle tee üldisele pikikaldele, mida

vertikaalplaneeringul ei paista olevat.

Kontrollida üle kas esitatud pikiprofiil on

õige

8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu

JAH EI

Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil;  ☐

Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused

projekteerimiseks  ☐

Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid

norme või standardeid kasutada  ☐

Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti

eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega,

sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja

prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed,

jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning

projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud

 ☐

Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või

kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu

koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus.  ☐

Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta  ☐

Varasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas

projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele ☐ 

Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised

auditeerimiseks ☐ 

9 Audiitori kinnitus

Käesoleva liiklusohutusauditi koostanud audiitorid kinnitavad, et läbi viidud audit on

sõltumatu ning objektiivne.

24017 LOA_pädeva_asutuse_otsuse_protokoll.docx

PROTOKOLL
Pädeva asutuse otsused liiklusohutusauditi koosseisus esitatud ettepanekute osas
1 Üldine informatsioon
1.1 Ehitusprojekt / objekt
Projekt/objekt:
Riigitee 11115 Kurna-Tuhala km 4,56 asuva nihutatud harudega kanaliseeritud ristmiku ehitusprojekt
Projekti koostaja:
Reaalprojekt OÜ
Töö nr:
P23089
Projekti/objekti vastutav isik:
Heljo Rannakivi
Tellija esindaja:
Elle Tamm
1.2 Auditeerija
Töövõtja nimi:
Road-Expert OÜ
Töö nr:
24017
Audiitor:
Erki Lember (Kutsetunnistus nr 167718, tase 7);
Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded:
Meelis Kreevan (Kutsetunnistus nr 163403, tase 7)

Auditeerimise etapp:
II
Töö teostamise aeg:
04.2024
Välitööde teostamise aeg:
02.04.2024
1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised
Eelnevalt ei ole läbi viidud auditeerimisi.

2 Riskide hindamise skaala
Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus.

3 Auditeeritava projekti/objekti skeem

4 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas
Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Üldine
Probleemi kirjeldus:
Projekteeritud lahendus ei taga ristmikule (eelkõige kõrvalteelt vasakpöörde sooritamiseks) teenindustaset, mis tagaks ohutu liikluse. Ka liiklusuuringus on see toodud: „Pakutud liiklusprognoosi korral kummalgi ristmikul ei ole võimalik hommikusel ega õhtusel tipptunnil sooritada vasakpööret kõrvalteelt. Ei mängi rolli, palju neid pöörajaid oleks – läbiva suuna liiklusvoog on nii tihe, et ohutu vasakpöörde võimalust ei teki.“ Projekti seletuskirjas on küll öeldud, et läbilaskvuse probleemid ei ilmne kohe ja süvenevad ajapikku liikluse kasvades, kuid ühtegi läbilaskvuse arvutust selle tõestuseks tehtud ei ole. Audiitori poolt teostatud arvutus, kus liiklussagedusi oli planeeritud kasvu võrra vähendatud, näitas et ohutu pööre ei ole võimalik ka praeguste liiklussageduste juures.
Risk:
C2/9
Riski selgitus:
Kuna sobivat võimalust tuleb pöörde sooritamiseks kaua oodata, hakkavad liiklejad tegema riskeerivaid manöövreid, mis toob kaasa külgkokkupõrke ohu ristmikul.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Variant 1: Rajada kohe perspektiivne fooriristmiku lahendus
Variant 2: Rajada nihutatud harudega ristmiku asemel ringristmik. Ringristmiku läbilaskvuse arvutus on tehtud küll Kurna tee ristmiku kohta, kuid mitte projekteeritava ristmiku puhul. Kuna vaadeldaval ristmikul puudub sedavõrd suur segav liiklusvoog ringi II harul nagu Kurna teel, siis ei teki ka ristmiku läbilaskvuse probleemi.
Variant 3: Rajada liiklusuuringus toodud võimalik lahendus ringristmikuga Kurna teel. Liiklusuuringu arvutuse järgi tekib küll probleem läbilaskvusega kasutusea lõpus, kuid kui kasutada uuendatud juhendis „Juhised tee-elementide läbilaskvuse arvutamiseks“ toodud kriitilise tühiku väärtust 4,1s, siis on teenindustase tagatud ka kasutusea lõpus. Samuti on läbilaskvus tagatud Hollandi arvutusmetoodika järgi.
Variant 4: Keelata Lasteaia ristmikul füüsiliste vahenditega (ohutussaar, kummipostid tee keskel jms)vasakpööre ning suunata vasakpöörajad Tallinna ringtee liiklussõlme ringristmikuni, kus nad saavad tagasipöörde sooritada(vt skeem). Sellega ei lahendata küll Opmani tee vasakpöörde probleemi kuid ei tekitataks ka uut probleemi juurde.

Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Mõningane oht ristmiku õnnetusteks säilib alati
Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
MNT 11115 km 4,0- 4,37
Probleemi kirjeldus:
Antud lõigul on muudetud lubatud suurimat sõidukiirust 70-lt km/h 50-le km/h. Muutmata on jäänud aga sõiduraja laiused, mistõttu on oht et liiklejad hakkavad kiirust ületama.
Risk:
D4/4
Riski selgitus:
Suuremad sõidukiirused toovad kaasa tõsisemate tagajärgedega liiklusõnnetused, eriti teeületuskohtades.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Pikendada projekteeritud kattemärgistuse ulatust piirkonnas, kuhu on ette nähtud lubatud sõidukiiruse muutmine. Muuta 3,5 laiused sõiduraja 3,0m laiuseks, et sõidukijuhid peaksid paremini lubatud sõidukiirusest kinni.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Potentsiaalse õnnetuse tagajärjed on leebemad
Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
PK 44+25
Probleemi kirjeldus:
Kurna poolt tulles on liiklusmärkidega tähistamata vasakpöörderaja algus. Vastavalt EVS 613:2023-le: Märgid 536 paigaldatakse lisa- või siirderaja algusesse liikluskorrast arusaamise tagamiseks. Sellel võidakse näidata aeglustusrajalt sooritatava pöörde suunda
Risk:
A3/2
Riski selgitus:
Liikluskorraldusvahendite puudumine võib kaasa tuua teiste liiklejate jaoks ootamatuid ja ohtlikke manöövreid ja nendega seotud liiklusõnnetusi.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Projekteerida täiendav liiklusmärk 536b vasakpöörderaja algusesse.
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Õnnetuste oht väheneb
Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Lasteaia ristmik
Probleemi kirjeldus:
Bussi parempööre lasteaia poole kulgeb üle vastassuuna, mistõttu ei ole olukorras, kus teine sõiduk ootab peateele pääsemist, bussil parempööret võimalik sooritada ja buss peab peateele seisma jääma.
Risk:
B3/4
Riski selgitus:
Oht bussile tagant otsasõiduks ootamata peatumise tõttu / oht bussi ja peateele pööret ootava sõiduki kokkupõrkeks.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Projekteerida ristmik selliselt, et buss saaks pöörde sooritada vastassuunda kaldumata.
Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Kokkupõrke oht väheneb
Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Lasteaia ristmik
Probleemi kirjeldus:
Lasteaia ristmikule on kergliiklustee ületuskohale projekteeritud liikluskorraldus, kus jalgrattur on kohustatud teed andma sõidukile. Kuna ülejäänud kergliiklustee mahasõidud on lahendatud jalgratturi peatee põhimõttel, siis ei ole antud liikluskorraldus ratturi jaoks oodatud ja võib jääda tähelepanuta.
Risk:
C3/6
Riski selgitus:
Oht ratturi ja sõiduki kokkupõrkeks

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Muuta liikluskorraldust nii, et teeandmise kohustus oleks sõidukijuhil.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Kokkupõrke oht väheneb
Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Kuuse tee JJT
Probleemi kirjeldus:
Kuuse teel on liikluskorraldusvahenditega tähistamata jalg- ja jalgrattatee algus, mistõttu võib sõiduk kergliiklusteele sattuda.
Risk:
C4/3
Riski selgitus:
Oht sõiduki ja kergliikleja kokkupõrkeks

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Lisada täiendav liiklusmärk 435
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Kokkupõrke oht väheneb
Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
Kuuse tee JJT
Probleemi kirjeldus:
Kuuse teele projekteeritud JJT katte madalaim punkt on madalamal, kui olemasolev maapind antud kohas. Projektpind 48.78 vs olemasolev maapind 48.90, mistõttu ei saa vesi kattelt ära voolata, Ka joonisel on näha, et nõlva tingmärk on kaldega katte poole.
Risk:
B2/6
Riski selgitus:
Oht libeduse tekkeks / kergliikleja kukkumiseks

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Muuta kergliiklustee vertikaalplaneeringut nii, et vesi saaks kattelt ära voolata.
Risk:
B4/2
Riski selgitus:
Oht kukkumiseks väheneb
Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

Probleem nr:

Asukoht (PK/km):
PK 43+80 – 45+40
Probleemi kirjeldus:
Projekteeritud tähispostide vahe on ettenähtud 50m asemel 59m.
Risk:
A3/2
Riski selgitus:
Liikluskorraldusvahendite vale paigutus võib kaasa tuua teiste liiklejate jaoks ootamatuid ja ohtlikke manöövreid ja nendega seotud liiklusõnnetusi.

Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas:
Näha ette täiendavad tähispostid nii, et skeemil toodud tähispostide vahed jääksid 36m.
Risk:
A4/1
Riski selgitus:
Õnnetuste oht väheneb
Projekteerija kommentaar:

Pädeva asutuse otsus:

5 Auditi protokolli kooskõlastamine ja kinnitamine (toimub läbi Delta)
Kooskõlastas:
(nimi)
Projekteerimise osakonna projektijuht
Kooskõlastas:
(nimi)
Põhja osakonna korrasohoiu ja liikluskorralduse üksuse liikluskorraldaja
Kooskõlastas:
(nimi)
Arendamise ja korraldamise osakonna liikluskorralduse ekspert
Kooskõlastas:
(nimi)
Põhja osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse juhataja
Kooskõlastas:
(nimi)
Põhja osakonna ehituse üksuse juhataja
Kooskõlastas:
(nimi)
Projekteerimise üksuse juhataja
Kinnitas:
(nimi)
Projekteerimise osakonna juhataja

Lisa 1 Kontroll-leht-Eelprojekt.pdf

1

Liiklusohutuse auditeerimise

tee üksikute elementide andmete kontroll-lehed

Eelprojekti etapp Sisukord

1. Auditeerimine varasemas staadiumis ..................................................................................... 2

2. Tee funktsioon ja liikluskeskkond .......................................................................................... 2

3. Tee ristlõige ............................................................................................................................ 3

4. Horisontaalne- ja vertikaalne geomeetria ............................................................................... 4

5. Ristmikud ............................................................................................................................... 5

5.1 Geomeetria ja paigutus ..................................................................................................... 5

5.2 Kergliiklejad ristmikul ...................................................................................................... 6

5.3 Ringristmikud ................................................................................................................... 7

5.4 Valgusfoorid ..................................................................................................................... 7

6. Tee ristumine raudteega ......................................................................................................... 8

6.1 Raudteeülekäigukoht ........................................................................................................ 8

6.2. Raudteeülesõidukohad ..................................................................................................... 8

7. Avalikud teenused ja erateenused .......................................................................................... 9

7.1. Teenindusjaamad, parklad ja puhkekohad ....................................................................... 9

7.2 Ühistransport .................................................................................................................... 9

8. Ohustatud teekasutajate vajadused ....................................................................................... 10

8.1 Ühistranspordi peatustes ................................................................................................. 10

8.2. Kergliiklejate muud vajadused ...................................................................................... 10

9. Liikluskorraldus, teeseadmed, valgustus .............................................................................. 11

9.1 Liikluskorraldus ja teeseadmed ...................................................................................... 11

9.2 Valgustus ........................................................................................................................ 11

10. Teeohutusrajatised ja passiivset ohutust tagavad paigaldised ............................................ 12

10.1 Muu teevarustus ............................................................................................................ 12

10.2 Haljastus ....................................................................................................................... 12

10.3 Konstruktsioonid .......................................................................................................... 12

10.4 Passiivset ohutust tagavad rajatised .............................................................................. 13

Mõisted

Kergliikleja – jalakäija, jalgrattur ja kergliikuri kasutaja.

Kergliiklustee – kõnnitee, jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee liiklusseaduse

tähenduses.

2

Kontrollküsimused

Nr Küsimus Jah (+)

Ei (X)

Pole

asjakohane (-)

Märkused (Täita kui

audiitor on tuvastanud

puuduse või soovib

kommenteerida)

1. Auditeerimine varasemas staadiumis

1.1 Kas teelõiku on auditeeritud mõnes

varasemas staadiumis?

x

1.2 Kui on varem auditeeritud, siis kas selle

auditeerimise tulemused on arvesse

võetud?

-

2. Tee funktsioon ja liikluskeskkond

2.1 Kas projekt tagab lähialal paikneva

teedevõrgu toimimise?

x Ristmiku läbilaskevõime

pole tagatud

2.2 Kas tee funktsioon ja soovitud kasutus

on omavahel kooskõlas?

+

2.3 Kas projektlahendus vastab tee

funktsioonile ja soovitud kasutusele?

+

2.4 Kas projekti kavandamisel on

liiklusõnnetuste varasemaid andmeid

uuritud ja kas neid on arvesse võetud?

x

2.5 Kas on võetud arvesse liikluskoosseisu

ja selle spetsiifikat/ eripära?

- Bussi pöördetrajektoor

ulatub vastassuunda

2.6 Kas on valitud tee funktsioonile sobiv

projektkiirus?

+

2.7 Kas on ette nähtud kasutuspiirangud

teatud liiklejagruppidele ja kas need on

asjakohased?

-

2.8 Kas juurdepääsud külgnevatelt

kinnistutelt teele on lahendatud ohutuse

seisukohast sobival viisil (võimaluse

korral nende arvu vähendatud)?

-

2.9 Kas teelõigul ja ristmikel on valitud

sobiv projektkiirus?

+

2.10 Kas on rakendatud piisavaid ja sobivaid

meetmeid tagamaks liikluspiirangute

järgimist, näiteks liikluse rahustamist?

- Sõidurajad väljaspool

projektala liiga laiad

2.11 Kas peatumisnähtavus on teelõigul

tagatud?

+

2.12 Kas kõik statsionaarsed jäigad takistused

on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba

ruumi?

+

2.13 Kui takistused pole paigutatud

väljapoole vaba ruumi, siis kas nad on

kaitstud?

-

3

2.14 Kas üleminek projekteeritud teelt

olemasolevale teele on ohutult

lahendatud?

x Sõiduradade laiust pole

muudetud

2.15 Kas üleminek asulasiseselt teelt

maanteele ja vastupidi on projekteeritud

sobivalt?

-

2.16 Kas üleminek valgustatud teelt

valgustamata teele ja vastupidi on

projekteeritud sobivalt?

-

2.17 Kas üleminek ühesuguse ristlõikega teelt

teistsuguse ristlõikega teele on

projekteeritud sobivalt?

x

2.18 Kas töömaapiir paikneb eemal

kriitilistest punktidest (nt järsud kalded,

kurvid, piiratud nähtavuskaugusega

piirkonnad, tähelepanu kõrvalejuhtivate

objektidega piirkonnad)?

+

2.19 Kas 2+2 ristlõikega maanteedel on

orienteerumisnähtavuse kaugus kogu

lõigul tagatud (5 sekundit

orienteerumiseks ja reageerimiseks)?

-

3. Tee ristlõige

3.1 Kas teele valitud ristlõige on ohutu

kõikidele liiklejagruppidele?

+

3.2 Kas ristlõike parameetrid (nt sõiduraja,

eraldusriba, peenra laius, jne) vastavad

tee funktsioonile?

+

3.3 Kas viadukti/ tunneli/ silla gabariidid on

ohutud ja vastavad tee funktsioonile?

-

3.4 Kas süvendis oleva tee nõlvadel on

rakendatud meetmeid, et vältida

loodusliku materjali teele sattumine?

-

3.5 Kas on vajalik sõidutee kitsendamine? +

3.6 Kas sõidutee kitsendamine on

projekteeritud nii, et on tagatud

liiklusohutus?

-

3.7 Kas projektlahendus tagab

eriolukordades operatiivsõidukite ohutu

liiklemise?

+

3.8 Kas hooldussõidukite juurdepääsud

(tehnoloogilised mahasõidud) teega

piirnevatele aladele on lahendatud

ohutult?

-

3.9 Kas parkla(d) on vajalikud? -

3.10 Kas parkla(te) suurus on piisav, et vältida

teel parkimist?

-

3.11 Kas parkla(d) on läbivast liiklusest

eraldatud?

-

4

3.12 Kas parkla(d) on projekteeritud nii, et

sõidukid saavad sisse ja välja sõita

ohutult?

-

3.13 Kas projekteerimisel on arvesse võetud

ühistranspordi vajadusi (olemasolu ja

lahendus)?

+

3.14 Kas on arvestatud

ühistranspordikasutajate vajadustega

(liikumisvõimalused, teeületused)?

+

3.15 Kas ootealad, eelkõige ohutussaared, on

ootavate jalakäijate ja jalgratturite jaoks

piisava suurusega?

+

3.16 Kas kergliiklejate vajadused on arvesse

võetud (ühine jalgratta- ja jalgtee,

eraldatud jalgrattatee vms)?

+

3.17 Kas projektlahendus välistab konflikti

kergliiklejate ja parkimiskorralduse

vahel?

+

3.18 Kas jalakäijad ja jalgratturid on

eraldatud sõiduteest (piire, äärekivi,

ohutusriba vms)?

+

3.19 Kas jalakäijate ja jalgratturite sõiduteest

eraldamiseks valitud lahendus on sobiv

ja ohutu?

+

3.20 Kas jalgrattatee üleminek sõiduteele on

projekteeritud ohutult?

x

3.21 Kas kitsastest oludest (nt olemasolev

hoonestus) tingitud projektlahendus on

ohutu?

-

3.22 Kas sademevee äravool teelt on

projektiga lahendatud?

x

3.23 Kas tee põik- ja pikikalded on piisavad

sademevee ärajuhtimiseks ning

puuduvad 0-kaldega lõigud?

+

4. Horisontaalne- ja vertikaalne geomeetria

4.1 Kas projekteeritava lõigu ulatuses on

lahendus ühetaoline?

+

4.2 Kas projekteeritud lahendus loob

sobivad tingimused liikluskeskkonnas

orienteerumiseks?

+

4.3 Kas tee horisontaal- ja

vertikaalgeomeetria on omavahel

kooskõlas?

+

4.4 Kas on valitud geomeetria, mis väldib

peidetud lohukohti pikiprofiilis?

+

4.5 Kas on võetud arvesse järjepidevuse

põhimõtteid?

+

5

4.6 Kas tee horisontaal- ja

vertikaalsuunaliste parameetrite valikul

on välditud minimaalsete väärtuste koos

esinemist?

+

4.7 Kas sõiduraja laiendid on kurvides

piisavad?

-

4.8 Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi

(nt sõidukipiirdesüsteemid, tarad,

teeseadmed, liiklusmärgid,

maastikukujundus/ haljastus, silla

kaldasambad, hooned jms)?

x

4.9 Kas kõik projekteeritud juurdepääsud

teega piirnevatele kinnistutele on

põhjendatud ja vajalikud?

x

4.10 Kas on kinnistuid, millele

projektlahenduse tõttu juurdepääs katkeb

ning millele ei ole juurdepääsu

projekteeritud?

x

4.11 Kas asulasse sissesõidule on vajalik

kavandada suunamuutetakistus või

sõidutee kitsenemine?

-

4.12 Kas ohutuks möödasõiduks on piisavalt

võimalusi (möödasõidunähtavusega

lõigud/ möödasõidurajad)?

+

4.13 Kas tõusuradadega või 2+1 teel on

üleminek 1+1 teele paigutatud õigesse

asukohta ja lahendatud ohutult?

-

4.14 Kas sisse- ja väljasõidud teenindus- ja

puhkealadele on kavandatud ohututesse

kohtadesse?

-

4.15 Kas esineb juurdepääse, mida saaks

kombineerida?

+

5. Ristmikud

5.1 Geomeetria ja paigutus

5.1.1 Kas kõik ristmikud on vajalikud? X Ristmik tuleks lahendada

riigitee 11502 kaudu

5.1.2 Kas ristmike vahekaugused on valitud

nõuetekohaselt?

+

5.1.3 Kas ristmiku lahendus vastab

projektkiirusele?

+

5.1.4 Kas ristmiku liikluskorraldus on selge ja

ühemõtteline?

+

5.1.5 Kas ristmikud ja ristmikuelemendid on

projekteeritud nii, et neid on võimalik

arusaadavalt ja õigeaegselt märgata?

+

5.1.6 Kas ristmikuelementide järgnevus on

lihtsasti arusaadav?

+

6

5.1.7 Kas valitud ristmiku tüüp ja

projektlahendus on teede funktsiooni,

kasutuse ja ohutuse seisukohast sobiv?

x läbiva suuna liiklusvoog on

nii tihe, et ohutu

vasakpöörde võimalust ei

teki.

5.1.8 Kas on vajalikud lisarajad

aeglustamiseks, kiirendamiseks ja

pööramiseks?

+

5.1.9 Kas lisarajad on projekteeritud

nõuetekohaselt ja ohutult?

+

5.1.10 Kas ristmikel on tagatud nõutavad

nähtavuskolmnurgad kõigi teekasutajate

jaoks?

+

5.1.11 Kas ristmik on ohutult kasutatav? x ohutu vasakpöörde

võimalust ei teki

5.1.12 Kas ristmiku mõõtmed on ohutud ja

arvestavad sõidukite

pöördekoridoridega?

X Bussi parempööre

konfliktis pööret ootava

sõidukiga

5.1.13 Kas kiirusmuute- ja lisaradade pikkused

on sobivad ja nõuetekohased?

+

5.1.14 Kas asulates on ristmike ees olevad

ooterajad liiklusmahtu ja sõidukite

vajalikke liikumisi arvestades piisavad?

-

5.1.15 Kas asulates on ristmike üldmõõtmed

võimalikult väikesed?

-

5.1.16 Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja

sobiva projektlahendusega?

+

5.1.17 Kas kaetud pöörderajad on

projekteeritud ohutult?

-

5.1.18 Kas ristmikul on vajalik vasakpöörde

jaoks eraldi pöörderada või

möödumislaiend?

+

5.1.19 Kas vasakpöörde sooritamiseks on

kavandatud ohutud tingimused?

x

5.1.20 Kas pööret sooritavad sõidukijuhid

näevad vastu sõitvaid sõidukeid?

+

5.1.21 Kas nõuetest kõrvalekaldumisel

rakendatud leevendusmeetmed tagavad

piisava ohutuse?

x

5.1.22 Kas ristmiku ja tee projektkiirused on

omavahel kooskõlas?

+

5.1.23 Kas liikumised on selgesti tähistatud ja

lihtsasti arusaadavad?

+

5.2 Kergliiklejad ristmikul

5.2.1 Kas kergliiklejate nõudeid on

arvestatud?

+

5.2.2 Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel

on keskkonda sobiv ja vastab

kergliiklejate vajadustele?

+

7

5.2.3 Kas kergliiklusteed on ristmikel selgesti

tähistatud ja märgistatud?

+

5.2.4 Kas kergliiklejate teeületused ristmikel

on lahendatud kergliiklejate vajadusi

arvestades?

x Kergliiklejatel

teeandekohustus

5.2.5 Kas lastele, vanuritele või puuetega

isikutele ning nende poolt kasutatavate

asutuste (nt haigla, lasteaed, kool,

hooldekodu) läheduses on vajalikud

erimeetmed?

x

5.2.6 Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud

ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus

jalgratturid puutuvad kokku üksteisega

või mootorsõidukitega?

+

5.2.7 Kas ohutussaared on piisavalt pikad ja

laiad teed ületavatele kergliiklejatele

ohutuks ootamiseks?

+

5.3 Ringristmikud

5.3.1 Kas projektalal esineb või on

projekteeritud ringristmikke? Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud

alapunkti järgnevatele küsimustele vaja

vastata.

-

5.3.2 Kas ringristmik on kõigist suundadest

märgatav?

-

5.3.3 Kas kõik ringristmiku harud on

paigutatud ringi keskpunkti suhtes risti?

-

5.3.4 Kas üherajalistel ringristmikel on

välditud sõidukite võimalik liiklemine

mitmes sõidureas?

-

5.3.5 Kas kohtkindlad takistused on

ringristmiku kesksaarele paigutatud

ohutult?

-

5.3.6 Kas ringristmiku kesksaar tõkestab

tõhusalt nähtavust üle ristmiku?

-

5.3.7 Kas mitmerajalised ringristmikud on

liiklejatele arusaadavad?

-

5.3.8 Kas mitmerajalistel ringristmikel on

võimalike konfliktide arv viidud

miinimumini?

-

5.3.9 Kas ringristmiku väljuva haru

geomeetria välistab kiirendamise enne

teeületuskohta?

-

5.4 Valgusfoorid

5.4.1 Kas projektalal esineb või on

projekteeritud valgusfoore?

+ Fooride lahendus on

perspektiivne ja täpne

lahendus antakse eraldi

8

Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud

alapunkti järgnevatele küsimustele vaja

vastata.

projektiga, seega pole

lahendust võimalik hinnata

5.4.2 Kas valgusfoorid on arusaadavalt ja

selgelt märgatavad?

-

5.4.3 Kas on ette nähtud piisavad kaitseajad? -

5.4.4 Kui mõnda pöördeliikumist ei

reguleerita valgusfooriga, siis kas liiklus

on sel juhul ohutu?

-

5.4.5 Kas fooritaktid tagavad konfliktivaba

liikumise?

-

5.4.6 Kas kergliiklejate vajadusi on arvesse

võetud?

-

5.4.7 Kas jalgratturite eelistamiseks on vajalik

paigutada sõidukite stoppjooned

tahapoole?

-

5.4.8 Kas on vajalikud eraldiseisvad taktid

vasak- või parempööreteks?

-

6. Tee ristumine raudteega

6.1 Raudteeülekäigukoht

6.1.1 Kas kergliiklejate raudtee ületamine on

lahendatud ohutult?

-

6.2. Raudteeülesõidukohad

6.2.1 Kas projektalal on raudteeülesõidukohti? Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud

alapunkti järgnevatele küsimustele vaja

vastata.

-

6.2.2 Kas samatasandilisi raudteeülesõite saab

vältida?

6.2.3 Kas raudteeülesõidul on vajalikud

valgusfoorid jm ohutust suurendavad

meetmed?

6.2.4 Kas tee laius enne ja pärast

raudteeülesõitu ning raudteeülesõidu

enda laius on piisav sõidukite liikumiste

jaoks?

6.2.5 Kas vaba ala pärast raudteeülesõitu on

piisavalt pikk, et raudteed ületav sõiduk

ei oleks sunnitud jääma seisma raudteel?

6.2.6 Kas raudteeülesõit on selgesti märgatav?

6.2.7 Kas valgustus on projekteeritud sobivalt

ja kohtadesse, kus see on vajalik?

6.2.8 Kas ümbritsev valgus seab mingeid

erinõudeid raudteeülesõidule?

6.2.9 Kas möödasõidukeelde ja

kiiruspiiranguid on kavandatud?

9

7. Avalikud teenused ja erateenused

7.1 Kas on arvestatud tõmbepunktidega, mis

võivad põhjustada suuremat liiklust?

+

7.2 Kas projektlahendus võimaldab

teenindavate ettevõtete kauba laadimist

korraldada ohutult?

-

7.1. Teenindusjaamad, parklad ja puhkekohad

7.1.1 Kas projektalal on teenindusjaamu (nt

tankla, toitlustus jne), parklaid ja/või

puhkekohti? Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole antud

alapunkti järgnevatele küsimustele vaja

vastata.

-

7.1.2 Kas teenindusjaamu/ parklaid/

puhkekohti on mõlemal teepoolel, et

juhil oleks võimalus vältida vasakpöörde

sooritamist?

7.1.3 Kas parkimiskohtade mõõtmed on

piisavad sõiduautode, veoautode,

busside jm sõidukite parkimiseks?

7.1.4 Kas teenindusjaama/ parkla/ puhkekoha

lahendus on erinevate liiklusmanöövrite

jaoks sobiv?

7.1.5 Kas jalakäijate liikumine on lahendatud

ohutult?

7.1.6 Kas teenindusjaama/ parkla/ puhkekoha

sisse- ja väljasõidud on planeeritud hea

nähtavusega kohtadesse?

7.1.7 Kas teenindusjaamad/ parklad/

puhkekohad on lihtsasti

juurdepääsetavad?

7.1.8 Kas sisse- ja väljasõidud on ohutult

lahendatud?

7.1.9 Kas on ette nähtud piisavalt

parkimiskohti, et vältida lubamatut

parkimist kõnniteedel, jalgrattateedel,

sõiduteel ning sisse- ja/või väljasõitudel?

7.1.10 Kas lubamatu parkimise vältimiseks on

rakendatud vastavaid meetmeid?

7.2 Ühistransport

7.2.1 Kas ühistranspordi peatuses on

konfliktseid lahendusi?

-

7.2.2 Kas peatusest väljuva bussi juhile on

tagatud nõuetekohane nähtavus

sõiduteele bussi taha?

-

10

7.2.3 Kas ühistranspordi peatused on 2+2

ristlõikega maanteest eraldatud?

-

8. Ohustatud teekasutajate vajadused

8.1 Ühistranspordi peatustes

8.1.1 Kas kergliiklejate nõudeid on

arvestatud?

-

8.1.2 Kas on võetud arvesse ühistranspordi ja

selle kasutajate vajadusi?

-

8.1.3 Kas ühistranspordi peatused ristmike

piirkonnas on planeeritud ohutult?

-

8.1.4 Kas peatused on jalakäijatele lihtsasti

juurdepääsetavad?

-

8.1.5 Kas ühistranspordi peatustesse

pääsemiseks on vaja täiendavaid

teeületuskohti?

-

8.1.6 Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad

on piisavad?

-

8.1.7 Kas ühistranspordi peatused on lihtsasti

märgatavad?

-

8.1.8 Kas lastele, vanuritele või puuetega

isikutele on vajalikud erimeetmed?

-

8.1.9 Kas valgustus on projekteeritud sobivalt

ja kohtadesse, kus see on vajalik?

-

8.1.10 Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi

(nt sõidukipiirdesüsteemid, tarad,

teeseadmed, liiklusmärgid,

maastikukujundus/ haljastus, silla

kaldasambad, hooned jms)?

-

8.1.11 Kas jalgrattateed/ jalgrattarajad on

ühistranspordi peatuste piirkonnas

ohutult projekteeritud?

-

8.2. Kergliiklejate muud vajadused

8.2.1 Kas ohustatud teekasutajad on

mootorsõidukite liiklusest eraldatud?

+

8.2.2 Kas teeületuskohad asuvad jalakäijate

liikumisteekondi arvestades loogilistes

ja vajalikes asukohtades nii, et teed ei

hakataks ületama selleks mitte ette

nähtud kohtades?

+

8.2.3 Kas teeületuskohad on ohutud? +

8.2.4 Kas esineb risk, et kergliiklejate

eritasandiliste läbipääsude korral

hakatakse teed ületama samas tasandis

selleks mitte ette nähtud kohas?

-

8.2.5 Kas raudteeülekäigukohad on

lahendatud ohutult?

-

11

8.2.6 Kas on loodud tingimused, et jalakäija ja

mootorsõidukijuht näeksid teineteist?

+

8.2.7 Kas on arvesse võetud jalgratturite

vajadusi?

+

8.2.8 Kas üleminek on projekteeritud ohutult,

kui kergliiklusteed lõpevad sõiduteel või

suunatakse üle sõidutee?

X

8.2.9 Kas on vaja muid abivahendeid või

meetmeid, et muuta teeületamine

ohutuks?

X

8.2.10 Kas tee ületamist ootavate jalakäijate ja

jalgratturite ootealad on piisavalt suured,

et mitte takistada teisi jalakäijaid ja

jalgrattureid?

+

8.2.11 Kas ohutussaared on piisavalt pikad ja

laiad teed ületavatele jalakäijatele ja

jalgratturitele seismiseks ja ootamiseks?

+

8.2.12 Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja

sobiva projektlahendusega?

+

8.2.13 Kas valgustus on projekteeritud sobivalt

ja kohtadesse, kus see on vajalik?

+

8.2.14 Kas lastele, vanuritele või puuetega

isikutele ning nende poolt kasutatavate

asutuste (nt haigla, lasteaed, kool,

hooldekodu) läheduses on vajalikud

erimeetmed?

x

8.2.15 Kas on võetud arvesse jalgratturite ja

mootorratturite vajadusi?

+

9. Liikluskorraldus, teeseadmed, valgustus

9.1 Liikluskorraldus ja teeseadmed

9.1.1 Kas kavandatud liikluskorraldus on

asjakohane?

+

9.1.2 Kas intelligentse transpordisüsteemi

(ITS) meetmed selliste liiklustingimuste

jaoks nagu avariid, ummikud,

ilmastikutingimused jms on

projekteeritud sobivalt ja kohtadesse,

kus need on vajalikud?

-

9.2 Valgustus

9.2.1 Kas tee on piisavalt valgustatud? +

9.2.2 Kas ülemineku- ja ristlõike muutuste

aladele on valgustus projekteeritud

sobivalt ja kohtadesse, kus see on

vajalik?

+

9.2.3 Kas ristmikel, parklates ja

puhkekohtades on valgustus

+

12

projekteeritud sobivalt ja kohtadesse,

kus see on vajalik?

10. Teeohutusrajatised ja passiivset ohutust tagavad paigaldised

10.1 Muu teevarustus

10.1.1 Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi

(nt sõidukipiirdesüsteemid,

pimestamisvastased vahendid,

ulukitarad, lumetõkked, teeseadmed

jms)?

X

10.1.2 Kas pimestamisvastased vahendid on

projekteeritud sobivalt ja kohtadesse,

kus need on vajalikud?

-

10.1.3 Kas ulukitarad on projekteeritud sobivalt

ja kohtadesse, kus need on vajalikud?

-

10.1.4 Kas erilistest ilmastikutingimustest

tingitud teevarustus (hoiatusmärgid,

lumetõkked jne) on projekteeritud

sobivalt ja kohtadesse, kus need on

vajalikud?

-

10.2 Haljastus

10.2.1 Kas olemasolevad ja istutatud puud on

teest või teelt väljasõitvatest autodest

piisavalt kaugel?

-

10.2.2 Kas haljastus piirab sõidukijuhtide

nähtavust?

X

10.2.3 Kas haljastus piirab jalakäijate ja/või

jalgratturite nähtavust?

X

10.2.4 Kas kõigil ristmikel on tagatud

nõuetekohane nähtavus ja haljastus ei

takista nähtavust?

+

10.2.5 Kas taimede kasv võib tulevikus

põhjustada ohutuse probleeme (nt

nähtavuse piiramine, puutüvede eeldatav

läbimõõt üle 8 cm, liiklusmärkide

varjamine, valguse ja varju mõju, teele

langevad lehed)?

X

10.2.6 Kas on risk, et teega külgnev taimestik

võib tekitada teekasutajale eksliku

arusaama liikluskeskkonnast?

X

10.2.7 Kas esineb monotoonsuse oht, mida saab

maastikukujundusega vältida?

X

10.3 Konstruktsioonid

10.3.1 Kas konstruktsioonid takistavad

nähtavust (nt kaldasambad)?

-

13

10.3.2 Kas konstruktsioonidega seotud

passiivset ohutust tagavad rajatised on

projekteeritud sobivalt ja kohtadesse,

kus need on vajalikud?

-

10.3.3 Kas eritasandilistel läbipääsudel on

arvesse võetud jalakäijate ja jalgratturite

vajadusi?

-

10.3.4 Kas rinnatised, estakaadid,

mastid, kaldasambad, tugimüürid,

sillareelingud jne on paigutatud teest

piisavale kaugusele ja/või on kaitstud?

-

10.4 Passiivset ohutust tagavad rajatised

10.4.1 Kas passiivset ohutust tagavad rajatised

on paigaldatud nõutud kohtadesse?

-

Lisa 2 Kontroll-leht-Põhiprojekt.pdf

1

Liiklusohutuse auditeerimise

tee üksikute elementide andmete kontroll-lehed

Põhiprojekti etapp

Sisukord

1. Auditeerimine varasemas staadiumis ..................................................................................... 2

2. Tee funktsioon ja liikluskeskkond .......................................................................................... 2

3. Tee ristlõige ............................................................................................................................ 3

4. Horisontaalne ja vertikaalne geomeetria ................................................................................ 4

5. Ristmikud ............................................................................................................................... 5

5.1 Geomeetria ja paigutus ..................................................................................................... 5

5.2 Kergliiklejad ristmikul ...................................................................................................... 6

5.3 Ringristmikud ................................................................................................................... 6

5.4 Valgusfoorid ..................................................................................................................... 7

6. Tee ristumine raudteega ......................................................................................................... 9

6.1 Raudteeülekäigukoht ........................................................................................................ 9

6.2 Raudteeülesõidukohad ...................................................................................................... 9

7. Avalikud teenused ja erateenused .......................................................................................... 9

7.1 Teenindusjaamad, parklad ja puhkekohad ........................................................................ 9

7.2 Ühistransport .................................................................................................................. 10

8. Ohustatud teekasutajate vajadused ....................................................................................... 10

8.1 Ühistranspordi peatustes ................................................................................................. 10

8.2 Kergliiklejate muud vajadused ....................................................................................... 11

9. Liikluskorraldus, teeseadmed, valgustus .............................................................................. 12

9.1 Liikluskorraldus .............................................................................................................. 12

9.2 Teemärgised (teekatte- ja püstmärgised) ........................................................................ 13

9.3 Valgustus ........................................................................................................................ 14

10. Teeohutusrajatised ja passiivset ohutust tagavad paigaldised ............................................ 14

10.1 Muu teevarustus ............................................................................................................ 14

10.2 Haljastus ....................................................................................................................... 15

10.3 Konstruktsioonid .......................................................................................................... 16

10.4 Passiivset ohutust tagavad rajatised .............................................................................. 16

Mõisted

Kergliikleja – jalakäija, jalgrattur ja kergliikuri kasutaja.

Kergliiklustee – kõnnitee, jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee liiklusseaduse

tähenduses.

2

Kontrollküsimused

Nr Küsimus Jah (+)

Ei (X)

Pole

asjakohane (-)

Märkused (Täita kui

audiitor on tuvastanud

puuduse või soovib

kommenteerida)

1. Auditeerimine varasemas staadiumis

1.1 Kas teelõiku on auditeeritud mõnes

varasemas staadiumis?

X

1.2 Kui on varem auditeeritud, siis kas selle

auditeerimise tulemused on arvesse

võetud?

-

2. Tee funktsioon ja liikluskeskkond

2.1 Kas projekti koostamisel on

liiklusõnnetuste varasemaid andmeid

uuritud ja kas neid on arvesse võetud?

X

2.2 Kas on võetud arvesse liikluskoosseisu ja

selle spetsiifikat/ eripära?

- Bussi pöördetrajektoor

ulatub vastassuunda

2.3 Kas juurdepääsud külgnevatelt kinnistutelt

teele on välditud või on lahendatud

ohutuse seisukohast sobival viisil?

X

2.4 Kas teelõigul ja ristmikel on valitud sobiv

projektkiirus?

+

2.5 Kas on rakendatud sobivaid meetmeid

tagamaks liikluspiirangute järgimist,

näiteks liikluse rahustamist?

- Sõidurajad väljaspool

projektala liiga laiad

2.6 Kas üleminek projekteeritud teelt

olemasolevale teele on ohutult

lahendatud?

x Sõiduradade laiust pole

muudetud

2.7 Kas peatumisnähtavus on teelõigul

tagatud?

+

2.8 Kas eesseisvad sündmused ja muutused

keskkonnas on piisavalt aegsasti nähtavad,

et sõidukijuhil oleks aega

orienteerumiseks ja reageerimiseks?

+

2.9 Kas esineb kriitilisi elemente samas

piirkonnas (nt kurvid, ristmikud,

mäetipud)?

X

2.10 Kas projekti koosseisus on vajalik

kontrollida maastikukujundusplaani?

X

2.11 Kas kõik statsionaarsed jäigad takistused

on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba

ruumi?

+

2.12 Kui takistused pole paigutatud väljapoole

vaba ruumi, siis kas nad on kaitstud?

-

2.13 Kas üleminek asulasiseselt teelt maanteele

ja vastupidi on projekteeritud sobivalt?

-

3

2.14 Kas üleminek valgustatud teelt

valgustamata teele ja vastupidi on

projekteeritud sobivalt?

-

2.15 Kas üleminek ühesuguse ristlõikega teelt

teistsuguse ristlõikega teele on

projekteeritud sobivalt?

X

2.16 Kas töömaapiir paikneb eemal kriitilistest

punktidest (nt järsud kalded, kurvid,

piiratud nähtavuskaugusega või

tähelepanu kõrvalejuhtivate objektidega

piirkonnad)?

+

3. Tee ristlõige

3.1 Kas teele valitud ristlõige on ohutu

kõikidele liiklejagruppidele?

+

3.2 Kas süvendis oleva tee nõlvadel on

rakendatud meetmeid, et vältida

loodusliku materjali teele sattumist?

-

3.3 Kas on vajalik sõidutee kitsendamine? X

3.4 Kas sõidutee kitsendamine on

projekteeritud nii, et on tagatud

liiklusohutus?

-

3.5 Kas passiivset ohutust tagavad rajatised on

projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus

need on vajalikud?

-

3.6 Kas parkla(d) on projekteeritud nii, et

sõidukid saavad sisse ja välja sõita

ohutult?

-

3.7 Kas projekteerimisel on arvesse võetud

ühistranspordi vajadusi (olemasolu ja

lahendus)?

+

3.8 Kas on arvestatud

ühistranspordikasutajate vajadustega

(liikumisvõimalused, teeületused)?

+

3.9 Kas jalakäijate vajadusi on arvesse

võetud?

+

3.10 Kas jalgratturite vajadusi on arvesse

võetud (nt eraldatud jalgrattateed)?

+

3.11 Kas kergliiklejate ja parkimiskorralduse

vahel on konflikt välistatud?

X

3.12 Kas mootorsõidukite radade,

jalgrattateede ja kõnniteede vahele on

projekteeritud piisav eraldus?

+

3.13 Kas vajalikud on künnised, ohutussaared

või sõidutee kitsenemised?

X

3.14 Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja

sobiva projektlahendusega?

+

4

3.15 Kas kiirust piiravad meetmed on

projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus

need on vajalikud?

+

3.16 Kas peatumise keelualad on projekteeritud

sobivalt ja kohtadesse, kus need on

vajalikud?

-

3.17 Kas jalgrattatee üleminek sõiduteele on

projekteeritud ohutult?

X

3.18 Kas kitsastest oludest (nt olemasolev

hoonestus) tingitud projektlahendus on

ohutu?

-

3.19 Kas sademevee äravool teelt on projektiga

lahendatud?

X

3.20 Kas tee põik- ja pikikalded on piisavad

sademevee ärajuhtimiseks ning puuduvad

0-kaldega lõigud?

+

4. Horisontaalne ja vertikaalne geomeetria

4.1 Kas projekteeritava lõigu ulatuses on

lahendus ühetaoline?

+

4.2 Kas üleminek projekteeritud teelt

olemasolevale teele on ohutult

lahendatud?

+

4.3 Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi

(näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad,

teeseadmed, liiklusmärgid,

maastikukujundus/ haljastus, silla

kaldasambad, hooned jms)?

X

4.4 Kas on vajalikud ohutussaared või

sõidutee kitsenemised?

+

4.5 Kas teekitsenemised on projekteeritud

nõuetekohaselt?

+

4.6 Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud

ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus

jalgratturid puutuvad kokku üksteisega või

mootorsõidukitega?

X

4.7 Kas tõusuradadega või 2+1 teel on

üleminek 1+1 teele paigutatud õigesse

asukohta ja lahendatud ohutult?

-

4.8 Kas ohutuks möödasõiduks on piisavalt

võimalusi (möödasõidunähtavusega

lõigud/ möödasõidurajad)?

+

4.9 Kas ümbritsev valgus seab mingeid

erinõudeid?

X

4.10 Kas sisse- ja väljasõidud teenindus- ja

puhkealadele on kavandatud ohututesse

kohtadesse?

-

5

4.11 Kas kõik projekteeritud juurdepääsud

teega piirnevatele kinnistutele on

põhjendatud ja vajalikud?

X

5. Ristmikud

5.1 Geomeetria ja paigutus

5.1.1 Kas ristmikud on projekteeritud nii, et neid

on võimalik arusaadavalt ja õigeaegselt

märgata?

+

5.1.2 Kas liikumised on selgesti tähistatud ja

lihtsasti arusaadavad?

+

5.1.3 Kas on vajalikud lisarajad aeglustamiseks,

kiirendamiseks ja pööramiseks?

+

5.1.4 Kas ristmikel on tagatud nõutavad

nähtavuskolmnurgad kõigi teekasutajate

jaoks?

+

5.1.5 Kas valitud ristmiku tüüp ja

projektlahendus on teede funktsiooni,

kasutuse ja ohutuse seisukohast sobivad?

X

5.1.6 Kas projekteeritud mõõtmetega ristmik on

ohutu ja arvestab sõidukite

pöördekoridoridega?

X

5.1.7 Kas kiirusmuute- ja lisaradade pikkused

on sobivad ja nõuetekohased?

+

5.1.8 Kas asulates on ristmike ees olevad

ooterajad liiklusmahtu ja sõidukite

vajalikke liikumisi arvestades piisavad?

-

5.1.9 Kas esineb juurdepääse, mis asuvad

kriitilistes kohtades ja mida saaks

kombineerida?

+

5.1.10 Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi

(näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad,

teeseadmed, liiklusmärgid,

maastikukujundus/ haljastus, silla

kaldasambad, hooned jms)?

X

5.1.11 Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja

sobiva projektlahendusega?

+

5.1.12 Kas ristmiku liikluskorraldus on selge ja

ühemõtteline?

+

5.1.13 Kas kaetud pöörderajad on projekteeritud

ohutult?

-

5.1.14 Kas ühistranspordi peatused on

projekteeritud ristmikele?

X

5.1.15 Kas peatumise keelualad on projekteeritud

sobivalt ja kohtadesse, kus need on

vajalikud?

+

5.1.16 Kas ristmikule lähenemisel on vajalik

kiiruse alandamine?

x

6

5.1.17 Kas teeandmise kohustust on vaja

rõhutada (nt kasutades korduvaid

tähistusi)?

X

5.1.18 Kas ristmikul esineb pöördeid, mis tuleks

ära keelata?

+

5.1.19 Kas ristumiste (nt raudteeülesõit,

foorristmik, ülekäigurada) tüübid ja

vahekaugused on omavahel kooskõlas?

+

5.1.20 Kas ristmikul on vajalik vasakpöörde

jaoks eraldi pöörderada või

möödumislaiend?

+

5.1.21 Kas pööret sooritavad sõidukijuhid näevad

vastu sõitvaid sõidukeid?

+

5.2 Kergliiklejad ristmikul

5.2.1 Kas asulates on ristmikud võimalikult

kitsad, et vähendada jalakäijate teeületuse

pikkust?

-

5.2.2 Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on

keskkonda sobiv ja vastab kergliiklejate

vajadustele?

+

5.2.3 Kas kergliiklusteed on ristmikel selgesti

tähistatud ja märgistatud?

+

5.2.4 Kas kergliiklejate teeületused ristmikel on

lahendatud kergliiklejate vajadusi

arvestades?

X

5.2.5 Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on

piisavad?

+

5.2.6 Kas ristumistel jalgrattateedega on

sõidueesõigus kindlaks määratud ja

tähistatud?

+

5.2.7 Kas jalakäijate teeületuskohad on selgelt ja

arusaadavalt projekteeritud?

+

5.2.8 Kas sõidukijuhtide jaoks on selge, kas nad

ületavad ühe- või kahesuunalist

jalgrattateed?

+

5.2.9 Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud

ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus

jalgratturid puutuvad kokku üksteisega või

mootorsõidukitega?

X

5.3 Ringristmikud

5.3.1 Kas projektalal esineb või on

projekteeritud ringristmikke?

Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole

antud alapunkti järgnevatele küsimustele

vaja vastata.

-

5.3.2 Kas ringristmik on kõigist suundadest

märgatav?

7

5.3.3 Kas kõik ringristmiku harud on paigutatud

ringi keskpunkti suhtes risti?

5.3.4 Kas üherajalistel ringristmikel on välditud

sõidukite võimalik liiklemine mitmes

sõidureas?

5.3.5 Kas kohtkindlad takistused on

ringristmiku kesksaarele paigutatud

ohutult?

5.3.6 Kas ringristmiku kesksaar tõkestab

tõhusalt nähtavust üle ristmiku?

5.3.7 Kas mitmerajalised ringristmikud on

liiklejatele arusaadavad?

5.3.8 Kas mitmerajalistel ringristmikel on

võimalike konfliktide arv viidud

miinimumini?

5.3.9 Kas ringristmiku väljuva haru geomeetria

välistab kiirendamise enne

teeületuskohta?

5.4 Valgusfoorid

5.4.1 Kas projektalal esineb või on

projekteeritud valgusfoore?

Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole

antud alapunkti järgnevatele küsimustele

vaja vastata.

+ Fooride lahendus on

perspektiivne ja täpne

lahendus antakse eraldi

projektiga, seega pole

lahendust võimalik

hinnata

5.4.2 Kui mõnda pöördeliikumist ei reguleerita

valgusfooriga, siis kas liiklus on sel juhul

ohutu?

5.4.3 Kas valgusfoorid on arusaadavalt ja selgelt

märgatavad?

5.4.4 Kas valgusfooride asukohad on valitud

asjakohaselt (sh lisatuled, sõiduraja kohal

paiknevad tuled jne)?

5.4.5 Kas on välditud näilisest läbipääsu

võimalusest (nn roheline laine) tingitud

sõidukiiruse tõus ja/või valgusfooride

mitte märkamine?

5.4.6 Kas rohelise tule põlemise aeg on piisav,

et jalakäijad jõuaksid teed ületada?

5.4.7 Kas piiratud liikumisvõimalustega

jalakäijate jaoks on kavandatud pikemad

rohelise tule põlemise ajad?

5.4.8 Kas jalakäijate kaitsmiseks on võimalik

kehtestada sõidukiliikluse jaoks üldine

punane faas?

5.4.9 Kui ristmikul ei ole jalakäijatele

eraldiseisvat üldist rohelist faasi, siis kas

jalakäijale on ette nähtud kaitseaeg, mis

8

annab talle võimaluse tee ületamise

alustamiseks 3-7 sekundit enne sõidukite

rohelise tule süttimist?

5.4.10 Kas jalgrattasõiduks ettenähtud piirkonnas

on vajalikud valgusfoori faaside ajalised

nihked jalakäijate ja jalgratturite jaoks?

5.4.11 Kas jalgratturite jaoks on valgusfooris ette

nähtud eraldi tuled? (Kas valgusfoori tuled

on paigutatud jalgratturite suhtes õigesti?

Kas on hinnatud jalgratturite sõiduõiguse

aegu? Vältida kaitstud parempöördefaase

ja riski, et jalgratturid ületavad teed punase

tulega)

5.4.12 Kas maksimaalne ooteaeg on jalgratturite

jaoks mõistlik?

5.4.13 Kas jalgratturid saab täielikult või osaliselt

valgusfooride reguleerimise alt välja viia?

5.4.14 Kas on vaja kasutada erimeetmeid

valgusfooridele, kui neid mõjutab

päikesetõusu/-loojangu ajal otsene

päikesepaiste?

5.4.15 Kas valgusfooridele on projekteeritud

eelnevad hoiatusmärgid, kui neid pole

õigeaegselt näha?

5.4.16 Kas nähtavuse ja arusaadavuse

parandamiseks on vaja dubleerivat

valgusfoori?

5.4.17 Kas on risk, et olemasolev või

projekteeritav teevalgustus raskendab

valgusfoori kollase tule nägemist?

5.4.18 Kas pöördeliiklus on reguleeritud

valgusfooriga?

5.4.19 Kas valgusfooriga ristmiku vahetus

läheduses asub mõni juurdepääs

külgnevalt kinnistult, mis peaks olema

arvestatud ristmiku fooritsüklisse?

5.4.20 Kas foorristmikul esineb pöördeid, mis

tuleks ära keelata?

5.4.21 Kas pöörde sooritamiseks on olemas eraldi

faas, mille korral on võimalik pööre

sooritada peatumata, ilma teed andmata?

5.4.22 Kas on ette nähtud piisavad kaitseajad?

5.4.23 Kas jalgratturite liiklemise

soodustamiseks on mootorsõidukid

tahapoole nihutatud?

9

6. Tee ristumine raudteega

6.1 Raudteeülekäigukoht

6.1.1 Kas raudteeülekäigukohad on lahendatud

ohutult?

-

6.2 Raudteeülesõidukohad

6.2.1 Kas projektalal on raudteeülesõidukohti?

Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole

antud alapunkti järgnevatele küsimustele

vaja vastata.

-

6.2.2 Kas raudteeülesõidu valgusfoorid jm

ohutust suurendavad meetmed on

projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus

need on vajalikud?

6.2.3 Kas on vajalikud erimeetmed

raudteeülesõidu hooajalise kasutamise

tõttu?

6.2.4 Kas tee laius enne ja pärast raudteeülesõitu

ning raudteeülesõidu enda laius on piisav

sõidukite liikumiste jaoks?

6.2.5 Kas vaba ala pärast raudteeülesõitu on

piisavalt pikk, et raudteed ületav sõiduk ei

oleks sunnitud jääma seisma raudteel?

6.2.6 Kas raudteeülesõidul on tagatud

nõuetekohane nähtavus?

6.2.7 Kas raudteeülesõit on projekteeritud nii, et

seda on võimalik arusaadavalt ja

õigeaegselt märgata?

6.2.8 Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja

kohtadesse, kus see on vajalik?

6.2.9 Kas ümbritsev valgus seab mingeid

erinõudeid raudteeülesõidule?

6.2.10 Kas möödasõidukeelde ja kiiruspiiranguid

on kavandatud?

7. Avalikud teenused ja erateenused

7.1 Teenindusjaamad, parklad ja puhkekohad

7.1 Kas projektalal on teenindusjaamu (nt

tankla, toitlustus jne), parklaid ja/või

puhkekohti?

Kui küsimuse vastus on „ei“, siis pole

antud alapunkti järgnevatele küsimustele

vaja vastata.

-

10

7.2 Kas teenindusjaama/ parkla/ puhkekoha

lahendus on erinevate liiklusmanöövrite

jaoks sobiv?

7.3 Kas teenindusjaamad/ parklad/

puhkekohad on lihtsasti

juurdepääsetavad?

7.4 Kas sisse- ja väljasõidud on ohutult

lahendatud?

7.5 Kas parkimiskohtade mõõtmed on

piisavad sõiduautode, veoautode, busside

jm sõidukite parkimiseks?

7.6 Kas projektlahendus tagab eriolukordades

operatiivsõidukite ohutu liiklemise?

7.7 Kas jalakäijate liikumine on lahendatud

ohutult?

7.8 Kas sisse- ja väljasõitude aeglustus- ja

kiirendusrajad on piisavalt pikad?

7.9 Kas lubamatu parkimise vältimiseks on

rakendatud vastavaid meetmeid?

7.10 Kas on ette nähtud piisavalt parkimiskohti,

et vältida lubamatut parkimist kõnniteedel,

jalgrattateedel, sõiduteel ning sisse- ja/või

väljasõitudel?

7.11 Kas parkla on projekteeritud selliselt, et

haljastus, parkla elemendid ja parkivad

sõidukid ei takistaks nähtavust?

7.2 Ühistransport

7.2.1 Kas bussipeatused on projekteeritud

sobivalt ja kohtadesse, kus need on

vajalikud?

-

7.2.2 Kas on valitud sobiv bussipeatuse tüüp? -

7.2.3 Kas projekteeritud bussipeatus on ohutu? -

7.2.4 Kas peatusest väljuva bussi juhile on

tagatud nõuetekohane nähtavus sõiduteele

bussi taha?

-

7.2.5 Kas 2+2 ja 2+1 teedel on bussipeatused

sõiduteest eraldatud?

-

7.2.6 Kas trammirajad on sõidukiliiklusest

eraldatud?

-

8. Ohustatud teekasutajate vajadused

8.1 Ühistranspordi peatustes

8.1.1 Kas on võetud arvesse ühistranspordi ja

selle kasutajate vajadusi?

-

8.1.2 Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on

piisavad?

-

11

8.1.3 Kas peatused on projekteeritud nii, et need

on ühistranspordi kasutajatele lihtsasti

juurdepääsetavad?

-

8.1.4 Kas teeületuskoht on projekteeritud

asukohta, kus jalakäija ületab teed

peatuses peatunud bussi tagant?

-

8.1.5 Kas jalakäijate teeületuskoht on

paigutatud bussipeatusest eemale?

-

8.1.6 Kas lastele, vanuritele või puuetega

isikutele on vajalikud erimeetmed?

-

8.1.7 Kui bussipeatused asuvad ristmikul, siis

kas nad paiknevad sõidusuunas pärast

ristmikku?

-

8.1.8 Kas bussipeatuse tüüp on valitud sobivalt? -

8.1.9 Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi

(näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad,

teeseadmed, liiklusmärgid,

maastikukujundus/ haljastus, silla

kaldasambad, hooned jms)?

-

8.1.10 Kas jalgrattateed/ jalgrattarajad on

ühistranspordi peatuste piirkonnas ohutult

projekteeritud?

-

8.1.11 Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja

kohtadesse, kus see on vajalik?

-

8.2 Kergliiklejate muud vajadused

8.2.1 Kas teeületuskohad asuvad jalakäijate

liikumisteekondi arvestades loogilistes ja

vajalikes asukohtades nii, et teed ei

hakataks ületama selleks mitte ette nähtud

kohtades?

+

8.2.2 Kas kergliiklejate teeületused ristmikel on

lahendatud kergliiklejate vajadusi

arvestades?

X

8.2.3 Kas teeületuskohad on ohutud? +

8.2.4 Kas esineb risk, et kergliiklejate

eritasandiliste läbipääsude korral

hakatakse teed ületama samas tasandis

selleks mitte ette nähtud kohas?

-

8.2.5 Kas on vaja muid abivahendeid või

meetmeid, et muuta teeületamine

ohutumaks?

X

8.2.6 Kas jalakäijate ja jalgratturite

teeületuskohad on varustatud madalate

äärekividega?

+

8.2.7 Kas teeületuskoht on projekteeritud

selliselt, et teeületust ootav jalakäija ei

jääks tee ääres parkivate autode varju?

+

12

8.2.8 Kas jalakäijate ja jalgratturite ootealad on

piisavad?

+

8.2.9 Kas ohutussaared on piisavalt pikad ja

laiad teed ületavatele kergliiklejatele

ohutuks ootamiseks?

+

8.2.10 Kas ohutussaared on selgelt nähtavad ja

sobiva projektlahendusega?

+

8.2.11 Kas lastele, vanuritele või puuetega

isikutele ning nende poolt kasutatavate

asutuste (näiteks haigla, lasteaed, kool,

hooldekodu) läheduses on vajalikud

erimeetmed?

X

8.2.12 Kas on loodud tingimused, et jalakäija ja

mootorsõidukijuht näeksid teineteist?

+

8.2.13 Kas nähtavus on takistatud, nt teelaienditel

seisvate, pargitud või järjekorras ootavate

sõidukitega?

X

8.2.14 Kas on arvesse võetud jalgratturite

vajadusi?

X

8.2.15 Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja

kohtadesse, kus see on vajalik?

+

8.2.16 Kas ümbritsev valgus seab mingeid

erinõudeid?

X

8.2.17 Kas valgustus on projekteeritud nii, et teed

ületavad jalakäijad oleksid selgesti näha?

+

8.2.18 Kas üleminek on projekteeritud ohutult,

kui kergliiklusteed lõpevad sõiduteel või

suunatakse üle sõidutee?

X

8.2.19 Kas on vajalikud jalakäijapiirded, et

tõkestada jalakäijate liikumist selleks

mitte ettenähtud kohas?

X

9. Liikluskorraldus, teeseadmed, valgustus

9.1 Liikluskorraldus

9.1.1 Kas on projekteeritud asjakohased

kiiruspiirangud (algus, lõpp, piirangu

suurus, asukoht)?

+

9.1.2 Kas veoautode, busside, jne möödasõidu

keelud on projekteeritud kohtadesse, kus

need on vajalikud?

-

9.1.3 Kas möödasõidukeelu piirangud on

projekteeritud kohtadesse, kus need on

vajalikud?

+

9.1.4 Kas peatumise keeluga alad on

projekteeritud kohtadesse, kus need on

vajalikud?

-

9.1.5 Kas liiklusmärgid ja teeviidad takistavad

nähtavust?

X

13

9.1.6 Kas taimede kasv võib tulevikus

põhjustada ohutuse probleeme (nt varjab

liiklusmärke)?

X

9.1.7 Kas kõik liiklusmärgid on vajalikud? +

9.1.8 Kas liiklusmärgid on selgesti näha ja

loetavad (märkide suurus)?

+

9.1.9 Kas mittevajalikud märgid või postid on

ette nähtud likvideerida?

+

9.1.10 Kas liiklusmärkide paigutus on loogiline ja

ühetaoline?

+

9.1.11 Kas teenindusjaama, parkla ja puhkekoha

viitamine ning tähistus on arusaadav?

-

9.1.12 Kas on arvesse võetud muutuva teabega

liiklusmärke või liiklusjuhtimissüsteeme?

+

9.1.13 Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on

keskkonda sobiv, selgesti tähistatud ja

märgistatud ning vastab kergliiklejate

vajadustele?

X

9.1.14 Kas jalakäijatele ja jalgratturitele ühiseks

kasutamiseks ettenähtud rajatised (sh

viaduktid, tunnelid, sillad) on

nõuetekohaselt tähistatud?

-

9.1.15 Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud

ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus

jalgratturid puutuvad kokku üksteisega või

mootorsõidukitega?

X

9.1.16 Kas sõidukijuhtide jaoks on selge, kas nad

ületavad ühe- või kahesuunalist

jalgrattateed?

+

9.1.17 Kas teeandmise kohustust on vaja

rõhutada (nt kasutades korduvaid

tähistusi)?

X

9.1.18 Kas liiklusmärgid on paigutatud nii, et nad

ei piira nähtavust ristuvatelt teedelt?

+

9.1.19 Kas ristmik on täielikult nähtav ja kõigist

suundadest märgatav?

+

9.1.20 Kas ristmikule projekteeritud

teekattemärgised ja liiklusmärgid on

selged ja üheselt mõistetavad?

+

9.2 Teemärgised (teekatte- ja püstmärgised)

9.2.1 Kas teemärgistus on selge ja arusaadav? +

9.2.2 Kas liiklusmärgid ja teemärgised on

omavahel kooskõlas?

+

9.2.3 Kas kergliiklusteede paigutus ristmikel on

keskkonda sobiv, selgesti tähistatud ja

märgistatud ning vastab kergliiklejate

vajadustele?

+

14

9.2.4 Kas ülemineku tähistus loob ohutud

tingimused liiklemiseks, kui

kergliiklusteed lõpevad sõiduteel või

suunatakse üle sõidutee?

X

9.2.5 Kui mõnda pöördeliikumist ei reguleerita

valgusfooriga, siis kas teemärgistus on

pööret sooritavale sõidukijuhile

arusaadav?

+

9.2.6 Kas sõidueesõigus on selgelt määratletud

ja asjakohaselt tähistatud kohtades, kus

jalgratturid puutuvad kokku üksteisega või

mootorsõidukitega?

X

9.2.7 Kas jalgratturite eelistamiseks on

projekteeritud sõidukite stoppjooned

tahapoole?

X

9.3 Valgustus

9.3.1 Kas ristmikel, parklates ja puhkekohtades

on valgustus projekteeritud sobivalt ja

kohtadesse, kus see on vajalik?

-

9.3.2 Kas teevalgustus on sobivalt

projekteeritud arvestades ümbritsevat

valgustust?

+

9.3.3 Kas valgustus on projekteeritud nii, et teed

ületavad jalakäijad oleksid selgesti näha?

+

9.3.4 Kas ristmikul on vajalik

kontrastvalgustus?

+

9.3.5 Kas üleminek valgustatud teelt

valgustamata teele ja vastupidi on

projekteeritud sobivalt?

+

9.3.6 Kas ülemineku- ja ristlõike muutuste

aladele on valgustus projekteeritud

sobivalt ja kohtadesse, kus see on vajalik?

+

9.3.7 Kas on risk, et olemasolev või

projekteeritav teevalgustus raskendab

valgusfoori kollase tule nägemist?

-

9.3.8 Kas ümbritsev valgus seab mingeid

erinõudeid?

x

10. Teeohutusrajatised ja passiivset ohutust tagavad paigaldised

10.1 Muu teevarustus

10.1.1 Kas pimestamisvastased vahendid on

projekteeritud sobivalt ja kohtadesse, kus

need on vajalikud?

-

10.1.2 Kas erilistest ilmastikutingimustest

tingitud teevarustus (hoiatusmärgid,

-

15

lumetõkked jne) on projekteeritud sobivalt

ja kohtadesse, kus need on vajalikud?

10.1.3 Kas ulukitarad on projekteeritud sobivalt

ja kohtadesse, kus need on vajalikud?

-

10.1.4 Kas esineb nähtavust piiravaid takistusi

(näiteks sõidukipiirdesüsteemid, tarad,

teeseadmed, liiklusmärgid,

maastikukujundus/ haljastus, silla

kaldasambad, hooned jms)?

X

10.1.5 Kas süvendis oleva tee nõlvadel on

rakendatud meetmeid, et vältida

loodusliku materjali teele sattumist?

-

10.1.6 Kas intelligentse transpordisüsteemi (ITS)

meetmed on projekteeritud sobivalt ja

kohtadesse, kus need on vajalikud?

-

10.1.7 Kas selline teevarustus nagu

signalisatsioonikilbid, tee kohal

paiknevate liiklusmärkide postid,

valgustipostid jne on paigutatud

väljapoole ohutustsooni või kaitstud

passiivset ohutust tagavate rajatiste abil?

-

10.2 Haljastus

10.2.1 Kas kõik olemasolevad ja istutatavad puud

on paigutatud/ asuvad väljaspool vaba

ruumi?

-

10.2.2 Kas on risk, et teega külgnev taimestik

võib tekitada teekasutajale eksliku

arusaama liikluskeskkonnast?

X

10.2.3 Kas taimede kasv võib tulevikus

põhjustada ohutuse probleeme (näiteks

nähtavuse piiramine, puutüvede eeldatav

läbimõõt üle 8 cm, liiklusmärkide

varjamine, valguse ja varju mõju, teele

langevad lehed)?

X

10.2.4 Kas projekteeritud haljastus võib

põhjustada teekasutajale mistahes

häiringuid?

X

10.2.5 Kas projekteeritud haljastus takistab

nähtavust?

X

10.2.6 Kas projekteeritud haljastus takistab

sõidukijuhtide, jalakäijate ja jalgratturite

visuaalset kontakti?

X

10.2.7 Kas projekteeritud haljastus tagab kõikidel

ristmikel nõuetekohase nähtavuse?

+

10.2.8 Kas esineb monotoonsuse oht, mida saab

maastikukujundusega vältida?

x

16

10.3 Konstruktsioonid

10.3.1 Kas tee ja konstruktsioonid on

projekteeritud omavahel kokku sobivalt?

-

10.3.2 Kas rinnatised, estakaadid, mastid,

kaldasambad, tugimüürid, sillareelingud

jne on paigutatud teest piisavale kaugusele

ja/või on kaitstud?

-

10.3.3 Kas eritasandilistel läbipääsudel on

arvesse võetud jalakäijate ja jalgratturite

vajadusi?

-

10.3.4 Kas konstruktsioonidega seotud passiivset

ohutust tagavad rajatised on projekteeritud

sobivalt ja kohtadesse, kus need on

vajalikud?

-

10.3.5 Kas valgustus on projekteeritud sobivalt ja

kohtadesse, kus see on vajalik?

-

10.3.6 Kas konstruktsioonid takistavad nähtavust

(nt kaldasambad)?

-

10.3.7 Kas on projekteeritud massiivseid

truubipäiseid?

-

10.4 Passiivset ohutust tagavad rajatised

10.4.1 Kas statsionaarsed jäigad takistused on

paigutatud/ asuvad väljaspool vaba ruumi

ja/või on kaitstud passiivset ohutust

tagavate rajatistega?

+

10.4.2 Kas passiivset ohutust tagavad rajatised on

projekteeritud sobivalt (sh tähistus) ja

kohtadesse, kus need on vajalikud?

-

10.4.3 Kas piirdesüsteemis on piirde toimivust

vähendavaid katkestusi?

-

10.4.4 Kas sügavad/ohtlikud kraavid on kaitstud

passiivset ohutust tagavate rajatistega?

-

Vastus teabenõudele.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Indrek Raadik

[email protected]

Teie 22.05.2024

Meie 28.05.2024 nr 3.3-6/24/8952-2

Vastus teabenõudele

Austatud hr Raadik

Vastuseks Teie päringule edastan riigitee 11115 Kurna-Tuhala km 4,56 asuva nihutatud harudega

kanaliseeritud ristmiku ehitusprojekti liiklusohutuse auditi aruande. Kõnealune teeprojekt on veel

koostamisel (koostamise lõppjärgus) ning valmib Kiili Vallavalitsuse tellimusel, mistõttu projekti

hetkeseisuga tutvumiseks palun pöörduda Kiili Vallavalitsusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Tamm

projektijuht

planeerimise osakond

Lisa: Liiklusohutuse auditi aruanne

Elle Tamm

55976476, [email protected]

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	3.3-6/24/8952-2
Registreeritud	28.05.2024
Sünkroonitud	30.05.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	3.3 Sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamine
Sari	3.3-6 Teabenõuded, märgukirjad ja selgitustaotlused
Toimik	3.3-6/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	I. R.
Saabumis/saatmisviis	I. R.
Vastutaja	Elle Tamm (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kiri	07.06.2024	3	3.3-6/24/8952-4	Valjaminev kiri	transpordiamet	I. R.
Kiri	04.06.2024	6	3.3-6/24/8952-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	I. R.
Kiri	22.05.2024	2	3.3-6/24/8952-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	I. R.
Leping	18.03.2024	67	3.2-3/24/549-1 🔒	Ehituse ja korrashoiuleping	transpordiamet

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed