Leping

LEPING nr 1.8-7/23-077

09.02.2023

Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi nimetatud „MKM”,

“Pool” või koos RIKSiga “Pooled”) kaudu, mida esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Kristjan Järvan, kes tegutseb seaduse ja põhimääruse alusel,

ja

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, registrikood 90006101 (edaspidi nimetatud “RIKS”,

“Pool” või koos MKMiga “Pooled”), mida esindab juhataja Sven Heil, kes tegutseb põhikirja

alusel,

on sõlminud käesoleva toetuse (edaspidi nimetatud „toetus“) kasutamise lepingu (edaspidi

nimetatud „Leping“) RIKSi põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

1. LEPINGU OBJEKT

1.1. Lepingu objektiks on RIKSi kohustused MKM ees (Lepingu punkt 3.1) ning RIKSile

nende kohustuste täitmiseks 2023. aasta riigieelarve seaduse alusel eraldatud toetuse

kasutamine vastavalt Lepingus toodud tingimustele.

1.2. Leping on sisetehing riigihangete seaduse § 12 lõike 2 tähenduses. Vastav analüüs on

toodud Lisas 3.

2. TOETUSED

2.1. MKM eraldab RIKSile 2023. aasta riigieelarve seadusega ette nähtud ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 02.02.2023 käskkirja nr 14

"Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2023. a

eelarvete kinnitamine" lisas 8 kinnitatud toetust tegevuskuludeks (eelarve liik 20, konto

45) summas 1 930 536 (üks miljon üheksasada kolmkümmend tuhat viissada

kolmkümmend kuus) eurot (edaspidi tegevustoetus).

2.2. MKM eraldab RIKSile 2023. aasta riigieelarve seadusega ette nähtud ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 02.02.2023 käskkirja nr 14

"Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2023. a

eelarvete kinnitamine" lisas 8 kinnitatud sihtotstarbelist toetust turvalise satelliitside ja

lauatelefoni tegevuskuludeks (eelarve liik 20, konto 45) 427 200 (nelisada kakskümmend

seitse tuhat kakssada) eurot (edaspidi tegevustoetus) ja turvalise satelliitside

investeeringuteks 550 000 (viissada viiskümmend tuhat) eurot (edaspidi

investeeringutoetus).

2.3. MKM teeb RIKSile tegevustoetuse ja investeeringutoetuse väljamakseid RIKSi e-

riigikassa kontole 3500081351 vastavalt Lepingu lisale nr 1 „Toetuse väljamaksete

ajagraafik”.

2.4. RIKSil on kohustus teavitada MKMi, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb

ajagraafikus näidatust ning MKMil on õigus muuta ajagraafikut vastavalt saadud teabele.

2

3. RIKS KOHUSTUSED

3.1. RIKS kohustub vastavalt oma põhikirjale avalikes huvides täitma järgmisi ülesandeid:

3.1.1. välislepinguga1 (SOLAS (Safety of Life at Sea) konventsioon) Eesti Vabariigi poolt

võetud kohustuste täitmine meresõidu ohutuse (konventsiooni osa GMDSS (Global

Maritime Distress and Safety System)) tagamisel ning ööpäevaringse sidevõimaluse

kindlustamisel laeva ja kalda vahel, sealhulgas Eesti Vabariigile funktsionaalselt

oluliste (sh pääste- ja patrull-) laevade sidevajaduste rahuldamine arvestades

meresidesüsteemi võimekust;

3.1.2. navigatsioonialase informatsiooni (NAVTEX (Navigational Telex)) ööpäevaringne

edastamine Balti mere keskosas ja Soome lahes (F-ala) asuvatele laevadele;

3.1.3. ööpäevaringse riigikeelse raadiokonsultatsiooni kaudu vältimatu arstiabi osutamise

tagamine Eestis registreeritud laevadele vastavalt Eesti Haigekassaga sõlmitud

koostöökokkuleppele;

3.1.4. riigiside teenuste (elektroonilise side seaduse § 1003, § 1004 ja § 1005) osutamine

ja nende toimepidevuse tagamine. Uute riigiside teenuste väljatöötamine ja

arendamine – uue põlvkonna operatiivraadioside teenus, satelliitside teenused,

elanikkonna ohuteavituse teenus, turvalise mobiilkõneside ja kaabelkõneside teenus;

3.1.5. riigiside teenustega seonduvate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemine

(BBRC/COMSAR (Baltic and Barents Sea Regional Cooperation/ Committee for

Radio Communications and Search and Rescue), AOF (Airbus Operator Forum),

TCCA (The Critical Communications Association), GPSOC (Global Public Safty

Operators Conference), PSCE (Public Safety Communication Europe), PSRG (Public

Safty Radiocommunication Group), CEPT (European Conference of Postal and

Telecommunications Admistrations), BSMSIWG (Baltic Sea Maritime Safety

Information Working Group), GovSatCom (Tahe European Union Governmental

Satellite Communications), BroadNetPrep (BroadNet Preparation), BroadGNSS

(Broad Global Navigation Satellite System), EuroQCI (European Quantum

Communication Infrastructure), MS CPA (Member State Competent PRS Authority).

3.2. RIKS täidab Lepingu punktis 3.1 märgitud ülesandeid elektroonilise side ettevõtjale

kohase hoolsusega ja kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega, samuti

vastavalt rahvusvaheliselt üldtunnustatud soovitustele (sh CCITT (Consultative

Committee for International Telephony and Telegraphy), ITU (International

Telecommunication Union), ETSI (Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut)

jms).

3.3. Lähtudes RIKSi ülesannete spetsiifikast loetakse tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid

täidetuks juhul, kui RIKSi teenuste kvaliteet ja kättesaadavus vastavad asjakohastele

teenustele esitatavatele nõuetele ja elektroonilise side sektori üldise tehnilise arengu

näitajatele.

3.4. RIKS kohustub lubama igal ajal MKMil, Rahandusministeeriumil ja Riigikontrollil

kontrollida esitatud aruannete õigsust, vahendite kasutamise vastavust RIKSi nõukogu

poolt kinnitatud eelarvele ning toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust.

3.5. RIKS kohustub pidama raamatupidamises toetuse kohta eraldi kuluarvestust.

3.6. RIKS kohustub MKMile esitama hiljemalt 2023.a. 1. augustil vahearuande ja hiljemalt

2024.a. 1. veebruaril lõpparuande toetuse kasutamise kohta vastavalt Lepingu lisas 2

toodud vormile koos lühikokkuvõttega, milles on fikseeritud kõik olulised tegevused,

ilmnenud probleemid ja saavutatud tulemused.

1 Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel

3

3.7. RIKS kohustub MKMile esitama viivitamatult taasesitamist võimaldaval viisil teavituse,

kui ilmneb probleeme, mis võivad takistada RIKSi lepinguliste kohustuste õigeaegset

täitmist või võivad põhjustada lepinguliste kohustuste täitmise võimatust.

4. POOLTE VASTUTUS

4.1. RIKS täidab Lepingu punktis 3 märgitud ülesandeid oma nimel ja vastutusel.

4.2. Kui RIKS kasutab toetust Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel, on RIKS

kohustatud Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse summa

MKMile täielikult hüvitama kolmekümne (30) tööpäeva jooksul Lepingu rikkumise

tuvastamisest ja MKMi poolt vastava nõude esitamisest arvates. Kui toetust tähtajaks ei

tagastata, maksab toetuse saaja tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt intressi

määraga kuue kuu Euribor + 5 protsenti aastas.

4.3. Pooled vabanevad oma kohustuste täitmisest vääramatu jõu (force majeure) asjaolude

esinemise korral ja ajaks. Vääramatu jõu asjaoludena käsitletakse asjaolusid, mida Pool ei

saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta

Lepingu sõlmimise ajal nende asjaoludega arvestaks või neid väldiks või takistavad

asjaolud või nende tagajärjed ületaks. Pool, kelle tegevus Lepingust tulenevate kohustuste

täitmisel oli takistatud vääramatu jõu asjaolude esinemise tõttu, on kohustatud sellest

koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele.

5. LEPINGU JÕUSTUMINE, KESTUS JA LÕPETAMINE

5.1. Leping jõustub Poolte poolt alla kirjutamise kuupäevast ning lõppeb Lepingus kokku

lepitud kohustuste täieliku täitmisega või Lepingu lõpetamisega Poolte kokkuleppel või

Lepingu lõppemisel muudel alustel.

5.2. Lepingu mõne tingimuse võimalik vastuolu seadusega või mõne nõutava tingimuse

puudumine Lepingus ei mõjuta Lepingu muude sätete kehtivust. Antud juhtudel Pooled

muudavad Lepingut, tühistades või lisades Lepingusse vastava tingimuse, jätkates

samaaegselt kehtivate sätete täitmist.

5.3. Lepingu mõne tingimuse võimalik vastuolu seadusega või mõne nõutava tingimuse

puudumine Lepingus ei mõjuta Lepingu muude sätete kehtivust. Antud juhtudel Pooled

muudavad Lepingut, tühistades või lisades Lepingusse vastava tingimuse, jätkates

samaaegselt kehtivate sätete täitmist.

5.4. Pooltel on kõik Lepingust ja õigusaktidest tulenevad õigused, sh õigus pöörduda kohtu

poole.

5.5. Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda Lepingus või seaduses

ettenähtud alustel.

6. MUUD TINGIMUSED

6.1. Kõik Lepingu muudatused tehakse Poolte kokkuleppel ja vormistatakse kirjalikult.

Lepingu muutmist või täiendamist sooviv Pool esitab vastava ettepaneku teisele Poolele,

kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult ühe (1) kuu jooksul, arvates ettepaneku

saamisest. Kooskõlastatud muudatused hakkavad kehtima alates nende allakirjutamisest

või muudatuses endas sätestatud muul tähtajal.

6.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige Poolte vaheliste läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel ühe (1) kuu jooksul on Pooltel õigus pöörduda vaidluse

lahendamiseks Tallinna Halduskohtu poole Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud

korras.

6.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD:

4

Majandus- ja Kommunikatsiooni- Riigi Infokommunikatsiooni

ministeerium Sihtasutus

registrikood 70003158 registrikood 90006101

Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn Ädala 29, 10614 Tallinn

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Kristjan Järvan Sven Heil

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister RIKS juhataja

5

Toetuse

kasutamise lepingu lisa nr 1

TEGEVUSTOETUSE

VÄLJAMAKSETE AJAGRAAFIK

Väljamakse kuupäev Tegevustoetus (€)

Sihtotstarbeline

toetus (€)

Investeeringu

toetus (€)

17. veebruar 2023 321 756 427 200

03. märts 2023 160 878 550 000

03. aprill 2023 160 878

03. mai 2023 160 878

04. juuni 2023 160 878

03. juuli 2023 160 878

03. august 2023 160 878

03. september 2023 160 878

03. oktoober 2023 160 878

03. november 2023 160 878

03. detsember 2023 160 878

KOKKU 1 930 536 427 200 550 000

Märkus: juhul kui väljamakse kuupäev langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis toimub

sihtotstarbelise toetuse väljamakse puhkepäevale või riiklikule pühale järgneval esimesel

tööpäeval.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Kristjan Järvan Sven Heil

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister RIKS juhataja

Toetuse

kasutamise lepingu lisa nr 2

ARUANDE VORM

Eesmärk Tegevus Vastutaja Tähtaeg Kommentaar Toetusena

eraldatud

vahendid,

EUR

Kasutatud

vahendid,

EUR

Jääk,

EUR

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

__________________________ ________________________

Kristjan Järvan Sven Heil

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister RIKS juhataja

7

Toetuse

kasutamise lepingu lisa nr 3

SISETEHINGU ERANDI PÕHJENDUS TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU JUURDE

Asjaolude kirjeldus

MKM toetab Lepingu punktis 3.1 nimetatud ülesannete täitmist.

Vabariigi Valitsus asutas RIKSi põhikirjas2 nimetatud teenuste osutamiseks ning RIKS

põhitegevus kattub Lepingu raames elluviidavate tegevustega. Täpsemalt on RIKS ülesandeks

põhikirja p 3.3 alusel välislepingutega riigi võetud kohustuste täitmine meresõidu ohutuse ning

sidevõimaluse tagamine laeva ja kalda vahel. Samuti on RIKS eesmärgiks põhikirja p 3.4 ja 3.5

alusel infotehnoloogial põhinevate riiklike sihtprogrammide väljatöötamine ja arendamine ning

riigiside teenuste osutamine ja nende toimepidevuse tagamine.

Sisetehingu erandi kohaldamine

Sisetehing on RHS § 12 lõike 2 kohaselt hankeleping, mille avaliku sektori hankija sõlmib era-

või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab kõikidele sama paragrahvi lõike 2 punktides 1-

3 esitatud tingimustele. Analüüsitava tehingu tähenduses on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) RHS § 5 lõike 2 punktist 1 tulenevalt avaliku

sektori hankija ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik.

Järgnevalt esitame asjaolud, millest nähtub MKM (kontrolliv hankija) ja RIKS (kontrollitav

juriidiline isik) vahelise suhte vastavus RHS § 12 lõike 2 punktides 1–3 esitatud kriteeriumitele.

1. Kontrollikriteerium (RHS § 12 lõike 2 punkt 1)

Kõnealune tingimus näeb ette, et kontrolliv hankija peab juriidilist isikut kontrollima sarnaselt

oma osakonnaga. Kontrollikriteeriumi täidetuse kindlakstegemise meetod tuleneb RHS § 12

lõikest 3, mis selgitab, et kõnealune tingimus on täidetud juhul, kui kontrollival hankijal või tema

kontrollitaval muul juriidilisel isikul on otsustav mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste

eesmärkide ja oluliste otsuste üle.

Sisetehingu lubatavuse üdi peitub lihtsustatuna tõdemuses, et kuigi hankeleping sõlmitakse küll

formaalselt eraldiseisva isikuga, on see isik hankijaga funktsionaalselt sedavõrd tihedalt seotud, et

teda saab võrrelda hankija osakonnaga. Ehk teisisõnu on hankija ja temaga seotud isik justkui üks

funktsionaalne tervik ning leping on sisuliselt korraldus või tellimus, mille täitmisest teine „pool“

ei saa keelduda. RIKS ei saa keelduda Lepingu sõlmimisest, kuna asutajaõiguste teostajal ehk

MKMil on kontroll põhikirjaliste eesmärkide täitmise üle.

Kinnitame siinkohal, et kõnealune kriteerium on täidetud, kuivõrd MKM kui kontrolliv hankija

omab otsustavat mõju kõikide RIKS kui kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja

oluliste otsuste üle. Tugineme seejuures järgmistele asjaoludele:

 RIKS on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a korraldusega nr 1008,

mille punkti 1 kohaselt on sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Teede- ja

Sideministeerium, mille õigusjärglane on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 RIKS põhikirja punktide 28, 33 ja 35 kohaselt on asutajaõiguste teostaja pädevuses Nõukogu liikmete nimetamine, tagasi kutsumine ja neile tasu määramine.

2 RIKSi põhikiri, 03.02.2022

8

 RIKS põhikirja punkti 28 kohaselt kavandab Nõukogu sihtasutuse strateegilist

tegevust ning korraldab juhtimist ja järelevalvet tegevuse üle. Nõukogu langetab kõik

sihtasutuse strateegilised otsused.3

 RIKS põhikirja punkti 52 kohaselt otsustab Nõukogu sihtasutuse juhatuse liikmete

koosseisu muudatuste ja tagasikutsumise üle.

 RIKS põhikirja punktidest 41 ja 46 tulenevalt omab Nõukogu täielikku kontrolli

sihtasutuse tegevuse üle ja mittepõhikirjalised tegevused on võimalikud vaid Nõukogu

loal.

 RIKS põhikirja punkti 62 kohaselt peab juhatus oma tegevuses järgima nõukogu

seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

võib juhatus teha ainult nõukogu asjakohase otsuse alusel.

 RIKS põhikirja punktist 73 tulenevalt on asutajaõiguste teostajal õigus nõuda

erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust

ning punktist 79 tulenevalt võib Sihtasutuse põhikirja muuta asutajaõiguste teostaja.

 Riigikohtu praktikast tuleneb (RKHKo 3-3-1-2-14 p 31), et kontroll ei pea olema

ministeeriumi osakondade üle toimuva kontrolliga samaväärne, vaid sarnane. Oluline

on, et mõju on valdav ning riik ei pea saama sekkuda ühingu tegevuse kõikidesse

üksikasjadesse.

MKMil on põhikirjaline kontrollimehhanism RIKSi üle nõukogu ja asutajaõiguste teostaja vahel

õiguste, kohustuste ja järelevalvepädevuste jaotamise läbi.

2. Tegevuskriteerium (RHS § 12 lõike 2 punkt 2)

RHS § 12 lõike 2 punkti 2 kohaselt on tegevuskriteerium täidetud juhul, kui üle 80 protsendi

kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud

teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik.

Teisisõnu koosneb tegevuskriteerium omakorda usalduskriteeriumist ja osakaalukriteeriumist.

2.1. Usalduskriteerium

Usaldamise küsimuse olulisus peitub kontrolli- ja tegevuskriteeriumi omavahelises seoses.

Seega peab juriidilise isiku ja kontrolliva hankija vaheline suhe olema reguleeritud niimoodi, et

viimane saaks esimese tegevust mõjutada nii, et oleks tagatud ka see, et üle 80% on selliste

ülesannete täitmine, mille talle on kontrolliv hankija usaldanud. Selleks peab kontrollitav

juriidiline isik suutma näidata, millise instrumendiga on hankija talle ülesande usaldanud.

RIKS ning MKM vahel on vastavaks instrumendiks, millega kontrolliv hankija Sihtasutusele

ülesandeid usaldab, viimase põhikiri. Põhikirja punkti 79 kohaselt võib Sihtasutuse põhikirja

muuta asutajaõiguste teostaja. Kontrolliva hankija poolt Sihtasutusele usaldatud ülesanded

leiduvad põhikirja punktides 3.1 – 3.6.

2.2. Osakaalukriteerium

Vastavalt RHS § 12 lõikele 8 tuleb osakaalukriteeriumi kindlakstegemisel lähtuda tehingu

sõlmimisele eelnenud Sihtasutuse kolme aasta keskmisest kogukäibest.

Sihtasutuse raamatupidamise andmete kohaselt moodustab viimase kolme aasta kogukäibest

kontrolliva hankija usaldatud ülesannete täitmine 87%.

3 RIKS strateegia ja arengukava on kinnitatud RIKS nõukogu 31.03.2021 koosoleku protokolliga

nr 2021/1-3/2.

9

Eelnevast tulenevalt saame kinnitada, et 87% RIKS tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille

temale on usaldanud kontrolliv hankija ning seega saab RHS § 12 lg 2 p 2 tingimuse lugeda

täidetuks.

3. Erakapitali välistatuse kriteerium (RHS § 12 lõike 2 punkt 3)

Kõnealune kriteerium näeb ette, et kontrollitavas juriidilises isikus peab puuduma otsene

erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja

see ei tohi avaldada kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.

RHSi seletuskirjas on tingimuse kohta selgitatud, et sisetehingu erandit ei tuleks laiendada nendele

olukordadele, kus eraettevõtjal on otsene osalus kontrollitava juriidilise isiku kapitalis, kuna

sellisel juhul annaks lepingu sõlmimine ilma konkurentsipõhise hankemenetluseta asjaomasele

eraettevõtjale põhjendamatu eelise oma konkurentide ees34 .

Kõnealune kriteerium on täidetud, kuivõrd RIKS on juriidiliselt vormilt sihtasutus kui ühing,

millel puudub osalus ja selle jaotus. Ka Sihtasutuse asutajateringi ei kuulu erasektorisse kuuluvaid

osapooli. RIKS põhikirja punktist 3 tulenevalt on Sihtasutuse ainuasutajaks Vabariigi Valitsus.

4 RHSi seletuskiri, lk 33.