Taotlus

2024_05_30_kooskolastamiseks_TeA.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PRIIT PÕLDMA PNOEE-36902100254 2024-05-30 08:07:12

2024_05_30_kooskolastamiseks_TeA.docx

JÕELÄHTME VALLAVALITSUS

Terviseamet Teie: 28.03.2024 nr 9.3-1/23/8021-4

Meie: 30.05.2024 nr 6-4/5738-3

Uusküla Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks vastavalt ameti märkustele täiendatud planeeringu seletuskirja ja mürahinnangu.

Detailplaneeringu tervikmaterjalid on saadaval järgmisel aadressil:

https://maja.joelahtme.ee/?dir=Detailplaneeringute+materjalid%2FUusk%C3%BCla%2C+N%C3%B5mme+tee+8+ja+Rebaskaevu

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalset)
Priit Põldma
Abivallavanem vallavanema ülesannetes

Lisad: Uusküla Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu seletuskiri ja mürahinnang

Maike Heido, [email protected]

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Käesolevaga edastame kirja.

Lugupidamisega
Kristy Tann
kantselei spetsialist
[email protected]
6054888

2024_05_30_kooskolastamiseks_TeA.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PRIIT PÕLDMA PNOEE-36902100254 2024-05-30 08:07:12

2024_05_30_kooskolastamiseks_TeA.docx

JÕELÄHTME VALLAVALITSUS

Terviseamet Teie: 28.03.2024 nr 9.3-1/23/8021-4

Meie: 30.05.2024 nr 6-4/5738-3

Uusküla Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks vastavalt ameti märkustele täiendatud planeeringu seletuskirja ja mürahinnangu.

Detailplaneeringu tervikmaterjalid on saadaval järgmisel aadressil:

https://maja.joelahtme.ee/?dir=Detailplaneeringute+materjalid%2FUusk%C3%BCla%2C+N%C3%B5mme+tee+8+ja+Rebaskaevu

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalset)
Priit Põldma
Abivallavanem vallavanema ülesannetes

Lisad: Uusküla Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu seletuskiri ja mürahinnang

Maike Heido, [email protected]

Murahinnang_Nomme_tee_8_ja_Rebasekaevu_v2.pdf

Tallinn 2024

Harjumaa, Jõelähtme vald, Uusküla

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

2

Nimetus: Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang

Töö tellija: Optimal Projekt OÜ Reg nr 11213515 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Keemia tn 4, 10615

Tel +372 5698 3389 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osales: Heli Aun

Töö teostamisaeg: 7.05.2024

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

3

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4

1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus ................................................................................. 5

2 Kehtivad normtasemed .............................................................................................................. 8

3 Müra modelleerimise metoodika ........................................................................................... 9

4 Müratasemete hindamise lähteandmed ........................................................................... 10

4.1 Liiklusmüra..................................................................................................................................... 10

4.2 Tööstusmüra ................................................................................................................................. 10

5 Müra modelleerimise tulemused ......................................................................................... 14

5.1 Liiklusmüra modelleerimise tulemused ............................................................................... 14

6 Leevendavad meetmed ............................................................................................................ 21

Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 22

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................ 24

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

4

Sissejuhatus

Käesolev mürahinnang koostati ala detailplaneeringu koostaja Optimal Projekt OÜ tellimusel Harju maakonnas Jõelähtme vallas Uuskülas Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu jaoks.

Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus1 ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid2” (edaspidi määrus nr 71).

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu kinnistutest lääne suunda jääb Muuga sadama tugimaantee nr 94. Samuti jääb planeeringualast loode suunda Muuga sadama ala.

Tulenevalt Terviseameti 11.12.2023. a kirjast nr 9.3-1/23/8021-2 tuleb koostada liiklusest ja tööstusest tulenevalt olemasoleva ning perspektiivse olukorra kohta mürauuring. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning tuginedes § 3 lg 3 p-le 5 hinnata ka maksimaalseid müratasemeid.

Töö koostamisel lähtuti määrusest nr 71 ja arvestati standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Mürahinnangu koostamisel arvestati lisaks ka keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022004?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

5

1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus

Käesoleva mürahinnangu eesmärk on hinnata ja analüüsida Harju maakonnas Jõelähtme vallas Uuskülas Nõmme tee 8 (kü 24501:004:0018, üldkasutatav maa 100%) ja Rebaskaevu (kü 24501:004:0003, maatulundusmaa 100%) maaüksustele kavandatavatele eluhoonetele autoliikluse ja Muuga sadama ala poolt tekitatava müra mõju. Liiklusmüra hindamine toimub nii olemasoleva- kui ka perspektiivse olukorra puhul.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksused asuvad Harju maakonnas Jõelähtme valla loode osas ning jäävad Muuga sadama tugimaanteest nr 94 ida suunda. Muuga sadam jääb planeeringualaga seotud kinnistutest loode suunda u 800 m kaugusele.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu kinnistud külgnevad põhja suunas kinnistutega Nõmme tee 10 (kü 24501:004:0009, elamumaa 100%) ja Saare tee 32 (kü 24501:003:0110, elamumaa 100%), ida suunas kinnistutega Saare tee 38 (kü 24501:003:0010, elamumaa 100%), Saare tee 40 (kü 24501:003:0002, elamumaa 100%) ja Tammiku tee 4 (kü 24501:003:0003, elamumaa 100%), lõuna suunas kinnistutega Tammiku tee (kü 24501:001:1704, sihtotstarbeta maa 100%), Lõhmuse tee 11 (kü 24501:002:0170, elamumaa 100%) ja Lõhmuse tee 9 (kü 24501:002:0150, elamumaa 100%) ning lääne suunas kinnistutega Nõmme tee 6 (kü 24501:004:0015, elamumaa 100%) ja Nõmme tee (kü 24501:001:0874, transpordimaa 100%).

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu kinnistuste detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine elu- ja abihoonete kavandamiseks, juurdepääsu, tehnovarustuse lahendamine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 0,6 ha.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, planeeringuala kontaktvööndis kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega.

Uusküla Nõmme tee 8 maaüksus on moodustatud alal kehtiva Uusküla Rebasenõmmesauna detailplaneeringuga (kehtestatud 25.03.2008 otsus nr 324), millega maaüksusele määrati üldkasutatava maa sihtotstarve. Üldkasutatava maa sihtotstarve tulenes kinnistule ulatuvast Rebasekaevu maaüksusel asuva puurkaevu sanitaarkaitsealast 50 m. Tänaseks on puurkaevust tulev veetorustik likvideeritud ja puurkaevu planeeritakse kasutada ainult kastmisvee võtuks. Rebaskaevu kinnistul kehtiv detailplaneering puudub.

Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) kohaselt asuvad maaüksused tiheasustusalal, kus aiandusühistutega külgnev maa-ala on planeeritud elamuehituseks. Tiheasustusalal metsaalale planeeritavad elamukrundid võivad olla minimaalselt 0,7 ha ja elamute minimaalne vahekaugus on 50 m.

Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kruntide suuruse ja elamute vahelise kauguse osas.

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, sest koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt jäävad Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu kinnistud planeeritavale tiheasustusalale, mille juhtotstarbeks on määratud väikeelamumaa. Piirkonnas olemasoleva asustusstruktuuri

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

6

moodustavad elamumaa kinnistud suurusega 1500–1800 m² ning elamud asetsevad lähemal kui 50 m. Samas tuleb arvestada maksimaalse olemasoleva haljastuse säilimisega ning näha ette raie võimalust vaid hoonestusalal ja juurdepääsutee ulatuses.

Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärkidest. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskuseid, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda.

Joonis 1. Väljavõte Jõelähtme üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Müraallikatena käsitletakse käesolevas mürahinnangus planeeringualast lääne suunda jäävat Muuga sadama tugimaanteed nr 94 ja loode suunda jäävat Muuga sadamat. Muud olulised müraallikad nagu raudtee või tehnoseadmed piirkonnas käesoleval ajal puuduvad.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

7

Joonis 2. Väljavõte mürahinnangu aluseks olnud detailplaneeringu põhijoonisest.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

8

2 Kehtivad normtasemed

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71.

Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Kuivõrd planeeritava ala puhul on tegemist üldplaneeringu kohase tiheasustusalaga, siis on vajalik hinnata modelleeritud tulemuste vastavust müra piirväärtusi arvestades. Terviseamet on oma 28.03.2024 kirjas nr 9.3-1/23/8021-4 asunud seisukohale nagu alale kohalduksid sihtväärtused. Selgitame, et lisaks tiheasustusalaks olemisele ei ole antud planeering üldplaneeringut muutev juhtotstarbe osas3. Tegu on olemasolevate elamute vahel paiknevate tühjade kruntide kavandatava hoonestamisega samuti elamutega. Tegu ei ole määruse 71 mõistes uue planeeritava alaga.

Elamu maa-alad on käsitletavad määruse nr 71 mõistes II kategooria aladena. Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel on 55 dB päeval ja 50 dB öösel ning piirväärtused II kategooria aladel on 60 dB päeval ja 55 dB öösel (teepoolsel küljel 65 dB ja 60 dB).

Tööstusmüra sihtväärtused II kategooria aladel on 50 dB päeval ja 40 dB öösel ning piirväärtused II kategooria aladel on 60 dB päeval ja 45 dB öösel.

3 Üldplaneeringule vastavuse hindamine kuulub omavalitsuse pädevusse ja antud juhul lähtutakse Jõelähtme Vallavolikogu poolsest käsitlusest, mis on esitatud antud planeeringu algatamise otsuses (13.10.2022 nr 86)

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

9

3 Müra modelleerimise metoodika

Müra leviku hindamine toimus modelleerimise teel ning selleks kasutati vastavat tarkvarapaketti SoundPlan Essential 5.0. SoundPlan Essential on maailmas ühe enimkasutatava tarkvara SoundPlan kompaktversioon. Antud pakett sisaldab kõiki Euroopa Liidus müraarvutusteks soovitatavaid meetodeid tee-, raudtee-, tööstusmüra hindamiseks. Tarkvara võimaldab modelleerida nii üksikute müraallikate müralevi kui ka eriliigiliste müraallikate koostoimet, koostada mürakaarte, kavandada müraleevendusmeetmeid, arvutada müratasemeid hoonete fassaadidel ja huvipakkuvates punktides.

Teeliikluse müra hindamiseks kasutati Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB- Routes-96 (SETRA-CERTU-LCPC-CSTB)", mis on avaldatud Prantsusmaa Teatajas (Journal Officiel) 10. mail 1995 pealkirja all "Arrêté du 5 mai 1995 relatif au bruit des infrastructures routières, Article 6" ja Prantsusmaa standardis "XPS 31-133". Tegu on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 2002/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele autotranspordist tuleneva müra hindamiseks.

Müratasemete modelleerimiseks kanti programmi olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus koos kõrgustega. Olemasoleva hoonestuse osas lähtuti Ehitisregistri andmetest.

Teede paiknemine digitaliseeriti aluskaardilt. Maapinna profiil sisestati Maa-ameti kõrgusandmete abil (Maapinna kõrgusmudel eraldusvõimega 5 m, kaardilehed nr 63952, 63953 ja 63951 seisuga 08.02.2024. a). Müratasemete hindamisel arvestati hoonete seintest tingitud peegeldusi (koefitsiendiks arvestati 1, siledad pinnad).

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürahinnang. Liiklusmüra kaardid on arvutatud päevase (7–23) ja öise (23–7) ajavahemiku kohta. Samuti on esitatud müratasemete kaart kavandatavate hoonete fassaadidel. Fassaadide mürakaart on mõeldud eeskätt EVS 842 kohase ehitise välispiirete heliisolatsiooni indeksi määramiseks.

Mürakaartide müratasemed modelleeriti kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab hinnata müra mõju hoonete õuealadel inimese kuulmise kõrgusel. Tegu on siseriiklikes mürakaartides tavapäraselt kasutatava modelleerimiskõrgusega.

Haljastuse müratõkestavat mõju modelleeringus arvestatud ei ole. Müra modelleerimisel seati arvutussammuks 5×5 meetrit ning kaartidel esitati mürakontuurid 5 dB kaupa.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

10

4 Müratasemete hindamise lähteandmed 4.1 Liiklusmüra

Käesolevas mürahinnangus võrreldi Muuga sadama tugimaantee nr 94 (1,618–4,022 km) kolme erineva aasta liiklussageduse andmeid (2020, 2021 ja 2022). Selgus, et käsitletaval teelõigul oli liiklussagedus kõige suurem 2022. aastal. Et modelleerida maksimaalset liiklussageduse olukorda, selleks kasutati liiklusmüra modelleerimise alusandmetena Muuga sadama tugimaantee nr 94 (1,618–4,022 km) 2022. a liiklussageduse andmeid.

Muuga sadama tugimaantee nr 94 (1,618–4,022 km) puhul on liikluskoormuseks olemasoleva liiklusmüra modelleerimisel käesolevas mürahinnangus arvestatud 6824 sõidukit ööpäevas (2022. a loendamise andmed) arvestusega, et päevasel ajal moodustavad raskeveokid kogu ööpäevasest liiklusest 15% ning öisel ajal moodustavad raskeveokid kogu ööpäevasest liiklusest 6%. Liikluskiirusena on teelõikudel arvestatud põhja suunas 50 km/h ja lõuna osas 70 km/h. Öise- ja päevase sõidukite arvu leidmisel on arvestatud põhimõttega, et 95% kogu ööpäevasest liiklusest moodustab päevane liiklus ning 5% kogu ööpäevasest liiklusest öine liiklus. Veel on arvestatud, et päevane aeg on ajavahemikus 7–23 ning öine aeg ajavahemikus 23–7.

Perspektiivse liiklusmüra modelleerimisel on arvestatud, et liiklussagedus suureneb Muuga sadama tugimaantee nr 94 (1,618–4,022 km) lõigul perspektiivis seoses autostumise kasvuga kuni 1,5 korda. Muuga sadama tugimaantee nr 94 (1,618–4,022 km) puhul on liikluskoormuseks perspektiivse liiklusmüra modelleerimisel käesolevas mürahinnangus arvestatud 10 236 sõidukit ööpäevas (1,5 kordsed 2022. a loendamise andmed) arvestusega, et päevasel ajal moodustavad raskeveokid kogu ööpäevasest liiklusest 15% ning öisel ajal moodustavad raskeveokid kogu ööpäevasest liiklusest 6%. Liikluskiirusena on teelõikudel arvestatud põhja suunas 50 km/h ja lõuna osas 70 km/h. Öise- ja päevase sõidukite arvu leidmisel on arvestatud põhimõttega, et 95% kogu ööpäevasest liiklusest moodustab päevane liiklus ning 5% kogu ööpäevasest liiklusest öine liiklus. Veel on arvestatud, et päevane aeg on ajavahemikus 7–23 ning öine aeg ajavahemikus 23–7.

Ülejäänud ümbrusesse jäävate teede kohta puuduvad liiklussageduse andmed, sest tegu on kohalike teedega. Nende teedega ei ole müramudelis arvestatud, sest nende panus müratasemete kujunemisse on ebaoluline.

Vastavalt Terviseameti 11.12.2023. a kirjast nr 9.3-1/23/8021-2 tuleb mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning tuginedes § 3 lg 3 p-le 5 hinnata ka maksimaalseid müratasemeid. Liiklussageduste modelleerimise alusandmetena kasutatakse Maanteeameti liiklussageduste statistikat, mis kajastab reaalselt mõõdetud tulemusi. Liiklussageduse andmeid on võrreldud kolmel eri aastal ning valitud on liiklussagedus aastal, mil liiklussagedus teelõigul oli maksimaalne. Seega on modelleerimisel arvestatud ööpäeva keskmise maksimaalse liiklussageduse olukorraga. Tipptunni mürataseme modelleerimiseks usaldusväärne metoodika puudub.

4.2 Tööstusmüra

Tööstusmüra osas uut modelleeringut Muuga sadama puhul ei teostatud. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) on 2022. a juunikuus teostanud Rail Baltic Muuga

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

11

multimodaalse kaubaterminali mürauuringu4 (töö nr 20/SL/71). Nimetatud mürauuringus on esitatud Muuga sadama müra modelleering (Joonis 3, Joonis 4). Kuna uuring on asja-ja ajakohane siis puudub vajadus selle kordamiseks.

Muuga sadamasse toimub kaupade transport peamiselt laevade, rongide ja veoautodega. Sadama peamised müraallikad on kaubarongide ja vedurite manöövertööd sadama territooriumil, vedurite sireenid, laevade laadimistööd ning Lasti ja Nuudi teel toimuv kauba transport. Kuna sadama puhul on tegemist väga kompleksse müraallikaga, tuleks sadama territooriumilt tulevat mürataset arvestada kui tööstusmüra, kuid sadamasse suunduvatel sõiduteedel ja raudteel toimuva raudtee ja autoliikluse tekitatavat müra kui liiklusmüra. Keeruline on müraolukorda eristada aladel, kus mürataset mõjutab samaaegselt nii liiklusmüra kui ka sadamast tulev tööstusmüra.4

Muuga sadamas ja lähiümbruses teostatud mürauuringud jõuavad tulemuseni, kus päevasel ajal pole lähimatel elamualadel nii liiklusmüra kui tööstusmüra piirväärtuseid ületatud, kuid probleeme on öisel ajal eelkõige tööstusmüra üsna madala öise piirväärtusega (45 dB). Nii on

tööstusmüra öine piirväärtus uuringute5,6 põhjal ületatud sadama lääneosa pool näiteks Ojakääru teel, Kallasmaa teel ja Randoja teel, sadama idaosa pool vahetult raudteeterminali lähedal Uusküla elamute juures. Lisaks Lasti teele lähimatel elamualadel mõjutab öist mürataset oluliselt ka seal toimuv kauba transport, seega pole näiteks Ojakääru, Kallasmaa ja Randoja tee kõrge öine müratase puhtalt tööstusmüra tekitatud, liiklusmüra öine piirväärtus (60 dB müratundliku hoone teepoolsel küljel) sellisel juhul ületatud ei ole.

ELLE OÜ koostatud mürauuringus on esitatud Muuga sadama lähiümbruse mürataset

iseloomustavad Muuga sadama mürauuringu7 raames koostatud müra hajumiskaardid (Joonis 3; Joonis 4).

ELLE OÜ koostatud mürauuringust selgub, et Muuga sadamast tulenevast tööstusmürast tingituna ulatub käesoleva mürauuringu aluseks oleva DP alani müratase päevasel ajal vahemikus 50–55 dB (Joonis 3) ja öisel ajal 40–45 dB (Joonis 4). Seega ulatuvad DP alani müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud tööstusmüra piirväärtused. Arvestades, et peale tööstusmüra levikukaadid on koostatud olukorras kus planeeringuala ümbritsevaid hooneid oli mõnevõrra vähem, siis praeguseks ajaks jääb tööstusmüra allikaks oleva sadama ja planeeringuala vahele veel vähemalt üks rida olemasolevaid hooneid, mis toimivad täiendava müratõkkena. Arvestada antud hoonete müratõkestavat toimet, siis on planeeringualal hinnanguliselt täidetud ka tööstusmüra sihtväärtused. Lisaks tuleb arvestada, et võrreldes 2016 aastaga on Muuga sadama kaubamahud käesoleval ajal tunduvalt vähenenud, mis samuti on tööstusmüra taset vähendanud.

4 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/921061 5 Akukon OY Eesti filiaal. 2006. Muuga sadama lääneosa müramõõtmised. 6 Akukon OY Eesti filiaal. 2006. Muuga sadama idaosa ja Muuga raudteejaama laienduse KMH. Muuga raudteejaamas tekkiva müra hindamine ja müra kaardistamine. 7 ELLE OÜ. 2016. Muuga sadama piirkonna mürauuring.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

12

Joonis 3. Muuga sadama piirkonna müratase päevasel ajal (Ld)(väljavõte Muuga sadama mürauuringust, ELLE OÜ).

DP ala

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

13

Joonis 4. Muuga sadama piirkonna müratase öisel ajal (Ln)(väljavõte Muuga sadama mürauuringust, ELLE OÜ).

DP ala

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

14

5 Müra modelleerimise tulemused 5.1 Liiklusmüra modelleerimise tulemused

Olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 35,8 dB ja öösel kuni 24,4 dB (Joonis 5 punkt 1). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 27,1 dB ja öösel kuni 15,7 dB (Joonis 5 punkt 2). Seega hoonete tee poolsetel fassaadidel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused.

Perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 37,5 dB ja öösel kuni 26,1 dB (Joonis 8 punkt 1). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 28,8 dB ja öösel kuni 17,4 dB (Joonis 8 punkt 2). Seega hoonete tee poolsetel fassaadidel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused.

Täpsemalt on olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 5-l, Joonis 6-l ja Joonis 7-l ning perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 8-l, Joonis 9-l ja Joonis 10-l.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

15

Joonis 5. Olemasolev liiklusmüra planeeritavate hoonete fassaadidel korruste kaupa.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

16

Joonis 6. Olemasolev liiklusmüra päeval 2 m kõrgusel maapinnast.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

17

Joonis 7. Olemasolev liiklusmüra öösel 2 m kõrgusel maapinnast.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

18

Joonis 8. Perspektiivne liiklusmüra planeeritavate hoonete fassaadidel korruste kaupa.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

19

Joonis 9. Perspektiivne liiklusmüra päeval 2 m kõrgusel maapinnast.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

20

Joonis 10. Perspektiivne liiklusmüra öösel 2 m kõrgusel maapinnast.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

21

6 Leevendavad meetmed

Kuna käesolevas mürahinnangus modelleerimise tulemusel selgus, et liiklus- ja tööstusmüra tasemed jäävad madalamaks kui seadusega kehtestatud müra piirväärtused, siis otseselt leevendavaid meetmeid rakendada vaja ei ole.

Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w+Ctr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest.

Tabel 1. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded (õhumüra isolatsiooni indeks R´tr,s,w) olenevalt välismüratasemest (väljavõte standardist).

Ruumi tüüp

Välismüratase LpA,eq,T vahemikus

Kuni

55 dB

56-60

dB

61-65

dB

66-70

dB

71-75

dB

76-80

dB

Üle 80 dB

Elu- ja magamistuba korteris ja

kõrgema kategooria hotellis,

magamisruum lasteaias,

puhkekodus, hooldeasutuses ja

ühiselamus.

30 35 40 45 50 55 Välismüratase on antud ruumi

jaoks liiga kõrge, selle

vähendamine nõuab

erimeetmeid.

Akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

Planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

22

Kokkuvõte

Käesolev mürahinnang koostati ala detailplaneeringu koostaja Optimal Projekt OÜ tellimusel Harju maakonnas Jõelähtme vallas Uuskülas Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu jaoks.

Tulenevalt Terviseameti 11.12.2023. a kirjast nr 9.3-1/23/8021-2 tuleb koostada liiklusest ja tööstusest tulenevalt olemasoleva ning perspektiivse olukorra kohta mürauuring. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning tuginedes § 3 lg 3 p-le 5 hinnata ka maksimaalseid müratasemeid.

Müraallikatena käsitletakse käesolevas mürahinnangus planeeringualast lääne suunda jäävat Muuga sadama tugimaanteed nr 94 ja loode suunda jäävat Muuga sadamat. Muud olulised müraallikad nagu raudtee või tehnoseadmed piirkonnas puuduvad.

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürahinnang. Liiklusmüra kaardid on arvutatud päevase (7–23) ja öise (23–7) ajavahemiku kohta. Samuti on esitatud müratasemete kaart kavandatavate hoonete fassaadidel. Fassaadide mürakaart on mõeldud eeskätt EVS 842 kohase ehitise välispiirete heliisolatsiooni indeksi määramiseks.

Tööstusmüra kaardid on arvutatud ainult päevase (7–23) ajavahemiku kohta.

Mürakaartide müratasemed modelleeriti kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab hinnata müra mõju hoonete õuealadel inimese kuulmise kõrgusel. Tegu on siseriiklikes mürakaartides tavapäraselt kasutatava modelleerimiskõrgusega.

Olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 35,8 dB ja öösel kuni 24,4 dB (Joonis 5 punkt 1). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 27,1 dB ja öösel kuni 15,7 dB (Joonis 5 punkt 2). Seega hoonete tee poolsetel fassaadidel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused.

Perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 37,5 dB ja öösel kuni 26,1 dB (Joonis 8 punkt 1). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 28,8 dB ja öösel kuni 17,4 dB (Joonis 8 punkt 2). Seega hoonete tee poolsetel fassaadidel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused.

Täpsemalt on olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 5-l, Joonis 6-l ja Joonis 7-l ning perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 8-l, Joonis 9-l ja Joonis 10-l.

Tööstusmüra osas uut modelleeringut Muuga sadama puhul ei teostatud. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) on 2022. a juunikuus teostanud Rail Baltic Muuga

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

23

multimodaalse kaubaterminali mürauuringu8 (töö nr 20/SL/71). Nimetatud mürauuringus on esitatud Muuga sadama müra modelleering (Joonis 3, Joonis 4).

ELLE OÜ koostatud mürauuringust selgub, et Muuga sadamast tulenevast tööstusmürast tingituna ulatub käesoleva mürauuringu aluseks oleva DP alani müratase päevasel ajal vahemikus 50–55 dB (Joonis 3) ja öisel ajal 40–45 dB (Joonis 4). Seega ulatuvad DP alani müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud tööstusmüra piirväärtused.

Leevendavad meetmed on esitatud käesoleva mürahinnangu peatükis 6.

8 https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/921061

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

24

Kasutatud kirjandus

Riigikogu 15.06.2016. a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“.

Eesti Standardikeskus. EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

Jõelähtme valla üldplaneering. Kättesaadav: https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv-

Optimal Projekt OÜ. 2023. Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneering. Töö nr 530. Seletuskiri, põhijoonis.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). 2022. Rail Baltic Muuga multimodaalse Kaubaterminali mürauuring. Töö nr 20/SL/71.

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Keskkonnaministri 06.10.2016. a määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

Maanteeameti liiklussageduste statistika. Kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus.

Nomme_tee_8_ja_Rebaskaevu_DP_seletuskiri.docx

Töö nr 530

Harjumaa, Jõelähtme vald, Uusküla
NÕMME TEE 8 JA REBASKAEVU MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING

PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Jõelähtme Vallavalitsus, registrikood 75025973
Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202
[email protected]

HUVITATUD ISIKUD: Kaja Rink, [email protected]
Janar Tiitus, [email protected]

PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg.nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn

ARHITEKT JA
SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Ive Punger

PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri
56 605 462
[email protected]
KÖITE koosseis:

I seletuskiri
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 4
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 4
3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS 4
4. VASTAVUS JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERINGULE 4
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 6
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 6
4.2. Planeeringualaga külgnevad maaüksused ja nende iseloomustus 6
4.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud 7
4.4. Olemasolev tehnovarustus 7
4.5. Olemasolev haljastus ja keskkond 7
4.6. Kehtivad piirangud ja kitsendused 7
5. PLANEERINGU ETTEPANEK 7
5.1. Krundijaotus 7
5.2. Krundi ehitusõigus 7
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded 8
5.4. Piirded 8
5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus 8
5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 8
5.7. Keskkonnakaitse 9
5.7.1. Radooniriski vähendamise võimalused 9
5.7.2. Müra ja vibratsioon 9
5.7.3. Keskkonnalubade taotlemise vajadus 10
5.7.4. Tuleohutusnõuded 10
5.8. Servituutide seadmise vajadus 11
5.9. Tehnovõrkude lahendus 11
5.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 11
5.9.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine 12
5.9.3. Elektrivarustus 12
5.9.4. Sidevarustus 12
5.9.5. Soojavarustus 12
5.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks 12
5.11. Planeeringuala tehnilised näitajad 12
6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 12
6.1. Mõju sotsiaalsele keskkonnale 12
6.2. Majanduslikud mõjud 13
6.3. Kultuurilised mõjud 13
6.4. Mõju looduskeskkonnale 13
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA 13

II JOONiSED
AS-01 Asukohaskeem M 1:~
AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~
AS-03 Tugiplaan M 1:500
AS-04 Põhijoonis M 1:500
AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500

III LISAD
Tehnilised tingimused:
• Telia Eesti AS poolt 02.05.2023 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37885071;
• OÜ Loo Vesi tehnilised tingimused nr 054/2023, 15.05.2023;
• Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 18.05.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 447321.
•
Teostatud uuringud:
• topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 27.10.2022. a, töö nr 22-G120.
• Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnangu koostas Lemma OÜ, 07.05.2024

IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

V MENETLUSDOKUMENDID
I seletuskiri

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

• Planeerimisseadus;
• Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40);
• koostamisel olev Jõelähtme valla üldplaneering (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62);
• Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2015 – 2026 (Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2015 määrus nr 49);
• Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri;
• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”;
• siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
• siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
• muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid.

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuste sihtotstarbe muutmine elamumaaks, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine elu- ja abihoonete kavandamiseks, juurdepääsu, tehnovarustuse lahendamine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 0,6 ha.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, planeeringuala kontaktvööndis kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega.
Planeeritav maa-ala paikneb Jõelähtme vallas Uusküla lõunaosas, piirnedes lääneküljel Maardu linnaga.
Detailplaneeringu ala jääb kõrvalmaanteest 94 Muuga Sadama tee L3 ~500 meetri kaugusele. Planeeringualale on juurdepääs Maardu teelt, Nõmme- ja Tammiku tee kaudu.
Planeeritav ala piirneb elamumaa sihtotstarbega kinnistutega, kus hoonestus on valdavalt 1- ja 2-korruseline, eri aegadel püstitatud, erineva tihedusega, puudub selge mahuline struktuur ja ühtne arhitektuur. Sihtotstarbega elamumaa katastriüksused on suurustega vahemikus 1324 – 1824 m², hoonestatud üksikelamutega.
Ühistranspordi peatus asub Maardu teel ~600 m kaugusel. Üldhariduskool ja lasteaed Kostivere asulas.

3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:
• kujundada planeeritud hoonestus nii, et tekiks olemasolevate elamutega harmoneeruv ühtlane hoonestus;
• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Maaüksuse korrastamine ja sihtotstarbelisse kasutusse võtmine;
• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust;
• toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine.

4. VASTAVUS JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERINGULE

Nõmme tee 8 maaüksus (katastriüksuse tunnus 24501:004:0018) on moodustatud alal kehtiva Uusküla Rebasenõmmesauna detailplaneeringuga (kehtestatud 25.03.2008 otsus nr 324). Kehtestatud detailplaneeringuga määrati maaüksusele üldkasutatava maa sihtotstarve. Üldkasutatava maa sihtotstarve tulenes maaüksusele ulatuvast Rebasekaevu maaüksusel asuva puurkaevu sanitaarkaitsealast 50 m. Tänaseks on puurkaevust tulev veetorustik likvideeritud ja puurkaevu planeeritakse kasutada ainult kastmisvee võtuks. Rebaskaevu maaüksusel (katastriüksuse tunnus 24501:004:0003) kehtiv detailplaneering puudub.

Väljavõte Jõelähtme üldplaneeringu maakasutuse kaardist:

Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) kohaselt asuvad maaüksused tiheasustusalal, kus aiandusühistutega külgnev maa-ala on planeeritud elamuehituseks. Tiheasustusalal metsaalale planeeritavad elamukrundid võivad olla minimaalselt 0,7 ha ja elamute min. vahekaugus on 50 m.
Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kruntide sihtotstarbe ja suuruse osas ja elamute vahelise kauguse osas.
Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt jäävad Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksused planeeritavale tiheasustusalale, mille juhtotstarbeks on määratud väikeelamumaa. Piirkonnas olemasoleva asustusstruktuuri moodustavad elamumaa maaüksused suurusega 1500 – 1800 m² ning elamud asetsevad lähemal kui 50 m. Samas tuleb arvestada maksimaalse olemasoleva haljastuse säilimisega ning näha ette raie võimalust vaid hoonestusalal ja juurdepääsutee ulatuses.
Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärkidest. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda.

Väljavõte koostatava Jõelähtme üldplaneeringu maakasutuse kaardist:

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeringuala asub Uuskülas, Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksustel. Juurdepääs planeeringualale on Nõmme ja Tammiku teelt. Planeeringuala ümbruses paiknevad elamumaa sihtotstarbega maaüksused.

Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Maa-ameti andmetel 25.02.2024
• Nõmme tee 8
Katastriüksuse tunnus: 24501:004:0018
Maakasutuse sihtotstarve: üldkasutatav maa 100%
Maaüksuse pindala: 2715 m²
Maaüksus on hoonestamata

• Rebaskaevu
Katastriüksuse tunnus: 24501:004:0003
Maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Maaüksuse pindala: 2771 m²

Maaüksusel paikneb 10/0,4 kV alajaam (eh. aluse pinnaga 5,2 m²) ja kaabelliin. Ehitisele on planeeritud eraldi hoonestusala.

4.2. Planeeringualaga külgnevad maaüksused ja nende iseloomustus
Aadress
Pindala
Katastritunnus
Sihtotstarve
Nõmme tee
6486 m²
24501:001:0874
Transpordimaa 100%
Nõmme tee 10
1581 m²
24501:004:0009
Elamumaa 100%
Saare tee 32
1633 m²
24501:003:0110
Elamumaa 100%
Saare tee 36
1330 m²
24501:003:0150
Elamumaa 100%
Saare tee 38
1197 m²
24501:003:0010
Elamumaa 100%
Saare tee 40
1470 m²
24501:003:0002
Elamumaa 100%
Tammiku tee 4
1442 m²
24501:003:0003
Elamumaa 100%
Tammiku tee
1576 m²
24501:001:1704
Sihtotstarbeta maa 100%
Lõhmuse tee 11
1352 m²
24501:002:0170
Elamumaa 100%
Lõhmuse tee 9
1310 m²
24501:002:0150
Elamumaa 100%
Nõmme tee 6
1824 m²
24501:004:0015
Elamumaa 100%

4.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeringualale on tagatud Nõmme tee (24501:001:0874) ja Tammiku tee (24501:001:0704) kaudu. Tammiku tee ei ole täna transpordimaa sihtotstarbega ja selle omandi ulatus on alles selgitamisel (koostöös Maa-ametiga).

4.4. Olemasolev tehnovarustus
Nõmme teel ja Tammiku teel asuvad olemasolevad tehnovõrgud:
• kanalisatsiooni- ja veetorustik;
• madalpinge maakaabelliin;
Planeeringualal paikneb alajaam Meediku:(Rae) ja elektrimaakaabelliin (41782JK ja 41783JK).

4.5. Olemasolev haljastus ja keskkond
Maaüksustel kasvab kõrghaljastus.

4.6. Kehtivad piirangud ja kitsendused
• Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd on laiusega 2 m;
• alajaama kaitsevöönd on 2 m ulatuses seina pinnast.

5. PLANEERINGU ETTEPANEK

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta maaüksuste sihtotstarve elamumaaks ning määrata kavandatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete rajamiseks, kavandada kruntide juurdepääsud ja tehnovarustuse lahendus.

5.1. Krundijaotus
Olemasolevaid katastriüksuste piire ei muudeta.
Planeeringuga määratakse maaüksustele ehitusõigus ja hoonestustingimused.

5.2. Krundi ehitusõigus
Pos 1 Nõmme tee 8
Krundi suurus: 2715 m²
Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa 100%
Hoonete suurim arv krundil: 4 - 1 elamu / 2 abihoonet/+1 olemasolev alajaam
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 320 m2 maapealne/ 250 m2 maa-alune
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 9 m elamu / 5 m abihoone
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 k elamu maapealne / -1 maa-alune
1 k abihoone / -1 maa-alune
Parkimiskohtade arv: 2

Pos 2 Rebaskaevu
Krundi suurus: 2771 m²
Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa 100%
Hoonete suurim arv krundil: 3 - 1 elamu / 2 abihoonet
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 310 m2 maapealne/ 250 m2 maa-alune
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 9 m elamu / 5 m abihoone
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 k elamu maapealne / -1 maa-alune
1 k abihoone / -1 maa-alune
Parkimiskohtade arv: 2

Maaüksusel olev soojak on planeeritud lammutada.

Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
• Krundil võib paikneda üks elamu ja kaks abihoonet – pos 1 osas lisaks ol.olev alajaam;
• hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt viie meetri kaugusele;
• elamu suurim lubatud kõrgus on 9 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust;
• abihoone lubatud suurim kõrgus on 5 m, suurim lubatud korruste arv 1;
• planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
• hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast kuni 0,5 m kõrgemal;
• katusekalle: ühepereelamud 0 – 45°; katuse tüüp- madalakaldeline, viil- või kelpkatus;
• katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki; plekk-katuse puhul mitte kasutada imiteerivaid materjale (sh kiviprofiili);
• välisviimistluses võib kasutada fassaadimaterjalina kivi, krohvi ja puitu;
• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
• abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;
• tänavaäärsed piirded peavad olema piirkonda sobivad nii materjali, kui kõrguse poolest. Piirete suurim lubatud kõrgus 1,5 m. Piirete asukoht ja kujundus peab sobituma naaberkinnistute piiretega ja täpsustub ehitusprojektiga;
• hoone (hoonete) eskiisprojektid peab kooskõlastama Jõelähtme Vallavalitsuse maa-, ehitus- ja planeerimisosakonnaga.

Hoonete projekteerimisel arvestada lähiümbruste planeeringutega ja naaberhoonestusega. Insolatsiooni osas lähtuda Euroopa standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”.
Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldiseid mahtusid ja proportsioone.
Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustata eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone.

5.4. Piirded
Piirete suurim lubatud kõrgus tee poolsel küljel on 1,5m. Piirete asukoht ja kujundus peab sobituma naaberkinnistute piiretega nii materjali kui kõrguse poolest. Täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.

5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Nõmme tee kaudu Nõmme tee 8 maaüksusele ja Tammiku tee kaudu Rebaskaevu maaüksusele.
Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi.
Parkimine on lahendatud omal krundil. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus.

5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Krundi haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoone ehitusprojekti staadiumis kus anda täpne likvideeritava haljastuse lahendus. Kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt väljaspool planeeritud hoonestusala ja sissesõiduteed. Eelprojekti asendiplaanilises lahenduses (kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht) lähtuda põhimõttest, et hoonestusalas tuleb säilitada maksimaalset kõrghaljastus ehitistest (rajatistest) vabaks jääval alal.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.
Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest.
Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Rakendada jäätmete sorteeritud kogumist – taaskasutatavaid, sega-, olme- ja ohtlikud jäätmed (nt Hg-lambid, patareid, väetisekotid jms) koguda liikide kaupa eraldi. Prügivedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega maaüksuse omanik sõlmid vastava lepingu
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätme teke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

5.7. Keskkonnakaitse
Harju maakonna planeering 2030+kohaselt ei kuulu ala rohevõrgustiku koosseisu. Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega.
Maa-ameti kaardirakenduse ja Keskkonnaregistri kohaselt (04.11.2020 seisuga) planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paikne looduskaitsealuseid objekte, Natura 2000 võrgustikualasid, hoiualasid. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonna mõju puudub.

5.7.1. Radooniriski vähendamise võimalused
Planeeritav ala jääb Põhja-Eesti normaalse radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase radoonisisaldus on 10 – 30 kBq/m3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008).
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases).
Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

5.7.2. Müra ja vibratsioon
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid.

Mürataseme osas on koostatud LEMMA OÜ poolt 07.05.2024 mürahinnang (aruanne, vt lisad).
Selle kohaselt hinnati müratasemeid päeval ja öösel tänases ja perspektiivses olukorras. Peamiseks müra tekitavaks allikas on Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksustest lääne suunda jääv Muuga sadama tugimaantee nr 94 ning Muuga sadama ala.
Olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 35,8 dB ja öösel kuni 24,4 dB (Joonis 5 punkt 1). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 27,1 dB ja öösel kuni 15,7 dB (Joonis 5 punkt 2). Seega hoonete tee poolsetel fassaadidel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused.

Perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 37,5 dB ja öösel kuni 26,1 dB (Joonis 8 punkt 1). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 28,8 dB ja öösel kuni 17,4 dB (Joonis 8 punkt 2). Seega hoonete tee poolsetel fassaadidel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused.

Täpsemalt on olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 5-l, Joonis 6-l ja Joonis 7-l ning perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 8-l, Joonis 9-l ja Joonis 10-l.

Tööstusmüra osas uut modelleeringut Muuga sadama puhul ei teostatud. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) on 2022. a juunikuus teostanud Rail Baltic Muuga Nõmme tee 8 ja Rebaskaevu maaüksuste detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 07.05.2024

multimodaalse kaubaterminali mürauuringu8 (töö nr 20/SL/71). Nimetatud mürauuringus on esitatud Muuga sadama müra modelleering (Joonis 3, Joonis 4).
ELLE OÜ koostatud mürauuringust selgub, et Muuga sadamast tulenevast tööstusmürast tingituna ulatub käesoleva mürauuringu aluseks oleva DP alani müratase päevasel ajal vahemikus 50–55 dB (Joonis 3) ja öisel ajal 40–45 dB (Joonis 4). Seega ulatuvad DP alani müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud tööstusmüra piirväärtused.

Kuna mürahinnangus modelleerimise tulemusel selgus, et liiklus- ja tööstusmüra tasemed jäävad madalamaks kui seadusega kehtestatud müra piirväärtused, siis otseselt leevendavaid meetmeid rakendada vaja ei ole.

Mürakaitse rakendamise meetmed:
• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest;
• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;
• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;
• arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

5.7.3. Keskkonnalubade taotlemise vajadus
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik.
Kavandatav tegevus on oma iseloomult (ühepereelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.

5.7.4. Tuleohutusnõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
Planeeringuga on elamute hoonestusalad üksteisest kavandatud vähemalt 10 meetri kaugusele ja abihoonete hoonestusalad üksteisest vähemalt 8 meetri kaugusele. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür. Ehitades abihoonet naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m tuleb rajada maaüksuse piiri poolne hoone sein tulemüürina või sõlmida naabriga kokkulepe, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitada 8 m kaugusele olevast hoonest.
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Lähim tuletõrjehüdrant asub Tammiku tee, Kasesalu 2 maaüksuse piiril, Rebaskaevu maaüksuse vastas üle tee.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Nõmme ja Tammiku teelt.

5.8. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks.
Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele ehitusprojektiga.

5.9. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeeritavat lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus ja kuulub täpsustamisele ehitusprojektiga. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.

5.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahendamisel lähtuda Jõelähtme valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas toodud nõuetest kinnistute veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks, ÜVK arengukavast ja piirkonna arengukava lahendustest.
Vee- ja kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavalt OÜ Loo Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 054/2023, 15.05.2023.
Planeeringualale maksimaalne lubatud vooluhulk on 0,8 m³/d. Kogust pole lubatud ületada.
Nõmme tee 8 maaüksuse (pos 1) ühisveevärgiga liitumine on planeeritud olemasoleva maakraani V-645 kaudu.
Rebaskaevu (pos 2) maaüksuse ühisveevärgiga liitumiseks on planeeritud uus liitumispunkt Tammiku teel asuvast PEH 110 veetorust. Maakraan on planeeritud ca 0,5 m kaugusele maaüksuse piirist. Kinnistusisene veetorustik näha ette PE materjalist, kasutades torude omavaheliseks ühendamiseks põkk- või muhvkeevitust, vältida mehaanilisi liitmikke.
Veetorustikule paigaldada asukoha määramiseks min 1,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad näha ette tuua tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga „Ettevaatust veetorustik”.
Veetorustiku minimaalne projekteeritud rajamissügavus on 1,8 m toru peale.
Rebaskaevu maaüksusel asuvat puurkaevu võib kasutada ainult kastmisvee võtmiseks.
Maksimaalselt on lubatud kanaliseerida kahelt kinnistult kokku 0,8 m3/d. Kogust ületada pole lubatud.
Nõmme tee 8 liitumine piirkonna ühiskanalisatsiooniga on välja ehitatud ja on ette nähtud Nõmme teel asuvas liitumiskaevus KK6-01.
Rebaskaevu maaüksuse liitumine ühiskanalisatsiooniga näha ette Tammiku teele paigaldatud kanalisatsiooni kaevus K4-9. Maaüksuse piirist ca 0,5 m kaugusele paigaldada liitumiskaev, mis jääb maaüksuse liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga.
Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett, vältida sade- ja pinnavee sattumine ühiskanalisatsioonisüsteemi.
Lubatud on kasutada vaid PE keeviskaevusid või PRO valmiskaevusid.
Kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb ette näha kaevus sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. (Kaevu väliselt ei tohi kasutada põlvi). Ette näha lubatud maksimaalne kõrvalekalle ovaalsusest plasttorudel kuni 8% peale paigaldamist.
Maaüksuse kanalisatsiooni ühendustorustiku minimaalne läbimõõt peatorustikust liitumispunktini on 160 mm. Uputuse vältimiseks peab projekteeritav liitumiskaevu põhi olema projekteeritud kõrgemale kui tänavatorustiku lagi.
Kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus peab olema selline, et oleks välditud torustiku külmumine ja oleks tagatud torustiku kaitstus mehaaniliste ning dünaamiliste vigastuste eest. Kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 „Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll”.
Täiendav tingimus:
• Rebaskaevu maaüksuse liitumiseks Uusküla ÜVK-ga tuleb tasuda liitumistasu.

5.9.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine
Detailplaneeringuga hõlmatud alal absoluutkõrgusmärgid jäävad vahemikku 10.70 kuni 10.30 abs. Planeeringuala kõrgemad kohad asuvad põhjapool ning maapind langeb lõunasuunas.
Sademeveed immutatakse pinnasesse krundi piirides. Krundi vertikaalplaneerimisega tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkinnistutele.
Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi.
Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

5.9.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt väljastatud 18.05.2023. a tehnilistele tingimustele 447321.
Ühinemispunk on ette nähtud olemasolevast Meediku:(Rae) alajaamast. 0,4 kV võimsusega liitumiskilbid on planeeritud maaüksuste piirile ja on vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.
Täiendav tingimus:
• tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

5.9.4. Sidevarustus
Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS väljastatud tehnilistele tingimustele nr 37885071.
Detailplaneeringuga haaratud ala ja selle ääres Telia Eesti AS sideehitised puuduvad. Piirkonda on rajatud Eesti Energia poolt operaatorivaba valguskaablivõrk, mille kaudu Telia Eesti AS pakub sideteenuseid.

5.9.5. Soojavarustus
Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritavate elamute soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi.
Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

5.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• nähtavus
• juurdepääsuvõimalus
• territoriaalsus
• vastupidavus
• valgustatus
Käesolev planeering soovitab:
• maaüksus valgustada ja heakorrastada
• tagada hea nähtavus
• kasutada vastupidavaid materjale

5.11. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeringuala suurus ca 0,6 ha
Kavandatud kruntide arv 2
Krunditava ala maa bilanss:
elamumaa 5486 m² 100%

6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

6.1. Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud ühepereelamute rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

6.2. Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad ühepereelamud tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

6.3. Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et ühepereelamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

6.4. Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette kokku kaks ühepereelamut ja neli abihoonet ja pos 1 krundi osas veel üks olemasolev alajaam. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

• Katastriüksuse piire ei muudeta ja uusi üksusi ei moodustata;
• seada vajalikud servituudid;
• tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;
• planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine;
• hoonetele kasutusloa taotlemine ja väljastamine.

Ive Punger
Arhitekt