Arhusi konventsiooni rakendamine


Lp Mari-Liis Kupri

Käesolevaga esitame Siseministeeriumi sisendi meie valitsemisala puudutavates küsimustes, peamiselt kodanikuühiskonna ja üldsuse kaasamise teemades, Århusi konventsiooni rakendamise aruande koostamiseks. Esitame vastused lähtudes küsimustikus toodud numeratsioonist.

2. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmine (artikkel 3 lg 3). Palun kirjeldage, milliseid samme olete ise ette võtnud (või kus osalenud)?
Siseministeeriumi valitsemisalas tegutseb alates 2008. aastast SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), mille missioon on aidata organisatsioonide, uuenduslike ideede ja tegevuste rahastamise kaudu kaasa Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse suurendamisele, kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna ja kodanikuühiskonna kujundamisele. KÜSK on rahastanud erinevaid keskkonnahariduse edendamisele suunatud projekte, mille esitajad ja elluviijad on kodanikuühendused. Mõned näited on välja toodud küsimuse 3.3. all.

3.1. Kas VVOde loomine ja toimimine on Eestis hästi reguleeritud?
Jah, valitsusväliste organisatsioonide (VVO) loomist ja toimimist reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja sihtasutuste seadus. Tuginedes Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri USAID koostatud vabaühenduste elujõulisuse indeksile, on VVO-de registreerimine Eestis lihtne ja seda saab teha elektrooniliselt. Alates 2010. aastast peavad ka mittetulundusühingud esitama oma aastaaruanded elektrooniliselt äriregistrile, kus nad on kättesaadavad avalikkusele. Majandusaasta aruande mitteesitanud VVO-d kustutakse äriregistrist, mistõttu on äriregister puhastunud reaalselt mittetegutsevatest VVO-dest.

Samuti on Hea Kodaniku infoportaalis, mida haldab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, põhjalik juhend, kuidas mittetulundusühingut asutada.

Maakondlike arenduskeskuste kolmanda sektori konsultandid pakuvad VVO-dele tasuta info- ja nõustamisteenuseid. Samuti on vastavas e-keskkonnas mitmeid info- ja juhendmaterjale kogu VVO elutsükli lõikes (millest alustada, kuidas alustada, kodanikuühenduse juhtimine).

3.2. Kas ja kuidas kaasatakse VVOsid püsivatesse, otsuseid tegevatesse organitesse?
VVOsid kaasatakse püsivatesse otsuseid tegevatesse organitesse, sh keskkonnaorganisatsioone.
Siseminister juhib Vabariigi Valitsuse ja kodanikuühenduste esindajate vahelise Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimise ja täitmise hindamise ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamise ühiskomisjoni. Ühiskomisjoni üheks liikmeks on Eesti Keskkonnaühenduste Koda1. Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajaks komisjoni töös on Eestimaa Looduse Fondi juhataja. Seega on keskkonnaühendused esindatud ja kaasatud otsuseid tegevasse organisse. Rohkem infot leitav siit.

3.3. Kas VVOd saavad valitsussektorilt toetust (nii rahalist toetust kui tunnustust)?

Ühingute rahaline toetamine jaguneb suures plaanis kaheks: projekti- ja tegevustoetuseks. Projektitoetuseks peetakse rahastamisliiki, millega avalik sektor toetab konkursi alusel kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud, ühekordset ühenduse poolt elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit. Tegevustoetuseks aga rahastamisliiki, millega avalik sektor toetab ühenduse tegevust ja arengut tervikuna, eesmärgiga säilitada või tõsta selle võimekust. Tegevustoetuse andmine on strateegilisel partnerlusel toimiv koostöösuhe, kus ühendus osaleb poliitikakujundamises, poliitika elluviimises või avalike vahendite vahendamises teistele ühendustele. Siseministeerium toetab keskkonnaühendusi Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) kaudu iga-aastase tegevustoetuse näol – EMSL liikmed on mh ka Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus.

Oluline on rõhutada, et rahaline toetamine on vaid üks valitsuse võimalus väljendada seisukohta, et kodanikuühendused on avaliku võimu, nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse, partner oluliste poliitiliste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel. Ministeeriumid üldiselt tunnustavad ja toetavad mittetulundusühinguid võrdväärsete partneritena, sh tunnustavad nende iseseisvust ja sõltumatust, kaasates neid otsustusprotsessidesse ning tunnustades koostööpartnereid. Mittetulundusühingu rahastamine ei anna rahastajale õigust ühingu iseseisvust riivata ega mõjutada teda otsustama ja tegutsema rahastajale sobivas suunas.

KÜSK on avatud taotlusvoorudega rahastanud erinevate keskkonnaühenduste projekte, mis on suunatud näiteks organisatsiooni eestkostesuutlikkuse, tegevusvõimekuse või teenuse arendamiseks. Kõik KÜSK eraldatud toetused on leitavad kodulehel. Järgnevalt toome välja mõned näited KÜSKi rahastatud projektidest aastatel 2014-2016.

Toetuse saaja
Projekt
SA Eestimaa Looduse Fond
Kliimabuss
SA Eestimaa Looduse Fond
Juurevõrgu punumine: metsandusalase koostöö suurendamine kodanikuühiskonnas
SA Eestimaa Looduse Fond
Looduskaitse vabatahtlikkuse võimaluste parendamine
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA
Õppeprogrammide arendamine Vapramäe loodusmajas
MTÜ Looduskool
Looduskooli õppeklass
MTÜ Tipu Looduskool
Juhtimisvõimekuse ja kaasamisoskuse edendamine Tipu Looduskooli arenguks
MTÜ Tipu Looduskool
Tipu Looduskooli haridustegevuste võimekuse edendamine
Eesti Ökokogukondade Ühendus
Gaia Akadeemia kui kodanikualgatusel põhineva jätkusuutliku arengu ja koostööhariduse tugistruktuuri käivitamine
MTÜ Ökomeedia
Bioneeri koostööpartnerite võrgustiku meediakoolitused
MTÜ Ökokratt
Rekreatiivse teraapiateenuse pakkumine Meelteaias ja ratastoolirajal erivajadustega inimestele rehabilitatsiooni eesmärgil
MTÜ Ökokratt
Ääremaa üheskoos turvalisemaks!
MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus
MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Eesti Keskkonnaühenduste Koja väliskommunikatsiooni võimekuse parandamine
SA Keskkonnaõiguse Keskus
Keskkonnaõiguse Keskuse huvikaitse- ja turundustegevuse hüppeline arendamine
MTÜ Looduskool
Looduskooli õppeklass

Küsimustele 9.3-9.5 ja 10.1-10.2 on vastatud lähtudes kaasamise heast tavast (Valitsus kinnitas kaasamise ha tava 29.12.2011. a istungil) ja siseministeeriumi kaasamise juhendmaterjalist.

9.3. Kuidas informeeritakse kaasatavaid ja kas selline informeerimine on piisav, osalemisele ärgitav ja otstarbekas?
Kaasamine tähendab otsuste tegemisel huvirühmade informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära kuulamist, tagasiside andmist jm, eesmärgiga tagada ministeeriumi poliitikakujundamise ja tegevuste parim võimalik kvaliteet, legitiimsus ning partnerite valmidus ja panus viia otsused ellu.

Erinevate poliitikalagatuste erinevates etappides (planeerimine, väljatöötamine, kooskõlastamine) kasutakse erinevaid kaasamise vorme (informeerimine, konsulteerimine, osalemine, võiimestamine). Kaasamine on piisav.

9.4. Kas kaasamisele seatud ajalised tähtajad on mõistlikud ja kas neid järgitakse?
Ajalised tähtajad on mõistlikud ja nende järgimine on kohustuslik.

9.5. Kas kaasamine toimub varases otsustamise etapis, kui võimaliku otsuse sisu on veel lahtine ning kas kaasamise tulemusi arvestatakse (sh kas ettepanekute esitajatele vastatakse)?
Kaasamine toimub erinevatel sihtrühmadel erinevates etappides ja erineval moel. Huvirühmad ja seotud osapooled kaastakse võimalikult varases staadiumis, kuid laiem avalikkus liitub tavaliselt protsessiga hiljem. Ettepanekute esitajatele vastatakse. Sõltuvalt kaasamise etapist antakse ettepaneku esitajale koondtagasiside või individuaalne tagaasiside.


10.1. Millised on Teie valdkonnas sellised üldise ja laiema mõjuga dokumendid, mille koostamisse on kaasatud/olete olnud kaasatud avalikkuse esindajaid?
Eesti Kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (kiidetud heaks Riigikogus 10.02.2002)
Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 (kiidetud heaks VV 19.02.2015.a. korraldusega nr 83)
Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (kiidetud heaks VV 27.02.
2015.a korraldusega nr 107)

10.2. Milline on olnud kaasamise mõju?
Kaasamine on võimaldanud teada saada ja arvestada kaasatavate vastuväiteid ja ettepanekuid ning saavutada kokkulepped, mis on sobiv võimalikult suurele osale ühiskonna liikmetest.



Lugupidamisega,

Aveli Ainsalu, 612 5203