Siseministeeriumi vastused Arhusi konventsiooni rakendamise aruandele

Saatja: Allan Pilviste <[email protected]>

Saadetud: 30.08.2024 13:56 Adressaat: <[email protected]>

Koopia: SiM info <[email protected]> Teema: Siseministeeriumi vastused Arhusi konventsiooni rakendamise aruandele Manused: image001.png; image002.png; image003.png; SIM vastus Arhusi konvensioonile.pdf

Tere Saadame Teie 30.05.2024 kirjas nr 1-14/24/2747 palutud Arhusi küsimustikule vastused. Küsimused ja vastused on koondatud manused olevasse faili. Vabandame vastamise hilinemise pärast seoses meeskonna muutusetega ning tööde ümberkorraldamine on võtnud mõnevõrra aega. Täiendavate küsimuste korral võib julgelt minu poole pöörduda. Parimate soovidega

Allan Pilviste strateegilise planeerimise valdkonna juht

Siseministeerium

[email protected]

+372 5860 2366

Siseministeeriumi vastused Arhusi konventsiooni rakendamise aruandele

1. Üldsuse abistamine ja juhendamine keskkonnainfo taotlemisel, keskkonnaasjade

otsustamises osalemisel ja neis asjus kohtu poole pöördumisel (konventsiooni artikkel 3,

lg 2). Palun kirjeldage oma institutsiooni praktikat ja kogemust. Kas olete selles osas

koolitanud enda või teiste asutuste töötajaid või avalikkust?

Seoses meretuuleparkide arendamisega oleme koostanud 2023. a meretuuleparkide arendajale

juhised merepääste valdkonnas, millega tuleks arvestada meretuuleparkide hoonestusloa

menetlemise etapis. Juhiste täitmine aitab arendajal kaasa mõelda oma vastusjaotusest riigi ja

arendaja vahel keskkonna hoidmise ja kaitsmise teemal. Kuna meretuuleparkide rajamine on

algusjärgus, aitab uus protsess välja kujundada ka erasektori ja riigi vahelist tööjaotust

meretuuleparkidest merepääste ja merereostuse avastamise ja likvideerimise valdkonnas

meretuuleparkide vahetus läheduses.

2. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmine (artikkel 3 lg 3). Palun kirjeldage, milliseid

samme olete ise ette võtnud (või kus osalenud)?

Siseministeeriumi haldusalas tegutseb alates 2008. a SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mis

pakub kompetentsi, arendus- ja toetusvõimalusi kõikidele vabaühendustele eesmärgiga

tugevdada kogukondi ja soodustada elujõulist kodanikuühiskonda. Perioodil 2021-2024 on

KÜSKist tuge saanud mitmed organisatsioonid keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmiseks

nii riigisiseste tegevuste elluviimiseks kui rahvusvaheliseks koostööks. Siseriiklike tegevuste

ja organisatsiooni arendamiseks on KÜSK toetanud aruandlusperioodil 25-l korral

keskkonnahariduse või -teadlikkusega seotud MTÜ, sihtasutuse või kogukonna eestvedaja

tegevust. Tuge on saadud nt keskkonnaalase huvikaitse edendamiseks, jätkusuutliku tarbimise

ja ringmajanduse koolituste korraldamiseks, keskkonnahoiuks ja säästva arengu

väärtustamiseks, keskkonnateadliku kogukonna arendamiseks ning roheenergia kasutamise

teadlikkuse tõstmiseks. Rahvusvahelise koostöö edendamiseks on perioodil 2021-2024

KÜSK-ilt tuge saadud rahvusvaheliste konverentside ja suursündmuse korraldamiseks Eestis

või osalemiseks välismaal nt keskkonnaõiguse edendamiseks, keskkonnaprobleemidest

teadlikkuse tõstmiseks, kliimaeesmärkide ja -kavade arutamiseks ning Eesti vabaühenduste

esindamiseks kliima- ja keskkonnaalastel kohtumistel ning konverentsidel.

2021.a selgitas Siseministeeriumi valitsemisala välja (Kaitseministeeriumi ühine uuring) oma

keskkonna jalajälje. Uuringu kohaselt ligikaudu pool (51%) süsiniku jalajäljest moodustab

objektide /hoonete elektritarbimine ning sõidukite kütuse (fossiilne diiselkütus) tarbimisest

tulenev jalajälg moodustab 42% süsiniku jalajäljest. 7% energiast moodustab soojuse

tarbimine. Oleme teinud erinevaid keskkonnaalaseid teavituskampaaniaid. Näiteks sorteerime

eraldi jäätmeid. Samuti oleme langetanud majades temperatuuri ning soodustame vastavalt

võimalusele kaugtööd. Valmis keskkonnasäästlike ürituste juhend ja viime üritusi läbi

keskkonnasäästlikult (näiteks oleme vähendanud ühekordsete nõude kasutamist, loobusime

veeautomaatidest ja kasutame nüüd filtreeritud kraanivett). Juhend asub avalikul kodulehel

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/SIM%20keskkonnahoidlike%20s%C3%BCndmuste%20juhend.pdf

3. Toetus valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (VVOd, artikkel 3 lg 4).

1) Kas VVOde loomine ja toimimine on Eestis hästi reguleeritud?

Vabaühenduste loomine ja toimimine on Eestis hästi reguleeritud, tuginedes Ameerika

Ühendriikide arengukoostöö agentuuri USAID koostatud vabaühenduste elujõulisuse

indeksile. Vabaühendusi saab asutada Eestis ka elektrooniliselt. Vabaühendused peavad

esitama igal aastal oma majandusaasta aruanded elektrooniliselt e-Äriregistrile, kus nad

on kättesaadavad avalikkusele. Majandusaasta aruande mitteesitanud vabaühendused

saavad kustutamishoiatuse ja/või trahvi ning korduval ja mitte reageerimisel ning

kohustuste rikkumisel nad kustutatakse likvideerimismenetluseta. Eestis on olemas ka

tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste

nimekiri, millesse kuulumine annab ühingule võimaluse saada tulumaksusoodustust

annetustelt/kingitustelt, vastuvõtukuludelt ning maksta teatud tingimustel

tulumaksuvabalt stipendiumeid. MTÜ ja SA võivad majandustegevusega tegeleda ja tulu

teenida, kuid teenitud tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel. Eestis

on 2024. a augusti seisuga 22 753 registreeritud mittetulundusühingut (MTÜ) ja 842

sihtasutust (SA). Aastate lõikes on see arv olnud suhteliselt stabiilne.

Vabaühenduse asutamiseks on võimalik mitmekeelset nõu saada MTÜabi veebilehelt

(https://www.mtyabi.ee/nouanded/organisatsiooni-asutamine/) või pöörduda tasuta

nõustamisele maakondlike konsultantide poole. Samad konsultandid pakuvad

vabaühendustele nõu ja tuge kogu organisatsiooni elutsükli jooksul, korraldavad koolitusi,

mentorklubisid jpm. Eestis tegutseb vabaühenduste katusorganisatsioon Vabaühenduste

Liit, kuhu kuulub üle 100 vabaühenduse, sh ka mitu keskkonnateemadega otseselt või

kaudsemalt tegutsevat vabaühendust – näiteks SA Keskkonnaõiguse Keskus, SA Teeme

Ära jt.

2) Kas ja kuidas kaasatakse VVOsid püsivatesse, otsuseid tegevatesse organitesse?

Vabaühendusi kaasatakse püsivatesse otsuseid tegevatesse organitesse. Eesti liitus 2021. a

avatud valitsemise partnerlusega (AVP), mis on rahvusvaheline algatus hea

riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille raames on nt loodud rahvaalgatus.ee

platvorm, mis on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm, mille kaudu

saab Riigikogule kollektiivseid pöördumisi (ehk algatusi) esitada. AVP raames on loodud

ka avatud riigivalitsemise arengukomisjon (ARVAK), kus on esindatud ka VVO-d. Samuti

on alates 2002. a tegutsev ja toimiv Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni

valitsuskomisjon, kus vähemalt pooled komisjoni liikmetest on kodanikuühiskonna

esindajad. Komisjoni ülesanne on Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni

rakendamise tegevuskavade elluviimine ja täitmise hindamine ning kodanikuühiskonna ja

riigi koostöö arendamine. Näiteks kuulub Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja

vastavasse ühiskomisjoni. Lisainfo ühiskomisjoni ja selle koosseisu kohta

https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/kodanikuuhiskond/eesti-

kodanikuuhiskonna-arengu-kontseptsioon. Tervikuna on Eestis juurutatud

kaasamiskultuuri ning selleks on koostatud ja kokku lepitud Kaasamise hea tava

(https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava), mis on soovituste kogum avalikule

sektorile. Õigusloome protsessis osalemiseks on eraldi loodud e-keskkond eelnõude

infosüsteemi (EIS; https://eelnoud.valitsus.ee/main#FC92PM5g) näol, mis on kõigile

avatud e-keskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, valitsuse

istungile esitamine ning ka avalik

konsultatsioon.https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-

tegevused/kodanikuuhiskond/eesti-kodanikuuhiskonna-arengu-kontseptsioon. Tervikuna

on Eestis juurutatud kaasamiskultuuri ning selleks on koostatud ja kokku lepitud

Kaasamise hea tava (), mis on soovituste kogum avalikule sektorile. Õigusloome

protsessis osalemiseks on eraldi loodud e-keskkond eelnõude infosüsteemi (EIS; ) näol,

mis on kõigile avatud e-keskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline

kooskõlastamine, valitsuse istungile esitamine ning ka avalik konsultatsioon.

Lisaks rakendavad mitmed ministeeriumi strateegilise partnerluse lähenemist

vabaühendustega eesmärgiga osaleda poliitikakujundamises ja -rakendamises ning toetada

organisatsioonide võimekust.

Lisaks kutselistele päästjatele ja politseinikele loovad Eestis turvalisust ka vabatahtlikud.

Kogu Eestit võrgustikuna katvad vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, naabrivalve

liikmed ja teised aktivistid täiendavad kutseliste päästjate ja korrakaitsjate tegevust,

seovad kogukonda ja jõuametkondi ning aitavad lahendada ja ennetada õnnetusi ja

korrarikkumisi.

2023. a on vabatahtlikke on lisandunud nii abipolitseinike (1 184 inimest), vabatahtlike

päästjate (2 628 inimest), vabatahtlike merepäästjate (693 inimest) kui Häirekeskuse

vabatahtlike (252 inimest) ridadesse.

3) Kas VVOd saavad valitsussektorilt toetust (nii rahalist toetust kui tunnustust)?

Eesti vabaühendused saavad taotleda valitsussektorilt rahalist toetus, samuti on neil

võimalik pälvida oma tegevuse eest tunnustust. Riiklikul tasandil korraldatavad või

algatatud tunnustusüritused võib jagada kolme tüüpi:

a) riiklikud tunnustusüritused eesmärgiga tunnustada silmapaistvaid kodanikke

b) riiklikud tunnustusüritused kodanikuühiskonna edendajate tunnustamiseks, mis omakorda

jaguneb kaheks: 1) vabatahtlike ja nende organisatsioonide tunnustamine 2) laiemalt

kodanikuühiskonda edendavad ja arendatavad inimesed, organisatsoonid ja algatused

c) maakondlikul ning kohalikul tasandil toimuvad tunnustusüritused aktiivsete kodanike,

kogukondliku elu edendajate jne tunnustamiseks

Nt korraldatakse Siseministeeriumi toel igal aastal üle-eestilist vabatahtlike

tunnustamisüritust, mida organiseerib Vabaühenduste Liit. Tunnustamisüritus on

toimunud 2005. aastast ja seal tunnustatakse aasta vabatahtlikke, vabatahtlike kaasajaid ja

juhendajaid (vabaühendusi) ning ettevõtteid või asutusi, kes on soodustanud oma töötajate

vabatahtlikku tegevust vabaühendustes. Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/tunnustamine/.

Lisaks korraldab alates 1996. aastast Vabaühenduste Liit aasta tegijate konkurssi, kus

tunnustatakse aasta vabaühendust, avaliku võimu esindajat, ettevõtet, missiooniinimest,

tegu ja aasta häält või pioneeri. Lisainfo https://heakodanik.ee/koigi-aastate-

tegijad/.https://heakodanik.ee/koigi-aastate-tegijad/.

Igal aastal tunnustab Siseministeerium ka siseturvalisuse vabatahtlike rühmasid ning

nende tegevuse toetajaid. Loodud on ka toetuse andmise tingimused läbi vabatahtlike

pääste MTÜde, et nad korrastaksid kodukohtade veekogude ääred

ohutumaks/turvalisemaks. Lisainfo https://www.riigiteataja.ee/akt/110052024023.

Riiklikud rahastusvõimalused jagunevad samuti kolmeks: projektitoetus, tegevustoetus,

sh strateegiline partnerlus ja avaliku teenuse delegeerimine. Vabaühenduste riikliku

rahastamise põhimõtted ja juhend on koondatud kokku rahastamise juhendmaterjali:

https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/yhenduste_rahastamise_juhendmaterjal.pdf.

Ülevaate vabaühenduste rahastamisest riigieelarvest on võimalik leida rahastamise

andmebaasist: https://heakodanik.shinyapps.io/vabayhendused_2022/. Nt 2020. aastal

maksid keskvalitsuse asutused vabaühendustele kokku ca 212 miljonit eurot, lisaks

kohaliku omavalitsuse üksused ca 68 miljonit eurot.

Vabaühenduste rahastamisel mängib olulist rolli 2008. aastal tegutsemissuute tõstmiseks

loodud Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) (vt p 2).

4. Üldsuse kaasamine rahvusvahelistesse keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse

(artikkel 3 lg 7).

1) Kas VVOde esindajaid on kaasatud rahvusvaheliste ürituste delegatsioonidesse?

Rahvusvaheliste ürituste delegatsioonides on kujundatud meie seisukohad läbi partneritelt

saadud tagasiside.

2) Kuidas hindate, kas VVOsid peaks rohkem kaasama ja kas nad oleksid huvitatud

kaasatud olemisest rahvusvaheliste keskkonna-alaste foorumite töös

(konventsioonid, mitmepoolsed keskkonna-alased lepingud)? Kui jah, siis kuidas?

Poliitikakujundamisel on ette nähtud huvigruppide kaasamine ning nende ettepanekuid ka

alati võimalusel esindame nii siseriiklikus õigusruumis kui ka rahvusvahelistes suhetes.

Tuleb arvestada ka VVOde administratiivse võimekusega, mis sõltuvad ka riigi suurusest

(sh siis VVOde liikmeskonna suurus, nende liikmemaksude suurus ja sellest tulenevalt

nende administratiivne võimalus kõigis poliitikakujundamise etappides kaasa rääkida).

5. Oma õigusi kasutavate isikute karistamise, tagakiusamise ja ahistamise keeld (artikkel

3 lg 8). Kas Teil on informatsiooni juhtumitest, kus seda keeldu on rikutud (nt nõutud

VVOdelt sisse nende tegevuse tõttu tekkinud menetluslike viivituste tõttu tekkinud

kahju vms)?

Siseministeeriumil selle kohta andmed puuduvad

6. Teabenõuete esitamine ja vastamine (artikkel 4).

1) Kui palju teabenõudeid keskmiselt aasta jooksul Teie institutsioonis menetletakse,

palju on keeldumisi?

Kõnealusel ajavahemikul ei ole Siseministeeriumile keskkonnaga seotud teabenõudeid

esitatud.

2) Kas teabenõudele vastamise eest on nõutud tasu?

Ei

3) Millised on peamised probleemid teabenõuetega seoses?

Kõnealusel ajavahemikul ei ole Siseministeeriumile keskkonnaga seotud teabenõudeid

esitatud.

7. Keskkonnainfo olemasolu ja kvaliteet (artikkel 5 lg 1).

1) Palun kirjeldage oma institutsioonis kogutavat ja säilitatavat keskkonda puudutavat

informatsiooni, suhteid teiste asutustega info vahetamisel ja info edastamise

korraldust, info kvaliteedi tagamise mehhanisme, info kogumise intervalle (sh kas on

reaalajas info kogumist ja edastamist)

Päästealase info kogumine ja vahetus on reguleeritud õiguses. Reaalajas liigub

Keskkonnaametilt info jääpaksuse kohta, mille alusel Päästeamet kuulutab välja ja

tühistab jääle mineku keeldu. Lisaks kasutame reaalajas ilmaandmeid ja tuleohukaarti,

mille tulemusel kujuneb tuleohtliku aja väljakuulutamise vajadus. Päästeamet annab ise

Keskkonnaametile infot keskkonna reostumise, metsa- ja maastikutulekahjude info

sündmuspõhiselt. Üldsusele on avaandmetena kättesaadavad andmed suurõnnetuse ohuga

ja ohtlike ettevõtete kohta ning metsa- ja maastikutulekahjude kohta.

Keskkonnajalajälje mõõtmiseks kasutame infot valitsemisala transpordivahendite ja

varahalduse infosüsteemidest ning raamatupidamise andmeid. Keskkonnainfot

valitsemisala kohta annavad ka teised andmevaldajad: Riigi Kinnisvara AS-lt kasutame

kinnisvarainfot, soojus-, elektrienergia, vee tarbimise infot.

2) Kas olemasolevate andmete kohta on koostatud metaandmeid ja vastavaid

andmebaase?

Päästeameti tegevust toetab Päästeinfosüsteem, mille metaandmed asuvad

https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/pais. Avaandmed on kättesaadavad

avaandmete portaalis avaandmed.eesti.ee.

3) Kas Teie institutsioonil on info edastamisel (eri)kohustusi inimese tervisele avalduva

ohu ilmnemisel (ja selle järgselt)?

Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega nende hädaolukordade loetelu, mille puhul

riskikommunikatsiooni korraldatakse, ning määrab korraldamise eest vastutavad asutused.

Näiteks tuleohtliku aja välja kuulutamine koos keelatud tegevustega metsas - Päästeamet

teeb seda ja avaldab selle üleriigilises meedias ja lisaks ka ametlikes teadaannetes.

Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut (näiteks

suurem tulekahju, massiline korratus, ohtlik toit vms), saab hädaolukorda lahendav asutus

(nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi.

Sõnumi saatjaks on EE-ALARM. Sõnum sisaldab hoiatust ja käitumisjuhiseid konkreetse

ohu korral. Igas ohuolukorras saadetakse vähemalt kaks sõnumit: esimene ohu alguse ja

teine ohu lõppemise kohta. Vajadusel saadetakse täiendavate sõnumitega uusi juhiseid.

Lisaks EE-ALARMile on ka teisi kanaleid, mille kaudu ohust teavitame (meedia, sh ERR

kanalid, sotsiaalmeedia, ohusireenid, operatiivne info veebilehel kriis.ee, käitumisjuhised

olevalmis.ee). Nt teavitatakse ümbruskonna elanikke tulekahjult tekkinud ohtliku suitsu

eest ja palutakse elanikel püsida kodudes ning sulgeda aknad

4) Kas Teie institutsioon on koostanud keskkonna-alast informatsiooni sisaldavaid

ülevaateid, aruandeid, trükiseid, analüüse jmt?

2021.a selgitas Siseministeeriumi valitsemisala välja (Kaitseministeeriumi ühine uuring)

oma keskkonna jalajälje. Uuringu kohaselt ligikaudu pool (51%) süsiniku jalajäljest

moodustab objektide /hoonete elektritarbimine ning sõidukite kütuse (fossiilne

diiselkütus) tarbimisest tulenev jalajälg moodustab 42% süsiniku jalajäljest.

5) Kas need on tehtud avalikkusele kättesaadavaks?

Keskkonna jalajälje uuring asub siin:

google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjx6oeM7L

KHAxUjAxAIHSmZPe8QFnoECBYQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.riigikantselei.e

e%2Fmedia%2F1640%2Fdownload&usg=AOvVaw2VxQEDfomhxtf5yzDGY-

xU&opi=89978449

8. Üldsuse kaasamine olulise keskkonnamõjuga tegevuste lubamise otsustamisse, eelkõige

keskkonna saastamiseks, kasutamiseks või muul viisil mõjutamiseks (nt ehitustegevus)

vajalike lubade väljastamise menetlusse (artikkel 6).

1) Millistes Teie valdkonnaga seotud menetlustes kaasatakse üldsust ja kas see on piisav,

eesmärgipärane ja otstarbekas ning kas muudel tegevustel ei ole potentsiaalselt

olulist keskkonnamõju?

Keskkonna aspektis SIM valitsemisala tegevusel kaasatakse üldsust ennekõike ehituse

valdkonnas (hoonete, teede või mõne muude taristuobjektide rajamise raames).

Siseministeerium lähtub planeerimisseaduses ning ehitusseadusest toodud sätetest.

Muud seaduseelnõude ja määruste väljatöötamisel, mis on seotud keskkonna aspektiga (nt

merereostuse likvideerimine või metsatulekahjude kustutamine) lähtutakse üldises

normitehnilistest nõuetest ja kaasamise heast kavast, sh HÖNTEst.

2) Kas kaasatavate isikute ring on kuidagi piiratud (teatud kriteeriumid, kellel on õigus

esitada ettepanekuid ja märkusi)?

Ei

3) Kuidas informeeritakse kaasatavaid ja kas selline informeerimine on piisav,

osalemisele ärgitav ja otstarbekas?

Siseministeerium informeerib alati neid osapooli, kellega on juba antud valdkonnas tihe

koostöö või keda antud seadusemuudatused otse mõjutavad.

4) Kas kaasamisele seatud ajalised tähtajad on mõistlikud ja kas neid järgitakse?

Huvitatud pooled on oma sisendi ette antud tähtajaks andud võis siis on palutud pikendust.

5) Kas kaasamine toimub varases otsustamise etapis, kui võimaliku otsuse sisu on veel

lahtine ning kas kaasamise tulemusi arvestatakse (sh kas ettepanekute esitajatele

vastatakse)?

Eelnõude infosüsteemis (EIS) lisatakse huvigruppide poolt esitatud ettepanekute juurde

arvestatud-mittearvestatud tabel koos põhjendutega.

9. Üldsuse osalemine keskkonnaga seotud kavade, programmide, strateegiate jms

koostamisel (artikkel 7).

1) Millised on Teie valdkonnas sellised üldise ja laiema mõjuga dokumendid, mille

koostamisse on kaasatud/olete olnud kaasatud avalikkuse esindajaid?

Siseministeeriumi valitsemisala strateegiad (Siseturvalisuse arengukava; Sidusa Eesti

Arengukava) said koostatud 2020. aastal. Nendesse protsessidesse olid huvigruppide

esindajad kaasatud. Kord aastas toimub nende arengukavade elluviimise juhtkomisjonid,

kuhu on huvigrupid samuti kaasatud.

2) Milline on olnud kaasamise mõju?

Huvigruppide ettepanekud võetakse alati võimalusel arvesse. Enamasti on küsimus

rahastuse olemasolus. Sageli annavad huvigrupid ise ka panuse kodukoha turvalisemaks

muutmise osas (nt ohtlike veekogude märgistamine, osalemine vabatahtlike päästjana

metsatulekahju kustutamisel jne)

10. Üldsuse osalemine õigusaktide väljatöötamisel (artikkel 8). Milline on olnud Teie

institutsiooni praktika ja kogemus üldsuse kaasamisel õigusaktide väljatöötamisse?

Milline on olnud kaasamise mõju?

Liiga lai küsimus, samas on mõju ikkagi positiivne ja demokraatliku riigi üks tunnuseid. Riigi

roll on aga tagada seda, et üldsuse huvid oleks esindatud tasakaalukalt ning et õigusloomes ei

domineeriks üksnes nende arvamus, kellel on kõige rohkem administratiivset ressurssi

poliitikakujundamisel kaasa rääkida.

11. Õigus pöörduda kohtusse (artikkel 9).

1) Milline on Teie hinnang sellele, kuidas Eesti kohtud on kohaldanud Århusi

konventsiooni artikli 9 lõikes 2 sätestatud keskkonnakaitseliste VVOde kaebeõigust?

Siseministeeriumil ei ole olnud selle teemalisi kohtuvaidlusi, seega ei saa hinnangut anda.

2) Kas haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlus on Teie arvates otstarbekas

ja efektiivne keskkonda mõjutavate otsuste suhtes?

Siseministeerium ei saa hinnangut anda.

3) Kui palju on Teie institutsioonis menetletud vaideid ja

puututud kokku halduskohtumenetlusega?

Vaidemenetlusi ei ole olnud, sest me ei anna selle teemalisi haldusakt/ei soorita

toiminguid.

4) Kas avalikkuselt laekunud kaebuse või taotluse alusel on Teie institutsioonis

algatatud menetlusi (teenistuslik järelevalve, distsiplinaarmenetlus,

väärteomenetlus, kriminaalmenetlus)?

Antud valdkonnas ei ole olnud.

5) Kas avalikkusel on oma õiguste kaitsmiseks kohtus rahalisi või muid takistusi?

Siseministeeriumil ei ole olnud selle teemalisi kohtuvaidlusi, seega ei saa hinnangut anda.