Taotlus

Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamisel

INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM

Lugupeetud …

Kutsume Teid osalema uuringus, mille nimetus on: „Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamisel“. Selles uuringus kogutakse andmeid selle kohta, kuidas saaksid ametiasutused paremini perevägivalla juhtumeid ennetada ja ohvrite pereliikmeid aidata . Uuringu vajalikkus tuleneb sellest, et puudub teadmine ja hinnang sellele, kui tulemuslik on praegu ametiasutuste tegevus selliste juhtumite lahendamisel ning kuidas oleks veel juhtumiga kokku puutunud inimesi aidata. Sellist uuringut ei ole varem Eestis tehtud. Uuringu ühe osana intervjueeritakse erinevaid juhtumite osapooli (ametiasutuste esindajad ja ohvrite lähedased). Uuringu tulemusena valmib analüüs, mis aitab selliste juhtumite lahendamist Eestis tulevikus edasi arendada.

Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu), kes on ka andmete volitatud töötleja. Andmete vastutav töötleja on Siseministeerium. Uuringu tellija on ning seda rahastab Siseministeerium.

Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.

Intervjuu käigus küsitakse küsimusi Teie kogemuse kohta Teid puudutanud perevägivalla juhtumiga seoses, selle kohta, mis Teie arvates Teie toetamisega selle juhtumi korral hästi läks ja mis muutmist vajaks.

Käesolevaga kinnitate, et saate aru, et…

- intervjuu käigus esitab intervjueerija Teid puudutanud perevägivalla juhtumi kohta käivaid küsimusi, - intervjuu kestab ligikaudu üks tund,

- intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul ning helisalvestise põhjal koostatakse transkriptsioon ja kirjutatakse intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad

andmed, - intervjuust saadud infot kasutatakse tekstides ja ettekannetes ainult isikustamata kujul, Teie

arvamusi ja hinnanguid ei seostata Teie nimega, intervjuu salvestis säilitatakse TÜs paroolidega turvatud arvutisüsteemis ,

- intervjuu salvestist ei levitata, - intervjuu salvestis kustutatakse kolm kuud pärast uuringu lõppu ehk 2025. aasta jaanuaris,

- Teil on igal hetkel võimalik intervjuus osalemisest loobuda, - Te osalete intervjuus vabatahtlikult, - intervjuust saadud infot kasutatakse üldistatud kujul aruannetes ja teadustöös,

- Te olete käesolevaga andnud nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks käesoleva teadusuuringu jaoks vajalikus mahus,

- Teil on igal ajal pärast nõusoleku andmist ning enne uuringu valmimist novembris 2024 õigus oma nõusolek tagasi võtta,

- informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist on kaks võrdset eksemplari, millest üks jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).

Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kolm kuud alates uuringu lõpust ehk kuni jaanuarini 2025.

Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamisel

Oma töö käigus saame teavet, mis sisaldab isikuandmeid, sealhulgas tundlikku ja eraelulist teavet. Isikuandmete töötlemisel järgime põhimõtet, et isikuandmeid võib töödelda üksnes õiguslikul alusel ning minimaalses mahus, mis on vajalik konkreetse õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Töötleme andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik uuringu läbiviimisel. Isikuandmeid töötleme kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning muude isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Isikuandmete loata või ebaseadusliku töötlemise, edastamise, varguse, juhusliku kaotsimineku või hävimise vältimiseks oleme kasutusele võtnud asjakohased tehnilised ja töökorralduslikud kaitsemeetmed. Oma sisemise töökorraldusega tagame, et riive eraelu puutumatusele on võimalikult vähene.

Me ei väljasta ega edasta isikuandmeid kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul kui vastav kohustus tuleb õigusaktist või selleks on olemas andmesubjekti nõusolek. Isikuandmete töötlemiseks käesoleva uuringu raames on meil olemas Andmekaitse Inspektsiooni luba.

Mind, ..........................................................................................................., on informeeritud ülalmainitud uuringust ja ma olen teadlik läbiviidava uurimistöö eesmärgist ja uuringu metoodikast, ajakulust ja andmete kasutamise viisist. Nõustun osalema intervjuus. Kinnitan oma nõusolekut selles osalemiseks ning minu isikuandmete töötlemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni uuringut korraldav projektijuht Sabina Trankmann ([email protected]). Kui mul tekib küsimusi uuringus osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun TÜ eetikakomitee poole:

[email protected].

Uuritava allkiri: .............................................

Kuupäev, kuu, aasta .......................................

Uuritavale informatsiooni andnud isiku nimi ………………………….....

Uuritavale informatsiooni andnud isiku allkiri ……………………………. Kuupäev, kuu, aasta ……………………

1

Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite

lahendamisel

INDIVIDUAALINTERVJUUDE NÄIDISINTERVJUUKAVAD

Alljärgnevalt on esitatud uurimisrühma poolt uurimisküsimuste kaupa koostatud intervjuukavade

näidisküsimused. Tegemist ei ole lõplike intervjuukavade küsimustega, vaid esialgse info põhjal

koostatud esmaste võimalike versioonidega intervjuukavade küsimustest.

1. Milline on ohvri profiil? Milline on kurjategija profiil?

• Palun kirjeldage juhtumit nii, nagu Teie seda kogesite.

• Palun kirjeldage ohvrit – millise inimesena teda tundsite? Palun kirjeldage kurjategijat – millise

inimesena teda tundsite?

• Kuidas hindate, kas teo toimepanija võib sarnast tegu korrata või on Teie hinnangul tegemist

pigem ühekordse juhtumiga?

• Kas olete kuriteo toimepanijaga kohtunud hiljem/pärast karistuse määramist? Millist käitumist

ta välja näitab?

2. Milline on olnud analüüsitud surmaga lõppenud perevägivallajuhtumite dünaamika (kujunemine, põhjused jms)?

• Mis võis Teie hinnangul viia olukorra eskaleerumiseni sellise tulemini?/Mis võis Teie hinnangul

olla teo toimepanija ajendiks?

• Kui palju mängivad selle konkreetse juhtumi puhul Teie hinnangul rolli välised tegurid (alkohol,

narkootikumid, majanduslik seisund)? Kui palju mängisid need rolli selle juhtumi puhul?1

• Kas Teil oli enne juhtumi toimumist mõte, et see võib toimuda, või oli juhtunu Teie jaoks täiesti

ootamatu?

3. Milline on olnud politsei, prokuratuuri, ohvriabi ja KOV sotsiaaltöötaja tegevus nende juhtumite märkamisel ja reageerimisel? Millised on puudujäägid asutuste tegevuses lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel spetsialistide hinnangul?

4. Millised teised ametiasutused on juhtumist olnud teadlikud ja sekkunud? Mil määral olid osapooled valmis abi vastu võtma?

• Kuidas saite käesolevast juhtumist esmakordselt teadlikuks?/Kes teid kõnealusest juhtumist

esmakordselt teavitas?

• Kui rahule jäite käesoleva juhtumi menetlemisel erinevate asutuste vahelise infovahetusega?

• Kas saite enda hinnangul selle juhtumiga esmakordsel kokkupuutel piisavalt palju infot, mille

alusel otsuseid langetada? Millisest infost tundsite puudust? (küsitakse neilt, kes ütlevad, et ei

olnud piisavalt palju infot)

1 Sellele küsimusele on osaliselt ilmselt võimalik vastata dokumendianalüüsi tulemuste põhjal, ent uurimisrühma hinnangul on

siinkohal oluline täiendada dokumendianalüüsi tulemusi intervjuudest saadava infoga.

2

• Kas tegite juhtumi menetlemisel koostööd teiste ametiasutustega? Millistega? Milles koostöö

seisnes?

• Kuidas hindate koostööd kuriteoohvri/ohvri lähedaste ja või pereliikmete õiguste kaitseks?

(skaala: väga hea, pigem hea, pigem halb, väga halb, pole koostöökogemust) Teiste

kolleegidega enda asutuses, politseiga, prokuratuuriga, ohvriabitöötajatega, kohaliku

omavalitsuse esindajatega (asutusi nimetatakse vastavalt sellele, millise asutuse töötajat

intervjueeritakse)

• Kas selle juhtumi puhul rakendati MARAC-i mudelit? Kuidas hindate võrgustiku(koos)töö

toimimist selle juhtumi puhul?

• Mil määral õnnestus planeerimine ehk kuivõrd viidi ellu esialgselt planeeritud tegevused?

• Milliste osapoolte vahel tuleks Teie hinnangul arendada koostööd kuriteoohvrite õiguste

kaitseks? Miks?

• Kas selle juhtumi puhul toimus mõjuhindamine?/Kas selle juhtumi puhul toimus (järel)analüüs

• Kas ja kui palju said Teie hinnangul ohvri pereliikmed või lähedased Teie asutusest tuge?

/Kuidas Teile tundub, kui palju said ohvri pereliikmed või lähedased Teie asutusest tuge?

(ohvriabi)

• Milliseid teenuseid osutati Teie asutuse poolt selle konkreetse juhtumi ohvri pereliikmetele?

(nt psühholoogiline nõustamine)?

• Mida võiks Teie hinnangul sarnase sisuga juhtumite menetlemisel teisiti teha? Mida võiks Teie

hinnangul sarnase sisuga juhtumite ennetamisel/märkamisel/reageerimisel teisiti teha?

• Millisena näete enda asutuse rolli raske perevägivalla juhtumite

ennetamisel/reageerimisel/menetlemisel?

• Kui asjakohased on Teie hinnangul kannatanute kohtlemise parima praktika juhised?/Kui

asjakohased on Teie hinnangul lähisuhtevägivalla/perevägivalla teemadega seonduvad

juhendmaterjalid? Mida võiks/peaks Teie hinnangul juhendmaterjalides muut(m)a?

• Kas tunnete, et Teil on piisavalt kogemusi ja teadmisi perevägivallajuhtumite tegelemiseks?

Millisteid teadmisi ja kogemusi on Teie hinnangul vaja raskete perevägivallajuhtumitega

tegelemisel/juhtumite menetlemisel?

5. Milline on ohvri perekonna/lähedaste tagasiside ametiasutuste tegevusele ja toetusele?

• Millise hinnangu annate juhtumit menetlenud/juhtumiga tegelenud ametiasutustele?/Kui

rahule jäite juhtumiga tegelenud/juhtumit menetlenud ametiasutuste tööga/asutustelt saadud

toega?

• Mida saaksid/peaksid Eesti ametiasutused Teie hinnangul teisiti teha/tegema, ennetamaks

traagiliselt lõppevaid/traagilise tulemiga perevägivalla juhtumeid? (küsimus suunatud kõigile,

sh lähedastele/perekonnaliikmetele)

• Mis võiks olla Teie hinnangul ohvrite aitamise ja kaitse süsteemis parem/teisiti?

• Kui palju mõjutas see juhtum Teie elu?/Kui palju avaldas see juhtum Teie elule mõju?

3

• Kas tunnete, et vajaksite seoses selle juhtumiga veel mingit abi? Palun täpsustage, missugust?

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee

________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51004 Tartu

Protokolli number: 389/T-7 koosolek: 15.04.2024 Komitee koosseis:

Esimees Aime Keis Aseesimees Kristi Lõuk

Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, meditsiinieetika nooremlektor Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant

Liikmed Diva Eensoo Katrin Kaarna Kalle Kisand Piret Koosa Malle Kuum Marje Oona Maire Peters Raivo Puhke Atko-Sulhan Remmel Anna-Liisa Tamm Anni Tamm Maarja Torga

Tervise Arengu Instituut, teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Eesti Rahva Muuseum, teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini kaasprofessor Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik

Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamisel Vastutav uurija (asutus): Sabina Trankmann (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Jakobi 2, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid (kooskõlastusele lisatud):

1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt, 23.04.2024

2. Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm 3. Intervjuu küsimustikud 4. Uurimistöö läbiviijate CVd (S. Trankmann, D. Pavlov, J. Bachmann, K. Vain, M. Puniste)

Uurimistöö lõpp: 31.10.2024 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/

Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/

2

Selgitus: • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsus uuringu taotluse osas ei kohusta isikuandmete või andmekogu vastutavat või volitatud töötlejat andmeid uurijale väljastama. Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on kohustatud hindama, kas isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt taotletud viisil on tehniliselt võimalik, lubatud ja vastab õigusaktidele. • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee annab hinnangu planeeritavas uuringus isikuandmete töötlemise suhtes taotluses esitatud kirjelduse ja dokumentide alusel. Uuringus kasutatavate isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vastutav uurija ning uuringumeeskond) vastutab isikuandmete töötlemise nõuetekohasuse ja õigusaktidele vastavuse eest ka siis, kui eetikakomitee on uuringu kooskõlastanud.

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee

________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51004 Tartu

Protokolli number: 389/T-7 koosolek: 15.04.2024 Komitee koosseis:

Esimees Aime Keis Aseesimees Kristi Lõuk

Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, meditsiinieetika nooremlektor Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant

Liikmed Diva Eensoo Katrin Kaarna Kalle Kisand Piret Koosa Malle Kuum Marje Oona Maire Peters Raivo Puhke Atko-Sulhan Remmel Anna-Liisa Tamm Anni Tamm Maarja Torga

Tervise Arengu Instituut, teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Eesti Rahva Muuseum, teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini kaasprofessor Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik

Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamisel Vastutav uurija (asutus): Sabina Trankmann (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Jakobi 2, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid (kooskõlastusele lisatud):

1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt, 23.04.2024

2. Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm 3. Intervjuu küsimustikud 4. Uurimistöö läbiviijate CVd (S. Trankmann, D. Pavlov, J. Bachmann, K. Vain, M. Puniste)

Uurimistöö lõpp: 31.10.2024 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/

Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/

2

Selgitus: • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsus uuringu taotluse osas ei kohusta isikuandmete või andmekogu vastutavat või volitatud töötlejat andmeid uurijale väljastama. Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on kohustatud hindama, kas isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt taotletud viisil on tehniliselt võimalik, lubatud ja vastab õigusaktidele. • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee annab hinnangu planeeritavas uuringus isikuandmete töötlemise suhtes taotluses esitatud kirjelduse ja dokumentide alusel. Uuringus kasutatavate isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vastutav uurija ning uuringumeeskond) vastutab isikuandmete töötlemise nõuetekohasuse ja õigusaktidele vastavuse eest ka siis, kui eetikakomitee on uuringu kooskõlastanud.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Andmekaitse Inspektsioon

31.05.2024 nr 2-1/385-1

Taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada:

Uuringu pealkiri Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamisel

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise

uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid,

siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

JAH

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

JAH

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Siseministeerium, 70000562, Pikk 61, Tallinn

15065 Kontaktisik: Barbara Haage, Barbara Haage [email protected], +372 5919

9397

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need

teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.

2 (12)

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090

Tartu Kontaktisik: Sabina Trankmann,

[email protected], +372 5513620

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut

läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise

eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna

eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla

näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või

teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumi vahel on

sõlmitud töövõtuleping, mille lisaks on andmetöötluse leping, kus on määratletud

andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõ imu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliit ika kujundamise eesmärgil ja nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõ imul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning

töödelda saadud isikuandmeid.

Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse korraldamine.

Ministeeriumide tegevusvaldkondi piirit leb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS § 66 lg 1 kohaselt kuulub

Siseministeeriumi valitsemisalasse riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piiriva lve,

pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja

koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 on vägivalla ennetamise ja selle riski varajase

märkamise võimekusena toodud välja järgmine eesmärk, mille üheks osaks on:

„Vägivalla ennetamiseks, inimes te

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud

töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile

taotluse esitamiseks.

3 (12)

teadlikkuse suurendamiseks ja

vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi

ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt.“ Antud uuring toetaks selle

eesmärgi täitmist ja on kokku lepitud lähisuhtevägivalla ennetuse 2024-2027 tegevuskavas.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin

punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu

osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Eesti ratifitseeris 26. oktoobril 2017. a Istanbuli konventsiooni, millega luuakse järelevalvemehhanism, et hinnata naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemise rakendamise taset konventsiooniosaliste poolt. Järelevalvemehhanism koosneb kahest

sambast, millest üks on Euroopa Nõukogu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise ekspertorgan (GREVIO), mille viimases kontrollis soovitati Eesti ametiasutuste l

suurendada jõupingutusi, uurimaks ohvri surmaga lõppenud perevägivalla juhtumeid. Käesolev uuring on kokku lepitud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavas 2024-2027. Kuna varasemalt seda teemat Eestis uuritud ei ole, on tegemist märgilise tähtsusega

uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud, kuidas erinevad ametiasutused saavad kaasa aidata surmaga lõppevate perevägivalla juhtumite ennetamisele ja asutuste tööprotsesside

muutmisele.

Tegemist on esmakordse uuringuga - surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamist ei ole Eestis siiani uuritud/analüüsitud, samuti ei ole tehtud põhjalikke. Samuti ei ole uuritud

surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite võimalikke ajendeid teo toimepanekuks, käitumismustreid. Teemaga haakuvalt on Eestis uuritud näiteks lähisuhtevägiva lla

juhtumitega kokku puutuvate päästekorraldajate ja politseinike lähisuhtevägivalla teemadega seonduvaid kogemusi, teadmisi ja hoiakuid4, hinnatud lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse MARAC-mudeli rakendamise mõju5 ning analüüsitud kuriteoohvrite kaitset ja kohtlemist6.

Spetsiifiliselt surmaga lõppenud juhtumite uuringut ei ole läbi viidud, samuti ei ole tehtud põhjalikke juhtumianalüüse.

Kuigi viimastel aastatel on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud, on jätkuvalt tegemist Eesti ühiskonnas väga problemaatilise valdkonnaga. Perioodil 2019-2022 on Eestis toimunud kokku 317 perevägivallaga seotud tapmist ja mõrva (koos katsetega)8. Perevägiva ld

on pigem naistevastane, sest valdav enamus kuritegude toimepanijatest on mehed (84%- 88%9) ja ohvriteks enamasti naised (78%-81%), ent siinkohal on oluline silmas pidada, et

statistika võib olla selles osas veidi moonutatud, sest vägivallaohvritest mehed ei kipu juhtumitele ametlikku käiku andma. Raskete perevägivallakuritegude toimepanijad on

4 Rajaveer, L & Kaljuvee, E. (2023). Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas. Lõpparuanne:

Rakendusliku antropoloogia keskus. Uuringu tellija: Siseministeerium. 5 Tamm, G. & Espenberg, S. (2016). Lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse MARAC-mudeli rakendamise mõju hindamise metoodika

väljatöötamine Eestis. Lõpparuanne. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) ja Siseministeerium. 6https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuriteoohvrite_uuring_2017.pdf 7 Lisanduvad 2023. a näitajad. Kasutatud Kuritegevus Eestis vastavate aastate ülevaateid. 8 Käesolevas dokumendis on nimetatud rasketeks perevägivallakuritegudeks. 9 Esitatud statistika perioodi 2019-2022 kohta arvestab kõiki perevägivalla juhtumeid, sh neid, mille tulemuseks oli tapmine või mõrv (koos

katsetega).

4 (12)

peamiselt praegused või endised paarisuhtepartnerid. 2020-2022. a10 panid 63% rasketest

perevägivallakuritegudest toime paarisuhtepartnerid. Paarisuhtepartnerite kõrval on raskeid perevägivallakuritegusid rohkem toime pannud pojad (2020-2022. a kokku 5 juhtumit). Muudest pereliikmetest on vaadeldaval perioodil pannud raskeid perevägivallakuritegus id

toime veel õde, tütar, vend ja isa.

Perevägivalla juhtumite statistika kirjeldab teo toimepanijaid, ohvreid ja mõnel juhul ka teo

toimepaneku viisi, kuid ei anna ülevaadet teo toime panemise motiividest, kas teo toimepanek oli ajendatud individuaalsetest karakteristikutest (nt psühholoogilised häired, lapsepõlve kogemused, jne) või n.ö välistest teguritest nagu sotsiaalmajanduslik seisund, kultuurilised

tegurid, kas teo toimepanija on esmakordne või korduva käitumismustriga. Samuti puudub terviklik ülevaade, milline on olnud ametiasutuste tegevus raskete perevägivalla juhtumite

märkamisel ja reageerimisel ning millised on puudujäägid asutuste tegevuses raskete perevägivallakuritegude lahendamisel ja mida annaks selles osas edaspidi parendada.

Uuringu eesmärk on analüüsida ohvri surmaga lõppenud lähisuhtevägivalla juhtumeid,

seades fookusse politsei, prokuratuuri, ohvriabi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse juhtumite märkamises, reageerimises ja menetlemises; tuua välja kitsaskohad asutuste reageerimises

ning ettepanekud tööprotsesside muudatusteks.

Lähtuvalt uuringu tellija lähteülesandest on uuringu eesmärgi täitmiseks püstitatud järgmised uurimisküsimused, millele uuringu koostamise käigus põhitähelepanu

pööratakse:

1. Milline on ohvri profiil? Milline on kurjategija profiil?

 Kas ohvrite ja/või kurjategijate profiilides esineb juhtumite üleselt sarnasusi?

 Kurjategijad ja ohvrid profileeritakse vähemalt järgmiste tunnuste alusel: sugu,

vanus, emakeel, haridustase, sotsiaalne staatus, perekonnaseis. Kurjategijate ja ohvrite profileerimine toimub peamiselt juhtumite/menetluskokkuvõtete alusel,

ent täiendavat infot kogutakse ka individuaalintervjuude kaudu.

2. Milline on olnud analüüsitud surmaga lõppenud perevägivallajuhtumite dünaamika (kujunemine, põhjused jms)?

 Kas teo toimepaneku motiiv/ajend oli tingitud individuaalsetest karakteristikutes t (nt psühholoogilised häired, lapsepõlve kogemused, jne) või n.ö välistes t

teguritest nagu sotsiaalmajanduslik seisund, kultuurilised tegurid).

3. Milline on olnud politsei, prokuratuuri, ohvriabi ja KOV sotsiaaltöötaja tegevus nende juhtumite märkamisel ja reageerimisel? Millised on puudujäägid asutuste tegevuses

lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel spetsialistide hinnangul?

4. Millised teised ametiasutused on juhtumist olnud teadlikud ja sekkunud? Mil määral olid

osapooled valmis abi vastu võtma?

5. Milline on ohvri perekonna/lähedaste tagasiside ametiasutuste tegevusele ja toetusele?

Uuringu tulemused on sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ning välja toodud

kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Uuringu ülesandeks on teha ettepanekuid, kuidas erinevad ametiasutused saavad ennetada

surmaga lõppevaid juhtumeid, millised on vajalikud muudatused senistes praktikates ja seadusandluses. Uuringu metoodika lähtub uuringu eesmärkidest ning uurimisküsimuste le vastamisel kasutatakse teaduslikke meetodeid. Selle uuringu läbiviimisel kasutatakse

dokumendianalüüsi, individuaalintervjuude ja fookusrühmade meetodit.

Dokumendianalüüsi käigus kaardistatakse konteksti mõistmiseks uuringu teemaga seotud

eelnevalt tehtud uuringud, analüüsid, asutuste (tegevus)juhised ning muu asjakohane materjal (perevägivalla juhtumi/menetluse kokkuvõtted). Saamaks terviklikumat ülevaadet

10 2019. a kohta pole esitatud nii detailseid andmeid.

5 (12)

surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite märkamise ja menetlemise praktikatest ja

võimalikest põhjustest, kaasatakse dokumendianalüüsi kõik perioodil 2019-2023 toime pandud rasked perevägivalla juhtumid.

Kvalitatiivandmed kogume personaalsete süvaintervjuude kaudu uuringu sihtrühmade lt.

Kvalitatiivne analüüs, mis aitab mõista nähtuste vahelisi seoseid, aitab ära kirjeldada probleemide põhjused ning näitab kätte kohad ettepanekute tegemiseks/lahendus te

otsimiseks.

Võrreldes dokumendianalüüsiga aitavad intervjuud täiendavalt mõista perevägiva lla juhtumite lahendamise ja menetlemise süsteemi, selles süsteemis tegutsevaid osapooli ja

sihtrühmasid ning nende kogemusi, samuti koguda subjektiivseid hinnanguid süsteemi paremaks muutmiseks erinevate sihtrühmade vaates. Oleme teadlikud, et nii tundlikul teemal

intervjuudes osalemine võib tekitada intervjueeritavale stressi, sundides teda ebameeldiva id sündmusi uuesti meelde tuletama, mistõttu peab intervjueerija olema oskuslik haavatavate sihtrühmade intervjueerija. Oleme sellega uuringut planeerides arvestanud. Paraku ei ole

võimalik saavutada uuringu tulemust ehk selgitada välja ohvrite pereliikmete kogemusi ning rakendatud sekkumiste efektiivsust teisiti kui intervjuude kaudu. Intervjueerija võtab

inimesega ühendust ning küsib tema nõusolekut intervjueerimiseks (nõusoleku vorm on esitatud käesoleva taotluse lisana). Enne intervjuu algust selgitatakse intervjueeritava le, kuidas saadud infot kasutatakse, ning palutakse nõusolekut info kasutamiseks ning intervjuu

salvestamiseks.

Uurimiseesmärkidest lähtuvalt koostame poolstruktureeritud intervjuude kavad (intervjuude

esialgsed kavad on esitatud käesoleva taotluse lisana). Intervjuukavas eelistame kasutada avatud küsimusi ning poolstruktureeritud intervjuu vormi – see võimaldab suunata intervjuude käiku, et saada vastused uurimisküsimustele, kuid jätab ka uuritavate le

võimaluse tõstatada teemasid, mis on nende kogemuse jagamise seisukohast olulised, kuid mida ei pruugi olla algses intervjuukavas. Koostame intervjuukavad vastavalt iga

intervjueeritavate grupi eripäradele. Meie uurimisrühma liikmetel on olemas oskused ja kogemused ka haavatavate (ohvrite pereliikmed või lähikondsed) sihtrühmade intervjueerimiseks. Vastutaval uurijal on hea kogemus keerukate sihtrühmade

intervjueerimisel, mille ta on saanud nõustamiskoolitajaks õppides ning koolitades Töötukassa juhtumikorraldajaid töövõime hindamise intervjuude läbiviimiseks.

Intervjueerimisoskuste arendamiseks omandas Sabina Trankmann 2022. aastal mikrokraadi "Õiguspsühholoogia alused", mille käigus õppis muuhulgas haavatavate sihtrühmade intervjueerimist. Oma oskusi on ta rakendanud näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni kliente,

patsiente, laenuvõlgnikke, eestkostjaid ning eestkostetavaid intervjueerides. Sabina räägib suurepäraselt nii eesti kui ka teise emakeelena vene keelt ning on valmis viima läbi

intervjuusid eesti ja vajadusel ka vene keeles. Intervjuusid haavatavate sihtrühmade (ohvrite pereliikmed või lähikondsed) esindajatega viib tema uuringu eesmärgiga hästi sobituvast taustast lähtuvalt läbi ainult vastutav uurija. Ametiasutuste esindajaid intervjueerivad teised

uurimisrühma liikmed.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu läbiviimisel tuleb kindlasti arvestada, et intervjuude käigus võivad intervjueeritavad kirjeldada tundlikke asjaolusid kõnealuste juhtumite kohta. Just seepärast pidasime vajalikuks ka eetikakomitee kooskõlastust uuringu läbiviimiseks. Peame selle uuringu käigus

juhtumeid menetlenud spetsialistide intervjueerimist väga oluliseks, ent vajalikud on ka ohvrite pereliikmete ja lähikondsete hinnangud, sest oluline on saada terviklik ülevaade

juhtumist ning sihtrühma hinnang ametiasutustelt saadud abile on väga väärtuslik,

6 (12)

võimaldades edaspidi parendada ametiasutuste tööd sama sihtrühma abistamisel. Uuringu

eesmärk on analüüsida asutuste (nt politsei, prokurör, ohvriabi, KOV sotsiaaltööta ja) spetsialistide tegevusi juhtumite märkamises, reageerimises ja menetlemises, tuues välja kitsaskohad asutuste reageerimises ning välja töötada kogutud info põhjal ettepanekud

tööprotsesside muudatusteks.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu läbiviimise ning selleks konkreetsete toimunud vägivallajuhtumite analüüsimise vajadus on suur, kuna uuringu eesmärk on anda teadmisi, mis on vajalikud surmaga lõppenud

perevägivalla juhtumite arvu vähendamiseks ning ohvri lähedaste tulemuslikumaks toetamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks .

Üheks dokumendianalüüsi osaks on juhtumite/menetluste kokkuvõtete analüüs, milles on

muuhulgas esitatud täpsemat infot ohvri ja teo toimepanija kohta. Juhtumite olemusest (perevägivalla juhtumid, milles teo toimepanija ja ohver teineteist lähedalt tunnevad, mille tõttu ei saa ühte teisest eraldada) ja uurimisküsimustest (üheks püstitatud uurimisküsimuseks

ohvri ja teo toimepanija profileerimine) tulenevalt on uurimisrühmal vajadus saada ligipääs juhtumite/menetluste kokkuvõtetes esitatud isikustatud andmetele, mida analüüsis ei kasutata, sest uuringu tulemused esitatakse üldistatud kujul. Ligipääsu isikustatud andmetele

ei anta tervele uurimisrühmale, vaid ainult vastutavale uurijale ja kahele dokumendianalüüs i läbi viivale uurimisrühma liikmele. Juhtumite/menetluste kokkuvõtted esitatakse Tellija

poolt krüpteeritud kujul vastutavale uurijale Sabina Trankmannile, kes saadetud info dekrüpteerib.

Intervjueeritava nõusolekul intervjuu salvestatakse ning vajadusel salvestis

transkribeeritakse. Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse nimed ja muud tunnused, mis võimaldavad intervjueeritut tuvastada, ning tulemusi esitatakse üldistatul kujul. Juhul,

kui intervjueeritav selleks nõusolekut ei anna, intervjuud ei salvestata ning ei transkribeerita. Intervjuu kuulub transkribeerimisele juhul kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüs i tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele. Transkriptsioon antakse edasi

anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale inimestele. Salvestused transkribeeritakse hiljemalt 2024. a septembri alguseks.

Uuringu läbiviimise käigus tuleb arvestada, et intervjueeritavatel võib olla mõtteid ning emotsioone enda või ohvri suhtes, mis võivad vastajas tekitada stressi.

Uuringu tegemisel järgitakse teaduseetika põhimõtteid (intervjueeritava väärikuse tagamine, informeeritud nõusolek, andmete turvalisus, konfidentsiaalsus jm). Uuringusse

intervjueeritavana kaasamise eeltingimuseks on iga kaasatava inimese informeer itud nõusolek, mis sisaldab arusaamist uuringu eesmärgist, võimalikest uuringust tulenevates t kasudest ja kahjudest sellele inimesele ning teadlikkust enda õigusest uuringus osalemises t

loobuda. Intervjueerijad arvestavad sihtrühma omapäradega. Intervjueeritavale selgitatakse, et ta ei pea vastama küsimustele, mis on tema jaoks liiga stressi tekitavad, ning samuti on neil

võimalik igal ajal intervjuu katkestada.

Olulisel kohal on uuringus ka intervjueeritavate inimväärikas kohtlemine ja mugava keskkonna tagamine.

7 (12)

Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilis i

aspekte (sh uuritava anonüümsus, võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu jms). Intervjuu salvestatakse uuritavate nõusolekul helifailina ja vajadusel transkribeeritakse. Kui intervjueeritav ei nõustu vestluse salvestamisega, teeb uurija intervjuu

ajal ja vahetult pärast intervjuu toimumist vestlusest kokkuvõtte. Transkriptsioonid ja kokkuvõtted anonümiseerime, st võtame välja kõik uuritavate isikutele viitavad osised.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Juhtumite/menetluste kokkuvõtted esitatakse Tellija poolt krüpteeritud kujul RIA DigiDoc süsteemi abil vastutavale uurijale Sabina Trankmannile, kes saadetud info dekrüpteerib. Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. Andmed asuvad Tartu Üliko oli

serveris olevas keskkonnas kaustas (Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st

neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Tartu Ülikooli server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks

tagada uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse. Intervjuude salvestised ning juhtumite/menetluste kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu ehk

jaanuaris 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu sihtrühmadeks on:

1. ohvrite lähikondsed ja/või pereliikmed (kuni 12 intervjuud), 2. juhtumitega seotud spetsialistid12:

 politsei esindaja,

 prokurör või prokuratuuri esindaja,

 ohvriabi esindaja,

 kohaliku omavalitsuse esindaja.

Iga juhtumi kohta planeerime kaasata vähemalt 4 spetsialisti ehk spetsialistidega planeerime teha kokku ligikaudu 48 intervjuud.

Juhtumite valikut mõjutab see, milliste juhtumite ohvrite pereliikmed või lähikondsed on

nõus intervjuu andma. Kõik individuaalintervjuudesse kutsutud uuritavad on täisealised, sest

11

Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui

kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 12 Lisanduvad teiste asutuste esindajad, juhul kui neid peaks olema.

8 (12)

uurimisrühma liikmed on arvamusel, et alaealiste uuringusse kaasamine võib uuringu

läbiviimisega tuua kaasa suuremat vaimset kahju (mittekahjustamise eetiline printsiip) kui täisealiste uuritavate puhul, mida uurimisrühm tekitada ei soovi.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Kuna uuringus on kaasatud juhtumid aastatest 2019-2023, siis töödeldakse ka isikuandmeid samast perioodist.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus,

miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Juhtumite ja/või menetluste kokkuvõtetest saadud ohvrite lähikondsete ja/või pereliikmete e-

posti aadressid ja telefoninumbrid.

Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-posti aadressid), vajadusel kasutame ka telefoninumbreid intervjuusse kutsumiseks ja/või

intervjuu läbiviimiseks.

Võimalik, et juhtumeid puudutav dokumentatsioon sisaldab andmeid näiteks isikute

perekonnaseisu, elu- ja töökoha kohta.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Asutused, kellelt saame andmeid uuringu läbiviimiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Riigiprokuratuur

Justiitsministeerium Kohalikud omavalitsused

Juhtumitega seotud spetsialistide asutused on uuringu läbiviimisel uuringu n.ö partnerid, mistõttu nende asutuste esindajate kontaktid saame uuringu tellijalt. Selleks, et saada ligipääs ohvrite lähikondsete ja/või pereliikmete kontaktinfole, mis on esitatud juhtumite/menetlus te

kokkuvõtetes ja millele ligipääs toimub samuti uuringu tellija kaudu, samuti selle sihtrühmaga intervjuude läbiviimiseks, taotlesime inimuuringute eetika komitee luba. Lisaks

inimuuringute eetika komitee loale, taotlemegi isikuandmete töötlemiseks luba ka andmekaitse inspektsioonilt. Intervjuudesse kutsutakse isikuid e-kirja või telefoni teel ja piisavalt pika etteteatamisega. Individuaalintervjuud viiakse võimalusel läbi veebis,

kasutades Zoom või MS Teams veebikeskkonda, või telefoni teel. Samas pakume intervjueeritavale võimalust ka füüsilise kohalolekuga ehk näost-näkku intervjuu

toimumiseks. Intervjuu vormi palume valida intervjueeritaval lähtudes sellest, kuidas ta end tundlikest teemadest rääkides mugavamalt tunneb.Veebi või telefoni teel läbiviidava intervjuu korral salvestatakse intervjueeritava suuline nõusolek. Näost-näkku intervjuu puhul

palutakse intervjueeritaval allkirjastada nõusoleku leht. Allkirjastatud nõusoleku lehti hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis

kolm kuud peale uuringu lõppu ehk kuni jaanuarini 2025. Intervjuu läbiviimise koha lõpliku valiku jätame intervjueeritavale.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning

nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Juhtumitega seotud spetsialistide asutused on uuringu läbiviimisel uuringu n.ö partnerid,

mistõttu on nad uuringu läbiviimisest teadlikud ja valmis uuringusse panustama erinevat tüüpi sisendiga (juhtumite/menetluste kokkuvõtted ja intervjuudes osalemine).

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

9 (12)

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,

volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmeid ei pseudonümiseerita, kuna selleks, et viia ühe juhtumi teemal läbi intervjuud mitme inimesega, peab juhtum olema tuvastatav. Kogutud andmed anonümiseeritakse ja

esitatakse uuringuaruandes üldistatud kujul. Andmed anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli poolt. Andmete anonümiseerimine toimub dokumendianalüüsi läbiviimise käigus ja juhul kui on vaja esitada intervjuu transkriptsioon. Intervjuu kuulub

transkribeerimisele, kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüsi tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise. Transkriptsioon antakse edasi

anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale inimestele.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Intervjuude salvestised ning juhtumite/menetluste kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu ehk jaanuaris 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Andmesubjekti isikuandmete töötlemisest ette ei ole võimalik teavitada, sest eelnevalt puudub

teave, millised inimesed ja seeläbi ka nende isikuandmed, on juhtumitega seotud.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage13

Andmesubjekti teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud: 1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik

üldistus; 2. nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt

vähendab üldistuste valiidsust. Isikuandmete töötlemise eesmärk on isikute

uuringusse kutsumine ning juhtumite analüüs. Uuringus intervjueeritavana osalemine on

vabatahtlik. Samuti on intervjueeritava l võimalus mitte vastata kõikidele küsimustele (nt need, mis tekitavad liigset stressi) ja võimalus

igal ajal intervjuu katkestada. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

13

Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

10 (12)

kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata

kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Andmesubjekti teavitatakse uuringu läbiviimisest kontakti võtmisel (e-posti teel,

telefonitsi) tema kontaktandmete päritolus t, uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkuses t. Selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et

uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel eetikakomitee ja Andmekaitse

inspektsiooni loa).

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused14?

Andmekitsetingimused on leitavad ülikooli

veebilehelt:

https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused .

Andmekaitsetingimusi tutvustatakse

intervjueeritavale suuliselt intervjuu käigus.

Andmekaitsetingimusi on selgitatud

informeeritud nõusoleku vormis.

Iga andmesubjekti eraldi teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei

kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Selline andmesubjekti

teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik

üldistus; 2. loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; 3. nõusoleku

mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. Ülaltoodust tulenevalt ei ole enne analüüsi

tegemist võimalik kõikidelt dokumendianalüüsi valimisse sattunud inimestelt nende andmete

töötlemiseks nõusolekut küsida.

Kvalitatiivuuringu (intervjuude) isikuandmete

töötlemise eesmärk aga ongi inimestega kontakteerumiseks ja nende uuringusse

kutsumiseks nende kontaktandmete saamine. Enne intervjuu algust selgitatakse intervjueeritavale uuringu läbiviimisega

seonduvat ning intervjuu tulemuste kasutamist, samuti võetakse temalt nõusolek intervjuu

käigus saadud andmete kasutamiseks. Intervjueeritavale selgitatakse, et uuringu läbiviimiseks on saadud Tartu Ülikooli

Eetikakomitee luba, AKI teadusuuringu läbiviimise luba ning uuringu tellijaks on

14

IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama

IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

11 (12)

Siseministeerium kui valdkonna

poliitikakujundamise eest vastutaja. Informeeritud nõusoleku vormis sisalduvat selgitatakse intervjueeritavale vajadusel lihtsas

keeles. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse

selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse intervjuu

läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e- mailis) uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest. Vajadusel selgitatakse ka

õiguslikku alust (näiteks, et uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel

Andmekaitse inspektsiooni loa selleks vajalike isikuandmete pärimiseks registritest ja töötlemiseks, jms).

Üldine uuringust teavitamine toimub

Siseministeeriumi veebilehel, millele samuti uuringus osalejate tähelepanu juhitakse.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

15

Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

12 (12)

Lisa: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht. Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus.

Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand. Küsimustik või selle kavand.

Barbara Haage 6125131

[email protected]

Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite

lahendamisel

Andmekaitsetingimused

1. Vastutav ja volitatud töötleja

Teadusuuringu “Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägiva l la

juhtumite lahendamisel” isikuandmete vastutav töötleja on Siseministeerium, 70000562, Pikk 61,

Tallinn 15065

Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, e-post [email protected]) on

uuringus isikuandmete volitatud töötleja.

2. Andmetöötluse eesmärk

Uuringu eesmärk on analüüsida asutuste (nt politsei, prokurör, ohvriabi, KOV sotsiaaltööta ja)

spetsialistide tegevusi surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite märkamises, reageerimises ja

menetlemises ning juhtumist puudutatud inimeste toetamises, tuues välja kitsaskohad asutuste

reageerimises ning välja töötada kogutud info põhjal ettepanekud tööprotsesside muudatusteks.

Uuringu eesmärgil kogutud isikuandmed kustutatakse 3 kuud pärast uuringu lõppemist, hiljemalt

31.01.2025.

3. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus

Andmesubjekti kohta asutustest antud andmed - isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel

(andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine on lubatud teadus- ja ajaloouuringu ning

riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid).

Intervjuude käigus teatavaks saanud isikuandmed - andmesubjekti nõusoleku alusel.

Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.

Andmekaitse Inspektsioon on kontrollinud uuringu eesmärke ja metoodikat ja andnud loa uuringu

korraldamiseks.

4. Isikuandmete saamine ja edastamine

Asutused, kellelt ülikool saab krüpteeritult dokumentatsiooni uuringu läbiviimiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Sotsiaalkindlustusamet

Riigiprokuratuur

Justiitsministeerium

Kohalikud omavalitsused

Uuringu raames töödeldavaid isikuandmeid ülikool kolmandatele isikutele ei edasta.

5. Isikuandmete koosseis

Uuringu eesmärgi täitmiseks töötletakse järgmisi isikuandmeid:

1. ees- ja perenimi

2. kontaktandmed (e-post, telefon)

3. asutustelt saadud dokumentatsioonis sisalduvad isikuandmed

4. intervjuude käigus teatavaks saanud isikuandmed

Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-

posti aadressid).

6. Andmesubjekti õigused

Millised on inimese õigused oma andmetele? Kelle poole ta saab pöörduda kui tal on küsimusi?

Andmesubjekt on füüsiline isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.

Olenevalt isikuandmete töötlemise õiguslikust alusest on andmesubjektil õigus:

Õigus saada kinnitust selle kohta kuidas uuringus isikuandmeid töödeldakse ja tutvuda tema kohta

kogutud isikuandmetega.

Õigus nõuda nende parandamist või kustutamist.

Õigus võtta igal ajal oma nõusolek tagasi, juhul kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul.

See ei mõjuta enne nõusoleku tagasivõtmist toimunud andmetöötluse seaduslikkust.

Õigus nõuda töötlemise piiramist.

Õigus esitada vastuväiteid töötlemise kohta.

Kui teil on täiendavaid küsimusi uuringu isikuandmete töötlemise kohta, pöörduge palun vastutava

uurija poole e-posti aadressil: [email protected].

Kui olete seisukohal, et viis, kuidas uuringus teie isikuandmeid töödeldakse, on vastuolus

isikuandmete töötlemist reguleerivate õigusaktidega, saate pöörduda Tartu Ülikooli

andmekaitsespetsialisti poole [email protected] või Andmekaitse Inspektsiooni (e-post

[email protected], tel 627 4135)

Tere

Täname meie taotlusega tutvumast ning vastame esitatud küsimustele.

1. Kas ma saan õigesti aru, et uurijatele edastatakse juhtumi/menetluse kokkuvõtted mitte

toimik?

Ei, uurijatele esitatakse asutustes kasutusel olevad juhtumi dokumenteerimise vormid vms

dokumendid. Perevägivalla juhtumitega otseselt või kaudselt tegelevates asutustes ei ole

asutusteülest vormi või juhtumi toimikut, erinevad asutused lähenevad juhtumite

dokumenteerimisele erinevalt ning see on ka osa meie analüüsi skoobist – uurida, kuidas on juhtumid dokumenteeritud, kuidas infot kogutakse ja säilitatakse.

2. Taotluse punktis 9.3. palun tuua välja, milliste asutuste käest andmed saadakse ning millisest andmekogust.

Asutuste nimekiri on lisatud taotluse punkti 9.3. See, millisest andmekogust andmed

saadakse, ei ole teada, kuna erinevad asutused koguvad andmeid erinevalt. Käesoleva

analüüsi käigus uuritakse muuhulgas ka seda, kuidas on juhtumid dokumenteeritud, kuidas

infot kogutakse ja säilitatakse.

3. Kuidas valitakse menetluse kokkuvõtetes välja lähikondse d ja/või pereliikme d, kellele

saadetakse intervjuu kutse? Kas selleks on kindlaks määratud konkreetsemad kriteeriumid

või toimub see juhuvaliku alusel?

Individuaalintervjuude puhul soovime intervjueerida 12 juhtumi ehk umbes kolmandiku

(dokumendi)analüüsi kaasatavate juhtumite erinevaid osapooli. Meie hinnangul võimaldab

kolmandiku juhtumite osapoolte intervjueerimine koguda piisavalt palju infot juhtumite

käsitlemisse kaasatud asutuste tööprotsesside muutmiseks ja/või parendamiseks.

Ohvrite lähikondsete või pereliikmete puhul on kavatsus kaasata 1 pereliige või lähikondne

juhtumi kohta ehk siis intervjuude arv ohvrite lähikondsete või pereliikmetega oleks kokku 12.

Eesmärk on valida individuaalintervjuude aluseks võimalikult erinevate karakteristikutega

juhtumeid (nt nii vanema kui noorema teo toimepanijaga, nii paarisuhtepartnerite kui ka

muude pereliikmete poolt toime pandud, erinevates maakondades, erinevast soost teo

toimepanijad, juhtumid erinevatest aastatest, jne). Arvestame sellega, et saame teha

intervjuud vaid selleks nõusoleku andnud lähikondsetega, keeldumiste protsent on aga nii

tundlike uurimisteemade puhul äärmiselt kõrge. Seega sõltub lõplik intervjuude arv ohvrite

lähikondsetega nende valmisolekust intervjuu andmiseks.

4. Taotluse punkti 9. 2. kohaselt on töödeldavateks isikuandmeteks ohvrite lähikondsete ja/või

pereliikmete e posti aadressid ja telefoninumbrid.

a. Eelduslikult sisaldavad kokkuvõtted siiski rohkem isikuandmeid kui e posti aadress ja

telefoninumber , seega tuleks välja tuua kõik isikuandmete liigid , mida

juhtumi kokkuvõtted sisaldavad.

Kõiki isikuandmeid on keeruline välja tuua, sest enne analüüsi läbiviimist ei ole teada, milliseid

andmeid on asutused juhtumite kohta dokumenteerinud. Käesoleva analüüsi käigus uuritakse

muuhulgas ka seda, kuidas on juhtumid dokumenteeritud, kuidas infot kogutakse ja

säilitatakse. Eeldatavasti võivad juhtumeid puudutavad dokumendid sisaldada inf ot isiku

perekonnaseisu ning elu- ja töökoha kohta. Lisasime selle info taotlusesse.

b. Eelduslikult sisaldavad juhtumi/menetluse kokkuvõtted mitte ainult lähikondsete ja

pereliikmete isikuandmeid. Kui see nii on, siis tuleb taotluses välja tuua kõikide

isikute isikuandmed. Kui kõikide isikute isikuandmed ei ole juhtumi kokkuvõtetes

uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikud, siis kas olete kaalunud, et kokkuvõtete

väljastaja katab kinni/eemaldab vms nende isikute isikuandmeid , kelle andmeid

vaja ei ole .

Eeldame, et peamiselt sisalduvad juhtumeid puudutavas dokumentatsioonis siiski

lähikondsete ja pereliikmete kontaktandmed. Seda, kas dokumentatsioon sisaldab ka teiste

inimeste kontaktandmeid, ei saa analüüsi läbi viimata ette näha. Saame dokumendid

erinevatelt asutustelt, seega üldiseid kokkuvõtteid juhtumite kohta meile keegi ei koosta.

c. Uuringusse soovitakse kaasata 2019 2023 juhtumid. Selle aja jooksul võivad olla

kontaktandmed muutunud. Kas selle riski peale on mõeldud? Kuidas on tagatud, et

uuringukutse ei saadetaks valele inimesele?

Inimese kontaktandmete puudumine on paratamatu risk. Eelistame võtta inimesega kontakti

telefoni teel, sel juhul veendume helistades, et kõnele vastaks õige inimene. Kuna selle

analüüsi raames intervjueeritakse vaid 12 eraisikut, on telefoni teel kontakti võtmine

otstarbekam.

5. Taotluse kohaselt intervjuud salvestatakse. Millist vahendit/programmi salvestamiseks

kasutatakse, kui intervjuu viiakse läbi telefoni teel?

Telefoniintervjuusid salvestades oleme tavaliselt kasutanud salvestamiseks Teamsi.

6. Taotluse punktis 9.3. on öeldud, et allkirjastatud nõusolekuid säilitatakse Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatud kapis kolm aastat alates uuringu

lõpust ehk kuni jaanuar 2027. Samas muud uuringu andmed kustututakse hiljemalt 3 kuud

pärast uuringu lõppu ehk jaanuar 2025. Palun selgitage, miks on vajalik paberkandjal

võetud nõusolekuid säilitada kauem kui telefoni teel või videosilla vahendusel toimunud

intervjuude nõusolekuid .

Tõepoolest, erinevas vormis antud nõusolekute säilitamine erineva ajaperioodi jooksul ei ole

otstarbekas. Võtame ettepanekut kuulda ning teeme taotlusesse vastava muudatuse.

7. Taotluse punktis 11.3. on viidatud Tartu Ülikooli üldistele andmekaitsetingimustele, kuid need

ei ole konkreetse uuringu spetsiifilised. Andmesubjektile tuleb anda teave selle kohta, kuidas

toimub isikuandmete töötlemine konkreetse uuringu raames.

Lisasime info andmekaitsetingimuste kohta ka informeeritud nõusoleku vormi.

Iga andmesubjekti eraldi teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei

kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Selline andmesubjekti

teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; 2. loa küsimine oleks seotud

ebamõistlikult suurte kuludega; 3. nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab

üldistuste valiidsust.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole enne analüüsi tegemist võimalik kõikidelt dokumendianalüüsi

valimisse sattunud inimestelt nende andmete töötlemiseks nõusolekut küsida.

Kvalitatiivuuringu (intervjuude) isikuandmete töötlemise eesmärk aga ongi inimestega

kontakteerumiseks ja nende uuringusse kutsumiseks nende kontaktandmete saamine. Enne

intervjuu algust selgitatakse intervjueeritavale uuringu läbiviimisega seonduvat ning intervjuu

tulemuste kasutamist, samuti võetakse temalt nõusolek intervjuu käigus saadud andmete

kasutamiseks. Intervjueeritavale selgitatakse, et uuringu läbiviimiseks on saadud Tartu

Ülikooli Eetikakomitee luba, AKI teadusuuringu läbiviimise luba ning uuringu tellijaks on

Siseministeerium kui valdkonna poliitikakujundamise eest vastutaja. Informeeritud nõusoleku

vormis sisalduvat selgitatakse intervjueeritavale lihtsas keeles.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata

kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse

selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse intervjuu

läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-mailis) uuringu tellijast ja vastamise

vabatahtlikkusest. Vajadusel selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et uuring on saanud

vastava teadusuuringu taotluse alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks vajalike

isikuandmete pärimiseks registritest ja töötlemiseks, jms).

Üldine uuringust teavitamine toimub Siseministeeriumi veebilehel, millele samuti uuringus

osalejate tähelepanu juhitakse.

Lisasime vastava info ka taotlusesse.

8. Nõusoleku vorm. Hetkel tundub, et taotlusele lisatud nõusoleku vorm on uuringus osalemise

nõusoleku vorm. Juhin tähelepanu, et tuleb eristada uuringus osalemise nõusolekut ja

isikuandmete töötlemise nõusolekut.

a. Isikuandmete töötlemise nõusoleku puhul on oluline, et see vastaks isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklis7, artikli 4 punktis11sätestatule, arvestades üldmääruse

põhjenduspunkti 32. Nõusolek peab olema selge, vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja

ühemõtteline ning et nõusolekut on võimalik igal hetkel tagasi võtta. Praktika on

näidanud, et enim tekitab uuringu kutsete saamisel inimestes küsimust, kust on tema

andmed saadud, seega tuleks seda inimestele selgitada.

Täiendasime nõusoleku vormi ning selgitame, et kõik meie uuringukutsed (nii telefoni kui

e-posti teel) algavad infost selle kohta, kust on inimese andmed saadud.

b. Taotlusega kaasas olnud nõusoleku vormis on öeldud, et andmete vastutav töötleja on

Tartu Ülikool ja uuringu tellija ning rahastaja on Siseministeerium. Antud juhul on

isikuandmete vastutavaks töötlejaks Siseministeerium ja Tartu Ülikool on volitatud

töötleja.

Täname tähelepaneku eest, muudame nõusoleku vormi.

9. Lisame allkirjastatud taotluse.