Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/24/8-7

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2024 Tallinnas

Taotluse esitaja

Tarmo Miilits

Siseministeerium [email protected] [email protected]

RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel

otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus

"Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite

lahendamisel" 14.08.2024 taotluses esitatud tingimustel ja mahus.

2. Siseministeeriumil tagada Andmekaitse Inspektsioonile algandmete hävitamisakti

või algandmete kustutamise kohta kinnituse edastamine vastavalt taotluse punktile

10.3 (jaanuar 2025).

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsuse Lisas: „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne

nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (2)

Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse

eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud

ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega (15.04.2024 protokoll nr 389/T-7).

Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Selle

põhimõtte täitmiseks tuleb andmetöötlejal esitada andmesubjektile teave, mis on sätestatud

artiklites 12 – 14. Teabe esitamisel tuleb andmetöötlejal tagada, et andmesubjektidele on esitatud

kogu teave konkreetse uuringu käigus toimuva andmetöötluse osas. Kuivõrd töödeldakse nii

andmesubjektilt endalt kui ka mujalt saadud andmeid, siis peab teave sisaldama nii artiklis 13 kui

14 teavet.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14 lg 3 punkt a sätestab, et kui andmetöötleja ei saa

isikuandmeid andmesubjektilt, tuleb andmetöötlejal teha andmesubjektile teatavaks nimetatud

artiklis olev teave mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui olete andmesubjektide

andmed andmeandjatelt saanud, siis tuleb teil andmesubjektile teabe esitamisel arvestada ka selle

tähtajaga.

Samuti tuleb teil üle vaadata nõusoleku vorm ning tagada, et see oleks vastavuses isikuandmete

kaitse üldmääruse artiklis 7 ja artikli 4 punktis 11 sätestatule, arvestades põhjenduspunkti 32.

Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning antud aktiivses vormis.

Andmetöötlejal on kohustus enne nõusoleku võtmist teavitada andmesubjekti ka õigusest nõusolek

igal ajal tagasi võtta. Praktikas tekib inimestel uuringukutsete puhul eelkõige küsimus, kust on

tema andmed saadud ja millisel õiguslikul alusel. Seetõttu tuleb inimesega kontakteerudes koheselt

talle seda selgitada, sealjuures anda ka teavet selle kohta, kust on võimalik täiendavat teavet

andmetöötluse kohta saada. Inimesel peab olema enne nõusoleku andmist selge, kuidas tema

isikuandmeid selle konkreetse uuringu kontekstis töödeldakse.

Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib

tingimustel, mis on 14.08.2024 inspektsioonile esitatud taotluses.

Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni

teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Virve Lans

Andmekaitse Inspektsioon

14.08.2024 nr 2-1/385-2

Taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun

kooskõlastada

Uuringu pealkiri Juhtumianalüüs: ametiasutuste tegevus surmaga lõppenud

perevägivalla juhtumite lahendamisel

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise

uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid,

siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

JAH

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

JAH

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Siseministeerium, 70000562, Pikk 61, Tallinn 15065 Kontaktisik: Barbara Haage, Barbara Haage

[email protected], +372 5919 9397

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need

teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.

2 (12)

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090 Tartu Kontaktisik: Sabina Trankmann,

[email protected], +372 5513620

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut

läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise

eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna

eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla

näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või

teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Tartu Ülikooli ja Siseministeeriumi vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille lisaks on andmetöötluse leping, kus on määratletud

andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõ imu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliit ika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõ imul õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.

Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi

ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse korraldamine. Ministeeriumide tegevusvaldkondi piirit leb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS).

VVS § 66 lg 1 kohaselt kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse riigi

sisejulgeoleku, avaliku korra, piiriva lve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine,

kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja

usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 on

vägivalla ennetamise ja selle riski varajase

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud

töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile

taotluse esitamiseks.

3 (12)

märkamise võimekusena toodud välja

järgmine eesmärk, mille üheks osaks on: „Vägivalla ennetamiseks, inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja

vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu

viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt.“ Antud uuring toetaks selle

eesmärgi täitmist ja on kokku lepitud lähisuhtevägivalla ennetuse 2024-2027

tegevuskavas.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu

osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Eesti ratifitseeris 26. oktoobril 2017. a Istanbuli konventsiooni, millega luuakse järelevalvemehhanism, et hinnata naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemise

rakendamise taset konventsiooniosaliste poolt. Järelevalvemehhanism koosneb kahest sambast, millest üks on Euroopa Nõukogu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise ekspertorgan (GREVIO), mille viimases kontrollis soovitati Eesti ametiasutuste l

suurendada jõupingutusi, uurimaks ohvri surmaga lõppenud perevägivalla juhtumeid. Käesolev uuring on kokku lepitud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavas 2024-2027.

Kuna varasemalt seda teemat Eestis uuritud ei ole, on tegemist märgilise tähtsusega uuringuga, mille tulemuseks on ettepanekud, kuidas erinevad ametiasutused saavad kaasa aidata surmaga lõppevate perevägivalla juhtumite ennetamisele ja asutuste tööprotsessid e

muutmisele.

Tegemist on esmakordse uuringuga - surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite lahendamist

ei ole Eestis siiani uuritud/analüüsitud, samuti ei ole tehtud põhjalikke. Samuti ei ole uuritud surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite võimalikke ajendeid teo toimepanekuks, käitumismustreid. Teemaga haakuvalt on Eestis uuritud näiteks lähisuhtevägiva lla

juhtumitega kokku puutuvate päästekorraldajate ja politseinike lähisuhtevägivalla teemadega seonduvaid kogemusi, teadmisi ja hoiakuid4, hinnatud lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse

MARAC-mudeli rakendamise mõju5 ning analüüsitud kuriteoohvrite kaitset ja kohtlemist6. Spetsiifiliselt surmaga lõppenud juhtumite uuringut ei ole läbi viidud, samuti ei ole tehtud põhjalikke juhtumianalüüse.

Kuigi viimastel aastatel on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud, on jätkuvalt tegemist Eesti ühiskonnas väga problemaatilise valdkonnaga. Perioodil 2019-2022 on Eestis

toimunud kokku 317 perevägivallaga seotud tapmist ja mõrva (koos katsetega)8. Perevägiva ld on pigem naistevastane, sest valdav enamus kuritegude toimepanijatest on mehed (84%- 88%9) ja ohvriteks enamasti naised (78%-81%), ent siinkohal on oluline silmas pidada, et

4 Rajaveer, L & Kaljuvee, E. (2023). Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja politseinike seas. Lõpparuanne:

Rakendusliku antropoloogia keskus. Uuringu tellija: Siseministeerium. 5 Tamm, G. & Espenberg, S. (2016). Lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse MARAC-mudeli rakendamise mõju hindamise metoodika

väljatöötamine Eestis. Lõpparuanne. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) ja Siseministeerium. 6https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuriteoohvrite_uuring_2017.pdf 7 Lisanduvad 2023. a näitajad. Kasutatud Kuritegevus Eestis vastavate aastate ülevaateid. 8 Käesolevas dokumendis on nimetatud rasketeks perevägivallakuritegudeks. 9 Esitatud statistika perioodi 2019-2022 kohta arvestab kõiki perevägivalla juhtumeid, sh neid, mille tulemuseks oli tapmine või mõrv (koos

katsetega).

4 (12)

statistika võib olla selles osas veidi moonutatud, sest vägivallaohvritest mehed ei kipu

juhtumitele ametlikku käiku andma. Raskete perevägivallakuritegude toimepanijad on peamiselt praegused või endised paarisuhtepartnerid. 2020-2022. a10 panid 63% rasketest perevägivallakuritegudest toime paarisuhtepartnerid. Paarisuhtepartnerite kõrval on raskeid

perevägivallakuritegusid rohkem toime pannud pojad (2020-2022. a kokku 5 juhtumit). Muudest pereliikmetest on vaadeldaval perioodil pannud raskeid perevägivallakuritegus id

toime veel õde, tütar, vend ja isa.

Perevägivalla juhtumite statistika kirjeldab teo toimepanijaid, ohvreid ja mõnel juhul ka teo toimepaneku viisi, kuid ei anna ülevaadet teo toime panemise motiividest, kas teo toimepanek

oli ajendatud individuaalsetest karakteristikutest (nt psühholoogilised häired, lapsepõlve kogemused, jne) või n.ö välistest teguritest nagu sotsiaalmajanduslik seisund, kultuurilised

tegurid, kas teo toimepanija on esmakordne või korduva käitumismustriga. Samuti puudub terviklik ülevaade, milline on olnud ametiasutuste tegevus raskete perevägivalla juhtumite märkamisel ja reageerimisel ning millised on puudujäägid asutuste tegevuses raskete

perevägivallakuritegude lahendamisel ja mida annaks selles osas edaspidi parendada.

Uuringu eesmärk on analüüsida ohvri surmaga lõppenud lähisuhtevägivalla juhtumeid,

seades fookusse politsei, prokuratuuri, ohvriabi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse juhtumite märkamises, reageerimises ja menetlemises; tuua välja kitsaskohad asutuste reageerimises ning ettepanekud tööprotsesside muudatusteks.

Lähtuvalt uuringu tellija lähteülesandest on uuringu eesmärgi täitmiseks püstitatud järgmised uurimisküsimused, millele uuringu koostamise käigus põhitähelepanu

pööratakse:

1. Milline on ohvri profiil? Milline on kurjategija profiil?

 Kas ohvrite ja/või kurjategijate profiilides esineb juhtumite üleselt sarnasusi?

 Kurjategijad ja ohvrid profileeritakse vähemalt järgmiste tunnuste alusel: sugu,

vanus, emakeel, haridustase, sotsiaalne staatus, perekonnaseis. Kurjategijate ja ohvrite profileerimine toimub peamiselt juhtumite/menetluskokkuvõtete alusel, ent täiendavat infot kogutakse ka individuaalintervjuude kaudu.

2. Milline on olnud analüüsitud surmaga lõppenud perevägivallajuhtumite dünaamika (kujunemine, põhjused jms)?

 Kas teo toimepaneku motiiv/ajend oli tingitud individuaalsetest karakteristikutes t (nt psühholoogilised häired, lapsepõlve kogemused, jne) või n.ö välistes t teguritest nagu sotsiaalmajanduslik seisund, kultuurilised tegurid).

3. Milline on olnud politsei, prokuratuuri, ohvriabi ja KOV sotsiaaltöötaja tegevus nende juhtumite märkamisel ja reageerimisel? Millised on puudujäägid asutuste tegevuses

lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel spetsialistide hinnangul?

4. Millised teised ametiasutused on juhtumist olnud teadlikud ja sekkunud? Mil määral olid osapooled valmis abi vastu võtma?

5. Milline on ohvri perekonna/lähedaste tagasiside ametiasutuste tegevusele ja toetusele?

Uuringu tulemused on sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ning välja toodud

kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Uuringu ülesandeks on teha ettepanekuid, kuidas erinevad ametiasutused saavad ennetada surmaga lõppevaid juhtumeid, millised on vajalikud muudatused senistes praktikates ja

seadusandluses. Uuringu metoodika lähtub uuringu eesmärkidest ning uurimisküsimuste le vastamisel kasutatakse teaduslikke meetodeid. Selle uuringu läbiviimisel kasutatakse

dokumendianalüüsi, individuaalintervjuude ja fookusrühmade meetodit.

Dokumendianalüüsi käigus kaardistatakse konteksti mõistmiseks uuringu teemaga seotud

10 2019. a kohta pole esitatud nii detailseid andmeid.

5 (12)

eelnevalt tehtud uuringud, analüüsid, asutuste (tegevus)juhised ning muu asjakohane

materjal (perevägivalla juhtumi/menetluse kokkuvõtted). Saamaks terviklikumat ülevaadet surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite märkamise ja menetlemise praktikatest ja võimalikest põhjustest, kaasatakse dokumendianalüüsi kõik perioodil 2019-2023 toime

pandud rasked perevägivalla juhtumid.

Kvalitatiivandmed kogume personaalsete süvaintervjuude kaudu uuringu sihtrühmade lt.

Kvalitatiivne analüüs, mis aitab mõista nähtuste vahelisi seoseid, aitab ära kirjeldada probleemide põhjused ning näitab kätte kohad ettepanekute tegemiseks/lahendus te otsimiseks.

Võrreldes dokumendianalüüsiga aitavad intervjuud täiendavalt mõista perevägiva lla juhtumite lahendamise ja menetlemise süsteemi, selles süsteemis tegutsevaid osapooli ja

sihtrühmasid ning nende kogemusi, samuti koguda subjektiivseid hinnanguid süsteemi paremaks muutmiseks erinevate sihtrühmade vaates. Oleme teadlikud, et nii tundlikul teemal intervjuudes osalemine võib tekitada intervjueeritavale stressi, sundides teda ebameeldiva id

sündmusi uuesti meelde tuletama, mistõttu peab intervjueerija olema oskuslik haavatavate sihtrühmade intervjueerija. Oleme sellega uuringut planeerides arvestanud. Paraku ei ole

võimalik saavutada uuringu tulemust ehk selgitada välja ohvrite pereliikmete kogemusi ning rakendatud sekkumiste efektiivsust teisiti kui intervjuude kaudu. Intervjueerija võtab inimesega ühendust ning küsib tema nõusolekut intervjueerimiseks (nõusoleku vorm on

esitatud käesoleva taotluse lisana). Enne intervjuu algust selgitatakse intervjueeritava le, kuidas saadud infot kasutatakse, ning palutakse nõusolekut info kasutamiseks ning intervjuu

salvestamiseks.

Uurimiseesmärkidest lähtuvalt koostame poolstruktureeritud intervjuude kavad (intervjuude esialgsed kavad on esitatud käesoleva taotluse lisana). Intervjuukavas eelistame kasutada

avatud küsimusi ning poolstruktureeritud intervjuu vormi – see võimaldab suunata intervjuude käiku, et saada vastused uurimisküsimustele, kuid jätab ka uuritavate le

võimaluse tõstatada teemasid, mis on nende kogemuse jagamise seisukohast olulised, kuid mida ei pruugi olla algses intervjuukavas. Koostame intervjuukavad vastavalt iga intervjueeritavate grupi eripäradele. Meie uurimisrühma liikmetel on olemas oskused ja

kogemused ka haavatavate (ohvrite pereliikmed või lähikondsed) sihtrühmade intervjueerimiseks. Vastutaval uurijal on hea kogemus keerukate sihtrühmade

intervjueerimisel, mille ta on saanud nõustamiskoolitajaks õppides ning koolitades Töötukassa juhtumikorraldajaid töövõime hindamise intervjuude läbiviimiseks. Intervjueerimisoskuste arendamiseks omandas Sabina Trankmann 2022. aastal mikrokraadi

"Õiguspsühholoogia alused", mille käigus õppis muuhulgas haavatavate sihtrühmade intervjueerimist. Oma oskusi on ta rakendanud näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni kliente,

patsiente, laenuvõlgnikke, eestkostjaid ning eestkostetavaid intervjueerides. Sabina räägib suurepäraselt nii eesti kui ka teise emakeelena vene keelt ning on valmis viima läbi intervjuusid eesti ja vajadusel ka vene keeles. Intervjuusid haavatavate sihtrühmade (ohvrite

pereliikmed või lähikondsed) esindajatega viib tema uuringu eesmärgiga hästi sobituvast taustast lähtuvalt läbi ainult vastutav uurija. Ametiasutuste esindajaid intervjueerivad teise d

uurimisrühma liikmed.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu läbiviimisel tuleb kindlasti arvestada, et intervjuude käigus võivad intervjueeritavad

kirjeldada tundlikke asjaolusid kõnealuste juhtumite kohta. Just seepärast pidasime vajalikuks ka eetikakomitee kooskõlastust uuringu läbiviimiseks. Peame selle uuringu käigus

juhtumeid menetlenud spetsialistide intervjueerimist väga oluliseks, ent vajalikud on ka

6 (12)

ohvrite pereliikmete ja lähikondsete hinnangud, sest oluline on saada terviklik ülevaade

juhtumist ning sihtrühma hinnang ametiasutustelt saadud abile on väga väärtuslik, võimaldades edaspidi parendada ametiasutuste tööd sama sihtrühma abistamisel. Uuringu eesmärk on analüüsida asutuste (nt politsei, prokurör, ohvriabi, KOV sotsiaaltööta ja)

spetsialistide tegevusi juhtumite märkamises, reageerimises ja menetlemises, tuues välja kitsaskohad asutuste reageerimises ning välja töötada kogutud info põhjal ettepanekud

tööprotsesside muudatusteks.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu läbiviimise ning selleks konkreetsete toimunud vägivallajuhtumite analüüsi mise vajadus on suur, kuna uuringu eesmärk on anda teadmisi, mis on vajalikud surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite arvu vähendamiseks ning ohvri lähedaste tulemuslikumaks

toetamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Üheks dokumendianalüüsi osaks on juhtumite/menetluste kokkuvõtete analüüs, milles on muuhulgas esitatud täpsemat infot ohvri ja teo toimepanija kohta. Juhtumite olemusest

(perevägivalla juhtumid, milles teo toimepanija ja ohver teineteist lähedalt tunnevad, mille tõttu ei saa ühte teisest eraldada) ja uurimisküsimustest (üheks püstitatud uurimisküsimuseks ohvri ja teo toimepanija profileerimine) tulenevalt on uurimisrühmal vajadus saada ligipääs

juhtumite/menetluste kokkuvõtetes esitatud isikustatud andmetele, mida analüüsis ei kasutata, sest uuringu tulemused esitatakse üldistatud kujul. Ligipääsu isikustatud andmetele

ei anta tervele uurimisrühmale, vaid ainult vastutavale uurijale ja kahele dokumendianalüüs i läbi viivale uurimisrühma liikmele. Juhtumite/menetluste kokkuvõtted esitatakse Tellija poolt krüpteeritud kujul vastutavale uurijale Sabina Trankmannile, kes saadetud info

dekrüpteerib.

Intervjueeritava nõusolekul intervjuu salvestatakse ning vajadusel salvestis

transkribeeritakse. Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse nimed ja muud tunnused, mis võimaldavad intervjueeritut tuvastada, ning tulemusi esitatakse üldistatul kujul. Juhul, kui intervjueeritav selleks nõusolekut ei anna, intervjuud ei salvestata ning ei transkribeeri ta.

Intervjuu kuulub transkribeerimisele juhul kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüs i tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele. Transkriptsioon antakse edasi

anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale inimestele. Salvestused transkribeeritakse hiljemalt 2024. a septembri alguseks.

Uuringu läbiviimise käigus tuleb arvestada, et intervjueeritavatel võib olla mõtteid ning

emotsioone enda või ohvri suhtes, mis võivad vastajas tekitada stressi.

Uuringu tegemisel järgitakse teaduseetika põhimõtteid (intervjueeritava väärikuse tagamine, informeeritud nõusolek, andmete turvalisus, konfidentsiaalsus jm). Uuringusse intervjueeritavana kaasamise eeltingimuseks on iga kaasatava inimese informeer itud

nõusolek, mis sisaldab arusaamist uuringu eesmärgist, võimalikest uuringust tulenevatest kasudest ja kahjudest sellele inimesele ning teadlikkust enda õigusest uuringus osalemisest

loobuda. Intervjueerijad arvestavad sihtrühma omapäradega. Intervjueeritavale selgitatakse, et ta ei pea vastama küsimustele, mis on tema jaoks liiga stressi tekitavad, ning samuti on neil võimalik igal ajal intervjuu katkestada.

7 (12)

Olulisel kohal on uuringus ka intervjueeritavate inimväärikas kohtlemine ja mugava

keskkonna tagamine. Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilis i

aspekte (sh uuritava anonüümsus, võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu jms). Intervjuu salvestatakse uuritavate nõusolekul helifailina ja vajadusel

transkribeeritakse. Kui intervjueeritav ei nõustu vestluse salvestamisega, teeb uurija intervj uu ajal ja vahetult pärast intervjuu toimumist vestlusest kokkuvõtte. Transkriptsioonid ja kokkuvõtted anonümiseerime, st võtame välja kõik uuritavate isikutele viitavad osised.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Juhtumite/menetluste kokkuvõtted esitatakse Tellija poolt krüpteeritud kujul RIA DigiDoc süsteemi abil vastutavale uurijale Sabina Trankmannile, kes saadetud info dekrüpteerib.

Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. Andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas (Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes

uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Tartu

Ülikooli server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse. Intervjuude salvestised ning

juhtumite/menetluste kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu ehk jaanuaris 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu sihtrühmadeks on:

1. ohvrite lähikondsed ja/või pereliikmed (kuni 12 intervjuud), 2. juhtumitega seotud spetsialistid12:

 politsei esindaja,

 prokurör või prokuratuuri esindaja,

 ohvriabi esindaja,

 kohaliku omavalitsuse esindaja.

Iga juhtumi kohta planeerime kaasata vähemalt 4 spetsialisti ehk spetsialistidega planeerime

teha kokku ligikaudu 48 intervjuud.

11

Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui

kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 12 Lisanduvad teiste asutuste esindajad, juhul kui neid peaks olema.

8 (12)

Juhtumite valikut mõjutab see, milliste juhtumite ohvrite pereliikmed või lähikondsed on

nõus intervjuu andma. Kõik individuaalintervjuudesse kutsutud uuritavad on täisealised, sest uurimisrühma liikmed on arvamusel, et alaealiste uuringusse kaasamine võib uuringu läbiviimisega tuua kaasa suuremat vaimset kahju (mittekahjustamise eetiline printsiip) kui

täisealiste uuritavate puhul, mida uurimisrühm tekitada ei soovi.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Kuna uuringus on kaasatud juhtumid aastatest 2019-2023, siis töödeldakse ka isikuandmeid samast perioodist.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Juhtumite ja/või menetluste kokkuvõtetest saadud ohvrite lähikondsete ja/või pereliikmete ees- ja perekonnanimed, e-posti aadressid ja telefoninumbrid.

Ohvri ees- ja perekonnanimi, sugu, vanus aasta täpsusega, surma kuupäev, perekonnaseis, elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega, surma põhjus, surma põhjustaja ees- ja

perekonnanimi, sugulusaste ohvriga. Ohvri teadaolevate täisealiste pereliikmete ees- ja perekonnanimed, kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber), sugulusaste ohvriga.

Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige

ametnike ees- ja perekonnanimed, e-posti aadressid), vajadusel kasutame ka telefoninumbreid intervjuusse kutsumiseks ja/või intervjuu läbiviimiseks.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Asutused, kellelt saame andmeid uuringu läbiviimiseks: Politsei- ja Piirivalveamet

Sotsiaalkindlustusamet Riigiprokuratuur

Justiitsministeerium Kohalikud omavalitsused Juhtumitega seotud spetsialistide asutused on uuringu läbiviimisel uuringu n.ö partnerid,

mistõttu nende asutuste esindajate kontaktid saame uuringu tellijalt. Selleks, et saada ligipääs ohvrite lähikondsete ja/või pereliikmete kontaktinfole, mis on esitatud juhtumite/menetlus te

kokkuvõtetes ja millele ligipääs toimub samuti uuringu tellija kaudu, samuti selle sihtrühmaga intervjuude läbiviimiseks, taotlesime inimuuringute eetika komitee luba. Lisaks inimuuringute eetika komitee loale, taotlemegi isikuandmete töötlemiseks luba ka

andmekaitse inspektsioonilt. Intervjuudesse kutsutakse isikuid e-kirja või telefoni teel ja piisavalt pika etteteatamisega. Individuaalintervjuud viiakse võimalusel läbi veebis,

kasutades Zoom või MS Teams veebikeskkonda, või telefoni teel. Samas pakume intervjueeritavale võimalust ka füüsilise kohalolekuga ehk näost-näkku intervjuu toimumiseks. Intervjuu vormi palume valida intervjueeritaval lähtudes sellest, kuidas ta end

tundlikest teemadest rääkides mugavamalt tunneb.Veebi või telefoni teel läbiviidava intervjuu korral salvestatakse intervjueeritava suuline nõusolek. Näost-näkku intervjuu puhul

palutakse intervjueeritaval allkirjastada nõusoleku leht. Allkirjastatud nõusoleku lehti hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kolm kuud peale uuringu lõppu ehk kuni jaanuarini 2025. Intervjuu läbiviimise koha lõpliku

valiku jätame intervjueeritavale.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning

9 (12)

nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Juhtumitega seotud spetsialistide asutused on uuringu läbiviimisel uuringu n.ö partnerid, mistõttu on nad uuringu läbiviimisest teadlikud ja valmis uuringusse panustama erinevat

tüüpi sisendiga (juhtumite/menetluste kokkuvõtted ja intervjuudes osalemine).

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,

volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmeid ei pseudonümiseerita, kuna selleks, et viia ühe juhtumi teemal läbi intervjuud mitme inimesega, peab juhtum olema tuvastatav. Kogutud andmed anonümiseeritakse ja

esitatakse uuringuaruandes üldistatud kujul. Andmed anonümiseeritakse volitatud töötle ja ehk Tartu Ülikooli poolt. Andmete anonümiseerimine toimub dokumendianalüüsi läbiviimise

käigus ja juhul kui on vaja esitada intervjuu transkriptsioon. Intervjuu kuulub transkribeerimisele, kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüsi tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise. Transkriptsioon antakse edasi

anonümiseeritult, vältimaks isikuandmete jõudmist laiemale hulgale inimestele.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Intervjuude salvestised ning juhtumite/menetluste kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu ehk jaanuaris 2025, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude

hävitamise kohta.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Andmesubjekti isikuandmete töötlemisest ette ei ole võimalik teavitada, sest eelnevalt puudub

teave, millised inimesed ja seeläbi ka nende isikuandmed, on juhtumitega seotud.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage13

Andmesubjekti teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud: 1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; 2. nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt

vähendab üldistuste valiidsust.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on isikute

13

Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

10 (12)

uuringusse kutsumine ning juhtumite analüüs.

Uuringus intervjueeritavana osalemine on vabatahtlik. Samuti on intervjueeritava l võimalus mitte vastata kõikidele küsimuste le

(nt need, mis tekitavad liigset stressi) ja võimalus igal ajal intervjuu katkestada.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem kui uuringu eesmärkide

saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole

tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse uuringu läbiviimisest kontakti võtmisel (e-posti teel,

telefonitsi) tema kontaktandmete päritolust, uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest.

Selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel eetikakomitee ja Andmekaitse

inspektsiooni loa).

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused14?

Andmekitsetingimused on leitavad ülikooli

veebilehelt:

https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused

ning lisatud andmekaitsetingimuste failist.

Andmekaitsetingimusi tutvustatakse

intervjueeritavale suuliselt intervjuu käigus

ning tema soovi korral antakse talle paberil.

Andmekaitsetingimusi on selgitatud

informeeritud nõusoleku vormis.

Iga andmesubjekti eraldi teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei

kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Selline andmesubjekti

teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik

üldistus; 2. loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; 3. nõusoleku

mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. Ülaltoodust tulenevalt ei ole enne analüüsi

tegemist võimalik kõikidelt dokumendianalüüsi valimisse sattunud

inimestelt nende andmete töötlemiseks nõusolekut küsida.

Kvalitatiivuuringu (intervjuude) isikuandmete töötlemise eesmärk aga ongi inimestega

14

IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama

IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

11 (12)

kontakteerumiseks ja nende uuringusse

kutsumiseks nende kontaktandmete saamine. Enne intervjuu algust selgitatakse intervjueeritavale uuringu läbiviimisega

seonduvat ning intervjuu tulemuste kasutamist, samuti võetakse temalt nõusolek intervjuu

käigus saadud andmete kasutamiseks. Intervjueeritavale selgitatakse, et uuringu läbiviimiseks on saadud Tartu Ülikooli

Eetikakomitee luba, AKI teadusuuringu läbiviimise luba ning uuringu tellijaks on

Siseministeerium kui valdkonna poliitikakujundamise eest vastutaja. Informeeritud nõusoleku vormis sisalduvat

selgitatakse intervjueeritavale vajadusel lihtsas keeles.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem kui uuringu eesmärkide

saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole

tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse intervjuu läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-mailis) uuringu tellijast ja

vastamise vabatahtlikkusest. Vajadusel selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et

uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks vajalike isikuandmete pärimiseks

registritest ja töötlemiseks, jms).

Üldine uuringust teavitamine toimub Siseministeeriumi veebilehel, millele samuti uuringus osalejate tähelepanu juhitakse.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

15

Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

12 (12)

Taotluse lisad16:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)

JAH

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus JAH

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand JAH

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand JAH

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

16 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.