Ettepanek haldusakti õigusnormidega vastavusse viimiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Rae Vallavalitsus [email protected] Aruküla tee 9 Jüri alevik, 75301, Harju maakond Ettepanek Rae Vallavalitsuse 24.10.2023 korralduse nr 2128 õigusnormidega vastavusse viimiseks Lugupeetud Rae Vallavalitsus

1. Asjaolud

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille järgi Rail Baltic trass läbib ka Rae valda. Maa-amet ja Kliimaministeerium omandavad kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel kinnisasju või nende osasid Rail Baltic raudtee rajamiseks. Maa-amet on raudtee rajamiseks omandamas Rae vallas Soodevahe külas 77 m2 suurust Soone kinnisasja osa (registriosa nr 5545502; katastritunnus 65301:002:0057; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 16 219 m2, edaspidi Soone kinnisasi). Maa-amet pöördus 22.09.2023 taotlusega nr 7-21/23/13812 Rae valla poole ja soovis Rail Baltic põhiprojekti alusel Soone kinnisasja jagamist ning jagamisel moodustatavatele katastriüksustele lähiaadressi ja sihtotstarbe määramist vastavalt taotlusele lisatud joonisele. Maa-amet taotles 16 219 m2 suuruse Soone kinnisasja jagamist selliselt, et moodustatakse raudtee ja sellega seotud tee rajamiseks vajalik ca 77 m2 suurune katastriüksus ning senisele omanikule allesjääv ca 16 142 m2 suurune Soone katastriüksus. Rae Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) andis 24.10.2023 korralduse nr 2128 „Soodevahe külas asuva Soone katastriüksuse jagamisest keeldumine“. Korraldusega otsustas vallavalitsus jätta Maa- ameti 22.09.2023 taotluse nr 7-21/23/13812 punkti 2 osas rahuldamata ja keelduda Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas asuva Soone katastriüksuse (registriosa nr 5545502; katastritunnus 65301:002:0057; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 16 219 m2) jagamisest. Kliimaministeerium edastas korralduse nr 2128 Justiitsministeeriumile 20.11.2023 kirjaga nr 1- 17/23/5442. Kliimaministeerium märkis, et kahtleb korralduse õiguspärasuses, palus Justiitsministeeriumil teostada selle üle järelevalvet ning kaasata järelevalve menetlusse Kliimaministeeriumi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. VVS §-s 753 sätestatud protestiga seonduvat reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 25. peatükk. HKMS § 6 lõike 1 kohaselt loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas haldusakt on õiguspärane ega riku avalikku huvi. VVS § 753 lõike 4 kohaselt on Justiitsministeeriumil 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates õigus teha kirjalik ettepanek tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.

Meie 02.01.2024 nr 20-1/7521

VVS § 753 lõike 2 kohaselt on Justiitsministeeriumil õigus kaasata haldusjärelevalve teostamisse ministeerium, kelle valdkonda kuulub järelevalvatava kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt. Kliimaministeeriumi ülesandeks on VVS § 61 lõike 1 ja § 10519 lõike 3 alusel raudteetaristu arendamise koordineerimine. Justiitsministeerium kaasas Kliimaministeeriumi haldusjärelevalve teostamisse. Justiitsministeerium algatas korralduse nr 2128 õiguspärasuse hindamiseks järelevalvemenetluse.

2. Õiguslikud põhjendused VVS § 753 lõige 4 sätestab, et kui haldusjärelevalvet teostav minister leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. VVS § 753 lõikes 4 sätestatud järelevalvemeetme kohaldamise vajalikkuse otsustamiseks on hinnatud esmalt haldusaktide õiguspärasust, seejärel kas on rikutud avalikku huvi ning lahendatud järelevalve meetme kohaldamise vajalikkuse ja meetme valiku küsimus. I Haldusakti õiguspärasus 2.1 Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 11 lõike 1 kohaselt kohaldatakse MaaKS-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades MaaKS-i erisusi. MaaKS § 2 lõike 1 kohaselt on maakorraldus tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Üheks maakorraldustoiminguks on kinnisasja jagamine (MaaKS § 2 lg 2 p 4, § 13) ning MaaKS § 3 järgi on linna ja valla territooriumil see kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. MaaKS § 2 lõike 3 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel maakorralduse nõuetest, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusest, kinnisasja omaniku õigustest ja avalikest huvidest. MaaKS § 5 lõike 2 punkti 7 järgi on üheks maakorralduse nõudeks tagada teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. MaaKS § 13 lõike 4 järgi on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. 2.2 Rae Vallavalitsus jättis Soone kinnisasja jagamata, sest: „Rae Vallavalitsus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tavapärasest erandliku olukorraga, kus maakorralduse otsustamisel tuleb erandkorras lähtuda võrdselt nii MP-st kui ÜP-st vastavalt Soone kinnisasja RB trassikoridori jääval osal ja sellest välja jääval osal. Antud juhul ei ole KAHOS § 10 lõige 3 kohaldatav, kuna Soone kinnisasja lihtkorras jagamine ei ole ÜP kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuks ja kinnisasja osas ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Üldplaneeringuga määratud tingimustest kõrvalekaldumist alal, kus üldplaneeringu kehtivus ei ole peatunud või mille osas puudub kehtiv detailplaneering või detailplaneeringu koostamise kohustus, ei toeta ega reguleeri ükski kehtiv seadus või õigusakt. (…) Soodevahe külas asuva Soone kinnisasja, mille pindala on 16 219 m2 , jagamise otsustamisel saab Rae Vallavalitsus kohaliku omavalitsusüksuse organina lähtuda üksnes kehtivatest seadustest ja õigusaktidest. Soone kinnisasja jagamisega vastavalt taotlusele lisatud plaanile moodustataks ligikaudu 16 142 m2 suurune Soone maaüksus, mis on vastuolus ÜP-s ettenähtud rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimustega ning nendest tekkivate kitsendustega, sh krundi minimaalsuuruse nõudega. (…) Rae Vallavalitsus on seisukohal, et Soone kinnisasi on jagamatu, kuna ÜP ei võimalda MP-alast välja jääval osal moodustada nõuetekohase suurusega katastriüksust. Rae Vallavalitsuse hinnangul tuleb RB trassikoridorist välja jääval alal maakorralduse otsustamisel lähtuda ÜP-ga kujundatud valla ruumilise arengu põhimõtetest ning säästva arengu tingimuste aluseks olevatest maakasutuse tingimustest. Rae Vallavalitsus ei saa seadusi ja õigusakte eirata ainuüksi seetõttu, et osutuks võimalikuks RB tarvis kinnisasja osa avalikes huvides omandamine.“ 2.3 Rae Vallavalitsus jättis Soone kinnisasja seega jagamata põhjusel, et selline jagamine oleks valla hinnangul vastuolus kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringuga, mille järgi ei saa moodustada 16 142 m2 suurust katastriüksust, mis jääks üle pärast 77 m2 kinnisasja osa eraldamist raudteega seotud rajatise jaoks. Ministeeriumide hinnangul on vallavalitsus valesti tõlgendanud ja kohaldanud MaaKS-i, planeerimisseaduse (PlanS) ja ka teiste õigusaktide nõudeid, mistõttu on vastu võtnud õigusvastase korralduse, mis takistab olulise avaliku huvi realiseerimist.

2.4 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lõike 2 esimese lause kohaselt käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna PlanS-i tähenduses. Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 on kehtestatud Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mis on algatatud enne PlanS`i jõustumist. EhSRS § 13 lõikest 2 tulenevalt käsitletakse nimetatud planeeringut riigi eriplaneeringuna. EhSRS § 13 lõige 6 sätestab, et kui enne EhSRS-i jõustumist on algatatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering ning see kehtestatakse pärast EhSRS-i jõustumist, on kinnisasja sundvõõrandamine lubatud joonehitise planeeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kliimaministeerium ja Maa-amet on hakanud viidatud Rail Baltic eriplaneeringut Rail Baltic raudtee rajamiseks ellu viima, muu hulgas on ministeerium ja Maa-amet hakanud omandama raudtee jaoks vajalikke kinnisasju. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktide 5.4 ja 5.5 kohaselt on eriplaneering koos sellele lisatud eelprojektiga maade omandamise otseseks aluseks. Maa-amet on asunud omandama osa Soone kinnisasjast, lähtudes Rail Baltic eriplaneeringu alusel koostatud Rail Balticu põhiprojekti krundijaotuskavast. Selle kinnisasja jagamine on vajalik selleks, et tagada eriplaneeringuga kavandatav hooldustee ja Raba tee ühendus avaliku teega. Lisaks on vaja tagada juurdepääs kavandatavale raudtee hooldusteele. Nimetatud teede lahendus on ette nähtud Rail Baltic eriplaneeringus, millega on kavandatud terviklahendus raudtee trassile ja sellest mõjutatud teede lahendusele. Põhiprojekti krundijaotuskava kohaselt tuleb ettenähtud kavandatava tee maaeraldus moodustada eraldiseisva katastriüksusena. Seega on Rail Baltic eriplaneeringu ja põhiprojekti krundijaotuskava kohaselt kinnisasja jagamine (st raudtee taristu ja teenidusrajatiste aluse maa jaoks eraldi kinnisasja moodustamine) vajalik. KAHOS § 4 lõike 1 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada mh riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks (punkt 7) ning kehtestatud riigi eriplaneeringu terviklahenduse elluviimiseks (punkt 20). PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatub riigi eriplaneeringu kehtestamisega sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. PlanS`i seletuskirjas on selgitatud, et eeltoodu kohaldub kõigi samal planeeringualal kehtivate planeeringute puhul, va üleriigiline planeering. Rail Baltic eriplaneeringu seletuskirja punkti 1.2 järgi on planeeringualaks Harju maakond. Seaduse eesmärgist tulenevalt peatub varem kehtestatud planeeringu kehtivus ulatuses, milles see on riigi eriplaneeringuga vastuolus. Eelnevast tulenevalt on ebaõige vallavalitsuse seisukoht, nagu ei oleks eriplaneeringul mõju väljaspool raudtee trassikoridori: sellel on mõju ka väljaspool trassikoridori, kui see on vajalik eriplaneeringu lahenduse elluviimiseks. Nimetatu tuleneb ka asjaolust, et joonehitis kavandati maakonnaplaneeringuga, mille ülesandeks oli lisaks raudtee asukoha määramisele ka muude tingimuste sh maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määramine (kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lg 2 p 8). Seega kuna 77 m2 katastriüksuse moodustamine Soone kinnisasjast on vajalik Rail Baltic eriplaneeringu elluviimiseks ja see on ette nähtud eriplaneeringus ja selle alusel koostatud raudtee põhiprojektis, oleks Rae vald pidanud lähtuma eriplaneeringust ning vastava kinnisasja jagamise toimingu tegema ning jätma kohaldamata Rae valla üldplaneeringu, isegi kui see keelaks trassikoridorist välja jäävas osas 16 142 m2 katastriüksuse moodustamise. Rail Baltic eriplaneeringu seletuskirja punkt 5.2 näeb ette, et kohalik omavalitsus kannab üldplaneeringusse nii trassi koridori kui ka raudtee ehitamisest tingitud kavandatavad/ ümberehitatavad teed, sh trassi koridorist väljas asuv (kohalike omavalitsuste osas koostatud joonistel kajastatud kui Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee), koos 100 meetri laiuse puhvriga. Sh ka kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 291 lõikest 5 nähtub, et joonehitise planeeringus määratud maa ja veealade kasutustingimused olid üldplaneeringus sätestatud tingimuste suhtes ülimuslikud. Tuleb rõhutada, et eriplaneeringu lahendus on üks tervik. Eriplaneeringut ei ole võimalik ellu viia üksnes ühte objekti ehk raudteed eraldi rajades, vaid komplekselt tuleb ellu viia eriplaneeringu kogu terviklahendus. Raudtee arendamisega sama oluline on välja arendada ka kõik muud planeeringuga kavandatud rajatised, sealhulgas muutuv teedevõrk, milleta põhjustaks rajatav raudtee olulisi kahjusid ümbritsevale keskkonnale See ei oleks kooskõlas kehtestatud eriplaneeringu eesmärgiga. 2.5 Lisaks läheb käsitlus, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneering võimaldab takistada riigi eriplaneeringu elluviimist, vastuollu ka planeeringute hierarhia põhimõttega ning muudab võimatuks maakonnaüleste huvide rakendamise ja Rail Baltic eriplaneeringu elluviimise. PlanS § 10 lõike 2 ja 3 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades

võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Rail Baltic eriplaneering väljendab just riiklikku huvi seoses üleriigilise ja riikidevahelise transpordiga. Rail Baltic eriplaneering koos ehitusprojektiga on aluseks nii kinnisasjade omandamisele kui eriplaneeringus ette nähtud objektide ehitamisele (vt EhSRS § 13 lg 3 ja 6). Riigikohus on 10.01.2022 kohtuasja nr 3-20-952 punktis 21 öelnud, et kui planeeringut on asutud ellu viima, tuleb see ellu viia planeeringus sätestatud tingimustel. Kliimaministeerium, Rail Baltic Estonia OÜ ning Maa-amet on asunud Rail Baltic eriplaneeringut ellu viima ning ka Soone kinnisasja jagamist ning sellest 77m2 eraldi katastriüksuse moodustamist on vaja eriplaneeringu elluviimiseks ja selles ette nähtud tee rajamiseks. Maa-amet taotles Rae vallalt Soone kinnisasja jagamist Rail Baltic eriplaneeringu ja sellega seotud ehitusprojektile lisatud krundijaotuskava alusel. Arvestades PlanS § 53 lõiget 2, PlanS § 10 lõikeid 2 ja 3, pidi vallavalitsus maakorraldustoimingu üle otsustamisel lähtuma Rail Baltic eriplaneeringust ning jagama Soone kinnisasja Maa-ameti taotletud viisil. Soone kinnisasja jagamata jätmine takistab Rail Baltic eriplaneeringu realiseerimist. 2.6 Eelnevast nähtuvalt on vallavalitsus otsuse tegemisel ekslikult lähtunud eeldusest, et üldplaneeringu tingimus välistab Soone katastriüksuse jagamise. Tegelikkuses tuleneb katastriüksuse jagamise vajalikkus ja kohustus eriplaneeringust ja selle alusel koostatud põhiprojekti krundijaotuskavast. Kuigi katastriüksuse jagamine on kaalutlusotsus, oli vallavalitsuse kaalutlusruum otsuse tegemisel eriplaneeringust tulenevalt piiratud. Kokkuvõttes tuleb eeltoodud põhjustel asuda seisukohale, et korralduse nr 2128 andmisel on jäetud olulisi asjaolusid arvesse võtmata ning lähtutud ebaõigetest kaalutlustest, mis on endaga kaasa toonud õigusvastase kaalutlusotsuse. Seejuures ei ole võimalik põhjendatult eeldada, et vallavalitsus oleks teinud asjakohastest kaalutlustest lähtudes samasuguse otsuse. II Avalik huvi Maakorraldustoimingute üle otsustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus MaaKS § 2 lõike 3 alusel arvestama ka avaliku huviga. Rae vald ei ole Soone kinnisasja jagamisest keeldumisel avaliku huviga arvestanud ega seda kaalunud, mistõttu on korraldus ka selles aspektis õigusvastane. Rail Baltic raudtee rajamiseks andis mandaadi Riigikogu. Nimelt ratifitseeris Riigikogu 19.06.2017 „Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe“, mille järgi riigid rõhutasid ühist eesmärki arendada ühishuviprojekti Rail Baltic / Rail Baltica, millel on nende riikide kodanike ja majanduse seisukohast märkimisväärne strateegiline ja majanduslik tähtsus. Rail Baltic raudtee ja sellega seotud taristu rajamiseks on ilmselge avalik huvi. Rail Baltic raudtee ja seotud taristu rajamiseks on kehtestatud muu hulgas juba eelnevalt viidatud Rail Baltic eriplaneering. See eriplaneering näeb ette nii raudteetrassi kui ka seotud teede rajamise. Soone kinnisasja 77 m2 osa, mis tuleb eriplaneeringu ja sellega seotud krundijaotuskava alusel moodustada eraldi katastriüksusena, on vajalik raudteega seotud tee rajamiseks: see tee on nii juurdepääs raudtee hooldusteele kui tagab juurdepääsu ümbritsevatele kinnisasjadele. Rae vald keeldus Soone kinnisasja jagamast ja takistab sellega eriplaneeringu elluviimist ja avaliku huvi realiseerimist. Vallavalitsuse Maa-ametile antud soovitus kinnisasja omandamise asemel kaaluda sundvalduse seadmist ei ole asjakohane. KAHOS § 2 lõige 2 sätestab, et sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele. Ühtlasi ei muuda kellegi kasuks seatud isiklik kasutusõigus omaniku jaoks võimatuks vastava kinnisasja osa kasutamist, vaid üksnes piirab seda. KAHOS seletuskiri ütleb: „Nii näiteks on avalikes huvides küll tehnovõrgu või -rajatise ehitamine, kuid selle aluse maa omandamine ei ole üldjuhul põhjendatud, kuna maad saab senisel otstarbel kasutada ka pärast tehnovõrgu või -rajatise paigaldamist.“ On selge, et kui rajatakse tee, ei ole Soone kinnisasja omanikul kinnisasja seda osa võimalik senisel maatulunduslikul otstarbel kasutada. Seega on asjakohane Soone kinnisasja 77 m2 suurune osa riigil omandada ja selleks on tarvis Soone kinnisasjast asjakohane osa välja jagada. Kinnisasja jagamisest keeldumine rikub avalikku huvi.

III Järelevalve meetme kohaldamine VVS § 753 lõike 4 kohaselt juhul, kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. Kuivõrd Justiitsministeerium on seisukohal, et korraldus on õigusvastane ning rikub avalikku huvi, on põhjendatud teha vallavalitsusele ettepanek korralduse nr 2128 õigusnormidega vastavusse viimiseks. Justiitsministeerium sai korraldusest nr 2128 teada 20.11.2023. Seega on käesolev ettepanek esitatud tähtaegselt. VVS § 753 lõike 8 kohaselt juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. 3. Ettepanek Eespool toodud asjaoludel ja põhjendustel teen VVS § 753 lõike 4 alusel ettepaneku

1. viia Rae Vallavalitsuse 24.10.2023 korraldus nr 2128 õigusnormidega vastavusse ehk rahuldada Maa-ameti 22.09.2023 taotluse nr 7-21/23/13812 punkt 2 ja jagada Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas asuv Soone katastriüksus (registriosa nr 5545502; katastritunnus 65301:002:0057; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 16 219 m2) vastavalt taotlusele;

2. alternatiivselt tunnistada Rae Vallavalitsuse 24.10.2023 korraldus nr 2128 kehtetuks ning uuendada Maa-ameti 22.09.2023 taotluse nr 7-21/23/13812 punkti 2 menetlus.

Vallavalitsusel tuleb teavitada edasisest tegevusest seoses nimetatud haldusaktiga esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolmekümnendal tööpäeval pärast käesoleva ettepaneku saamist, e- posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Kliimaministeerium Glen Roosaar 53293222 [email protected]