Kiri

Tere

Vabandan vastuse viibimise pärast!

Üldiselt saame nõustuda EMTA seisukohaga, et ettekirjutuse tegemine juba lõppenud rikkumise kõrvaldamiseks ei oleks antud juhul kohane meede.

Korrakaitseseaduse § 28 lg-s 1 antakse korrakaitseorganile õigus teha riikliku järelevalve raames ettekirjutus kas ohu või korrarikkumise korral ning vastavalt kas ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Riigikohus selgitab 20.04.2018 otsuses asjas 3-15-443, et „Korrarikkumise kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse õiguspärasuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida, kas ettekirjutuse adressaadile on kontrolliga hõlmatud õigusnormide rikkumist õigesti ette heidetud. Ettekirjutus peab sellisel juhul olema suunatud tuvastatud rikkumise kõrvaldamisele, st korrarikkumine peab olema jätkuv. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mis võimaldaks ettekirjutuse teha teistsugustel asjaoludel (nt abstraktse ohu ennetamiseks), ning ka kolleegiumile ei ole sellist alust teada. Kuna kontrollaktis on viidatud üldiselt ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele (MSÜS), peab kolleegium vajalikuks märkida, et laiemaid aluseid ettekirjutuse tegemiseks ei annaks praegusel juhul ka MSÜS § 68, sest ka siin on rikkumise vältimise all silmas peetud konkreetse ohu tõrjumist või juba toimuva rikkumise kõrvaldamist, mitte abstraktse ohu ennetamist.“ (vt viidatud otsuse p 14).

Riigikohus lisab, et „Järelevalvemenetluse eesmärk ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse. Kui ettevõtja tähelepanu on preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele üldise sisuga õigusnormidele, on seda sageli võimalik teha ka ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või soovituse vormis. Minevikus toimunud rikkumistele, mis vastavad seaduses ettenähtud süüteokoosseisudele, võib asjakohasel juhul reageerida karistusõiguslike meetmetega.“ (vt samas p 15).

Eeltoodud Riigikohtu otsusest saab järeldada, et ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks. Käesoleval juhul ettekirjutuse tegemisega ei saaks adressaat tagantjärgi VKS § 2¹ lg-s 1 kohustust täita, st ettekirjutuse eesmärk (panna isikule peale kohustus teha nõutav tegu või hoiduda sellest) realiseeruda. Seega nõustume EMTA seisukohaga, et ettekirjutise tegemiseks puudub õiguslik alus, kuna adressaadil ei oleks võimalik tagantjärgi lisada kohustatud koguses biokomponenti - VKS § 2¹ lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmine toimub kalendriaasta põhiselt.

Märgime, et tegemist on Justiitsministeeriumi seisukohaga. Lõpliku tõlgenduse sellele küsimusele saab anda siiski vaid kohus.

Heade soovidega

Mariann Salomets
Nõunik | Avaliku õiguse talitus

Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
620 8100 | www.just.ee | @Justiitsministeerium

Tere

Vabandan vastuse viibimise pärast!

Üldiselt saame nõustuda EMTA seisukohaga, et ettekirjutuse tegemine juba lõppenud rikkumise kõrvaldamiseks ei oleks antud juhul kohane meede.

Korrakaitseseaduse § 28 lg-s 1 antakse korrakaitseorganile õigus teha riikliku järelevalve raames ettekirjutus kas ohu või korrarikkumise korral ning vastavalt kas ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Riigikohus selgitab 20.04.2018 otsuses asjas 3-15-443, et „Korrarikkumise kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse õiguspärasuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida, kas ettekirjutuse adressaadile on kontrolliga hõlmatud õigusnormide rikkumist õigesti ette heidetud. Ettekirjutus peab sellisel juhul olema suunatud tuvastatud rikkumise kõrvaldamisele, st korrarikkumine peab olema jätkuv. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mis võimaldaks ettekirjutuse teha teistsugustel asjaoludel (nt abstraktse ohu ennetamiseks), ning ka kolleegiumile ei ole sellist alust teada. Kuna kontrollaktis on viidatud üldiselt ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele (MSÜS), peab kolleegium vajalikuks märkida, et laiemaid aluseid ettekirjutuse tegemiseks ei annaks praegusel juhul ka MSÜS § 68, sest ka siin on rikkumise vältimise all silmas peetud konkreetse ohu tõrjumist või juba toimuva rikkumise kõrvaldamist, mitte abstraktse ohu ennetamist.“ (vt viidatud otsuse p 14).

Riigikohus lisab, et „Järelevalvemenetluse eesmärk ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse. Kui ettevõtja tähelepanu on preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele üldise sisuga õigusnormidele, on seda sageli võimalik teha ka ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või soovituse vormis. Minevikus toimunud rikkumistele, mis vastavad seaduses ettenähtud süüteokoosseisudele, võib asjakohasel juhul reageerida karistusõiguslike meetmetega.“ (vt samas p 15).

Eeltoodud Riigikohtu otsusest saab järeldada, et ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks. Käesoleval juhul ettekirjutuse tegemisega ei saaks adressaat tagantjärgi VKS § 2¹ lg-s 1 kohustust täita, st ettekirjutuse eesmärk (panna isikule peale kohustus teha nõutav tegu või hoiduda sellest) realiseeruda. Seega nõustume EMTA seisukohaga, et ettekirjutise tegemiseks puudub õiguslik alus, kuna adressaadil ei oleks võimalik tagantjärgi lisada kohustatud koguses biokomponenti - VKS § 2¹ lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmine toimub kalendriaasta põhiselt.

Märgime, et tegemist on Justiitsministeeriumi seisukohaga. Lõpliku tõlgenduse sellele küsimusele saab anda siiski vaid kohus.

Heade soovidega

Mariann Salomets
Nõunik | Avaliku õiguse talitus
58839902
 
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
620 8100 | www.just.ee | @Justiitsministeerium

Tere!

Kas olete jõudnud mõelda meie küsimusele ettekirjutuse tegemise kohta VKS § 2-1 nõude täitmiseks. Palun, kas annaksite teada, et millal on teil võimalik vastata.

Head

Helen Holtsman

Kliimaministeeriumi

õigusosakond

Jah õige küll. Lisan J.Ginteri arvamuse.

Lugupidamisega

Helen Holtsman

Tere, tänan kirja eest!

Tundub, et tahtsite lisada ka mingi dokumendi?

Tervitades

Illimar Pärnamägi

Tere!

Palun Teil kaasa mõelda tekkinud küsimusele  ettekirjutuse tegemise võimalikkuse kohta vedelkütuse seaduse §2´1 lg 1 nõude täitmiseks. 

Vedelkütuse seaduse (VKS)  § 2-1 seab kohustuse - kütuse müüja peab tarbimisse lubatud kütusele kalendriaasta arvestuses lisama 7,5 % biokomponenti. Kohustuse täitmise periood on kalendriaasta.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kui kalendriaasta on läbi, siis kohustuse täitmiseks ettekirjutust ei saa teha. Puudub õiguslik alus kohustuse täitmist nõuda, sest täitmist ei saa nõuda tagantjärgi. VKS § 2'1 kohustuse täitmine ei saa tuleneda üksnes haldusaktist (nt ettekirjutusest), samuti puudub alus lugeda peale 1.jaanuarit tarbimisse lubatud biokütust nn eelmise aasta kohustuse katteks ja mitte võtta seda 2024.a arvestuses arvesse.  Peale selle ei saa seda nõuda ka sel põhjusel, et kütus on juba tarbimisse lubatud ja sellele kütusele, mis on juba tarbimisse lubatud ei saa enam ka biokomponenti lisada.

Advokaadibüroost Cobalt valdkonnajuht Lembit Tedder esitas Makstu- ja Tolliametile seisukohaga, et isiku suhtes VKS § s 33'1 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemise eest karistuse mõistmine ei vabasta vedelkütusemüüjat VKS § s 2'1 sätestatud kohustuse täitmisest. Teisisõnu, ootused järelevalveorganitele (MTA ja KeA), et nad nõuaks rikkujatelt VKS § 2'1 kohustuse (tagantjärgi) täitmist.

Advokaadibüroo esindaja seisukoht on, et "kuivõrd karistusõiguse ja haldusõiguse ese ei kattu, on avalik-õigusliku kohustuse rikkumisega toime pandud süüteo puhul lubatav süüteomenetluse ja järelevalvemenetluse paralleelne toimetamine. Karistuse mõistmine kui riigipoolne reaktsioon süüteokoosseisu täitmisele ei vabasta õigussubjekti tema avalik-õiguslikest kohustustest, samuti ei välista vastava kohustuse hilisem täitmine süüteomenetluses karistuse mõistmist. Avaliku võimu kandja saab ka pärast karistuse määramist nõuda kohustuse täitmist ja kohaldada selleks ATSS § 4 lg 2 kohaselt haldusõiguslikke sunnivahendeid, samuti esitada kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse rahalise kohustuse täitmiseks. Kuivõrd haldusõiguse sisuks ei ole isiku karistamine, ei riku pärast isiku karistamist tema suhtes järelevalvemenetluse toimetamine topeltkaristamise keeldu. Võimalust ja vajadust mõista isikule karistus ning samaaegselt teha isikule ettekirjutus ja kohaldada selle täitmiseks haldussunnivahendeid on seadusandja rõhutanud mh ATSSi seletuskirjas, selgitades, et on võimalik ja põhiseaduspärane rakendada üheaegselt haldussunnivahendit ja karistusõiguslikku rahatrahvi, samuti kohaldada haldussunnivahendeid korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni (ATSS eelnõu seletuskiri, IX riigikogu, 458 SE, § 3 lg 2 ja § 4 lg 2 selgitused)."

Lembit Tedder hinnangul "puuduvad asjaolud, mis vabastaks isikuid VKS § 2'1 kohustuste täitmisest, mistõttu oleks väär ja ebaõiglane mitte nõuda viidatus kohustuse täitmist."

Prof. J. Ginter on aga andnud samuti sellele küsimusele seisukoha, et ettekirjutuse tegemiseks on õigus. Lisan ka selle kirjale.

Minu seisukoht oleks Maksu- ja Tolliameti arvamusega sarnane. Olen nõus, et karistuse mõistmine ei ole küll takistuseks ettekirjutuse tegemiseks aga siiski kui ettekirjutusega tehtava kohustuse täitmise aeg on möödas ja tegelikult ka enam sellele kütusele ei saa lisada biokompionenti, siis ei saa seda kohustust ka tagantjärgi täita.

Otsisin ka Riigikohtu lahendeid aga ei leidnud. Peamiselt puudutavad need ettekirjutuse täitmise tähtaega.

Kas annaksite tagasisidet, et missugune oleks teie seisukoht selles küsimuses. Kas ettekirjutuse tegemine VKS § 2-1 lg 1 kohustuse täitmiseks on õigustatud pärast selle kohutuse täitmise tähtaja lõppu ehk siis nõuda täitmist tagantjärele uuel kohustuse täitmise perioodil.

Oleksin tänulik, kui saaksite vastata selle nädala jooksul.

Lugupidamisega

Helen Holtsman

Kliimaministeeriumi

Õigusosakond

53416604

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala.  Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.