Kiri

Tere!

Palun Teil kaasa mõelda tekkinud küsimusele  ettekirjutuse tegemise võimalikkuse kohta vedelkütuse seaduse §2´1 lg 1 nõude täitmiseks. 

Vedelkütuse seaduse (VKS)  § 2-1 seab kohustuse - kütuse müüja peab tarbimisse lubatud kütusele kalendriaasta arvestuses lisama 7,5 % biokomponenti. Kohustuse täitmise periood on kalendriaasta.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kui kalendriaasta on läbi, siis kohustuse täitmiseks ettekirjutust ei saa teha. Puudub õiguslik alus kohustuse täitmist nõuda, sest täitmist ei saa nõuda tagantjärgi. VKS § 2'1 kohustuse täitmine ei saa tuleneda üksnes haldusaktist (nt ettekirjutusest), samuti puudub alus lugeda peale 1.jaanuarit tarbimisse lubatud biokütust nn eelmise aasta kohustuse katteks ja mitte võtta seda 2024.a arvestuses arvesse.  Peale selle ei saa seda nõuda ka sel põhjusel, et kütus on juba tarbimisse lubatud ja sellele kütusele, mis on juba tarbimisse lubatud ei saa enam ka biokomponenti lisada.

Advokaadibüroost Cobalt valdkonnajuht Lembit Tedder esitas Makstu- ja Tolliametile seisukohaga, et isiku suhtes VKS § s 33'1 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemise eest karistuse mõistmine ei vabasta vedelkütusemüüjat VKS § s 2'1 sätestatud kohustuse täitmisest. Teisisõnu, ootused järelevalveorganitele (MTA ja KeA), et nad nõuaks rikkujatelt VKS § 2'1 kohustuse (tagantjärgi) täitmist.

Advokaadibüroo esindaja seisukoht on, et "kuivõrd karistusõiguse ja haldusõiguse ese ei kattu, on avalik-õigusliku kohustuse rikkumisega toime pandud süüteo puhul lubatav süüteomenetluse ja järelevalvemenetluse paralleelne toimetamine. Karistuse mõistmine kui riigipoolne reaktsioon süüteokoosseisu täitmisele ei vabasta õigussubjekti tema avalik-õiguslikest kohustustest, samuti ei välista vastava kohustuse hilisem täitmine süüteomenetluses karistuse mõistmist. Avaliku võimu kandja saab ka pärast karistuse määramist nõuda kohustuse täitmist ja kohaldada selleks ATSS § 4 lg 2 kohaselt haldusõiguslikke sunnivahendeid, samuti esitada kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse rahalise kohustuse täitmiseks. Kuivõrd haldusõiguse sisuks ei ole isiku karistamine, ei riku pärast isiku karistamist tema suhtes järelevalvemenetluse toimetamine topeltkaristamise keeldu. Võimalust ja vajadust mõista isikule karistus ning samaaegselt teha isikule ettekirjutus ja kohaldada selle täitmiseks haldussunnivahendeid on seadusandja rõhutanud mh ATSSi seletuskirjas, selgitades, et on võimalik ja põhiseaduspärane rakendada üheaegselt haldussunnivahendit ja karistusõiguslikku rahatrahvi, samuti kohaldada haldussunnivahendeid korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni (ATSS eelnõu seletuskiri, IX riigikogu, 458 SE, § 3 lg 2 ja § 4 lg 2 selgitused)."

Lembit Tedder hinnangul "puuduvad asjaolud, mis vabastaks isikuid VKS § 2'1 kohustuste täitmisest, mistõttu oleks väär ja ebaõiglane mitte nõuda viidatus kohustuse täitmist."

Prof. J. Ginter on aga andnud samuti sellele küsimusele seisukoha, et ettekirjutuse tegemiseks on õigus. Lisan ka selle kirjale.

Minu seisukoht oleks Maksu- ja Tolliameti arvamusega sarnane. Olen nõus, et karistuse mõistmine ei ole küll takistuseks ettekirjutuse tegemiseks aga siiski kui ettekirjutusega tehtava kohustuse täitmise aeg on möödas ja tegelikult ka enam sellele kütusele ei saa lisada biokompionenti, siis ei saa seda kohustust ka tagantjärgi täita.

Otsisin ka Riigikohtu lahendeid aga ei leidnud. Peamiselt puudutavad need ettekirjutuse täitmise tähtaega.

Kas annaksite tagasisidet, et missugune oleks teie seisukoht selles küsimuses. Kas ettekirjutuse tegemine VKS § 2-1 lg 1 kohustuse täitmiseks on õigustatud pärast selle kohutuse täitmise tähtaja lõppu ehk siis nõuda täitmist tagantjärele uuel kohustuse täitmise perioodil.

Oleksin tänulik, kui saaksite vastata selle nädala jooksul.

Lugupidamisega

Helen Holtsman

Kliimaministeeriumi

Õigusosakond

53416604