Keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise korraldus

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

1

Lisa 4. Arvutused

Alljärgnevalt on esitatud saasteainete heidete arvutuste kirjeldused ja tulemused

põlevkivi allmaa kaevandamise lõhketöödel eralduvate saasteainete väljutamisel

kaevanduse tuulutuse väljapuhkešurfi kaudu.

4.1. Lõhkamistööd

Põlevkivi kaevandamisel allmaa läbindus- ja koristustöödel kasutatakse kihindite

raimamisel puur-lõhketöid. Läbindustöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag,

koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. VKG Kaevandused OÜ andmetel on lähtutud

lõhkeaine koguse määramisel lõhatava kaevise aastasest mahust 5 900 000 t ehk

2950000 m3, millest läbindamisel lõhatava kaevise maht on 590638 m3, koristustöödel 2

344 646 m3 ja aherainetöödel 14716 m3. Läbindamisel kasutatava lõhkeaine Senatel

Powerfrag erikulu on 1,15 kg/m3 lõhatava kaevise ja kohta ja lõhatava koristustöödel

kasutatava lõhkeaine Subtek Charge erikulu on 0,9 kg/m3 lõhatava kaevise kohta. Nende

andmete alusel on lõhkeainete planeeritud kulu (kaevise maht x lõhkeaine erikulu kaevise

mahu kohta) järgmine: 1) Senatel Powerfrag – 716024 kg/a ja 2) Subtek Charge –

2110181 kg/a. Kaevise kaevandatavad mahud ja lõhkeainete kulu on esitatud koondina

tabelis 4.1.

Tabel 4.1. Kaevise kaevandatavad summaarsed mahud ja lõhkeainete kulu

Kaevise päritolu

Kaevise maht Lõhkeained

m3/a t/a

Senatel Powerfrag, kg/a

Erikulu, kg/m3

Subtek Charge, kg/a

Erikulu, kg/m3

A B C D=BxE E F=BxG G

Läbindustööd 590638 1181276 679234 1,15

Koristustööd 2344646 4689292 2110181 0,9

Aherainetööd 14716 29432 36790 2,5

Kokku 2950000 5900000 716024 2110181

Tabelis 4.1 on esitatud summaarsed kaevise kaevandatavad mahud ja lõhkeainete kulu.

Kaevise mahud ja lõhkeainete kulu ühekordse lõhkamise kohta on esitatud tabelis 4.2.

Arvutustes on lähtutud lõhkamiste arvust päevas einevatel kaevetöödel ning eeldusest, et

samaaegselt toimub lõhkemine neljas läbindusees ja neljas kambris. Lõhkamistõid

teostatakse 312. päeval aastas. Läbindus- ja koristustöödel on lõhatava kaevise maht

ühekordsel lõhkamisel on seega vastavalt 64,72 m3 ja 216,26 m3. Aherainetöödel on

ühekordelt lähatava kaevise maht 4,72 m3. Nende kaevise mahtude alusel on arvutatud

tabelis 4.2 lõhkeaine kulud.

Lõhkamistööde käigus eraldub kaevanduse atmosfääri saasteaineid, mis

ventilatsiooniõhuga väljutatakse välisõhku tuulutusšurfi kaudu. Heiteallikana

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

2

käsitletakse käsitletakse käesolevas projektis kaevanduse avamisel Uus-Kiviõli II

kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatavat väljuva õhu tuulutusšurfi (tähistatud

heiteallikana TS2).

Tabel 4.2. Kaevise mahud ja lõhkeainete kulu ühekordse lõhkamise kohta

Kaevise päritolu

Kaevise maht ühekordse

lõhkamise kohta Lõhkamiste arv päevas Lõhkeained

m3 Senatel

Powerfrag, kg Erikulu, kg/m3

Subtek Charge, kg

Erikulu, kg/m3

A B C D=BxE E F=BxG G

Läbindustööd 64,72 117 74,43 1,15

Koristustööd 216,26 139 194,63 0,9

Aherainetööd 4,72 10 11,79 2,5

Kokku 285,69 86 195

Lõhkamistöödel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud metoodikat,

mis on välja töötatud teadusliku uurimise instituudi ВНИИОСуголь poolt ja toodud

kogumikus [ 13, 14 ].

Saasteainete heitkogus M vaadeldaval perioodil (aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

M =k x Q x Ag(1–Am·η / Ag·100),

kus:

k – koefitsient, mis arvestab saasteaine sadenemist: tolmu puhul k=0,16 (jämedad

osakeste fraktsioonid sadenevad koheselt), CO, NO2 ja teiste gaaside puhul k=1,0;

Q – saasteaine eriheide lõhkeaine kaalu kohta, t/t;

Ag – lõhkeaine kulu, t;

Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutati meetmeid saasteainete vähendamiseks (nt

märjad puuraugud);

η –leevendusmeetmete efektiivsus.

Käesoleval juhul läbindus- ja koristustöödel meetmeid saasteainete vähendamiseks ei

rakendata, siis Am=0 (järelikult ka η =0). Seega:

M = Q x Ag, t/a.

Kaevise lõhkamisel eralduvad koos lõhkegaasidega kaevanduse atmosfääri ka

summaarsed osakesed. Allmaa lõhkamistöödel osakeste eraldumist välisõhku ei

arvestata, kuna need sadenevad niisketes kaevanduskäikudes ning sellisel juhul k=1.

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

3

Allmaa lõhkamistöödel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on

eeldatud, et eralduvad koguseliselt kõik saasteained, mis tekivad lõhkeaine täielikul

põlemisel. Ei ole arvestatud nt saasteainete võimaliku neeldumisega kaevanduskäikudes.

Saasteainete heitkoguste arvutustulemused on tabelites 4.1 ja 4.2 esitatud andmete alusel

toodud tabelites 4.3, 4.4 ja 4.5 ning koondina tabelis 4.6.

Tabel 4.3. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel läbindustöödel

Saasteaine Lõhkeaine kogus Ag, kg/a

Saasteaine erikogus Q,t/t

Saasteaine heitkogus M, t/a

Ühekordne lõhkamine

Lõhkeaine kogus Agin, kg/a

Saasteaine heitkogus Min, g

A B (tabel 4.1) C (lisa 1) D=BxC/1000 F (tabel) G=DxFx1000

CH4 679234 0,0000019 0,00129 74,428 0,141

CO 0,0073901 5,01960 550,033

NH3 0,0143691 9,75998 1069,469

H2S 0,0003043 0,20669 22,649

NO2 0,0000288 0,01958 2,145

SO2 0,0011096 0,75368 82,586

CO2 0,1652340 112,23250 12298,104

Tabel 4.4. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Subtek Charge kasutamisel koristustöödel

Saasteaine Lõhkeaine kogus Ag, kg/a

Saasteaine erikogus Q,t/t

Saasteaine heitkogus M, t/a

Ühekordne lõhkamine

Lõhkeaine kogus Agin, kg/a

Saasteaine heitkogus Min, g

A B (tabel 4.1) C (lisa 1) D=BxC/1000 F (tabel 4.2) G=DxFx1000

CH4 2110181 0,0000002 0,00034 194,630 0,031

CO 0,0110227 23,25990 2145,351

NH3 0,0000002 0,00036 0,033

H2S 0,0000003 0,00072 0,066

NO2 0,0032820 6,92561 638,776

SO2 0,0022890 4,83021 445,509

CO2 0,1427771 301,28558 27788,746

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

4

Tabel 4.5. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel aherainetöödel

Saasteaine Lõhkeaine kogus Ag, kg/a

Saasteaine erikogus Q,t/t

Saasteaine heitkogus M, t/a

Ühekordne lõhkamine

Lõhkeaine kogus Agin, kg/a

Saasteaine heitkogus Min, g

A B (tabel 4.1) C (tabel) D=BxC/1000 F (tabel 4.2) G=DxFx1000

CH4 36790 0,0000019 0,00007 11,792 0,022

CO 0,0073901 0,27188 87,142

NH3 0,0143691 0,52864 169,436

H2S 0,0003043 0,01120 3,588

NO2 0,0000288 0,00106 0,340

SO2 0,0011096 0,04082 13,084

CO2 0,1652340 6,07896 1948,384

Tabel 4.6. Saasteainete heitkogused koondina erinevate kaevetööde kohta

Saaste -aine

Läbindustööd Koristustööd Aherainetööd

Kokku M, t/a

Ühekordne lõhkamine Min, g

Aastane M, t/a

Ühekordne lõhkamine Min, g

Aastane M, t/a

Ühekordne lõhkamine Min, g

Aastane M, t/a

CH4 0,141 0,00129 0,031 0,00034 0,022 0,00007 0,002

CO 550,033 5,01960 2145,351 23,25990 87,142 0,27188 28,551

NH3 1069,469 9,75998 0,033 0,00036 169,436 0,52864 10,289

H2S 22,649 0,20669 0,066 0,00072 3,588 0,01120 0,219

NO2 2,145 0,01958 638,776 6,92561 0,340 0,00106 6,946

SO2 82,586 0,75368 445,509 4,83021 13,084 0,04082 5,625

CO2 12298,104 112,23250 27788,746 301,28558 1948,384 6,07896 419,597

Allmaa lõhkamistöödel välisõhku väljutatavate saasteainete hetkelised heitkogused

sõltuvad paljudest teguritest, nt kasutatavatest lõhkeainetest, lõhatava kaevise

omadustest, lõhkamistööde kaugusest tuulutusšurfidest, väljuva õhu tuulutusšurfi

jõudvate lõhkamisgaaside kogustest, lõhkamistööde perioodilisest iseloomust.

Lõhkamistöödel eralduvate ja välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heitkoguste

määramisel on lähtutud tekkinud kaevise kogusest ühekordsel lõhkamisel, mille alusel

määratakse tekkivate saasteainete heitkogused ühekordsel lõhkamisel (vt tabel 4.6).

Saasteainete hetkelisi heitkoguseid on seega võimalik määrata ligikaudselt hinnanguliste

hajumisarvutuste teostamiseks. Saasteainete hajumise modelleerimiseks vajalike

hetkeliste heitkoguste määramiseks on lähtutud ühekordse keskmistamise ajast 1 tund.

Seega saasteainete hetkeliste heitkoguste määramiseks on ühekordsel lõhkamisel eralduv

saasteaninete kogus jagatud keskmistamise ajaga 1 tund. Saasteainete hetkeliste

heitkoguste arvutustulemused on esitatud tabelis 4.7, kus on määratud ka sumaarne

hetkeline heitkogus erinavate kaevetöödega seotud lõhkamiste samaaegsel tegemisel.

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

5

Sumaarset hetkelist heitkogust (konservatiivne hinnang) on kasutatud saasteainete

hajumise modelleerimisel.

Tabel 4.7. Saasteainete hetkelised heitkogused välisõhku väljutamisel koondina erinevate kaevetööde kohta

Saasteaine Läbindustööd Mpi, g/s

Koristustööd Mpi, g/s

Aherainetööd Mpi, g/s

Kokku Mpi, g/s

A B C D E= B+C+D

CH4 0,0000 0,0000 0,0000 0,0001

CO 0,1528 0,5959 0,0242 0,7729

NH3 0,2971 0,0000 0,0471 0,3441

H2S 0,0063 0,0000 0,0010 0,0073

NO2 0,0006 0,1774 0,0001 0,1781

SO2 0,0229 0,1238 0,,0036 0,1503

CO2 3,4161 7,7191 0,5412 11,6765

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

LISA 3. Uus-Kiviõli II kaevanduse maapealse tööstusterritooriumi plaan ja heiteallikad

Allikas: Maaamet

Heiteallikate tähistused:

TS-2 – kaevanduse tuulutuse väljapuhke tuulutussurf

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

LISA 5. Saasteainete hajumiskaardid. Uus-Kiviõli II kaevanduse

kaevandusala asukoha kaardid

Joonis L5.1. Ammoniaagi hajumise tunnikeskmised maapinnalähedased

kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale.

Maksimaalne kontsentratsioon 260,220 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud

tärniga). ÕPV1=500 g/m3 (kriitiline tase)

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

Joonis L5.2. Ammoniaagi hajumise aastakeskmised maapinnalähedased

kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale.

Maksimaalne kontsentratsioon 1,43 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud

tärniga). ÕPVa=8 g/m3 (kriitiline tase)

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

Joonis L5.3. Vääveldioksiidi hajumise tunnikeskmised maapinnalähedased

kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale.

Maksimaalne kontsentratsioon 223,98 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud

tärniga). ÕPV1=350 g/m3

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

Joonis L5.4. Vääveldioksiidi hajumise 24-tunni keskmised maapinnalähedased

kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale.

Maksimaalne kontsentratsioon 40,99 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud

tärniga). ÕPV24=125 g/m3

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1004847-2

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused

Kontaktisik Imre Aruoja

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu VKG Kaevandused OÜ-le on väljastatud keskkonnaluba nr L.MK/333343 Uus-Kiviõli II mäeeraldisel põlevkivi kaevandamiseks. Käesolevaga taotleb ettevõte keskkonnaloa nr L.MK/333343 täiendamist vee ja õhu eriosadega järgnevateks tegevusteks:

1) põhjaveekihist kaevandusvee ümberjuhtimine suublasse (Ojamaa jõgi) mahus kuni 18 118 000 m3/a; 2) maa-aluste lõhketöödega kaasnevate saasteainete läbi tuulutusšurfi välisõhku väljutamine (käitise heiteallikast väljutatav lämmastikoksiidide heitkogus ületab summaarselt 0,3 tonni aastas ning süsinikoksiidi heitkogus on suurem kui 10 tonni aastas).

Lisaks, lähtuvalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ (vt https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/ida-virumaa/uus-kivioli-logistikataristu/) taotleb ettevõte keskkonnaloa nr L.MK/333343 kõrvaltingimuse nr 14 muutmist järgnevalt:

14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Avatavas põlevkivi allmaakaevanduses tehakse läbindus- ja koristustöid, samuti nn aherainetöid, mis on vajalikud veekraavide, veekogurite, šurfide jne rajamiseks. Läbindus- ja aherainetöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. Lõhkamistööde käigus väljutatakse kaevanduse ventilatsiooniõhuga (tuulutusega) läbi šurfide välisõhku saasteaineid.

Kaevandustegevusega kaasneb veevõtt põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamine ja peale settebasseinis puhastamist ümberjuhtimine suublasse.

Kaevis transporditakse rikastamiseks konveieriga VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusterritooriumile. Selline lahendus hoiab ära uuele tööstusterritooriumile kaevise töötlemise, toodangu ümberlaadimise, aheraine ladustamise, lubjakivitäitematerjali tootmise ja muu kaasneva taristu rajamisega kaasneva keskkonnamõju.

Tegevuse eesmärgiks on energeetikatööstuse kütuseks ning keemia- ja tsemenditööstuse tooraineks põlevkivi kaevandamine.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalale rajatavad tuulutusšurfid põhjustavad teatud müra ja õhusaastet, mis ei ulatu olulisel määral asukohale lähimate elamuteni (u 500 m kaugusel). Kaevanduse tööstusala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad.

Põlevkivi kaevandamisega kaasneb põhjavee alanduslehtri teke ning võib kaasneda müra ja vibratsioon. Kõigi võimalike keskkonnahäiringute mõju on hinnatud ning leevendavaid meetmeid ja seirekohustusi on kirjeldatud Uus-Kiviõli kaevanduse KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes (vt lisafailid vormil 7).

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus

Aadress Uus-Kiviõli kaevandus, Rebu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood 6894

Katastritunnus(ed) 43801:001:0126

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6576761, Y: 675308

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126). Puudutatud veekogud: Ojamaa jõgi (VEE1068700).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 10.07.2049

2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest 3/28

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

3.11. Lisad

4/28

Vorm ei ole asjakohane. Kaevise rikastamine ning seega kaevandamisjäätmete teke ja käitlemine toimub VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil ja on kajastatud keskkonnaloal L.JÄ/332750.

4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Kaevandustegevus eeldab veevõttu põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamist ja heitvee (kaevandusvee) peale settebasseinis puhastamist ümberjuhtimist Ojamaa jõe kaudu Purtse jõkke. Veekõrvaldussüsteem ei läbi looduskaitse- ja muinsuskaitselisi alasid.

Uus-Kiviõli II kaevandus asub Purtse jõe valgalal, maastikuliselt Viru lavamaa ulatuslike paetasandike piirkonnas.

Uus-Kiviõli II kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna Kvaternaari, Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinnareljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Kaevandamisel on vaja arvestada täiendavate tootmist raskendavate mäe- ja hüdrogeoloogiliste tingimustega: - kaevevälja idapiiril avaneb põlevkivikihind Savala mattunud ürgorgu vettkandvate Kvaternaarisetete alla, seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist ürgoruga külgnevates tootmisüksustes; - kihindi suurem karstumine on kaevevälja lõunaosas.

Kavandatava tegevuse mõjualaks on mäeeraldiste territoorium ning väljaspool mäeeraldist ala, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna (eeskätt põhjaveetasemete) muutuste. Eesti Geoloogiakeskuse poolt viidi 2009. a läbi uuring „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“, mida täiendati 2014. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt teostatud tööga "Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud" (vt lisafailid vormil 7). Lähtuvalt hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosist ulatub Keila-Kukruse veekihis oluline põhjavee taseme alang (5 m) kaevanduse mäeeraldisest ~5 km lääne poole ja 6 km lõuna poole.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Pinnavee seisund 2020 hindamise andmetel (Keskkonnaagentuur): - 1068700_1 (Ojamaa): koondseisund halb - 1068200_2 (Purtse_2): koondseisund halb

Põhjavee seisund 2020 hindamise andmetel (Keskkonnaagentuur): - O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7): koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - O-Ca Virumaa põhjaveekogum: koguseline seisund hea; keemiline seisund hea - O Ida-Viru põhjaveekogum: koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - Ca-V2vr Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum: koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - Ca-V2gd Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum: koguseline seisund hea; keemiline seisund hea

Kavandatav tegevus mõjutab eelkõige O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit (7), mille halvale koguselisele ja keemilisele seisundile on veemajanduskavaga seatud VRD art 4.5 erand, mis lubab hea seisundi mitte saavutamist.

Viimatine kaevanduse arendamise käigus teostatud põhjavee keemiline seire viidi läbi 2015. a Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel asuvate vaatluskaevude ja veehaarete revisjon). 2022. aastal viis OÜ Inseneribüroo STEIGER läbi uue veehaarete revisjoni geograafilis- füüsikaliste andmete uuendamiseks. Põhjavee ja pinnavee tasemete ja pinnavee keemia seiret teostab vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduste seirekavadele alates 2021. a sügisest Maves OÜ. Seniste revisjonide, mõõtmiste ja analüüside tulemused on leitavad taotluse vee eriosa lisadokumentidena ning Uus-Kiviõli II kaevanduse seirekava taotluse vormil 8.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 1: Graafiline_lisa_1___Asendiplaan.pdf

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 2: notar_AL_110322_141624.asice

5/28

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kaevandusest vee väljapumpamiseks (vee erikasutuseks) rajatakse kaevanduskäikudesse pumbajaam, kust kaevandusvesi juhitakse puhastamiseks Rebu settebasseini. Maa-alune pumbajaam, koosneb sukelpumpadest ning torustikust, mida mööda liigub kaevandusvesi maapinnal asuvasse settebasseini. Maa all asuvad vee kogumisbasseinid, kust vesi pumbatakse välja sukelpumpade abil. Kasutatakse kuni viite sukelpumpa, igaüks tootlikkusega 900 m3/h. Samaaegselt töötavate pumpade arv sõltub väljapumbatava vee kogusest.

Settebasseini eesmärk on puhastada kaevandusest väljapumbatav vesi heljumist, et see enne eesvoolu juhtimist vastaks normatiividele. Seega on settebassein projekteeritud setitamaks maksimaalse vee juurdevoolu korral vees sisalduva heljumi. Settebasseinist juhitakse vesi peale puhastust Ojamaa jõkke. Projekti detailandmed on toodud taotluse lisafailina.

Kaevandustööliste olmevee kasutamist kaevanduse töö esimeses etapis ei toimu vaid kasutatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse administratiivhoonete lahendusi (kajastatud keskkonnaloal L.VV/324788).

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 3: UK_veeseire_alates_2021.zip

Lisa 4: UUS_KIVIOLI_LOPPARUANNE_EEK_2015__veehaarete_revisjon_.pdf

Lisa 5: Uus_Kivioli_aruanne_09.2022.asice

6/28

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimi UUS

Veehaarde kood UUS

Puurkaevu katastrinumber

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub Tegemist on veel projekteerimisel pumplaga.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576356, Y: 674979

Põhjaveekiht Ordoviitsium

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Sanitaarkaitseala vähendamise otsus

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Kaevandusvett pumbatakse igapäevaselt ja aastaringselt.

Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht

Veevõtuseadmete iseloomustus Kasutatakse kuni viite sukelpumpa DN 400, igaüks tootlikkusega 900 m3/h.

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 6: UUS_KIVIOLI_LOPPARUANNE_EEK_2015__veehaarete_revisjon_.pdf

Lisa 7: Uus_Kivioli_aruanne_09.2022.asice

Lisa 8: UK_veeseire_alates_2021.zip

Toimub võetava vee töötlemine Jah

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Kaevandusvesi setitatakse enne suublasse juhtimist settebasseinis, puhastamaks heljumist. Täpsemalt vt lisafaili UK_II_Rebu_settebasseini_projekt.

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Lisa 9: UK_II_Rebu_settebasseini_projekt.zip

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2023 3 985 900 5 435 400 4 529 500 4 167 200 18 118 000 50 328

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 18 118 000

7/28

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

Reovee/heitvee käitlemise viis Suublasse juhtimine

Heitvee kogus aastas (m³) 18118000

Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse Käitlemise viis pole ÜVK.

Sademevee käitlemise kirjeldus Sademevett ei käidelda.

Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus

- 2–3 aastat enne kaevanduse rajamist tuleb Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. - Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui põhjaveetaset alandama hakatakse. - Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel - mõju leevendamiseks Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida.

Põhjaveevaru uuring Põhjaveevaru uuringut ettevõtte omanduses pole.

Planeeritav tegevus Põhjavee ümberjuhtimine

Põhjaveekiht Ordoviitsium

Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³)

Aastas 18 118 000

Kvartalis 4 529 500

Ööpäevas 50 328

Sekundis

Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Kaevandusest välja pumbatava ja suublasse ärajuhitava kaevandusvee koguse määramiseks kasutatakse arvutusmeetodit. Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Kuna suublasse juhitakse ära nii palju vett, kui pumbatud, siis pärast settebasseini täitumist ärajuhitava vee koguseks on väljapumbatava vee kogus.

Põhjavee kvaliteedi ja/või põhjavee taseme alandamise jälgimiseks kavandatavad seirepunktid Seirepunkti nimetus Koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus 3732 X: 6580493, Y: 670307 Veetase 8 h 3733 X: 6580492, Y: 670306 Veetase 8 h 52953 X: 6576364, Y: 675008 Veetase 8 h

8/28

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi UUS (Rebu settebassein)

Reoveepuhasti kood UUS

Väljalaskme nimi UUS (Rebu settebassein)

Väljalaskme kood UUS

Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6577410, Y: 675193

Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2023 3 985 900 5 435 400 4 529 500 4 167 200 18 118 000 Arvestuslik

3734 X: 6578790, Y: 668594 Veetase 8 h 3735 X: 6578795, Y: 668591 Veetase 8 h 4002 X: 6571935, Y: 673904 Veetase 8 h 4025 X: 6571938, Y: 673908 Veetase 8 h 4026 X: 6571938, Y: 673901 Veetase 8 h 13480 X: 6577299, Y: 669797 Veetase 8 h 19667 X: 6577139, Y: 670133 Veetase 8 h

Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus

Põlevkivi kaevandades alandatakse põhjaveetaset Keila-Kukruse veekihis allapoole tootsat kihindit. Prognoosmudelile tuginedes alandatakse põhjaveetaset mäeeraldiste kirdeosas (Uus-Kiviõli II kaevandus) ~18 meetrit ning edelaosas (Uus-Kiviõli kaevandus) ~40 m. Põhjavee juurdevool kaevandusse toimub kaevandusvee pideva väljapumpamise ja veetaseme alandamise tingimustes. Prognoosmudeli alusel ulatub Keila-Kukruse veekihis oluline põhjavee taseme alang (5 m) kaevanduse mäeeraldisest ~5 km lääne poole ja 6 km lõuna poole ning ulatudes Oandu veepideme alla.

Seoses põhjavee taseme alandusega, muutub ka põhjavee keemiline koostis. Alanduslehtrite piirkonnas ei ole täheldatud põhjavee keemilise koostise suuri muutusi, kuid kaevandusse jõudev hapnikurikas vesi reageerib karbonaatkivimites esineva püriidiga, mille tulemusena tekib sulfaatiderikas kaevandusvesi.

Pärast mäetööde ja vee väljapumpamise lõpetamist hüdrogeoloogiline režiim kaevandatud aladel muutub oluliselt. Suletud kaevanduste järelmõju esialgsete uuringute tulemused näitavad, et põhjavee alanenud tase taastub juba mõne aastaga. Kaevandused ja kaevanduskäigud täituvad veega ja põhjavee alanduslehter (depressioonilehter) kaob.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

- Võimalusel kasutada eelsetitamist vanades kaevanduskäikudes – mis tähendab topelt setitamist nii maapealsete mahtude kui ka heljumi sisalduse vähendamiseks. - Karstunud aladel jõe põhja isoleerimiseks kasutada geomembraani, et mitte muuta jõge betoneeritud kanaliks. - Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist. Kaasiksoo veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel. - Heitvee juhtimiseks suublasse on vaja vee erikasutusluba, mis annab võimaluse sätestada heitveele nõuded ja mille tulemusena saab nõuda ka vajalike leevendusmeetmete rakendamist. - Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui põhjaveetaset alandama hakatakse. - Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel - mõju leevendamiseks Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida.

9/28

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Heljum Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Ühealuselised fenoolid Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kahealuselised fenoolid Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 BHT7 Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 KHT Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kaltsium Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Magneesium Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 pH Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Naftasaadused Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Sulfaat Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Üldfosfor Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Üldlämmastik Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kloriid Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577051, Y: 675255 Heljum Üks kord kvartalis

Suubla

Suubla nimi Ojamaa jõgi

Suubla kood VEE1068700

Pinnaveekogumi nimi Ojamaa

Pinnaveekogumi kood 1068700_1

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Koondseisund 2020: halb

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

10/28

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6577578, Y: 675145 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Kaks korda aastas

Üksikproov X: 6582375, Y: 675391 Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)

Kaks korda aastas

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Reovee ja sademevee puhastamine Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Vorm ei ole asjakohane.

11/28

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane.

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Vorm ei ole asjakohane.

4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk 5.1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite ​allikate arv tootmis ​territooriumil 1

Käitise töötajate arv 513

Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS

12/28

5.2. Heiteallikad

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Emaettevõtte riik Eesti

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​‐ kõrgus, m

Joon ​kiirus, m/s

Tempera ​tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

TS2 Väljapuhke šurf TS2

X: 6576006, Y: 675039

5.20 2.70 14.80 15 050102 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - allmaakaevandamine (lõhketööd, surfid)

LHK projekti koostaja

Nimi Nomine Consult OÜ

Registrikood/isikukood 14232790

Postiaadress Akadeemia tee 21/4, Tallinn 12618

Telefon 5127266

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevandus vajab õhusaasteluba tulenevalt Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" (edaspidi määrus nr 67) §-st 2. Määruse nr 67 § 2 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskoguseid (käitise heiteallikatest väljutatav lämmastikoksiidide heitkogus ületab summaarselt 0,3 tonni aastas ning süsinikoksiidi heitkogus on suurem kui 10 tonni aastas). Käitisele on väljastatud keskkonnaluba L.MK/333343, mis vajab täiendamist eriosa „Õhk“ lisamisega õhuheidetele keskkonnakaitselise hinnangu andmiseks.

13/28

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele Kasutatud kirjandus: 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (vastu võetud 15.06.2016). – RT I, 03.06.2020, 2. 2. Keskkonnatasude seadus (vastu võetud 07.12.2005). – RT I, 10.07.2020, 49. 3. Tööstusheite seadus (vastu võetud 24.04.2013). - RT I, 15.03.2019, 19. 4. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 86: Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid. – RT I, 08.03.2019, 6. 5. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 75: Õhukvaliteedi piir– ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. – RTI, 06.03.2019, 12. 6. Keskkonnaministri 24. novembri 2016.a. määrus nr. 59. Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. – RTI, 22.03.2019, 9. 7. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019.a. määrus nr. 56: Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. – RTI, 25.10.2019, 1. 8. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a. määrus nr. 67: Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heite künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. – RT I, 14.12.2017, 10. 9. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 81: Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. – RTI, 29.12.2016, 51. 10. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 84: Õhukvaliteedi hindamise kord. – RTI, 08.12.2017, 7. 11. Keskkonnaministri 04. märtsi 2002. a. määrus nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. – RTI, 29.12.2020, 47. 12. Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang. – Akukon Eesti OÜ, 2022. 13. Сборник методик по расчету выбросов в атмосферу загрязняюших веществ расличными производствами. - Ленинград, Гидрометеоиздат, 1986. 14. Методическое пособие по расчету от неорганизованных источников в промышленности строительных материалов. – Новороссийск, ЗАО „НИПИОТСРОМ“, 2000. 15. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas. – EKUK, Tallinn, 2016. 16. OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse LHK projekt. Töö nr 248-18-VKGK/27-18.- Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, juuli 2018.

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmed VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II põlevkivi kaevanduse keskkonnaloa välisõhu osa (LHK projekti) koostamiseks (põlevkivi kaevandamise töörežiim, kasutatavate lõhkeainete erikulu, eralduvate lõhkegaaside kogused ja lõhketööde režiim, tuulutusšurfide parameetrid ja asukoht, kaevanduse tuulutusrežiim jt andmed) pärinevad VKG Kaevandused OÜ-lt. Lähteandmete kirjeldused on esitatud eraldi failina (LISA 1. Lahteandmed).

Lähteandmete failid Lisa 10: LISA_1._Lahteandmed.pdf

Käitise asukoha kirjeldus

14/28

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Uus-Kiviõli kaeveväli II asub Uus-Kiviõli uuringuvälja kagupoolses osas, mis paikneb Eesti põlevkivimaardla keskosas, administratiivselt Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumil. Uus-Kiviõli II kaeveväli piirneb lõunasuunal Oandu uuringuväljaga ning idapiiri läheduses asub Ojamaa põlevkivikaevandus. Muudes suundades jääb kaeveväli Uus-Kiviõli uuringuvälja alasse. Uus-Kiviõli II kaevevälja pindala on umbes 2076 hektarit. Uus- Kiviõli II kaevevälja asukoht on näidatud eraldi failis (LISA 2. Uus-Kivioli II kaevandusala asukoha kaart).

Uus-Kiviõli II kaevanduse pealmaa tehnoloogiline kompleks hakkab paiknema Rääsa tööstusalal (kinnistul, mille katastritunnus on 43801:001:0126). Tööstusala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatakse hooned ja rajatised, mis on vajalikud põlevkivi allmaakaevandamiseks ja transportimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale. Uus-Kiviõli II tööstusalale on planeeritud rajada ka kaldšahtide plats (vt LISA 2. Uus-Kivioli II kaevandusala asukoha kaart). Kaldšahtid on ette nähtud omal jõul liikuvate mäemasinate kaevandusse laskmiseks, samuti inimeste ja materjalide maa alla toimetamiseks spetsiaalsetel masinatel ning lintkonveieriga kaevise (mäemassi) maa peale toimetamiseks. Tööstusalale rajatakse ka tuulutusšurfid värske õhu juhtimiseks kaevandusse ja saastunud õhu kaevandusest välja viimiseks (vt LISA 3. Asukoht ja heiteallikad). Väljapuhke tuulutusšurfi (tähistatud heiteallikana TS2) planeeritud asukohast jääb lähim elamu umbes 500 m kaugusele kagu suunda.

Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.

Lisa 11: LISA_2._Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 12: LISA_3._Asukoht_ja_heiteallikad.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusala paikneb tasasel maa-alal. Maapinna absoluutsed kõrgused kaldšahtide ja tuulutusšurfide piirkonnas jäävad vahemikku 47-51 m. Maapinna absoluutsete kõrguste erinevus Uus-Kiviõli II tööstusalal 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit, mistõttu ka geograafiliste objektide ei mõju saasteainete hajumisele saasteainete hajumise modelleerimisel ei ole vajalik arvesse võtta.

Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) VKG Uus-Kiviõli II kaevanduse territooriumi asukoha klimaatilisi tingimusi iseloomustavad (Jõhvi meteoroloogiajaama asukoha järgi) järgmised näitajad Riigi Ilmateenistuse andmetel 1991 – 2020 kohta järgmised näitajad.

Keskmised näitajad Jõhvi MJ andmetel:

Kuu Temp, °C Sademed, mm Tuule kiirus, m/s Niiskus, %

Jaanuar -4,6 45 4,4 90

Veebruar -5,2 34 4,2 88

Märts -1,7 36 4,0 80

Aprill 4,5 34 3,7 72

Mai 10,3 50 3,4 68

Juuni 14,6 84 3,1 73

Juuli 17,4 77 2,9 76

August 15,9 93 2,9 80

15/28

September 11,2 67 3,3 84

Oktoober 5,5 84 3,8 87

November 0,6 64 4,3 90

Detsember -2,5 49 4,6 91

Aasta 5,5 717 3,7 82

Aasta keskmine õhutemperatuur on olnud 5,5°C. Kõrgeima keskmise õhutemperatuuriga kuu on olnud juuli (17,4°C) ja madalaima keskmise õhutemperatuuriga kuu on olnud veebruar ( -5,2°C).

Sademete keskmine kogus on aastas olnud 717 mm. Sademetevaesemad kuud on olnud veebruar ja märts (34 mm), suurima sademete kogusega kuu on olnud august (93 mm).

Tuule keskmised kiirused:

Aasta keskmine: 3,7 m/s

Väikseim kuu keskmine (juuli, august): 2,9 m/s

Suurim kuu keskmine (detsember): 4,6 m/s.

Tuulte keskmine esinemissagedus Jõhvi MJ 2018-2020 aasta andmetel on esitatud alljärgneval joonisel. Jooniselt selgub, et valdavateks tuuleteks on edela- ja lõunakaarte tuuled esinemissagedusega umbes 36%.

16/28

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Väljapuhke šurf TS2

Koormus Täiskoormus E-P

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 70

Juuli 10

August 70

Eesti Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogiajaama 2018-2020. aasta vaatlusandmetel koostatud tuulte roos

Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim vaatlusjaam ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2018-2020. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpoolmärgitud meteoroloogiliste näitajate kohta.

17/28

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

18/28

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane.

5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. LHK projekti kohaselt ei ole oodata kaevanduse tootmistegevusest tingitud olulise mürahäiringu teket ja müra normtasemete ületamisi.

5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​‐

väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / Keskmistamisaeg

TS2 7446-09- 5

Vääveldioksiid 0.15 g/s 1 tund 350 µg/m³ 223.98 0.64 24 tundi 125 µg/m³ 40.99 0.328

TS2 10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.178 g/s 1 tund 200 µg/m³ 40.06 0.20 1 aasta 40 µg/m³ 1.166 0.029

TS2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.773 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 2 922.094 0.292 TS2 7783-06-

4 Vesiniksulfiid 0.007 g/s 1 tund 8 µg/m³ 1.43 0.179

TS2 7664-41- 7

Ammoniaak 0.344 g/s 1 tund 500 µg/m³ 260.22 0.52 1 aasta 8 µg/m³ 2.513 0.314

Koosmõju kirjeldus Avatava Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalale on planeeritud üks uus heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2). Kuna nimetatud heiteallika lähiümbruses 500 m raadiuses analoogsed saasteaineid väljutavad kasutuses olevad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi kaevandusala lähiümbruse õhukvaliteeti mõjutav heiteallikas. Kaevanduse nimetatud heiteallikast väljutatavate saasteainete hajumise arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ÕPV [5]. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on ligikaudsed saasteainete hetkeliste heitkoguste muutliku iseloomu ja määramise ebamäärasuse tõttu. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS1 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV.

Saasteainete arvutuslikke sisaldusi (kontsentratsioone) tuulutusšurfist väljuvas õhus võrreldi EKUKi poolt (2021) Ojamaa kaevanduses teostatud vastavate mõõtmistulemustega. Mõõdetud kontsentratsioonid on üldjuhul kuni 2 korda väiksemad arvutuslikest kontsentratsioonidest. Märgatavad erinevused arvutuslike ja mõõdetud kontsentratsioonide vahel esinevad ammoniaagi puhul. Samal ajal võib NH3 kontsentratsioon šurfist väljuvas õhus muutuda väga laiades piirides, olenevalt teostatavatest lõhkamistöödest ja kasutatavast lõhkeainest. Ammoniaagi eriheide on suhteliselt kõrge läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel. Ammoniaagi puhul toimub tõenäoliselt ka neeldumine märgades kaevanduskäikudes, (mis vähendavad ammoniaagi heitkogust), mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Ammoniaagi võimalikku neeldumist kaevanduskäikudes ja ka kaevandusvees ei ole ammoniaagi heitkoguste määramisel arvesse võetud.

19/28

5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine

CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral) Väljapuhkešurf TS2 Saasteaine 1 kord 3 aasta jooksul 7446-09-5 Vääveldioksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

10102-44-0 Lämmastikdioksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

630-08-0 Süsinikmonooksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

7783-06-4 Vesiniksulfiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

7664-41-7 Ammoniaak Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

74-82-8 Metaan Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Uus-Kiviõli II kaevanduse tootmistegevusega seoses võib tekitada lõhnahäiring eelkõige vesiniksulfiidi ja ammoniaagi esinemine lõhkegaasides ja nende väljutamisel välisõhku väljapuhkešurfi kaudu. Lõhnahäiringu hinnangu andmisel on lähtutud nimetatud lõhnaainete kirjanduses toodud lõhnaläve andmetest, võrreldes neid saasteainete hajumise modelleerimisel saadud õhukvaliteedi tasemetega väljapuhkešurfi lähiümbruses. Uus-Kiviõli II kaevandusest väljutatavate nimetatud saasteainete lõhnaläved on järgnevad [15]: • vesiniksulfiid 0,2-2,0 µg/m3; • ammoniaak 3750-37500 µg/m3.

Andmed ammoniaagi lõhnaläve kohta jäävad keskmiselt üsna suurde vahemikku, mis on 3750–37500 μg/m3. Tundlikumad inimesed võivad õhus ammoniaagi lõhna tunda ka juba 300 μg/m3 õhukvaliteedi taseme juures. Hajumisarvutuste põhjal on ammoniaagi õhukvaliteedi maksimaalne arvutuslik tase tuulutusšurfi lähiümbruses ~260 µg/m3. Sellisel juhul ei ole ammoniaagi hajumisega seonduv lõhnahäiring üldjuhul tajutav. Vesiniksulfiidi hajumisel väljapuhkešurfist võib mõningatel juhtudel väljapuhkešurfi läheduses olla perioodiliselt ja lühiajaliselt tajutav nõrk lõhnahäring, kuna arvutuslik maksimaalne kontsentratsioon 1,43 µg/m3 asub H2S-ile teadaolevalt hinnatud lõhnalävi piirkonnas (0,2–2,0 µg/m3). Kuna šurf asub asutusest eemal, siis on see ebaoluline, lähim eluhoone asub umbes 500 m kaugusel. Eelnevalt tulenevalt ei ole oodata, et kaevanduse tegevus üldjuhul lõhnahäiringut põhjustab.

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisel on uueks paikseks heiteallikaks kaevanduse tuulutuse väljapuhke ventilatsiooni šurf, millest väljutatavad saasteainete heitkogused on määratud arvutusliku metoodika alusel.

Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Ei ole asjalohane.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

20/28

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalal väljutatakse välisõhku lõhketöödel tekkivaid saasteaineid kaevanduse tuulutuse väljapuhke surfi kaudu.

Lõhketöödel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine

Lõhketöödel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud metoodikat, mis on välja töötatud teadusliku uurimise instituudi ВНИИОСуголь poolt ja toodud kogumikus [ 13, 14 ].

Saasteainete heitkogus M vaadeldaval perioodil (aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

M =k x Q x Ag(1–Am·η / Ag·100),

kus:

k – koefitsient, mis arvestab saasteaine sadenemist: tolmu puhul k=0,16 (jämedad osakeste fraktsioonid sadenevad koheselt), CO, NO2 ja teiste gaaside puhul k=1,0;

Q – saasteaine eriheide lõhkeaine kaalu kohta, t/t;

Ag – lõhkeaine kulu, t;

Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutati meetmeid saasteainete vähendamiseks (nt märjad puuraugud);

η – leevendusmeetmete efektiivsus.

Käesoleval juhul läbindus- ja koristustöödel meetmeid saasteainete vähendamiseks ei rakendata, siis Am=0 (järelikult ka η =0). Seega:

M = Q x Ag, t/a.

Kaevise lõhkamisel eralduvad koos lõhkegaasidega kaevanduse atmosfääri ka summaarsed osakesed. Allmaa lõhkamistöödel osakeste eraldumist välisõhku ei arvestata, kuna need sadenevad niisketes kaevanduskäikudes ning sellisel juhul k=1. Lõhkeaine kulu saadakse, kui korrutada lõhatava kaevise koguse (m3) lõhkeaine erikuluga (kg/m3). Lõhkeaine kulud määrtakse eraldi erinevate kaevetööde (läbindus- , koristus- ja aherainetööd) korral, kuna kasutatakse erinevaid lõhkeaineid ja ka erinevas koguses.

Allmaa lõhketöödel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on eeldatud, et eralduvad koguseliselt kõik saasteained, mis tekivad lõhkeaine täielikul põlemisel. Ei ole arvestatud nt saasteainete võimaliku neeldumisega kaevanduskäikudes.

Lõhketöödel eralduvate ja välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heitkoguste määramisel on lähtutud tekkinud kaevise kogusest ühekordsel lõhkamisel. Kaevise kogus ühekordsel lõhkamisel määratakse järgmiselt (m3):

kaevise aastane kogus kaevetöö kohta (m3)x lõhkamiskohtade arv samaaegsel lõhkamisel (esi, kamber) : lõhketööde päevade arv aastas : lõhkamiste arv ööpäevas.

Lõhkamine toimub samaaegselt maksimaalselt neljas läbindusees ja neljas kambris 312 päeva aastas ning lõhkamiste arv ööpäevas on läbindus- ja koristustöödel vastavalt 117 ja 139. Saasteainete heitkoguste määramise metoodikat kasutades määratakse saasteainete heitkogused ühe lõhkamise kohta grammides. Seejärel määratakse hetkeline heitkogus, jagades ühekordse heitkoguse keskmistamise ajaga. Lõhkamisel tekib lõhkegaaside pilv, kus tekkinud saasteainete kontsentratsioonid on kohe lõhkamise järgselt maksimaalsed ja vähenevad pilve liikumisel väljapuhkešurfi suunas. Saasteainete hajumise modelleerimiseks vajalike hetkeliste heitkoguste määramiseks on lähtutud ühekordse keskmistamise ajast 1 tund.

Saasteainete heitkoguste arvutused on esitatud lisa 4 tabelites.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Arvutuskäigud ja -kirjeldused saasteainete heitkoguste määramiseks on esitatud lisafailis (LISA 4. Arvutused).

Manused Lisa 13: LISA_4._Arvutused.pdf

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

21/28

Heiteallikatest väljutatavate saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod ja selle tarkvara versiooni Breeze AerMod 8.0. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016.a. määrus nr. 84 [10]. Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 50 × 50 m.

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2018-2020

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on ettevõtte asukohale lähim vaatlusjaam (registreeritakse kõiki hajumisarvutusteks vajalikke meteoroloogilisi näitajaid) ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2018-2020. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpool kirjeldatud meteoroloogiliste näitajate kohta.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Meteoroloogilised andmed pärinevad Riigi Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim meteoroloogiajaam.

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud meteoroloogilised andmed on töödeltud hajumisarvutustes kasutamiseks sobivasse formaati tarkvara AetMet 7 abil

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Topograafilisi sisendandmeid (pinnareljeefi andmeid) ei ole saasteainete hajumise mudelleerimisel kasutatud.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Uus-Kiviõli II kaevanduse heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete koosmõju õhukvaliteedi tasemete arvutuslikul määramisel ei ole käesolevas projektis arvestatud ümbruse foonilist saastenivood, kuna teadaolevalt vastavad seireandmed puuduvad. Vastavalt keskkonnaministri määrustele 23.10.2019, nr 56 [7], ja 27.12.2016, nr 84 [10] on LHK projekti koostamisel hajumisarvutuse piirkonnaks valitud piirkond, mis ulatub vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast või ka piirkond, mille raadius on käitise kõrgeima heiteallika kõrguse 50-kordne kõrgus (2,7 x 50 = 135 m). KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei paikne käitise heiteallikast TS2 500 m kauguses teisi heiteallikaid, mis väljutaksid käitisega samu saasteaineid. Lähimad töös olevad heiteallikad, mis väljutavad sarnaseid saasteaineid asuvad kaugemal kui 5 km. Koosmõju teiste käitiste heiteallikatega ei ole seega modelleeritud. Fooniline õhukvaliteedi tase on seega loetud mudelarvutustes kõigi saasteainete puhul nulliks.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisel on tööstusalale planeeritud üks uus heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2). Kuna nimetatud heiteallika lähiümbruses analoogseid saasteaineid väljutavad töötavad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi õhukvaliteeti mõjutav heiteallikas. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutused hajumiskaartide koostamisega teostati saasteainete osas, mille arvutuslik aastane heitkogus ületas 1 kg ning millistele on teada kehtiv õhukvaliteedi taseme piirväärtus. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 [5] kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Hajumiskaardid on esitatud ainult nende saasteainete puhul, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest. Saasteainete hajumisarvutuste tulemuste hindamisel on aluseks võetud õhukvaliteedi kehtivad piirväärtused [5]. Ammoniaagi hajumisarvutuste tulemuste hindamisel on aluseks võetud õhukvaliteedi kehtivad kriitilised tasemed.

Saasteainete hajumisel Uus-Kiviõli II kaevanduse ainsast planeeritud heiteallikast TS2 ei ületa õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi kriitilisi tasemeid. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, mis on suuremad kui 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtustest (vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Nimetatud saasteainete hajumise kohta on koostatud hajumiskaardid, mis on esitatud eraldi failina (LISA 5. Hajumiskaardid). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV.

Manused Lisa 14: LISA_5._Hajumiskaardid.pdf

22/28

5.4.16. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Uus-Kiviõli II kaevanduse planeeritud heiteallikast ehk väljapuhke tuulutusšurfist väljutatavate saasteainete hajumise arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ÕPV [5]. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on ligikaudsed saasteainete hetkeliste heitkoguste muutliku iseloomu ja määramise ebamäärasuse tõttu. Saasteainete hajumisel tuulutusšurfist (heiteallikast TS2) tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Tuulutusšurfist umbes 500 m kaugusel asuva üksikelamu maa-alal ei ületa maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase 0,05 ÕPV. Seega väljapuhke tuulutusšurf on lokaalse mõjuga heiteallikas.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Põlevkivi allmaa kaevandamisel on põhilised välismüra allikateks kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurfid, kaevise töötlemiskompleks (rikastusvabrik, killustiku tootmine ja muud tegevused), transpordimüra. Müra ja vibratsiooni häiringuid võivad põhjustada ka allmaa lõhketööd, valdavalt lõhketööde epitsentri piirkonnas. Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalalt transporditakse kaevis konveiertranspordiga naabruses oleva Ojamaa kaevanduse tööstusalale järeltöötlemiseks. Seega Rääsa tööstusala peamisteks välismüra allikateks jäävad kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurf, kaevise Ojamaa tööstusalale töötlemiseks transportimise pealt kaetud konveier ja kaevandust teenindav transport. Rääsa tööstusala kaldšahtide maa-ala kaevanduse sisenemise kohale ehitatakse hoone, millest võimalik müra väljapoole oluliselt ei levi. Rääsa tööstusala mürataset on hinnatud naabruses asuva Ojamaa põlevkivikaevanduse ja selle tööstusala analoogia põhjal. Ojamaa põlvkivikaevanduse müra ja vibratsiooni on hinnatud Akukon Eesti OÜ poolt aastal 2022 läbi viidud uuringus [12]. Uuringu tulemuste põhjal müratase väljapuhke šurfide ja konveierite läheduses (ehk müraallikate läheduses) jääb vahemikku 80-95 dB. Väljapuhke šurfist umbes 250 kaugusel võib müratase ulatuda kuni 30 dB. Uus-Kiviõli II kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurfi planeeritud asukohast jääb lähim elamu umbes 500 m kaugusele kagu suunda, mis on Sauli kinnistul asuv elamu. Seega hinnanguliselt ei ole oodata kaevanduse tootmistegevusest tingitud olulise mürahäiringu teket ja müra normtasemete ületamisi Rääsa tööstusala lähiümbruses olevate elamute juures.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalal on üks heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2), mis mõjutab lähiümbruse õhukvaliteeti. Kuna nimetatud heiteallika lähiümbruses analoogseid saasteaineid väljutavad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi õhukvaliteedile suurima mõjuga heiteallikaks. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta on esitatud taotluse vormidel 5.5 ja 5.6. Käitise tegevusega seonduvalt ei ole ette näha kehtestatud piirväärtusi ületavat lõhnahäiringu või müra teket. Lõhkamistööde puhul muutub hetkeline heitkogus (g/s) ajaliselt pidevalt, olenedes tuulutusõhu kogusest ja lõhkamistööde kaugusest tuulutusšurfist, millisest lõhkamisgaasid koos tuulutusõhuga välisõhku väljutatakse. Seega on vormil 5.5 esitatud hetkelised heitkogused lõhkamistöödelt informatiivse iseloomuga.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste seire toimub arvutuslikul meetodil vastavalt tegevusandmetele. Lõhkamistöödel eralduvate saasteainete heitkoguste seire toimub arvutuslikult vastavalt tarbitud lõhkeaine kogustele. Saasteainete heitkoguste arvutamist teostatakse kvartalite kaupa keskkonnatasude kvartaliaruannete koostamiseks. Uus-Kiviõli II kaevanduse väljapuhkešurfist välisõhku väljutatavate saasteainete leviku modelleerimistulemuste kohaselt saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa lubatud piirväärtusi. Välisõhku väljutatavate saasteainete leviku modelleerimisel on kasutatud saasteainete hinnangulisi hetkelisi heitkoguseid, kuna need on lähteandmete muutliku iseloomu ja muude kõrvalmõjude tõttu arvutuslikult raskesti määratavad. Seetõttu tuleb pidada vajalikuks lõhkamistöödelt tulenevate saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhkamistööde teostamise ajal lõhkamistöödele lähimast tuulutusšurfist.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste korral erakorraliste abinõude rakendamine saasteainete heite vähendamiseks pole vajalik kaevanduse töötamisel tavapärasel töörežiimil.

23/28

5.4.17. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Uus-Kiviõli kaeveväljal avatava kaevanduse tööga kaasneva keskkonnamõju hindamine on läbi viidud töös „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine“, Kobras AS, Tartu, 2010. Selles töös on antud hinnang keskkonna erinevatele komponentidele – pinna- ja põhjaveele, atmosfäärile, maastikule, taimestikule, loomastikule sotsiaal- majanduslikule keskkonnale jt. Samuti on kirjeldatud kaevanduse tegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute leevendusmeetmeid. Kaevanduse logistikataristu keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud töös „Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“, OÜ Alkranel, Tartu, 2022. Töös antud hinnangu kohaselt olulise negatiivse mõju esinemist üheski mõjuvaldkonnas ei ole ette näha. Kuid samas peetakse vajalikuks töös kirjeldatud keskkonnahäiringute leevandamise meetmete rakendamise vajalikkusega.

Muud heite vähendamise meetmed Rakendatakse vastavalt vajadusele.

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Tööstusheite seaduse § 115 lg 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir ​väärtus, mg/Nm³ Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Väljapuhke šurf TS2 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.15 g/s 5.625 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.178 g/s 6.946 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.773 g/s 28.551 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 0.219 t 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.334 g/s 10.289 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 11.677 g/s 419.597 t 74-82-8 Metaan Tavaheide 0.0001 g/s 0.002 t

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Tööstusheite seaduse § 115 lg 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.

24/28

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 6.946 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 419.597 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 28.551 t 74-82-8 Metaan 0.002 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 5.625 t 7664-41-7 Ammoniaak 10.289 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.219 t

25/28

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 11

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.056

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha)

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Energeetikatööstuse kütus ning keemia- ja tsemenditööstuse tooraine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

5 plokk 0100 - põlevkivi pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 07.12.2020

6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 07.12.2020

7 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 59 797.133 tuh t 07.12.2020

Geoloogilised uuringud

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 5 000 tuh t 69 282.403 tuh t

26/28

Geoloogilised uuringud

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri

Geoloogiafondi number 7957

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Vorm ei ole asjakohane. Maapõue eriosa muutmist ei taotleta, st aktuaalseks jäävad kehtiva loa taotlemisel esitatud graafilised lisad ja lisadokumendid (v.a. kaevandamisjäätmekava, mis on esitatud selle taotluse vormil 8).

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Taotletava tegevuse kirjeldus, keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud lisafailidena esitatud KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes (teostatud ühiselt tänaseks eraldiseisvate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldiste kohta) ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Olulise erisusena on taotletava tegevuse ulatus (mäeeraldise suurus) ja keskkonnahäiringu suurus (kaevandusvee mahud, saasteainete heitkogused) võrreldes aruannetes hinnatuga kordades väiksemad.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletava tegevuse kirjeldus, keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud lisafailidena esitatud KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes (teostatud ühiselt tänaseks eraldiseisvate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldiste kohta) ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Olulise erisusena on taotletava tegevuse ulatus (mäeeraldise suurus) ja keskkonnahäiringu suurus (kaevandusvee mahud, saasteainete heitkogused) võrreldes aruannetes hinnatuga kordades väiksemad.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Taotletava tegevuse kirjeldus, keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud lisafailidena esitatud KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes (teostatud ühiselt tänaseks eraldiseisvate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldiste kohta) ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Olulise erisusena on taotletava tegevuse ulatus (mäeeraldise suurus) ja keskkonnahäiringu suurus (kaevandusvee mahud, saasteainete heitkogused) võrreldes aruannetes hinnatuga kordades väiksemad.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Taotletava tegevuse kirjeldus, keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud lisafailidena esitatud KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes (teostatud ühiselt tänaseks eraldiseisvate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldiste kohta) ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Olulise erisusena on taotletava tegevuse ulatus (mäeeraldise suurus) ja keskkonnahäiringu suurus (kaevandusvee mahud, saasteainete heitkogused) võrreldes aruannetes hinnatuga kordades väiksemad.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Taotletava tegevuse kirjeldus, keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud lisafailidena esitatud KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes (teostatud ühiselt tänaseks eraldiseisvate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldiste kohta) ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes. Olulise erisusena on taotletava tegevuse ulatus (mäeeraldise suurus) ja keskkonnahäiringu suurus (kaevandusvee mahud, saasteainete heitkogused) võrreldes aruannetes hinnatuga kordades väiksemad.

27/28

8. Taotluse lisad

Muu eelhinnangu info Lisa 15: Kavandatava_Uus_Kivi6li_kaevanduse_KMH_ARUANNE_HEAKSKIIDETUD_lisadega__1_.pdf

Lisa 16: Kavandatava_Uus_Kivi6li_kaevanduse_KMH_ARUANNE_HEAKSKIIDETUD_lisadega__2_.pdf

Lisa 17: Steigeri_hydrouuringud__1_.zip

Lisa 18: Steigeri_hydrouuringud__2_.zip

Lisa 19: Steigeri_hydrouuringud__3_.zip

Lisa 20: Uus_Kivioli_logistika_KSH_aruanne.pdf

Nimetus Manus Seirekava Lisa 21: UKII_Seirekava_07012022.pdf

Seirekava lisa 2 Lisa 22: Metsise_mangude_seire_kirjeldus_1_.pdf

Kaevandamisjäätmekava Lisa 23: VKG_Kaevandused_OU_kaevandamisjaatmekava.pdf

Kaaskiri Lisa 24: Kaaskiri_Uus_Kivioli_II_keskkonnaloa_muutmise_taotluse_juurde_09_12_2022_KA01_06_272.asice

28/28

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/333343

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused

Registrikood / Isikukood 10854884

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli II kaevandus

Aadress Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK 0265

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

13.06.2023

Lõppemise kuupäev 10.07.2049

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rebu allmaapumpla maapealne väljund

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024126

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2023 3 985 900 5 435 400 4 529 500 4 167 200 18 118 000 49 638

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Kaevandusvee kogused arvutada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Veenäitude üle pidada arvestust igakuiselt. Vee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta.

Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjaveetaset mõõta vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud seirekavas toodud tingimustele. Tulemused esitada üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis.

Proovivõtunõuded

Analüüsinõuded

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/13

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Rebu veelase

Väljalaskme kood IV011

Reoveepuhasti nimetus Rebu settebassein

Reoveepuhasti kood PUH0001624

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Ojamaa jõgi

Suubla kood VEE1068700

Veekogumi nimetus Ojamaa

Veekogumi kood 1068700_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6577410, Y: 675193

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2023 18 118 000 3 985 900 5 435 400 4 529 500 4 167 200 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2023 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2023 Kloriid (CL) CI

2023 Magneesium (Mg2+) Mg

2023 Kaltsium (Ca2+) Ca

2023 Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC DOC

2023 Nikkel (Ni) 7440-02-0

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2023 Heljum HEL 40

2023 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2023 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2023 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2023 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

2023 Naftasaadused NAF 1

2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

3/13

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Vorm ei ole asjakohane

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire

Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Enne Rebu settebasseini X: 6577047, Y: 675242 PUH0001624 Rebu settebassein Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Pärast Rebu settebasseini X: 6577410, Y: 675193 PUH0001624 Rebu settebassein Heljum Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

Proovid võtta mõlemast punktist samal ajal.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Rebu veelase IV011 X: 6577410, Y: 675193 Ojamaa 1068700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Nikkel (Ni) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire 4/13

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Ojamaa jõgi VEE1068700 Ojamaa jõgi

VEE1068700 IV011 Rebu veelase Ojamaa 1068700_1 Ojamaa jõgi enne kaevandusvee väljalasku

X: 6577578, Y: 675145 Pinnaveeseire Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord poolaastas

Ojamaa jõgi VEE1068700 Ojamaa jõgi

VEE1068700 IV011 Rebu veelase Ojamaa 1068700_1 Ojamaa jõgi peale kaevandusvee väljalasku

X: 6577615, Y: 674992 Pinnaveeseire Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta 5/13

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane

V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane

V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale

Kaevandusmasinaid tuleb remondita ja tankida maa all selleks ette nähtud kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht viivitamatult reostuse tõrje vahenditega varustada.

Pidev

2. Nõutav reoveepuhastusviis Kaevandusvesi - mehhaaniline. Pidev 3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest

olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeametit, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

4. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada veereostust. Pidev 5. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini.

2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Uus-Kiviõli II kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui vee erikasutuse teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

Pidev

6. Muud asjakohased meetmed Tagada olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Pidev 7. Muud asjakohased meetmed Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad kahjud (sh teiste isikute poolt kasutatavate kaevude kasutuskõlbmatuks muutmine), hüvitab loa omanik. Vajadusel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 6/13

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale.

1. Vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonides üks kord kvartalis 2. loa andja nõudmisel;

2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Saastetasu ja vee

erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis

4. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. Põhjaveetasemete seire tulemused esitada vastavalt loa tabelis V3 toodud nõuetele. 2. Väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. 3. Suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. Settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused).

1.-4. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 1. üks kord aastas, 2. üks kord kvartalis, 3. kaks korda aastas, 4. üks kord kvartalis

5. Muu vajalik informatsioon Vee erikasutusloas toodud andmete muutustest ja töödest, mis ei ole käesoleva loaga haaratud, tuleb koheselt informeerida loa andjat.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite ​allikate arv tootmis ​territooriumil 1

7/13

Käitise töötajate arv 513

Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS

Emaettevõtte riik Eesti

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011359 TS2 Väljapuhke šurf TS2 X: 6576006, Y: 675039

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 6.946 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 28.551 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 419.597 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 5.625 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2023 0.219 t 7664-41-7 Ammoniaak 2023 10.289 t 74-82-8 Metaan 2023 0.002 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir ​väärtus, mg/Nm³

Hetkeline kogus Mõõtühik Väljapuhke šurf TS2 HEIT0011359 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.178 g/s

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.773 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 11.677 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.15 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.334 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 0.0001 g/s

8/13

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik

Eritingimus Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pisteline regulaarne

Teostada heiteallikast TS2 saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (μg/m3) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmised peab teostama labor, kes tagab mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse ning kel on vajalike analüüside läbiviimiseks olemas meetodikate akrediteeringud. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mõõtmiste teostamist.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 9/13

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 11

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.06

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha)

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 5 000

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 14.02.2020

6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 14.02.2020

7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 59 797.133 tuh t 14.02.2020

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 5 000 tuh t 69 282.403 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus

10/13

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletus-kiri." (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007

Geoloogiafondi number 7957

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkiri nr 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 1 990.7844 0.982727 0130 Alutaguse vald 145 100 85.2725 0.017273

Kõrvaltingimused

1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.

2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.

3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).

4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.

5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku omavalitsust.

6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed lõhkelaengud.

7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.

8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu omanikule.

11/13

Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu omanikule.

10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.

Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).

11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.

12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust.

13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.

14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.

15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid.

16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad.

17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks

18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.

19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida

20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta.

21. Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel kaevandamise maksimaalne aastamäär on 5 miljonit tonni, kuid nimetatud kogust on lubatud kaevandada üksnes juhul ning kuni Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel ei kaevandata. Kohe kui maavara kaevandamise mahu aruandest nähtub, et keskkonnaloa nr L.MK/329491 alusel on asutud kaevandama, kehtib Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloal maksimaalne aastamäär 2 miljonit tonni.

12/13

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

Loa lisad Nimetus Manus LHK lisa - Lähteandmed Lisa 1: Lahteandmed.pdf

LHK lisa - Käitise asukohakaart Lisa 2: Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan Lisa 3: Asukoht_ja_heiteallikad.pdf

LHK lisa - Arvutused Lisa 4: Arvutused.pdf

LHK lisa- Hajumiskaardid Lisa 5: Hajumiskaardid.pdf

LHK projekt (failis lk 13-25) Lisa 6: Keskkonnakaitseloa taotlus T-KL_1013928.pdf

13/13

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

1

Lisa 1. Lähteandmed

Alljärgnevaid lähteandmeid avatava Uus-Kiviõli II kaevanduse kohta on kasutatud

saasteaine heitkoguste arvutamisel.

1. Üldine iseloomustus

Uus-Kiviõli kaeveväli II asub Uus-Kiviõli uuringuvälja kagupoolses osas, mis paikneb Eesti

põlevkivimaardla keskosas, administratiivselt Ida-Viru maakonna Lüganuse valla

territooriumil. Uus-Kiviõli II kaevanduse pealmaa tehnoloogiline kompleks hakkab paiknema

Rääsa tööstusalal (kinnistul, mille katastritunnus on 43801:001:0126). Uus-Kiviõli II

kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatakse hooned ja rajatised, mis on vajalikud põlevkivi

allmaakaevandamiseks ja transportimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale. Uus-

Kiviõli II tööstusala peamiseks rajatiseks on kaldšahtide plats koos vajalike hoonetega.

Kaldšahtid on ette nähtud omal jõul liikuvate mäemasinate kaevandusse laskmiseks, samuti

inimeste ja materjalide maa alla toimetamiseks spetsiaalsetel masinatel ning lintkonveieriga

kaevise (mäemassi) maa peale toimetamiseks. Rajatakse kaevise ümberlaadimise punkt,

kaevise transportimiseks kinnise konveieriga Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale

edasiseks töötlemiseks.

Kaevanduse tootlikkuseks on planeeritud kaevandatava kaevise mahu järgi 5,9 mln tonni aastas

ja kaubapõlevkivi toodangu järgi 3,2 mln tonni aastas. Kaevevälja ettevalmistamine ja

kaevandamine toimub vastavalt kamberkaevandamise viisile. Kamberkaevandamisel jäetakse

põhilae hoidmiseks osa põlevkivist väljamata – need on kande- ja hoidetervikud. Lähilae

toestamiseks kasutatakse ankurtoestikku.

2. Uus-Kiviõli II kaevanduses põlevkivi kaevandamise töörežiim.

Tööpäevade arv aastas 312 (7-päevane töönädal)

Vahetuse pikkus allmaatöölise jaoks (tundi) 8

Vahetuse pikkus pealmaatöölise jaoks (tundi) 8

Kaevise tootmise vahetuste arv1 3

Läbindustööd toimuvad kolmes vahetuses pikkusega (tundi) 8 1 kaevise laadimine ühes poolplokis ja ettevalmistustööd teises poolplokis toimuvad

vaheldumisi.

3. Lõhkamistööd

Kaevanduses tehakse lõhketöid põlevkivikihindi läbindus- ja koristustöödeel, samuti nn aherainetöid, mis on vajalikud veekraavide, veekogurite, šurfide jne rajamiseks. Läbindustöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag (lõhkeaine erikulu kaevise kohta 1,15

kg/m3), koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge ( lõhkeaine erikulu kaevise kohta 0,9 kg/m3)

ja aherainetöödel õhkeainet Senatel Powerfrag (lõhkeaine erikulu kaevise kohta 2,5 kg/m3).

Lõhkamistööde käigus eraldub kaevanduse atmosfääri saasteaineid, mis ventilatsiooniõhuga

väljutatakse välisõhku.

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

2

4. Saasteainete eriheited lõhkamistöödel

Saasteaine Saasteainete erikogus lõhkeaine massiühikukohta

Senatel Powerfrag Subtek Charge

q, g/kg Q, t/t q, g/kg Q, t/t

CH4 0,0019 0,0000019 0,00016 0,00000016

CO 7,3901 0,0073901 11,0227 0,0110227

NH3 14,3691 0,0143691 0,00017 0,00000017

H2S 0,3043 0,0003043 0,00034 0,00000034

NO2 (NO ümberarvestatult NO2-ks) 0,0288204 0,0000288 3,2819997 0,003282

SO2 1,1096 0,0011096 2,289 0,002289

CO2 165,234 0,165234 142,7771 0,1427771

5. Kaevanduse tuulutus

Kambriplokkide ja läbindusete tuulutamisel kasutatakse tagasisuunduvat õhu liikumise skeemi, kus värske õhk liigub kambriplokki mööda kogumisstrekki ja väljuv saastunud õhk lahkub külgstrekkide ja tuulutusšurfide kaudu. Tuulutusšufrid on kapitaalsed abikaeveõõned. Tuulutusšurfid jagunevad siseneva ja väljuva õhu šurfideks. Siseneva õhu šurfide kaudu siseneb kaevandusse värske õhk. Kaevandusest väljuva ja saastunud õhu maa peale juhtimiseks on väljuva õhu tuulutusšurfid. Kaevanduse täieliku tootmisvõimsuse saavutamise perioodil (ettevalmistamisel) on ette nähtud 2 tuulutusšurfi:

1. tuulutusšurf 1 – värske (sisenev) õhujuga (ei ole heiteallikas); 2. tuulutusšurf 2 – värske väljuv õhujuga (heiteallikas lõhkegaaside

väljutamiseks).

Väljapuhkešurfi maa-alusesse ventilaatorikambrisse paigaldatakse kuni 4 ventilaatorit

tootlikkusega kokku 28 000 m³/min. Värske ja väljuva õhu kogused on ligilähedaselt

võrdsed. Tuulutusšurfi ava rajatakse maapinnast kõrgemale ulatuva raudbetoonist

suudmena. Suudme kõrgus sõltub šurfi otstarbest. Väljuva õhu šurfi suudme kõrgus on

2,7 m.

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

LISA 2. VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevandusala asukoha

kaardid

Allikas:Maa-amet

Uus-Kiviõli II kaevevälja asukoha kaart

Tähistused:

- sissepuhke tuulutusšurfi asukoht

- väljapuhke tuulutusšurfi asukoht

- kaevevälja kaldšahtide maa-ala planeeritud asukoht

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

Allikas: Maa-amet

Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa maapealse tööstusterritooriumi asukoha kaart ja naaberkinnistute sihtotstarbed (Mtm – maatulundusmaa; Mtm+Vm – maatulundusmaa+veekogude maa; Mtm+To – maatulundusmaa + tootmismaa; Ühisk+Vm – ühiskondlike hoonete maa + veekogude maa)

Tähistused: - kaevevälja kaldšahtide maa-ala planeeritud asukoht