Kiri

1

EELNÕU

………

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja ......2024. a nr

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse

Euroopa Liidu talendireserv

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa Liidu talendireserv, eelnõu

kohta:

1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu talendireservi loomist, kui sellega liitumine on

liikmesriikidele vabatahtlik, et lihtsustada tööandjate ja kolmandatest riikidest pärit

tööotsijate kokkuviimist ja rahvusvahelist värbamist. Eesti peab vajalikuks, et ette

oleks nähtud ka võimalus talendireservist lahkuda või liikmestaatus peatada.

1.2. Eesti toetab eelnõus põhimõtet, et liikmesriigid saavad lähtuvalt oma tööturu

vajadustest kohandada tööjõupuudusega kutsealade loetelu, mille kohta liikmesriik

võimaldab talendireservis vahendada tööpakkumisi. Eelistame, et liikmesriikidel oleks

võimalus muuta loetelu sagedamini kui kord aastas, et paremini kohaneda muutustega

tööturul, sealhulgas kriisiolukordades, kus vajadus tööjõu järele võib sektorites kiirelt

muutuda.

1.3. Peame oluliseks, et talendireservi loomisel kasutataks maksimaalselt ära Euroopa

tööportaali EURES IT-elemente ja teisi olemasolevate platvormide (Europass, EL

ühtne digivärav) lahendusi, et minimeerida EL-i ja liikmesriikide kulusid ning vältida

süsteemide dubleerimist ja sellega kaasnevat halduskoormust asjaomastele asutustele.

1.4. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu talendireservi loomine ei muuda liikmesriikide

sisserände regulatsiooni, muuhulgas ei kaasne sellega välismaalastele võimalust

siseneda Euroopa Liitu töö otsimise eesmärgil. Tagatud peab olema see, et Euroopa

Liidu liikmesriiki saaksid tulla need kolmandate riikide kodanikud, kellel on olemas

konkreetne töökoht ja tööle kutsuja.

1.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu regulatsioon toetaks seaduslikku ja turvalist töörännet

ning talendireservis ei oleks neid välismaalasi, kelle sisenemine Euroopa Liitu on

tõkestatud või kes on ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

1.6. Oleme seisukohal, et talendireservi potentsiaali paremaks ärakasutamiseks ja sellest

suurema lisandväärtuse saamiseks on oluline rakendada ka muid tööjõu liikuvust

toetavaid poliitikameetmeid. Selleks, et talendireserv toetaks vajaliku

kvalifikatsiooniga töötajate Euroopa Liidus tööle asumist, peab lihtsustama

kvalifikatsioonide hindamis- ja tunnustamissüsteeme. Ülemaailmne kõrgharidusega

seotud kvalifikatsioonide tunnustamise konventsioon loob hea aluse kvalifikatsioonide

2

tunnustamise lihtsustamiseks Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel, mistõttu on

oluline, et rohkem riike konventsiooni ratifitseeriksid.

1.7. Eesti peab oluliseks, et talendireservi loomise ja toimimise kõrval kasutataks paremini

ära nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides tööturul vähem osalevate rühmade

potentsiaali, edendataks olemasoleva tööjõu ümber- ja täiendõpet, tööjõu liikuvust

Euroopa Liidu sees ning töötingimuste ja töökohtade kvaliteedi parandamist.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Haridus- ja

Teadusministeerium

HTM-i arvamus EL talendivaru määruse kohta

1. HTM leiab, et eraldiseisva EL Talendivaru IT-platvormi loomine ei ole tõhus ja

jätkusuutlik lahendus kolmandate riikide kodanikest oskustööliste kaasamiseks EL-i ja

Eesti tööturule. Sellega kaasneb kohustus IT-platvormi rakendamist toetava struktuuri

loomiseks ning riiklike süsteemide ja EL Talendivaru IT-platvormi koostoime

tagamiseks.

Selgitus: Sõltumata sellest, kas riik otsustab talendivarus osaleda või mitte on vastava

IT-platvormi loomiseks, selle hilisemaks hooldamiseks, lisafunktsioonide ja taristu

arendamiseks ning talendivaru rakendamist toetavate EL struktuuride, sh näiteks EL

Talendivaru sekretariaadi tegevuste (riiklike kontaktpunktide koordineerimise,

koolituse, kommunikatsiooni, tõlkimise ja veebipõhise teabepakkumisega)

elluviimiseks kavandatud olulist ressurssi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist.

Talendivaruga liitumisel peavad ka liikmesriigid selle praktiliseks rakendamiseks riigi

tasandil määrama riiklikud kontaktpunktid, kelle ülesandeks on muuhulgas vabade

töökohtade edastamine EL Talendivaru IT-platvormile ja individuaalse toe ning

juhendamise pakkumine kolmandate riikide tööotsijatele ja tööandjatele.

Võtame ettepaneku

teadmiseks. Täpsustame

talendivaru IT-

platvormi struktuuri ja

muid detaile

läbirääkimiste käigus.

Haridus- ja

Teadusministeerium

2. Leiame, et rahvusvahelise värbamise hõlbustamiseks kutsealadel, kus Eestis on suur

tööjõupuudus peab kasutama ja vajadusel edasi arendama olemasolevaid platvorme ja

andmekogusid.

Selgitus: Täna kasutatakse liikumise ja mugava asjaajamise toetamiseks mitmeid

erinevaid platvorme, sh EURES, Europass, EL ühtne digivärav (ingl. k. Single Digital

Gateway). EURES portaal toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu (EL) ja

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides ja seda saaks tehnilise lahendusena

kasutada ka kolmandate riikide kodanike ning EL tööandjate kokku viimiseks.

Europassi platvorm võimaldab luua CV ja tõendada ning üles laadida

kvalifikatsioonisertifikaate ning EL ühtse digivärava eesmärk on lihtsustada mugavat

asjaajamist. EL Talendivaru IT-platvorm oleks järjekordne uus platvorm, mille

eesmärk on küll hõlbustada kolmandate riikide kodanike värbamist, kuid selle

funktsioonid oleksid sarnased olemasolevate platvormide funktsioonidele. Seetõttu

Arvestatud

seisukohapunktis 1.3 ja

selle selgituses.

Nõustume, et uute

platvormide loomise

asemel tuleks

võimalusel eelistada

olemasolevate

lahenduste kasutamist

või võimalikult suures

ulatuses toetuda

olemasolevate

2

leiame, et oluline on kasutada olemasolevaid platvorme, et vältida süsteemide

dubleerimist ja sellega kaasnevat halduskoormust.

lahenduste

rakendustele.

Haridus- ja

Teadusministeerium

3. Leiame, et liitumine EL talendivaruga võib tõsta oskuste ja kvalifikatsioonide

tunnustamisega tegelevate asutuste halduskoormust Eestis. Samuti võib kasvada

vajadus kolmandate riikide kodanike keeleõpet toetavate tegevuste järele.

Selgitus: Reguleerimata ameti- ja kutsealadel töötamiseks tegeleb välismaal saadud

kõrghariduskvalifikatsioonide (kraadid, diplomid, tunnistused jne) tunnustamisega

Eestis ENIC/NARIC keskus. Reguleeritud ameti- ja kutsealadel töötamise nõuded on

sätestatud vastava valdkonna õigusaktides ning tunnustamisega tegelevad erinevad

pädevad asutused. Enamasti on töötamise eeltingimuseks seatud kindla kutsetaseme

tunnistuse olemasolu. Kui Eesti otsustab talendivarus osaleda ja selle tulemusel kasvab

kolmandate riikide kodanike huvi Eesti vastu ning suureneb nende tööränne Eestisse,

siis see tõstab kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamisega

tegelevate asutuste halduskoormust. Samuti kasvab vajadus kolmandate riikide

kodanike keeleõppega seotud tegevuste jaoks, seda eriti olukorras, kus eesti keele

oskus on näiteks kutse taotlemise eeltingimuseks ning vajalik valitud kutsealal

töötamiseks.

Arvestatud. Toodud

välja mõjude peatükis.

Haridus- ja

Teadusministeerium

4. Peame oluliseks, et rohkem riike ratifitseeriksid ülemaailmse kõrgharidusega seotud

kvalifikatsioonide tunnustamise konventsiooni, sest see loob hea aluse

kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks Euroopa ja kolmandate riikide vahel.

Selgitus: Ülemaailmse kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide tunnustamise

konventsiooni eesmärk on tagada maailma erinevates piirkondades välja antud

kvalifikatsioonide õige ja õiglane tunnustamine ning seeläbi edendada rahvusvahelist

kõrgharidusalast koostööd. 2023. aasta lõpu seisuga on konventsiooni ratifitseerinud

13 Euroopa riiki, sh Eesti ning 11 riiki kolmest maailmajaost. Konventsiooniga

tagatakse Eesti kesk- ja kõrgharidust tõendavate tunnistuste, diplomite ja akadeemiliste

kraadide lihtsam tunnustamine senisest enamates riikides, eelkõige väljaspool

Euroopat. Samamoodi on konventsiooniga liitunud teiste riikide kodanikel lihtsam

enda kvalifikatsioonide tunnustamine Eestis. Konventsioon ei sea kohustust tunnustada

teise konventsiooniosalise hariduskvalifikatsioone automaatselt, vaid välisriigi

hariduskvalifikatsiooni tunnustatakse juhul, kui võrreldavates kvalifikatsioonides ei

ole olulisi erinevusi. Otsuse tegemisel tuginetakse asjakohasele ja usaldusväärsele

Võtame teadmiseks,

püüame ettepaneku

olulisust esile tuua

läbirääkimiste käigus.

3

teabele teise riigi kõrgharidussüsteemi kohta, mida valdab riigi pädev teabekeskus

(Eesti puhul ENIC/NARIC Keskus).

Justiitsministeerium Meil on küsimus art 6 p 4 osas, millisel eesmärgil selline teavitus ette nähakse, minu hinnangul

on see üleliigne. Küll aga tasuks MKM-il üle vaadata, kuidas on meie siseriiklikus õiguses

riikliku kontaktpunkti andmetöötlus reguleeritud. Me ei tea, mis see täpsemalt on siis ei oska

ka kommeteerida, kas meil siseriiklikus õiguses on kõik korras.

Selgituseks - kui teine haldusorgan saab isikuandmed mitte inimeselt endalt, vaid teiselt

haldusorganilt, tuleb vastavalt IKÜM art 14 tagada inimese teavitamine sellest. Teavitamise

kohustust ei ole, kui „isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud

vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, milles nähakse ette

asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks“ (art 14 lg 5 c).

Arvestades määruse sisu, siis seal on toodud, kes andmeid töötlevad (punkt 8), seega ei ole

teavitamiskohustuse lisamine vajalik. Samuti on punktis 6 toodud ka kaitsemeetmed andmete

säilitamisel (anonümiseerimine või kustutamine 2 aasta jooksul). Seega tekitab punkt 4

üleliigset halduskoormust ning tuleks määrusest välja jätta.

Kasutame ja täpsustame

ettepanekut

läbirääkimiste käigus

EL nõukogus.

Siseministeerium Siseministeerium toetab talendireservi loomist vabatahtlikku instrumendina ning peab

oluliseks talendireservi loomist võimalikult väikse halduskoormusega. Talendireserviga

luuakse süsteem, mis aitab kokku viia kolmandates riikides asuvaid tööotsijaid EL-is

paiknevate tööandjatega ning vahendada informatsiooni liikmesriikide sisserände reeglite,

kvalifikatsioonide tunnustamise ning liikmesriikides vajaminevate kvalifikatsioonidega.

Tööotsijate ja tööandjate kokku viimiseks on planeeritud kasutada juba olemasolevat EURES

(European Employment Services) võrgustikku, mis toimib hetkel EL-i sisese tööotsijate ja

tööandjate kokkviimisega nõustamise ja informatsiooni vahendamisega.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis

1.1 ja selle selgituses.

Nõustume, et

talendireservi loomine

on vabatahtlik ja

võimalikult väikese

halduskoormusega.

Siiski tuleb täpsemalt

analüüsida ja

läbirääkimiste käigus

välja selgitada, et uus

instrument ei dubleeriks

olemasolevaid.

Siseministeerium Eelnõu näeb ette vabatahtlikku süsteemi, kus talendireservis osaleda soovivad riigid saavad

otsustada, kas liituda süsteemiga või mitte. Loodav süsteem täiendab liikmesriikide süsteeme,

Arvestatud

seisukohapunktis 1.1 ja

1.3 ning nende

selgituses.

4

mistõttu talendireservi platvormi loomine ei vähenda liikmesriigi koormust hoida üleval ja

arendada oma süsteeme tööandjate ja tööotsijate kokku viimiseks. Samuti kaasnevad

süsteemiga liitumisel kohustused informatsiooni uuendamise, vajaminevate kvalifikatsioonide

nimekirja edastamise jms. Seetõttu on oluline vältida süsteemide dubleerimist ning kasutada

ära olemasolevaid lahendusi, et vähendada erinevate süsteemide ülalpidamise ja haldusega

seotud kulusid. Lisaks on oluline kasutada ära IT-lahendused ja EL-i kesksed andmesüsteemid,

et edastada ja uuendada talendireservis informatsiooni (sh sisserändereeglid,

kvalifikatsioonide tunnustamine, välismaalaste nimekiri, kelle riiki sissesõit on tõkestatud).

Siseministeerium Eesti jaoks on oluline, et kolmandatest riikidest EL-i saabuv tööjõud looks lisandväärtust

liikmesriigi ühiskonnas, ega tooks kaasa ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule ning

vastaks tööturu vajadustele nii kvalifikatsioonide kui oskuste poolest. Siseministeerium peab

oluliseks, et EL-i talendireservi loomisega ei antaks välismaalastele võimalust siseneda EL-i

töö otsimise eesmärgil. Peab tagama, et riiki saaksid tulla need, kellel on olemas konkreetne

töökoht ja tööle kutsuja, et riiki saabuv välismaalane ei jääks haavatavasse olukorda või

koormaks liikmesriigi sotsiaalsüsteemile. Kuigi talendireservi eelnõu ei näe hetkel ette töö

otsimise eesmärgil välismaalaste riiki sisenemise hõlbustamist, on oluline kolmepoolsete

läbirääkimiste jaoks Euroopa Parlamendi, EL-i Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel

määratleda seisukoht võimalikeks läbirääkimisteks.

Arvestame

seisukohapunktis 1.4 ja

selle selgituses.

Meil on varasem

seisukoht selle kohta, et

ei peaks andma alust

sisenemiseks riiki vaid

et sul on tööpakkumine

tööandjalt.

Siseministeerium Talendireservi eelnõu näeb ette vabatahtliku võimalusena kiirendada välismaalaste riiki

sisenemist, mistõttu on oluline kiire andmete vahetus, et talendireservis ei oleks neid

välismaalasi, kelle sisenemine EL-i on tõkestatud või kes on ohuks avalikule korrale ja riigi

julgeolekule. Samuti tuleks kokku leppida, et talendireservis ei oleks nende riikide kodanikke,

kes ei tee tõhusat tagasivõtualast koostööd liikmesriikidega.

Teadmiseks võetud.

Arvestatud osaliselt

seisukohapunktis 1.5

Huvigrupid, organisatsioonid

Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

1. ELi talendireservi loomise ettepanek on kahtlemata positiivne algatus, mis kindlasti

aitab teatud määral lihtsustada ELi ettevõtetel värvata kolmandatest riikidest pärit töötajaid.

Samas ei aita see ettepanek Kaubanduskoja hinnangul lahendada Eesti ettevõtete jaoks kõige

suuremaid kitsaskohti seoses kolmandatest riikidest pärit töötajate värbamise ning nende

Eestisse elama ja tööle asumisega. Kaubanduskoda on viimastel aastatel ettevõtete hulgas

korduvalt kaardistanud, millised on ettevõtete jaoks peamised kitsaskohad seoses kolmandatest

riikidest pärit töötajate värbamise ning nende Eestisse elama ja tööle asumisega. Meieni ei ole

aga jõudnud ettevõtetelt massilist tagasisidet, et välismaalaste värbamise puhul on suurimaks

Võetud teadmiseks.

Arvestatud osaliselt

seisukohapunktis 1.1

samuti käsitletud

mõjude osas.

KTK toob välja, et neile

ei ole saabunud

ettevõtetelt olulist

5

probleemiks see, et ei ole võimalik leida sobivaid töötajaid kolmandatest riikidest. Peamiste

probleemidena on Eesti ettevõtted esile tõstnud näiteks liiga väikest sisserände kvooti, teatud

ametikohtade jaoks on liiga kõrge Eesti keskmise palga nõue, Eesti välisesindustes on pikad

järjekorrad viisa taotlemise aja broneerimiseks ning elamisloa taotlemiseks aja saamine

Politsei- ja Piirivalveametis võtab liiga kaua aega, lisaks on menetluspraktika ebaühtlane. Neid

kitsaskohti ei aita talendireservi loomine leevendada.

tagasisidet, et

välismaalaste värbamise

puhul on suurimaks

probleemiks see, et ei

ole võimalik leida

sobivaid töötajaid

kolmandatest riikidest.

Samale teemale viitab

ka Work in Estonia

sihtrühmade

välisvärbamise protsessi

kogemuse ja rahulolu

uuring 2019,

https://www.workinesto

nia.com/eesti-

tooandjate-ja-siin-

elavate-

valisspetsialistide-

arvamusuuring/

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

2. Kaubanduskoda peab positiivseks, et määruse ettepaneku kohaselt on igal liikmesriigil

õigus otsustada, kas liituda algatusega või mitte. Kui ELi talendireservi loomise ettepanek

võetakse vastu, siis peaks Eesti enne sellega liitumist põhjalikult analüüsima, kas ja milline

töökoormuse ning kulude kasv kaasneb platvormiga avalikule sektorile. Kindlasti tuleks

vältida dubleerimist ning uute täiendavate töökohtade loomist avalikku sektorisse. Samuti

tuleks hinnata, kui suured ühekordsed ja iga-aastased kulud kaasneksid talendireserviga

liitumisel. Seejärel on võimalik teha kaalutletud otsus, kas talendireservist saadav kasu kaalub

üles algatusega kaasnevad kulud või on mõistlikum kasutada avalikke ressursse muul viisil

selleks, et Eesti ettevõtetel oleksid paremad võimalused värvata kolmandatest riikidest

töötajaid.

Arvestatud selgituses ja

taustas.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

3. Kui talendireserv luuakse ja Eesti otsustab sellega liituda, siis oleks talendireserviga

kaasnev mõju positiivsem, kui Eesti kasutaks määruse ettepanekust tulenevat võimalust

kehtestada kiirendatud sisserändemenetlus, mis võimaldab kiiremini värvata kolmandatest

riikidest pärit töötajaid. Selle asemel või kõrval võiks teha ka muid muudatusi välismaalaste

seaduses, mis lihtsustaks välismaalaste värbamise protsessi ja suurendaks ka välismaalaste

Välismaalaste seaduses

(VMS) on öeldud, et VV

võib kehtestada

tööjõupuudusega

nimekirjad,

6

huvi kandideerida Eestis asuvatele töökohtadele. Mõistame, et muudatuste tulemusena ei tohi

suureneda oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, kuid meie hinnangul on võimalik seadust

muuta ilma selliste negatiivsete mõjudeta.

lihtsustamisega puudub

Töötukassa nõue.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

4. Kui talendireserv luuakse ja Eesti otsustab sellega liituda, siis peaks Eesti vaatama üle

määruse ettepaneku lisas oleva kogu ELi hõlmava tööjõupuudusega kutsealade loetelu, et see

oleks kooskõlas Eesti tööturu vajadustega. Seega vajaduse korral peaks Eesti jätma osad

kutsealad loetelust välja või hoopis lisama täiendavaid kutsealasid. Selle loetelu

muutmisel/täiendamisel võiks lähtuda OSKA uuringute raportites toodud järeldustest ja

prognoosidest. Me ei pea mõistlikuks lahendust, kus loetelu muutmine toimub üksnes

poliitiliste kokkulepete või ametnike otsuste alusel.

Arvestatud

seisukohapunktis 1.2.

Tööinspektsioon Arvamus talendireservi määruse eelnõule:

Oleme üle vaadanud Teie poolt 29.12.2023 edastatud nn talendireservi määruse eelnõu.

Tööinspektsioon teatab, et toetab eelnõuga taotletavat eesmärki, milleks on lihtsustada

kolmandate riikide tööotsijate ja EL liikmesriikide tööandjate tööpakkumiste kokku viimist

tööjõupuudusega ametialadel. Ettepanekuid või märkuseid esitatud eelnõu kohta

Tööinspektsioonil ei ole.

Teadmiseks võetud.

Eesti Töötukassa Eesti Töötukassa peab talendireservi loomist Euroopas tööjõupuuduse leevendamiseks

pikemas ajahorisondis vajalikuks algatuseks. Euroopas juba täna ja ka Eestis pikemas vaates

on tööjõupuudus. Ühtne platvorm aitab kaasa õiglasemale ja läbipaistvamale rändele. On

positiivne, et algatus näeb ette, et riigid saavad piirata ja täiendada tööjõuliikumist vastavalt

riigis valitsevale tööturu olukorrale (lisada riigispetsiifilisi kutsealasid või jätta

üleeuroopalisest loendist kutsealasid välja). Eestis on olemas toetav OSKA süsteem, millele

saame tugineda.

Teadmiseks võetud.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 1.1.

Eesti Töötukassa Eesti liitumise aja- ja asjakohasus sõltub meie hinnangul riigi otsusest ja rändepoliitika

arengutest. Tänase väga piiratud rändepoliitika valguses võib selle süsteemi kasutegur olla

Eestile esialgu väike. Töötukassa hinnangul on täna väljaspool sisserände kvoote olevates

valdkondades (IT, idufirmad, akadeemilised töötajad ja tippspetsialistid) tööandjate suutlikkus

värvata hea/piisav, kasutades selleks olemasolevaid kanaleid (spetsialiseerunud

värbamisettevõtted, LinkedIn jne). Muudes valdkondades seab tänane madal sisserände kvoot

(ca 1300 inimest) kolmandatest riikidest värbamisele olulise piirangu.

Teadmiseks võetud.

Eesti Töötukassa Hinnates täna EURES platvormil toimuvat EL sisest tööjõuliikumist, siis Eestis on see pigem

marginaalne. Kasulikkusele hinnangu andmiseks peame tervikuna prognoosima, kas Eesti on

nii EL sees kui ka tulevikus kolmandate riikide tööotsijatele atraktiivne ja

konkurentsivõimeline riik (keelenõuded, kliima jms). Kindlasti toetab selline lahendus

Teadmiseks võetud. Kui

Eesti hakkab kaaluma

liitumist EL

talendireserviga, siis

7

üksiktööandjat tööjõu otsimisel, kuid tuleb arvestada, et riigil kaasnevad selle süsteemi

ülalhoidmisega märkimisväärsed kulud. Varasemad üleeuroopalised IT lahendused (vähemalt

tööturuvaldkonnas) on veninud aastaid (EESSI/RINA) ja pidevalt muutunud, mistõttu ei saa

olla kindel, et selline mastaapne IT projekt väga tulemuslikult (toimib kõrge kasuteguriga /

sujuvalt / suure kasutajaskonnaga jne) aastaks 2026 valmis saab.

peame arvestama ka

üleeuroopalise IT

süsteemi valmimise

ajakavaga.

Eesti Töötukassa Töötukassa (tehnilise) valmisoleku hindamiseks puudub lisatud materjaldes vajalik info, st

tehnilise teostuse keerukust ja seega ka reaalset kulu (raha, aega) ei ole võimalik täpselt

hinnata. Nt kuidas toimib siseriiklike poliitikate häälestamine IT süsteemides: milline vastutus

saab tehnilises lahenduses olema migratsiooni eest vastataval osapoolel (milline asutus see

Eesti kontekstis saab olema) ja milline tööturuasutusel ehk töötukassal. Samuti ei ole teada,

kuidas tagatakse automaatse sobitamise (AI lahenduse) täpsus ja turvalisus, mh kui puuduvad

kokkulepped kvalifikatsioonide tunnustamise osas või platvormi keele küsimuses. Lisaks tekib

küsimus, kuidas üks tehniline platvorm aitab vähendada protsessi bürokraatiat. Eesti

seisukohalt on veel oluline, et me ei kasuta ESCO oskuste klassifikaatorit, töö selle

kasutuselevõtmiseks käib (oskuste klassifikaatori väljatöötamist ja sidumist ESCOga juhib

Kutsekoda). Töötukassale tähendaks kontaktpunktiks olemine lisaks IT arendus- ja

hoolduskuludele ka nõustamispädevusega töötajate lisandumist.

Kulud:

1) IT aastased püsikulud peale liitumist on 350-550 000 eurot aastas (Euroopa Komisjoni

hinnang, sh sõltuvad kulud liitunute arvust ehk mida vähem on liitunuid, seda suuremad kulud

tekivad liitunud riigile).

2) Lisanduvad tööjõukulud on osaliselt püsivad (süsteemi üleval hoidmine/muudatuste

tagamine ja juhtrühmade töös osalemine) ning osaliselt klientide arvust sõltuvad (tööandjad,

kelle tööpakkumisi edastame ja keda nõustame ning kolmandate riikide kodanike nõustamine

nii tööturu kui migratsiooniküsimustes (vähemalt esmainfo)), kuid väga üldistatult hindame,

et tööjõukulud on ca 400 000 eurot aastas.

Kulud kokku võivad töötukassas olla vahemikus 750 – 950 000 eurot aastas. Lisanduvad teiste

partnerite kulud (nt migratsioonivaldkonnas).

Teadmiseks võetud,

lisatud mõjude alla.

Kasutame ettepanekuid

läbirääkimiste käigus, et

täpsustada ja saada

täpsemat infot kulude ja

tingimuste kohta.

Eesti Töötukassa Talendireserviga liitumise aja- ja asjakohasuse otsustab riik, kuid eeltoodule tuginedes on

töötukassal valmisoleku tagamiseks vaja minimaalselt ühte eelarveaastat.

Teadmiseks võetud.

Arvestatud osaliselt

selgituses.

Eesti Tööandjate Keskliit Ilmselt talendireserv lihtsustaks värbamist, kuigi arvatavasti on teised liikmesriigid

atraktiivsemad. Palju sõltuks tõenäoliselt sellest, kui nähtavaks ja kasutajasõbralikuks

Teadmiseks võetud.

Käsitletud mõjude all.

Eesti saab

8

suudetakse see baas kolmandate riikide kodanikele teha. Peame igal juhul vajalikuks Eesti

liitumist talendireserviga.

talendireserviga

liitumise üle otsustada

siis, kui eelnõu on vastu

võetud ja on selge,

millistel tingimustel

talendireserv toimima

hakkab.

Eesti Tööandjate Keskliit Platvorm peaks olema võimalikult bürokraatiavaba ja lihtne kasutada, et huvitatud talente

oleks palju. Töötajate kvalifikatsiooni eelkontroll oleks tööandjatele kasulik. Samas, kui see

on keeruline ja takistab talentidel andmebaasi kasutamist (andmete lisamist), siis pigem pole

sellest kasu.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktides 1.3

ja 1.6 ning nende

selgituses.

Eesti Tööandjate Keskliit Tööjõupuudusega ametialade nimekirja ajakohastamisel võiks Eesti lähtuda OSKA-st.

Arvestatud

seisukohapunkti 1.2

selgituses.

Eesti ametiühingute

Keskliit

Eesti ametiühingute Keskliit ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut talendireservi loomise

kohta esitatud kujul ning ettepaneku vastuvõtmisel Eesti ühinemist sellega.

Talendireservi loomisega loodetakse leida oskustööjõudu majandusharudesse, kus valitseb

suur tööpuudus ja ollakse seisukohal, et Euroopast sellist tööjõudu ei leia. Pakutav ettepanek

on, sarnaselt eelmistele töörände poliitikatele, suunatud tööandjatele.

Teadmiseks võetud.

Eesti ametiühingute

Keskliit

Ametiühinguna oleme seisukohal, et Euroopa töörändepoliitika peaks selle asemel edendama

inimväärset tööd, võrdset kohtlemist, sotsiaalset kaasatust ning kaitset võõrtöötajate

ärakasutamise ning kuritarvitamise vastu. Asi ei peaks olema ainult oskuste sobitamises vaid

võimaluses tagada juurdepääs inimväärsetele ja kvaliteetsetele töökohtadele, tervishoiule,

ravile, eluasemele ja haridusele võrdse põhimõtte alusel.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 1.4.

Eesti ametiühingute

Keskliit

Oleme vastu tööjõupuuduse ja oskuste kitsale tõlgendamisele, mis ei ole tihti otseselt seotud

„oskuste“ puudusega. Kehvad töötingimused, lühiajalised ja „paindlikud“ töösuhted, madalad

palgad, majandusliku ja sotsiaalse konvergentsi puudus, aktiivsete tööturumeetmete kvaliteet,

ebapiisavad tööstuspoliitikad, hariduse ja täiendõppe riigi ning tööandjate poolne ebapiisav

Teadmiseks võetud.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 1.4 ja

1.6 ja nende selgituses.

9

rahastus kogu Euroopa Liidus on kõik peamiseks põhjuseks, miks tööandjad ei leia piisava

oskusega tööjõudu ja oskustega tööjõud otsib võimalusi mujalt.

Eesti ametiühingute

Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul ei pruugi talendireservi loomine Eesti vaates

lihtsustada tööandjate ja kolmandatest riikidest pärit tööotsijate kokku viimist ja rahvusvahelist

värbamist. Eriti arvestades Euroopa Komisjoni ettepanekut partnerlusriikide Maroko,

Tuneesia, Egiptuse, Pakistani ja Bangladeshi vaates. Lääne- ja Lõuna-Euroopa on oma

paremate töötingimuste ja sotsiaalpoliitikaga tõenäoliselt neile huvipakkuvamad.

Teadmiseks võetud.

Eesti ametiühingute

Keskliit

Kvaliteetsete töökohtade tagamine oleks võimalik kollektiivläbirääkimiste edendamise kaudu,

mis täna on Euroopa tasandil seatud eesmärgiks, kuid Eestis on adekvaatse miinimumpalga

direktiivi eesmärkide täitmiseni veel pikk maa. Riiklikud poliitikad peaks arendama aktiivseid

tööturu meetmeid, õpetama töötajatele vajalikke oskusi selle asemel, et asetada oma

tegevusetus võõrtöötajate õlule. Heade töökohtade olemasolu sõltub tööandjapoolsetest

investeeringutest. Euroopa konkurentsis tõeliste talentide värbamiseks peaks Eesti seadma

eesmärgiks jõuda töö- palgatingimuste ning ka sotsiaalkaitse osas Lääne-Euroopa tasemele.

Töötajate puudus tervishoius ja pikaajalises hoolduses on tingitud just investeeringute

ebapiisavusest.

Teadmiseks võetud.

Eesti ametiühingute

Keskliit

Digitaalne platvorm, mille kaudu saaks vastavalt sihipärasele otsingule profiilide järgi

töötajaid ja tööandjaid otsida oleks ideena huvitav, kuid nagu ettepanekus selgitatakse,

tähendaks see riigile lisakulu, olenemata, et esialgsed investeeringud kaetakse Euroopa Liidu

tasandilt. Samuti on oluline tagada andmekaitse, mis peaks olema digitaalse platvormi loomise

oluline element.

Arvestatud

seisukohapunktis 1.3.

Eelnõu artikkel 6

puudutab isikuandmete

töötlemist. Eelduslikult

peaks isikuandmete

töötlemine olema

sarnastel alustel

rakenduses oleva

EURES määruse andme

töötlemisega, saame

seda täpsustada

läbirääkimiste käigus.

Eeldatavasti toimub

talendireservis

andmetöötlus isiku

nõusoleku alusel. See

tähendab, et tööotsija ja

10

tööandja andmed

kantakse sinna nende

nõusolekul ning neile

selgitatakse eelnevalt, et

kuidas ja milleks nende

andmeid seal

töödeldakse.

Kui määrus sätestab, et

kontaktpunkt(id)

teavitavad tööotsijaid ja

tööandjaid, siis peab

kontaktpunkti tehniline

lahendus seda toetama

ja võimaldama. Esimene

valik teavitamiseks peab

olema elektrooniline s.t

nad peavad esitama

talendireservi

kandmisel e-posti

aadressi.

Eesti ametiühingute

Keskliit

Kui Eesti peaks talendireserviga liituma, siis on oluline, et see oleks läbipaistev, kaasatud

peavad olema ametiühingud nii meil kui päritoluriikides.

Teadmiseks võetud.

Siseriiklike

ametiühingute

kaasamine on meie

hinnangul oluline,

päritoluriikide osas

tuleb veel tingimusi

täpsustada.

Eesti ametiühingute

Keskliit

Riigi tasandi tööjõupuudusega ametialade nimekirja koostamisel ja ajakohastamine peavad

toimuma tööturu osapoolte (ka vastava ala ametiühingute) kaasamisega.

Arvestatud seisukoha

1.2 selgituses.

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse

Euroopa Liidu talendireserv“

Euroopa Komisjon esitas 15. novembril 2023. aastal ettepaneku Euroopa Liidu (edaspidi EL)

talendireservi määruse (COM(2023)716) kohta. Määrusega luuakse kõigile EL

liikmesriikidele ligipääsetav ELi talendireserv, et hõlbustada väljaspool ELi elavate

kolmandatest riikidest pärit tööotsijate1 värbamist.

Loodava talendireserviga lihtsustatakse kolmandate riikide tööotsijate ja liikmeriikide

tööandjate tööpakkumiste kokku viimist tööjõupuudusega kutsealadel. Liitumine on

vabatahtlik. Liituda ei saa otse individuaalsed tööandjad, vaid liikmesriigid, määrates riiklikud

kontaktpunktid (üldjuhul tööturuasutused), kes edastavad tööandjate vabu töökohti ning

vajadusel toetavad tööandjaid ja töötajaid. Talendireservi digitaalne platvorm peaks hakkama

põhinema Euroopa tööotsingu portaali EURES lahendustel, mille kaudu saaks sihipäraste

otsingutega profiilide järgi töötajaid ja tööandjaid otsida, samuti teha automaatset profiilide

sobitamist. Platvormile registreeritakse tööotsijad Europassi kaudu, mis tagab võrreldavad ja

standardiseeritud (oskuste) profiilid. Tööjõupuudusega kutsealade nimekirja on kavas pidevalt

ajakohastada ning liikmesriikidel on võimalik nimekirja kohandada vastavalt oma

tööturuvajadustele. Eelnõu ei mõjuta liikmesriikide ränderegulatsiooni, enne tööle asumist

on kolmanda riigi tööotsijal vaja läbida vastavad siseriiklikud menetlused, kuid liikmesriigil on

eelnõu kohaselt võimalus luua kiirendatud rändemenetlusi. Platvormi loomise ning iga-aastased

kesksed juhtimis- ja IT kulud kaetakse liidu eelarvest, sh Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondist. Talendireserviga liitumise korral kaasneb riiklikele ametiasutustele

lisakulusid kontaktpunkti tööjõukulude (Töötukassa hinnangul u 400 000 eurot), iga-aastaste

korduvate kulude (vähemalt 30 000 eurot) ning teiste seotud asutuste kulude näol (nt

kvalifikatsioonide tunnustamine, keeleõpe).

Eesti toetab EL talendireservi loomist juhul, kui sellega liitumine jääb liikmesriikidele

vabatahtlikuks. Soovime eelnõusse lisada võimaluse liikmesriigile talendireservist lahkuda või

liikmestaatus peatada. Toetame eelnõus liikmesriikide võimalust kohandada oma tööturu

vajadustest lähtuvalt tööjõupuudusega kutsealade loetelu, mis piirab platvormil vahendatavate

tööpakkumiste ringi. Eelistame, et liikmesriigid saaksid muuta loetelu sagedamini kui kord

aastas, et paremini kohaneda muutustega tööturul. Talendireservi loomisel tuleb maksimaalselt

ära kasutada EURESe IT-elemente ja teisi olemasolevate platvormide lahendusi (Europass, EL

ühtne digivärav), et vähendada kulusid ning vältida süsteemide dubleerimist. Leiame, et algatus

ei tohi sekkuda liikmesriikide sisserände regulatsiooni, muuhulgas ei tohiks sellega kaasneda

kolmandate riikide tööotsijatele võimalust siseneda ELi töö otsimise eesmärgil. Eesti kaalub

talendireserviga liitumist, kui on selgunud selle toimimise tingimused, kaasnevad kulud ja

halduskoormus ning on analüüsitud, millistel kutsealadel Eesti näeb vajadust talendireservi

vahendusel välistöötajate värbamist soodustada.

Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punkt a

(seaduslik sisseränne). Määruse vastuvõtmiseks seadusandlikus tavamenetluses on vajalik

kvalifitseeritud häälteenamus. Eelnõu läbirääkimised toimuvad nõukogu integratsiooni, rände-

ja väljasaatmise töörühmas. Belgia eesistuja plaanib üldise lähenemisviisi kinnitada 2024. aasta

I poolaastal. Rahvusparlamentide subsidiaarsuse kontrolli tähtaeg oli 22.02.2024.

1 Vastavalt artikkel 4 punkt 2 „kolmandast riigist pärit tööotsija“ – väljaspool liitu elav isik, kes ei ole liidu kodanik

ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kes otsib liidus tööd.

2

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 15. novembril 2023. aastal ettepaneku Euroopa Liidu talendireservi

määruse kohta, millega luuakse kõigile liikmesriikidele ligipääsetav ELi talendireserv, et

hõlbustada väljaspool liitu elavate kolmandatest riikidest pärit tööotsijate värbamist.

Määrusega sätestatakse normid järgmise kohta:

a) asutused, mis vastutavad ELi talendireservi haldamise ja toimimise eest, ning nende

asutuste vaheline koostöö;

b) ELi talendireservi IT-platvormi ja seotud tugiteenuste toimimine;

c) kolmandatest riikidest pärit tööotsijate ning liikmesriikides asuvate tööandjate ELi

talendireservis osalemise tingimused ja kord;

d) talendipartnerlust kasutavate kolmandatest riikidest pärit tööotsijate värbamise

hõlbustamine.

Juhul kui Eesti otsustab liituda ELi talendireserviga, tuleb täiendada töötuskindlustuse seadust

ja anda Töötukassale kontaktpunkti roll (eeldatavasti täiendada § 23). Eesti kaalub

talendireserviga liitumist, kui selle toimimise tingimused, kaasnevad kulud ja halduskoormus

on meile sobivad ning on tuvastatud vajadus talendireservi vahendusel välistöötajate värbamist

teatud kutsealadel soodustada.

Seisukohad ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna nõunik Annika Sepp (5911 9425; annika.sepp@mkm.ee), ettevõtluse osakonna

piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur (715 5822; svetlana.stsur@mkm.ee) ja EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (625 6353;

evelin.tonisson@mkm.ee). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar (ulla.saar@mkm.ee).

2. Ettepaneku sisukokkuvõte ja võrdlev analüüs

2.1 Ettepaneku sätete analüüs

I PEATÜKK – ÜLDSÄTTED

Selles peatükis (artiklid 1–4) sätestatakse ettepaneku reguleerimisese, kohaldamisala ja

mõisted. Ettepanekuga luuakse ELi talendireserv, mis on kättesaadav kõigile liikmesriikidele,

et lihtsustada väljaspool liitu elavate kolmandatest riikidest pärit tööotsijate, sealhulgas

kolmandates riikides viibivate rahvusvahelist kaitset vajavate isikute värbamist. ELi

talendireserv on vabatahtlik vahend, mis pakub huvitatud liikmesriikidele ELi tasandil

rahvusvahelise värbamise hõlbustamiseks täiendavat toetust. EL talendireservis saavad

tööpakkumisi avaldada ainult osalevates liikmesriikides asutatud tööandjad.

II PEATÜKK – IT-SÜSTEEMI ÜLESEHITUS

Ettepaneku artikliga 5 luuakse uus IT-platvorm (ELi talendireservi IT-platvorm), mis koondab

väljaspool ELi elavate kolmandatest riikidest pärit tööotsijate profiilid ja osalevates

liikmesriikides asuvate tööandjate vabad töökohad ning toetab nende sobitamist. Selleks on

artikli 5 lõikes 2 loetletud asjakohased arendatavad IT-komponendid. Lisaks nähakse ette

rakendusaktide vastuvõtmine, et määrata kindlaks andmevahetuse, andmevormingute, vabade

töökohtade ja tööotsijate profiilivormingute ühtsed tehnilised standardid.

3

ELi talendireservi IT-platvormi toimimine hõlmab kolmandatest riikidest pärit registreeritud

tööotsijate ja ELi talendireservis osalevate tööandjate isikuandmete töötlemist, seetõttu nähakse

ettepaneku artiklis 6 ette isikuandmete töötlemise eeskirjad, sealhulgas vastutavate töötlejate ja

ELi talendireservis olevatele isikuandmetele juurdepääsu omavate isikute määratlus, ning

sätted tööotsijate õiguste kohta selles kontekstis.

III PEATÜKK – JUHTIMINE

III peatükis (artiklid 7–10) määratakse kindlaks ELi talendireservi juhtimise eest vastutavad

asjaomased asutused ning nende ülesanded ja kohustused. Artikliga 8 luuakse ELi

talendireservi sekretariaat, et tagada ELi talendireservi üldine haldamine, sealjuures ELi

talendireservi IT-platvormi loomine ja haldamine. Artiklis 9 sätestatatakse, et ELi

talendireservi juhtrühm koosneb osalevate liikmesriikide esindajatest (mitteosalevate

liikmesriikide esindajad võivad osaleda koosolekutel vaatlejatena) ning selle eesmärk on

pakkuda tuge aspektides, mis on olulised ELi talendireservi rakendamiseks, sealhulgas seoses

ELi talendireservi tegevuse planeerimise ja koordineerimisega. Artikli 10 järgselt määrab iga

osalev liikmesriik ELi talendireservi riiklikud kontaktpunktid, kes vastutavad ELi

talendireservi rakendamise eest riikide tasandil.

IV PEATÜKK – KOLMANDATEST RIIKIDEST PÄRIT TÖÖOTSIJATE

REGISTREERIMINE JA TÖÖANDJATE OSALEMINE ELi TALENDIRESERVIS

Artikkel 11 sätestab eeskirjad kolmandatest riikidest pärit tööotsijate registreerimiseks ELi

talendireservi IT-platvormil ja nende juurdepääsuks sellele platvormile. Pärast profiilide

registreerimist Europassi profiilide koostamise vahendi kaudu muutuvad kolmandatest riikidest

pärit registreeritud tööotsijad tööandjatele nähtavaks ja neil on lubatud otsida platvormilt vabu

töökohti.

Artikkel 12 sätestab kolmandatest riikidest pärit tööotsijate profiili registreerimise ja nende

juurdepääsu talendipartnerluse raames2. Komisjon näeb ELi talendireservi IT-platvormi

vahendina talendipartnerluste rakendamiseks, hõlbustades töö leidmist nende partnerluste

raames.

Artiklis 13 on sätestatud eeskirjad tööandjate osalemise kohta ELi talendireservis. ELi

talendireservi riiklikud kontaktpunktid edastavad tööandjate vabad töökohad ELi talendireservi

IT-platvormile. ELi talendireserv on suunatud tööjõupuudusega kutsealadele, seega edastatakse

platvormile vaid vabad töökohad, mis kuuluvad kogu ELi hõlmava tööjõupuudusega kutsealade

loetelusse (artikkel 14), samuti vabad töökohad, mis kuuluvad selle loetelu riigipõhiste

kohanduste (artikkel 15) ja talendipartnerluse seisukohalt oluliste kutsealade hulka.

Artikkel 16 sätestab, et kolmandatest riikidest pärit registreeritud tööotsijatel ja ELi

talendireservis osalevatel tööandjatel on võimalik otsida üksteist IT-platvormil

otsingufunktsiooni kaudu, mis võimaldab kasutada filtreid oskuste, kvalifikatsioonide ja

töökogemuste valimiseks ning samuti ELi talendipartnerluspassi omavate tööotsijate profiilide

kindlakstegemiseks. Samuti genereerib IT-platvormile integreeritud automaatse sobitamise

vahend vastastikku sobivate tööotsijate profiilide ja vabade töökohtade loetelu..

V PEATÜKK – TEAVITAMINE, TUGITEENUSED JA KIIRENDATUD

SISSERÄNDEMENETLUSED

2 Talendipartnerluste algatus käivitati rände- ja varjupaigaleppe välimeetme osana 2021. aasta juunis. Partnerluste

eesmärk on edendada tööjõu liikuvust ja arendada oskusi liikmesriikide ja peamiste partnerriikide vahel

vastastikku kasulikul viisil.

4

Artiklis 17 sätestatakse teavitamis- ja tugiteenused. Et hõlbustada värbamist, antakse ELi

talendireservi IT-platvormil teavet eri liikmesriikides kohaldatavate tingimuste, värbamis-,

sisserände- ja tunnustamismenetluste kohta.

Artikkel 18 keskendub kaebuste hõlbustamisele.

Artikkel 19 sisaldab sätteid kiirendatud sisserändemenetluse kohta. Et muuta välismaal elavate

kolmandatest riikidest pärit registreeritud tööotsijate värbamine tööandjate jaoks lihtsamaks ja

kiiremaks, nähakse artiklis 19 osalevatele liikmesriikidele ette võimalus kehtestada kiirendatud

sisserändemenetlus. Selleks võivad eelkõige olla lihtsustused viisade ja elamislubade saamises

töötamise eesmärgil, või erand liidu kodanike eelistamise põhimõttest.

VI PEATÜKK – LÕPPSÄTTED

Artiklites 20–24 sätestatakse eeskirjad järelevalve, aruandluse, delegeerimise ja rakendusaktide

vastuvõtmise ning käesoleva määruse jõustumise kohta.

3. Ettepaneku vastavus õigusliku aluse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

3.1 Õiguslik alus

Võib nõustuda, et valitud on asjakohane õiguslik alus. EL tegevuse õiguslik alus valdkonnas

on ELi toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punkt a, mis annab Euroopa Parlamendile ja

nõukogule seadusandliku tavamenetluse kohaselt õiguse võtta meetmeid kolmandate riikide

kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste valdkonnas.

ELi talendireservi eesmärk on lihtsustada välismaal elavate ja ELis töötada soovivate

kolmandate riikide kodanike värbamist. Sageli on töö leidmine ja tööpakkumise saamine

eeltingimuseks, et kolmandate riikide kodanikud saaksid kooskõlas ELi seadusliku rände

raamistikuga õiguse liikmesriiki siseneda ja seal elada. Kuna liidu seadusandja kavandatud

tegevus muudab kolmanda riigi kodaniku jaoks lihtsamaks liikmesriigis asuvalt tööandjalt

tööpakkumise saamise, kuulub see kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise

tingimuste valdkonda.

3.2 Subsidiaarsus

Võib nõustuda, et ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele. Subsidiaarsuse põhimõtte

kohaselt võib ELi meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud eesmärke

üksi saavutada, vaid neid saaks paremini saavutada ELi tasandil. ELi toimimise lepinguga

antakse liidule õigus töötada välja ühine sisserändepoliitika - seega on tegemist selge

eesmärgiga, mille poole tuleb püüelda ELi tasandil. Samal ajal on seaduslik ränne ELi ja

liikmesriikide jagatud pädevuse valdkond ning ELi toimimise lepingu artiklis 79 tunnustatakse

liikmesriikide õigust otsustada, kui palju lubada oma territooriumile kolmandate riikide

kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil. Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse,

sest tegemist on jagatud pädevusega valdkonnaga.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tulema toime oskuste nappuse ja tööjõupuudusega, mis

eeldatavasti suureneb, võttes arvesse demograafilisi probleeme ja kaksiküleminekuga seotud

nõudeid. Liikmesriigid juba tegelevad nende probleemidega, rakendades kohalikku tööjõudu,

kasutades täiendus- ja ümberõpet, edendades ELi-sisest liikuvust ja parandades töötingimusi

5

teatavatel kutsealadel. Samas kuulub probleemi lahendamise juurde olulise osana ka seaduslik

ränne. Kuigi mõningad liikmesriigid on tunnustanud seadusliku rände keskset rolli ja töötanud

välja talentide ligitõmbamise poliitikameetmed, leiab Euroopa Komisjon, et riiklikud algatused

ja poliitika kolmandate riikide kodanike rahvusvahelise värbamise parandamiseks on siiski

killustatud ja sekkumise ulatuse poolest liikmesriigiti erinevad. Lisaks keskendutakse nende

vahenditega liikmesriikide tööturgudele, seega ei kasutata mastaabisäästu, mida ELi koostöö

võib pakkuda. Seetõttu võib eeldadada, et liikmesriigid üksi ei suuda eemaldada kolmandate

riikide kodanike värbamisega seotud takistusi.

Ettepanekus on esile toodud, et üksi tegutsevad liikmesriigid, eriti väiksemad liikmesriigid,

kelle nähtavus maailmas on väiksem, ei pruugi olla võimelised meelitama kolmandatest

riikidest ligi piisavalt potentsiaalseid töötajaid. Seetõttu ei lahendaks riigi tasandi algatused

tõhusalt tööjõupuudust ELi eri osades, võttes arvesse et ühtne platvorm võiks aidata ühendada

ja vähendada lõhet kolmandatest riikidest pärit potentsiaalse tööjõu pakkumise ja

liikmesriikides asuvate tööandjate nõudluse vahel, tõmmates seega välisriikide talente ligi

tõhusamalt, võrreldes sellega, mida liikmesriigid suudaksid saavutada üksi.

Seetõttu võib esile tuua, et EL tervikuna on rändest huvitatud kolmandate riikide kodanike jaoks

atraktiivsem kui selle üksikud liikmesriigid. ELi talendireserv kui üks kogu ELi hõlmav

töövahendusplatvorm, mis pakuks ka läbipaistvat infot sisserände- ja värbamisprotsesside ning

tugiteenuste kohta, parandaks töörände haldamise üldist tõhusust ELi tasandil ja edendaks ELi

kui sihtkohta kolmandatest riikidest pärit tööotsijate jaoks, kellel on potentsiaali leevendada

oskuste nappust. ELi koostööga võib saavutada ka mastaabisäästu, mis annaks ELile paremad

võimalused konkureerida välismaiste talentide ligitõmbamisel üleilmselt ning tagab, et jõutakse

suurema arvu potentsiaalsete tööotsijateni, kellel on vajalikud oskused, ja iga liikmesriigi

tööandjate tööjõuvajadustele vastatakse paremini.

3.3 Proportsionaalsus

Ettepanekut võib pidada proportsionaalseks. Algatus ei ole kavandatud asendama riiklikke

rahvusvahelise värbamise algatusi ja platvorme ega suunaks liikmesriikides kavandatud

andekate inimeste ligitõmbamise poliitikat. ELi talendireserv ei loo uut seadusliku rände

võimalust, seega ei mõjutaks see liikmesriikide õigust otsustada, kui palju lubada oma

territooriumile kolmandate riikide kodanikke, ega nende kaalutlusõigust riikliku tasandi

tööturutestide kehtestamisel. Rahvusvahelise värbamise lihtsustamise vabatahtliku vahendina

pakuks ELi talendireserv täiendavat toetust ELi tasandil. Võib nõustuda, et algatus piirdub

aspektidega, mida liikmesriigid ei suuda üksi rahuldavalt saavutada ja mille puhul ELil on

mastaabisäästu saavutamiseks paremad võimalused. Kuna liikmesriigid saaksid säilitada

kehtivad vahendid ja täiendada neid uue platvormiga, siis pakuks algatus lisandväärtust juba

talentide ligitõmbamise poliitikat välja töötavatele liikmesriikidele. Samas liikmesriigid, kellel

puudub selline vahend, saaksid oma riikliku platvormi loomise asemel kasutada ELi

talendireservi. Rahvusvahelise värbamise hõlbustamiseks suuremat hulka vahendeid ja

teenuseid pakkuv EL platvorm tagaks lisaks ELi tööandjate vabade töökohtade nähtavuse kasvu

ülemaailmsel tasandil ning teeks ELi ettevõtjatele kättesaadavaks suurema hulga

potentsiaalseid kandidaate. Seega nõustume, et ülalpool toodut silmas pidades ei lähe ettepanek

kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

6

4. Ettepaneku mõjud

4.1 Mõju majandusele ja ettevõtjatele

Euroopa Komisjon on esile toonud, et ELi tööandjad, eelkõige VKEd, peavad paljudel

kutsealadel tulema toime terava ja struktuurse tööjõupuuduse ja oskuste nappusega3. Näiteks

ELi üleminek rohelisele ja digimajandusele tekitab teatavates sektorites suurt nõudlust

erioskuste järele ning nõuab meie majanduse ja tööturgude ümberkorraldamist4.

Tööandjatel ja kolmandatest riikidest pärit tööotsijatel on siiani esinenud rahvusvahelise

värbamisega seotud probleeme. See kahjustab seadusliku rände võimalusi aidata kaotada ELis

tööjõupuudust ja oskuste nappust. Eelkõige on rahvusvaheline töövahendus sageli tülikas ja

ebatõhus, mis on tingitud tõhusate kanalite ja vahendite puudumisest, raskustest

värbamisprotsessi käsitlevale teabele juurdepääsul ja selle mõistmisel ning kaasnevatest

suurtest menetluskuludest.

Eesti ei ole oskustööjõu puuduse osas erand. OSKA prognoosid näitavad, et Eesti tööjõuvajadus

perioodil 2022–2031 ületab tööturule siseneva põlvkonna võimekuse seda katta. Luminori

hinnangul on tööturult lahkuvas 60–70-aastaste inimeste grupis umbes 160 000 inimest.

Lisanduvas 20–30-aastaste grupis aga vaid 130 000 inimest. Iga nelja pensionile mineva töötaja

asemel on lisandumas kolm töötajat.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal leidis enam kui kaks kolmandikku küsitletud

majandusekspertidest, et oskustööjõu puudus on jätkuvalt suur probleem Eesti majanduse

jaoks. Kuigi ettevõtjatel on täna peamiseks tootmist takistavaks teguriks vähene nõudlus, vastas

iga kümnes ettevõtja nii töötlevas tööstuses, ehituses kui ka teeninduses, et toodangu kasvu

takistab just tööjõupuudus.

Ettevõtjate tagasisidet kinnitavad ka OSKA prognoosid, mille kohaselt jääb töötlevas tööstuses

2030. aastaks puudu 2/3 insenere, sest Eesti ülikoolilõpetajad katavad tulevikus üksnes 1/3

töötleva tööstuse juhtide ja spetsialistide vajadusest. Lisaks seisavad tööjõupuudusega silmitsi

tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kus on puudu arste, õdesid ja muid tervishoiuteenuse

spetsialiste (sh hooldustöötajaid).

IKT ettevõtted vajavad samuti pidevalt tööjõudu juurde: sektoris on kasvav vajadus

klassikaliste IKT rollide, näiteks tarkvaraarendajate, aga ka teistes valdkondades nõutavate

erialade (analüütikud ja andmeteadlased) spetsialistide järele.

3 Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2023. aasta ülevaade. Seda kinnitavad EURESe 2022. aasta tööjõupuuduse

ja - ülejäägi aruandes sisalduvad laialt levinud ja terava tööjõupuudusega kutsealade loetelud, vt lisateavet:

EURESe aruanne tööjõupuuduse ja -ülejäägi kohta

4 2023. aasta roheleppe tööstuskavas tunnistati, et rohepööre suurendab nõudlust uute oskuste järele kõigil

tasanditel. Sealjuures on oluline värvata Euroopas rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

spetsialiste, et vastata tööstuse ökosüsteemide vajadustele. 2021. aastal esines ligikaudu 60 %-l ELi ettevõtetest,

kes värbasid või püüdsid värvata IKT-spetsialiste, IKT vabade töökohtade täitmisel raskusi. Kuna komisjon

kavatseb täita juhttrolli ülemaailmsel üleminekul Veeb 4.0-le ja virtuaalsetele maailmadele, on kasvanud vajadus

kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide järele selle protsessiga seotud tehnoloogia, näiteks laiendatud reaalsuse,

pilve, 5G, hajusraamatu jm valdkondades.

7

Demograafiliste trendide valguses on tööjõupuuduse leevendamisel rändel ka edaspidi oluline

osa. Samal ajal tuleb tööhõive suurenemisele kaasa aidata mitteaktiivsete ja töötute inimeste

ümberõpe ja tööturule reintegreerimine, paindlike töövormide soosimine ja ka eestlaste

tagasiränne.

4.2. Eelnõu mõju sotsiaalvaldkonnale

Eelnõu mõju kohalikule tööjõule ei ole eeldatavasti suur, kuna talendiresev on mõeldud

töökohtade vahendamiseks tööjõupuudusega kutsealadel, see tähendab aladel, kus kohalik

pakkumine ei kata vajadust ära. Mõju vähendab ka asjaolu, et eelnõu ei mõjuta liikmesriikide

sisserände regulatsiooni, muuhulgas kohaldub endiselt kohaliku ja EL töötajate eelistamise

põhimõte. Mõju kohalikule tööjõule sõltub osaliselt sellest, millistele töökohtadele

talendireservi abil töötajaid värvatakse. Üldiselt on kõrge kvalifikatsiooniga välistöötajate mõju

tööturule ja kohalikule töötajale pigem positiivne, rohkem kulusid ja mõju kohalikule tööjõule

kaasneb madalamate oskustega välistöötajate värbamisega.

Eelnõul võib sotsiaalvaldkonnale olla positiivne mõju seoses sektorisse lisanduva tööjõuga,

millel on omakorda positiivne mõju sotsiaalteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile.

Samas võib liigne keskendumine välistööjõule vähendada liikmesriikide investeeringuid

kohaliku elanikkonna haridusse ja ümberõppesse, mis võib kaasa tuua nii töötuse kui

tööjõupuuduse suurenemise.

4.3 Eelnõu mõjud tarbijatele

Paremad võimalused kolmandatest riikidest kvalifitseeritud tööjõu meelitamiseks ELi võivad

aidata kaasa liidu majanduskasvule ning konkurentsivõimele, aga ka parandada osutatavate

teenuste kvaliteeti. Vajalike oskustega välispetsialistid võiksid täita lüngad ELi tööturul

sektorites, mis niigi seisavad silmitsi oskustööjõu puudusega. Majanduskasvuga kaasnevad aga

uued töökohad, kõrgemad palgad ja seega ka ELi tarbijate elukvaliteedi paranemine.

Rahvusvahelised talendid annavad oma teadmistega panuse ELi ettevõtete arengusse. See võib

olla eriti kasulik rahvusvahelistel turgudel tegutsevatele Eli ettevõtetele, kuna see võimaldab

neil paremini mõista ja rahuldada rahvusvaheliste tarbijate sihtrühmade vajadusi. Eli tarbijate

jaoks tähendaks see aga laiemat valikut tooteid ja teenuseid, mis peegeldavad ülemaailmseid

maitseid ja kogemusi.

4.4 Mõju keskkonnale

Koos rahvusvaheliste talentidega saabuks Eli teadmised ja kogemused kõikjalt maailmast, sh

tehnoloogia ja keskkonna vallast, mis aitaksid kaasa liidu rohelisele ja digiülemineku

eesmärkidele. Lisaks soodustaks rahvusvahelise taustaga spetsialistide Eli tööturule kaasamine

piiriüleseid keskkonnaprojekte ja partnerlussuhteid kolmandate riikidega. Tõhusam

rahvusvaheline koostöö soodustaks aga Eli võimekust tulla paremini toime kliima

väljakutsetega ning tagada seeläbi tulevastele põlvedele parem elukeskkond.

8

Samas võib suurema inimeste sissevoolu korral suureneda surve olemasolevale taristule, kuna

rohkem inimesi tähendab enamasti suuremat transpordivajadust (näiteks ühistranspordivõrgu

arendamine) ning lisaks tööjõu vastuvõtmisele võib suureneda linnastumine. Probleemseks

võivad osutada ka välistöötajate kultuurilised erinevused keskkonnapraktikates, mida tuleb

samuti leevendada liikmesriikide vahendite abil (näiteks kohanemisprogrammidesse lisatakse

keskkonnateadlikkuse plokk jne).

4.5 Mõju ulatus

Mõju ulatus sõltub sellest, kui palju talendireserviga liitumisel selle kaudu töötajaid Eestisse

tuleks. Seda mõjutavad mitmed tegurid: lõplikult kokkulepitud talendireservi võimalused ja

kasutajasõbralikkus, siseriiklik otsus, millistele kutsealadele Eesti talendireservi avaks,

ränderegulatsiooni arengud, muud Eesti kui töötamise sihtriigi atraktiivsust mõjutavad tegurid.

Partnerite ettepanek on kasutada talendireservi kutsealade määratlemisel OSKA tööjõu- ja

oskuste vajaduse prognoosisüsteemi. Samuti on MKM-i tellimusel OSKA-l aasta lõpuks

valmimas välistööjõu vajaduse analüüs, kus uuritakse, kui suur on järgmisel kümnendil

välistööjõu vajadus ehk millised on need tegevus- ja ametialad, mida ei suuda ära katta tööturule

sisenev põlvkond, olemasoleva tööjõu ümber- ja täiendõpe ning seni tööturult eemal olnud

sihtrühmade aktiveerimine.

Tööandjate hinnangul on kehtiva ränderegulatsiooni jätkumise korral talendireservi mõju

tööjõupakkumisele madal, kuna peamiseks välistööjõu värbamise takistuseks pole mitte niivõrd

see, et ei ole võimalik leida sobivaid kolmandate riikide töötajaid, vaid sisserände

regulatsioonist tulenevad piirangud nagu liiga väike sisserände piirarv, teatud ametikohtadele

seatud liiga kõrge palga nõue, pikad menetlusajad jne. Mõju suurendamiseks oleks tööandjate

arvates vajalik kaaluda eelnõus toodud võimalust kehtestada kiirendatud sisserändemenetlus,

mis võimaldab kiiremini värvata kolmandatest riikidest pärit töötajaid. Samuti lihtsustada muul

moel välismaalaste värbamise protsessi, et suurendada välismaalaste huvi kandideerida Eestis

asuvatele töökohtadele.

Atraktiivsus sihtriigina sõltub samuti riigi tuntusest, majanduslikust ja poliitilisest olukorrast,

avalikest hoiakutest ja teistest teguritest.

4.6 Mõju eelarvele

Ettepanek toob talendireserviga liituvate liikmesriikide ametiasutustele kaasa lisakulusid

seoses IT arenduse, juhtimiskulude ning iga-aastaste korduvate kuludega. Kui liikmesriik

talendreserviga ei ühine, liikmesriigile otseseid kulusid ei kaasne.

Komisjoni hinnangul sõltuvad kulud osaliselt liituvate liikmesriikide arvust. Komisjon eeldab

kulude ja mõju hindamisel, et 2030. aastaks osaleb Eli talendireservis 11 kuni 20 liikmesriiki.

Komisjoni hinnangul kaasnevad platvormi loomisega:

1) ühekordsed IT-arenduse kulud (2026–2027), mille katab komisjon kokku u 11 mln eurot,

sh kulud uue IT-platvormi arendamiseks ((ca 6,8 mln eurot) ning osalevate liikmesriikide

süsteemide ja Eli talendireservi IT-platvormi koostalitlusvõime loomiseks (2,7-4,1 mln eurot).

9

2) Korduvad iga-aastased (alates 2026. aastast) juhtimiskulud ja muud kulud

(kontaktpunktide koordineerimise, koolituse, kommunikatsiooni, tõlkimise jms kulud) , mille

katab komisjon umbes 5,4-6 mln eurot. Lisaks plaanib komisjon Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondist eraldada riiklikele kontaktpunktidele talendipartnerluspasside

väljastamiseks 9,4-16 mln eurot alates 2026. aastast ja 1,4 mln eurot pärast 2027. aastat.

3) IT-ga seotud iga-aastased korduvad kulud tegevusetapis (pärast 2027. aastat) u 2 mln

eurot. Liikmesriikidele kaasneks komisjoni hinnangul (riiklikest eelarvetest) iga-aastaseid

kulusid u 350540 tuhat eurot liikmesriikide riiklike süsteemide ja ELi talendireservi IT-

platvormi vahelise koostalitlusvõime säilitamiseks (kulud vähenevad järk-järgult järgnevatel

aastatel).

4.6.1 Kulud seotud asutustele

Töötukassale, kes Eesti liitumise korral oleks meie riiklikuks kontaktpunktiks (koos

migratsioonivaldkonna asutusega, Eestis Politsei- ja Piirivalveamet), tähendaks see lisaks

IT arendus- ja hoolduskuludele ka nõustamispädevusega töötajate lisandumist.

Töötukassa hinnangul võivad kontaktpunkti tööjõukulud olla umbes 400 000 eurot aastas.

Lisanduvad teiste partnerite kulud (näiteks migratsioonivaldkonnas) ning punkti 4.6 alapunktis

3 viidatud IT kulud liikmesriikide eelarvest. Töötukassa liitumiseks vajaliku tehnilise

valmisoleku hindamiseks ei ole hetkel kogu vajalikku infot: sealjuures, kuidas toimub

siseriiklike poliitikate häälestamine IT süsteemides, milline vastutus saab tehnilises lahenduses

olema migratsiooni eest vastataval osapoolel; kuidas tagatakse automaatse sobitamise (AI

lahenduse) täpsus ja turvalisus, muuhulgas kui puuduvad kokkulepped kvalifikatsioonide

tunnustamise osas või platvormi keele küsimuses.

Talendireserviga liitumisel võivad suureneda ka teiste rändega seotud asutuste kulud, mille

suurus sõltub talendireservi tulemusel lisandunud töötajate arvust ja mida hetkel on raske

prognoosida.

Liitumine EL talendireserviga võib tõsta oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamisega

tegelevate asutuste halduskoormust ja kulu, kuna enamasti on töötamise eeltingimuseks

seatud kindla kutsetaseme tunnistuse olemasolu. Reguleerimata ameti- ja kutsealadel

töötamiseks tegeleb välismaal saadud kõrghariduskvalifikatsioonide (kraadid, diplomid,

tunnistused jne) tunnustamisega Eestis ENIC/NARIC keskus. Reguleeritud ameti- ja

kutsealadel töötamise nõuded on sätestatud vastava valdkonna õigusaktides ning

tunnustamisega tegelevad erinevad pädevad asutused.

Samuti võib kasvada vajadus kolmandate riikide kodanike kohanemise ja keeleõppega seotud

tegevuste jaoks, ning kasvada võivad Integratsiooni Sihtasutuse kulud, kes pakub

uussisserändajatele kohanemisprogrammi teenuseid, sh eesti keele õpet.

Mõningane lisakoormus võib kaasneda ka Tööinspektsioonile, kes teostab töötingimuste ja

töösuhete järelevalvet ja lahendab töötaja ja tööandja töösuhtega seotud vaidlusi.

10

4.7 Mõjude koondhinnang

Ettepaneku mõjuanalüüsi kohaselt võib algatus muuta kolmandatest riikidest pärit tööjõu ELi

ettevõtetele kättesaadavamaks ning seeläbi aidata kaasa liidu majanduse innovatsioonile ja

tootlikkusele.

Eeldatavasti toetab talendireserv tööandjaid tööjõu otsimisel, kuid tuleb arvestada, et riigil

kaasnevad liitumise ja haldamisega kulud, mille suurust ei ole võimalik täpselt prognoosida.

Mõju liikmesriikidele sõltub olulisel määral nende siseriiklikust ränderegulatsioonist.

5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus

Seisukohtade kujundamisel on tuginetud ka varasematele Eesti seisukohtadele:

1) Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta (heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. aasta istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni

7. mai 2021. aasta istungil);

2) Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri

2021. aasta Vabariigi Valitsuse istungil);

3) Eesti seisukohad EL rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude kohta, rände

ärakasutamist käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta (heaks kiidetud

27. jaanuari 2022. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni

21. veebruari 2022. aasta istungil);

4) Siseturvalisuse arengukava 2030 (heaks kiidetud 3. juuni 2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil).

Eesti seisukohad:

5.1 Eesti toetab Euroopa Liidu talendireservi loomist, kui sellega liitumine on

liikmesriikidele vabatahtlik, et lihtsustada tööandjate ja kolmandatest riikidest

pärit tööotsijate kokkuviimist ja rahvusvahelist värbamist. Eesti peab vajalikuks,

et ette oleks nähtud ka võimalus talendireservist lahkuda või liikmestaatus

peatada.

Selgitus: Talendireservi määrusega luuakse süsteem, mis aitab kokku viia kolmandates riikides

asuvaid tööotsijaid EL-is paiknevate tööandjatega ning vahendada informatsiooni

liikmesriikide sisserände reeglite, kvalifikatsioonide tunnustamise ning liikmesriikides

vajaminevate kvalifikatsioonidega. Varasemalt on Eesti toetanud EL-i talendireservi ideed

eeldusel, et see ei too kaasa liikmesriikidele suuri täiendavaid kohustusi. Eelnõus (artiklites 1-

4) on esile toodud, et ELi talendireserv on vabatahtlik vahend, mis annaks täiendava võimaluse

huvitatud liikmesriikidele ELi tasandil rahvusvahelise värbamise lihtsustamiseks.

Liikmesriigid võivad säilitada olemasolevad toimivad vahendid ja täiendada neid uue

platvormiga. Kuigi liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, kas nad soovivad ühineda, on

artiklis 3 sätestatud nende osalemise kohta selged eeskirjad. Komisjoni eelnõu ei näe ette

11

võimalust talendireservist lahkuda, kuid leiame, et see võimalus peaks siiski olema, et

liikmesriigid saaksid lähtuda oma tööturu olukorrast, aga näiteks ka sellest, kui palju

talendireservi kuulumine on nende välistööjõu vajaduse rahuldamisele kaasa aidanud.

5.2 Eesti toetab eelnõus põhimõtet, et liikmesriigid saavad lähtuvalt oma tööturu

vajadustest kohandada tööjõupuudusega kutsealade loetelu, mille kohta

liikmesriik võimaldab talendireservis vahendada tööpakkumisi. Eelistame, et

liikmesriikidel oleks võimalus muuta loetelu sagedamini kui kord aastas, et

paremini kohaneda muutustega tööturul, sealhulgas kriisiolukordades, kus

vajadus tööjõu järele võib sektorites kiirelt muutuda.

Selgitus: Kui talendireserv luuakse ja Eesti otsustab sellega liituda, siis on Eestil võimalik

vaadata üle määruse ettepaneku lisas oleva kogu ELi hõlmava tööjõupuudusega kutsealade

indikatiivne loetelu (42 kutseala) ja hinnata selle kooskõla Eesti tööturu vajadustega. Vajaduse

korral on Eestil koostöös tööturu osapooltega võimalik jätta osad kutsealad loetelust välja või

hoopis lisada täiendavaid kutsealasid. Eestil on võimalik loetelu ülevaatamisel lähtuda OSKA

uuringute järeldustest ja muudest prognoosidest. Eelnõu (artikkel 15) kohaselt võib liikmesriik

oma loetelu kohandada kord aastas. Kuna muutused tööturul võivad olla kiiremad, eriti

hiljutiste järjestikuste kriiside valguses, võiks see olla lubatud tihedamini, Töötukassa

hinnangul kaks korda aastas.

5.3 Peame oluliseks, et talendireservi loomisel kasutataks maksimaalselt ära Euroopa

tööportaali EURES IT-elemente ja teisi olemasolevate platvormide (Europass,

Euroopa Liidu ühtne digivärav) lahendusi, et minimeerida Euroopa Liidu ja

liikmesriikide kulusid ning vältida süsteemide dubleerimist ja sellega kaasnevat

halduskoormust asjaomastele asutustele.

Selgitus: Artikliga 5 luuakse uus IT-platvorm (ELi talendireservi IT-platvorm), mis koondab

väljaspool ELi elavate kolmandatest riikidest pärit tööotsijate profiilid ja osalevates

liikmesriikides asuvate tööandjate vabad töökohad ning toetab nende sobitamist. EL-is on

tööjõu liikumise ja mugava asjaajamise toetamiseks kasutusel mitmeid erinevaid platvorme, sh

EURES, Europass, EL ühtne digivärav (ingl. k. EURES - European Employment Services), mis

toimivad hetkel EL-i sisese tööotsijate ja tööandjate kokkviimisega nõustamise ja

informatsiooni vahendamisega. EURES portaal toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu

ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja seda saaks tehnilise lahendusena kasutada ka

kolmandate riikide kodanike ning EL tööandjate kokku viimiseks. Europassi platvorm

võimaldab luua CV ja tõendada ning üles laadida kvalifikatsioonisertifikaate ning EL ühtse

digivärava eesmärk on lihtsustada mugavat asjaajamist.

5.4 Peame oluliseks, et Euroopa Liidu talendireservi loomine ei muuda liikmesriikide

sisserände regulatsiooni, muuhulgas ei kaasne sellega välismaalastele võimalust

siseneda Euroopa Liitu töö otsimise eesmärgil. Tagatud peab olema see, et Euroopa

Liidu liikmesriiki saaksid tulla need kolmandate riikide kodanikud, kellel on olemas

konkreetne töökoht ja tööle kutsuja.

Selgitus: Leiame, et EL-i talendireservi loomisega ei peaks andma kolmandatest riikidest pärit

tööotsijatele võimalust siseneda EL-i töö otsimise eesmärgil. Tuleb tagada, et riiki saaksid tulla

need, kellel on olemas konkreetne töökoht ja tööle kutsuja, et riiki saabuv välismaalane ei jääks

haavatavasse olukorda või koormaks liikmesriigi sotsiaalsüsteemile. Kuigi talendireservi

12

eelnõu ei näe hetkel ette töö otsimise kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise

hõlbustamist, on oluline määratleda selge seisukoht läbirääkimisteks ettevaatavalt juhuks, kui

soovitakse lisada võimalus töö otsimise eesmärgil liitu sisenemine.

5.5 Eesti peab oluliseks, et eelnõu regulatsioon toetaks seaduslikku ja turvalist töörännet

ning talendireservis ei oleks neid välismaalasi, kelle sisenemine Euroopa Liitu on

tõkestatud või kes on ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

Selgitus: Peame oluliseks, et kolmandatest riikidest Euroopa Liitu saabuv tööjõud looks

lisandväärtust liikmesriigi ühiskonnas, ega tooks kaasa ohtu avalikule korrale ja riigi

julgeolekule ning vastaks tööturu vajadustele nii kvalifikatsioonide kui oskuste poolest.

Talendireservi eelnõu näeb ette vabatahtliku võimalusena kiirendada välismaalaste riiki

sisenemist, mistõttu on oluline, et talendireservis ei oleks neid välismaalasi, kelle sisenemine

EL-i on tõkestatud või kes on ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Talendireservi

loomisel või edasiarendamisel peaks kaaluma võimalusi välistada liikmesriikide vahelise

andmevahetusega olukorrad, kus isikud, kelle sisenemine EL-i on tõkestatud, saaks end

talendireservi lisada ja selle kaudu tööd otsida. Samuti eelistaksime, et talendireservi arvatavate

isikute puhul võetaks arvesse nende päritoluriigi tagasivõtualase koostöö toimimist Euroopa

Liiduga. Hetkel ei ole eelnõus tagasivõtmise küsimust käsitletud, kuid talendireservi tõhusale

toimimisele ja tööandjate usaldusele aitaks oluliselt kaasa, kui see oleks andmekogu, milles ei

oleks tööotsijaid, kes niikuinii saavad keeldumise, kui tööandja nende dokumendid esitab.

5.6 Oleme seisukohal, et talendireservi potentsiaali paremaks ärakasutamiseks ja sellest

suurema lisandväärtuse saamiseks on oluline rakendada ka muid tööjõu liikuvust

toetavaid poliitikameetmeid. Selleks, et talendireserv toetaks vajaliku

kvalifikatsiooniga töötajate Euroopa Liidus tööle asumist, peab lihtsustama

kvalifikatsioonide hindamis- ja tunnustamissüsteeme. Ülemaailmne kõrgharidusega

seotud kvalifikatsioonide tunnustamise konventsioon loob hea aluse kvalifikatsioonide

tunnustamise lihtsustamiseks Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel, mistõttu on

oluline, et rohkem riike konventsiooni ratifitseeriksid.

Selgitus: Kvalifikatsioonide tunnustamise edendamine aitaks suurendada talendireservi

kasutegurit, lihtsustades tööandjal töötaja sobivuse hindamist ning toetaks välistöötajate

potentsiaali paremat ärakasutamist, vähendades olukorda, kus kolmandate riikide kodanikud

töötavad EL-is sageli oma kvalifikatsioonist madalama nõuetega ametikohtadel. Sellele aitaks

näiteks kaasa ülemaailmse kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide tunnustamise

konventsiooni laialdasem ratifitseerimine, mis looks hea aluse kvalifikatsioonide tunnustamise

lihtsustamisele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel.

5.7 Eesti peab oluliseks, et talendireservi loomise ja toimimise kõrval kasutataks paremini

ära nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides tööturul vähem osalevate rühmade

potentsiaali, edendataks olemasoleva tööjõu ümber- ja täiendõpet, tööjõu liikuvust

Euroopa Liidu sees ning töötingimuste ja töökohtade kvaliteedi parandamist.

Selgitus: tööjõupuudus teatud valdkondades ei ole seotud ainult vajalike oskustega inimeste

puudusega, vaid nt kehvade töötingimuste või madala töötasuga valdkonnas. Nende takistuste

kõrvaldamiseks tuleks edendada inimväärset tööd, võrdset kohtlemist, sotsiaalset kaasatust ning

13

parandada töökohtade kvaliteeti. Samuti on võimalik puuduvat tööjõuvajadust katta kohaliku

tööjõu aktiveerimise ning täiend- ja ümberõppe kaudu. Ka Eesti tööhõivepoliitika eesmärk on:

tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed

töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud

sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt ning Siseministeeriumilt.

Seisukohad on saadetud arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele:

Kaubandus-tööstuskoda, Tööinspektsioon, Tööandjate Keskliit, Ametiühingute Keskliit,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Teenusmajanduse Koda,

Tööinspektsioon, Kutsekoda, EAS Eesti Rahvusvaheline Maja, Töötukassa (EURES Eesti).

Arvamuse saatsid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium,

Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Kaubandus-tööstuskoda,

Tööinspektsioon, Töötukassa (EURES Eesti).

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on

võimaluse korral arvestatud.