Leping

„Narkosurmade analüüs“

PAKKUMUS

Narkosurmade analüüs

PAKKUMUS

Hankija: Justiitsministeerium

Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073)

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

Läbiviimise aeg: 1. august 2023 – 1. veebruar 2024 (6 kuud)

Pakkumus kehtib: 60 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast

Pakkuja kontaktisik: Gerly Tamm, [email protected]

juuni 2023

3

SISUKORD

SISUKORD .............................................................................................................................................................. 3

1. TAUST, EESMÄRK JA UURIMISKÜSIMUSED ........................................................................................................ 4

3. METOODIKA....................................................................................................................................................... 8

5. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ....................................................................................................................................... 14

6. MEESKONNA KOGEMUS .................................................................................................................................. 15

VIITED .................................................................................................................................................................. 16

LISAD ................................................................................................................................................................... 17

4

1. TAUST, EESMÄRK JA UURIMISKÜSIMUSED

Sissejuhatus

Narkootikumide tarvitamine on Eestis olnud viimastel aastatel langustrendis, kuid erandiks on 2022.

aasta, mil narkootikumide1 üledoosi tõttu suri 79 inimest, mis oli ligikaudu üle poole rohkem kui sellele

eelnenud aastatel2. Kuigi Eesti narkopoliitikas on tehtud samme selles suunas, et mitte keegi ei tohiks

üledoosi tõttu surra3, siis narkosurmade (st narkootikumi üledoosist põhjustatud surmade) järsk tõus

viitab vajadusele üle vaadata hetkel kasutusel olevad ennetusprogrammid. Vajalik on uurida, milline oli

üledoosi surnute profiil ning peamised narkosurma mõjutegurid, et paremini planeerida edasist

ennetustööd ning narkopoliitikat.

Narkosurmade järk tõus võib sõltuda mitme teguri koosmõjust. Üldiselt on politsei hinnanud, et narkoturg

on Eestis püsinud stabiilne, kuid on märgatud, et fentanüülide analoogid ehk siis äärmiselt mürgised

uimastid ja nende turule tagasitulek ja ravimite-uimastite segajoobed võivad olla põhjustanud osaliselt

narkoüledooside surmade tõusu, kuid neid põhjuseid võib olla veel. 2022. aastal 79 narkootikumide

üledoosist põhjustatud surmajuhust olid 38% seotud sünteetiliste opioididega, kuid üldiselt on surmad

seotud kombineeritud uimastite kasutamisega (uinutid jm).4

Varasemalt kogutud statistika aitab luua konteksti narkosurmade dünaamika ja mõjutegurite

selgitamiseks. Siinkohal kirjeldame avalikest andmebaasidest kättesaadavat üldist taustainformatsiooni.

Teadaolevalt suri 2019 – 2022 vahemikus Eestis aastate lõikes vastavalt 27, 31, 29 ja 79 inimest, kokku

166 inimest. 2019-2021 üledoosi tõttu elu kaotanud inimeste keskmine vanus oli keskmiselt 38 (17−68),

hukkunutest 62 oli meessoost ja 17 naissoost (vt tabel 1).

Tabel 1. Narkootiliste ainete kasutamisest otseselt tingitud surmad soo ja vanuserühma järgi (allikas: TAI)

Narkomaaniaravil viibivate inimeste arv oli 2020-2021 aastatel suurim Harjumaal (allikas: TAI). Avalikest varasematest andmetes on veel näha, et narkomaaniaravil viibivatest enamus olid töötud vene rahvusest mehed (2017. aastal, allikas: TAI). 2020-2021 aastatel kogutud andmetest nähtus (allikas: TAI), et

1 St illegaalsed uimastid (opioidid, stimulandid, kanep jm) ja uimastisegud. 2 https://www.err.ee/1608838138/narkosurmade-arv-mullu-eestis-kahekordistus 3 Eesti narkopoliitika 2030. 4https://www.tai.ee/et/uudised/narkootikumide-uledoosist-pohjustatud-surmad-2022-aastal- huppeliselt-kasvanud

5

narkomaaniaravil viibijate peamiseks diagnoosiks oli opioidide tarvitamisest tingitud käitumis- ja psüühikahäired (F11). Avalikud kokkuvõtlikud andmed ei ole aga täielikud, puuduvaid andmeid on palju (nt iga aasta kohta pole andmeid) ning need ei võimalda analüüsida erinevate tunnuste omavahelisi seoseid 2019-2022 surnute kohta. Seetõttu on vajalik läbi viia põhjalikum analüüs, mis kaasaks laiema hulga tunnuseid, mis aitaks paremini kirjeldada üledoosi tõttu surnud inimeste profiili.

Uimastite tarvitamine on väga levinud õigusrikkujate seas (Tamm et al., 2016). Korrelatsiooni selgitab asjaolu, et narkootikumide käitlemine iseenesest on süütegu5, kuid lisaks sellele võivad narkootilised ained mõjutada inimese psüühikat ja käitumist nii, et see võib suurendada riski ka teiste süütegude toimepanekuks. Seetõttu on oluline uurida, millised süüteod on seotud narkosurmadega, et tõhustada ennetustööd.

Täiendavalt nähtub teaduskirjandusest, et 2019-2022 aastatel üldiselt maailmas olid narkosurmad

suuresti mõjutatud COVID19 pandeemiast. Ühes Inglismaal tehtud juhtumiuuringus6 keskenduti

uimastitest sõltuvuses olevate 15-64 aastaste inimeste arvu hindamisele. Kasutatud andmestik sisaldas

infot raviteenustega kokku puutumise kohta aga ka süütegudega seonduvat infot. Näiteks sisaldasid

ravikirjed kuupäevi, mil iga isik alustas ja lõpetas igat tüüpi ravi. Lisaks olid kõik tuvastatud juhtumid

seotud ametlike suremusandmetega. Tulemused esitati soo, vanusegrupi ja geograafilise asukoha lõikes.

Sellest uuringust järeldus, et psüühikahäire olemasolu ja kokkupuude kriminaaljustiitssüsteemiga olid

olulised tegurid selgitamaks asjaolusid, mis viisid üledoosist tingitud surmani.

Macmadu et al. (2021)7 uurisid USAs üledoosidest tingitud surmajuhtumeid sotsiaaldemograafiliste

tunnuste (sugu, vanus jms), surma põhjustanud narkootikumide, surma asukoha ja sotsiaalmajanduslike

tegurite lõikes. Nad leidsid, et 2020. aasta esimese 8 kuu jooksul kasvas Rhode Islandil üledoosist

põhjustatud surmajuhtumite määr võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. Uuringus võrreldi

narkosurmade arvu enne ja pärast COVID-19 epideemiat. Võrreldes 2019. aastaga oli 2020. aastal

üledoosidest tingitud surmajuhtumite määr kõrgem meeste seas, vallaliste (üksikute) inimeste seas ja

nende seas, kelle surmad olid seotud sünteetiliste opioididega, surmajuhtum leidis aset isiklikus elukohas

või töö kaotanud inimeste seas. Tulemused viitavad pandeemiaga seotud makrokeskkonnas toimunud

muutustest tingitud spetsiifilisele mõjule: see tähendab, et COVID19 mõjutas mõningaid inimesi rohkem

kui teisi.

Lisaks on näidatud, et üledooside arvu ajutine tõus seostus mõningase viivitusega pandeemiast tingitud

muutustega ühiskonnas (sh nt hädaolukorra väljakuulutamine, erinevad piirangud ning töötuse määra

tõus)8. Currie et al. (2021) näitasid, et surmade esialgne hüpe oli kõige märgatavam nooremate

täiskasvanute puhul. Glober et al. (2020)9 leidsid lisaks, et vahetult pärast COVID19 tõttu kodust väljumise

keelu kehtestamist USAs kasvas üledoosidest tingitud surmade hulk 47% võrra.

5 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus.“ Riigi Teataja. 6 https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/add.15111 7 https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/2784267 8 https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/2778560 9 https://link.springer.com/article/10.1007/s11524-020-00484-0

6

Uuringu eesmärk ja uurimisküsimused Uuringu eesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada 2019-2022 aastatel Eestis narkootikumi üledoosi tõttu surnud inimeste sotsiaaldemograafilist profiili olemasolevate registriandmete põhjal. See eesmärk lähtub otseselt Riigikogu kriminaalpoliitika põhialustest, mille eesmärkide hulka kuulub õigusrikkumiste ennetamine, mis on toime pandud sõltuvushäirete ja narkootiliste ainete tarvitamise tõttu ning Eesti narkopoliitikast aastani 203010, millest lähtuvalt ei tohiks keegi Eestis surra narkootikumide üledoosi tõttu ja tarvitamine peaks püsima langustrendis. Eesti narkopoliitika suunaks on muuhulgas ennetustöö ning karistuste eesmärgistamine (rõhuasetus mõjusate ja tervist toetavate karistuste, nt sotsiaalprogrammide, määramisel), mis viitab vajadusele analüüsida riskitegureid ning kaitsvaid tegureid, mis on Eestis narkosurmadega seotud. Uurimisküsimused, millele vastust otsime on järgmised:

1. Milline on Eestis 2019-2022 aastatel narkosurma surnud inimeste profiil?

Selle küsimuse alamküsimuste hulka kuuluvad küsimused 2019 – 2022 perioodil Eestis narkosurma surnud inimeste inimese 1) soo, vanuse, keele (emakeel), kodakondsuse, 2) elukoha (linn vs maa, regioon) (mõned aastad enne vs vahetult enne surma), 3) hariduse, 4) töötamise ja töötuna arvel olemise, maksustatava tulu (mõned aastad enne vs vahetult enne surma), 5) tervisenäitajate, sh varasema narkomaaniaravi, vaimse tervise probleemide (sh diagnoosid) (mõned aastad enne vs vahetult enne surma), 6) retsidiivsuse (süüteoliikide kaupa), 7) karistuste ja sellega kaasnenud kohustuste ja sotsiaalprogrammide kohta (mõned aastad enne vs vahetult enne surma). Millised olid 2019-2022 aastatel narkosurma surnute sotsiaaldemograafiline profiil (sh erinevate aastate lõikes)? Milline oli „keskmine“ profiil (koondades 2019-2022 aastad kokku). Arvestame sealjuures andmeid enne surma (st 2019 surnute korral võtame arvesse andmed vahetult enne surma ja mõned aastad enne surma – kokkuleppel Tellijaga ning lähtudes eksperthinnangutest). Tunnuste loetelu täieneb ja täpsustub uuringu esimeses etapi.

Lisaks, selleks, et paremini kirjeldada narkosurma surija profiili ja surma võimalikke mõjutegureid, soovime kaasata lisaks surijate andmetele ka valimi (vt valimi kirjeldust) neist, kes on samal perioodil registrites registreeritud narkootilise aine tarvitajana või omajana (täpsem tunnuste valik selgub uuringu esimeses etapis). Narkosurma surnute ja mittesurnute tunnuste jaotuste ja/või keskmiste võrdlus aitab selgitada, millised võivad olla need tegurid, mis narkosurmadesse enim panustavad. Näiteks, see analüüs aitab vastata küsimusele: kas narkosurma surnud inimeste vanuseline või sooline profiil erineb oluliselt neist, kes küll tarvitavad, aga üledoosi tõttu ei sure? Milliste tunnuste osas? Kas 2019 – 2022 narkosurma surnud inimeste õigusrikkumiste arv või karituste liigid olid oluliselt erinevad neist, kes samal perioodil küll narkootikume tarvitasid, kuid ei surnud? Kas psüühikahäirete esinemine narkosurma surjatel vs mittesurjatel oli erinev?

2. Milline on narkootikumide üledoosi tõttu surnud inimest kirjeldavate tähtsamate tunnuste

struktuur ja omavahelised seosed? Millised tegurid seostuvad surmaga otseselt ja millised kaudselt (surma mediaatoritena)? Millised on narkosurmariski suurendavad ja millised on - riski alandavad (kaitsvad) tegurid Eestis?

10 „Eesti narkopoliitika aastani 2030“. Siseministeerium.

7

Teine küsimus täiendab esimest küsimust nii, et aitab selgitada, millised tegurid on olulisemad ja millised vähem olulised. Sellele küsimusele vastamiseks valime esmalt eksperthinnangute, kirjanduse ja varasemate uuringute põhjal tähtsamad tunnused, mis on eelkõige seotud narkosurmaga. Valime analüüsiks välja kuni 15-20 olulisemat tunnust, mille omavahelisi seoseid lähemalt uurime. Seoste analüüsimine on vajalik eelkõige ennetustöö tarbeks, et leida üles ennetustöö sihtmärktunnused (see, mille muutmine viib muutuseni surmade arvus). Sarnast lähenemist kasutatakse psühhopatoloogiliste protsesside kirjeldamiseks ning selleks, et leida üles “sihtmärgid”, mille muutmine peaks viima oodatud muutusteni kõige efekiivsemalt (McNally, 2016). Sellel lähenemise mõte seisneb selles, et erinevad tunnused seostuvad surmaga erineval määral. Võrgustikuanalüüs aitab üles leida tunnused, mis on kõige tugevamalt seotud surmaga ning lisaks arvestab see kõigi teiste tunnuste osalust süsteemis nii, et aitab määratleda, millised tunnused panustavad surma otseselt ja millised kaudselt (läbi teiste tunnuste). Näiteks, kirjanduse põhjal saab öelda, et otseselt võib narkootikumide üledoosidega olla seotud varasem suitsiidikatse (Rossow ja Laurenz, 1999), mis tähendab, et ennetustöö peaks keskenduma eelkõige neile narkootikumide tarvitajatele, kellel on suitsiidimõtted. Üledoos ei pea tähendama suitsiidikatset, kuid suitsiidimõtete olemasolu võib viia riskeeriva või hoolimatu käitumiseni, mis tähendab ka suurema koguse narkootilise aine tarbimist.

3. Milline näeb välja Eestis narkosurma surnud inimese teekond ajatelgel (ühe juhtumianalüüsi

näitel)? Millised sündmused (seoses töötamise, haigestumiste ja sotsiaaleluga või õigusrikkumistega) on selle inimese elus aset leidnud ja millises järjekorras? Kolmas küsimus täiendab esimest kaht nii, et aitab illustreerida erinevate tegurite ajalist järgnevust ning võimalikku põhjuslikkust. Sellele küsimusele vastamiseks on vajalik läbi viia kvalitatiivne analüüs (juhtumianalüüs), mis illustreeriks inimese teekonda viimase 3-4 aasta jooksul kuni vahetult enne surma. See täiendab kirjeldavat statistikat ja võrgustikuanalüüsi, tuues juurde ajalise dimensiooni ning lisab profiilile kvalitatiivseid nüansse, mida statistika ei võimalda kirjeldada.

8

3. METOODIKA

Uuringu läbiviimiseks kasutame segametoodikat ehk kombineerime nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid

analüüsimeetodeid, mida kirjeldame täpsemalt allpool. Alustame uuringu esimeses etapis eeltööga, mis

sisaldab põgusat ülevaadet kirjandusest (uuringud ja aruanded ning teaduskirjandus) ning uurime

täiendavalt informatsiooni narko valdkonna ekspertidelt. Uuringu kõige olulisemaks komponendiks on

registriandmete analüüs, milleks valime eeltöö põhjal välja olulisemad tunnused, uuringu teises etapis

teeme päringud ning liidame erinevate registrite andmed kokku ühte andmestikku. Kolmandas etapis

viime läbi andmete analüüsi. Andmestiku analüüsimisel lähtume uurimisküsimustest (vt pt 2). Esimesele

küsimusele vastamiseks kasutame kirjeldava statistika võtteid ja gruppide võrdlusi, teisele küsimusele

vastamisel lähtume osaliselt kirjeldava statistika tulemustest ja ka eeltööst (eksperthinnangud) – viime

läbi segatunnustega (arvulised ja nominaalsed tunnused) võrgustikuanalüüsi, mis aitab selgitada tunnuste

omavahelisi seoseid. Statistiliste analüüsidega paralleelselt valime välja ühe illustreeriva juhtumi, mida

kirjeldame teekonnaanalüüsi meetodit rakendades. Visualiseerime ühe inimese elu viimased aastad

ajatelgel. See lisab statistilistele analüüsidele täiendavat informatsiooni tunnuste võimaliku ajalise

järgnevuse ja muude nüansside kohta, mida arvuline analüüs ei suuda tabada. Uuringu viimases, neljandas

etapis korraldame aruteluseminari, kus arutleme peamiste tulemuste ja järelduste üle koos Tellija ja kahe

narko-valdkonna eksperdiga, arutelu kokkuvõte on sisendiks aruande täiustamisel. Joonisel 1 on

illustreeritud uuringu verstapostid (vt ka eraldi failis Lisa 1 - Ajakava).

Joonis 1. Projekti ajatelg: verstapostid ja tegevused

Valim

Uuritavateks on 2019-2022 aastatel Eestis TAI surma registri andmetel narkosurma surnud inimesed

(üldkogum), kokku 166 inimest. Uuringu põhiosas (kirjeldav statistika), kirjeldame nende inimeste

sotsiaaldemograafilist profiili.

Täiendavalt oleme valmis tegema lisaanalüüse (kokkuleppel Tellijaga), mis aitaksid paigutada narkosurma

surnud inimeste profiili laiemasse konteksti, arvestades Eestis narkootikume tarvitanud (ja registritesse

kantud) inimeste üldist populatsiooni.

Eeltöö: kirjanduse analüüs ja ekspertarvamused. Registrite

haldajatega suhtlus. AKI ja EBIN taotluste kokkupanek.

Päringute koostamine, esitamine ja andmestiku

kokkupanek.

Andmete analüüs: kirjeldav statistika, võrgustikuanalüüs,

juhtumianalüüs

Tulemuste süntees ja aruande kirjutamine

8.09.23. Eeltöö tehtud. AKI taotlus

esitatud.

1.10.23. AKI kooskõlastus olemas.

1.11.23 90% andmetest

on laekunud. (v.a. TEHIK)

20.11.23 Kõik andmed laekunud,

puhastatud ja kasutamiseks

valmis.

8.01.24. Analüüsid tehtud. Mustand

valmis.

29.01.24 Lõpparuanne

valmis.

1. etapp: eeltöö 2. etapp: päringud 3. etapp: analüüsid 4. etapp: tulemuste kirjeldamine

Algus: 1.08.23 Lõpp: 1.02.24

5.11.23 EBIN kooskõlastus

olemas.

9

Üheks lisaaanalüüsiks on narkootikume tarvitanud ja mittesurnud ning üledoosi tõttu surnute võrdlus.

Profiili kirjeldamisel konteksti loomiseks ning referentsiks koostame esindusliku valimi samal perioodil

narkootilisi aineid tarvitanud (Narkomaaniraviregistri ja/või Karistusregistri andmetel), kuid mitte surnud

inimestest. Teadvustame, et valitud registrid ei sisalda tervet narkootiliste ainete tarvitajate populatsiooni

Eestis, kuid olemasolevad andmed võimaldavad anda hinnangu, millised on peamised erinevused

narkootiliste ainete tarvitajate ja üledoosi surnute vahel. Gruppide statistiliseks võrdlemiseks on vajalik

kaasata lisaks 166 inimese andmed, kes tarvitasid samal perioodil narkootilisi aineid (ja on registreeritud),

aga ei surnud. Gruppide võrdluse teeme ainult valitud olulisemate tunnuste kohta (kuni 15-20 tunnust, sh

nt töötamine, perekonna olemasolu, depressioon, muuda psüühikahäirete olemasolu, peamine tarvitatud

uimasti, sõltuvus).

Teiseks lisaanalüüsiks on võrgustikuanalüüs, mis aitab selgitada narkosurma peamisi mõjutegureid.

Võrgustikuanalüüsi tegemisel soovime kaasata kõigi Eestis registreeritud (Narkomaaniraviregistri ja/või

Karistusregistri andmetel) narkootilisi aineid tarvitanute andmed (2019-2022). Analüüsi kaasame kokku

15-20 olulisemat tunnust (sh sugu, vanus, regioon, tarvitatud ained, psüühikahäire olemasolu, depression,

õigusrikkumiste arv jm tähtsamad tunnused). Varasemat statistikat arvestades eeldame, et narkootilisi

aineid tarvitanud ja registreeritud või ravil viibivate inimeste arv võib olla kokku ligikaudu 4000 (2019-

2022). See on piisav võrgustikuanalüüsi tegemiseks (arvestades ka, et isikud, kellel on palju puuduvaid

andmed tuleb analüüsist välja jätta).

Registrid ja päritavad andmed

Andmed pärime erinevatest andmebaasidest ning liidame kokku isikukoodi alusel. Sealjuures on Tellija

andmete vastutav töötleja. Kuna mõned on andmed on erinevates andmebaasides kattuvad, selgitame

eeltöö käigus välja, milliseid andmebaase on kõige mõistlikum uuringusse kaasata (optimeerides

sealjuures uuringu läbiviimiseks kuluvat aega).

Surma põhjuste register (TAI) (https://www.tai.ee/et/statistika-ja-registrid/surma-pohjuste-register):

register sisaldab andmeid kõikide Eestis surnud ja väljaspool Eestit surnud Eesti elanike surmajuhtude

kohta. Register sisaldab surnud inimeste isikuandmeid, surma põhjused ja asjaolu, surnu sotsiaal-

demograafilised andmed, nagu haridus, viimane elukoht, kodakondsus jms. Registrist on vajalik taotleda

isikustatud andmete väljavõte, et hiljem isikukoodide alusel ühendada need teistest andmekogudest pärit

andmetega (https://www.tai.ee/et/kontakt/isikuandmete-paring).

Narkomaaniraviregister (TAI) (https://www.tai.ee/et/statistika-ja-registrid/narkomaaniaraviregister):

Narkomaaniaraviregister kogub andmeid narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäirete ravi kohta Eestis. Registrist on võimalik pärida andmed patsiendi sotsiaal-demograafilise

tausta, riskikäitumise (vanus esmakordsel narkootikumi tarvitamisel, peamine tarvitatav narkootikum,

tarvitamise sagedus, üledoosi kogemus), narkomaaniaravi (põhidiagnoos, raviliik, ravimid, raviepisoodi

alustamise ja lõpetamise kuupäev), kaasuvate diagnooside ning surmakuupäeva ja -põhjuse kohta.

Täpsem tunnuste loetelu, mida registrist pärime selgub uuringu esimeses etapis.

10

Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) (https://www.ehis.ee/): andmed kõrgeima omandatud hariduse kohta,

õppekeel, koolitee katkestamise andmed. Päringu teeme vaid tingimusel, et surma põhjuste registrist ei

ole võimalik vajalikku infot saada.

Karistusregister ja E-toimik (https://etoimik.rik.ee/): andmed süütegude (liikide kaupa) ja karistuste ning

kohtulahendite kohta. Retsidiivsust hindame süütegude korduvuse indikaatori kaudu (loome selleks eraldi

tunnuse, arvestades valitud ajaperioodil – mõned aastad enne surma kuni surmani - toime pandud

süütegude arvu).

Töötamise register (https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/tor): andmed töötamise, töötuna

arvel olemise kohta.

Maksukohustuslaste register (MTA): andmed maksustatava tulu kohta.

Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (KIR): registrist hõlmame andmed läbitud

sotsiaalprogrammide ja narkootilise aine tarvitamisega seotud teiste tegurite kohta (täpne tunnuste

loetelu selgub uuringu esimeses etapis).

Tervise infosüsteem (TEHIK): enne surma kehtinud diagnoosid, varasem sõltuvusravi (ravi meetodid ja

ravi kestus), varasemad olulisemad diagnoosid (valik selgub uuringu esimeses etapis). Vajadusel

kategoriseerime andmed gruppidesse.

Ekspertarvamused (grupiintervjuu)

Eeltöö käigus viime läbi ühe grupiintervjuu kahe sõltumatu narko-valdkonna eksperdiga (nt

epidemioloog-teadlane, kriminoloog ja/või sõltuvushäirete ravile keskendunud psühhiaater). Intervjuu

eesmärgiks on välja selgitada tähtsamad tunnused, mida andmebaasidest analüüsi kaasata. Intervjuu

teeme MS Teamsi vahendusel, et soodustada ühise aja leidmise tõenäosust. Lisaks ekspertide

hinnangutele, analüüsime põgusalt teaduskirjandust ja Eestis varasemalt avaldatud uuringuid, et

täiendada ekspertidelt saadud arvamusi. Kuivõrd teaduskirjanduse analüüsi teostamine ja teoreetilise

raamistiku loomine ei ole selle uuringu fookuses, siis lõpparuandes kajastame eeltööd lühikokkuvõttena

– töö sissejuhatavas osas.

Kirjeldav statistika

Uuringu keskmes on registriandmete analüüs. Selleks rakendame kirjeldavat statistikat. Analüüsi

eesmärgiks on kirjeldada 2019-2022 aastatel kokku ja aastate lõikes narkosurma surnud inimeste profiili.

Kuna aastate lõikes on surmade arv suhteliselt madal, siis ei ole võimalik kõiki kirjeldava statistika

meetodeid rakendada ning mitme tunnuse lõikes korraga andmeid kirjeldada (kuna gruppide suurused

oleks liiga väikesed). Andmest lähtudes valime sobivad statistikud. Sealjuures kasutame keskmisi,

protsente, protsentiile ja andmete jaotuseid. Täiendavalt rakendame gruppide võrdluseks (narkosurma

surnud vs mittesurnud) t-testi või Hii-ruut statistikut (sõltuvalt andmete tüübist) koos p-väärtusega,

olulisusnivooga 5% (tingimusel, et andmed seda võimaldavad).

Kirjeldav statistika tegemisel keskendume eelkõige surnute profiili kirjeldamisele, kuid lisaks võrdleme

surnud ja mittesurnud narkootiliste ainete tarvitajate gruppe olulisemate tunnuste osas, et uurida,

11

millised on need tegurid, mis võivad ennustada surma, mida on võimalik hiljem ennetustöös arvesse võtta.

Võrdleme narkootikumide tarvitajate profiili narkosurma surnute profiiliga.

Kirjeldava statistika peamised tunnused:

1. Sugu, vanus, emakeel (või peamine suhtluskeel), kodakondsus.

2. Elukoht (surma hetkel) (maa vs linn, regioon).

3. Kõrgeim omandatud haridus, hariduse omandamise aeg (kõige hiljutisem), hariduse katkemine

(kas on jätnud pooleli) koos pooleli jätmise ajaga.

4. Töötamine, töötuna arvel olemine, maksustatav tulu (aasta kohta).

5. Varasem narkomaaniaravi (sh ravi meetodid) ja selle kestus, varasemad olulisemad diagnoosid

(sh kroonilised haigused, letaalse kuluga haigused ja COVID19), sh vaimse tervisega seotud

diagnoosid (sh depressioon, skisofreenia, ärevushäired, ainete tarvitamisest tingitud

isiksusehäired), kaasuvad diagnoosid.

6. Retsidiivsus: varasemad või käimas olnud/ süüteomenetlused süüteoliikide kaupa. Süütegude arv

vaadeldaval perioodil (kuni enne surma) kokku.

7. Kehtivad karistused süütegude kaupa, karistuse tüüp (rahatrahv, arest, vangistus, ÜKT, jne).

Karistusega kaasnenud kohustused ja sotsiaalprogrammid.

Vastavalt tunnuse tüübile esitleme tulemusi joonistel ja tabelites. Kategoriaalseid tunnuseid esitame

risttabelite vormingus, näiteks protsentuaalse näitajana. Arvulisi tunnuseid illustreerime joonistel. Ajalist

dünaamikat ja profiilimuutuseid (nt profiil 2019 – vs 2020) kirjeldame skeemidel.

Võrgustikuanalüüs

Võrgustikuanalüüsi (network analysis) eesmärgiks on täiendada kirjeldavat statistikat ja tuua välja

olulisemad seosed tunnuste vahel ning need visualiseerida. Võrgustikuanalüüs lisab uuringule teaduslikku

ja ka praktilist lisandväärtust. Sisuliselt on tegemist korrelatsioonanalüüsiga, kus vaadeldakse

osakorrelatsioone erinevate tunnuste vahel (arvestades korraga kõiki tunnuseid). Võrgustikuanalüüs aitab

vastata küsimusele, milline on narkosurmaga seotud tunnuste omavaheline struktuur ning millised

tunnused on olulisemad, mis on otseselt surmaga seotud (arvestades samal ajal kõiki teisi tunnuseid) ja

millised tunnused seostuvad surmaga kaudselt (vt illustratsiooni joonisel 2). See analüüs aitab vastata ka

küsimusele, millised tunnused on parimad surma ennustajad ja milliseid võib pidada kaitsvateks

teguriteks? Võrgustikuanalüüsi kasutatakse järjest enam sotsiaalteadustes, et kirjeldada keerukate

süsteemide toimimist (Borsboom et al., 2021). Võrgustikuanalüüsi saab rakendada arvulistel (nt vanus),

nominaalsetel (nt sugu, elukoht vm) ja segaandmestikel. Narkosurmade puhul saab seda rakendada

samamoodi nagu seda on tehtud teiste haiguste või häirete peamiste tegurite väljaselgitamiseks. Näiteks

COVID19 sümptomaatikaga seotud tegurite analüüsis (Liu et al., 2021) näidati, kuidas erinevad tegurid

panustasid haiglasse sattumisse (intensiivravi kui binaarne tunnus jah-ei). Sarnaselt saame vaadelda

narkosurma kui binaarset tunnust (suri-ei surnud) (Borkulo et a., 2014) nii, et kaasame valimisse kõik

narkootilisi aineid tarvitanud inimesed Karistusregistrist, kellel on registreeritud vähemalt üks

12

narkoväärtegu11 2019-2022 aastatel või, kes on registreeritud Narkomaaniaravi registris ning uurime,

millised tegurid ennustavad narkosurma kõige paremini. See analüüs sisaldab suurt hulka andmeid

(eeldatavalt ~4000 inimese andmed12), mille seas on ka andmed narkosurma surnute kohta. Kokku

kaasame võrgustikuanalüüsi vaid need tunnused, mis on eelneva kirjeldava statistika põhjal ja ekspertide

hinnangul olulised narkosurma ennustajad (kokku kuni 15-20 tunnust). Selline analüüs aitab paremini

mõista narkosurma võimalikke põhjusi ja mehhanisme, kirjeldada surijate profiili laiemas kontekstis (miks

mõned, kes tarvitavad surid ja teised näiliselt sarnase profiiliga – ei surnud).

Üks hiljutine teadustöö Ingram et al. (2022) poolt kirjeldas narkootikumide üledoosiga seotud sümptomite

struktuuri. Nad kasutasid võrgustikuanalüüsi selleks, et näidata, millised sümptomid on enim seotud

üledoosiga. Kasutame sarnast võtet narkosurmade ja sellega seotud tunnuste kirjeldamiseks.

Binaarseid tunnuseid sisaldava võrgustiku mudeli koostame R-i andmetöötluspaketi abil, rakendades

selleks ettenähtud analüüsipakette, sh Lsing mudeli testimiseks paketti ‘IsingFit’ (Borkulo et al., 2022).

Andmetest lähtuv analüüs (data driven approach) aitab selgitada tunnuste omavahelisi seoseid, mis pole

kallutatud varasemate teooriate või uuringute tulemuste poolt. Võrgustikuanalüüsi väljundiks on

tunnustevahelisi seoseid kirjeldav graafik (vt joonis 2), mis lähtub andmetest. Seosed on kirjeldatud

joonitega tunnuste vahel, kui joon puudub, siis andmed viitavad, et seost pole või see on väga nõrk. Seose

tugevust illustreerib joone paksus ning seose suunda (positiive või negatiivne) – joone värv (sinine –

positiivne seos, punane – negatiivne seos). Joonis 2 on illustreeriv näide ühest võimalikust

võrgustikuanalüüsi tulemusest. Mudeli headuse ja stabiilsuse hindamiseks kasutatakse tunnuste tugevust

(strength) ja teisi mudeli headuse näitajaid (centrality indices) ning viiakse läbi tulemuste stabiilsuse

testimiseks bootstrapping (ehk samadelt andmetelt korduvate väljavõtetega sama mudeli testimine).

Lõpetuseks, tähtis on välja tuua, et võrgustikuanalüüsi eelduseks on see, et analüüsitavas andmestikus

puuduvaid andmeid ei ole või, et neid on väga vähe nii, et neid on võimalik asendada. Täielike andmete

hulk peab olema piisavalt suur (st mitusada isikut). See tähendab, et registritest päritavad andmed ja

nende kvaliteet seavad piiri analüüsi teostamise võimalikkusele. Juhul, kui andmed ei võimalda

võrgustikuanalüüsi läbi viia, piirdume üldise kirjeldava statistikaga.

11 Käsitleme neid juhtumeid, kus inimene on tarvitanud narkootilisi aineid või neid omanud või valmistanud enda tarbeks. 12 PPA andmetel registreeritakse narkoväärtegusid igal aastal ligi 2000, kuid erinevatel aastatel panevad väärtegusid toime sageli samad inimesed.

13

Joonis 2. Illustratsioon võrgustikuanalüüsi võimalikust tulemusest. Hüpoteetiliselt võib narkosurm

tuleneda otseselt näiteks sellest, et tarvitati opioidide ja muude ainete segusid. Otseseks kaitsvaks

teguriks võib olla nt suurem vanus esmakordsel tarvitamisel või sotsiaalprogrammi läbimine.

Juhtumianalüüs (teekonnaanalüüs)

Selleks, et illustreerida kvalitatiivselt narkosurma surija profiili, koondame andmebaasidest andmed kokku

ühe konkreetse juhtumi kohta, kirjeldame selle isiku tausta andmestikus olevate andmete põhjal

(anonüümselt) ja kirjeldame tema teekonda visuaalselt ajatelgel. Juhtumi valime eeltöö põhjal nii, et see

illustreeriks „keskmist“ juhtumit. Teadvustades, et tegemist on kvalitatiivse analüüsiga, ei ole võimalik

neid tulemusi kõigile narkosurmadele üldistada. Juhtumianalüüsi (ja ka kõiki teisi analüüse) tehes lähtume

teaduseetika printsiipidest, sh säilitame anonüümsuse nii et inimese isikut ei ole hiljem võimalik aruande

lugejal koostatud kokkuvõtte põhjal tuvastada. Juhtumianalüüs aitab luua ajalist dünaamikat narkosurma

profiili kirjeldamisel, selgitada võimalikke põhjuslikke seoseid ning illustreerida profiili keerukust,

arvestades, et iga indiviidi elutee sisaldab nüansse, mida pole võimalik üldise statistilise analüüs kaudu

kirjeldada.

Narkosurm

Vanus

Sugu

Õigusrikku- miste arv Narko-

väärtegude arv

Muu psüühika-

häire olemasolu

Depressioon

Perekonna olemasolu

Muu haiguse

olemasolu

COVID19

Ainete segu

(opioid+ muu)

Kanep

Stimulandid

Sõltuvus

Töötamine

Vanus esimesel

tarvitamisel

Sotsiaal- programmi

läbimine Opioidid

14

5. KOOSTÖÖ TELLIJAGA

Uuringu tulemuste kvaliteedi ja Tellija ootustele vastamise tagamiseks on tähtis, et Tellija ja Pakkuja vahel

toimuks kogu uuringu käigus efektiivne kommunikatsioon ja koostöö.

Peame oluliseks:

• regulaarset suhtlust pakkuja ja Tellija esindajate vahel (emailid ja-või veebikoosolekud),

• mõlema osapoole paindlikkust töökoosolekute planeerimisel ja pidamisel,

• kiiret ja ausat mõlemapoolset infovahetust,

• uuringu alguses seatud eesmärkide juurde jäämist ja raamides püsimist (st uuringu käigus ei muutu uuringu maht esialgsest oluliselt suuremaks ning ei teki juurde lisaeesmärke või -ülesandeid),

• mõlemapoolset varajast teavitamist ja kursis hoidmist kõigist võimalikest uuringut mõjutavatest teguritest (meeskonnaliikmete vahetumine, muutused ajakavas jms),

• probleemide mõlemapoolset konstruktiivset lahendamist,

• tellijapoolset mõistvat suhtumist uuringu tegemisel ettetulevatesse võimalikesse probleemidesse ja takistustesse,

• tellija objektiivset tagasisidet aruandele või küsimustele kokkulepitud aegadel,

• pakkujapoolset õigeaegset ja kvaliteetset tööde esitamist Tellijale.

Varasemate kogemuste põhjal peame oluliseks arutada Tellijaga kohe uuringu alguses läbi kõik uuringu

käiku mõjutada võivad tegurid ning leppida kokku meetmed, kuidas toimida olukordades, kus tekivad

takistused uuringu läbiviimisel. Käesoleva uuringu juures on väga suureks riskiks erinevate andmebaaside

andmete laekumine õigeaegselt. Kuna uuringu ettevalmistav faas võib venida pikaks (AKI ja EBIN lubade

taotlemine võib võtta 2-4 kuud, meie varasemate kogemuste põhjal), siis peame vajalikuks arutada

alternatiivseid võimalusi uurimisküsimustele vastamiseks, kui peaks juhtuma, et andmetele ligipääs ei teki

uuringu kokkulepitud ajaraamistiku sees (st kuue kuu jooksul).

Tellijalt ootame mõistvat suhtumist ja kaasamõtlemist, et uuringu käigus ettetulevad probleemid

võimalikult efektiivselt ja optimaalselt lahendada. Kõik olulisemad muudatused, mis projekti jooksul

tekivad (nt meeskonnaliikmete vahetus, muutused aja- ja/või tegevuskavas jms.) kooskõlastame eelnevalt

Tellijaga.

Printsiibid, millest lähtume uuringu läbiviimisel (Pakkuja ja Tellija poolt) on:

• Regulaarne suhtlus kogu uuringu vältel – peamiselt e-kirjade teel, telefonitsi või veebikoosolekud.

• Paindlikkus – Probleemid esinemisel, lahendame need koos paindlikult – eesmärgiga viia uuring

edukalt lõpuni (vajadusel pikendades ajakava või leides alternatiivseid viise uurimisküsimustele

vastamiseks).

• Selgus – Ühemõttelised eesmärgid ning üksteisest arusaamine.

15

6. MEESKONNA KOGEMUS

Pakkumuse on koostanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (edaspidi RAKE).

RAKE on võrgustikutüüpi rakenduslike uuringute korraldaja. Meie missioon on suurendada teadmistel

põhinevat otsustamist Eesti ühiskonnas. RAKE meeskond tagab parimad kompetentsid töö- ja

sotsiaalpoliitika, haridus- ja teaduspoliitika, ruumilise arengu ja regionaalpoliitika ning majandusarengu ja

ettevõtluse teemavaldkonnas. Kõrgeima kvaliteedi tagamiseks kaasame projektidesse lisaks RAKE

meeskonnale parimaid valdkonnaeksperte nii Tartu Ülikoolist kui väljastpoolt.

RAKE-l on pikaajaline kogemus erinevate valdkondlike uuringute ja suuremahuliste analüüside

läbiviimisel, sh „Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele“ (2021), „Noorte õigusrikkujate uuring“ (2021),

„Suurandmete rakendamine (Innovatsiooni analüüsid 2022-2023)“ (2023).

Projektijuht ja analüütik Gerly Tamm (MA, PhD) töötab RAKEs projektijuht-analüütikuna alates 2015.

aastast ning on projektijuhina tegutsenud alates 2010. aastast. Gerlyl on doktorikraad psühholoogias ning

ta on töötanud ka psühholoogina, õppejõu ning teadurina. Gerly on juhtinud mitmeid käitumisteaduslikke

projekte, sh rahvusvahelisi projekte ning on osalenud õppejõuna projektijuhtimise aine läbiviimisel Tartu

Ülikoolis. Käesolevat teemavaldkonda puudutavatest projektidest hiljutisemad, milles Gerly täitis osaliselt

projektijuhi, sisujuhi ja analüütiku rolli olid näiteks „Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele“ (2021) ja

„Noorte õigusrikkujate uuring“ (2021)“. Teadustöö raames on ta muuhulgas uuringud psühhopatoloogia

(sh depressiooni) riskitegureid, rakendades selleks võrgustikuanalüüsi. Gerlyl on väga head teadmised R-i

kasutamisest erinevate statistiliste analüüside läbiviimisel. Rakendusuuringute valdkonnas on Gerly

kombineerinud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid analüüsimeetodeid (sh teinud juhtumianalüüse).

Link Gerly CV-le Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS): https://www.etis.ee/CV/Gerly_Tamm/est/

Analüütik Lisanna Lehes (MSc omandamisel) omandab käesoleval aastal magistrikraadi Tartu Ülikooli

andmeteaduse õppekaval. Varasemalt on ta töötanud nii era- kui riigisektoris andmeanalüütikaga seotud

rollides. Tal on teadmised andmekaevest, andmete visualiseerimisest ja masinõppest, kasutades

tehnoloogiaid, nagu Python, R, Tableau, SQL. Näiteks osales Lisanna analüütikuna „Suurandmete

rakendamine (Innovatsiooni analüüsid 2022-2023)“ (2023) projekti läbiviimisel. Lisannal on väga head

analüütilised oskused ning ta tuleb toime väga keerukate andmestruktuuride ühildamise ning nende

töötlusega. Lisannal on kogemusi erinevate registrite andmete ühildamisest.

Link Lisanna CV-le Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS): https://www.etis.ee/CV/Lisanna_Lehes/est/

Psühhiaatriaekspert Liina Haring (MD, PhD) töötab psühhiaatrina Tartu Ülikooli Kliinikumis ja

kaasprofessorina Tartu Ülikoolis. Liina on teinud mitmeid vaimse tervise valdkonda puudutavaid

rakendusuuringuid, sh „Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele“ (2021) ning ta omab väga häid teadmisi

vaimse tervise valdkonnast Eestis. Liinal on kogemusi terviseandmete kasutamisest ning ta teab tervise

infosüsteemi kantavate andmete tehnilist poolt (koodid, kategoriseerimisvõimalused).

Link Liina CV-le Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS): https://www.etis.ee/CV/Liina_Haring/est/

16

VIITED

Borsboom, D., Deserno, M. K., Rhemtulla, M., Epskamp, S., Fried, E. I., McNally, R. J., ... & Waldorp, L. J.

(2021). Network analysis of multivariate data in psychological science. Nature Reviews Methods

Primers, 1(1), 58.

Currie, J. M., Schnell, M. K., Schwandt, H., & Zhang, J. (2021). Trends in drug overdose mortality in Ohio during the first 7 months of the COVID-19 pandemic. JAMA network open, 4(4), e217112- e217112.

Glober, N., Mohler, G., Huynh, P., Arkins, T., O’Donnell, D., Carter, J., & Ray, B. (2020). Impact of COVID- 19 pandemic on drug overdoses in Indianapolis. Journal of Urban Health, 97, 802-807.

Ingram, P. F., Bailey, A. J., & Finn, P. R. (2022). Applying network analysis to investigate substance use

symptoms associated with drug overdose. Drug and alcohol dependence, 234, 109408.

Jones, H. E., Harris, R. J., Downing, B. C., Pierce, M., Millar, T., Ades, A. E., ... & Hickman, M. (2020). Estimating the prevalence of problem drug use from drug‐related mortality data. Addiction, 115(12), 2393-2404.

Liu, D., Epskamp, S., Isvoranu, A. M., Chen, C., Liu, W., & Hong, X. (2021). Network analysis of physical and

psychiatric symptoms of hospital discharged patients infected with COVID-19. Journal of Affective

Disorders, 294, 707-713.

Macmadu, A., Batthala, S., Gabel, A. M. C., Rosenberg, M., Ganguly, R., Yedinak, J. L., ... & Marshall, B. D. (2021). Comparison of characteristics of deaths from drug overdose before vs during the COVID- 19 pandemic in Rhode Island. JAMA network open, 4(9), e2125538-e2125538.

McNally, R. J. (2016). Can network analysis transform psychopathology?. Behaviour research and

therapy, 86, 95-104.

Rossow, I., & Lauritzen, G. (1999). Balancing on the edge of death: suicide attempts and life‐threatening

overdoses among drug addicts. Addiction, 94(2), 209-219.

Tamm, G., Talu, A., Markina, A., Villenthal, A., Espenberg, S., Tourunen, J. & Varblane, U. (2016).

Narkosõltlastest õigusrikkujate sõltuvusravi ja rehabilitatsioon Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. EV Justiitsministeerium. Lk 1–143.

Van Borkulo, C. D., Borsboom, D., Epskamp, S., Blanken, T. F., Boschloo, L., Schoevers, R. A., & Waldorp, L.

J. (2014). A new method for constructing networks from binary data. Scientific reports, 4(1), 1-10.

Van Borkulo, C., Epskamp, S., & Robitzsc, A. (2022). IsingFit: Fitting Ising Models Using the ELasso Method.

„Eesti narkopoliitika aastani 2030“. Siseministeerium.

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus.“ Riigi Teataja.

https://www.err.ee/1608838138/narkosurmade-arv-mullu-eestis-kahekordistus - vaadatud 02.06.23

https://www.tai.ee/et/uudised/narkootikumide-uledoosist-pohjustatud-surmad-2022-aastal- huppeliselt-kasvanud - vaadatud 02.06.23

17

LISAD

Lisa 1. Ajakava.

Lisa 2. Pakkumuse hind (maksumuse vorm).

Lisa 3. CV-d (Gerly Tamm, Lisanna Lehes ja Liina Haring).

AJAKAVA: TEGEVUSED, TÄHTAJAD JA RISKIANALÜÜS

Märkus: Seoses puhkuste perioodiga ning seetõttu, et kohe uuringu alguses on vajalik AKIle isikuandmete töötlemiseks taotluse esitamine (et see saada õigeaegselt), sooviksime lepingu sõlmida augusti esimesel nädalal, et meil jääks koos Tellijaga piisavalt aega AKI taotluse ettevalmistamiseks, nii, et saaksime selle esitada septembri alguses, kohe kui puhkuste periood on lõppenud. Nii optimeerime projekti ajalist kulgu. EBIN taotluse saame esitada septembrikuus - oktoobrikuu vooru (septembris vooru ei toimu). Arvestame, et kooskõlastuste vormistamiseks kulub ligikaudu üks kuu (alates taotluse ülevaatamisest), aga võib minna ka kauem. Kokkuleppel Tellijaga, oleme valmis alustama projektiga ka varem (juulikuus), kuid see suurendab riski, et projekti algus võib venida puhkuste tõttu. Kokkuleppel Tellijaga oleme valmis alustama ka ühe kuu võrra hiljem (septembris).

Algus Lõpp (tähtaeg)

TEGEVUS OODATAV TULEMUS (alameesmärgid)

VASTUTAVAD ISIKUD

Riskid (R) ja nende maandamise meetmed (M)

1.08.23 4.08.23 Läbirääkimised ja lepingu sõlmimine Uuringu lõplik metoodika on läbi arutatud ja kokku lepitud Tellijaga. Rollijaotused AKI loa taotlemisel on selgelt määratletud.

Gerly Tamm R: AKI loa taotlemisel on rollijaotust raske määratleda. M: RAKEl on kogemusi AKI lubade taotlemisel ning rakendamine oma meeskonna oskusteavet, et võimalikud takistused ületada.

5.08.23 25.08.23 AKI ja EBIN taotluste ettevalmistavad tegevused´: andmebaaside haldajatega suhtlus, tunnuste esmavalik, andmete kvaliteedi kohta eelpäringud, vajadusel Tellijaga tunnuste valiku korrigeerimine. (Uurime lisaks, kas eetikakomitee kooskõlastus on mõnede uuringu komponentide juures vajalik ja arutame Tellijaga uuringu tulemuste teadusliku avaldamise võimaluse üle. Kui on vajalik, alustame selle koostamist.)

AKI ja EBIN taotluste koostamiseks on ettevalmistavad tegevused tehtud. Olemas on esmane tunnuste valik, teadmine nende kvaliteedist ning kogu lisainfo, mida on taotlusteks tarvis.

Lisanna Lehes ja Liina Haring

R: Andmebaaside haldajatelt ei saa piisavalt informatsiooni tunnuste kohta. M: RAKEl on varasemad kogemused samade andmebaaside andmete analüüsimisest, mistõttu aimame, millised tunnused on saadaval. Vajadusel uurime kolleegidelt lisa.

Algus Lõpp (tähtaeg)

TEGEVUS OODATAV TULEMUS (alameesmärgid)

VASTUTAVAD ISIKUD

Riskid (R) ja nende maandamise meetmed (M)

26.08.23 1.09.23 Teaduskirjanduse ja varasemate uuringute arvestamine tunnuste valikul (ehk täiendav eeltöö tunnuste valikuks).

Läbi töötatud kirjanduse põhjal on valitud 2019-2022 Eestis narkosurma surnud inimeste profiili kõige paremini kirjeldavad tunnused (arvestades olemasolevaid andmeid).

Lisanna Lehes ja Liina Haring

R: Pole piisavalt kirjandust või materjali, millelt järeldusi teha. M: Uurime lisainfot ekspertidelt.

5.08.23 8.09.23 AKI ja EBIN taotluste kirjutamine koostöös Tellijaga. (Kui vajalik, ka eetikakomitee kooskõlastus1). Tulevaste andmepäringute ettevalmistamine (tunnuste valik, kirjeldused)

AKI taotlus on valmis esitamiseks. (Eetikakomitee kooskõlastus on esitamiseks valmis).

Lisanna Lehes ja Liina Haring ja Gerly Tamm + Tellija

R: AKI taotlus ei sisalda kõiki tunnuseid, mida tegelikult andmebaasidest oleks vajalik pärida, kuna puudus info selle kohta. M: Küsime lisa ekspertidelt ning uurime andmebaaside haldajatelt juba varakult andmete olemasolu ja tunnuste nimetuste kohta. R: Taotlus lükatakse tagasi või selles tuleb teha muudatusi. (M: Meil on varasemast positiivseid kogemusi taotluste koostamisel ja meeskond on kursis hea teaduseetika tavaga, nii et oskame arvestada uuringu läbiviimisel ja taotluse koostamisel andmekaitse jm aspektidega.)

1 Tingimusel, et vajalik on ka eetikakomitee kooskõlastus arvestame sellega, et kõige varasem aeg TÜ eetikakomiteele taotluse esitamiseks on 10. august 2023 (juulikuus koosolekuid ei toimu). Kuid koosolek ise toimub 21.08.23. Palume vajadusel pikendada esitamistähtaega nii, et esitaksime taotluse enne 21.08.23, et uuringu ajakavas püsida.

Algus Lõpp (tähtaeg)

TEGEVUS OODATAV TULEMUS (alameesmärgid)

VASTUTAVAD ISIKUD

Riskid (R) ja nende maandamise meetmed (M)

5.08.23 8.09.23 Ekspertintervjuu - grupiintervjuu (1 tk): uurime kahelt sõltumatult eksperdilt (nt teadlane-kriminoloog-epidemioloog vs praktik-psühhiaater) Eesti 2019-2022 narkosurmade võimalike põhjuste ja surnute eeldatavate karakteristikute kohta. Kokkuvõtte kirjutamine.

Ekspertidelt on saadud sisend andmeanalüüsi läbiviimiseks. Intervjuu kokkuvõte on valmis.

Lisanna Lehes R: Eksperdid ei nõustu intervjuud andma või me ei leia sobivat ühist aega. M: Vajadusel asendab intervjueerijat mõni teine meeskonnaliige või RAKE töötaja nii, et intervjuud saavad edukalt tehtud.

8.09.23 8.09.23 AKI taotluse esitamine AKI taotlus on esitatud

Tellija saadab taotluse välja kui vastutav töötleja.

R: AKI taotlus lükatakse koheselt tagasi vormistuslike vm tehniliste igade tõttu, M: Koostame taotluse koostöös Tellijaga ning võtame arvesse kõiki nüansse, mis on AKI kodulehel kirjeldatud, samuti arvestame oma varasemaid kogemusi AKI taotluste koostamisel.

8.09.23 I verstapost: uuringu alustamiseks on eeltöö tehtud ja AKI taotlus on esitatud.

8.09.23 19.09.23 EBIN taotluse kirjutamine ja tunnuste valimine ning suhtlus TEHIKu haldajaga jätkub.

EBIN taotlus on valmis esitamiseks.

Gerly Tamm, Liina Haring ja Lisanna Lehes

R: TEHIKu tunnuste valik osutub oodatust keerukamaks. M: Meeskonda kuulub psühhiaater, kes aitab valida TEHIKUs olemas olevate andmete seast kõige informatiivsemad.

19.09.23 19.09.23 EBIN taotluse esitamine. EBIN taotlus on esitatud.

Tellija saadab taotluse välja kui vastutav töötleja.

R: EBIN taotluse ülevaatamiseks võib kuluda 25 päeva (alates koosolekust, mis toimub 10.10.23) ja on väga suur risk, et TEHIKu andmetele ligipääsuks on vajalik selle olulisust tõendada. M: Meil on varasemaid kogemusi TEHIKU andmepäringutega ning teadvustame riski, et nende andmete laekumine võib pikalt venida. Alternatiivina kasutame teiste andmebaaside andmeid – nt narkomaaniaravi register.

Algus Lõpp (tähtaeg)

TEGEVUS OODATAV TULEMUS (alameesmärgid)

VASTUTAVAD ISIKUD

Riskid (R) ja nende maandamise meetmed (M)

8.09.23 1.10.23 Andmepäringute ettevalmistamine. Päringud on ette valmistatud (päringute tekstid on valmis, tunnused on kirjeldatud).

Lisanna Lehes ja Liina Haring

R: Päringute sisu pole piisavalt täpne, sest pole teada täpselt, millisel kujul ja millised andmed on andmebaasides olemas. M: Teeme põhjaliku eeltöö ja suhtleme nii ekspertide kui andmebaaside haldajatega, et oleks selge, milliseid andmeid pärida saame ja millisel kujul.

19.09.23 1.10.23 AKI taotluses muudatuste tegemine (vajadusel). EBIN taotluses muudatuste tegemine (vajadusel). Taotlus(te) taasesitamine (vajadusel).

Taotlused on taasesitatud koos muudatustega.

Lisanna Lehes, Liina Haring, Gerly Tamm + Tellija

R: Muudatusi on vaja teha nii palju, et see viib ajakava nihkesse. M: Meil on ajakavas 2- nädalane puhver sellisteks juhtudeks. Suhtleme tihedalt AKIga selleks, et kooskõlastuseni jõuda võimalikult kiiresti.

1.10.23 – II verstapost AKI kooskõlastus on olemas.

1.10.23 10.10.23 Andmepäringute tegemine andmebaasidesse, päringute täiendamine ja täpsustamine (vajadusel).

Päringud on tehtud (v.a. TEHIK)

Lisanna Lehes ja Liina Haring

R: Erinevatesse andmebaasidesse päringute tegemine võib olla erinevate protseduuridega ning võtta erineval määral aega, mistõttu ei ole võimalik seda teha paralleelselt korraga kõikidesse andmebaasidesse. M: Vajadusel kaasame lisatööjõudu, kui on vaja paralleelselt tegeleda mitme erineva andmebaasi päringutega ja need võtavad oodatust rohkem aega.

10.10.23 1.11.23 Andmete laekumine. Pidev suhtlus andmebaaside haldajatega. Sh TEHIKU haldajatega suhtlus päritavate andmete teemal– hoiatame ette, et teeme päringu kohe kui EBIN kooskõlastus olemas ning palume võimalusel olla valmis andmed edastama kahe nädala jooksul alates päringu esitamisest.

Andmed on laekunud. (v.a. TEHIK)

Lisanna Lehes R: Andmed ei laeku oodatul kujul või õigel ajal. M: Suhtleme pidevalt Tellijaga ja andmebaaside haldajatega, et vältida kommunikatsioonivigu. Soodustame andmete õigeaegset laekumist läbi kokkulepete sõlmimise ja meeldetuletuste saatmise.

Algus Lõpp (tähtaeg)

TEGEVUS OODATAV TULEMUS (alameesmärgid)

VASTUTAVAD ISIKUD

Riskid (R) ja nende maandamise meetmed (M)

15.10.23 1.11.23 Andmete puhastamine ja esmased analüüsid juba selleks hetkeks laekunud andmetelt.

Esimesed analüüsid on tehtud.

Lisanna Lehes R: Andmeid on nii vähe, et neilt ei saa veel analüüse teha. M: Ajakavas on meil olemas 2-nädalane puhver selleks, et ära oodata kõigi andmete laekumine.

15.10.23 1.11.23 Aruande struktuuri kokkuleppimine Tellijaga (kirjavahetus emailitsi ja vajadusel kohtumine Teamsis)

Struktuur on kokku lepitud.

Gerly Tamm R: Ei jõuta kokkuleppele, mida lõpparuandes kajastada. M: See risk on äärmiselt väike. Teeme koostööd Tellijaga kogu uuringu vältel, nii et lõpparuande sisu vastaks Tellija ootusele.

15.10.23 1.11.23 Aruande sissejuhatava osa kirjutamine. Sissejuhatuse mustand on valmis.

Lisanna Lehes, Gerly Tamm

R: Sissejuhatust ei saa kirjutada, kuna andmeid veel pole, mistõttu pole teada, millised andmed saavad aruandes kajastatud. M: Täiendame aruannet jooksvalt nii, et kõik selle osad oleksid kohesiivselt seotud.

1.11.23 – III verstapost: analüüsiks vajalikud andmed on vähemalt 90% ulatuses laekunud.

1.11.23 10.11.23 Andmete puhastamine, kategooriate valik ja loomine, tunnuste loomine, andmebaasidest tunnuste liitmine ühte suurde andmestikku.

Andmestik on puhastatud ja kasutamiseks valmis. (v.a. TEHIKu andmed)

Lisanna Lehes, Gerly Tamm ja Liina Haring

R: Andmete liitmine on oodatust keerukam. M: Meil on meeskonnas varasemaid kogemusi väga keerukate andmete töötlemisel. Vajadusel küsime lisa kolleegidelt RAKEst.

5.11.23 – IV verstapost: EBIN kooskõlastus on olemas.

5.11.23 10.11.23 TEHIKu andmepäringu esitamine. TEHIKu andmepäring on tehtud.

Tellija esitab päringu kui andmete vastutav töötleja.

R: TEHIKu andmepäringu tegemine võib osutuda keerukamaks, kuna ette tuleb valmistada täpne päring koodidega (milliseid andmeid soovime). M: Meil on varasemaid kogemusi TEHIKu andmetega ning meeskonda kuulub ka arst, kellel on ülevaade koodide süsteemist, nii et suudame päringu koostada piisava täpsusastmega.

Algus Lõpp (tähtaeg)

TEGEVUS OODATAV TULEMUS (alameesmärgid)

VASTUTAVAD ISIKUD

Riskid (R) ja nende maandamise meetmed (M)

15.11.23 20.11.23 Andmete täiendav puhastamine TEHIKU andmete liitmine andmestikule.

Andmestik on valmis (sh TEHIKu andmed)

Lisanna Lehes R: TEHIKU andmed on poolikud või keeruka struktuuriga, nii et nende liitmine on oodatust keerukam. M: Kasutame erinevaid tehnilisi lahendusi andmete liitmiseks (R, Python).

15.11.23 20.11.23 Juhtumi valimine teekonnanalüüsiks. Juhtumid on valitud (2 eriilmelist isikut)

Liina Haring R: Üht “keskmist” juhtumit, mil illustreeriks narkosurma surnud inimese teekonda on raske leida, kuna kõik on väga eriilmelised. M: Kuna tegu on kvalitatiivse analüüsiga, siis “keskmist” ei olegi olemas, see tähendab, et valime illustreerimiseks juhtumi, mis läheb kokku kirjeldava statistika “keskmisega” kõige paremini, kuid näitlikustab hästi ka seda, et kirjeldav statistika ei pruugi tabada kõiki narkosurma surnud inimese profiili nüansse.

20.11.23 – V verstapost: andmestik on kokku liidetud, puhastatud ja kasutamiseks valmis

20.11.23 20.12.23 Kirjeldav statistika ja analüüsi kokkuvõtte kirjutamine.

Kirjeldav statistika on tehtud.

Lisanna Lehes R: Andmete kvaliteet on madala või sisaldab palju puuduvaid väärtusi, mistõttu tulemuste usaldusväärsus on madal. M: Jätame analüüsist välja “kahtlased” tunnused, millelt pole võimalik kvantitatiivseid järeldusi teha (nt suure hulga puuduvate väärtuste tõttu).

20.11.23 20.12.23 Võrgustikuanalüüs ja sellest kokkuvõtte kirjutamine.

Võrgustikuanalüüs on tehtud.

Gerly Tamm R: Andmeid pole piisavalt, et analüüsi teostada. M: Vähendades tunnuste hulka, mida analüüsi kaasata on võimalik see läbi viia ka väiksemal hulgal andmetelt, keskendudes tuumiktunnustele ja nende omavaheliste seoste kirjeldamisele.

20.11.23 20.12.23 Juhtumianalüüs (teekonnaanalüüs) ja sellest kokkuvõtte kirjutamine.

Juhtumianalüüsid on tehtud.

Liina Haring, Gerly Tamm

R: Juhtumi kohta pole piisavalt materjali. M: Valime sellise juhtumi, mille kohta on

Algus Lõpp (tähtaeg)

TEGEVUS OODATAV TULEMUS (alameesmärgid)

VASTUTAVAD ISIKUD

Riskid (R) ja nende maandamise meetmed (M)

piisavalt andmeid, et selle inimese teekonda ajateljel kuni surmani illustreerida. Valime juhtumi aastast 2022, et kirjeldada tema eluteed 2019 kuni 2022 aastatel (sel perioodil tema kohta olemas olevatelt andmetelt). Vajadusel teeme selle juhtumi kohta täiendavaid andmepäringuid.

1.12.23 8.01.24 Tulemuste süntees ja aruande kirjutamine ja toimetamine.

Tulemused on sünteesitud, esmased järeldused on tehtud ja aruande esmaversioon on valmis.

Lisanna Lehes, Gerly Tamm

R: Tulemusi ei saa veel sünteesida, sest mõni analüüs on veel poolik. M: koordineerime meeskonnas analüüside läbiviimist nii, et saaksime alustada tulemustega sünteesiga detsembri alguses.

8.01.24 – VI verstapost: kõik analüüsid tehtud ja esimene mustandversioon aruandest valmis

12.01.24 12.01.24 Aruteluseminar Tellija esindaja, RAKE meeskonna ja narko-ekspertidega (2 tk). Seminari eesmärgiks on üle vaadata uuringu tulemused ja teha sellest järeldused, kuidas seda informatsiooni saaks Eesti ühiskonna hüvanguks kõige paremini ära kasutada.

Seminaril osalejatelt on saadud sisend aruande täiendamiseks.

Gerly Tamm, Lisanna Lehes, Liina Haring, Tellija, 2 eksperti

R: Seminari jaoks on raske leida ühist aega. M: Oleme paindlikud aja leidmisel ning viime selle (vajadusel) läbi Teamsi vahendusel.

13.01.24 29.01.24 Aruande täiendamine ja toimetamine. Aruanne on täiendatud.

Lisanna Lehes, Gerly Tamm

R: Aruande täiendusi on vaja teha väga palju, nii et seda ei ole võimalik õigeaegselt ära teha. M: Vajadusel kaasame aruande täienduste tegemisse ka eksperdi või RAKEst lisatööjõudu.

29.01.24 – VII verstapost: lõpparuanne on Tellijale üle antud ja aktsepteeritud.

1.02.24 – Uuringu lõpp

Lühiülevaade ajakavast:

Tegevused august september oktoober november detsember jaanuar

Läbirääkimised ja leping.

AKI ja EBIN taotluste ettevalmistavad tegevused.

Eeltöö tunnuste valikuks.

AKI ja EBIN taotluste kirjutamine.

Ekspertintervjuu. Kokkuvõtte kirjutamine.

AKI taotluse esitamine

EBIN taotluse kirjutamine ja tunnuste valik.

EBIN taotluse esitamine.

Andmepäringute ettevalmistamine.

Taotlustes muudatuste tegemine.

Andmepäringud.

Andmete laekumine.

Andmete puhastamine ja esmased analüüsid.

Aruande struktuuri kokkuleppimine.

Aruande sissejuhatava osa kirjutamine.

Andmete puhastamine ja liitmine.

TEHIKu andmepäringu esitamine. Andmete täiendav puhastamine. TEHIKU andmete liitmine.

Juhtumi valimine teekonnanalüüsiks. Kirjeldav statistika ja analüüsi kokkuvõtte kirjutamine.

Võrgustikuanalüüs ja kokkuvõtte kirjutamine.

Juhtumianalüüs ja kokkuvõtte kirjutamine. Tulemuste süntees ja aruande kirjutamine ja toimetamine.

Aruteluseminar.

Aruande täiendamine ja toimetamine.

Uuringu lõpetamine

UURINGU ARUANDE ESIALGNE STRUKTUUR

1. Sisukokkuvõte (eesti keeles)

2. Sisukokkuvõte (inglise keeles)

3. Sisukokkuvõte (vene keeles)

4. Sissejuhatus ja uuringu taust

4.1. Eesti narkopoliitika põhisuunad, uuringu vajadus ning eesmärk

4.2. Narkootiliste ainete tarvitamine ja narkosurmad Eestis: lühikokkuvõte varasematest

uuringutest

4.3. Narkosurmade peamised mõjutegurid: eksperthinnangute ja teaduskirjanduse

lühikokkuvõte

5. Metoodika

5.1. Uuringu läbiviimise üldine kirjeldus ja uurimisküsimused

5.2. Valim

5.3. Registrid

5.4. Analüüsimeetodid

6. Tulemused

6.1. Kirjeldav statistika: ülevaade 2019-2022 narkosurmadest

- Sotsiaaldemograafilised näitajad (sugu, vanus, elukoht, perekond, emakeel)

- Narkootiliste ainete tarvitamine (vanus alustamisel, ained, sõltuvus ja ravi, riskeeriv

käitumine ja suitsidaalsus, surmava üledoosiga seotud asjaolud)

- Ühiskonnas osalemine: töötamine ja haridus

- Tervis (kroonilised või rasked haigused, psüühikahäired, ravi)

- Õigusrikkumised (karistused, programmid ja õigusrikkumised)

6.2. Võrgustikuanalüüs: narkosurmade mudel Eestis

6.3. Juhtum: teekonna kirjeldus

7. Järeldused

7.1. Surnute profiil

7.2. Riskitegurid ja kaitsvad tegurid

7.3. Võimalikud sekkumiskohad ja soovitused ennetustööks

8. Lisad. Täiendavad joonised, tabelid ja infograafika. Metoodika täpsustused.

Uuringu aruanne sisaldab lisaks kirjeldavale tekstile illustreerivaid jooniseid, tabeleid ja skeeme, mis aitavad mõtestada tulemusi ning visualiseerida uuringu peamisi leide.

Pakkumuse vorm 5-6/3167

Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi SA Tartu Ülikool

Pakkuja registrikood 74001073

Pakkuja juriidiline aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Gerly Tamm, [email protected], tel 53 933 898

Pakkumuse maksumus kuluartiklite kaupa

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind

Ühiku arv

KOKKU (eurot)

Eeltöö - registripäringute tegemiseks suhtlus registripidajatega, tunnuste valikuks täiendava info kogumine, päringute esitamine, konsultatsioonid (meeskonna töötasud ja ekspertide töötasud), aruteluseminari läbiviimine.

1 3 250 1 3 250

AKI ja EBIN taotluste koostamine, esitamine, täiendamine (meeskonna töötasud)

1 4500 1 4 500

Andmete korrastamine, liitmine ja analüüside läbiviimine (meeskonna töötasud)

1 12 000 1 12 000

Aruande lõplik vormistamine (sh lühikokkuvõtete tõlked, keele ja kujunduse toimetamine).

1 500 1 500

TÜ sisesed asjaajamiskulud (sh juriidiline nõustamine, ruumid, tugivõrgustik, töövahendid jm)

1 4 050 1 4 050

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 24 300

Käibemaks: 4 860

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga): 29 160

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale

tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus

ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab

pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

Pakkuja: Tartu Ülikool

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku

/allkirjastatud digitaalselt/

1

TÖÖVÕTULEPINGU NR 4-7/77 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsler Tõnis Saar (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu, keda esindab Siret Rutiku (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on Töövõtja poolt registripõhise narkosurmade analüüsi läbi viimine lähtudes väikeostu dokumendid toodud nõuetest (edaspidi „Tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud Tellija (11.05.2023) pakkumuskutses ja Töövõtja (02.06.2023) pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd hiljemalt kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Tööde teostamise täpsem ajakava on toodud Töövõtja (02.06.2023) pakkumuses ning vajadusel seda täpsustatakse Poolte poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumuseks on 29 160 eurot koos

käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“). 3.2. Lepingu Hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel

esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Kui töövõtjast mitteolenevatel põhjustel ei ole võimalik registripõhist analüüsi täielikult või osaliselt

teha, siis lepivad pooled kokku ärajäänud andmekogumise viisi või -allika asendamises mõne teisega või metoodika muutmises, mis annab sarnase / ligilähedase tulemuse. Kui metoodika muutmine või andmekogumisviisi või -allika asendamine ei ole võimalik või sellest tulenevalt muutub töö maht, on tellijal õigus võtta töö vastu osaliselt ja tasuda töövõtjale tegelikult teostatud tööde eest

3.4. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub taotlema uuringu läbiviimiseks vajalikud load (nt AKI luba ning EBIN luba).

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Andri Ahven, tel 58836501,

e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Gerly Tamm, tel 53933898,

e-post [email protected].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Andmetöötluse leping; 6.2. Lisa 2 – Tartu Ülikooli pakkumus „Narkosurmade analüüs“ . 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/toovotulepingute_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Tellija poolt sätestatud tingimustega, sh lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

2

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 620 8100 Tel: 737 6215 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

3

Lisa 1 töövõtulepingule 5-6/3167

ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikeostu tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Justiitsministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja Tartu Ülikooli (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed.

4

3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sealhulgas ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sealhulgas nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole

5

võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

6

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

7

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele

8

Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

9

Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________