| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/24/1272-3 |
| Registreeritud | 05.06.2024 |
| Sünkroonitud | 06.06.2024 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Väike-Maarja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Väike-Maarja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Marju Tõldsepp (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Lääne-Virumaa esindus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
VÄIKE-MAARJA VALLAVALITSUS
__________________________ Pikk 7 tel 329 5750 ak EE151010502009482007
Väike-Maarja e-post [email protected] SEB Pank
46202 Lääne-Virumaa koduleht www.v-maarja.kovtp.ee rg-kood 75011694
Terviseamet
[email protected] 05.06.2024 nr 7-1/21-22
Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Planeerimisseaduse § 127 lõikele 1ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3
punktile 12 tuginedes esitab Väike-Maarja Vallavalitsus kooskõlastamiseks Väike-Maarja alevikus
Välja tn 1a (katastritunnus 92702:002:0287) ja Välja tn 2b (katastritunnus 92702:002:0286) asuvate
kinnistute maa-ala detailplaneeringu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ene Kinks
vallavalitsuse liige
vallavanema ülesannetes
Lisa: Detailplaneering
Diana Seepter
maakorraldusspetsialist 329 5755
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:10 000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A4
1 14.02.2024
Situatsiooniskeem
DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Väike-Maarja alevik,
Allkiri:
3,3 ha.
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:4000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A3
2 07.03.2024
Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Allkiri:
3,3 ha.
Väike-Maarja alevik,
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:500
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A1
3 29.02.2024
Tugijoonis
DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Väike-Maarja alevik,
Allkiri:
3,3 ha.
30 m ³
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:500
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A1
4 29.04.2024
Põhijoonis
DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Väike-Maarja alevik,
Allkiri:
EP 100
HP/HM
HP/HM
LT 100
EHITUSÕIGUS
Krundi nr
Krundi aadressi
ettepanek
Krundi pindala
(m²)
Krundi kasutamise
otstarve
Hoonete suurim
lubatud arv
Suurim lubatud
ehitisealune pindala (m²)
Põhihoone max lubatud ehitisealune pindala (m²)
Hoonete suurim lubatud
kõrgus (m)
Hoonete tulepüsivus
klass
Hoonete suurim lubatud
korruselisus
Katusekalded ja tüüp
POS 1 Kuuse tänav
LT 100%
POS 2 Kuuse tn 34 EP või EPk 100%
POS 3 Kuuse tn 32 2277 EP või EPk 100%
POS 4 Pärna tn 12 2569 EP või EPk 100%
POS 5 Pärna tn 10 2377 EP või EPk 100%
POS 6 Pärna tn 8 2242 EP või EPk 100%
POS 7 Välja tn 7 2001 EP 100%
POS 8 Välja tn 5 2421 EP 100%
POS 9 Pärna tn 7 2047 EP 100%
POS 10 Kase tn 2 2189 EP 100%
POS 11 Kase tn 4 2262 EP 100%
POS 12 Kase tn 6 2165 EP 100%
POS 13 Kase tn 8 2317 EP 100%
POS 14 Pärna haljasala
1821 HM/HP 100%
POS 15 Tamme haljasala
1756 HM/HP 100%
Krundi kasutamise otstarve hoonete kõrgus maapinnast m² (põhih./abih.)
suurim ehitisealune pind m²
hoonete korruselisus (põhih./abih.)
EP 100
EP 100
EP 100
EP 100
EP 100
EP 100
EP/EPk 100
EP/EPk 100
EP/EPk 100
EP/EPk 100
EP/EPk 100
30 m³
3,3 ha. *POS 4, 6 ja 9 hoonestusalasid läbivate tehnovõrkude ümbertõstmine tuleb projekteerimise käigus täiendavalt läbi analüüsida. Kui selgub, et mingil põhjusel pole ümbertõstmine võimalik või majanduslikult otstarbekas, tuleb tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses seada servituut, mille alas on hoonete ehitamine keelatud. Kohustusliku ehitusjoone nõuet võib sellisel juhul nimetatud kruntidel eirata.
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava:
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A4
5
illustreeriv joonis variant 1
Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Allkiri:
. * Ruumilise lahenduse versioon 1, mille puhul kõikidel planeeritud elamukruntidel on sarnases stiilis üksikelamu. (kõrgus 9 m, ehitisealune pind 200 m², abihooneid pole joonisel esitatud, aga lubatud lisaks 1 abihoone)
07.03.2024
DP-31/01-2024
Väike-Maarja alevik,
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava:
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A4
6
illustreeriv joonis variant 2
Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Allkiri:
. * Ruumilise lahenduse versioon 2, mille puhul pos 2-6 on kaksikelamud, pos 7-13 üksikelamud. (kaksikelamu ehitisealune pind 300 m², üksikelamul 200 m², lisaks lubatud igale krundile 1 kuni 100 m² abihoone)
23.03.2024
DP-31/01-2024
Väike-Maarja alevik,
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-31/01-2024
Välja elamuala detailplaneering
Asukoht: Välja tn 1a ja Välja tn 2b, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond
Huvitatud isik: Väike-Maarja Vallavalitsus
Planeerija: Triin Kask +372 55968821 [email protected]
Tartu 2024
Välja elamuala detailplaneering
SISUKORD A SELETUSKIRI___________________________________________________________3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk_____________________________ 3 2. Lähtedokumendid_______________________________________________________ 3 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs 4
3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused._____________________________ 8
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus______________________________________ 10 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine_____________________________________ 11 6. Krundi ehitusõigus_____________________________________________________ 12 7. Krundi hoonestusala piiritlemine_________________________________________ 12 8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine__________________________ 12 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus____________________________ 13 10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad_____________________________________14
10.1 Tuletõrje veevarustus_______________________________________________ 14 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi______________________________ 15 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus_______________________________________ 17 10.4 Soojavarustus_____________________________________________________ 18 10.5 Sidevarustus______________________________________________________ 18
11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted_______________________________________ 19 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks_______________ 21 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded______________________________ 22 14. Servituutide vajaduse määramine________________________________________22 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused______________________ 22 16. Planeeringu elluviimise võimalused______________________________________ 23 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE___________________________ 25 C PLANEERINGU JOONISED_______________________________________________26
2
Välja elamuala detailplaneering
A SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Väike-Maarja Vallavalitsuse 31.01.2024 korraldus
nr 55 Välja elamuala detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.
Detailplaneeringu eesmärk on üksikelamu kruntidest koosneva elamuala väljaarendamine.
Planeeringuala koosneb kahest Väike-Maarja aleviku ühes piirkonnas asuvast eraldiseisvast
elamumaa katastriüksusest (Välja tn 2b ja Välja tn 1a), millele leitakse ühine parim võimalik
atraktiivne ja mitmekesine ruumilahendus, mis arvestab olemasolevate väärtustega ning on
tasakaalustatud elamu- ja rohealadega. Välja tn 2b piirab Välja alajaam (92702:002:2520)
katastriüksust, mida käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta.
Nii Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestatud üldplaneeringu kui
ka Väike-Maarja valla koostatava üldplaneeringu (vastu võetud vallavolikogu 09.02.2023
otsusega) kohaselt on maa-ala valdavalt elamumaa juhtotstarbega. Detailplaneeringu
tulemusena määratavad maa kasutamise juhtotstarbed ei muuda üldplaneeringuga
kavandatavat olulisel määral, mistõttu võib lugeda detailplaneeringu üldplaneeringu
kohaseks.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 01.02.2024 mõõdistatud geodeetiline
alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja WeW OÜ (Majandustegevuse teate nr
EG10213694-0001), töö nr GEO-017-24. Kõrgused EH2000 süsteemis, koordinaadid
Lambert-EST 97 süsteemis.
2. Lähtedokumendid
● Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestatud üldplaneering; ● Väike-Maarja valla koostatav üldplaneering (vastu võetud vallavolikogu 09.02.2023
otsusega); ● Väike-Maarja vallavolikogu 08.10.2023 määrus nr 4 „Ehitusseadustikust,
planeerimisseadusest ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevate ülesannete volitamine“;
● Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ● Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ● Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrus nr 50); ● Muud standardid, määrused ja seadused.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal
koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid,
17.05.2015“ ning lisainfot maa-ala kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste
3
Välja elamuala detailplaneering
kaardilt.
3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs
Planeeringuala jääb Väike-Maarja aleviku läänepoolsele küljele tiheasustusala piiridesse
ning elamukruntide vahelisele alale. Planeeringuala koosneb peamiselt kahest lähestikku
asuvast eraldiseisvast elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest: Välja tn 1a (katastritunnus
92702:002:0287, pindala 15 338 m² ) ja Välja tn 2b (katastritunnus 92702:002:0286, pindala
17 223 m² ). Detailplaneeringuala piirneb elamumaadega, millel asuvad nii eramud kui
korterelamud.
Planeeringuala (täpsemalt Välja tn 1a) loodepoolseks piirinaabriks on maatulundusmaa,
kirde ja ida suunas on korterelamutega elamumaad, kagu ja lõuna suunda teisele poole
Välja tänavat jääb planeeringuala teine pool ehk Välja tn 2b maaüksus ning edela suunas
teisel pool Välja tänavat on üksikelamutega krundid.
Välja tn 2b maaüksus külgneb nii ida lõuna kui lääne suunast transpordimaaga, aga üle
tänava jäävad kõikidesse nimetatud suundadesse üksikelamu krundid. Edelasuunast
külgneb ala elamukruntidega vahetult.
Planeeringuala piirinaabrite koondinfo on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet)
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus
Tamme tn 10 (92702:002:1652) elamumaa 100% 5825 m²
Tamme tänava lõik 2 (92702:002:0206)
transpordimaa 100% 2157 m²
Tamme tn 7 (92702:002:1651) elamumaa 100% (korterelamu)
3481 m²
Tamme tn 5a (92702:002:0047)
elamumaa 100% (korterelamu)
2613 m²
Tamme haljasala (92601:001:0260)
üldkasutatav maa 100% (kasutusel pigem transpordimaana)
3534 m²
Välja tänav (92702:002:0236) transpordimaa 100% 7623 m²
Metsa põik (92702:002:0212) transpordimaa 100% 1052 m²
Metsa tänav (92702:002:0203) transpordimaa 100% 2458 m²
Metsa tn 2 (92702:002:1300) elamumaa 100% 3500 m²
Metsa tn 4 (92702:002:1310) elamumaa 100% 2598 m²
4
Välja elamuala detailplaneering
Metsa tn 6 (92702:002:1350) elamumaa 100% 2575 m²
Metsa tn 8 (92702:002:1360) elamumaa 100% 3111 m²
Välja tn 1b (92601:001:0367) elamumaa 100% 976 m²
Mäe (92801:001:0065) maatulundusmaa 100% (põllumaa)
10.99 ha
Kontaktvööndis on ehituslike ja arhitektuursete eripärade poolest neli eristatavat tsooni, mis
vahelduvad seoses elamukvartalitega, millel need paiknevad (vt ka foto 1):
Foto 1. Väljavõte Maa-ameti fotolaost (pildistatud 06.05.2022)
Tsoon 1 on korterelamutega ala. Arhitektuur on lihtne: 0-40 Cº kaldega lamekatuse või
viilkatusega kuni kolmekorruselised paneelelamud, mille välisfassadis on krohv või tellis,
rõdude piirded on puidust. Tee äärest nähtava hoonestuse katuseharja suund on kas risti või
paralleelselt teega, katusekatteks on viilkatusega elamutel eterniit. Ehitusjoon jääb Tamme
tänava ääres teekattest 10-30 m kaugusele. Korterelamute ehitisealused pinnad on ca
400-600 m². Elamute ümbruses esineb vähesel määral kõrghaljastust. Tamme tn lõpus
(läänepoolses osas) on pärnadest puuderida. Piirdeaiad korterelamute kruntide ümbruses
puuduvad. Parkimine on lahendatud korterelamute esisel alal, aiamaade jaoks on
korterelamute elanike jaoks lähipiirkonnas ette nähtud eraldi krundid (nt Tamme tn 7 elamu
aiamaad paiknevad Tamme tn 10 kinnistul). Abihooneteks on garaažiboksid. Krundi
täisehitusprotsent korterelamute kruntidel on umbes 15-20%, garaažiboksidega kruntidel
kohati üle 50%.
5
Välja elamuala detailplaneering
Tsoon 2 on kitsad elamukrundid (krundi laius enamjaolt alla 20 m), millel asuvad suhteliselt
väikesed viilkatusega üksikelamud koos abihoonetega. Kruntide suuruseks on keskmiselt
umbes 1500 m². Krundid asuvad kahe tänava vahelisel alal, põhihoonete ehitusjoon (7 m
teekattest) jääb käesoleva detailplaneeringuala suhtes kaugema tänava äärde ehk Põhja tn
äärde. Planeeringuala äärde Metsa põik tänava poole jääb kruntide tagaaed, kus on ka 1-2
abihoonet, millest suurem abihoone paikneb kõikidel kruntidel eranditult põhjapoolsel
krundipiiril. Abihoonetel on valdavalt lauge kaldkatus ning välisviimistluseks valge tellis või
puit. Elamute ehitisealune pind on vahemikus 100-150 m². Arhitektuur traditsiooniline: 45-50
kraadise kaldega viilkatus, katusekattematerjal plekk või eterniit, välisviimistluses peamiselt
valge tellis kombineeritud puitlaudisega. Teine korrus on nö katusekorrus. Krundipiiretena on
kasutatud võrkaedu, mis on kombineeritud madalate pügatud hekkidega ja valgest tellisest
postidega. Krundi täisehitusprotsent on umbes 15%.
Tsoonis 3 on krundid suuremad (keskmiselt veidi alla 3000 m²) ning suuremad on ka
elamud (ehitisealune pind vahemikus 150-260 m²). 1-2 korruseliste üksikelamute
välisviimistluses on valdavalt krohv. Katusetüübiks on lamekatus või väga lauge kaldega
viilkatus. Põhihoone ehitusjoon on 10 m teeäärsest katastripiirist (umbes 13 m teekattest).
Lisaks põhihoonele on igal krundil 1 alla 100 m² abihoone. Piireteks on võrkaiad ja hekid.
Krundi täisehitusprotsent on umbes 7-10 %.
Tsoon 4 on igast küljest ümbritsetud Välja tänavaga ning enamik sealsetest hoonetest on
rajatud sama projekti järgi: hoone põhimahu kõik küljed on sama pikkusega, suhteliselt lauge
viilkatuse hari ei paikne hoone keskel, ehitisealune pind on Ehitisregistri andmetel 150 m²,
ning maapealseid korruseid on 1 (1,5). Ka välisviimistlus on neil hoonetel sarnane nii
materjalikasutuse kui ka värvuste poolest: beež krohv kombineeritud tumepruuni laudisega.
Kirjeldatud hoonetest erinevad antud tsoonis ainult kolme krundi elamud: nendel on hoone
kuju rohkem ristkülik, viilkatuse hari jääb lühema külje keskele ning katusekalle on oluliselt
järsem (umbes 45 kraadi). Välisviimistluse materjalid ja värvused sobituvad ülejäänud
hoonestusega. Piiretena on antud tsoonis kasutataud kas pügatavaid hekke või vertikaalsete
laudadega puitlippaedu. Tänavajoon on 15 m teepoolsest katastripiirist (ainult ühel krundil ei
ole seda joont arvestatud). Kruntide suurused on enamikel kruntidel vahemikus 1300-1400
m², krundi täisehitusprotsent jääb vahemikku 15-20%.
Kehtivad detailplaneeringud. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad sellised
kehtestatud ning koostamisel olevad planeeringud, mis käesoleva detailplaneeringu
eesmärkidele või lahendustele võiks piiranguid seada või millega arvestades tuleks määrata
ehitusõigus, seega võetakse aluseks eelkõige kontaktvööndi linnaehitusliku analüüsi
tulemused. Kaudselt võib arvesse võtta põhja suunda jääva Tamme tn 6 ja Tamme tn 8
detailplaneeringu (kehtestatud 08.11.2023 korraldusega nr 758), millega muuhulgas määrati
6
Välja elamuala detailplaneering
ehitusõigus korterelamule ja lahendati üldkasutatavate alade asukohad. Kuna planeeritud
üldkasutatavad alad jäävad käesoleva planeeringu alale suhteliselt lähedale (keskpunktist ca
300 m), omavad need töenäoliselt perspektiivis väärtust ka käesoleva detailplaneeringu
elamualale.
Enamik olulisemaid sotsiaalobjekte ja asutusi, nagu näiteks koolid, lasteaed, spordikeskus,
seltsimaja, apteek, kirik, mitmed ettevõtted ja kauplused on Väike-Maarja alevikus olemas,
seega jäävad planeeritavast maa-alast 1 km raadiusesse.
Planeeringuala kontaktvööndi analüüsiskeem on esitatud joonisel 2.
Üldplaneering. Kehtiva Väike-Maarja valla üldplaneeringu (kehtestatud vallavolikogu
26.11.2008 määrusega nr 14) ja koostatava üldplaneeringu (vastu võetud vallavolikogu
09.02.2023 otsusega) kohaselt on detailplaneeringu maa-ala valdavalt elamumaa
juhtotstarbega. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.
7
Välja elamuala detailplaneering
Skeem 1. Väljavõte kehtivast üldplaneeringu kaardist, kogu planeeritav ala jääb kollasele viirutusele, mis tähistab elamumaa juhtotstarvet (Allikas: Väike-Maarja valla veebileht)
Skeem 2. Väljavõte vastuvõetud üldplaneeringu kaardist (Allikas: Väike-Maarja valla veebileht)
3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.
Käesoleva planeeringu eesmärk on tiheasustusalal paiknevatele suhteliselt suurtele
maaüksustele parima ruumilise lahenduse planeerimine. Ala jaotatakse kruntideks,
kruntidele määratakse ehitusõigus, lahendatakse tehnovõrgud, juurdepääsud,
üldkasutatavad rohealad ja kruntide sisene haljastus. Kuna tegemist on suure maa-alaga,
mis paikneb tiheasustusala piirides ning lähedal olulistele infrastruktuuridele, ei ole ala
8
Välja elamuala detailplaneering
tühjana hoidmine otstarbekas.
Elamuala planeerimisel on aluseks võetud järgmised linnaehituslikud põhimõtted:
● uued krundid sobituvad struktuurilt ja suuruselt väljakujunenud elamupiirkonda;
● nii ehitusmahud kui arhitektuur arvestab olemasoleva hoonestusega;
● kruntide kujud võimaldavad mõistliku õueala ja kvaliteetse elamupinna rajamist;
● võimalikult palju kasutatakse ära olemasolevat teedevõrku;
● teedevõrgustikku täiustatakse ühe kahte olemasolevat tänavat ühendava lisanduva
teelõiguga, mis lisaks juurdepääsude tagamisele on oluline ka üldise liiklemise
sujuvuse tagamiseks ning jalakäijate teepikkuste lühendamisel;
● üks uutest üldkasutatavatest aladest paikneb ala keskel, tagades võrdselt hea
ligipääsu nii olemasolevatele kui ka planeeritud elamukruntidele, teine üldkasutatav
ala tagab nö puhvri väikeelamute ja korterelamute ala vahele;
● olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise võimaldamine ning
tänavaäärse kõrghaljastuse täiendamine;
● elamukrundid ei piirne rohkem kui kahest küljest transpordimaaga;
Vastuvõetud üldplaneeringu kohaselt tuleb asustuse suunamisel lähtuda eelkõige
tihendamise printsiibist: eelistada tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete
taaskasutusele võtmist, mida ka käesolevas detailplaneeringus tehakse. Lisaks arvestatakse
järgmise olulise tiheasustusalale määratud ehitusliku tingimusega: tiheasustusalal tuleb välja
arendada ühtsed infrastruktuurivõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jms (trassid
jooksevad vahetult planeeringuala vastas, ette nähakse nendega liitumine).
Käesoleval hetkel ei ole lähipiirkonnas osadele elamutele piisavas läheduses (kehtivate
standardite ja seaduste kohases kauguses) tuletõrje veevõtukohti. Planeeringuga on ette
nähtud uus tuletõrje veevõtukoht, mis hakkab vajadusel varustama ka olemasolevaid
elamuid, mis jäävad mahutist kuni 200 m kaugusele, seega muutub olemasolev
elamupiirkond turvalisemaks keskkonnaks. Samuti on ette nähtud uued üldkasutatavad alad
mänguväljakute ja haljasalade jaoks, mis samuti rikastab piirkonda ka olemasolevate
kruntide elanike jaoks.
Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga, sest see paikneb
tiheasustusalal, kus on tagatud kvaliteetsed ühendused sotsiaaltaristu ja rekreatsiooni
väärtustega nii jalakäijale kui autoliiklusele. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued
elanikud, mis on positiivne mõju majandusele. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb
nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.
9
Välja elamuala detailplaneering
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord
on kajastatud tugijoonisel (joonis 3).
Käesoleval ajal puudub kehtiv maa-ala hõlmav detailplaneering.
Juurdepääs planeeringualale on võimalik ümbritsevate transpordimaade kaudu.
Välja tn 1a katastriüksuse (92702:002:0287) sihtotstarve on elamumaa, pindalaga 15338 m²
ja Välja tn 2b katastriüksuse (92702:002:0286) sihtotstarve on samuti elamumaa, pindalaga
17223 m². Kõlvikuliselt koosseisult on mõlemad valdavalt “muu maa”, Välja tn 1a
koosseisust 80 m² on õuemaa ja 106 m² haritav maa. Mõlemast katastriüksusest enamus on
käesoleval ajal kasutuses haljasalana või kasutusest väljas niitmist vajavad alad.
Planeeritavad maaüksused on hoonestamata. Planeeringuala reljeef on valdavalt tasane.
Maapinna loomulikud absoluutkõrgused planeeringualal jäävad vahemikku 111,02- 113,47
m. Planeeringuala on enamjaolt lage, kõrghaljastust leidub mõlema kinnistu läänepoolses
küljes ning Välja tn ääres on pärnaallee, mis mõlemal poolt teed paikneb valdavalt
käesoleva detailplaneeringu ala piirides. Välja tn 1a kinnistul Välja tänava ristumiskohast
lääne suunas asenduvad pärnad lehiste ja kaskedega (umbes 50 m lõigul) ning ülejäänud
60 m on kõrge kuusehekk. Välja tn 2b sees on eraldi katastriüksusel Välja alajaam
(92702:002:2520) (vt tugijoonis, joonis 3). Välja tn 2b kirdepoolse nurga lähedal on
kivihunnik, muud olulisemad platsid või väikevormid puuduvad.
Kõik olulisemad planeeringuala kitsendused on seotud tehnovõrkudega:
● Mõlemale kinnistule ulatub Elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin); vid 1751517;
nimetus AS-25; omanik Elektrilevi OÜ; kaasneb 10 m kaitsevöönd mõlemal pool liini
kesktelge.
● Välja tn 1a kinnistule ulatub ka Elektriõhuliini nimetusega AS-50 (vid 72502987 ja
3547341) kaitsevöönd liini keskteljest 10 m mõlemas suunas.
● Mõlemale kinnistule jäävad mitmed TELIA EESTI AS-le kuuluvad maa-alused ja
maapealsed sidetrassi lõigud (Välja tn 1a kinnistul trasside vid 126383641;
126382620; 46860578; 46860587; 46860602; 46860468; 46860452; 48814192;
190292939, Välja tn 2b kinnistule jäävate vid 304106676; 304106681; 304106682;
304106683; 304106630; 304106629; 304106628; 304106627; 304106626;
304106625; 304106624), kaitsevöönd kõikidel sidetrassidel 1 m liini keskteljest.
● Mõlemaid kinnistuid mõjutab Elektriõhuliin alla 1 kV; vid 23429522; nimetus A-4x35;
10
Välja elamuala detailplaneering
omanik Elektrilevi OÜ; kaasneb kaitsevöönd keskteljest 2 m.
● Välja tn 2b kinnistul on veel õhuliinid nimetusega AMKA.3x50+70, (vid 23429375 ja
84246429), AMKA.3x70+95 (vid 23429514), AMKA.3x25+35 (vid 23429509),
kaitsevöönd 2 m teljest.
● Planeeriguala mõjutavad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri maakaabelliinid: nimetus
ASBU-10.3x120, vid 151563456, 151563455, 4926633). Maakaablite kaitsevöönd on
1 m liini teljest.
● Üle Välja tn 1a kulgevad vee ja kanalisatsiooni trassid, omanik Pandivere Vesi OÜ,
kaitsevöönd 2 m trassi keskteljest.
5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga moodustatakse kahest maaüksusest kokku 15 krunti. Vastavalt
planeeritud krundi kasutamise otstarvetele on kruntide sihtotstarbed järgmised: pos 1
transpordimaa (LT; tee ja tänava maa), pos 2-6 elamumaa (EP; üksikelamumaa või EPk;
kaksikelamumaa), pos 7-13 elamumaa (EP; üksikelamumaa), pos 14-15 üldkasutatav maa
(HP; haljasala maa, HM; parkmetsa maa). Kruntide paiknemine on esitatud joonisel 4.
Planeeringuga on tehtud ettepanek kruntide aadresside määramiseks vastavalt allolevale
tabelile:
Tabel 2. Kruntide aadresside ettepanek
Pos 1 Kuuse tänav
Pos 2 Kuuse tn 34
Pos 3 Kuuse tn 32
Pos 4 Pärna tn 12
Pos 5 Pärna tn 10
Pos 6 Pärna tn 8
Pos 7 Välja tn 7
Pos 8 Välja tn 5
Pos 9 Pärna tn 7
Pos 10 Kase tn 2
Pos 11 Kase tn 4
Pos 12 Kase tn 6
Pos 13 Kase tn 8
Pos 14 Pärna haljasala
Pos 15 Tamme haljasala
Kruntide aadresside ettepanek on esitatud ka põhijoonisel.
11
Välja elamuala detailplaneering
6. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud joonisel 4. Ehitusõigusega on määratud krundi
kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud
arv, tingimused katusele ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus.
Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud
ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest ja koostatavast üldplaneeringust.
Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja
hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad,
kasvuhoone vms väikesed abihooned). Selliseid hooneid võib elamukrundile püstitada kuni 2
tk ja need peavad samuti jääma hoonestusala piiridesse.
Hoonete paiknemine üksteise suhtes ja tuleohutuskujad on kirjeldatud ptk 13.
7. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala
kavandamisel on lähtutud olemasolevatest kitsendustest ja piirkonna eripäradest, eelkõige
väljakujunenud ehitusjoontest (vt joonis 2). Põhijoonisel on küll näidatud kohustuslik
ehitusjoon põhihoonele, aga keuntide pos 4, 6 ning 9 puhul on lubatud teha erand juhul, kui
sealsete olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine ei ole võimalik või majanduslikult
otstarbekas.
Kavandatud hoonestusala piiritlemine on näidatud joonisel 4. Hoonete lõplikud asukohad ja
mahud määratakse projekteerimise staadiumis.
8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast hoonestusest. Põhilised
arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelis (joonis 4).
Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke
arhitektuurseid lahendusi tagav ja keskkonda rikastav. Tagada tuleb hoonestuse
tasakaalustatud välisviimistluse lahendus (peab sobima ümbritsevasse keskkonda ja
harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga samas järgides modernseid
ehitustavasid). Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud
põhimõtete järgi.
12
Välja elamuala detailplaneering
Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada looduslikke kvaliteetseid viimistlusmaterjale.
Katusekatte materjalideks on lubatud kõik kvaliteetsed materjalid. Välja tn 1a maaüksusele
planeeritud 5 elamukrunti on lubatud hoonestada nii üksikelamute kui kaksikelamutega.
Kaootilise asumi tekkimise vältimiseks peab seejuures aga arvestama, et kõikidel viiel
krundil võivad olla kas ainult üksikelamud või ainult kaksikelamud (kahe versiooni
illustreerimiseks on koostatud joonised 5 ja 6).
Arvestades, et piirkonna ümbritsevatel kruntidel varieerub arhitektuur kvartalite piires (vt ptk
3 tsoonide kirjeldused), on antud juhul eelkõige oluline, et ka mõlema planeeritava kvartali
piires (detailplaneeritavad kinnistud võib lugeda eraldiseisvaks kaheks kvartaliks) sobituksid
ehitised mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna
hoonestuslaadi ning ehitiste püstitamine ei või olla vastuolus valla üldplaneeringus määratud
muude tingimustega.
Nõuded piirdeaedadele:
● piirdeaedade maksimaalne lubatud paiknemine üksik ja kaksikelamumaade puhul: avalikest teedest vähemalt 7 m, teistel külgedel krundi piiril;
● piiretena eelistada võrkaedu või puidust latt- ja lippaedu ning hekke; ● piirete maksimaalne kõrgus läbipaistava piirde puhul kuni 1,6 m, läbipaistmatu puhul
kuni 1,4 m; ● piirdeaedade lahendus esitada hoonete ehitusprojektide mahus;
Täpne hoonete ja väikevormide arhitektuur ja viimistlus määratakse iga konkreetse
ehitusprojektiga eraldi.
9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks tuleb uus tee rajada tolmuvaba kattega ning tee laius
peab olema piisav möödumiseks vastutulevast sõidukist. Selleks peab tee laius olema 5,5 m
või kitsama teekatte puhul peab tee olema äärekivideta ning kandev teepeenar peab olema
mõlemal pool teed nii lai, et koos teega moodustuks kokku 5,5 m. Joonisel 4 on näidatud
planeeritud avaliku tee soovituslik lahendus ja olemasolevate teede olemasolevad
lahendused.
Arvestades, et seni rahulikus vähese liiklusega piirkonnas planeeringu elluviimise korral
liiklustihedus töenäoliselt kasvab, tuleb vajadusel uuele teelõigule rakendada meetmed, mis
ei võimalda sõidukitel suurte kiiruste arendamist (nt künnised, kiirusepiirang, õuealaks
määramine vm).
13
Välja elamuala detailplaneering
Krundisisesed hoonetevahelised teed koos parkimisega ning juurdepääsude täpsed
asukohad täpsustatakse edaspidise projekteerimisega lähtudes hoonestuse lõplikust
paiknemisest ning tänavaäärsest haljastusest.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS
843:2016. Tänavatel parkimine, sh manööverdamine on keelatud.
Tabel 3. Parkimisnormatiiv vastavalt standardile
Ehitise liik Ehitise asukoht Sõiduautode parkimisnormatiiv ja kohtade arv Eramu Väikeelamute ala Uuele väikeelamule nähakse ette vähemalt 3
kohta sõltumata hoone brutopinnast Ridaelamu/kaksikelamu Väikeelamute ala Ühe elamuboksi kohta vähemalt 2 parkimiskohta
või ühise parkla puhul 1,8 parkimiskohta
10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeringualal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse
tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Olemasolevad trassid on lihtsamalt loetavad joonisel 3. Põhimõtteline planeeritud trasside
kulgemine on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Lisaks tehnovõrkudega varustamisele on
planeeringus esitatud hoonestusalasid läbivate trasside likvideerimine ning ümbersuunamise
põhimõtteline lahendus. Trasside ümberehitamise eesmärk on eelkõige kruntide pos 4, 6 ja
9 ehitusvõimaluste parendamine, aga juhul kui projekteerimise käigus selgub, et tegevuse
elluviimine läheks liiga kulukaks ning on majanduslikult ebamõistlik, ei ole nende
ümberehitamine kohustuslik.
10.1 Tuletõrje veevarustus
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse
tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et
tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja
hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka
ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4
alusel siseministri 01.01.2023 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I kasutusviisiga hooneni on tiheasustuses kuni
200 m.
14
Välja elamuala detailplaneering
Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses olemasolevat toimivat tuletõrje veevõtukohta,
seega tuleb rajada uus tuletõrje veevõtukoht. Mahuti ja hürdandi asukoht on määratud
arvestusega, et see oleks piisavas kauguses kõikidest planeeritud hoonetest ning vajaduse
korral varustaks uus tuletõrje veevõtukoht ka olemasolevaid lähipiirkonna hooneid.
Vastavalt siseministri määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §-le 7 on I
kasutusviisiga hoonel, välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Illustreeriv mahuti ja
hüdrandi lahendus on näidatud põhijoonisel, seda täpsustatakse projektiga.
10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi
Ala on planeeritud liita ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga. Vee ja kanalisatsiooni
lahendamiseks on Pandivere Vesi OÜ väljastanud tehnilised tingimused:
*Liitumispunkti asukoht: Kinnistu aadress: Välja tn 1a, kataster: 92702:002:0287, (LP
kanalisatsiooniga nr 5 ja veetrassiga nr 2) kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon (POS nr
2,3,4,5,6), ja Välja tn 2b, kataster: 92702:002:0286, (LP kanalisatsiooniga nr 2 või 15
vastavalt võimalustele ja veetrassiga leida võimalus olemasolevatest trassidest, mis
kulgevad piki Välja ja Metsa, Metsa põik tänavat) kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon
(POS nr 7,8,9,10,11,12,13) Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa, 46202.
*Tehnilised nõuded:
● Vee lubatud ööpäevatarve: keskmine 6 m³/d. Aaastatarve: keskmine 2190 m³/a.
● Ärajuhitava olme heitvee kogus - ööpäevas: keskmine 6 m³/d. Aastas: 2190 m³/a.
*Tingimused esialgse planeeringettepaneku ning edaspidise projekti aluseks:
● Välja tn 1a ja 2b kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekti koostamisel lähtuda:
○ Ruumi Grupp OÜ poolt koostatud Välja elamuala detailplaneeringust (töö nr DP-31/01- 2024);
○ Pandivere Vesi OÜ poolt koostatud joonisest, mis annab ülevaate trasside kulgemisest (vt skeem 3).
● Ühisveevärgi ja-kanalisatsioonitorustikud paigutada planeeritavatele tänavatele; ● Kinnistute, Välja tn 1a ja 2b veevarustus lahendada planeeringuala läbiva ja Välja tn
ning Metsa ja Metsa põik tn ääres paikneva ühisveetorustiku baasil kavandades kinnistute liitumistorustikud;
● Projekteeritavad veetorustikud näha ette PE PN10 plasttorudest ja märgistada märkekaabliga;
15
Välja elamuala detailplaneering
● Kinnistu ühisveevärgi liitumispunkt paigaldada 0.5…1.0 m väljapoole kinnistu piiri. Liitumispunktiks veetorustiku puhul on maakraan (komplektis maakraan, spindlipikendus, kape, otsakork);
● Kinnistute kanalisatsioon lahendada Välja tn või Metsa põik tn olemasoleva ühiskanalisatsiooni baasil.
○ Välja tn 1a kinnistute kanaliseerimiseks rajada isevoolne kanalisatsioonitorustik Välja tänavale ja juhtida see olemasolevasse Välja tänaval paiknevasse ühiskanalisatsiooni torustiku ühenduskaevu (kaev nr 5 joonisel);
○ Välja tn 2b kinnistute kanaliseerimiseks rajada isevoolne kanalisatsioonitorustik Välja ja-või Metsa põik tänavale ja juhtida see olemasolevatesse ühiskanalisatsiooni torustiku ühenduskaevu (kaev nr 2,15 joonisel);
● Projekteeritavate kanalisatsioonitorustike ja kaevude materjalina kasutada plasttorusid ja –kaeve;
● Kinnistu ühiskanalisatsiooniga liitumispunkt paigaldada 0.5…1.0 m väljapoole kinnistu piiri. Liitumispunktiks on kontrolltoru 200/160 või kaev 400/315 mm.
Skeem 3. Pandivere Vesi OÜ poolt koostatud skeem olemasolevate vee ja kanalisatsiooni trasside ning rajatiste paiknemise kohta.
Tehnilised tingimused kehtivad kuni 19.04.2024.
VK-torustike edaspidine tööprojekt tuleb esitada kooskõlastamiseks 2 eksemplaris, millest
üks eksemplar jääb pärast kooskõlastamist OÜ-le Pandivere Vesi.
Sademevett ei tohi juhtida tee alusele maaüksusele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse
hoonete projekteerimise käigus selliselt, et kalded oleks hoonetest eemale ning samas ei
kahjustata naaberkrunte saju- ja pinnaseveega. Planeeritud krundid on suhteliselt suure
16
Välja elamuala detailplaneering
pindalaga, seega enamik sademevett on võimalik haljutada ja immutatakse kruntide siseselt
haljaspindadele. Teealasse on soovituslik rajada imbkraavid, et välistada hooajalisi
üleujutusohte (nt lumesula perioodil).
10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr
470607:
Detailplaneeringu ala liitumine on võimalik olemasolevatest V-Maarja Tamme:(V-Maarja) ja
V-MaarjaLurich:(V-Maarja) alajaamadest, mis asuvad katastriüksustel 92702:002:0001 ja
92702:002:2520.
Nimetatud olemasolevatest alajaamadest näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite
ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute
piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele
soovitavalt mitmekohalistena teealasse.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini
nähakse ette maakaabliga.
Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite
koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud
planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrilevi
OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialadena. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi
alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta
tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada
moodustatud kinnistute aadressid.
Koostatud tehnilised tingimused kehtivad kuni 15.04.2026.
Lisaks elektrivõrgule on lubatud taastuvenergia kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine
on lubatud vahetult hoonetele.
17
Välja elamuala detailplaneering
10.4 Soojavarustus
Soojavarustuse planeerimiseks on Adven Eesti AS-le esitatud taotlus, aga vastavalt
08.04.2024 kirjale leiab Adven Eesti AS, et eramute kaugküttega liitumine on liiga kulukas ja
majanduslikult ebamõistlik ning seega ei väljasta detailplaneeringule tingimusi.
Sellest tulenevalt on kaugkütte asemel lubatud kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille
kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate
raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.
10.5 Sidevarustus
Planeeritud kruntide varustamiseks sidega on Telia Eesti AS väljastanud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38776300:
Juhul kui sidevõrk jääb ette, siis ehitada asendusrajatisena uus taristu ning enne vana
sidetrassi demonteerimist peab uus sidetrass toimima (Pos 6 läbiva sidetrassi
ümbersuunamise põhimõte esitatud joonisel 4).
Ehitada alates sidekaevust VMA-05 (vt skeem 4) arendusala keskele vajalikus mahus
sidetrass ning paigaldada sinna sidekaev KKS2. Alates planeeritud sidekaevust ehitada
igale kinnistule sidetrass. Paigaldada 24 kiuline singlemode optiline kaabel alates
sidekaevust VMA-05 kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada sinna splitter 1/32 ning alates
splitterist igasse hoonesse 4 kiuline singlemode optiline kaabel. Kogu rajatav sidetrass peab
olema elektriliselt tuvastatav.
18
Välja elamuala detailplaneering
Skeem 4. Telia Eesti AS poolt koostatud skeem sidetrasside ja kaevude paiknemise kohta.
Hoonete sisevõrgud rajada CAT6 kaablitega.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega
omandamise kohustust.
Tingimused kehtivad kuni 03.04.2025.
11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Maaüksustel paikneb kõrghaljastus peamiselt läänepoolsetes külgedes ning Välja tn ääres.
Väärtuslikuks kõrghaljastuseks on Välja tn ääres paiknev pärnaallee, mis tuleb ka säilitada.
Pärnad on veel suhteliselt noored ja väikese võra ning juurestiku raadiusega, seega ei
takista need Välja tn äärsetele kruntidele juurdepääsude rajamist. Juurdepääsude täpset
asukohta käesoleva detailplaneeringuga ei määrata, aga asukohtade projekteerimisel tuleb
arvesse võtta, et enamik pärnasid peab alles jääma. Seejuures arvestada, et võra
raadiusega ligikaudu samas ulatuses maa all on puu oluline juurestik (edaspidi juurestiku
19
Välja elamuala detailplaneering
kaitseala), mille kahjustamisel saab kahjustada puu tervis ning sellega muudetakse puu
perspektiivis ohtlikuks, seega võimalusel rajada sissesõidud puude vahele tüvedest
võimalikult kaugele.
Säilitatavate puude kaitseks ehitus- ja kaevetööde ajal tuleb rakendada kõiki võimalikke
meetmeid (kaitsepiirded tüve kaitseks, juurestiku kaitseala raames maapinna kaitse,
kaevetööd suuremate juurte piirkonnas teostada käsitsi jne). Ehitusprojekti koostamisel ja
elluviimisel tuleb arvestada Eesti standardiga EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa
3: Ehitusaegne puude kaitse“, mis annab täpsed juhised, kuidas puid ehitusaegsel perioodil
kaitsta ja millised peavad olema tingimused puu edaspidiseks säilimiseks, aidates seega
otsustada, milliseid puid on vastavatel tingimustel võimalik kaitsta ning kokkuvõttes säilitada.
Juhul kui mõne säilitatava puu juurestiku kaitsealast rohkem kui 20% ulatuses
projekteeritakse sissesõidutee või parkimiskohad, tuleb juurestiku kahjustamise vältimiseks
kasutada ehitusviise, mis ei hõlma kaevamist ning parkimiskohtade ja sissesõitude all
koormuse hajutamise kihina kasutada näiteks kolmemõõtmelist polüelüleenist geokärge.
Juurestiku kaitsealal vältida äärekivide jm betoonservade paigaldamist. Ehitusprojektide
koostamisel tuleb silmas pidada, et puu kasvamisel võivad juured kergemaid ehitisi
kergitada või moonutada, seega tuleb projekteerimisel arvestada puude edasise kasvuga ja
rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid. Juhul kui mõni puu ikkagi saab liigselt
kahjustatud või jääb ehitustegevusel ilmselgelt ette, tuleb see määrata likvideerimisele ning
näha ette asendusistutus.
Vastavalt üldplaneeringule tuleb elamukrundi pindalast vähemalt 20% kõrghaljastada. Välja
tn äärsetel kruntidel on tänavaäärne kõrghaljastus juba olemas, teistel kruntidel tuleb
haljastus rajada krundi omanikul. Seejuures lähtuda tehnovõrkude paiknemisest ja nende
kaitsetsoonidest ning arvestada, et haljastus ei kitsendaks naaberkruntide kasutust.
Planeeritud üldkasutataval maal (pos 15) olev kõrghaljastus säilitatakse ning ohutuse
tagamiseks korraldatakse nende korrapärane hooldamine.
Pos 1 krundi piiridesse jääv kõrghaljastus on pigem isetekkeline ja hooldamata põõsastik,
mis on lubatud vajadusel likvideerida ja asendada uute keskkonda sobivate tänavapuudega.
Juhul kui puud likvideeritakse, tuleb koostada kogu krundile uus ühtne haljastusplaan.
Soovituslik on enne puude likvideerimisele määramist teeprojektiga paralleelselt koostada
olemasolevate puude dendroloogiline ekspertiis, millega selgitatakse välja puude väärtus ja
ohutus ning seega ka säilitamise võimalikkus. Üldiselt on puid võimalik säilitada sarnaselt
pärna allee juures kirjeldatud tingimustele.
Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat valla heakorraeeskirja. Piirdeaedade kavandamisel
järgida käesoleva seletuskirja ptk 8 esitatud tingimusi. Ehitise igakordne omanik on
20
Välja elamuala detailplaneering
kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja
ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.
Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.
Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete
sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Järgida valla
jäätmehoolduseeskirja.
12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee või pinnase saastumist, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-,
soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ja vara.
Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000
võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
Vee-elustikule mõju ei avaldu, kuna ala lähedusse ei jää veekogusid ning pole planeeritud ka
tegevusi, mis võiksid põhjavee kvaliteeti mõjutada. Reoveesüsteemide rajamine saab
toimuda ainult läbi erialaste teadmistega inimeste poolt teostatava projekti, mis tagab reovee
nõuetekohase käitlemise ning põhjavee kaitse.
Piirkonna visuaalsele olukorrale mõjub muudatus pigem positiivselt, sest ala paikneb
tiheasustuses, aga on kasutusest väljas ja osaliselt hooldamata. Uute elamukruntide
moodustamine ja hoonestamine ning uued püsielanikud tagavad ala pideva korrashoiu. Uute
üldkasutatavate maade moodustamine ja kasutusele võtmine tagab samuti ala pideva
korrashoiu.
Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest, tekib planeeringu elluviimisel
ajutine negatiivne mõju: algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale tegevuste
lõpetamist. Kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna arengu eesmärkidega.
21
Välja elamuala detailplaneering
13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 01.03.2021 jõustunud määrusest „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui
hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega
(nt tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui
sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400
m², st et moodustatavatel elamukruntidel võib elamu ja abihooned soovi korral kokku
ehitada.
Kaksikelamu puhul tuleb kokkuehitatavad elamuboksid teineteisest eraldada tulemüüri vm
ehituslike abinõudega.
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud elamud I kasutusviisiga hooned, mille
tulepüsivusklassiks on TP3.
14. Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses. Sh elektrimaakaablitele ja
sidekaablitele 1 m kummalgi pool kaabli telge, vee- ja kanalisatsioonitrassidel 2 m kummalgi
pool telge, kaugkütte trassidel 2,5 m kummalgi pool telge ja alajaamal 3 m teljest. Antud
servituudialade paiknemine sõltub tehnovõrkude- ja rajatiste lõplikust paiknemisest.
Juhul kui hoonestusalasid läbivaid tehnovõrke siiski ümber ei tõsteta, tuleb ka nendele
trassidele seada servituudi või isikliku kasutusõiguse ala, mille piires on keelatud
ehitustegevus ning püsihaljastuse rajamine ning peab olema tagatud juurdepääs vajadusel
trasside hooldamiseks.
15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
22
Välja elamuala detailplaneering
● üksikelamu krundid eraldada soovituslikult piirdeaedadega (ei ole kohustuslik);
● eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
● ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;
● tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve.
16. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele
ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Planeeritud ehitusõigus, krundisisene hoonetele ligipääsu ja tehnovõrkude rajamine on
krundi omaniku kohustus. Krundisiseste parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise
kohustus on samuti krundi omanikul.
Radooniohutute hoonete projekteerimisel arvestada, et peamine radooniallikas on hoone
alune pinnas. Radooni hoonesse sattumise välistavad hea ehituskvaliteet ja nõuetekohane
ventilatsioon. Soovitatav on tihendada torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja
seina liitekoht kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Pinnase radooni
aktiivsuskontsentratsiooni täpsete tulemuste ja täiendavate ehituslike meetmete vajaduse
väljaselgitamiseks tellitakse vajadusel enne iga konkreetse eluhoone projekteerimist vastav
uuring.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik
peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või
ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti
tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva
heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
23
Välja elamuala detailplaneering
Planeeringu elluviimise põhimõtteline järjekord:
1) Detailplaneeringu põhijoonisel esitatud kruntide moodustamine;
2) Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine;
3) Avaliku tänava projekteerimine;
4) Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel hoonete projekteerimine;
5) Ehituslubade väljastamine tehnovõrkudele ja -rajatistele, tänavale ja hoonetele ning ehitamine;
6) Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus, tuletõrje veevõtukoht) olemasolu.
24
Välja elamuala detailplaneering
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja
naaberkruntide omanikega. 15.05.2024 toimus planeeringu eskiislahendusele avalik arutelu,
kus planeeringu lahendusele otseselt vastuväiteid ei esitatud. Tehti ettepanek uuele
tekkivale tänavalõigule selliste meetmete määramiseks, mis ei võimalda piirkonnas kiirust
ületada. Käesoleva seletuskirja ptk 9 on välja toodud soovitused edaspidiste teeprojektide
koostamisele ja liikluskorralduse määramisele.
Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus
Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht
Kooskõlastaja/koostaja nimi
25
Välja elamuala detailplaneering
C PLANEERINGU JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000
Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:4000
Joonis 3. Tugijoonis M 1:500
Joonis 4. Põhijoonis M 1:500
Joonis 5. Illustreeriv joonis 1
Joonis 6. Illustreeriv joonis 2
26
VÄIKE-MAARJA VALLAVALITSUS
__________________________ Pikk 7 tel 329 5750 ak EE151010502009482007
Väike-Maarja e-post [email protected] SEB Pank
46202 Lääne-Virumaa koduleht www.v-maarja.kovtp.ee rg-kood 75011694
Terviseamet
[email protected] 05.06.2024 nr 7-1/21-22
Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Planeerimisseaduse § 127 lõikele 1ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3
punktile 12 tuginedes esitab Väike-Maarja Vallavalitsus kooskõlastamiseks Väike-Maarja alevikus
Välja tn 1a (katastritunnus 92702:002:0287) ja Välja tn 2b (katastritunnus 92702:002:0286) asuvate
kinnistute maa-ala detailplaneeringu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ene Kinks
vallavalitsuse liige
vallavanema ülesannetes
Lisa: Detailplaneering
Diana Seepter
maakorraldusspetsialist 329 5755
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:10 000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A4
1 14.02.2024
Situatsiooniskeem
DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Väike-Maarja alevik,
Allkiri:
3,3 ha.
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:4000
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A3
2 07.03.2024
Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Allkiri:
3,3 ha.
Väike-Maarja alevik,
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:500
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A1
3 29.02.2024
Tugijoonis
DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Väike-Maarja alevik,
Allkiri:
3,3 ha.
30 m ³
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava: 1:500
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A1
4 29.04.2024
Põhijoonis
DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Väike-Maarja alevik,
Allkiri:
EP 100
HP/HM
HP/HM
LT 100
EHITUSÕIGUS
Krundi nr
Krundi aadressi
ettepanek
Krundi pindala
(m²)
Krundi kasutamise
otstarve
Hoonete suurim
lubatud arv
Suurim lubatud
ehitisealune pindala (m²)
Põhihoone max lubatud ehitisealune pindala (m²)
Hoonete suurim lubatud
kõrgus (m)
Hoonete tulepüsivus
klass
Hoonete suurim lubatud
korruselisus
Katusekalded ja tüüp
POS 1 Kuuse tänav
LT 100%
POS 2 Kuuse tn 34 EP või EPk 100%
POS 3 Kuuse tn 32 2277 EP või EPk 100%
POS 4 Pärna tn 12 2569 EP või EPk 100%
POS 5 Pärna tn 10 2377 EP või EPk 100%
POS 6 Pärna tn 8 2242 EP või EPk 100%
POS 7 Välja tn 7 2001 EP 100%
POS 8 Välja tn 5 2421 EP 100%
POS 9 Pärna tn 7 2047 EP 100%
POS 10 Kase tn 2 2189 EP 100%
POS 11 Kase tn 4 2262 EP 100%
POS 12 Kase tn 6 2165 EP 100%
POS 13 Kase tn 8 2317 EP 100%
POS 14 Pärna haljasala
1821 HM/HP 100%
POS 15 Tamme haljasala
1756 HM/HP 100%
Krundi kasutamise otstarve hoonete kõrgus maapinnast m² (põhih./abih.)
suurim ehitisealune pind m²
hoonete korruselisus (põhih./abih.)
EP 100
EP 100
EP 100
EP 100
EP 100
EP 100
EP/EPk 100
EP/EPk 100
EP/EPk 100
EP/EPk 100
EP/EPk 100
30 m³
3,3 ha. *POS 4, 6 ja 9 hoonestusalasid läbivate tehnovõrkude ümbertõstmine tuleb projekteerimise käigus täiendavalt läbi analüüsida. Kui selgub, et mingil põhjusel pole ümbertõstmine võimalik või majanduslikult otstarbekas, tuleb tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses seada servituut, mille alas on hoonete ehitamine keelatud. Kohustusliku ehitusjoone nõuet võib sellisel juhul nimetatud kruntidel eirata.
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava:
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A4
5
illustreeriv joonis variant 1
Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Allkiri:
. * Ruumilise lahenduse versioon 1, mille puhul kõikidel planeeritud elamukruntidel on sarnases stiilis üksikelamu. (kõrgus 9 m, ehitisealune pind 200 m², abihooneid pole joonisel esitatud, aga lubatud lisaks 1 abihoone)
07.03.2024
DP-31/01-2024
Väike-Maarja alevik,
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Planeerija:
Allkiri: Huvitatud isik:
Kuupäev:
Mõõtkava:
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
A4
6
illustreeriv joonis variant 2
Väike-Maarja Vallavalitsus
Triin Kask
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Allkiri:
. * Ruumilise lahenduse versioon 2, mille puhul pos 2-6 on kaksikelamud, pos 7-13 üksikelamud. (kaksikelamu ehitisealune pind 300 m², üksikelamul 200 m², lisaks lubatud igale krundile 1 kuni 100 m² abihoone)
23.03.2024
DP-31/01-2024
Väike-Maarja alevik,
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-31/01-2024
Välja elamuala detailplaneering
Asukoht: Välja tn 1a ja Välja tn 2b, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond
Huvitatud isik: Väike-Maarja Vallavalitsus
Planeerija: Triin Kask +372 55968821 [email protected]
Tartu 2024
Välja elamuala detailplaneering
SISUKORD A SELETUSKIRI___________________________________________________________3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk_____________________________ 3 2. Lähtedokumendid_______________________________________________________ 3 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs 4
3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused._____________________________ 8
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus______________________________________ 10 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine_____________________________________ 11 6. Krundi ehitusõigus_____________________________________________________ 12 7. Krundi hoonestusala piiritlemine_________________________________________ 12 8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine__________________________ 12 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus____________________________ 13 10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad_____________________________________14
10.1 Tuletõrje veevarustus_______________________________________________ 14 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi______________________________ 15 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus_______________________________________ 17 10.4 Soojavarustus_____________________________________________________ 18 10.5 Sidevarustus______________________________________________________ 18
11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted_______________________________________ 19 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks_______________ 21 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded______________________________ 22 14. Servituutide vajaduse määramine________________________________________22 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused______________________ 22 16. Planeeringu elluviimise võimalused______________________________________ 23 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE___________________________ 25 C PLANEERINGU JOONISED_______________________________________________26
2
Välja elamuala detailplaneering
A SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Väike-Maarja Vallavalitsuse 31.01.2024 korraldus
nr 55 Välja elamuala detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.
Detailplaneeringu eesmärk on üksikelamu kruntidest koosneva elamuala väljaarendamine.
Planeeringuala koosneb kahest Väike-Maarja aleviku ühes piirkonnas asuvast eraldiseisvast
elamumaa katastriüksusest (Välja tn 2b ja Välja tn 1a), millele leitakse ühine parim võimalik
atraktiivne ja mitmekesine ruumilahendus, mis arvestab olemasolevate väärtustega ning on
tasakaalustatud elamu- ja rohealadega. Välja tn 2b piirab Välja alajaam (92702:002:2520)
katastriüksust, mida käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta.
Nii Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestatud üldplaneeringu kui
ka Väike-Maarja valla koostatava üldplaneeringu (vastu võetud vallavolikogu 09.02.2023
otsusega) kohaselt on maa-ala valdavalt elamumaa juhtotstarbega. Detailplaneeringu
tulemusena määratavad maa kasutamise juhtotstarbed ei muuda üldplaneeringuga
kavandatavat olulisel määral, mistõttu võib lugeda detailplaneeringu üldplaneeringu
kohaseks.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 01.02.2024 mõõdistatud geodeetiline
alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja WeW OÜ (Majandustegevuse teate nr
EG10213694-0001), töö nr GEO-017-24. Kõrgused EH2000 süsteemis, koordinaadid
Lambert-EST 97 süsteemis.
2. Lähtedokumendid
● Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestatud üldplaneering; ● Väike-Maarja valla koostatav üldplaneering (vastu võetud vallavolikogu 09.02.2023
otsusega); ● Väike-Maarja vallavolikogu 08.10.2023 määrus nr 4 „Ehitusseadustikust,
planeerimisseadusest ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevate ülesannete volitamine“;
● Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ● Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ● Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrus nr 50); ● Muud standardid, määrused ja seadused.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal
koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid,
17.05.2015“ ning lisainfot maa-ala kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste
3
Välja elamuala detailplaneering
kaardilt.
3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs
Planeeringuala jääb Väike-Maarja aleviku läänepoolsele küljele tiheasustusala piiridesse
ning elamukruntide vahelisele alale. Planeeringuala koosneb peamiselt kahest lähestikku
asuvast eraldiseisvast elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest: Välja tn 1a (katastritunnus
92702:002:0287, pindala 15 338 m² ) ja Välja tn 2b (katastritunnus 92702:002:0286, pindala
17 223 m² ). Detailplaneeringuala piirneb elamumaadega, millel asuvad nii eramud kui
korterelamud.
Planeeringuala (täpsemalt Välja tn 1a) loodepoolseks piirinaabriks on maatulundusmaa,
kirde ja ida suunas on korterelamutega elamumaad, kagu ja lõuna suunda teisele poole
Välja tänavat jääb planeeringuala teine pool ehk Välja tn 2b maaüksus ning edela suunas
teisel pool Välja tänavat on üksikelamutega krundid.
Välja tn 2b maaüksus külgneb nii ida lõuna kui lääne suunast transpordimaaga, aga üle
tänava jäävad kõikidesse nimetatud suundadesse üksikelamu krundid. Edelasuunast
külgneb ala elamukruntidega vahetult.
Planeeringuala piirinaabrite koondinfo on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet)
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus
Tamme tn 10 (92702:002:1652) elamumaa 100% 5825 m²
Tamme tänava lõik 2 (92702:002:0206)
transpordimaa 100% 2157 m²
Tamme tn 7 (92702:002:1651) elamumaa 100% (korterelamu)
3481 m²
Tamme tn 5a (92702:002:0047)
elamumaa 100% (korterelamu)
2613 m²
Tamme haljasala (92601:001:0260)
üldkasutatav maa 100% (kasutusel pigem transpordimaana)
3534 m²
Välja tänav (92702:002:0236) transpordimaa 100% 7623 m²
Metsa põik (92702:002:0212) transpordimaa 100% 1052 m²
Metsa tänav (92702:002:0203) transpordimaa 100% 2458 m²
Metsa tn 2 (92702:002:1300) elamumaa 100% 3500 m²
Metsa tn 4 (92702:002:1310) elamumaa 100% 2598 m²
4
Välja elamuala detailplaneering
Metsa tn 6 (92702:002:1350) elamumaa 100% 2575 m²
Metsa tn 8 (92702:002:1360) elamumaa 100% 3111 m²
Välja tn 1b (92601:001:0367) elamumaa 100% 976 m²
Mäe (92801:001:0065) maatulundusmaa 100% (põllumaa)
10.99 ha
Kontaktvööndis on ehituslike ja arhitektuursete eripärade poolest neli eristatavat tsooni, mis
vahelduvad seoses elamukvartalitega, millel need paiknevad (vt ka foto 1):
Foto 1. Väljavõte Maa-ameti fotolaost (pildistatud 06.05.2022)
Tsoon 1 on korterelamutega ala. Arhitektuur on lihtne: 0-40 Cº kaldega lamekatuse või
viilkatusega kuni kolmekorruselised paneelelamud, mille välisfassadis on krohv või tellis,
rõdude piirded on puidust. Tee äärest nähtava hoonestuse katuseharja suund on kas risti või
paralleelselt teega, katusekatteks on viilkatusega elamutel eterniit. Ehitusjoon jääb Tamme
tänava ääres teekattest 10-30 m kaugusele. Korterelamute ehitisealused pinnad on ca
400-600 m². Elamute ümbruses esineb vähesel määral kõrghaljastust. Tamme tn lõpus
(läänepoolses osas) on pärnadest puuderida. Piirdeaiad korterelamute kruntide ümbruses
puuduvad. Parkimine on lahendatud korterelamute esisel alal, aiamaade jaoks on
korterelamute elanike jaoks lähipiirkonnas ette nähtud eraldi krundid (nt Tamme tn 7 elamu
aiamaad paiknevad Tamme tn 10 kinnistul). Abihooneteks on garaažiboksid. Krundi
täisehitusprotsent korterelamute kruntidel on umbes 15-20%, garaažiboksidega kruntidel
kohati üle 50%.
5
Välja elamuala detailplaneering
Tsoon 2 on kitsad elamukrundid (krundi laius enamjaolt alla 20 m), millel asuvad suhteliselt
väikesed viilkatusega üksikelamud koos abihoonetega. Kruntide suuruseks on keskmiselt
umbes 1500 m². Krundid asuvad kahe tänava vahelisel alal, põhihoonete ehitusjoon (7 m
teekattest) jääb käesoleva detailplaneeringuala suhtes kaugema tänava äärde ehk Põhja tn
äärde. Planeeringuala äärde Metsa põik tänava poole jääb kruntide tagaaed, kus on ka 1-2
abihoonet, millest suurem abihoone paikneb kõikidel kruntidel eranditult põhjapoolsel
krundipiiril. Abihoonetel on valdavalt lauge kaldkatus ning välisviimistluseks valge tellis või
puit. Elamute ehitisealune pind on vahemikus 100-150 m². Arhitektuur traditsiooniline: 45-50
kraadise kaldega viilkatus, katusekattematerjal plekk või eterniit, välisviimistluses peamiselt
valge tellis kombineeritud puitlaudisega. Teine korrus on nö katusekorrus. Krundipiiretena on
kasutatud võrkaedu, mis on kombineeritud madalate pügatud hekkidega ja valgest tellisest
postidega. Krundi täisehitusprotsent on umbes 15%.
Tsoonis 3 on krundid suuremad (keskmiselt veidi alla 3000 m²) ning suuremad on ka
elamud (ehitisealune pind vahemikus 150-260 m²). 1-2 korruseliste üksikelamute
välisviimistluses on valdavalt krohv. Katusetüübiks on lamekatus või väga lauge kaldega
viilkatus. Põhihoone ehitusjoon on 10 m teeäärsest katastripiirist (umbes 13 m teekattest).
Lisaks põhihoonele on igal krundil 1 alla 100 m² abihoone. Piireteks on võrkaiad ja hekid.
Krundi täisehitusprotsent on umbes 7-10 %.
Tsoon 4 on igast küljest ümbritsetud Välja tänavaga ning enamik sealsetest hoonetest on
rajatud sama projekti järgi: hoone põhimahu kõik küljed on sama pikkusega, suhteliselt lauge
viilkatuse hari ei paikne hoone keskel, ehitisealune pind on Ehitisregistri andmetel 150 m²,
ning maapealseid korruseid on 1 (1,5). Ka välisviimistlus on neil hoonetel sarnane nii
materjalikasutuse kui ka värvuste poolest: beež krohv kombineeritud tumepruuni laudisega.
Kirjeldatud hoonetest erinevad antud tsoonis ainult kolme krundi elamud: nendel on hoone
kuju rohkem ristkülik, viilkatuse hari jääb lühema külje keskele ning katusekalle on oluliselt
järsem (umbes 45 kraadi). Välisviimistluse materjalid ja värvused sobituvad ülejäänud
hoonestusega. Piiretena on antud tsoonis kasutataud kas pügatavaid hekke või vertikaalsete
laudadega puitlippaedu. Tänavajoon on 15 m teepoolsest katastripiirist (ainult ühel krundil ei
ole seda joont arvestatud). Kruntide suurused on enamikel kruntidel vahemikus 1300-1400
m², krundi täisehitusprotsent jääb vahemikku 15-20%.
Kehtivad detailplaneeringud. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad sellised
kehtestatud ning koostamisel olevad planeeringud, mis käesoleva detailplaneeringu
eesmärkidele või lahendustele võiks piiranguid seada või millega arvestades tuleks määrata
ehitusõigus, seega võetakse aluseks eelkõige kontaktvööndi linnaehitusliku analüüsi
tulemused. Kaudselt võib arvesse võtta põhja suunda jääva Tamme tn 6 ja Tamme tn 8
detailplaneeringu (kehtestatud 08.11.2023 korraldusega nr 758), millega muuhulgas määrati
6
Välja elamuala detailplaneering
ehitusõigus korterelamule ja lahendati üldkasutatavate alade asukohad. Kuna planeeritud
üldkasutatavad alad jäävad käesoleva planeeringu alale suhteliselt lähedale (keskpunktist ca
300 m), omavad need töenäoliselt perspektiivis väärtust ka käesoleva detailplaneeringu
elamualale.
Enamik olulisemaid sotsiaalobjekte ja asutusi, nagu näiteks koolid, lasteaed, spordikeskus,
seltsimaja, apteek, kirik, mitmed ettevõtted ja kauplused on Väike-Maarja alevikus olemas,
seega jäävad planeeritavast maa-alast 1 km raadiusesse.
Planeeringuala kontaktvööndi analüüsiskeem on esitatud joonisel 2.
Üldplaneering. Kehtiva Väike-Maarja valla üldplaneeringu (kehtestatud vallavolikogu
26.11.2008 määrusega nr 14) ja koostatava üldplaneeringu (vastu võetud vallavolikogu
09.02.2023 otsusega) kohaselt on detailplaneeringu maa-ala valdavalt elamumaa
juhtotstarbega. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.
7
Välja elamuala detailplaneering
Skeem 1. Väljavõte kehtivast üldplaneeringu kaardist, kogu planeeritav ala jääb kollasele viirutusele, mis tähistab elamumaa juhtotstarvet (Allikas: Väike-Maarja valla veebileht)
Skeem 2. Väljavõte vastuvõetud üldplaneeringu kaardist (Allikas: Väike-Maarja valla veebileht)
3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.
Käesoleva planeeringu eesmärk on tiheasustusalal paiknevatele suhteliselt suurtele
maaüksustele parima ruumilise lahenduse planeerimine. Ala jaotatakse kruntideks,
kruntidele määratakse ehitusõigus, lahendatakse tehnovõrgud, juurdepääsud,
üldkasutatavad rohealad ja kruntide sisene haljastus. Kuna tegemist on suure maa-alaga,
mis paikneb tiheasustusala piirides ning lähedal olulistele infrastruktuuridele, ei ole ala
8
Välja elamuala detailplaneering
tühjana hoidmine otstarbekas.
Elamuala planeerimisel on aluseks võetud järgmised linnaehituslikud põhimõtted:
● uued krundid sobituvad struktuurilt ja suuruselt väljakujunenud elamupiirkonda;
● nii ehitusmahud kui arhitektuur arvestab olemasoleva hoonestusega;
● kruntide kujud võimaldavad mõistliku õueala ja kvaliteetse elamupinna rajamist;
● võimalikult palju kasutatakse ära olemasolevat teedevõrku;
● teedevõrgustikku täiustatakse ühe kahte olemasolevat tänavat ühendava lisanduva
teelõiguga, mis lisaks juurdepääsude tagamisele on oluline ka üldise liiklemise
sujuvuse tagamiseks ning jalakäijate teepikkuste lühendamisel;
● üks uutest üldkasutatavatest aladest paikneb ala keskel, tagades võrdselt hea
ligipääsu nii olemasolevatele kui ka planeeritud elamukruntidele, teine üldkasutatav
ala tagab nö puhvri väikeelamute ja korterelamute ala vahele;
● olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise võimaldamine ning
tänavaäärse kõrghaljastuse täiendamine;
● elamukrundid ei piirne rohkem kui kahest küljest transpordimaaga;
Vastuvõetud üldplaneeringu kohaselt tuleb asustuse suunamisel lähtuda eelkõige
tihendamise printsiibist: eelistada tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete
taaskasutusele võtmist, mida ka käesolevas detailplaneeringus tehakse. Lisaks arvestatakse
järgmise olulise tiheasustusalale määratud ehitusliku tingimusega: tiheasustusalal tuleb välja
arendada ühtsed infrastruktuurivõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jms (trassid
jooksevad vahetult planeeringuala vastas, ette nähakse nendega liitumine).
Käesoleval hetkel ei ole lähipiirkonnas osadele elamutele piisavas läheduses (kehtivate
standardite ja seaduste kohases kauguses) tuletõrje veevõtukohti. Planeeringuga on ette
nähtud uus tuletõrje veevõtukoht, mis hakkab vajadusel varustama ka olemasolevaid
elamuid, mis jäävad mahutist kuni 200 m kaugusele, seega muutub olemasolev
elamupiirkond turvalisemaks keskkonnaks. Samuti on ette nähtud uued üldkasutatavad alad
mänguväljakute ja haljasalade jaoks, mis samuti rikastab piirkonda ka olemasolevate
kruntide elanike jaoks.
Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga, sest see paikneb
tiheasustusalal, kus on tagatud kvaliteetsed ühendused sotsiaaltaristu ja rekreatsiooni
väärtustega nii jalakäijale kui autoliiklusele. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued
elanikud, mis on positiivne mõju majandusele. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb
nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.
9
Välja elamuala detailplaneering
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord
on kajastatud tugijoonisel (joonis 3).
Käesoleval ajal puudub kehtiv maa-ala hõlmav detailplaneering.
Juurdepääs planeeringualale on võimalik ümbritsevate transpordimaade kaudu.
Välja tn 1a katastriüksuse (92702:002:0287) sihtotstarve on elamumaa, pindalaga 15338 m²
ja Välja tn 2b katastriüksuse (92702:002:0286) sihtotstarve on samuti elamumaa, pindalaga
17223 m². Kõlvikuliselt koosseisult on mõlemad valdavalt “muu maa”, Välja tn 1a
koosseisust 80 m² on õuemaa ja 106 m² haritav maa. Mõlemast katastriüksusest enamus on
käesoleval ajal kasutuses haljasalana või kasutusest väljas niitmist vajavad alad.
Planeeritavad maaüksused on hoonestamata. Planeeringuala reljeef on valdavalt tasane.
Maapinna loomulikud absoluutkõrgused planeeringualal jäävad vahemikku 111,02- 113,47
m. Planeeringuala on enamjaolt lage, kõrghaljastust leidub mõlema kinnistu läänepoolses
küljes ning Välja tn ääres on pärnaallee, mis mõlemal poolt teed paikneb valdavalt
käesoleva detailplaneeringu ala piirides. Välja tn 1a kinnistul Välja tänava ristumiskohast
lääne suunas asenduvad pärnad lehiste ja kaskedega (umbes 50 m lõigul) ning ülejäänud
60 m on kõrge kuusehekk. Välja tn 2b sees on eraldi katastriüksusel Välja alajaam
(92702:002:2520) (vt tugijoonis, joonis 3). Välja tn 2b kirdepoolse nurga lähedal on
kivihunnik, muud olulisemad platsid või väikevormid puuduvad.
Kõik olulisemad planeeringuala kitsendused on seotud tehnovõrkudega:
● Mõlemale kinnistule ulatub Elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin); vid 1751517;
nimetus AS-25; omanik Elektrilevi OÜ; kaasneb 10 m kaitsevöönd mõlemal pool liini
kesktelge.
● Välja tn 1a kinnistule ulatub ka Elektriõhuliini nimetusega AS-50 (vid 72502987 ja
3547341) kaitsevöönd liini keskteljest 10 m mõlemas suunas.
● Mõlemale kinnistule jäävad mitmed TELIA EESTI AS-le kuuluvad maa-alused ja
maapealsed sidetrassi lõigud (Välja tn 1a kinnistul trasside vid 126383641;
126382620; 46860578; 46860587; 46860602; 46860468; 46860452; 48814192;
190292939, Välja tn 2b kinnistule jäävate vid 304106676; 304106681; 304106682;
304106683; 304106630; 304106629; 304106628; 304106627; 304106626;
304106625; 304106624), kaitsevöönd kõikidel sidetrassidel 1 m liini keskteljest.
● Mõlemaid kinnistuid mõjutab Elektriõhuliin alla 1 kV; vid 23429522; nimetus A-4x35;
10
Välja elamuala detailplaneering
omanik Elektrilevi OÜ; kaasneb kaitsevöönd keskteljest 2 m.
● Välja tn 2b kinnistul on veel õhuliinid nimetusega AMKA.3x50+70, (vid 23429375 ja
84246429), AMKA.3x70+95 (vid 23429514), AMKA.3x25+35 (vid 23429509),
kaitsevöönd 2 m teljest.
● Planeeriguala mõjutavad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri maakaabelliinid: nimetus
ASBU-10.3x120, vid 151563456, 151563455, 4926633). Maakaablite kaitsevöönd on
1 m liini teljest.
● Üle Välja tn 1a kulgevad vee ja kanalisatsiooni trassid, omanik Pandivere Vesi OÜ,
kaitsevöönd 2 m trassi keskteljest.
5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga moodustatakse kahest maaüksusest kokku 15 krunti. Vastavalt
planeeritud krundi kasutamise otstarvetele on kruntide sihtotstarbed järgmised: pos 1
transpordimaa (LT; tee ja tänava maa), pos 2-6 elamumaa (EP; üksikelamumaa või EPk;
kaksikelamumaa), pos 7-13 elamumaa (EP; üksikelamumaa), pos 14-15 üldkasutatav maa
(HP; haljasala maa, HM; parkmetsa maa). Kruntide paiknemine on esitatud joonisel 4.
Planeeringuga on tehtud ettepanek kruntide aadresside määramiseks vastavalt allolevale
tabelile:
Tabel 2. Kruntide aadresside ettepanek
Pos 1 Kuuse tänav
Pos 2 Kuuse tn 34
Pos 3 Kuuse tn 32
Pos 4 Pärna tn 12
Pos 5 Pärna tn 10
Pos 6 Pärna tn 8
Pos 7 Välja tn 7
Pos 8 Välja tn 5
Pos 9 Pärna tn 7
Pos 10 Kase tn 2
Pos 11 Kase tn 4
Pos 12 Kase tn 6
Pos 13 Kase tn 8
Pos 14 Pärna haljasala
Pos 15 Tamme haljasala
Kruntide aadresside ettepanek on esitatud ka põhijoonisel.
11
Välja elamuala detailplaneering
6. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud joonisel 4. Ehitusõigusega on määratud krundi
kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud
arv, tingimused katusele ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus.
Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud
ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest ja koostatavast üldplaneeringust.
Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja
hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad,
kasvuhoone vms väikesed abihooned). Selliseid hooneid võib elamukrundile püstitada kuni 2
tk ja need peavad samuti jääma hoonestusala piiridesse.
Hoonete paiknemine üksteise suhtes ja tuleohutuskujad on kirjeldatud ptk 13.
7. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala
kavandamisel on lähtutud olemasolevatest kitsendustest ja piirkonna eripäradest, eelkõige
väljakujunenud ehitusjoontest (vt joonis 2). Põhijoonisel on küll näidatud kohustuslik
ehitusjoon põhihoonele, aga keuntide pos 4, 6 ning 9 puhul on lubatud teha erand juhul, kui
sealsete olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine ei ole võimalik või majanduslikult
otstarbekas.
Kavandatud hoonestusala piiritlemine on näidatud joonisel 4. Hoonete lõplikud asukohad ja
mahud määratakse projekteerimise staadiumis.
8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast hoonestusest. Põhilised
arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelis (joonis 4).
Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke
arhitektuurseid lahendusi tagav ja keskkonda rikastav. Tagada tuleb hoonestuse
tasakaalustatud välisviimistluse lahendus (peab sobima ümbritsevasse keskkonda ja
harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga samas järgides modernseid
ehitustavasid). Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud
põhimõtete järgi.
12
Välja elamuala detailplaneering
Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada looduslikke kvaliteetseid viimistlusmaterjale.
Katusekatte materjalideks on lubatud kõik kvaliteetsed materjalid. Välja tn 1a maaüksusele
planeeritud 5 elamukrunti on lubatud hoonestada nii üksikelamute kui kaksikelamutega.
Kaootilise asumi tekkimise vältimiseks peab seejuures aga arvestama, et kõikidel viiel
krundil võivad olla kas ainult üksikelamud või ainult kaksikelamud (kahe versiooni
illustreerimiseks on koostatud joonised 5 ja 6).
Arvestades, et piirkonna ümbritsevatel kruntidel varieerub arhitektuur kvartalite piires (vt ptk
3 tsoonide kirjeldused), on antud juhul eelkõige oluline, et ka mõlema planeeritava kvartali
piires (detailplaneeritavad kinnistud võib lugeda eraldiseisvaks kaheks kvartaliks) sobituksid
ehitised mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna
hoonestuslaadi ning ehitiste püstitamine ei või olla vastuolus valla üldplaneeringus määratud
muude tingimustega.
Nõuded piirdeaedadele:
● piirdeaedade maksimaalne lubatud paiknemine üksik ja kaksikelamumaade puhul: avalikest teedest vähemalt 7 m, teistel külgedel krundi piiril;
● piiretena eelistada võrkaedu või puidust latt- ja lippaedu ning hekke; ● piirete maksimaalne kõrgus läbipaistava piirde puhul kuni 1,6 m, läbipaistmatu puhul
kuni 1,4 m; ● piirdeaedade lahendus esitada hoonete ehitusprojektide mahus;
Täpne hoonete ja väikevormide arhitektuur ja viimistlus määratakse iga konkreetse
ehitusprojektiga eraldi.
9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks tuleb uus tee rajada tolmuvaba kattega ning tee laius
peab olema piisav möödumiseks vastutulevast sõidukist. Selleks peab tee laius olema 5,5 m
või kitsama teekatte puhul peab tee olema äärekivideta ning kandev teepeenar peab olema
mõlemal pool teed nii lai, et koos teega moodustuks kokku 5,5 m. Joonisel 4 on näidatud
planeeritud avaliku tee soovituslik lahendus ja olemasolevate teede olemasolevad
lahendused.
Arvestades, et seni rahulikus vähese liiklusega piirkonnas planeeringu elluviimise korral
liiklustihedus töenäoliselt kasvab, tuleb vajadusel uuele teelõigule rakendada meetmed, mis
ei võimalda sõidukitel suurte kiiruste arendamist (nt künnised, kiirusepiirang, õuealaks
määramine vm).
13
Välja elamuala detailplaneering
Krundisisesed hoonetevahelised teed koos parkimisega ning juurdepääsude täpsed
asukohad täpsustatakse edaspidise projekteerimisega lähtudes hoonestuse lõplikust
paiknemisest ning tänavaäärsest haljastusest.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS
843:2016. Tänavatel parkimine, sh manööverdamine on keelatud.
Tabel 3. Parkimisnormatiiv vastavalt standardile
Ehitise liik Ehitise asukoht Sõiduautode parkimisnormatiiv ja kohtade arv Eramu Väikeelamute ala Uuele väikeelamule nähakse ette vähemalt 3
kohta sõltumata hoone brutopinnast Ridaelamu/kaksikelamu Väikeelamute ala Ühe elamuboksi kohta vähemalt 2 parkimiskohta
või ühise parkla puhul 1,8 parkimiskohta
10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeringualal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse
tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Olemasolevad trassid on lihtsamalt loetavad joonisel 3. Põhimõtteline planeeritud trasside
kulgemine on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Lisaks tehnovõrkudega varustamisele on
planeeringus esitatud hoonestusalasid läbivate trasside likvideerimine ning ümbersuunamise
põhimõtteline lahendus. Trasside ümberehitamise eesmärk on eelkõige kruntide pos 4, 6 ja
9 ehitusvõimaluste parendamine, aga juhul kui projekteerimise käigus selgub, et tegevuse
elluviimine läheks liiga kulukaks ning on majanduslikult ebamõistlik, ei ole nende
ümberehitamine kohustuslik.
10.1 Tuletõrje veevarustus
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse
tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et
tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja
hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka
ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4
alusel siseministri 01.01.2023 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I kasutusviisiga hooneni on tiheasustuses kuni
200 m.
14
Välja elamuala detailplaneering
Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses olemasolevat toimivat tuletõrje veevõtukohta,
seega tuleb rajada uus tuletõrje veevõtukoht. Mahuti ja hürdandi asukoht on määratud
arvestusega, et see oleks piisavas kauguses kõikidest planeeritud hoonetest ning vajaduse
korral varustaks uus tuletõrje veevõtukoht ka olemasolevaid lähipiirkonna hooneid.
Vastavalt siseministri määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §-le 7 on I
kasutusviisiga hoonel, välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Illustreeriv mahuti ja
hüdrandi lahendus on näidatud põhijoonisel, seda täpsustatakse projektiga.
10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi
Ala on planeeritud liita ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga. Vee ja kanalisatsiooni
lahendamiseks on Pandivere Vesi OÜ väljastanud tehnilised tingimused:
*Liitumispunkti asukoht: Kinnistu aadress: Välja tn 1a, kataster: 92702:002:0287, (LP
kanalisatsiooniga nr 5 ja veetrassiga nr 2) kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon (POS nr
2,3,4,5,6), ja Välja tn 2b, kataster: 92702:002:0286, (LP kanalisatsiooniga nr 2 või 15
vastavalt võimalustele ja veetrassiga leida võimalus olemasolevatest trassidest, mis
kulgevad piki Välja ja Metsa, Metsa põik tänavat) kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon
(POS nr 7,8,9,10,11,12,13) Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa, 46202.
*Tehnilised nõuded:
● Vee lubatud ööpäevatarve: keskmine 6 m³/d. Aaastatarve: keskmine 2190 m³/a.
● Ärajuhitava olme heitvee kogus - ööpäevas: keskmine 6 m³/d. Aastas: 2190 m³/a.
*Tingimused esialgse planeeringettepaneku ning edaspidise projekti aluseks:
● Välja tn 1a ja 2b kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekti koostamisel lähtuda:
○ Ruumi Grupp OÜ poolt koostatud Välja elamuala detailplaneeringust (töö nr DP-31/01- 2024);
○ Pandivere Vesi OÜ poolt koostatud joonisest, mis annab ülevaate trasside kulgemisest (vt skeem 3).
● Ühisveevärgi ja-kanalisatsioonitorustikud paigutada planeeritavatele tänavatele; ● Kinnistute, Välja tn 1a ja 2b veevarustus lahendada planeeringuala läbiva ja Välja tn
ning Metsa ja Metsa põik tn ääres paikneva ühisveetorustiku baasil kavandades kinnistute liitumistorustikud;
● Projekteeritavad veetorustikud näha ette PE PN10 plasttorudest ja märgistada märkekaabliga;
15
Välja elamuala detailplaneering
● Kinnistu ühisveevärgi liitumispunkt paigaldada 0.5…1.0 m väljapoole kinnistu piiri. Liitumispunktiks veetorustiku puhul on maakraan (komplektis maakraan, spindlipikendus, kape, otsakork);
● Kinnistute kanalisatsioon lahendada Välja tn või Metsa põik tn olemasoleva ühiskanalisatsiooni baasil.
○ Välja tn 1a kinnistute kanaliseerimiseks rajada isevoolne kanalisatsioonitorustik Välja tänavale ja juhtida see olemasolevasse Välja tänaval paiknevasse ühiskanalisatsiooni torustiku ühenduskaevu (kaev nr 5 joonisel);
○ Välja tn 2b kinnistute kanaliseerimiseks rajada isevoolne kanalisatsioonitorustik Välja ja-või Metsa põik tänavale ja juhtida see olemasolevatesse ühiskanalisatsiooni torustiku ühenduskaevu (kaev nr 2,15 joonisel);
● Projekteeritavate kanalisatsioonitorustike ja kaevude materjalina kasutada plasttorusid ja –kaeve;
● Kinnistu ühiskanalisatsiooniga liitumispunkt paigaldada 0.5…1.0 m väljapoole kinnistu piiri. Liitumispunktiks on kontrolltoru 200/160 või kaev 400/315 mm.
Skeem 3. Pandivere Vesi OÜ poolt koostatud skeem olemasolevate vee ja kanalisatsiooni trasside ning rajatiste paiknemise kohta.
Tehnilised tingimused kehtivad kuni 19.04.2024.
VK-torustike edaspidine tööprojekt tuleb esitada kooskõlastamiseks 2 eksemplaris, millest
üks eksemplar jääb pärast kooskõlastamist OÜ-le Pandivere Vesi.
Sademevett ei tohi juhtida tee alusele maaüksusele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse
hoonete projekteerimise käigus selliselt, et kalded oleks hoonetest eemale ning samas ei
kahjustata naaberkrunte saju- ja pinnaseveega. Planeeritud krundid on suhteliselt suure
16
Välja elamuala detailplaneering
pindalaga, seega enamik sademevett on võimalik haljutada ja immutatakse kruntide siseselt
haljaspindadele. Teealasse on soovituslik rajada imbkraavid, et välistada hooajalisi
üleujutusohte (nt lumesula perioodil).
10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr
470607:
Detailplaneeringu ala liitumine on võimalik olemasolevatest V-Maarja Tamme:(V-Maarja) ja
V-MaarjaLurich:(V-Maarja) alajaamadest, mis asuvad katastriüksustel 92702:002:0001 ja
92702:002:2520.
Nimetatud olemasolevatest alajaamadest näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite
ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute
piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele
soovitavalt mitmekohalistena teealasse.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini
nähakse ette maakaabliga.
Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite
koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud
planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrilevi
OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialadena. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi
alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta
tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada
moodustatud kinnistute aadressid.
Koostatud tehnilised tingimused kehtivad kuni 15.04.2026.
Lisaks elektrivõrgule on lubatud taastuvenergia kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine
on lubatud vahetult hoonetele.
17
Välja elamuala detailplaneering
10.4 Soojavarustus
Soojavarustuse planeerimiseks on Adven Eesti AS-le esitatud taotlus, aga vastavalt
08.04.2024 kirjale leiab Adven Eesti AS, et eramute kaugküttega liitumine on liiga kulukas ja
majanduslikult ebamõistlik ning seega ei väljasta detailplaneeringule tingimusi.
Sellest tulenevalt on kaugkütte asemel lubatud kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille
kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate
raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.
10.5 Sidevarustus
Planeeritud kruntide varustamiseks sidega on Telia Eesti AS väljastanud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38776300:
Juhul kui sidevõrk jääb ette, siis ehitada asendusrajatisena uus taristu ning enne vana
sidetrassi demonteerimist peab uus sidetrass toimima (Pos 6 läbiva sidetrassi
ümbersuunamise põhimõte esitatud joonisel 4).
Ehitada alates sidekaevust VMA-05 (vt skeem 4) arendusala keskele vajalikus mahus
sidetrass ning paigaldada sinna sidekaev KKS2. Alates planeeritud sidekaevust ehitada
igale kinnistule sidetrass. Paigaldada 24 kiuline singlemode optiline kaabel alates
sidekaevust VMA-05 kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada sinna splitter 1/32 ning alates
splitterist igasse hoonesse 4 kiuline singlemode optiline kaabel. Kogu rajatav sidetrass peab
olema elektriliselt tuvastatav.
18
Välja elamuala detailplaneering
Skeem 4. Telia Eesti AS poolt koostatud skeem sidetrasside ja kaevude paiknemise kohta.
Hoonete sisevõrgud rajada CAT6 kaablitega.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega
omandamise kohustust.
Tingimused kehtivad kuni 03.04.2025.
11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Maaüksustel paikneb kõrghaljastus peamiselt läänepoolsetes külgedes ning Välja tn ääres.
Väärtuslikuks kõrghaljastuseks on Välja tn ääres paiknev pärnaallee, mis tuleb ka säilitada.
Pärnad on veel suhteliselt noored ja väikese võra ning juurestiku raadiusega, seega ei
takista need Välja tn äärsetele kruntidele juurdepääsude rajamist. Juurdepääsude täpset
asukohta käesoleva detailplaneeringuga ei määrata, aga asukohtade projekteerimisel tuleb
arvesse võtta, et enamik pärnasid peab alles jääma. Seejuures arvestada, et võra
raadiusega ligikaudu samas ulatuses maa all on puu oluline juurestik (edaspidi juurestiku
19
Välja elamuala detailplaneering
kaitseala), mille kahjustamisel saab kahjustada puu tervis ning sellega muudetakse puu
perspektiivis ohtlikuks, seega võimalusel rajada sissesõidud puude vahele tüvedest
võimalikult kaugele.
Säilitatavate puude kaitseks ehitus- ja kaevetööde ajal tuleb rakendada kõiki võimalikke
meetmeid (kaitsepiirded tüve kaitseks, juurestiku kaitseala raames maapinna kaitse,
kaevetööd suuremate juurte piirkonnas teostada käsitsi jne). Ehitusprojekti koostamisel ja
elluviimisel tuleb arvestada Eesti standardiga EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa
3: Ehitusaegne puude kaitse“, mis annab täpsed juhised, kuidas puid ehitusaegsel perioodil
kaitsta ja millised peavad olema tingimused puu edaspidiseks säilimiseks, aidates seega
otsustada, milliseid puid on vastavatel tingimustel võimalik kaitsta ning kokkuvõttes säilitada.
Juhul kui mõne säilitatava puu juurestiku kaitsealast rohkem kui 20% ulatuses
projekteeritakse sissesõidutee või parkimiskohad, tuleb juurestiku kahjustamise vältimiseks
kasutada ehitusviise, mis ei hõlma kaevamist ning parkimiskohtade ja sissesõitude all
koormuse hajutamise kihina kasutada näiteks kolmemõõtmelist polüelüleenist geokärge.
Juurestiku kaitsealal vältida äärekivide jm betoonservade paigaldamist. Ehitusprojektide
koostamisel tuleb silmas pidada, et puu kasvamisel võivad juured kergemaid ehitisi
kergitada või moonutada, seega tuleb projekteerimisel arvestada puude edasise kasvuga ja
rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid. Juhul kui mõni puu ikkagi saab liigselt
kahjustatud või jääb ehitustegevusel ilmselgelt ette, tuleb see määrata likvideerimisele ning
näha ette asendusistutus.
Vastavalt üldplaneeringule tuleb elamukrundi pindalast vähemalt 20% kõrghaljastada. Välja
tn äärsetel kruntidel on tänavaäärne kõrghaljastus juba olemas, teistel kruntidel tuleb
haljastus rajada krundi omanikul. Seejuures lähtuda tehnovõrkude paiknemisest ja nende
kaitsetsoonidest ning arvestada, et haljastus ei kitsendaks naaberkruntide kasutust.
Planeeritud üldkasutataval maal (pos 15) olev kõrghaljastus säilitatakse ning ohutuse
tagamiseks korraldatakse nende korrapärane hooldamine.
Pos 1 krundi piiridesse jääv kõrghaljastus on pigem isetekkeline ja hooldamata põõsastik,
mis on lubatud vajadusel likvideerida ja asendada uute keskkonda sobivate tänavapuudega.
Juhul kui puud likvideeritakse, tuleb koostada kogu krundile uus ühtne haljastusplaan.
Soovituslik on enne puude likvideerimisele määramist teeprojektiga paralleelselt koostada
olemasolevate puude dendroloogiline ekspertiis, millega selgitatakse välja puude väärtus ja
ohutus ning seega ka säilitamise võimalikkus. Üldiselt on puid võimalik säilitada sarnaselt
pärna allee juures kirjeldatud tingimustele.
Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat valla heakorraeeskirja. Piirdeaedade kavandamisel
järgida käesoleva seletuskirja ptk 8 esitatud tingimusi. Ehitise igakordne omanik on
20
Välja elamuala detailplaneering
kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja
ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.
Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.
Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete
sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Järgida valla
jäätmehoolduseeskirja.
12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee või pinnase saastumist, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-,
soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ja vara.
Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000
võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
Vee-elustikule mõju ei avaldu, kuna ala lähedusse ei jää veekogusid ning pole planeeritud ka
tegevusi, mis võiksid põhjavee kvaliteeti mõjutada. Reoveesüsteemide rajamine saab
toimuda ainult läbi erialaste teadmistega inimeste poolt teostatava projekti, mis tagab reovee
nõuetekohase käitlemise ning põhjavee kaitse.
Piirkonna visuaalsele olukorrale mõjub muudatus pigem positiivselt, sest ala paikneb
tiheasustuses, aga on kasutusest väljas ja osaliselt hooldamata. Uute elamukruntide
moodustamine ja hoonestamine ning uued püsielanikud tagavad ala pideva korrashoiu. Uute
üldkasutatavate maade moodustamine ja kasutusele võtmine tagab samuti ala pideva
korrashoiu.
Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest, tekib planeeringu elluviimisel
ajutine negatiivne mõju: algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale tegevuste
lõpetamist. Kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna arengu eesmärkidega.
21
Välja elamuala detailplaneering
13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 01.03.2021 jõustunud määrusest „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui
hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega
(nt tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui
sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400
m², st et moodustatavatel elamukruntidel võib elamu ja abihooned soovi korral kokku
ehitada.
Kaksikelamu puhul tuleb kokkuehitatavad elamuboksid teineteisest eraldada tulemüüri vm
ehituslike abinõudega.
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud elamud I kasutusviisiga hooned, mille
tulepüsivusklassiks on TP3.
14. Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses. Sh elektrimaakaablitele ja
sidekaablitele 1 m kummalgi pool kaabli telge, vee- ja kanalisatsioonitrassidel 2 m kummalgi
pool telge, kaugkütte trassidel 2,5 m kummalgi pool telge ja alajaamal 3 m teljest. Antud
servituudialade paiknemine sõltub tehnovõrkude- ja rajatiste lõplikust paiknemisest.
Juhul kui hoonestusalasid läbivaid tehnovõrke siiski ümber ei tõsteta, tuleb ka nendele
trassidele seada servituudi või isikliku kasutusõiguse ala, mille piires on keelatud
ehitustegevus ning püsihaljastuse rajamine ning peab olema tagatud juurdepääs vajadusel
trasside hooldamiseks.
15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
22
Välja elamuala detailplaneering
● üksikelamu krundid eraldada soovituslikult piirdeaedadega (ei ole kohustuslik);
● eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
● ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;
● tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve.
16. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele
ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Planeeritud ehitusõigus, krundisisene hoonetele ligipääsu ja tehnovõrkude rajamine on
krundi omaniku kohustus. Krundisiseste parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise
kohustus on samuti krundi omanikul.
Radooniohutute hoonete projekteerimisel arvestada, et peamine radooniallikas on hoone
alune pinnas. Radooni hoonesse sattumise välistavad hea ehituskvaliteet ja nõuetekohane
ventilatsioon. Soovitatav on tihendada torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja
seina liitekoht kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Pinnase radooni
aktiivsuskontsentratsiooni täpsete tulemuste ja täiendavate ehituslike meetmete vajaduse
väljaselgitamiseks tellitakse vajadusel enne iga konkreetse eluhoone projekteerimist vastav
uuring.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik
peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või
ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti
tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva
heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
23
Välja elamuala detailplaneering
Planeeringu elluviimise põhimõtteline järjekord:
1) Detailplaneeringu põhijoonisel esitatud kruntide moodustamine;
2) Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine;
3) Avaliku tänava projekteerimine;
4) Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel hoonete projekteerimine;
5) Ehituslubade väljastamine tehnovõrkudele ja -rajatistele, tänavale ja hoonetele ning ehitamine;
6) Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus, tuletõrje veevõtukoht) olemasolu.
24
Välja elamuala detailplaneering
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja
naaberkruntide omanikega. 15.05.2024 toimus planeeringu eskiislahendusele avalik arutelu,
kus planeeringu lahendusele otseselt vastuväiteid ei esitatud. Tehti ettepanek uuele
tekkivale tänavalõigule selliste meetmete määramiseks, mis ei võimalda piirkonnas kiirust
ületada. Käesoleva seletuskirja ptk 9 on välja toodud soovitused edaspidiste teeprojektide
koostamisele ja liikluskorralduse määramisele.
Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus
Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht
Kooskõlastaja/koostaja nimi
25
Välja elamuala detailplaneering
C PLANEERINGU JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000
Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:4000
Joonis 3. Tugijoonis M 1:500
Joonis 4. Põhijoonis M 1:500
Joonis 5. Illustreeriv joonis 1
Joonis 6. Illustreeriv joonis 2
26
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Edastuskiri | 19.09.2024 | 1 | 9.3-1/24/1272-6 | Sissetulev dokument | ta | Väike-Maarja Vallavalitsus |
| Teade | 08.08.2024 | 1 | 9.3-1/24/1272-5 | Sissetulev dokument | ta | Väike-Maarja Vallavalitsus |
| Kiri | 19.06.2024 | 1 | 9.3-1/24/1272-4 | Väljaminev dokument | ta | Väike-Maarja Vallavalitsus |
| Kiri | 20.02.2024 | 36 | 9.3-1/24/1272-2 | Väljaminev dokument | ta | Väike-Maarja Vallavalitsus |
| Edastuskiri | 01.02.2024 | 55 | 9.3-1/24/1272-1 | Sissetulev dokument | ta | Väike-Maarja Vallavalitsus |