Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
arengukava 2024 - 2027
Arengukava on kohtutäituri seaduse § 86 lg 1 p 2 alusel vastu võetud korralise ameti- ja kutsekogu ….03.2024 otsusega nr ….
Kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga kohtutäituri seaduse § 69 lg 2 alusel ….….2024.
Sisukord
1. Sissejuhatus 2
2. Varasemast arengust ja hetkeolukorrast 2
2.1. Kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku staatusest 2
2.2. Koja senisest arengust ja hetkeolukorrast 3
3. Stsenaarium 5
4. Koja missioon ja visioon 6
4.1. Missioon 6
4.2. Visioon 6
5. Arengueesmärgid võtmevaldkondades 6
5.1. Kohtutäiturite ametitegevuse edendamine 6
5.2. Pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsetegevuse edendamine 6
5.3. Osalemine õigusloomes 7
5.4. Täiendusõppe ja eksamite korraldamine 7
5.5. Välissuhted ja liikmete esindamine 7
5.6. Organisatsioon ja juhtimine 7
6. Tegevuskava ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamiseks 7
7. Rakendussätted 12
1. Sissejuhatus
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) arengukava on koostatud Koja pikaajaliste tegevuseesmärkide sõnastamiseks ning täite- ja pankrotimenetluse valdkondlike kui ka Koja organisatsiooni arenguliste sõlmküsimuste määratlemiseks.
1. jaanuaril 2010 jõustus kohtutäituri seadus, mille alusel loodi Eestis esmakordselt avalik-õiguslik juriidiline organisatsioon kohtutäituritele ja pankrotihalduritele. Alates 1. juulist 2022. on Koja kutsekogu liikmeteks ka saneerimisnõustajad ja Koda peab usaldusisikute nimekirja. Koja tegevuse peamisteks eesmärkideks on täita avalikke ülesandeid ja tugevdada kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute võimekust edendada ameti- ja kutsetegevust pöörates tähelepanu mh. järgmistele valdkondadele:
a) osalemine õigusloomes;
b) ameti- ja kutsepraktika ühtlustamine soovituste ja siduvate ameti- ja kutsetavade andmisega ning nende põhimõtete väljatöötamine;
c) kohtutäiturite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute ning nende büroo töötajate täiendusõppe korraldamine;
d) järelevalve ausa ja kohusetundliku ametipidamise üle;
e) täite- ja maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks vajalike infosüsteemide arendamise ja haldamise korraldamine;
f) valdkondliku koostöövõrgustiku arendamine, sealhulgas koostöö ülikoolidega valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevuses;
g) valdkonna rahvusvaheliste suhete arendamine;
h) liikmetevaheliste suhete siseregulatsiooni arendamine ning teavitustöö;
i) muud valdkonnad.
Arengukava on ette valmistanud Koja eestseisus koostöös Koja teiste organitega, eelkõige Koja arengu- ja õiguskomisjoniga. Koja liikmetel paluti 15.09.2023 esitada ettepanekud Koja arengukavaliste eesmärkide ja kavandatavate tegevuste kohta. Koja liikmed tähtajaks (31.10.2023) seisukohti ei esitanud. Koja arengu- ja õiguskomisjon vaatas arengukava eelnõu läbi 17.11.2023 koosolekul ja tegi ettepaneku esitada see Koja eestseisusele kinnitamiseks. Koja kutsekogu juhatus kiitis arengukava eelnõu heaks oma 22.11.2023 ja ametikogu juhatus 29.11.2023 koosolekul. Koja eestseisus kinnitas arengukava eelnõu 6.12.2023 koosolekul.
2. Varasemast arengust ja hetkeolukorrast
2.1. Kohtutäituri, pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ja usaldusisiku staatusest
Kohtutäitur on oma tegevuse vältel Eestis kuulunud struktuuriliselt nii täitevvõimu kui ka kohtuvõimu hulka. Kohtutäiturid tegutsevad vaba elukutse pidajatena alates 1. märtsist 2001. Täitemenetluse reformi läbiviimisel kasutati eeskujudena Prantsusmaa, Belgia, Soome, Šveitsi, Slovakkia, Austria ja Saksamaa seadusandlust. Neis riikides on kohtutäituri paigutus ja staatus riigivõimu süsteemis erinev. Vabakutselist kohtutäiturit (avalikku ametnikku) kasutab enamus Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Pankrotihalduri staatust muudeti 2010. aasta pankrotiseaduses. Pankrotihaldur ei tegutse enam võlgniku esindajana ega tema nimel, vaid omab õigust võlgniku vara käsutada ja toiminguid teha oma ametiseisundist tulenevalt. 2022. aastal jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega muudeti oluliselt füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste korraldust. Selle kohaselt reformiti usaldusisiku institutsiooni ja laiendati tema tegevuspädevus füüsilise isiku kogu maksejõuetusmenetluse läbiviimisele. Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet. Ajutised haldurid tegutsevad ümberkorralduse järel vaid juriidilistest isikutest võlgnike maksejõuetusasjadega.
2022. aastal reformiti ka saneerimisnõustaja staatust. Saneerimismenetlus muudeti avalikuks menetluseks ning saneerimisnõustajatele pandi kohustus kuuluda Koja kutsekogusse.
2.2. Koja senisest arengust ja hetkeolukorrast
Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ning pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saanud isikud. Koja organid on ametikogu, kutsekogu, eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, eksamikomisjon, metoodikakomisjon, revisjonikomisjon ja aukohus. Koda on moodustanud täiendavad komisjonid: arengu- ja õiguskomisjon, koolitustoimkond ja infoturbe töögrupp. Aja jooksul on vastavalt vajadusele moodustatud ka mitmeid lühiajaliselt tegutsenud töögruppe kitsama valdkonna küsimustega tegelemiseks. Metoodikakomisjoni liikmete ja asendusliikmete nimetamise, neile kulutuste hüvitamise, koosoleku kokkukutsumise ja koosoleku pidamise korra on kehtestanud justiitsminister määrusega. Muud Koja organid ja komisjonid tegutsevad Koja põhikirja alusel.
Esimesed 10 tegevusaastat on olnud Kojale jõudsa arengu faasiks, mille käigus on Koda end põhitegevusvaldkondades välja arendanud ning on loodud ja rakendatud seadusjärgsetele ja valdkondlikele organitele organisatsioonisisesed protseduurid (asjaajamine, finantshaldus, infoturve, eksamite korraldamine, täiendusõppe korraldamine ja arvestus, aukohtu ja vahekohtu menetlusnormid jne), ameti- ja kutsetegevust toetavad elektroonilised lahendused (Koja koduleht, oksjonikeskus ja selle täitemenetluse lisamoodul, e-Täitur, pankrotimenetluse elektroonilise toimiku veebipõhine platvorm, juurdepääsud X-tee teenustele jt) ning samuti on tagatud võimekus Kojale seadusega pandud ülesannete (avaliku võimu kandja nõuete jaotamine kohtutäituritele, Koja liikmete ameti- ja kutsekindlustuse kehtivuse kontrollimine, ametist lahkunud kohtutäiturite asjaajamise ja täitetoimikute üleandmise korraldamine, välisriigist laekuva elatisabi vahendamise tasude arvestamine ja maksmine kohtutäituritele, täitemenetlusregistrist väljavõtete väljastamine jms.) täitmiseks.
Senise töö tulemusel loodud baas vajab säilitamist ja edasiarendamist ning kõige enam on see tuntav infotehnoloogia valdkonnas. Ühelt poolt on arendatud programmid ja rakendatud serverid ajas vananevad ja vajavad loomulikku uuendamist, teiselt poolt sunnivad välised olud (muudatused õigusruumis, riiklikes IT baaslahendustes, partnerite infosüsteemide muudatused, Koja liikmete ameti- või kutsealased vajadused jms) loodud IT süsteeme pidevalt parendama. 2021. aastal võttis Koda üle Euroopa Komisjoni toetusel aastatel 2013-2015 arendatud e-Täituri infosüsteemi ning intensiivselt töötanud selle infosüsteemi algsete vigade parandamise ja funktsionaalsuse kaasajastamisega. Paralleelselt on kaasajastatud TAPAIS2 infosüsteemi, mille funktsiooniks on olla andmevahendussüsteemiks e-Täituri ja mõningate kohtutäiturite personaalsete (autonoomsete) infosüsteemide vahel ja võimaldada hallata võlgnike pangakontodele seatud elektroonilisi areste. Arendusvajadused on jätkuvalt suuremad kui võimalused nende rahuldamiseks. Ametikogu eelarves tuleb leida vahendeid nii loodud infosüsteemide haldamise ja majutamise kui ka järgnevate vajalike funktsionaalsuste arenduste rahastamiseks. Üheks õnnestunuks infotehnoloogiliseks keskkonnaks võib lugeda kindlasti oksjonikeskkonda, mille külastuste arv on aasta-aastalt kasvanud, kuid ka siin on kindlasti pidevad uuendused vajalikud. Lisaks nõuavad kulutusi ülalpidamiseks ka Koja veebileht, pankrotimenetluste elektroonilise toimiku veebipõhine platvorm, ja täitemenetlusregistrist tasuliste andmete väljastamise portaal.
Täitemenetluse kvaliteedi tagamiseks on vajalik teostada liikmete üle haldusjärelevalvet ning kaalutud on nii Kotta palgalise töötaja kaasamist kui ka Koja liikmete vabatahtliku töö korras järelevalve teostamist.. 2022. aastal käivitatud haldusjärelevalved on viidud läbi kantselei olemasoleva tööjõu ja Koja liikmete vabatahtliku töö abil. Efektiivseimaks peetakse siiski Koja kantseleis täiendava töökoha olemasolu korraldusliku ning analüütilise töö tegemiseks.
Koja metoodikakomisjon käivitas 2023. aastal isikutelt usaldusisikute nimekirja kandmiseks avalduste vastuvõtmise ja esmaste koolituste korraldamise. 2023. aastal suunati esmasele koolitusele kahes grupis kokku üle 30 isiku ning esmase koolituse maht ulatus kahest kaheksa koolituspäevani sõltuvalt isiku senisest töökogemusest ja koolitusvajadusest. Eesti Vabariik toetas metoodikakomisjoni töö käivitamist ja esmaste koolituste korraldamist 2023. ja 2024. aasta jooksul 45 000 euroga. Edasine finantseerimine peab olema tagatud usaldusisikutelt laekuvate nimekirjas pidamise tasude ja eksamitasude arvel.
Eelkirjeldatust selgub, et Kojale pandud ülesanded suurenevad, kuid võimalused ressursi suurendamiseks järjest vähenevad. Põhilise osa Koja tuludest moodustavad laekumised Koja liikmete makstavatest liikmemaksudest ning vähemal määral ka ostuhinna tasumata jätmise tõttu nurjunud enampakkumiste tagatisrahadest.
• Ametikogu liikmete liikmemaks arvestatakse valdavalt laekumistest kohtutäituri tasudest. Kohtutäituri tasud on olnud läbi aastate poliitilise diskussiooni objektiks ning 2018. aasta Riigikohtu lahendiga tunnistati kohtutäituri tasud ebaproportsionaalselt suureks, misjärel seadis Riigikogu kohtutäituri tasudele ülempiiri.
• Pankrotihaldurid menetlevad järjest enam varatuid menetlusi ning pankrotihaldurid on alates 2016. aastast saanud pankrotiasja kohta keskmiselt tasu vahemikus 1000 kuni 1500 eurot.
• 2019. aastal tegi Riigikohus otsuse, millega tunnistas põhiseadusevastaseks olukorra, et kohtutäitur kannab ostuhinna tasumata jätmise põhjusel nurjunud enampakkumiste võitja tasutud tagatisraha Koja eelarvesse ilma kaalutlusõigust omamata. Selle otsuse mõjul on kohtutäiturile pandud ülesanne kaalutleda igakordselt, kas suurima pakkumise teinud ostja tasutud tagatisrahast ilmajätmine on põhjendatud ega riiva tema omandi põhiõigusi. Kohtutäiturid on tagatisraha vaidluste vältimiseks makstud tagatisraha maksjale arvukatel juhtudel tagastanud ning jätnud selle kandmata Koja eelarvesse.
• 2022. aastal maksis ametikogu jõustunud kohtulahendi alusel KTS § 9 lg 6 alusel välja ametist tagandatud kohtutäitur Urmas Tärno tekitatud kahju hüvitamiseks 200 000 eurot. Raha oli võimalik ilma ametikogu tegevust halvamata maksta, kuna 2021. aastal avas riik II sambasse kogutud pensionirahade ennetähtaegse väljanõudmise võimaluse ning kuna raha võttis välja ka hulk võlgnikke, siis suurenes ühekordselt ka kohtutäiturite tasudelt makstud liikmemaks. 2022. aastal esitati Koja vastu nõue ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo tekitatud kahju hüvitamiseks summas 136 000 eurot ning teist nii suures ulatuses on Kojale teadaolevalt kahjunõudeid veel, mis esitatakse Koja vastu ilmselt pärast Kersti Vilbo pankrotimenetluse lõppemist. Koda on esitanud kohtuliku nõude Eesti Vabariigi vastu Kojale nõuete rahuldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Kogumis võetuna tähendab see, et Koja ja Koja liikmete tulud pigem vähenevad, kuid Koja (iseäranis ametikogu) kulud pigem suurenevad.
Ametikogusse kuulus 31. detsembri 2022 seisuga 39 kohtutäiturit ja kutsekogusse 31. detsembri 2022 seisuga 67 pankrotihaldurit (65 pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 4 tegevus oli peatatud ja 16 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut).
Arvestades eelnevalt kirjeldatud tendentse on Koja arengukava koostatud kahanemisstsenaariumi alusel, kus Kojale ei ole tagatud piisavat ressurssi seadusega pandud ülesannete täitmiseks ega arenguvajaduste rahuldamiseks.
3. Stsenaarium
Seniste tendentside jätkumisel ei ole võimalik finantseerida Koja tegevuskulusid vajalikus mahus. Stsenaariumi aluseks on Koja lähiaastate finantsprognoos, mille kohaselt:
1) eelarve ametikogu üksikosa tulud liikmemaksust on kas stabiilsed või väheneva suunaga ning ühekordseid üldist tendentsi märkimisväärselt korrigeerivaid laekumisi ei ole;
2) Koja ametikogu eelarve vastu pööratakse 2024. aastal täitmisele kohtumäärus olulises suuruses nõude sissenõudmiseks;
3) Koja ametikogu nõuet Eesti Vabariigi vastu endiste kohtutäiturite Urmas Tärno ja Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju eest makstud hüvitise kompenseerimiseks kas ei rahuldata või ei täideta 2024. aasta lõpuks;
4) eelarve kutsekogu üksikosa tulud liikmemaksust on ajas suurenevad, kuna alates 2024. aasta teisest poolest hakkab laekuma usaldusisikute nimekirjas olemise tasu;
5) kutsekogu eelarvesse lisandub kutsekogu tuludest finantseeritav täiendav kuluartikkel usaldusisikute esmase väljaõppe korraldamiseks;
6) Koja eelarve ühisosa kulud ületavad tulusid püsivalt, ühisosa majandustegevuse ega enampakkumiste tagastamata tagatisrahadest laekumiste arvel ei ole võimalik puudujääki katta ning tuleb suurendada eraldisi eelarve üksikosadest.
Kõige kriitilisemas seisus on Koja eelarve ametikogu üksikosa. Olemasolevad tulud (valdavas osas liikmemaks suurusjärgus 700 000 eurot) võimaldavad finantseerida iga-aastaselt IT kulusid 500 000 euro ulatuses ja personalikulusid 200 000 euro ulatuses. IT ülalpidamiskulude vajadus on aga oluliselt suurem, kuna keskne infosüsteem e-Täitur tuleb tõsta sellisele kvaliteeditasemele, et oleks võimalik e-Täiturisse viia ka nende täiteasjade menetlemine, mis hetkel toimub suures osas muudes infosüsteemides. Arvestama peab ka võimalusega, et ametikogu eelarvest tuleb teha väljamakse ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamiseks, milliseid nõudeid võib olla kokku üle 200 000 euro.
Koja eelarve ühisosa tulud (valdavas osas eraldised üksikosadest 117 000 eurot, laekumised tagatisrahadest suurusjärgus 17 000 eurot ning koolituste korraldamisest suurusjärgus 31 000 eurot) on väiksemad kui ühisosa finantseeritavad kuluartiklid (personalikulud 100 000 euro ulatuses, kantselei ruumide ja seadmete majandamiskulud 70 000 euro ulatuses ja täienduskoolituste korraldamise kulud 22 000 euro ulatuses). Kulude jooksva katmise võimekuse tagamiseks on vajalik suurendada ühisosa tulusid 2024. aasta esimeses pooles vähemalt 20 000 euro võrra.
Koja eelarve kutsekogu üksikosa on tuludega kõige paremini kaetud. Koja kutsekogu ressurss suurenes oluliselt 2023. aastal paari kutsekogu liikme tehtud tavapärasest ca 30 000 euro võrra suurema liikmemaksu juurdemakse tõttu ning lisaks eraldati riigieelarvest kutsekogule toetust 45 000 eurot metoodikakomisjoni töö käivitamiseks ja esmaste koolituste korraldamiseks 2023. ja 2024. aasta jooksul. Seoses usaldusisikute kandmisega usaldusisikute nimekirja alates 2024. aasta keskpaigast hakatakse kutsekogule tasuma usaldusisikute nimekirjas olemise tasu, mille kogumaht jääb hinnanguliselt 10 % piiresse laekumistest kutsekogu liikmemaksust. Kutsekogu kulud on stabiilsed.
Väga olulise mõjuga riskiks on Kojale kohtulahendiga pandav kohustus maksta oma vahenditest välja ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju, mis võib kogumahus ulatuda 200 000 euroni. Konkreetsemalt vastutab kahju hüvitamise eest ametikogu, kuid ametikogu eelarves ei ole kahju täies ulatuses hüvitamiseks vajalikke vahendeid. Kehtiv õigus ei luba ametikogul kutsekogult võtta ega kutsekogul ametikogule anda krediiti ametikogu kulude katmiseks. Kutsekogu vahendid saavad minna ametikogu vastu esitatud kahjunõuete täitmiseks kasutusse vaid läbi Koja vastu alustatud täitemenetluse ja kohtutäituri seatud pangakontode aresti. Et kutsekogu vahendid ei arestitaks kahju hüvitamise nõude katteks, on Koja eestseisuse algatatud ettepanek Koja ametikogu ja kutsekogu organisatsiooniliseks eraldamiseks. Taolise ettepaneku realiseerimine nõuab muudatusi kohtutäituri seaduses ja muudes seonduvates seadustes ja alamalseisvates õigusaktides. Kui täitemenetlused Koja vastu alustatakse, siis võtab kutsekogu ressursi taastamine aega hinnanguliselt paar-kolm aastat ning ametikogu tegevuskulud peavad kogu perioodi vältel olema minimaalsel võimalikul tasemel.
4. Koja missioon ja visioon
4.1. Missioon
Tõsta täite- ja maksejõuetusmenetluste kvaliteeti ning kohtutäituri ameti ja pankrotihalduri, saneerimisnõustaja ning usaldusisiku kutse mainet ühiskonnas ja tugevdada tegevuse jätkusuutlikkust. Koja liikmed lähtuvad oma töös Eesti Vabariigi seadustest, andes pidevalt tagasisidet seadusloome tõhustamiseks ning täite- ja maksejõuetusmenetluse jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
4.2. Visioon
Koda täidab formaalsel tasemel temale seadusega pandud ülesandeid ning on keskendunud organisatsiooni siseprobleemide korraldamisele.
5. Arengueesmärgid võtmevaldkondades
5.1. Kohtutäiturite ametitegevuse edendamine
5.1.1. Kohtutäituri ametitegevuse arengu eesmärgid 2027. aastani:
5.1.1.1. Kohtutäiturid peavad ametit hea ametitava sätetele vastavalt kooskõlas ühiskonna ootustega ametitegevuse eetilistele põhimõtetele.
5.1.1.2. Koja osalemisel välja arendatud täitemenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele.
5.1.1.3. Tagatud on elektrooniline juurdepääs ametitegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle.
5.2. Pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsetegevuse edendamine
5.2.1. Pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kutsetegevuse arengu eesmärgid 2027. aastani:
5.2.1.1. Pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad ja usaldusisikud peavad ametit hea kutsetava sätetele vastavalt kooskõlas ühiskonna ootustega kutsetegevuse eetilistele põhimõtetele.
5.2.1.2. Koja osalemisel välja arendatud maksejõuetusmenetluse valdkonna infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele.
5.2.1.3. Tagatud on elektrooniline juurdepääs kutsetegevusega seonduvatele riigi andmebaasidele ning korraldatud järelevalve nende kasutamise üle.
5.3. Osalemine õigusloomes
Õigusloomes osalemise eesmärgid 2027. aastani:
a) Kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevuse paremaks edendamiseks jätkata tööd valdkonna õigusruumi kaasaja nõuetele vastavaks kujundamisel.
b) Saavutada pankrotihalduritele suurem kindlustunne tehtud tööle vastava tasu saamiseks pankrotimenetluste läbiviimisel ning olustikus, kus pankrotihalduri tasu nõude täitmiseks pankrotivõlgniku varast ei piisa, vastav tasu riigieelarve vahenditest.
c) Saavutada, et täitemenetluse seadustiku sätted oleksid erinevatele osapooltele üheselt mõistetavamad ning võimaldaksid kohtutäituritel kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid menetlustoimingute läbiviimisel.
5.4. Täiendusõppe ja eksamite korraldamine
Täiendusõppe ja eksamite korraldamise eesmärgid 2027. aastani:
a) Täiendusõpe ja eksamid toimuvad vastavalt kehtivale õiguskorrale süstemaatiliselt vastavalt iga-aastaselt koostatavatele täiendõppekavadele.
b) Koja koolitused tagavad Koja liikmetele vajadustele vastavad teadmised menetluste läbiviimiseks.
5.5. Välissuhted ja liikmete esindamine
5.5.1. Välissuhete ja liikmete esindamise eesmärgid 2027. aastani:
5.5.1.1. Koda osaleb valdkonna rahvusvahelistes organisatsioonides ja võrgustikes minimaalsel määral.
5.6. Organisatsioon ja juhtimine
5.6.1. Organisatsiooni ja juhtimise arengu eesmärgid 2027. aastani:
5.6.1.1. Koja liikmed osalevad aktiivselt Koja organite ja komisjonide tegevuses. Vajadusel moodustatakse täiendavaid alalisi või ajutisi tööorganeid.
6. Tegevuskava ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamiseks
Alljärgnevalt on esitatud peamised Koja tegevused, mis on suunatud ameti- ja kutsetegevuse arengueesmärkide saavutamisele. Finantseerimisvajadus on esitatud hinnangulisena, mida täpsustatakse Koja konkreetse aasta eelarvega. Tegevuste realiseerimine täpsustatakse iga-aastaste töökavadega.
6.1. Koja organid tegutsevad Koja liikmeid kaasavalt ning korraldavad aktiivselt ühistegevust ameti- ja kutsepraktika ühtlustamisel
Meede 1: Edastada liikmetele informatsiooni Koja tegevuse kohta
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Kantselei avaldab intranetis Koja organite koosolekute protokollid ja ülevaateid Koja sündmustest
X
X
X
X
Vastavalt ühisosa eelarvele
Meede 2: Oluliste tegevussuundade arendamiseks rakendatakse ajutisi komisjone, toimkondi ja töörühmi
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Koolitustoimkonna tegevus
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Infoturbe töögrupi tegevus
X
X
X
X
Infosüsteemide haldus- ja arenduskulud, E-ITS auditi kulud
Meede 3: Ettepanekute esitamine õigusloome arendamiseks
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Arengu- ja õiguskomisjoni tegevus Koja liikmetega suhtlemisel ning ettepanekute kogumisel õigusloome edendamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Kantselei edastab arengu- ja õiguskomisjonile laekunud ettepanekud õigusloome arendamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Kantselei peab arvestust esitatud ettepanekute menetlemise üle asjaomastes institutsioonides
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Koostöö Justiitsministeeriumi, teiste asjaomaste riigiinstitutsioonidega, Notarite Koja ja Advokatuuriga
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
Meede 4: Ettepanekute esitamine valdkonna arenguküsimustes
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Arengu- ja õiguskomisjoni tegevus Koja liikmetega suhtlemisel ning ettepanekute kogumisel valdkonna edendamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Kantselei edastab arengu- ja õiguskomisjonile laekunud ettepanekud valdkonna arendamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Koostöö Justiitsministeeriumi, teiste asjaomaste riigiinstitutsioonidega, Notarite Koja ja Advokatuuriga
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
6.2. Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid peavad ametit vastavalt kehtiva õiguse ja hea ameti- või kutsetava sätetele kooskõlas ühiskonna ootustega ametitegevuse eetilistele põhimõtetele.
Meede 1: Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ameti- ja kutsetegevuse alased nõupidamised
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Pankrotihaldurite ja kohtutäiturite nõupidamised
X
X
X
X
Vastavalt ameti- ja kutsekogu üksikosade eelarvele
6.3. Kojas on piisav pädevus ja võimekus kohtutäiturite ameti- ja pankrotihaldurite kutsetegevuse üle haldusjärelevalve teostamiseks õigusaktides ettenähtud viisil ja mahus
Meede 1: Koda menetleb haldusjärelevalve ja distsiplinaarasju vastavalt oma pädevusele
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Aukohtu koosolekud
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Praktiline teabevahetus Justiitsministeeriumi esindajatega
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Ametikogu juhatus teeb korralisi ja erakorralisi haldusjärelevalveid kohtutäiturite ametitegevuse üle
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Kutsekogu juhatus teeb erakorralisi haldusjärelevalveid pankrotihaldurite kutsetegevuse üle
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
6.4. Koja infosüsteeme administreeritakse vastavalt võimalustele
Meede 1: Koja liikmetele on loodud juurdepääsud riigi registritele üle x-tee ning tagatud asjakohane järelevalve
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Koja MISPi administreerimine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2024 – 1440 €
2025 – 1440 €
2026 – 1440 €
2027 – 1440 €
2. Registrite kasutamise üle järelevalve korralduse rakendamine, sh meetmete aktualiseerimine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. E-ITS auditi läbiviimine
X
2024. a. – 4000 €
4. Koja liikmete enesekontroll E-ITS nõuete täitmisel
X
Finantseerimisvajadus puudub
5. Registripidajatega lepingute sõlmimine andmete kasutamiseks
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
Meede 2: Muude infosüsteemide arendamine
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Täitemenetluse infosüsteemi haldamine ja vastavalt vältimatule vajadusele arendamine
X
X
X
X
Haldus- ja arenduskuludeks 2024 – 145000 €
2025 – 145000 €
2026 – 145000 €
2027 – 145000 €
2. TAPAIS2 haldamine
X
X
X
X
Halduskuludeks 2024 – 30000 €
2025 – 30000 €
2026 – 30000 €
2027 – 30000 €
Arenduskuludeks 2024 – 90000 €
2025 – 90000 €
2026 – 90000 €
2027 – 90000 €
3. Elektroonilise oksjonikeskkonna infosüsteemi haldamine ja vastavalt vajadusele arendamine
X
X
X
X
Haldus- ja arenduskuludeks 2024 – 155000 €
2025 – 155000 €
2026 – 155000 €
2027 – 155000 €
6.5. Koda osaleb rahvusvahelises suhtluses ameti- ja kutsetegevuse edendamiseks
Meede 1: Ühistegevus UIHJ raames
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Osalemine UIHJ organites
X
X
X
X
2024 – 2000 €
2025 – 2000 €
2026 – 2000 €
2027 – 2000 €
Meede 2: Ühistegevus EAIP raames
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Osalemine EAIP tegevustes
X
X
X
X
2024 – 1300 €
2025 – 1300 €
2026 – 1300 €
2027 – 1300 €
Meede 3: Ühistegevus teiste riikide kohtutäiturite ja pankrotihaldurite institutsioonidega
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Balti kohtutäiturite koostöö
X
X
X
X
2026 – 20000 €, osaliselt finantseerida osavõtutasudest
2. Osalemine vastavalt võimalustele rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega
X
X
X
X
Vastavalt Koja ühisosa ja ameti- ja kutsekogu üksikosade eelarvele
6.6. Täiendusõpe ja koolitused toimuvad vastavalt kehtivale õiguskorrale süstemaatiliselt vastavalt iga-aastaselt koostatavatele täiendõppekavadele
Meede 1: Täiendusõppe korraldamine ja selle täitmise tagamine
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Iga-aastase täiendusõppe kava koostamine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Koolituste korraldamine
X
X
X
X
2024 – 25000 €, finantseerida osavõtutasudest
2025 – 25000 €, finantseerida osavõtutasudest
2026 – 25000 €, finantseerida osavõtutasudest
2027 – 25000 €, finantseerida osavõtutasudest
3. Koolituskohustuse täitmise kontroll
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
Meede 2: Eksamitegevuse korraldamine
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Kohtutäiturite, pankrotihaldurite, ja saneerimisnõustajate eksamite korraldamine
X
X
X
X
2024 – 1200 €
2025 – 1200 €
2026 – 1200 €
2027 – 1200 €
2. Usaldusisikute eksamite korraldamine
X
X
6.7. Koja tegevus toimub asjakohaste tegevuskavade alusel
Meede 1: Üldiste ja vajadusel valdkondlike tegevuskavade koostamine ja täitmine
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Vajadusel arengukava täpsustamine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
2. Iga-aastaste töökavade koostamine ja täitmine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
3. Iga-aastaste täiendusõppe kavade koostamine ja täitmine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
4. Valdkondlike tegevuskavade koostamine vastavalt vajadusele ja täitmine
X
X
X
X
Finantseerimisvajadus puudub
Meede 2: Kojasiseste õigusaktide aktualiseerimine
Tegevus
2024
2025
2026
2027…
Finantseerimine
1. Koja infoturbealaste dokumentide täpsustamine
X
Finantseerimisvajadus puudub
7. Rakendussätted
Käesolev arengukava jõustub ameti- ja kutsekogu poolt vastuvõtmisest ning avaldatakse Koja veebilehel.