Erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusest

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Maris Lauri

Justiitsministeerium

Teie: 29.10.2021 nr JUM/21-1280/-1K

Meie: 10.12.2021 nr 1-7/265-2

Erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsusest

Austatud minister

Täname, et olete esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Kooskõlastame VTK järgmis te

märkustega.

1. VTK punkti 1 „Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus“ alapunktis 7.3 sedastatakse, et EKS ei täpsusta, et kui ERJK ettekirjutus kohtus vaidlustatakse, siis kas kohtumenetluse ajaks viivise arvestus peatub. Ilmselt see sõltub sellest, kas kohus esialgse õiguskaitse korras peatab

ettekirjutuse täitmise, sest haldusakti vaidlustamine haldusakti kehtivust automaatselt ei peata. Selguse huvides võib kaaluda seaduse täiendamist. Analoogiat saab võtta näiteks

maksukorralduse seaduses intresside arvestamise sätetest. Siseministeerium toetab selguse loomist antud küsimuses ning oleme seisukohal, et

kohtumenetluse ajaks võiks viivise arvestus peatuda.

2. VTK punkti 3 „Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus“ alapunktis 4 selgitatakse, et EKS § 121 lg 3 mõte on sätestada avalike vahendite (välja arvatud riigieelarve line eraldis) kasutamise keeld. Ilmselgelt on keeld üldine ning ei kohaldu ainult valimiskampaaniale. Selguse huvides

ning vähendamaks edasisi vaidlusi, tuleks kaaluda § 121 lõikes 3 nimetatud valimiskampaania mõiste asendamist näiteks „poliitilise tegevusega“.

Oleme seisukohal, et kui erakonnaseadust muudetakse selliselt, et §-i 121 lõikes 3 nimetatud valimiskampaania mõiste asendatakse „poliitilise tegevusega“, siis kontroll selle üle peab

hõlmama ka valimisliite ja üksikkandidaate. ERJK-l peavad oma tegevuses olemas olema volitused ja vahendid kontrollimaks, et avalikke vahendeid ei kasutata poliitiliseks tegevuseks valimisliitude ja üksikkandidaatide poolt.

3. VTK punkti 3 „Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus“ alapunktis 8 asutakse seisukoha le,

et eesmärk on muuta ERJK ettekirjutused sundtäidetavaks. Lisaks peaks edasiste vaidlus te ärahoidmiseks seaduses selgesõnaliselt sätestama, kas sundtäitmine kohaldub edasiulatuva lt või ka tagasiulatuvalt nendele ettekirjutustele, mis on antud enne sundtäitmise regulatsiooni

kehtestamist.

2 (3)

Siseministeerium on seisukohal, et sundtäitmine saab kohalduda edasiulatuvalt ning palume sellega eelnõu koostamisel arvestada. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 14 lõikest 4 võib seadust või selle sätet

rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või

vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskind luse põhimõtet. Õiguskindluse põhimõtte rikkumise vältimiseks kavandatakse varasemate suhete kohta asjakohased rakendus- ja üleminekusätted.

Selgusetuks jääb kuidas on ettekirjutuse tagasiulatuvalt sundtäidetavaks muutmine vältimatult vajalik kavandatava õigusnormi eesmärgi saavutamiseks ning kuidas see toob kaasa isiku

õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise? Enne uue regulatsiooni kehtestamist tehtud ettekirjutused peaks menetlema ikka vastavalt ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud regulatsioonile. Kui kavandatava regulatsiooniga tahetakse muuta

sundtäidetavaks ka need ettekirjutused, mis on antud enne sundtäitmise regulatsiooni kehtestamist, siis on tegemist ebaehtsa tagasiulatuva jõuga – akt mõjutab minevikus tekkinud,

kuid veel kestvaid, ning tulevikus esineda võivaid asjaolusid ja suhteid. Ehk see mõjutab negatiivselt juba antud ettekirjutust ning sellega seoses ka võib olla veel tekkivaid asjaolusid. Seega võib antud juhul tagasiulatuva jõu andmine juba antud ettekirjutuste sundtäidetavaks

muutmiseks tagasiulatuvalt olla problemaatiline õigusriigi ja õiguskindluse põhimõtetega. Ühtlasi on põhiseaduse mõtte kohaselt Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse

printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse

subjektide suhtes sõnamurdlik. Seega ei saa juba tehtud ning kehtivad ettekirjutused muutuda tagasiulatuvalt sundtäidetavaks,

kui praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole need sundtäidetavad ning ettekirjutuse saaja tegutseb kehtiva regulatsiooni (sh erinevate tähtaegade) alusel ettekirjutuse täitmisel. Kui aga nüüd uue regulatsiooni jõustumisel muutub ka juba tehtud ettekirjutus tagasiulatuva lt

sundtäidetavaks, siis ei saa ettekirjutuse saaja lähtuda ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud regulatsioonist ettekirjutuse täitmisel kui tehtud ettekirjutus esitatakse uue regulatsiooni

kohaselt tagasiulatuvalt sundtäidetavaks. Seega nendele ettekirjutustele, mis on antud enne sundtäitmise regulatsiooni kehtestamist, kohalduv tagasiulatuv sundtäitmine võib olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.

4. Ühtlasi teeme täiendava ettepaneku analüüsida VTK-s lisaks riigieelarvest erakondadele

eraldatavate summade erakondade kontole kandmiseks sobivamat valitsusasutust, kui selleks on praegu määratud Siseministeerium.

Riigieelarvest ettenähtud summade ülekandmine Riigikokku kuuluvatele erakondadele, ei ole seotud Siseministeeriumi valitsemisala tegevusaladega, milleks on siseturvalisus,

rahvastikuarvestus ja kodanikuühiskonna arendamine. Eksitav on kajastada erakondadele riigieelarvest makstavaid toetusi Siseministeeriumi eelarves, sest see moonutab eelarve kogumahtu ning võib jätta vale arusaama siseturvalisusele ja kodanikuühiskonnale tegeliku lt

suunatavatest eelarvevahenditest. Probleemi ajutiseks lahendamiseks oleme loonud nn Erakondade rahastamise programmi, milles ei toimu sisulist tegevust. Eraldi programmi

loomine ja seal ainult toetuse väljamaksmiseks eraldatud summade kajastamine on kunstlik ja ei sobi riigi teiste sisuliste programmidega ühte nimekirja. Siseministeeriumi hinnangul tuleks selline erakondade toetuste kajastamine riigieelarves lõpetada ning leida sellel sobivam koht.

Erakondadele riigieelarvest toetuse eraldamise kaudu edendatakse meie hinnangul pigem

tulemusvaldkonda „Tõhus riik“, mille peamine eesmärk on elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Selle tulemusvaldkonna halduspoliitika programmi üks

3 (3)

eesmärkidest on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud riigihaldus. Palume kaaluda erakondadele toetuse maksmise üle viimist Rahandusministeeriumi vastutusele, sh eelarvevahend ite ülekandmist vastavasse programmi. Halduspoliitika programmi üheks tegevuseks on

„Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s“. Kuna RTK rakendab juba täna suurt hulka riiklikest toetustest, siis saab ta seda teha ka erakondadele makstavate toetustega.

Eeltoodut arvesse võttes palume VTK-s analüüsida ja hiljem koostatavas eelnõus käsitleda erakonnaseaduse § 127 lõike 4 alusel määratud valitsusasutuse muutmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani siseminister

Ragnar Kass 6125230

[email protected]