Riigikantselei resolutsioon: Erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE)

Vabariigi Valitsus

.02.2021 nr 1-1/14-321/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni

ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu k.a 27. jaanuaril algatatud erakonnaseaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Henn Põlluaas

Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel

2) seletuskiri kuuel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus

§ l. Erakonnaseaduse muutmine

Erakonnaseaduses tehaksejärgmised muudatused:

l) paragrahvi 12 löike 3 esimene lause muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

,,(3) Erakonnal on keelatud kasutada erakonna, erakonna liikme voi erakonna nimekirjas kandideeriva isiku poliitiliseks tegevuseks avalikke vahendeid, väljä arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi.";

2) paragrahvi 12 löige 5 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

,,(5) Erakond avalikustab ka annetuse, mis on kantud riigieelarvesse käesoleva seaduse §12 löigete2ja3kohaselt";

3) paragrahvi 123 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

59'„(!) Annetus käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisoiguse voi pikaajalise elaniku staatusega fuusilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale voi erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hiive, sealhulgas teenus, kuid väljä arvatud vabatahtlik töö.";

4) paragrahvi 12 löige l tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 12 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgnevalt;

,,(2) Erakond on kohustatud kandma rahalise keelatud annetuse viivitamata riigieelarvesse.";

6) paragrahvi 12 täiendatakse löike 8 järgmises sönastuses:

,,(8) Kui keelatud annetuse tegijat voi vastuvötjat on karistatud karistusseadustiku § 4021 alusel, ei tohi nad karistuse jöustumisest kolme aastajooksul teha annetusi ja neid vastu vötta. Selline annetus on keelatud annetus ning kantakse riigieelarvesse viivitamatult.";

7)paragrahvi 12101öige l muudetaksejasönastataksejärgmiselt:

,,(1) Erakondade rahastamise j ärelevalve komisj on kontrollib, kas erakond, erakonna nimekirj as kandideerinud isik, valimisliit, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik ja uksikkandidaat järgivad käesolevas seaduses sätestatud nöudeid.";

8) paragrahvi 1210 täiendatakse löikega 12järgmises sönastuses:

,,(12) Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on iseseisev^eejaiE^&jiisRägröelafizega Kuupäev ^,__0/_^to Viit /-77/^^/

7

eraldatakse igal aastal komisjoni tegevuskuludeks vähemalt 5 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast.";

9) paragrahvi 12u löike l punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 1211 löike 2 punkt 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

,,2) kandma annetuse uhel käesoleva seaduse § 124 löigetes 2 ja 3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse.";

11) paragrahvi 1211 löige 21 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

,,(2J) Kui riigieelarvest eraldisi saav erakond voi erakonna nimekirjas kandideerinud isik ei ole kandnud annetust uhel käesoleva seaduse § 124 löigetes 2 ja 3 nimetatud viisil komisjoni määratud tähtpäevaks riigieelarvesse, vähendab käesoleva seaduse § 12 löike 4 alusel määratud valitsusasutus igakuiselt käesoleva seaduse § 12 löigete l ja 2 alusel makstavat toetust ettekirjutuses märgitud annetuse summa kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 protsendi toetuse ulatuses kuni ettekirjutuse täitmiseni.";

(12) paragrahvi 1211 täiendatakse löikega 22järgmises sönastuses:

,,(22) Käesoleva paragrahvi löike l punktis 4 sätestatud ettekirjutuse täitmatajätmise korral on erakondade rahastamise järelevalve komisjonil öigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.";

13) paragrahvi 1211 löige 5 sönastataksejärgmiselt:

,,(5) Ettekirjutusele kirjutab alla erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees voi aseesimees. Ettekirjutus avaldatakse viivitamata erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni veebilehel. Ettekirjutuse saaja soovil lisatakse ettekirjutuse avaldamisel sellele tema kirjalik vastulause.";

14) paragrahvi 1211 täiendatakse löigetega 7-9järgmises sönastuses:

,,(7) Erakondade rahastamisejärelevalve komisjonil on öigus oma ulesannete täitmiseks kiisida dokumente ja saada teavet ka köikidelt kolmandatelt isikutelt, kes on kohustatud valjastama vajalikku teavet ning vöimaldama teha dokumentidest koopiaid, ärakirjuja väljavötteid.

(8) Erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni taotlusel abistavad riigiasutusedja kohalikud omavalitsuse uksused komisjoni vajalike andmete saamisel.

(9) Erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni nöudmisel on kolmas isik kohustatud andma komisjoni määratud möistliku tähtaja jooksul kirjalikkeja suulisi seletusi komisjoni esitatud kusimustes. Komisjon vöib nouda, et kolmas isik ilmuks seletust andma erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni asukohta.";

15) paragrahvi 1212 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

„(!) Erakondade rahastamisejärelevalve komisjon vo ib määrätä käesoleva seaduse § 121 löike l punktides 1,3, 5 ja 6 sätestatud ettekirjutuse täitmatajätmise korral sunniraha asendustäitmise

ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot.";

16) paragrahvi 1212 löiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausegajärgmises sönastuses:

,,Viivise mittetasumisel teeb erakondade rahastamise järelevalve komisjon erakonnale ettekirjutuse rahalise kohustuse täitmiseks, mis kuulub sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.";

§ 2. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 2 löiget l täiendatakse punktiga 28 järgmises sönastuses

,,28) Erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni ettekirjutus rahalise kohustuse täitmiseks;".

Henn Pölluaas

Riigikogu esimees

Tallinn, 2021

Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimona Kaljulaid/'^.O l .2021. a.

Indrel^; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees

Raimona Kaljulaid Riigikogu liige

Seletuskiri erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus eelnöu juurde

l. Sissejuhatus

Demokraatia toimise eelduseks on aus demokraatlik konkurents eräkö ndade ja erinevate poliitikute vahel. Poliitiline korruptsioon, mille eesmärgiks on oma erakonnale ebaseadusliku eelise loomine valimistel, murendab rahva usaldust poliitilise susteemi vastu. Demokraatlik uhiskonnakorraldus pöhineb aga just uhiskondlikul usaldusel, et rahva poolt valitud poliitikud teostavad riigivöimu rahva huvides. Öiguskantsler Ulle Madise on märkinud: ,,Demokraatiat kahjustab isegi mulje, et meelepäraseid otsuseid saab raha eest osta voi möjutada."

Eesti poliitiline susteem on aastatejooksul muutunud läbipaistvamaksja ausamaks, ent näeme, et senised sanktsioonidja reeglid ei ole olnud piisavalt möjusad, kuna osa erakondi on jatkuvasti ebaseaduslikku raha vastu vötnud. Eelnöu konkreetseks ajendiks sai Keskerakonna ja EKRE liikme suhtes esitatud kahtlustus, mis puudutas erakondade ebaseaduslikku rahastamist, möjuvöimuga kauplemistja altkäemaksu.1

Lisaks seniste sanktsioonide ebapiisavusele on erakonnaseaduse (edaspidi EKS) kehtiva redaktsiooni rakendamisel kerkinud esile mitmeid probleeme, mis vöimäldavad sanktsioonidest körvale hoida.

Eelnöuga kavandatavad olulisemad muudatused on kokkuvötlikultjärgmised:

l) muuta keelatud annetuse vastuvötmise eest ette nähtud sunnimeetmeid öigusselgemaks ja möjusamaks; 2) keelatud annetus tuleb alati ja viivitamatult kanda riigieelarvesse; 3) keelatud annetuse tegijaja vastuvötja, keda on karistatud kriminaalkorras, ei tohi kolme aasta jooksul pärast suudimöistmist teha annetusi ja neid vastu vötta; 4) ERJK ettekirjutused muudetakse avalikuks; 5) ERJK ettekirjutused rahalise kohustuse täitmiseks muudetakse sundtäidetavaks; 6) täpsustatakse ettekirjutuse mittetäitmisel riigieelarvelise eraldise vähendamise tingimusi ja korda; 7) laiendatakse ERJK öigusi kolmandatelt isikutelt teabe saamisel; 8) ERJK eelarvet suurendatakse ning see muudetakse täitevvöimust söltumatuks.

Käesoleva eelnöu ja seletuskirja koostas Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nöunik-sekretariaadijuhataja Viivika Sirelpu. Eelnöu koostamisel on vöetud aluseks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (edaspidi ERJK) 2019. aastal Riigikogu pöhiseaduskomisjonile tehtud ettepanekud2 ning Öiguskantsleri poolt 2017. aastal Riigikogule tehtud ettekande.3

1 https://www.prokuratuur.ee/et/Dressiteated/porto-franco-kinnisvaraarenduseea-seotud-inimesed-Deeti- ki n n i-ka_ht lu statuna

2 httDs://www.riigikoRU.ee/teRevus/dokumendireRister/dokyment/234f9ce5-686a-4951-9c68-5e25dld6ff33 3 htt&s ://www^_igys ka ntsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/valimiskampaaniate-rahastamise-ning-reklaami- reBulatsiooni-ajakohasus-ja

Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Käesoleva eelnöu eesmärk on suurendada demokraatliku poliitika usaldusväärsust, suurendades kontrolli erakondade rahastamise läbipaistvuse ule. Selleks suurendab eelnöu ERJK öigusi ning muudab selgemaks rikkumiste eest rakendatud sanktsioonid. Täiendavate ulesannete täitmiseks näeme ette ka ERJK eelarve suurendamist.

3. Eelnöu sisu ja vördlev analiius

Seaduseelnöu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses tehakse muudatused erakonnaseaduses ja teises muudetakse täitemenetluse seadustikku.

Eelnöu § l punktiga l täiendatakse öigusselguse huvides seadust. EKS § 12 Ig 3 sätestab keelu avalike vahendite kasutamiseks valimiskampaanias, samas ei ole erakonnaseaduses ega uheski valimisseaduses määratletud valimiskampaania möistet. Kull aga on vöimalik määratleda poliitilist tegevust. Käesoleva muudatusega asendatakse valimiskampaania möiste poliitilise tegevuse möistega. Avalike vahendite kasutamine poliitiliseks tegevuseks on keelatud annetus.

Eelnou § l punktiga 2 sätestatakse, et erakond avalikustab annetuse, mis on kantud riigieelarvesse seaduses sätestatud nöuete kohaselt. Vorreldes kehtiva korraga, jäetakse sättest väljä nöue, et avalikustama peab ka annetuse, mis on tagastatud annetuse teinud isikule. Muudatus on seotud eelnöu § l punktiga 4, mille kohaselt ei tagastata keelatud annetust selle teinud isikule, vaid kantakse riigieelarvesse.

Eelnöu § l punktiga 3 muudetakse seadust öigusselguse eesmärgil. EKS § 123 löige l määratleb annetuse möiste ja toob väljä ka isikute ringi, kellel on öigus annetusi teha. Nendeks on Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisöiguse voi pikaajalise elaniku staatusega fuusilisest isikud. Ekslikult on kehtivas regulatsioonis sönastuslik viga, millest järeldub nagu annetaja puhui peaks korraga olema täidetud kolm tingimust, aga loetletud staatused esinevad vaid uhekaupa. Käesoleva muudatusega asendatakse söna ,,ja" sönaga ,,vöi".

Eelnöu § l punkti 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks EKS § 124 löige l, mille kohaselt erakond tagastatakse keelatud annetus uldjuhul viivitamata selle teinud isikule. EKS §12 sätestab keelatud annetuse vastuvötmise tagajärje. Keelatud annetus tuleb tagastada viivitamatult selle teinud isikule ja kui tagastamine ei ole vöimalik, siis kanda see riigieelarvesse. Kehtiv regulatsioon vöimaldab erakonnal kasutada tasuta ja ilma lisakuludeta (intress, viivis) ebaseaduslikke vahendeid, mis alles pärast komisjoni ettekirjutust tuleb tagastada annetuse teinud isikule. Selline kord ei motiveeri annetajaid ega erakondi keelatud annetuse tegemisest ja vastuvötmisest loobuma, sest vöimalikud tagajärjed on liiga leebed. Erakondade ebaseaduslik rahastamine on keelatud ning keelatud annetuse tegija ei saa eeldada, et kui tema annetusest teada saadakse, siis talle raha lihtsalt tagastatakse. Ka Riigikohus on oma 10.11.2016.a. tehtud kohtuotsuses m-3-3-1-50-16 viidanud, et keelatud annetuse riigieelarvesse kandmine oleks karistuslik meede. Eelnöus tehtud muudatuste kohaselt tuleb keelatud annetuse igal juhul kanda viivitamatult riigieelarvesse.

Eelnöu § l punkti 5 järgi on erakond kohustatud kandma rahalise keelatud annetuse viivitamata riigieelarvesse.

Eelnöu § l punktiga 6 täiendatakse EKS § 124 löikega 8 , mille kohaselt kui keelatud annetuse tegijatja vastuvötjat on karistatud Karistusseadustiku § 4021 alusel, siis ei tohi nad kolme aasta jooksul pärast karistuse jöustumist teha annetusi ja neid vastu vötta. Selliste isikute poolt kolme aastajooksul tehtud voi vastu vöetud annetus on keelatud annetus ning kantakse riigieelarvesse viivitamatult. Keelatud annetuse tegemine ja vastuvotmine on karistatavad väärteo- ja kriminaalkorras (EKS § 1218jaKarS § 4021). Kriminaalkorras karistatakse juhul, kuikeelatud annetuse väärtus on ule 40 000 euro. Suures ulatuses keelatud annetuste tegemine ja vastuvötmine on demokraatia toimimise seisukohalt väga tösine kuritegu. Muudatusega soovitakse karmistada keelatud annetuse vastuvötmise tagajärgi erakonnale, millel on eeldatavalt preventiivne möju öigusvastasele käitumisele.

Eelnöu § l punktiga 7 muudetakse kehtivat regulatsiooni öigusselgemaks. Kehtiva EKS § 1210 löike l kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja uksikkandidaat järgivad EKS-s sätestatud nöudeid. Eeltoodud loetelus puudub ,,erakonnaja valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikt\ sest ka nemad on amandekohuslased, st saavaa annetusi ja teevad kulutusi ning nende suhtes peab komisjon saama menetlust läbi viia. Käeoleva muudatusega täpsustatakse seadust ja lisatakse sinna juurde ,,erakonna ja valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik".

Eelnöu § l punktiga 8 täiendatakse EKS § 1210 löikega 12, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on iseseisev eelarve. Tänä kuulub ERJK korralduslikult Riigikogu Kantselei koosseisu ning seaduses pandud ulesannete täitmiseks vaj alike vahendite saamiseks tuleb komisjonil eraldi iga-aastaselt läbi rääkida. Eelnöu kohaselt tekib ERJK-1 iseseisev eelarve, mille miinimumsuurus on seaduses sätestatud, moodustades vähemalt 5 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast. Muudatus on vajalik nii söltumatuse tagamiseks kui ka täiendavate vahendite kindlustamiseks eelnöuga ettenähtud täiendavate menetlusöiguste realiseerimiseks.

Eelnöu § l punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks EKS § 1211 löike l punkt 2, mille kohaselt komisjon teeb erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule voi uksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. Eelnöus tehtud muudatuste kohaselt tuleb edaspidi keelatud annetus kanda igal juhul viivitamatult riigieelarvesse. Vt täpsemaid pöhjendusi eelnöu § l P-s 4.

Eelnöu § l punktiga 10 tehtud muudatuste kohaselt tuleb keelatud annetus seaduses sätestatud viisti komisjoni määratud tähtpäevaks kanda riigieelarvesse. Vt täpsemaid pöhjendusi eelnöu § l p-s 4.

Eelnou § l punktiga 11 muudetakse EKS § 1211 löiget 21, mis näeb täiendava sanktsioonina ette riigieelarvelise toetuse vähendamist, kui erakond voi tema nimekirjas kandideerinud isik ERJK ettekirjutust keelatud annetuse tagastamiseks voi riigieelarvesse kandmiseks ei taida. Seaduse kohaselt vähendab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus (Siseministeerium) sellisel juhul erakonnale riigieelarvest makstavat toetust ettekirjutuses märgitud annetuse summa kolmekordses ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti toetusest. Käesoleva muudatusega täpsustatakse, et riigieelarvest vähendatakse eraldist seni, kuni erakond ettekirjutuse täidab. Igakuist makset vähendatakse ettekirjutuse täitmiseni keelatud annetuse kolmekordses ulatuses, kuid mitte ule 20% riigieelarvelise toetuse suumsest. Muudatus on vajalik öigusselguse tagamiseks.

Eelnöu § l punktiga 12 täiendatakse EKS § 1211 löikega 22 mille kohaselt ERJK ettekirjutus rahalise kohustuse täitmiseks, sh keelatud annetuse tagastamiseks riigieelarvesse, on edaspidi sundtäidetav täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ERJK ettekirjutused, mis nöuavad rahalise kohustuse täitmist, ei ole sundtäidetavad. Köik täitedokumendid on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 löikes l, aga ERJK ettekirjutusi nende hulgas ei ole. Ettekirjutuste täitmata jätmise korral on vöimalik määrätä ainult sunnirahaja nouda viivist (EKS § 1212 Ig-d l ja 2). Ettekirjutuste täitmist ei taga paraku ka kohtuotsus: kui ka kohus ERJK ettekirjutused jöusse jätab, ei ole vöimalik kedagi sundida sellist kohtuotsust täitma. Seega on käesoleva muudatusega edaspidi ERJK ettekirjutused sundtäidetavad täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ERJK ettekirjutuse sundtäidetavaks muutmisega on vöimalik rahaliste nöuete täitmist töhusamaks muuta ning samal ajal väheneb ka ulisuure viivise kogunemise oht.

Eelnöu § l punktiga 13 muudetakse EKS § 1211 löiget 5, mille järgi ettekirjutusele kirjutab alla erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees voi aseesimees. Ettekirjutus avaldatakse viivitamata erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni veebilehel. Ettekirjutuse saaja soovil lisatakse ettekirjutuse avaldamisel sellele saaja kirjalik hinnang. Ebaseaduslikud annetusedja muud rikkumised vöivad möjutada valijate eelistusi otseselt voi kaudselt, agamöju valimistulemustele on kindlasti otsene. ERJK on seni oma ettekirjutusi avalikustanud alles pärast seda, kui kohtukaebetähtaeg on möödunud voi kohtulahend jöustunud. Samas kestävää mönikord kohtuvaidlused aastaid, mis vöimaldavad ettekirjutuse avalikustamist aina edasi liikata. Selline regulatsioon voib aga parema valimistulemuse eesmärgil rikkumisi soodustada, kuna valijatel ei ole informatsiooni nt erakondade öigusrikkumistest, sh nende vöimalikust öigusvastasest rahastamisest. Valijal peab olema öigus valima minnes realiseerida oma poliitilist tahet teadmisega, et tai on olnud vöimalus lisaks kandidaatide ja nende poliitiliste lubadustele tutvuda ka vöimalike öigusrikkumistega, et langetada hääle andmisel oma kaalutletud valik. ERJK ettekirjutuse viivitamatu avalikustamine on avalikes huvides ning kooskölas demokraatia läbipaistvuse ja kandidaatide vördsete vöimaluste nöudega. Tasakaalustades ettekirjutuse avalikustamisega seotud vöimalikku mainekahju erakonnale voi kandidaadile, vöimaldatakse enne avalikustamist ettekirjutuse saajal esitada oma hinnang voi vastulause. Ettekirjutuse saaja hinnang lisatakse avalikustamisel ERJK ettekirjutusele.

Eelnöu § l punktiga 14 laiendatakse ERJK öigust nouda kolmandatelt isikutelt teavet, dokumente, aga ka ametiabi sarnaselt Riigikontrolliga. EKS § 12 1 Ig-test l ja 6 tuleneb, et ERJK saab nouda dokumente vaid erakondadelt ja valimisliitudelt ning nende nimekirjas kandideerinud isikutelt voi uksikkandidaatidelt. ERJK-1 puudub pädevus kohustada muid isikuid (nt reklaamiettevötjat. annetuse teinud isikut, sh keelatud annetuse teinud isikut, kohalikku omavalitsust, erakondade sidusorganisatsioone jne) dokumentejatöendeid esitama. ERJK-1 peab olema piisavalt öigusi uurida saadud annetuste ja kasutatud raha päritolu. Kui komisjon ei saa nouda teavet kolmandatelt isikutelt, siis on järelevalve teostamine väga keeruline. Praktikas on vöimalik kuli vajalikke lisatöendeid koguda kohtumenetluse raames, aga see ei ole möistlik ning koormab asjatult kohtususteemi. Eriti olukorras, kus näiteks kohtumenetluse käigus saadud dokumentidest öigusrikkumist ei tuvastatud. Eelnouga täiendatakse EKS § 12 Ig-tega 7-9, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on öigus oma ulesannete täitmiseks kusida dokumente ja saada teavet ka köikidelt kolmandatelt isikutelt, kes on kohustatud valjastama vajalikku teavet ning vöimaldama teha dokumentidest koopiaid, ärakirjuja väljavötteid (löige 7). Erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni taotlusel abistavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsuse uksused komisjoni vajalike andmete saamisel (loige 8). Erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni nöudmisel on kolmas isik kohustatud andma komisjoni määratud möistliku tähtajajooksul kirjalikke ja

suulisi seletusi komisjoni esitatud kusimustes. Komisjon vöib nouda, et kolmas isik ilmuks seletust andma komisjoni asukohta (löige 9).

Eelnöu § l punktiga 15 tehakse EKS § 12 löikes l viitega seotud parandus, mille järgi keelatus annetust ei tagastata selle andjale. Rahaline keelatud annetus tuleb tagastada viivitamatut riigieelarvesse. Vt täpsemaid selgusi eelnöu § l p 4 juures.

Eelnöu § l punktiga 16 täiendatakse EKS § 12 löiget 2, mille kohaselt viivise mittetasumisel teeb erakondade rahastamise järelevalve komisjon erakonnale ettekirjutuse rahalise kohustuse täitmiseks, mis kuulub sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtiva korra kohaselt ettekirjutuste täitmata jätmise korral on vöimalik määrätä sumiiraha ja nouda viivist (EKS § 1212 lg-d l ja 2). Keelatud annetuse riigieelarvesse kandmist nöudva ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendub seadusest tulenevalt viivis (0,85% riigieelarvesse kantava summa jäägilt päevas). Viivise puhui on tegemist seaduses ettenähtud sunnivahendiga. EKS-s sätestatud viivise eesmärk on sundida erakondi keelatud annetus vöimalikult kiiresti riigieelarvesse kandma, et vältida ebaöiglase konkurentsieelise tekkimist. Aga kui ettekirjutuse täitmatajätmise eest määratud sunniraha saab täitemenetluses sisse nouda (ja vajaduse korral seda ka korduvalt rakendada), siis viivist sisse nouda ei saa. Kehtivas seaduses puudub sunnimehhanism viivise sissenöudmiseks. Käesoleva muudatusega on viivise mittemaksmine tulevikus sissenöutav täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eelnou §-ga 2 muudetakse täitemenetluse seadustiku § 2 löiget l, millega lisatakse täitedokumentide loetellu uue punktina (p 28) täitedokument, milleks on erakondade rahastamisejärelevalve komisjoni ettekirjutus rahalise kohustuse täitmiseks.

4. Eelnöu terminoloogia

Eelnöus ei kasutata uusi moisteid.

5. Eelnou vastavus Euroopa Liidu oigusega

Eelnöu on kooskölas Euroapa Liidu Öigusega.

6. Seaduse möjud

Eelnöu seadusena vastu vötmisel suureneb ERJK vöimekus ja roll erakondade rahastamise reeglite täitmise tagamisel. Samuti suurendatakse sanktsioone kehtivate reeglite rikkujatele, mis vähendab erakonna soovi rahastada oma tegevust ebaseaduslikult.

Muudatuste toel muutub Eesti poliitika ausamaks ja läbipaistvamaks, mis suurendab kodanike usaldust Eesti poliitilise siisteemi suhtes. See omakorda panustab Eesti pöhiseadusliku korra tagamisse.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele. ERJK eelarve suureneb seniselt 117 tuhandelt eurolt ligikaudu 270 tuhande euroni, ent nimetatud summa vörra väheneb tänä erakondadele makstav riigieelarveline toetus.

Eelnöuga nähakse ette kohustus kanda keelatud annetus alati riigieelarvesse. Samuti luuakse vöimalus muuta ERJK rahalised ettekirjutused sundtäidetavaks. Need muudatused suurendavad eelduslikult riigieelarvetulusid, ehkki algatajate eesmärk on vähendada täiendavate reeglite toel öigusrikkumiste arvu erakondade poolt. Seetöttu ei ole tulude suurendamine eelnöu eesmärgiks.

8. Rakendusaktid

Eelnöu seadusena rakendamine ei eelda uusi rakendusakte.

9. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub iildises korras.

Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonja Raimona Kaljulaid 27.01.2021. a.

,»

Indrek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees

/V((JI^UL/^ Raimona Kaljulaid Riigikogu liige

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 02.02.2021 /1-1/14-321; Riigikantselei / 02.02.2021 / 2-5/21-00215

Resolutsiooni teema: Erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 25.02.2021

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 18.02.2021

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 4.3.2021 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 21-0141. Kontroll: Andres Kruus

Teadmiseks riigiasutustes: Siseministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 02.02.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655