Ettepanek

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Järve 34a, 11413 Tallinn
e-post: [email protected] 10. veebruar 2023.a.

Ettepanek läbirääkimisteks töövõtulepingu edasise täitmise (projekti mahu vähendamine) ja lepingu täitmise võimalikuks peatamiseks, lepingulise eelarve suurendamiseks ja töövõtja alternatiivne avaldus töövõtulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 97 lg 5 ja VÕS § 196 lg 1 alusel selle edasise täitmise võimatuse tõttu

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve 34a, 11413 Tallinn) (edaspidi nimetatud „tellija“) ja osaühing AB Ansambel (registrikood 10466685, asukoht Planeedi 4-47, 10131 Tallinn) (edaspidi „töövõtja“) sõlmisid 15. septembril 2021.a töövõtulepingu nr 3-6/21/604-1 (edaspidi nimetatud „leping“). Lepingu alusel pidi töövõtja looma kunstiteose „Õde ja Vend“ ja teostama selle rajamiseks kaasnevad ehitustööd Tapa sõjaväelinnakus Tapa linnas aadressil Loode 35. Leping sõlmiti kunstikonkursi võidukavandi realiseerimiseks, mille hanketulemused kinnitas tellija 30. märtsil 2021.a koostatud käskkirjaga nr 21.

Vastavalt lepingu punktile 2.1. pidi kogu projekt olema valmis ja tellijale üle antud 30. juuniks 2022.a ent lepingu sõlmimine ja projekti teostamise on mitmel erineval põhjusel viibinud. Eelkõige on põhjuseks olnud ehitusmaterjalide ja ehitustööde hindade ettenägematu ja oluline tõus võrreldes ajaga kui tellija poolt määrati hankemenetluses kunstiprojekti teostamise hind.

Töövõtja nõustub, et tellija poolt kunstiteoste tellimise ja maksumusega seonduvat reguleerib üldistel alustel kunstiteoste tellimise seaduse § 2 lg 1 ja lg 3 punktid 1-4 kuid antud juhul on küsitav kõigi selle rajamiseks vajalike materjalide ja ehitustööde lisamine kunstiteose hinna hulka. Kunstiteosena tuleks töövõtja arvates siiski käsitleda ainult teose autori loomingut AutÕS § 4 lg 2 mõistes ja autori poolt selle rajamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni koostamist, milleks antud juhul on eskiisi ja tööprojekti koostamine (lepingu maksumusest kokku kõigest 20%). Eeltoodud käsitlus võimaldaks kunstiteose probleemideta realiseerida eelarve suurendamise toel.

Tellija hangete osakonna juhataja Ivar Janson edastas 27. detsembril 2022.a töövõtjale kirja nr 3-1/22/5044-5, milles andis tulenevalt VÕS § 114 lg 1 töövõtjale täiendava tähtaja lepinguliste kohustuste täitmiseks kuni 24. juunini 2023.a ning esitas hoiatuse leppetrahvi kohaldamiseks vastavalt lepingu punktidele 7.2. ja 7.3. Lisaks soovis tellija 01. veebruariks 2023.a saada vahearuannet, milles oleksid kajastatud ettevalmistustööd ehitustöödega alustamiseks ning ülevaade kaasatud partneritest ja alltöövõtjatest. Tellija teavitas töövõtjat sellest, et 01. märtsil 2023.a antakse tellija poolt töövõtjale üle töömaa, misjärel alustatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ehitustöödega.

Esmalt selgitab töövõtja, et tellija poolt 27. detsembri 2022.a saadetud kirjaga kehtestatud vahetähtajad ei tulene lepingust ning nende mittejärgimine ei ole lepingutingimuste rikkumine töövõtja poolt. Lisaks sätestab VÕS § 159 lgt 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (nõue lõpeb) juhul kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS § 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 20. märtsi 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08 punktid 12 ja 13; Riigikohtu 29. aprilli 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 punkt 13 ja Riigikohtu 11. mai 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09 punkt 10).

Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Leppetrahvi nõude aegumistähtaega tuleb mõistliku aja leidmiseks koos teiste vajalike asjaoludega arvestada. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et juhul kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, siis mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. vastavat tähtaega tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg.

Lepingu punkt 4.1. sätestas hinnaks 147 790,00 eurot (lisandub käibemaks) ning praeguseks on töövõtja lepingus sätestatud tööde etappidest teostanud ja tellijale üle andnud kunstiteose eskiisi ja tööjoonised. Töövõtja märgib siinkohal, et pakkumuse koostamise ajal oli lepingu punktis 4.1. nimetatud hinnaga võimalik projekt kogu mahus teostada ning hind põhines eelarvestaja poolt tehtud kalkulatsioonidel.

Töövõtja on juba pöördunud tellija poole palvega lepingu muutmiseks ja eelarve suurendamiseks, millele tellija vastas 10. jaanuaril 2022.a kirjaga nr 3-1/22/5044-2, et tellija eesmärgiks on kunstikonkursi käigus žürii poolt väljavalitud võiduteose realiseerumine ning tekkinud olukorraga ei saa tellija rahul olla. Samas kirjas selgitas tellija, et vastavalt kunstiteoste tellimise seadusele on kunstiteose maksumus määratud seadusega ning tellijal puudub võimalus teose maksumust suurendada või maksumuseks täiendavalt rahalisi vahendeid leida. Samuti selgitas tellija, et leping sõlmiti 15. septembril 2021a ning töövõtjale kui hoolsale valdkonnas tegutsevale ettevõtjale pidi olema teda ehitusturul toimuv, sealhulgas ehitushindade kasv ja tarnete probleemid. Kokkuvõtvalt leidis tellija, et RHS § 123 lg 1 punkt 4 ei ole antud olukorras rakendatav. Tellija avaldas lootust, et töövõtjal õnnestub lepingulised kohustused täita, kaasates selleks partnereid või sponsoreid. Töövõtja alustaski pärast tellija vastust partnerite ja sponsorite otsimisega kunstiteosele lisarahastajate leidmiseks kuid põhjusel, et kunstiteos rajatakse suletud territooriumile spetsiifiliseks kasutuses, siis ei ole lisarahastajate leidmine osutunud edukaks.

Üldteadaolevalt on alates hankemenetluses hinna määramisest 2021.a alguses olulisel määral kallinenud ehitustööde ja eelkõige kunstiteose rajamiseks vajalike ehitusmaterjalide hinnad, samuti energiahinnad sh. kütusehinnad. Töövõtja on tellijat vastavast asjaolust teavitanud mitmel korral ning seadnud kahtluse alla ehitustööde teostamise võimalikkuse lepingus kokkulepitud eelarve piires. Paraku on just lepinguliste tööde teostamiseks vajalikud spetsiifilised ehitusmaterjalid kallinenud oluliselt tooraine puuduse ja selle kallinemise tõttu, mille põhjuseks on omakorda 24. veebruaril 2022.a alanud sõda. Enamus vajalikust raudkonstruktsioonidest tarniti justnimelt Ukrainast ja Venemaalt, mistõttu ei ole neid enam võimalik tarnida kas Venemaale kehtestatud sanktsioonide või sõjas hävitatud Ukraina tehaste töö lõppemise tõttu.

Käesoleval juhul tuleb arvestada, et mitmed ehitussektori olulised tarneahelad olid seotud Venemaa ja Valgevenega, mistõttu on mõjutused ehitussektorile väga suured. Näiteks on ehitusterase, sealhulgas armatuurterase ja profiilterase, hind kallinenud pärast sõja algust keskmiselt kaks korda. Võrreldes kunstiteose hinna kehtestamise ajaga on tänaseks ehitusterase maksumus suurenenud umbes neli korda ning suurenenud on ka kõigi teiste ehituses kasutatavate metallide hinnad, milleks alumiinium, vask ja tsink umbes 30% ja roostevaba teras 100%. Selline maksumuse suurenemine kandub edasi enamikule ehituselementidele ja toodetele, sealhulgas kandvad konstruktsioonid, kinnitusvahendid, eriosad ja -süsteemid, avatäited, furnituurid, abikonstruktsioonid jne.

Statistikaameti poolt avaldatud andmetel on tarbijahinnaindeks tõusnud alates septembrist 2021.a kuni detsembrini 2022.a kokku 23,2% võrra. Vastavalt Statistikaameti andmetele algaski ehitushindade äkiline tõus 2021.a 4. kvatalis ning töövõtjal ei olnud ega saanud olla tellijale hinnapakkumist tehes vastavaid asjaolusid võimalik seda ette näha (informatsioon on kättesaadav https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnaindeks-iv-kvartal-2021).

Statistikaameti andmetel on ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga 17,8%, kuid paraku ei ole võimalik lepingu hinnale 17,8% lisamisega projekti realiseerida kuna ehitusettevõtete hinnapakkumised on vahepeal toimunud hindade, tööjõu ja masinate kallinemise tõttu märgatavalt suuremad. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude alusel. Otsekulutused jaotatakse kolme põhigruppi, milleks on tööjõud, ehitusmasinad ja kasutatav materjal.

Ilmselgelt ei saa pidada õigustatuks ja eetiliseks eeldust, et väikeettevõtja peaks suurel määral omal kulul rajama suletud sõjaväeterritooriumile kunstiteose ja personali puhkeala isegi siis kui ta on seotud enesele võetud äärmiselt ebasoodsate lepinguliste kohustustega. Kahjuks on alates tellija poolt hanke väljakuulutamisest asjaolud muutnud drastiliselt ja pooltest sõltumatutel asjaoludel, mis ei võimalda töövõtjal lepingut täita varasemalt kokkulepitud hinnaga.

Enamus riigihangetel osalejaid on praeguseks hakanud lähtuma turul tekkinud tegelikust olukorrast ning leidnud projektide rahastamiseks ja realiseerimiseks vajalikud lisaressursid, mille eesmärgiks on mitte liialt kahjustada teist lepingupoolt ja samas tagada projekti realiseerumine. Käesoleval juhul ei looda töövõtja enam teenida mistahes kasumit ning lähtub lepingu eelarve suurendamisel ainult ehitusettevõtjate poolt esitatud hinnapakkumistes olevatest reaalsetest ehitushindadest.

Kuna AS Merko Ehitus Eesti on teostanud ja kuuldavasti teostamas ka hetkel Tapa sõjaväelinnakus muid ehitustöid, siis soovitas tellija esindaja töövõtjale nende kaasamist ehitustööde teostamisel. Töövõtja edastas 02. jaanuaril 2023.a AS-ile Merko Ehitus Eesti projektdokumentatsiooni ning palus koostada ehitustööde hinnapakkumise. AS Merko Ehitus Eesti edastaski 17. jaanuaril 2023.a töövõtjale hinnapakkumise kokku summas 281 560,00 eurot (lisandub käibemaks) ning töövõtja saatis selle 19. jaanuaril 2023.a tellijale koos omapoolsete selgituste ja kommentaaridega. Kuna AS Merko Ehitus Eesti pakkumus tundus pooltele ülemäära kõrge, siis lubas töövõtja jätkata läbirääkimisi senise partneri Gruuvi Group OÜ-ga kuid teavitas tellijat ka sellest, et kaaluda tuleks ainult projekti osalist teostamist või eelarve suurendamist kuna tööde mahtu arvestades hinnapakkumised suures plaanis tõenäoliselt ei erine.

Võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud „VÕS“) § 97 sätestab kaitsemeetmed nõrgema lepingupoole kasuks juhul kui lepingu täitmise ajal muutub lepinguliste kohustuste vahekord. VÕS § 97 lg 1 sätestab, et juhul kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks.

VÕS § 97 lg 2 kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda lepingu muutmist juhul kui:
1) kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda;
2) kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada;
3) asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool;
4) kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.

Ilmselt ei ole antud juhul kahtlust, et VÕS § 97 lg 2 loetletud kõik eeldused kehtivad töövõtja kui kahjustatud lepingupoole suhtes 15. septembril 2021.a sõlmitud töövõtulepingu nr 3-6/21/604-1 tingimuste puhul. Ilmselgelt ei saanud töövõtja 2021.a sügisel lepingut sõlmides ette näha sellistes mastaapides COVID-19 pandeemia ja sõja puhkemist 24. veebruaril 2022.a ning sellest otseselt tingitud energiahindade, toormete ja ehitushindade tõusu, mis omakorda on tekitanud hüppelise inflatsiooni. Kõik eelmainitud asjaolud on üldiselt teadaolevad faktid mis ei vaja eraldi tõendamist ning on tellijale kui igapäevaselt selles valdkonnas tegutsevale isikule eriti hästi teada.

Kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu muutmist ka tagasiulatuvalt, kuid mitte varasema seisuga, kui alates kohustuste vahekorra muutumisest.

VÕS § 97 lg 5 sätestab, et juhul kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool kestvuslepingu VÕS §-s 196 sätestatud korras üles öelda.

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda, eelkõige siis kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamise tähtaja lõppemiseni.

Töövõtja teavitab käesolevaga tellijat, et on mõlema poole huve ja mõistlikkuse põhimõtet silmas pidades alustama läbirääkimisi lepingu edasise täitmise osas ning loodab, et pooled jõuavad mõistliku kokkuleppeni, mis võimaldaks kunstiteose realiseerida kas osaliselt või täies mahus.

Poolte kokkuleppel on võimalik lepingu täitmine ajutiselt peatada ja oodata olukorra normaliseerumist ehitusturul, mis eeldaks ehitusmaterjalide ja ehitustööde hindade langemist; samuti oleks võimalik teostada kunstiprojekt osalises mahus lepingu hinna raames; selleks, et teostada kunstiprojekt kogu mahus, on möödapääsmatu suurendada eelarvet ja viimase võimalusena tuleb leping töövõtja poolt erakorraliselt üles öelda toetudes VÕS § 97 lg 5 ja VÕS 196 lg 1.

Töövõtja teavitab käesolevaga tellijalt, et juhul kui tellija ei nõustu pidama läbirääkimisi lepingu edasise täitmise osas eelmises lõigus kirjeldatud alustel, siis on töövõtja sunnitud 15. septembril 2021.a sõlmitud töövõtulepingu nr 3-6/21/604-1 erakorraliselt üles ütlema tuginedes VÕS § 97 lg 5 ja VÕS § 196 lg 1.

Palume anda tagasisidet läbirääkimiste pidamise võimalikkuse kohta hiljemalt 23. veebruariks 2023.a kuna lepinguliste ehitustööde hinnad on seoses jätkuva inflatsiooniga ja ehitusmaterjalide hindade kasvuga endiselt suurenemas, mistõttu oleks mõistlik leida edasine tegevuskava ehitustööde teostamiseks võimalikult kiiresti.


Lugupidamisega


Toivo Tammik
Osaühingu AB Ansambel juhatuse liige